Põlvamaa

Vabariigi aastapäeva maakondlik lipuheiskamise tseremoonia 24. veebruaril Kanepis

Vabariigi 96. aastapäeva varahommikul kell 7.15 on kõik inimesed oodatud Kanepisse, et koos päiksetõusuga heisata riigilipp.Pidupäeval tervitavad teid maavanem Ulla Preeden, Kaitseliidu Põlva Maleva pealik kapten Janel Säkk ning Kanepi valla volikogu aseesimees Vaike Meesak.

Vaprate esivanemate mälestuseks asetakse Vabadussambale pärjad ning rahvast õnnistab Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail.

Isamaaliste koorilauludega esinevad Kanepi segakoor ja mängib Pühajärve Puhkpilli orkester.

Kanepi Seltsimajas on avatud noortekohvik (kell 7.30-13.00) ning kell 11 algab Seltsimaja eest “Vabariigi matk”.

Põlvamaa Omavalitsuste Liit tähistas 20. juubelit

Möödunud laupäeval, 15. veebruaril tähistas Põlvamaa Omavalitsuste Liit (POL) Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimunud balliga oma 20. tegevusaasta täitumist.

Peoõhtu avas POLi vastne esimees Kaido Kõiv: “Mul on väga hea meel, et saame kõik koos tähistada POLi 20. tegevusaasta täitumist. Tahan tänada kõiki neid, kes on rohkem või vähem selle 20 aasta jooksul Põlvamaa Omavalitsuste liidu tegevustesse panustanud. Kõigil teil on täna võimalus hetkeks peatuda ja mõelda tagasi muredele, tulistele vaidlustele, äpardustele, rõõmustavatele üllatustele ning edukatele koostöö momentidele.”

20 aasta tööst tegi kokkuvõtte Liidu endine tegevdirektor Hele Oidermaa, kes pani omavalitsusjuhtidele südamele, et väga oluline on jätkuvalt teha koostööd ja vaadata maakonda tervikuna. Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ajaloost rääkides tõi Oidermaa välja mitmeid erinevusi võrreldes teiste omavalitsusliitudega: Põlvamaa oli viimane maakond, kus liit loodi, selle juhatusse kuuluvad kõigi Põlvamaa valdade omavalitsusjuhid ja Liidu juhatuses pole toimunud suuri vahetusi, kuna omavalitsuste eesotsas on pikka aega ametis olnud juhid.

Sõna said ka kõik varasemad esimehed, nende seas kolm Liidu asutajaliiget: Sirje Tobreluts, Lennart Liba ja Peeter Sibul. Lisaks neile on esimehe ametis olnud Aivar Luts (Kanepi endine vallavanem), Andrus Seeme (Kõlleste vallavanem) ja Raul Kudre (Värska vallavanem). Igaühel neist oli võimalus meenutada oma juhtimisaega – kirjeldada toonast olukorda ja tuua välja, mida head sai maakonnas ära tehtud.

Loe edasi: Põlvamaa Omavalitsuste Liit tähistas 20. juubelit

Põlvamaa kaitsealade veekogudel on mootorsõidukitega liiklemine keelatud

Alates 8. veebruarist on maavanema korraldusega Põlvamaa kaitsealade avalikult kasutatavate järvede jääl mootorsõidukitega liiklemine keelatud:

Meelva järv (Meelva maastikukaitsealal)

Mustjärv (Meenikunno maastikukaitsealal)

Valgejärv (Meenikunno maastikukaitsealal)

Saesaare paisjärv (Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal)

Kuulmajärv (Kuulmajärve maastikukaitsealal).

Kaitse eesmärk on hoida kaitsealuseid liike ja ka veekogu ennast, mootorsõidukitega liiklemine võib kahjustada nende veekogude seisundit ning lõhkuda veekogude kaldaid.

Maret Reinumägi

Põlvas peeti maakondlikku ühiskoosolekut

24. jaanuaril toimus Põlva Maavalitsuse saalis maakondlike arendus-, maine- ja hariduskomisjonide ühiskoosolek. Arutelu kujunes piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme ja selle rakendamise maakondliku kavandamise ümber.

Nimetatud meetme prioriteetne suund on tööhõive suurendamise ja ettevõtlusaktiivsuse tõstmise kaudu konkurentsivõime tugevdamine Eesti maakondades. Meetme lõplik väljatöötamine veel toimub, kuid üht-teist on juba selgunud, mis võimaldab ka maakondades tööd alustada. Maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (POL) tegevdirektor Veiko Maastiku eestvedamisel kokku kutsutud komisjonide ühiskoosolek oli alles pika protsessi algus.

“Sel poolaastal toimuvad kohtumised veel mitmete erinevate huvigruppidega (nt omavalitsused, ettevõtjad). Kindlasti on vaja selle meetme raames üle vaadata ka maakonna arengukava, kuna hetkel on seal prioriteedid sõnastatud üsna üldsõnaliselt. Dokument, mis vastu võetakse on antud meetmest lähtuv piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava, mis peab olema kooskõlas kehtiva arengukavaga. Lisaks, on tõenäoline, et pehmete tegevuste jaoks saab olema eraldi meede, mille raames koostatakse piirkonna tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kava,” tutvustas eesseisvaid tegevusi maavanem. Loe edasi: Põlvas peeti maakondlikku ühiskoosolekut

Lõuna-Eesti noored saavad tasuta karjääriõppekursust

Käivitub projekt “Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu -, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal.”

