Lihula muuseum tähistab oma 15. sünnipäeva konverentsiga 27. novembril Lihula mõisa suures saalis, vahendab Läänemaa infoportaal.
Ettekannetes tuleb juttu Lihula ajaloolisest peatänavast, Lõuna-Läänemaa kalmistutest ja mõisatest ning muustki.
Kõik huvilised on oodatud.
Lihula muuseum asub Lihula mõisas, Linnuse tee 1.
Info telefonil 477 8880.
Lihula muusika- ja kunstikoolis toimub 18. novembril loodusfilmiõhtu.
Filmiõhtu programmis on Rein Marani viimane film „Üheksavägised”. Ta ise räägib ka filmi saamisloost.
Juttude vahepeal loovad meeleolu kohalikud muusikud.
Rohkem infot:marju.pajumets@rmk.ee
Harju maleva Noored Kotkad ja Kodutütred peavad aasta eelviimase suurlaagri Vormsi saarel. Kohale tuleb ligi 140 noort koos rühmajuhtidega kokku 16 rühmast. Laager kestab 29.-31.oktoobrini.
Plaanis on korraldada Vormsi vaatamisväärsusi tutvustav matkamäng ning erikatsete õpe. Igas matkamängu punktid on ka oskuste ja teadmiste kontroll, kokku on punkte 13.
Rühmadel ja noortel on vaja ette valmistada etluskava ning isetegevuslik etteaste laupäeva õhtul. Tublimad saavad autasustatud ning võimaluse korrata oma etteastet.
Katriin Allik, Kaitseliidu Harju maleva noorteinstruktor
Rõude kangrupesas on rahvariide päevad
Nädalavahetusel, 30. ja 31. oktoobril toimuvad Rõude külaseltsi kangrupesas rahvariide päevad.
Rohkem infot: kamgrupesa@gmail.com, tel 5391 4712.
Noarootsi vallas Sutlepa külas alustatakse peagi vabaajakeskuse ehitust, hoone peaks valmis saama enne tuleva aasta jaanipäeva.
Keskusehoonesse on planeeritud koosolekuruumid, jõusaal ja pesuruumid, koroona ja lauatennise mängimise koht, arvutid ja mängukonsoolid ning kangasteljed ja muud käsitöö tegemise võimalused.
Keskuse juurde tuleb muruplats, kus saab võrkpalli mängida. Uude hoonesse on kavas kolida ka seni koolimajas tegutsenud raamatukogu.
Täna hommikul tegi pärast umbes kuupikkust pausi uksed lahti Hullo kauplus, Vormsi saare ainus toidupood, kirjutas Lääne Elu. Poodi hakkab pidama Anne Salupõld, kes on enda sõnul mandril varemgi kauplust pidanud. „Me ei ole Vormsis elanud, aga meil on siin tuttavad,” rääkis ta. „Kui siinne kauplus uksed kinni pani ja keegi poepidamist üle ei võtnud, mõtlesime, et teeme ise.” Kõige raskem aeg seisab tema hinnangul otse ukse ees. „Suveni on vaja vastu pidada, siis tulevad turistid ja läheb lihtsamaks,” sõnas poepidaja.
Täna ja homme, 21.-22. oktoobril toimub rahvusvaheline Natura konverents, mis tutvustab erinevaid võimalusi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ning arutatakse praktiliste võimaluste üle kuidas maaomanikke sellesse protsessi senisest tõhusamalt kaasata.
Konverentsil selgitatakse milline on metsaomaniku roll Natura 2000 alade majandamisel ning täpsustatakse senist kompensatsiooni maksmise korda, mis tagaks metsaomanikule õiglase kompensatsiooni määra ning kaitstavate loodusväärtuste säilimise.
Konverentsi esimesel päeval toimuvad Tallinnas Meriton Grand Conference&Spa Hotelis ettekanded ja diskussioonid. Teisel päeval leiab aset ekskursioon Natura alale Nõva kaitsealal, kus sealset olukorda tutvustavad erametsaliidu esimees ja maaomanik Ando Eelmaa ning keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonna ja metsanduse spetsialistid.
Laupäeval, 23. oktoobril kell 11 oodatakse huvilisi Nõva looduskeskusse Loode-Eesti geopargi teabepäevale.
