Pärnumaa

Rääma rahva oma päev

Uudo Laane, Pärnu Nooruse Maja direktor, hüüab oma linnaosa inimestele: „Hei, räämakas!“

Pärnu Nooruse Maja suveaias Foto Uudo Laane — Pärnu Nooruse Maja suveaias. Foto: Uudo Laane

Laane räägib, et viimastel aastatel on tänavate ja väiksemate piirkondade kaupa ühinetud ja korraldatud erineva sisuga kogukonnapäevi. „Pärnu suurimas ja rahvarohkemas linnaosaski on üht-teist proovitud kuid tänaseks tundub, et kõik ettevõtmised on soikunud. Arusaadav, sest mitte kõik ei ole valmis oma koduõue väravaid avama, et võõraid sisse lasta,“ arutleb Laane ja esitleb uut algatust.

Rääma linnaosa keskusena tuntud Nooruse Maja juures tegutsevad inimesed võtsid väikesel mõttetalgul nõuks korraldada suve kõige magusamal laupäeval, 15. juulil, Rääma rahva oma päeva.

„Tegime ettepaneku koondada suurema osa ettevõtmistest Nooruse Maja suveaeda. Pakume omalt poolt päeva jooksul lahedat meelelahutuslikku kava, kauplejad kindlustame vajadusel laua ja pingiga. Osalustasu ei küsi.“

Loe edasi: Rääma rahva oma päev

Pärnu Hansapäevad alaku

Homsest pühapäevani ehk 30. juunist 2. juulini kestvate Pärnu Hansapäevade alguseni on jäänud loetud tunnid. Keskaja ja pärandkultuuri festival, mis viib nõiaväega juurte juurde, on kohe algamas ja alates tänase päeva teisest poolest käib vallikraavi kõrval asuval aasal ning Munamäe pargis vilgas askeldamine.

Valter Parve meenutab plaadi mängitamisega Vello Orumetsa ja teeb hansapäevaliste tuju heaks Foto Urmas Saard — Valter Parve meenutab plaadi mängitamisega Vello Orumetsa ja teeb hansapäevaliste tuju heaks. Foto: Urmas Saard

Kõrgel redelil turnis mees ja parandas katust. Alles siis, kui ta möödujale selja tagant hüüatas, tundsin nõndanimetatud isehakanud bürgermeistri hääle järgi ära. Polnud ju peas uhket faasanisulgedega ehitud sametmütsi ega redelipulkadel näha pikkade ja teravate ninadega madalaid kingasid. Aga juba homme keskpäeval jalutab Pärnu hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe pika rongkäigu ees Rüütli platsilt oma tagasihoidlikku residentsi, mis veel täna vajas pisut kõpitsemist. Kuidas peaks keskaegses eesti keeles infopunkti nimetama, seda Mart täna veel öelda ei osanud, aga loodetavasti on homne päev tänasest targem.

Avataval keskaja turul tõmmati telke üles, tänapäevase kraana abil tõsteti suuremaid ja väiksemaid saunasid autodelt maha. Kibekiire ettevalmistus käis käsitöömeistrite laada, loomaküla, rüütliküla, nõiaküla avamiseks. Hansapäevadel näeb vibu- ja kirveturniire, saab külastada lasteküla ja atraktsioone, näituseid, võib teha hobusõite, reisida viikingilaeval Turm või seilata merd misjonilaevaga Jenny Kruse.

Loe edasi: Pärnu Hansapäevad alaku

Meile meeldib “Tita tots”

Täna hõivasid XII noorte tantsu- ja laulupeoks valmistuvad 1. ja 2. klassi segarühmad A Le Coq Arena staadionikompleksi tagumises nurgas asuva täismõõtmetes Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli.

Malle Ormilaan Sindi gümnaasiumi 1 ja 2 klassi segarühma tantsijatega puhkehetkel Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli juures Foto Urmas Saard — Malle Ormilaan Sindi gümnaasiumi 1 ja 2 klassi segarühma tantsijatega puhkehetkel Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli juures. Foto: Urmas Saard

Ühes teiste eakaaslastega alustas ka Sindi gümnaasiumi 16 segarühma tantsijat oma teist harjutuste päeva kell 10. Veerand tundi enne kekspäeva said lapsed pikema puhkepausi ja jutukamad olid varmad esimesi muljeid jagama.Vestlusringis seisid Carolyn, Merili, Gerlin, Anni Mari, Alex ja nende tantsuõpetaja Malle Ormilaan. Gerlin ütles, et alguses harjutati terve klassiga erinevaid tantse ja seejärel tehti valik parimatest. Merili tunnistas, et tööd pidi tantsupeole saamiseks väga palju tegema. Harjutati igal nädalal 45 minutit. Gerlin oli uhke, et nende rühm pääses ülevaatusest läbi.

Alex läheb sügisel juba viiendasse klassi ja poleks pidanud 1.-2. klassi rühmas tantsima. „Mulle tuli kutse ootamatult. Eile õhtul helistati emale. Ta küsis, kas ma tahaksin minna 1. ja 2. klassiga esinema?Ütlesin jaa ja siis ma tulingi.“ Ormilaan selgitas põhjust: „Üks poistest haigestus nii, et kohe mitte kuidagi ei saanud enam tantsupeol osaleda.