Projekti raames korraldatakse 16-29-aastastele töötutele noortele, kelle haridustee on katkenud hiljemalt 2010/2011 aastal ja kes elavad Tartu -, Jõgeva-, Põlva- või Võrumaal, tasuta karjääriõppekursus Tartus. Lisaks kursusele hüvitatakse sihtgruppi kuuluvatele noortele sõidukulu, mis noorel võib tekkida koolituspaika sõitmisel ning makstakse iga osaletud päeva eest noorele ka stipendiumit 3.84 eurot.

Kursus toimub kokku kaheksa korda, mille jooksul saavad noored:

leida motivatsiooni iseeneses
infot õppimisvõimaluste ja töömaailmas toimuva kohta
juhiseid enda paremaks tundmaõppimiseks ja tuleviku planeerimiseks
peronaalsel juhendamise koostada CV ja osaleda tööintervjuu simulatsioonil
osaleda Tartu Kutsehariduskeskust tutvustaval ringkäigul
tunnistuse kursusel osalemise kohta.

Info karjääriõppekursuse kohta asub siin, kursusele saab registreeruda siin.

Alates 7. veebruarist saab Põlvamaal tasuta energianõustamist

Energiaseminar, esiplaanil Tartu regiooni Energiaagentuuri direktor Martin Kikas
Foto:Põlva Maavalitsus

Täna, 28. jaanuaril toimunud energiaseminaril tutvustasid Tartu Regiooni Energiaagentuuri esindajad Põlvamaal alates 7. veebruarist alustavat energiateemalist nõustamisteenust.

Päeva avanud maavanem Ulla Preedeni sõnul kuulub energiateema rohelisema elu maakonna prioriteetide hulka. Põlvamaal toimuvad energiakonverentsid on olnud väga populaarsed nii Põlvamaal kui ka väljaspool maakonda ning eesrindlikena on Setomaal asutud uurima ja analüüsima oma energia tootmise võimalusi.

Energiateemalist nõustamist hakkab Tartu Regiooni Energiaagentuur pakkuma Põlvamaal alates 7. veebruarist kord nädalas reedeti Põlvas, maavalitsuses (Kesk 20) ja alates 14. veebruarist kord kuus Räpinas, haldushoones (Kooli 1). Nõustamine on inimestele tasuta ning oodatud kõik energiatarbijad ja väiketootjad.

Energiateemalisel konsultatsioonil on võimalus spetsialisti käest nõu küsida nii energiasäästu, energiajuhtimise, energiatootmise, renoveerimise ja hangetega seotud energiaküsimustes ning teiste energiaga seonduvate teemade kohta. Nõustamist finantseeritakse Tartu Energiaagentuuri projektide kaudu ning partnerina toetab tegevust Põlva Maavalitsus. Praegu pakub Tartu Regiooni Energiaagentuur nõustamist lisaks Tartule, ka Viljandis ja Jõgeval.

Energiaseminaril tutvustas Tartu Regiooni Energiaagentuuri direktor Martin Kikas agentuuri kompetentsi, teenuseid ja tehtud töid. Kikase sõnul tuleb energiasäästlikkuse teema üha enam päevakorda ning energiasäästliku tegevuse eesmärgiks ei ole mitte energia tarbimise vähendamine, vaid eelkõige energia tõhusam ärakasutamine.

Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Kalle Virkuse hinnangul moodustab üle poole kogu tarbitavast energiast soojusenergia ehk siis kulub suur osa energiast hoonete kütmisele. Seetõttu on hoonete soojustamisel ja energiasäästlikumaks muutmisel otsene kulude vähendamise efekt. Energiakasutamise hindamisel tuleb silmas pidada, et energiat tarbivad inimesed mitte hooned ning energiatarbimine sõltub isiklikest eelistusest ning seetõttu võib inimeste energiatarbimine erineda kordades.

Tartu Regiooni Energiaagentuur on väljatöötanud tarkvara energiatarbimise analüüsimiseks. Rakendus E-Jälg on interneti keskkonnas kõigile kättesaadav aadressil www.trea.ee/monitor/ . E-Jälg võimaldab oma hoone energiatarbimise näitajad programmi sisestades vaadata hoone energiatarvet ning võrrelda seda teistega. Kuna E-Jälje rakendus asub agentuuri infoserveris, saavad tarbijad sealsete andmete põhjal agentuurile oma küsimusi esitada.

Soodomal on regilauluõhtu

29. jaanuaril kell 18.00 avaneb Põlvamaa rahvakultuurispetsialisti Kati Taali abiga Soodoma külakeskuses Eesti Rahvusliku Folkoorinõukogu noortekogu poolt kokku pandud näitus “Kodus loodud pärimus”. Järgneb regilaulutuba, kus mentorina on julgustamas ja eestlaulmas Celia Roose. Kellel mahti, küpsetab enne lauluringi kodus laulu ümisedes head paremat lauale panemiseks. Viisipidamatus tulemata jätmist ei vabanda. Regilaulu vägi võib puudutama igaüht, kel tahtmist laulust mõnu tunda. Koos laulmised hakkavad toimuma korra kuus. Esimestel kokkusaamistel on lubanud eestlauljatena toeks olla laulikud Celia Roose, Kairi Leivo ja Epp Margna.

