Rootsi akadeemia kuulutas eile välja tänavuse Nobeli kirjandusauhinna võitja, kelleks osutus Peruu kirjanik Mario Vargas Llosa, kirjutab tänane Eesti Päevaleht.
Žürii põhjendas otsust sellega, et Vargas Llosa on oma teostes oskuslikult kaardistanud võimustruktuure ning kujutanud jõuliselt üksikisiku vastuhakku võimule ja sellele järgnevat lüüasaamist.
Eesti keeles on seni ilmunud kolm Vargas Llosa raamatut: Loomingu Raamatukogus ilmus juba 1975. aastal Jüri Talveti tõlgitud „Kutsikad”. Ruth Liase tõlkes on ilmunud ka „Kapten ja külastajannad” (1994) ja „Lituma Andides” (1998).
74-aastane Vargas Llosa on üks hispaaniakeelse maailma tunnustatumaid kirjanikke. Mõjukuselt on teda võrreldud Colombia nobelisti Gabriel García Márquezega, kellest peruulane kirjutas omal ajal mahuka uurimuse. Kirjanikke sidunud sõprus katkes aga enam kui 30 aastat tagasi, kusjuures tüli päädis García Márqueze siniseks löödud silmaga.
Võimalusega, et preemia määratakse just Vargas Llosale, olid eksperdid spekuleerinud juba aastaid, ent tänavuseks favoriidiks peeti ülekaalukalt pigem USA romaanikirjanikku Cormac McCarthyt.
1936. aastal sündinud Vargas Llosa õppis noorukina sõjaväe-akadeemias ja astus seejärel Lima ülikooli juurat ja kirjandust õppima. Kirjanikuks olevat ta tahtnud saada juba lapsena Jules Verne’i teoseid lugedes. Esimesed lühijutud ilmusid 1957. aastal. Esimene romaan, sõja-väeakadeemia mälestustele tuginev „Linn ja koerad” osutus õnnestumiseks.
Ühiskonnakriitilisus ning võimu ja vägivalla mehhanismi uurimine on Vargas Llosa teoseid läbiv joon. Noorest peast marksismist huvitunud kirjanik pettus aja jooksul Kuuba vägivaldsetes revolutsionäärides ja on viimastel aastakümnetel esinenud pigem neoliberaalsete ideede kaitsjana. 1990. aastal kandideeris Vargas Llosa liberaalide kandidaadina isegi Peruu presidendiks, kusjuures tema vastased kasutasid valijate heidutamiseks raadioreklaamides ära mahlakamaid lõike kirjaniku teostest. Sellest hoolimata võitis ta esimese vooru, jäädes teises ootamatult alla tundmatule Alberto Fujimorile, kes oma pahategudega hiljem kurikuulsaks sai.
Kirjanduskriitikute sõnul väljendub Vargas Llosa poliitilisus eeskätt selles, et ta osutab mõjule, mida poliitilised mahhinatsioonid avaldavad tavainimesele.