Loe edasi: Meile meeldib “Tita tots”

Sindi suplushooaeg avatud

Käesoleva suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist jäävad meenutama Erich Krieger, Toomas Toimeta, PartyЯ, Waxxers, Ujuvtransportöör PTS-M, Articard uppuja päästmisel ja muidugi Raido Nazarov, kes selle ja palju muudki põnevat ühtse tervikuna suurele rahvahulgale kättesaadavaks tegi.

Anu Luiga, Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse juhataja, tänab ja kiidab Raido Nazarovit ja tema meeskonda Foto Urmas Saard — Anu Luiga, Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse juhataja, tänab ja kiidab Raido Nazarovit ja tema meeskonda. Foto: Urmas Saard

On 25. juuni ja kell hakkab neli saama. Ujula korvpalliplatsil visatakse palli korvi. Noormeste käed teevad täpseid viskeid. Liival triblatakse rannajalkat. Välijõusaalis istutakse reas turnpuudel, tõmmatakse lõuga ja surutakse raskust rinna kõrgusele. Künka talu vesijalgrattad pritsivad vett. Jõgi lainetab tavatult rahutult. Vetelpääste lipumastis püsib kollane lipp tuulevallas triigitult sirgena ja ei ürita kordagi löntsi vajuda. Kella kolme ajal on õhusooja märgitud 18 ja veesooja 16 kraadi. Temperatuurinäidu järgi on vesi jahe, mõne hinnangul päris külm isegi. Ka kollane lipp teatab, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Suplejate vanust hinnates selgub, et kõige kogenenumad on just nooremaealised lapsed. Siiski on ka erandeid. Linnavolikogu liige Mati Kuusk ütleb, et temagi kastis enda ujulas märjaks. Temasuguseid tõsiseid spordimehi näeb teisigi. Põlised sintlased Marko Šorin ja tema isa Mihhail Šorin tunnevad kodulinna ajalugu hästi. „Sindi ujula traditsioonid ulatuvad kaugele ennesõjaaegsesse väikelinna idülli. „Kolmekümnendate Pärnumaa ja ka Eesti ujumisrekordid sündisid ikka Sindi ujulas,“ teab Marko täpsustada. Mitmed uudistajad märkavad, et tänavu on lisaks noortele silmnähtavalt palju ka vanemaid inimesi.

Loe edasi: Sindi suplushooaeg avatud

Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard — Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all. Foto: Urmas Saard

Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.

Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.

Loe edasi: Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumi kuuekümnenda gümnasiste lennu ja põhikooli lõpetajate pidulik aktus läks oma erakordsusega sedavõrd õpetaja Kristi Suppile hinge, et otsustas juba samal õhtul värskeid elamusi paljude teistega jagada.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard — Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Nii palju kui on erinevaid inimesi, samavõrd ka erinevaid arvamusi. Igal meist on omad mälestused erinevatest aktustest. Mõnel inimesel on rohkelt kogemusi, mõni on oma elus kogenud vaid üksikuid aktusi. Tänu oma elukutsele olen saanud osaleda igal aastal aktustel ja neid on kogunenud julgelt üle saja: õpilasena, noore üliõpilasena, magistrandina, õpetajana, klassijuhatajana, lapsevanemana, vahel ka korraldajana. Seega on tohutult võrdlusmomente – muidugi läbi minu silmade, teiste eest ei saa rääkida.

Sindi gümnaasiumi aktused on olnud alati klass omaette. Tänavunegi oli tõeliselt hästi ettevalmistatud, iga pisidetail paigas, südamlik ja meeldejääv. Direktor Ain Keerupi kõned on väga vahetud, pikitud huumoriga, mõnusalt ette kantud. Muusikaline tervitus klassijuhatajate poolt oli vahva üllatus – kohal ansambel, kus osalejaks klassijuhataja Maia Agar. Tervitusi ja kõnesid oli parasjagu, kõigil oma sõnum, mitte lihtsalt, et peab ja nii on kombeks. Ka mälestuseks tehtud pildistamine toimus käigupealt, mitte ei võetud eraldi aega, nagu sageli aktustel ette tuleb.

Loe edasi: Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Keset Sindit tõusis suur jaanileek kõrgustesse

Sindi Naisliit, rahvatantsijad Murueided, ansambel Õige Valik ja Sindi linnavalitsuse liige Raigo Paulberg panid keset linna jaanilaupäeva peo käima. Algselt eakatele väljakuulutatud õhtu haaras peokeerisesse igas vanuses jaanipäevalisi.

Heili Mängel autasustab jaanimängudes osalejaid maiustustega Foto Urmas Saard — Heili Mängel autasustab jaanimängudes osalejaid maiustustega. Foto: Urmas Saard

Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste ütles, et Karja tänava baari pidaja Raigo Paulberg on vastutulelik mees ja lubas ilma vähimatki tasu küsimata tulla tema koduõuele ning katta pidulaua rahva poolt kaasavõetud suupistetega. Ansambel Õige Valik tegi samuti linnarahvale kingituse ja esines nii enda kui kuulajate lõbuks kogu õhtu. Ansamblis musitseerivad laulja Arne Mängel ja klahvpillil Feliks Suurkaev. Lisaks oli meesterivis kitarrist Ain Kalmus. Sindi Murueided ei piirdunud üksnes põhikavaga. Nemad tulid murule tantsu lööma veel korduvalt pärast põhiosa. Tibutants võttis päris näitemängulise pöörde. Venelannad lisasid rahvuslikku hoogu. Arne Mängeli tütar Heily Mängel oli õhtujuht, tema koondas enda ümber nii lapsed, keskealised kui ka eakamad. Teistega ühines ka Jaanide laudkond, kes olid ennast ühte varjulisse serva eraldatumalt ära peitnud.