Celia Roose (sünd. 1964) on hariduselt koorijuht-muusikapedagoog (lõpetanud 1989. aastal Tallinna Konservatooriumi koorijuhtimise alal) ja tegevuselt pärimusmuusik-õpetaja. Tema teadlik folkloorialane tegevus algas ansamblis Leigarid 1984. aastal. Esimeseks suureks eeskujuks ja õpetajaks oli Kristjan Torop. Käesoleval ajal töötab Celia TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias õppejõuna ning Lüllemäe Põhikoolis muusika- ja kooriõpetajana, õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris. Tema suureks armastuseks on eesti vanem laulukultuur ja selle loomulik jätkumine tänapäeval. Celia osaleb ansamblites SuurõŽpilvõŽ, Sannalise ja Arrotajad, on löönud kaasa Tormise-Jalaka-Kaljuste projektides “Eesti ballaadid”, “Eesti naiste laulud”, “Eesti meeste laulud” jm. Korraldanud pärimuskultuuri tundmaõppimise perelaagreid Pirrupuusaare talus ja Männiku Metsatalus jne.

Loe edasi: Soodomal on regilauluõhtu

Tartu tantsuklubisse tuleb külla Põlva lõõtsakool

Lõõtspillid Uma peo logo esitlusel 2010. Foto: Priidu Teppo

29. jaanuaril kell 20.00-00.00 toimub Tartu tantsuklubis Tiigi tänav 11 teemaüritus, kus seekordseteks külalisteks on seekord Põlva lõõtsakooli õpetajad ja õpilased.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Pilet on 2 eurot, ent osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Eesti lõõtspillidel musitseerivad Alar Vuks, Ester Must, Heino Annuk, Henrik Hinrikus, Ivar Pärnamets, Kristi Kool, Külli Valk, Marje Mäekalle, Raul Roosiväli, Sten Raudik, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist.

2007. aastal asutatud Põlva lõõtsakoolis on erinevate lõõtspillimängijate käe all pillimängu õppinud üle saja täiskasvanu ja nooruki kogu Eestist. Praeguseks on nii mitmedki Põlva lõõtsakooli endised õpilased saanud tuule tiibadesse ja kaasa suure innustuse pillimänguga jätkamiseks just sellest koolist ning neid on tunnustatud lõõtspillide võistumängimistel.

Põlva lõõtsakooli tegemistest läbi aastate: lootspilliselts.wordpress.com

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Pihkvas tutvustati Põlvamaa turismivõimalusi

16.- 17. jaanuaril toimus SA Räpina Inkubatsioonikeskuse eestvedamisel Pihkvas Põlvamaa turismivõimalusi tutvustav infopäev.

Kohtumiste tulemusena lepiti kokku, et veebruaris sõlmitakse SA Lõuna Eesti turism ja Pihkva Turismiinfokeskuse vahel informatsioonivahetuse leping. Märtsis avaldatakse Pihkva oblasti Kaubanduse- ja Tööstuspalati ajakirjas Põlvamaad tutvustavad lood ning aprillis korraldatakse Pihkva reisikorraldusfirmadele Põlvamaad tutvustav reis.

Pihkvas külastati ka muuseume ja fondihoidlaid.

Maret Reinumägi

IV Uma Pido toimub Põlvas Intsikurmus 4. juunil 2016

Taliharjapäeval, 14. jaanuaril kogunes Põlva maavalitsuses esimest korda 2016. aastal Põlvas toimuva võrukeelse laulu- ja rahvapeo IV Uma Pido toimkond. Arutati, kuidas peokorraldus käima lükata ja millised on olulised põhimõtted, millega kindlasti arvestama peab.

Koos leiti, et peo peaidee jääb ikka samaks: Uma Pido on võrukeelne ja -meelne kaheksat Vana Võromaa kihelkonda puudutav ning tulevikku vaatav laulu- ja rahvapidu, mida tehakse sellele kandile omase rõõmu, kuraasi, ilmanägemise ja kiiksuga. Pidu tehakse ennekõike koos Vana Võromaa rahvaga ja rahvale, kuid peole oodatakse osalejaid ja külalisi nii Setomaalt kui ka mujalt Eestist.

Et eesootav pidu eristuks juba olnud pidudest, peaks tal olema mingi oma vaatenurk, lähenemine, teema. Selleks otsustati paari nädala jooksul kuulutada välja heade mõtete konkurss, kuhu oodatakse kõigi inimeste häid mõtteid peo teema kohta.

Räägiti ka tähtsamatest ajalistest verstapostidest peokorralduses ja unistati, millist pidu igaüks ootab. Peeti tähtsaks, et pidu oleks sõna otseses mõttes rahvapidu, et peol tunneksid ennast koduselt ja ühtselt nii publik kui lauljad. Samuti oodatakse, et Põlvas toimuval peol oleks rongkäik, et seal räägitaks palju kohalikku keelt ning et lauldaks nii vanu ja tuntud kui uusi omakeelseid laule.