Loe edasi: Keset Sindit tõusis suur jaanileek kõrgustesse

Sindi gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ei vajatud korduseksameid

Sindi gümnaasiumi direktor: „Kallid klassijuhatajad Maia ja Signe! Te olete oma klassidega teinud koolis ajalugu, sest üle mitmete aastate ei ole me pidanud kasutama terminit korduseksam.“

Sindi gümnaasiumi 9 ja 12 klasside lõpetamise pidulik aktus Foto Peeter Roots — Sindi gümnaasiumi 9 ja 12 klasside lõpetamise pidulik aktus. Foto: Peeter Roots

Võidupüha eelõhtul, 22. juunil, toimus Sindi gümnaasiumi aulas 9. ja 12. klasside lõpetamine. Pidulikul aktusel austas lõpetajaid oma kohalolekuga Sindi linnapea Rein Ariko, õpilaste lähedased ja sõbrad. Kõikide saalisviibijate silmadesse tõi eriline päev heldinud ärevuse ja õnne voolavuse.
Aktus algas Eesti hümni ja kooli laulu ühislaulmisega.

„Kuulates mõned nädalad tagasi teie äriplaane, ei tekkinud minus kordagi mõtet, et te ei saaks elus hakkama, et teil puuduks julgust midagi ette võtta. Kas need ettevõtmised on alati sada protsenti läbi mõeldud, seda ei julge ma kinnitada. Aga koolis omandatud oskused ja teadmised aitavad teil kindlasti elus õigeid valikuid teha,“ oli direktor Ain Keerup veendunud gümnaasiumi lõpetajate hakkamasaamises veendunud. Võis märgata, et just see mõttetera läks 12. klassi lõpetajatele väga südamesse ja tõi naeratuse näole. “Ma mäletan teid veel aastaid”, ütles Keerup sõnad, mis muutis saalirahva emotsionaalselt kaasaelavaks.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ei vajatud korduseksameid

Laine Järvemäe lapsepõlve mälestused

Jaanilaupäeval täitub Pärnumaal, Paikuse vallas asuva Seljametsa muuseumi loojal ja praegu muuseumipedagoogina töötaval Laine Järvemäel 80 eluaastat.

Laine Järvemäe Foto Urmas Saard — Laine Järvemäe. Foto: Urmas Saard

Laine juubelinädala tööpäevad mööduvad sama sisukatena nagu kõik sellele eelnenud tuhanded päevad on lennanud. On esmaspäev ja Seljametsal muuseumipedagoogi tööpäev lõppenud, aga otseteed koju ta veel ei kiirusta. Laine valib Paikuse valla kohviku Florinda väliterrasil päikese eest hästi varjatud koha ja meie vestlus võib alata. Tal on jutustada palju. Kuulaja osaks jääb üksnes tähelepanelikult kõike üles tähendada ja mõnel juhul täpsustavaid küsimusi esitada. Jutustus väärib palju suuremas ulatuses, kui kirjatükki mahub, kohta tema enda asutatud muusemi parimate säilikute hulgas.

Lapsepõlv vanemate kodus

Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval. „Minu ema oli pärit Vana-Vändra vallast. Tema isa Martin Aasamägi tunti ümbruskonnas nõutud rõivameistrina, keda rätsepa ametis abistas naine Anna Aasamägi, kes oli olnud läheduses asuva talu peretütar.“ Laine isa sündis Alustes, aga sirgus Vändras, kus tema vanemad mõisas teenisid. Isa huvitasid juba noorena masinad. Ta töötas algul taludes, kuid kolmekümnendate lõpul kivipurustusmasinal teedeehitusel. Vahetult enne sõja puhkemist ehitas Pärnu-Sindi uut maanteed. Sõja ajal jäeti isa Tallinnasse Ministrite Nõukogu garaažidesse autosid remontima. Kui kolhoos sai esimese puuküttega veoauto, oli tema selle juht. Ta oli paar aastat Aluste külanõukogu esimees, viiekümnendatel õppis kombaineriks, viimati töötas mehaanikuna ja katlakütjana.

Loe edasi: Laine Järvemäe lapsepõlve mälestused

Mälestustuli ja muinastuli saavad võidutuleks

Pärnumaa võidupüha maratonil Torist Pärnusse kulgeval teekonnal on kõigil aastatel tervitatud sinimustvalgete kandelippudega jooksjaid ja võidupüha mälestustulega tõrvikukandjaid. Tänavu seisid juba kolmandat korda Eesti lippudega pikas spaleeris Sindi noortevolikogu algatusgrupi noored.