Kuna pidu on Vana Võromaa rahva pidu, siis puudutab ta nii praegust Põlva kui Võru maakonda, lisaks ka Valga ja Tartu maakonda ja seda korraldatakse ühiselt mitme maakonna rahvaga. Samuti vaheldub pidu kahe toimumiskoha vahel: I Uma Pido toimus 2008. aastal Võru Kubijal, II 2010. aastal Põlvas Intsikurmus ja III 2013. aastal jälle Võru Kubijal.

Peo toimkonnas on erinevate organisatsioonide ja ühingute esindajad: Võru ja Põlva maavalitsused ja linnavalitsused, omavalitsuste liidud, muusikakoolid, Lõõtspilliselts, Folgisellide selts, Võro selts, Võro instituut jt.

Täpsem info: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, tel 5332 2153, e-post triinu.ojar@wi.ee

Kolm Lõuna-Eesti maakonda panid uue maakonnaplaneeringu koostamiseks seljad kokku

IMG_0002 (3) — Maakonnaplaneeringute töörühma kokkusaamine.
Foto: Põlva Maavalitsus

14. jaanuaril kohtusid uue maakonnaplaneeringu koostamise raames kolme Lõuna-Eesti maakonna Põlva-, Võru- ja Valgamaa ühine planeeringute töörühm. Seekordsel kokkusaamisel käsitleti rohevõrgustiku, väärtusliku põllumaa, sotsiaalse infrastruktuuri ja toimepiirkondade määratlemise, ettevõtlusega seotud toetuste ning keskkonnamõju strateegilise hindamise teemasid.

Rohevõrgustike planeerimisele annab teemat käsitlenud maastikuarhitekt Tuuli Veersalu sõnul kolme maakonna ühine projekt palju juurde. “Mida laiemal baasil rohevõrgustike planeeritakse seda parem on tulemus,” leidis Veersalu.

Teinegi oluline teema maakonnaplaneeringute koostamisel on väärtuslike põllumaade määratlemine. Metoodilistest soovitustest väärtusliku põllumajandusmaa määramisel rääkis Maaülikooli geomaatika osakonna juhataja Siim Maasikamäe. Väärtusliku põllumaa määratlemine ja põllumaadena hoidmine on oluline eelkõige seetõttu, et säilitada alade põllumajanduslik potentsiaal ka tulevikus.

Maakondade sotsiaalse infrastruktuuri analüüsi esitles Tartu ülikooli doktorant Pilleriine Kamenjuk. Analüüs näitas, et kõigis kolmes maakonnas on vaadeldud perioodil (2008-2013) rahvaarv vähenenud, Põlvamaal on kahenemine toimunud eelkõige 7-18 aastaste ja maaelanike arvelt. Selgus, et võrreldes Valga- ja Võrumaaga käivad põlvamaalased kõige enam tööl väljaspool maakonda.

Viimane ettekanne andis ülevaate maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõust. Keskkonnaekspert Eike Riisi sõnul on käsitletavad kolm maakonda üsna sarnased ning kuna kõik maakonnad piirnevad riigipiiriga, siis ühe olulise osana tuleb keskkonnamõjude strateegilise hindamise juures kajastada ka piiriülest mõju.

Maakonnaplaneeringute töörühm jätkab tööd peamiste teemavaldkondade kaupa ning praeguses protsessis küsitakse sisukohti ning oodatakse tagasidet ministeeriumitelt, ametitelt, vabaühendustelt ja teistelt isikutelt.

Maakonnaplaneeringute eesmärk on suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil ja need on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneering määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted, arvestades majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna suundumusi ja vajadusi.

Lisainfo: Arne Tilk, Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, Põlva Maavalitsus, tel 799 8928, e-post

arne.tilk@polva.maavalitsus.ee

Selgusid Põlvamaa 2013. aasta kultuuri- ja spordipreemiad

Põlvamaa Kultuuripärl 2013 Riivo Jõgi, foto: Põlva Maavalitsus

10. jaanuari õhtul autasustati Põlvas ööklubis Kino aasta silmapaistvamaid maakonna kultuuri- ja sporditegelasi. Sel aastal alustati tänuüritust spordipreemiate jagamisest. Põlvamaal on palju spordi ja kultuuri toetajaid, kuid ikka leidub neid, kes on rohkem õla alla pannud. Põlvamaa spordiliidu juhatus leidis, et Põlvmaa sporditoetaja 2013. aastal oli Addinol Lube Oil OÜ.

Toetamaks tervise- ja harrastusspordi arengut maakonnas valitakse alates 2005. aastast Põlvamaa sportlikum perekond. 2013. aastal oli sportlikum perekond Põlvamaal – perekond Matto.
2013. aasta spordipreemiate laureaate tunnustati Eesti Vabariigi esimesele presidendile Konstantin Pätsile pühendatud kullatud meenemedaliga. Iga meenemedali omanik on kaasaaidanud Eesti ajaloopärandi säilitamisele – toetatud on Konstantin Pätsi mälestussamba rajamist.

Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi kultuuri- ja spordipreemiate meened valmistas Põlva klaasikunstnik Karin Mölder.

Aasta noorsportlane (naine) – Doris Kudre
Aasta noorsportlane (mees) – Ben- Ruuben Kaljuvee
Aasta naissportlane- Daisy Kudre
Aasta meessportlane – Peeter Olesk
Aasta võistkond – Põlva Serviti käsipallimeeskond
Aasta treener – Raul Kudre
Aasta veteran – Janika Usin Loe edasi: Selgusid Põlvamaa 2013. aasta kultuuri- ja spordipreemiad

Tantsukarussell “Tähed Laval” toob Eesti parimad tantsurühmad Põlvasse võistlema

11 jaanuaril 2014. aastal toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses suurejooneline Tantsukarussell „Tähed Laval“.

See on uuenduslik tantsufestival, kus igal maakonnal ja kahel suuremal linnal (Tallinn ja Tartu) oli võimalus välja panna oma parim tantsutrupp.

„Lauljatel on olemas Laulukarussell, mille kaudu propageeritakse laulmist ja tänu sellele tuleb pidevalt peale uusi andekaid lauljaid. Nüüd on aeg tantsuvaldkonda propageerida ja sellele rohkem tähelepanu pöörata“, selgitab „Tähed Laval“ võistluskontserdi eesmärke peakorraldaja ja idee autor Andre Laine.

Reedel algavale võistlusele on registreerunud 14 kollektiivi. Igal trupil tuleb esitada kaks tantsunumbrit, millest üks peab olema seatud Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis osalenud muusikapalale. Teise võistlusnumbri valikul olid rühmadel vabad käed.

Tantsuvõistluse võitja saab autasuks rändkarika ning sarnaselt Eurovisioonile privileegi olla järgmisel aastal võistluse korraldajaks.

Etenduse algus 11. jaanuaril kell 16.00

Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Põlva maavanem koos Kaitseliidu Põlva malevaga kuulutab välja noorte Isamaalise omaloomingu konkursi. Noorte töid oodatakse 21. veebruariks.

“Konkursil osalejatel palume mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on, samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt,” selgitas Kaitseliidu Põlva malevapealik Janel Säkk.

Võisteldakse neljas erinevas kategoorias:

I – õpilased klassides 1-4 (algkool). Ülesanne: joonistada PILT

II – õpilased klassides 5-9 (põhikool). Ülesanne: kirjutada LUULETUS

III – õpilased klassides 10-12 (keskkool/gümnaasium). Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)

IV – üliõpilased. Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)

Tingimuseks on, et osalejad peavad õppima ja elama Põlvamaal.

Valminud võistlustööd palume toimetada hiljemalt 21. veebruariks 2014 Kaitseliidu Põlva maleva staapi (Võru tn 3, Põlva). Tööd tuleb märgistada vastavalt: ees- ja perekonnanimi, kooli nimi ja klass.

I, II ja III kategooria esimesed kolm kohta on auhinnalised kohad. IV kategooria puhul läheb välja eriauhind. Koolid, kes osalevad kõigis kategooriates, võistlevad rändauhinna eest – “PÕLVAMAA AASTA ISAMAALISUSE KANDJA”.

Lisaks avaldatakse iga kategooria võidutööd kohalikus ajalehes ja raadios.

Auhinnad õpilastele ja koolide rändauhind antakse kätte 14. märtsil Orava põhikoolis maavanema ja Kaitseliidu esindajate poolt.

Uma programmi jaos sorditi vällä neli päätsihti

Tamra Ave Pikäkannu koolisahvtiga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

19. joulukuu pääväl märge ettevõtligu inemise Räpinäl tsõõriklavva takan, mändsit tsihte säädi Uma programmi jaos, miä naanu härgütämä Vana Võromaa ettevõtmiisi.

Vällä säeti neli päämist tsihti: Vana Võromaa söögivõrk, käsitüütegijide kuuntüü, ehitüskunst vanno tarkuisi perrä ja ettevõtmisõ kogokunna abiga. Noidõ nelä tsihi seen om ettevõtjil pia 40 kimmäst plaani, mille ärtegemises näil riigi tukõ vaia lätt. Räpinäl hinnati noid plaanõ.

Uma Mekk taht kassu
Uma söögi tsihi kõgõ tugõvamba mõttõ omma Uma Meki söögitsõõr ja Uma Meki restoraani luuminõ Haanihe. Suur teema om söögi- ja kablakanepi kasvataminõ ja pruukminõ.

Pikäkannu kooli arõngu ütisüs taht aia suurõmbas koolisahvti tegemist, miä häste kaubas lätt – pall’o sahvtisüüjä tahtva väikut maakuuli tukõ. «Sahvti jõvvami kiitä, a turunda külh ei jõvva, eski silditegemisega olõmi hädän,» selet’ ettevõtmisõ vidäjä Tamra Ave. «Ostjit jakkusi: Kubija hotell ost kõik aig, joulu aigu ostõti häste Tarton Lõunakeskusõ taloturu pääl. Kimmähe saasi sahvti müüki ka mõnda suurtõ puuti, ku olõsi väke asjo aia.»

Pikäkannu kandin om tukõv kogokund, miä ettevõtmist takast toukas, näütüses anni inemise sahvti jaos ilma iist är ubina, nõglapaiu ja tõsõ mar’a.