Võidupüha maratoonarid läbivad mälestustule tõrvikutega Sindi linna, kus noortevolikogu liikmed tervitavad jooksjaid lippudega Foto Urmas Saard — Võidupüha maratoonarid läbivad mälestustule tõrvikutega Sindi linna, kus noortevolikogu liikmed tervitavad jooksjaid lippudega. Foto: Urmas Saard

Mario Mustasaar läbis esimesena 13,5 kilomeetril lippuderivi kell 15.50. Mälestustuli jõudis samasse punkti 16.25, aga tõrviku saatjad ei jooksnud aja peale. Tõrvikutega teatejooksjad peavad läbima kogu 42 kilomeetri pikkuse raja, jõudma Pärnusse Rüütli platsile ja seal andma 19.15 tule üle Kindral Johan Laidoneri Seltsi hoolde, kes viivad selle paraadilinna Rakverre kohale.

Tänavu on Laidoneri noori abistamas ka Audru noorkotkad. Ühiselt läbitakse ajaloolisi kihelkonnakeskuseid, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures jm. Esimene peatus tehakse kell 19.30 Sindi raekoja ees, kus samal päeval tervitatakse mälestustuld veel teist kordagi. Traditsioonilisel tseremoonial võtab sõna tuld saatev Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja Sindi linnapea Rein Ariko. Tantsuetendusega esineb Sindi seltsimaja tantsurühm Omasoodu. Järgnevad mälestustule tervitamised leiavad aset Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas 24.00.

Loe edasi: Mälestustuli ja muinastuli saavad võidutuleks

Augustiunetus algab Pärnu Augustiarvamusega

Pärnu ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu kutsub linnarahvast ja Pärnu koolide vilistlasi üle ilma Augustiarvamusele, mis toimub Augustiunetuse laupäevasel ennelõunal, 12. augustil, Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovis kasvava auväärse tamme ümber.

Kaupo Meiel tuleb Augustiunetuse ennelõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovi auväärse tamme juurde väitlusteemasid püstitama Foto Urmas Saard — Kaupo Meiel tuleb Augustiunetuse ennelõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovi auväärse tamme juurde väitlusteemasid püstitama. Foto: Urmas Saard

„Sel talvel taasloodud Pärnu ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab Pärnus uute vilistlastraditsioonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja panustama väärtuste hoidmisel,“ selgitas mõtte algataja Margit Raid.

Pärnu ühisgümnaasiumi (toona Poeglaste gümnaasiumi) on lõpetanud mitmed Eesti rahvustunde äratajad nagu Mattias Johann Eisen ja Villem Reimann. Samuti on kooli vilistlased mitmed Eesti riigi loojad nagu Jüri Vilms, Konstantin Päts, Friedrich Akel ja Jaan Teemant.

Eesti Vabariigi sajandal ja Pärnu ühisgümnaasiumi 155-ndal sünnipäeval on paras aeg arutleda selle üle, missugune oli see kool, mis saatis laia ilma mehi, kes ei unistanud mitte millestki vähemast kui maailmakaardile uue riigi – Eesti rahvusriigi, joonistamisest. Või missugune oli see haridus, mis andis vaimujõu ja oskused oma unistus teoks teha? Missugune peaks olema Pärnu haridus täna ja homme, et sellel nädalal ning järgmistel aastatel Pärnu koolidest lõputunnistused saavad noored oleksid sama lennukad ja aatelised, julged ja tugevad?

Loe edasi: Augustiunetus algab Pärnu Augustiarvamusega

Torist starditakse võidupüha maratonile

Kuuendat korda toimuv homne Pärnumaa Võidupüha maraton kutsub suve algust tähistama sportliku väljakutsega.

Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016 Foto Urmas Saard — Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016. Foto: Urmas Saard

Võidupüha maraton on üks väheseid maratone Eestis, mis pakub võimalust läbida rada ühel ja kordumatul teekonnal. Lisaks tuntakse jooksu üha rohkem tema rahvusliku ja sinimustvalge allteksti tõttu ning seostatakse muuhulgas ka tseremoniaalse toiminguga.

Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku mälestusteenistusel süüdatakse 22. juunil tuleleek, mis usaldatakse koos maratoonaritega startivate teatejooksjate hoole alla, kes kannavad selle Pärnusse. Eesti Vabariigi sünnilinnas on tuletoojatel kaitseväe soomukiga vastas Kindral Johan Laidoneri Seltsi liikmed eesotsas Trivimi Vellistega, kes viivad koos Audru noorkotkastega tule järgmisesse sihtpunkti – võidupüha paraadi toimumise linna, tänavu Rakverre. Järgmise päeva hommikul sünnib Rakvere Vabadussõja mälestussamba juures mälestustule ja muinastule ühendamisel võidutuli, mida president Kaljulaid jagab paraadil kõigisse maakondadesse saatmiseks.

Loe edasi: Torist starditakse võidupüha maratonile

Koolituse korraldust pidasid heaks kõik 29 vastanut

Enne jaani saavad Pärnu ühisgümnaasiumi majandussuunal õppinud õpilased koos lõputunnistusega ka Tartu Ülikoolilt tunnistuse, mis tõendab 390 tunni ulatuses täiendusõppeprogrammi „Noorte ettevõtluse õppesuuna ettevalmistuskursus“ läbimist Pärnu kolledžis.

Pärnu Ühisgümnaasium Foto Urmas Saard — Pärnu Ühisgümnaasium. Foto: Urmas Saard

Majandusõpetaja Mari Suurväli meenutab üldhariduskooli ja ülikooliga tehtava koostöö eellugu, mis sai selgelt määratletud sisu 2010 aasta veebruaris tolleaegse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi allkirjastatud käskkirja „Ettevõtlus – ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmi“ kinnitamisel.

„Kinnitatud programmile toetudes on TÜ Pärnu kolledžis koostatud täienduskoolituse programm, millega alustasime tööd koostöölepingule toetudes. 2011. a juunis ühinesid lepinguga Häädemeeste keskkool, Pärnu-Jaagupi gümnaasium ja Pärnu ühisgümnaasium. Lepingu järgi kaasati noorte õppeprotsessi Pärnu kolledži õppejõud ja vabatahtlikud konsultandid – mentorid ettevõtlusest,“ selgitab Suurväli.

Kursusel osalejatele on antud võimalus omandada arusaam ühiskonnas toimuvatest majandusprotsessidest ja nähtustest ning nende vastastikustest seostest nii üksikisiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Omandades olulisemad majandusalased mõisted ja teadmised kujuneb õppijal süsteemne ülevaade mikro- ja makrotasandil toimuvatest protsessidest ning lisaks sellele areneb ka ettevõtlikkuse mõttelaad.

Loe edasi: Koolituse korraldust pidasid heaks kõik 29 vastanut

Pärnus täpsustati ajalugu ja avati Pätsi laulatuse mälestuseks mälestusplaat

Täiendatud: 18. juunil, kell 16:15

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Pärnu Suurmärter Katariina kiriku eesseisja munkpreester Iona pidas täna hommikul hingepalve, millega meenutati Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatust samas kirikus 115 aastat tagasi.

Preester Iona on avanud Pärnu Suurmärter Katariina kirikus mälestusplaadi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatuse mälestuseks Foto Urmas Saard — Preester Iona on avanud Pärnu Suurmärter Katariina kirikus mälestusplaadi Konstantin Pätsi ja tema abikaasa Helma Wilhelmine Peedi laulatuse mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Nagu enamik, nii ka Mart Laar ei osanud aimata käesoleva aasta alguses trükist ilmunud raamatu “Eesti suured armastuslood” kirjutamise ajal, et Pätsi abielu sõlmiti vastupidiselt levinud arvamusele 1901. aasta asemel hoopis 1902. aasta 16. juunil. Teada polnud ka laulatamise asukoht. Ometi on seda tänaseks dokumentaalselt tõendatud ja mälestustahvliga Pärnus Vee tänaval asuva kiriku siseseinal mälestusplaadiga kinnitatud.

„Vaevalt võis Helma aimata, et Konstantin Pätsist saab uue iseseisva, väikese ja armsa Eesti Vabariigi looja ning esimene president. Nii nagu meiegi siin ei teadnud siiani, et selles Jekaterina kirikus on need kaks inimest laulatatud. Minu ja ka paljude ajaloolaste jaoks oli see suur üllatus, kui Andri Arula ja Vladimir Klevtsov tulid minu juurde dokumente näitama,“ rääkis mälestusplaadi avamisel osalenud Pärnu abilinnapea Jane Mets.

Loe edasi: Pärnus täpsustati ajalugu ja avati Pätsi laulatuse mälestuseks mälestusplaat

Kuu enne Serenissima sildumist

Tänasega on veel jäänud kolmkümmend päeva, kui 17. juulil peaks Pärnu kesklinna vana kai asemele ehitatud uue ja oluliselt kõrgema kai ääres silduma kruiisilaev Serenissima.

Pärnu kruiisisadama ehitus Foto Urmas Saard — Pärnu kruiisisadama ehitus. Foto: Urmas Saard

Sajakohaline Serenissima alustab paarinädalast reisi Göteborgist ja peatub enne Pärnusse jõudmist Kopenhaageni, Gdanski, Klaipeda, Riia sadamates. Pärnust jätkab teekonda Saaremaale, edasi liigub Stockholmi, Ahvenamaale, Tallinna, Peterburi ja lõpetab Helsingis.

Enamik kaist on betoneeritud. Vallikraavi poolses otsas käis eile vilgas armatuurraudade armeerimine. Kesklinna silla poolses otsas tuleb samuti veel rakised paigaldada ja betoneerida. Võis näha, et neil päevil on ka viimased pikemalt välja ulatuvad sulundseinad parajale kõrgusele maha lõigatud. Hulk pollareid on oma kohale asetatud. Paigaldamist ootavad vendrid ehk põrkeseaded, mis kai ja laevakere vahel lööke pehmendavad.

Uue kai ehitusega alustati 2015. aasta suvel. Mullu kevadel loodeti töödega juba sügiseks valmis saada. Tänavu märtsi alguses lootis Pärnu Sadama nõukogu liige Kaspar Kokk, et kavandatud tööd peaksid valmima mai keskpaigas. Selline tähtaeg jätnuks paar kuud varuaega Serenissima saabumiseni.

Loe edasi: Kuu enne Serenissima sildumist

Konstantin Pätsi abielu sõlmimise mälestuseks

Täna, 115 aastat tagasi laulatati Jumala palge ees tulevane Eesti Vabariigi president Konstantin Päts ja Helma Wilhelmine Peet abieluliitu Pärnu Vee tänava ääres asuvas Suurmärter Katariina kirikus. Selle meenutuseks avatakse pühapäeval pühakoja siseseinal tagasihoidlik mälestusplaat.