Käsitüüliisil om vaia hääd müügikotust
Käsitüüinemiisi kõgõ kimmämbä mõttõ omma luvva ütine rahvusligu käsitüü müügikotus ja kuuntüükogo. «Tegüsä käsitüüliisi pundi võisi mitmõn Vana Võromaa nukan uma kogo tetä ja ku om vaia üle terve maa kuuntüüd tetä, sis saa tuud laapsahe kõrralda,» selet’ Eichenbaumi Külli Võro instituudist, kiä ettevõtjidõ käest Uma programmi ala pasvit plaanõ kokko kor’as’. Loe edasi: Uma programmi jaos sorditi vällä neli päätsihti

Mooste Mõisa Talvekool jagab teadmisi ja nippe

Ehitusalaseid teadmisi ja nippe vanade hoonete korrashoiust jagatakse juba neljandat aastat järjest toimuvas Mooste Mõisa IV Talvekoolis.

Mooste meistrid on kokku pannud ühise koolituskava, mille raames toimuvad erinevad töötoad. Jagatakse teadmisi ja nõuandeid kuidas hooldada ning taastada puit- ja savihooneid. Õpitakse tundma traditsioonilisi viimistlusmaterjale ja töövõtteid ning mööbli restaureerimist.

Meistrite eesmärk on pöörata laiemalt tähelepanu ka hoonete hooldustöödele ning väiksematele detailidele, mis vajaksid kiiret parandamist, kuid mida esialgu ei osata tähtsaks pidada. Näiteks nagu katkised ja puhastamata vihmaveerennid, veelauad, ülevärvimist vajavad uksed, aknad, valed maapinna kalded, maja äärde istutatud lilled ja puud mis hoiavad niiskust. Kui õigel ajal probleemidele jaole saada, saab palju oma kätega ära teha ning ennetada suuremaid ja kulukamaid remonttöid. Loe edasi: Mooste Mõisa Talvekool jagab teadmisi ja nippe

Moisekatsi Elohelü 2014“ kuts võistluskontsõrdile

Kui Võru keel on keeruline, vajuta siia!

Pikä pido pääkõrraldaja MTÜ Folgisellide Selts kuts muusikategijid Moostehe mõõtu võtma. Võistluskontsõrdi pääle saasõ hinnäst kirja pandaq kooniq 10. vahtsõaastakuu pääväni. Tuu jaos om olõmah kotus Elohelü kodolehe pääl.Eesti rahvamuusikasäädüngide festival pidä 25.-26. mahlakuu pääväl umma 15. aastapäivä. Juubõliaastal tetäs kumardus kõõgile ülesastjile, kiä omavaq tuu ao siseh võistlusõtulõst läbi käünü ja taa pido päält tulõvadsõs aos hää huu sisse saanu. Nigu iks, nii peetäs pido ka siikõrd mahaq Põlva maakonnah Mooste mõisah, ja mõtõld om tä tuu jaos, et vanast aost perändedüt eesti muusikat saassi korgõs kittä ja vahtsõlõ elolõ herätädäq nüüdetse ao moodo perrä säetült, nii et põline püsüssi alalõ ka vahtsõ man.

Kõigilõ ütitses võistlusluus sai siikõrd valitus Räpinä kihkonnast peri laul „Oppus neiodõlõ“. Laul tulõtas miilde Räpinä kandi mitmahäälset laalumuudo, midä om küländ veidü kirja pant. Laalu viis om esiqsugumanõ: tuud olõ-i muialt kirja pant ja ei olõq ka üles võet. Mitma häälega nuut´ om saadu kuulmeistre Poolakes’e Joosepi käsikiräst ja nätäq om, et tuud om joba säetü vahtsõ ao koorilaalu moodo perrä. Nii et taa olõs joba esiq nigu umaaigne rahvamuusikasäädüng. A tuuvõrra inämb viil om tan mõtõldaq ja tetäq vahtsõ ao muusikasäädjil.

Loe edasi: Moisekatsi Elohelü 2014“ kuts võistluskontsõrdile

Oodatakse kandidaate Põlva maakonna teenetemärkidele

Põlvamaa Vapimärgi kui maakonna kõrgeima autasuga autasustab maavanem isikuid, kes on silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Põlvamaa Vapimärgiga kaasneb rahaline preemia.

Põlvamaa Teenetemärgiga kui maakonna kõrge autasuga autasustatakse isikuid, kes on oma töö ja tegevusega aidanud kaasa maakonna arengule ja on paistnud silma maakonna jaoks olulise saavutusega.

Kandidaate võivad autasudele esitada kõik isikud, asutused ja kollektiivid maavalitsuse e-posti aadressil info@polva.maavalitsus.ee või postiaadressil Kesk 20, 63308 Põlva.

Kandidaadi esitamisel tuleb ära märkida taotluse esitaja ja kontaktandmed, kandidaadi nimi, sünniaeg, elu- ja töökoht, kodakondsus, varem antud autasud ja teenete kirjeldus. Taotluse võib esitada vabas vormis, kuid abiks on ka vastav taotlusvorm, mille leiab maavalitsuse kodulehelt www.polva.maavalitsus.ee.

Teenetemärgid antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva auks peetaval pidulikul üritusel.

Alanud on registreerimine XV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali “Moisekatsi Elohelü 2014” võistluskontserdile

800px-Mooste_mõisa_peahoone1 — Mooste mõisa peahoone. Foto: Vikipeedia

Festivali peakorraldaja MTÜ Folgisellide Selts kutsub muusikuid Moostesse mõõtu võtma. 25.-26. aprillil 2014. aastal tähistab eesti rahvamuusikatöötluste festival oma 15. juubelit.

Juubeliaasta puhul tehakse sügav kummardus kõikidele kollektiividele, kes on selle 15 aasta jooksul võistlustulest läbi käinud ja festivalilt tuule tiibadesse saanud.

Traditsiooniliselt toimub festival Põlvamaal, Mooste mõisas ning eesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti traditsionaalset muusikat läbi kaasaegsete projektide selliselt, et säiliks side vana ja uue vahel.

Festivali võistluskontserdi kohustuslikuks looks on seekord valitud Räpina kihelkonnast pärit laul “Oppus neiodõlõ” (“Õpetus neidudele”). Laul esindab Räpina kandi mitmehäälsust, millest on suhteliselt vähe kirjapanekuid. Laulu viis on erandlik, seda ei leidu muudes üleskirjutustes ega salvestistel. Mitmehäälsus on esitatud koolmeister Jaan Poolakes’e noodi järgi ja on tõenäoliselt kohandatud uuema koorilaulutraditsiooniga. Seega oleks tegu justkui juba omaaegse rahvamuusikaseadega. Seda enam võimalusi aga avaneb siin kaasaegsele töötlejale.

Loe edasi: Alanud on registreerimine XV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali “Moisekatsi Elohelü 2014” võistluskontserdile

Põlvamaa koolinoored kirjutasid oma inimestest

Valmis Põlvamaa koolinoorte omaloomingukogumik „Minu inimesed”, kuhu on kokkukogutud lood õpilasi innustanud ja neile eeskujuks olnud inimestest.

Kogumiku koostaja Merle Pintson ütleb trükise eessõnas: „Igapäevarutus ei märka ma alati, kui hoolivad, vastutulelikud ja südamlikud inimesed meie kõrval elavad. Igaüks neist vääriks vähemalt lehekülge raamatus. Iga inimene on meistriteos ning igaühes on peidus minigi eriline anne, kullatera. Neid kullaterasid noored otsisid ja leidsid, panid oma tunded-mõtted paberile ja kokku sai väike valik eredatest inimestest.”

Birgit Änilane Põlva Ühisgümnaasiumist kirjutab oma loos „Minu väikesed inimesed” järgnevalt:

„Pole olemas inimest, kes oleks meist kellestki parem, kõigil meil on olemas oma halvad ja head küljed. Kuid on olemas inimene, kes on meile tähtis. Inimene, kellest peame rohkem lugu ja keda austame. Minul on kaks imekallist inglit, kelle pärast suudan ma hommikul voodist välja tulla ja naeratada. Minu elu on nad muutnud nii positiivselt kui negatiivselt, kuid õpetanud mulle rohkem kui mõni inimene õpib terve elu jooksul. Need kaks kullatüki on minu õde Ronja, kes on kolmeaastane, ja kaheaastane vend Hans Kristian.”

Reedel, 13. detsembril toimunud kogumiku esitlusele kogunesid nii autorid kui ka nende eeskujud. Maavanem Ulla Preeden tunnustas noori toredate kirjatükkide eest ning soovis kestvat kirjasulge edaspidiseks.

Kogumik „Minu inimesed” on kättesaadav kõigis maakonna raamatukogudes ja koolide raamatukogudeski.

Orava kooli oppaja sai Käisi-preemiä

Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht

29. märdikuul anti kätte timahavadsõ Käisi Johannese seltsi preemiä. Käisi (Kääso) Johannes oll´ Põlva küle alt Rosmalt peri koolioppusõ vahtsõndaja.

Preemiä antas ütele Põlva maakunnast ja ütele muialt Eestist peri oppajalõ, kiä uman tüün Käisi perändit tähtsäs pidävä. Põlva maakunnah sai seokõrd preemiä Orava kooli luudusainidõ ja inemiseoppusõ oppaja Kiviti Kadri (50).

Kadri oll’ edimäne, kiä alost’ Orava koolih väläh opmisõ tunnõ. Tä om kõgõ haardnu oppamisõ mano kodokotussõ kultuuriluku.
Tä nakas’ latsiga üteh puutrih päästrehkendämist tegemä ja käü Põlva maakunna oppajidõga pranglimisõ võistlusõl.

«Olõ iks tahtnu tetä tunnih midägi põnõvat, et latsõ herevil olõssi ja näile vahtsõ as’a parõmbalõ miilde jäässi,» kõnõl’ Kiviti Kadri. «Tuud kutsutas nüüt avastustii meetodis, a vanastõ olli nuu Käisi Johannesõ põhitiidmise. Ma usu, et seo tunnustus sund minno viil rohkõmb Käisi mõttit tarvitama. Ma löüdse, et olõ Käisiga ütel pääväl sündünü – õnnõ 77 aastat ildamba.»

Koolih om Kadri klassioppajidõ ja tervüseedendüse iistvidäjä, oppas rahvatandsu, koolitas tõisi oppajit. Pääle tuu om tä Piusah turistõlõ giidis. Timahavanõ tõnõ Käisi-preemiä anti Talina Vindi latsiaia oppajalõ Minlibajeva Hedile.