Pärnu Suurmärter Katariina kirik Foto Urmas Saard — Pärnu Suurmärter Katariina kirik. Foto: Urmas Saard

Suurmärter Katariina kiriku hoolekogu liige Vladimir Klevtsov selgitas, et umbes pool aastat tagasi hakkasid koguduse inimesed rääkima vajadusest meenutada Eesti riigi esimese presidendi laulatust, mis leidis aset uue kalendri järgi 1902. aasta 16. juunil. Alguses ei oldud kuupäeva ja laulatuskoha suhtes päris kindlad. Räägitud olevat ka Tahkuranna kirikust, aga selgus, et sealses kirikus on toimetatud üksnes Konstantini ristimist. Vanu kirikuraamatuid uurides jõuti kindlale teadmisele, et laulatus toimus ikkagi Pärnu kirikus, mida kutsutakse ka Jekaterina kirikuks.

Vladimir Klevtsov, kes on ühtlasi ka Pärnu linnavolikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ütles, et mälestusplaadi valmistamise kulud võttis enda kanda Andri Arula, kes on restoran Kolhethi esimese ja ainsa Georgia söögikoha omanik Pärnus, Hommiku tänaval.

Loe edasi: Konstantin Pätsi abielu sõlmimise mälestuseks

Väärikad külastasid eesistujariigi peakorterit

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldusel peeti eile ennelõunal Kultuurikatla väikeses saalis Euroopa kodanike osavõtul väitlust teemal „EL-i tulevik: kas vajame rohkem või vähem Euroopa Liitu?“ Paarisajakohalisest saalist hõivasid pea kolmandiku toolidest TÜ Pärnu Väärikate ülikooli poliitikahuvilised kuulajad.

Kultuurikatel, eelseisva Euroopa Liidu eesistujariigi peakorter Foto Urmas Saard — Kultuurikatel, eelseisva Euroopa Liidu eesistujariigi peakorter. Foto: Urmas Saard

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles sissejuhatuseks, et juba paari nädala pärast saab Eestist Euroopa Liidu eesistujariik ja Kultuurikatlast eesistumise peakorter. Arutelu suunas Tartu Ülikooli ja Eesti Välispoliitika Instituudi professor Andres Kasekamp.

Euroopa Komisjoni asepeasekretär Jean-Eric Paquet ja Eesti välisminister Sven Mikser arutlesid selle üle, millistes valdkondades vajatakse rohkem või vähem Euroopat ja kuidas neis asjades otsustada. Ka saalist võis küsimusi esitada ja arvamusi avaldada. Wifi ja erinevate nutiseadmete vahendusel said inimesed anda vastuseid suurele ekraanile ilmunud küsimustele.

Tõdeti, et Euroopa Liit peab reageerima maailmas toimuvatele muutustele ja vastama neis oludes kodanike ootustele. Ei saa minna edasi täpselt senisel kujul. Komisjon on algatanud Euroopa Liidu tulevikuväitluse ja pakub võimalusi uute poliitikate loomiseks või edasiarendamiseks järgmise kümnendi kestel. Arutleti, millises seisus asub liit, mille eesistumise Eesti üle võtab, millised on võimalikud arenguteed ja Eesti huvid.

Loe edasi: Väärikad külastasid eesistujariigi peakorterit

Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamine

Jaanipäevale järgneval päeval korraldab Sindi Noortevolikogu Algatusgrupp tänavu juba kolmandat suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist.

Kevin Pärnpuu, Raido Nazarov, Kristiina Anufrieva, Allan Kuusik, Karl Hussar, Kristiina Fetšina, Fred Hussar Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi lipuga Sindi ujulas Foto Urmas Saard — Kevin Pärnpuu, Raido Nazarov, Kristiina Anufrieva, Allan Kuusik, Karl Hussar, Kristiina Fetšina, Fred Hussar Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi lipuga Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Noortevolikogu tegevust juhtiv Raido Nazarov ütles täna õhtupoolikul toimunud kohtumisel Sindi väliujulas, et 25. juunile kavandatu on üksikasjalikult läbimõeldud, asjaosalistega kooskõlastatud ja ettevalmistused suures osas tehtud. Päevakava on Nazarovi sõnul jagatud meelelahutslikuks ja õpetlikuks osaks, alustatakse kell 16.00. Tegevust, vaatamist, kuulamist jätkub kuueks ja pooleks tunniks. Saab mängida korvpalli, võrkpalli, rannajalgpalli ja proovida jõudu välijõusaalis. Parimatele jagatakse auhindu. Juuni esimesest päevast augusti lõpuni vetelpääste teenust osutav Articard OÜ tutvustab esmaseid tegevusvõtteid uppumisohu korral. Vesijalgrattad toob avapidustusele Pulli asulakoha vahetus naabruses tegutsev Künka talu peremees Vello Künnapas. Vesijalgratastega võib sõita kogu päeva. Esmakordselt tegutseb kohapeal välikohvik.

Esinema on kutsutud Erich Krieger, Duo Catarsis, Waxxers, PartyЯ, Silver Orissaar ja Cärolin Aasa. Esinemise lavana kasutatakse NSV Liidu aegset amfiibsoomukit, mis aastaid kasutult Sindi vabriku hoovil seisnud.

Loe edasi: Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamine

Leinapäeval Pärnus

Juuniküüditamise 76. aastapäevale pühendatud mälestustalitus Pärnu Leinapargis leiab aset homme keskpäeval.

14 juuni on leinapäev, lipud heisatakse leinalintidega või tõmmatakse poolde masti Foto Urmas Saard — 14. juuni on leinapäev, lipud heisatakse leinalintidega või tõmmatakse poolde masti. Foto: Urmas Saard

Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu okupatsiooni võimu poolt Eesti Vabariigi rahuliku elanikkonna vastu suunatud kõrgel riiklikul tasandil organiseeritud kuritegu, mille käigus saadeti inimesed vägivaldselt Venemaa erinevatesse piirkondadesse ebainimlikes oludes vaevlema, paljudel juhtudel hoolimatuse tagajärjel ka surema.

Leinapargis osalevad Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk, Pärnumaa Memento esindajad Maret Kukk ja Lembit Peetri, kes asetavad punaterrori ohvrite mälestusmärgi juurde pärjad või lillekimbu, süütavad küünla ja esinevad lühikese sõnavõtuga.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene.

Mälestuspalvet loeb mullu suvel USA-s EELK Los Angelese koguduse õpetajana teenimist alustanud Enn Auksmann, kes viibib neil päevil Eestis puhkusel.

Mälestuspäeva eestvedaja on Kirsti Portnov ja peakorraldaja Pärnumaa ülekohtuselt represseeritute ühendus Memento, läbiviimist toetab Pärnu linnavalitsus.

Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna.

Urmas Saard

Samal teemal:

Lembit Roosimäe pidas loengu teemal „Deporteerimine Baltikumis, mõjud täna“

Majavärvimine ei tohtinud lepalinde häirida

Käesoleval nädalavahetusel võttis Sindis Raudtee tänaval elav majarahvas kümmekond aastat tagasi kinnisvara arendaja poolt kehvasti värvitud maja värvimise käsile ja häiris pisut ka räästakastis pesitsevate lepalindude pereelu.

Lepalind teel pesale Foto Urmas Saard — Lepalind teel pesale. Foto: Urmas Saard

Mai keskpaigas hakkas üks lind elutoa akna kohal räästakasti laudade vahelt sisse pugema. Vedas sinna oksi ja muid tuustakaid, mis mõnel juhul olid mõõtmetelt linnukesest endast pea paar korda suuremad. Püüdsin pildistada, aga lähedalt ei õnnestunud. Siis istusin kaameraga maja ette, aga enam ei tulnud. Läksin tuppa, et lind saaks rahulikumalt toimetada. Sombuste ilmade ja linnu kiire liikumise tõttu oli raske sulestiku värve eristada. Kehva foto järgi pidas harrastusornitoloog Eedi Lelov kõige tõenäolisemaks, et uueks naabriks võib olla lepalind. Varem kandis see lind ka aed-lepalinnu nime. Pärast esmast pildistamist ei näinud enam lindu kordagi toimetamas. Arvasin, et liigne häirimine peletas linnu mujale.

Siiski polnud asi nii hull. Sellel nädalavahetusel maja värvimisega algust tehes märkasin jälle, et lind pidevalt midagi nokavahel räästakasti kannab. Tegelikult on neid kaks. Nagu kirjandusest lugesin, siis hoolitsevad oma poegade eest nii emas- kui isaslind.

Loe edasi: Majavärvimine ei tohtinud lepalinde häirida

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Kui oma mees Toompeal vastu võtab

Eile külastasid Sindi ajalooklubi inimesed riigikogust lahkuvat Marko Šorinit, kes samuti Sindi ajalooklubi liige.

Piibelehed Marko Šorinile, tema lemmiklilled Foto Urmas Saard — Piibelehed Marko Šorinile, tema lemmiklilled. Foto: Urmas Saard

Turvakontrolli läbimise järel võttis ajaloohuvilised vastu Marko Šorin, keda üürike aeg Toompeal pole muutnud inimesena kübetki teistsugusemaks sellest, kuidas sintlased teda harjunud nägema – väga meeldiva isiksusena.

Mullu 24. novembril sai Sindi linnapeast üleöö riigikogu asendusliige seoses Vladimir Arhipovi tagasiastumisega ja Šorin võinuks rahulikult jätkuvalt töötada riigi seadusandlikus kogus, kui riigihalduse minister Mihhail Korb oleks Haapsalus veteranidega kohtumisel suud paremini pruukinud. Kui nüüd Korb uueks Keskerakonna peasekretäriks määrati, tekkis viivuks lootus, et Šorin jääb ikkagi riigikogusse. Aga võta näpust. Korb pidas vajalikuks lisaks peasekretäri ametile leida aega ka riigikogus töötamiseks.

Esimeste tervituste järel palus Šorin, et Archibald-Stiwan Kald räägiks ülevaatlikult Toompea rajatistest. Kald tegi seda nauditavalt hästi.

Loe edasi: Kui oma mees Toompeal vastu võtab

Hoovimüük ehk kirbuturg otse sintlaste kodudes

Sindi raad tegi oma veebilehel auväärsetele sintlastele teatavaks, et 22. ja 23.juulil sel samal aastal, mis praegu ongi, korraldatakse üheskoos Sindi linna hoovimüügi päevad.