Edimäst kõrda anti Käisi-preemiä vällä 1985. aastal, ku oll’ Käisi 100. sünnüaastapäiv. Preemiä lei Vilde nimeline kolhoos, no pand preemiä vällä Peri põllumajandusütistü. «Käis alost’ umma haritlasõtiid Rosma koolist, selle olõmi preemiäga köüdedü. Tahami traditsiooni iks edesi viiä, selle et Käisi mõttõ ja meetodi omma õigõ, noid saa pruuki ka täämbädsel pääväl,» selet’ ütistü juhatusõ liigõ Timmermanni Eero.

Säinasti Ene, Uma Leht

Joulu-aig Vanal Võromaal

Vanal Võromaal om tulõman hulga joulu-tegemiisi latsilõ ja suurõmbilõ. Eesti suurõtiimuusõum Varbusõl kuts uman jouluprogrammin «Valgusõ tii» üten lüümä nikani ku 20. joulukuu pääväni.

Programmin saa nätä ka esierälist joululatõrnat, mille meisterd’ ummi kässiga valmis muusõumi vanno asjo kõrdategijä Jaanusõ Einari. Latõrn om tettü Eesti rahva muusõumi latõrna perrä, miä om inämb ku sada aastakka vana.

Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin omma vanaperädse joulu-tegemise (kooni 20.12.) eräle suurõmbilõ ja vähämbile.

Innekõkkõ suurilõ om võro kultuuri õdak «Tsiatapminõ ja piigavägi» Võromaa kultuurikuan (Võromaa muusõumin) 18.12. kell 19. Tsiatapmisõst kõnõlõs Pulga Jaan, Võromaa laulõ laulva Kalkuna Mari, Hintsi Anna, Karu Kadri ja Platsi Liiso.

Uma Leht

Setomaa kultuuriprogrammi maht suureneb

Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas Setomaa kultuuriprogrammi. Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018 on jätkuks Kultuuriministeeriumi rahastatud 2010-2013 programmile, mille eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Järgmise aasta programmi maht on 208 800 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 10%.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetatakse sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, raadiosaateid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Oluline on just noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamine väljaspool Setomaad.

30. septembril 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setode teadlikkus oma vaimse pärandi omapärast ja olulisusest, soov seda endas kanda ja edasi anda, aga ka tutvustada, näitab valmisolekut ja oskust oma elukeskkonna ja kultuuri püsimise eest hea seista.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast. Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus. Setomaa programmist toetuse saamiseks avaneb taotlusvoor 2014. aasta 2. jaanuaril. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Täpsem informatsioon taotluste kohta on kättesaadav Rahvakultuuri keskuse kodulehelt alates 2014 www.rahvakultuur.ee .

Allikas: Kultuuriministeerium

Räpinäl võetas kokko Vana Võromaa arõnguideesid

Võro Instituut ja Uma regionaalprogrammi ettevalmistav nõvvukogo kutsva huvilisi kullõma ja üten kõnõlõma tsõõriklavva ümbre. Jututeemas om, kuimuudu saa Vana Võromaa rikkusi pruuki, et inemistele paigapääl tüükotussid manu tulnu ja määnest tukõ võinu majanduselo härgütämises anda Vana Võromaa regionaalprogramm.

Tsõõriklavva ümbre saijas kokko 19. joulukuul 2013 Räpinä liinan, loomemajan (Pargi 31) alostusega kell 12. Jutuajamise tõmmatas kokko ildamba kell 16.

Kavan om lühkü ülekaehus Vana Võromaa umaperä pruukva ettevõtluse uurmise tulemuisist, pikembält arotadas idee-tsõõrist tulnu plaane. Kae päävä kavva: http://www.wi.ee/index.php/vana-voromaa-aronguprogramm/tsooriklaud-2013

Tsõõriklavva ümbre omma oodetu kõik, kiä seo asjaga köüdüst tundva vai kinkalõ asi huvvi pakk.

Vana Võromaa arõnguprogrammi vällämärkmist alostiva Vana Võromaa umavalitsuse, maavalitsuse ja Võro Instituut. Ütenkuun regionaalministri bürooga kõrraldedi ettevõtluse uurmine ja idee-tsõõr, toimus ütine tsõõriklaud. Ettevõtmiisi jaos om raha andnu regionaalministri valitsemisala.

Kae mano Uma programmi ettevalmistuisi kotsilõ: http://www.wi.ee/index.php/vana-voromaa-aronguprogramm

Allikas: Võro Instituut

Põlvamaal avatakse näitus imelistest lindudest

Täna kell 16.00 avatakse Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) fotonäitus “Imelised linnud”.

Näitus on Eesti Ornitoloogiaühingu 90. sünnipäeva puhul valminud rändnäitus, kus on välja pandud kakskümmend fotot tuntud loodusfotograaf Remo Savisaare kogust. Valitud pildid näitavad Eesti lindude värvikirevust, suursugusust ja mitmekesisust.

Lindudest räägib Riho Kinks Eesti Ornitoloogiaühingust. Muusikalise vahepala pakuvad Räpina Muusikakooli õpilased.

Näituse avamisele on oodatud kõik huvilised, osalemine on tasuta. Näitusega saab Põlvamaa keskkonnamajas tutvuda tööpäeviti kuni 31. jaanuarini 2014. aastal.