Sindi hoovimüük Foto Urmas Saard — Sindi hoovimüük. Foto: Urmas Saard

„Sul kindlasti on kodus väärt kraami, mis on jäänud toa või kuurinurka seisma. Võib olla isegi ju juhus, et kapiuksed ei mahu lihtsalt kinni, sest asju on liiga palju. Aga samas kiusab Sind mõte, kust saada just paraja pikkusega torujuppi, jalgratta vänta või ämmale uut kübarat jne.,“ selgitatakse ettevõtmise asjaolusid.

„Oma koduhoovi väravasse, kuuri, garaaži, trepikoja ukse ette, pööningule või keldrisse säti üles oma müügikraam. Pane kirja oma kraampoe asukoht registreerimise väljundis linna kodulehel ja saada see e-postile mart.tonismae@sindi.ee või too see ise linnavalitsusse,“ öeldakse üleskutses.

[pullquote]Registreerimisleht asub siin![/pullquote]Nemad lubavad panna tähtsad plaanid välja linna peale, et ilmarahvas teaks ostma tulla!
Nagu ütleb vahva lauluviis „Kurgid Sulle, raha mulle”.

Jüri Trei käis Pärnu Postimehe rahvapeol

Ajalehe Peterburi Teataja taasasutaja ja toimetaja, Peterburi Jaani kiriku fondi esimees Jüri Trei käis samuti sajakuuekümneseks saanud Pärnu Postimeest õnnitlemas.

Jüri Trei, Peterburi Teataja toimetaja ja Merili Nikkolo, Pärnu Postimehe peatoimetaja Foto Urmas Saard — Jüri Trei, Peterburi Teataja toimetaja ja Merili Nikkolo, Pärnu Postimehe peatoimetaja. Foto: Urmas Saard

Esmaspäeval, 5. juunil, tähistas Pärnu Postimees ilusaks tavaks kujunenud viisil koos linnarahvaga Lastepargis Eesti esimese järjepidevalt ilmuma hakanud ajalehe sünnipäeva. Paljude õnnitlejate seas tuli selleks puhuks kohale ka välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kelle loendamatult suure hulga ühiskondlike tegevuste sekka kuulub ka Peterburi Jaani kiriku fondi esimehena tegutsemine ja ajalehe Peterburi Teataja taasasutajana selle lehe toimetamine.

„Eile, 5. juunil 160 aastat tagasi juhtus omamoodi ime. Leidis aset sündmus, mida eesti kultuuriloos kuidagi alahinnata ei saa: Pärnu Postimehe ilmumahakkamisega 5. juunil 1857 algas eesti elus uus aeg. Seda võib nimetada ajaks äratamisest ärkamiseni,“ kirjutas 6. juuni Pärnu Postimees Reet Vääri eelmisel päeval Pärnu Koidula muuseumis peetud ettekande põhjal.

Mõneti samasugune imede jada sai sada aastat tagasi eestlaste jaoks alguse ka Peterburis ja selle sõnumiga tuli Jüri Trei tervitama-õnnitlema Pärnu Postimeest.

Loe edasi: Jüri Trei käis Pärnu Postimehe rahvapeol

Riigikogu liige Marko Šorin sattus prantslase blogisse Sindi linnapeana

Krishan Chand on kirjutanud oma veebimärkmikus Europephotoboss avaldatud loo pealkirjaks „The mere of Sindi Marko Šorin on Flag Day ceremony 4th June“ (Sindi linnapea Marko Šorin 4. juuni lipu päeva tseremoonial.

Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones Foto Krishan Chand — Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones. Foto: Krishan Chand

Krishan Chand teab, et Eesti lipu päeva tähistatakse ka väiksemates linnades, nagu Otepää, Haapsalu ja Sindi. „Otepää on tuntud oma tähtsa rolli poolest Eesti rahvuslipu ajaloos. Kõige esimene lipp õnnistati just seal,“ kirjutas prantslane. Ta oli teadlik sellestki, et Haapsalu ja Sindi on hästi aktiivsed kogukonnad, kus patriotism väga tugev ka noorte hulgas. Edasi vahendas ta, et Sindi gümnaasium oli nende esimeste koolide hulgas, kes sai tunnustuse riigikogult, kui isamaaliste ideede edendaja. Õige on seegi: tänavu tähistas Sindi lipu päeva 5. juunil, et veelgi rohkem õpilasi ürituse organiseerimisse kaasata. Kilomeetrine rongkäik läheb läbi linna orkestri saatel.

Uurides Marko Šorinilt, miks blogija teda Sindi linnapeana tutvustas, vastas riigikogu liige õlakehitusega. „Ta oli Kuberneri aias pildistamas. Pärast, kui kõik läbi sai, seisis ta riigikogu pääslas. Ma ütlesin talle midagi ja siis hakkasime vestlema. Andsin talle kohe ka Sindis tähistatavat lipu päeva tutvustava voldiku. Siis ta rääkis, et ootab Pika Hermanni torni laskmist. Kui ütlesin, et elan Sindis ja seal tähistatakse lipu päeva 5. juunil, kostis prantslane: aaa, see on Pärnu lähedal.”

Šorini küsimuse peale, kuidas ta teab, naernud mees, et tema naine on Pärnust.

„Miks ta mind linnapeaks nimetab, seda ma ei tea. Mina andsin talle riigikogu kirjadega visiitkaardi. Võibolla tema naine teab mind kui Sindi linnapead,“ arutles Šorin.

Urmas Saard