Päev algab Loode-Eesti geoparki ja geoloogilisi objekte (Neugrundi meteoriidikraater, bretšakivid jt) tutvustavate esitlustega, seejärel külastatakse Põlluotsa talumuuseumi kivinäitust.
Päev lõpeb bussiekskursiooniga Nõva kandi rannikul (marsruudil Rannaküla–Põõsaspea), et uurida maastikul ja meres leiduvaid geoloogilise pärandi märke.
Teabepäeval esinevad geoloogid Kalle Suuroja ja Krista Täht-Kok.
Eelregistreerimine ja info telefonil 5302 1650 või kalle.kollamaa@rmk.ee.
Homme, 15. oktoobril kell 16-21 tähistatakse Haapsalu raudteejaamas Haapsalu raudtee 105. aastapäeva programmiga “Lugupeetud reisijad, rong väljub…”
Kell 16 algab raudteejaamas Haapsalu volikogu avalik istung, kus toimub Haapsalu linna arengukava aastateks 2010-2015 kinnitamine ja esimene lugemine ning Haapsalu rongiliikluse taastamise töögrupi moodustamine.
Pärast volikogu istungit algab raudteeseminar, kus kõneldakse järgmistel teemadel:
Õhtul on pidu koos ansambliga Vennaskond. Pakutakse tasuta teed ja pirukaid, avatud on jaamapuhvet. Raudteemuuseum on avatud kella 21ni, sooduspilet 5 krooni.
Lisainfo: Andreas Rahuvarm, tel 5650 4692.
Pühapäeval, 17. oktoobril toimuvad Paliveres Pikajalamäe suusaradadel talgud. Kogunemine on kell 10 Palivere suusaraja parklas.
Kavas on liikumisradadel puude langetamine, võsa eemaldamine, raiejäätmete kokkukogumine, radade tasandamine ja WC-de korrastamine. Eriti oodatud on abilised mootorsae ja võsatrimmeriga. Talgulistele pakutakse suppi ja kuuma jooki.
Matsalu rahvuspargis ja selle ümbruses rakendatakse keskkonnaameti projekti, mille eesmärk on tugevdada kohalikku koostöövõrgustikku, elavdada piirkonna majanduskeskkonda, parandada kaitsealade kättesaadavust ja tõsta huvi looduskaitsealade suhtes.
„See projekt on üks osa Läänemere piirkonna programmist aastateks 2007-2013. Sellesse haaratakse majutus- ja toitlustusasutused, kohalikud elanikud, giidid, paadi- ja kanuumatkade korraldajad, külaseltsid ja kalurid,” ütles keskkonnaameti projektijuht Nele Sõber.
Projekti raames korraldatakse kohalike elanike ja ettevõtjate osavõtul mitmeid ümarlaudu, seminare ja infopäevi. Ühisürituste kaudu saavad turismiettevõtjad infot looduskaitsealal lubatud tegevustest ja võimalustest, teisalt aga kogutakse infot võimalustest, mida saavad pakkuda elanikud ja ettevõtjad, et suurendada rahvuspargi populaarsust.
Lisaks soovitakse projekti raames luua tihedamaid kontakte koolide ja õpetajatega, et leida lahendusi puuetega lastele külastuse korraldamiseks Matsalu rahvuspargis. See eeldab erinevate liikumisvõimaluste loomist rahvuspargis.
Toimub ka mitu külastaja-uuringut, et selgitada välja rahvuspargi populaarsus/ebapopulaarsus ja inimtegevuse mõju rahvuspargile.
Homme, 11. oktoobril kell 18 peetakse Haapsalu rahvaülikoolis Rootsi hapusilgupidu.
Surströmming (hapusilk) on tuntud kui üks Rootsi eksklusiivsemaid delikatesse. Kala püütakse hiliskevadel, pannakse paariks kuuks puutünnidesse hapnema, seejärel pakitakse plekkpurkidesse ning lastakse enne tarbimist 6-12 kuud seista.
Esmaspäeva õhtul kell 18-19.30 maitstaksegi koos seda erilise meki ja lõhnaga hõrgutist.
Tere tulemast Haapsalu rahvaülikooli (Lihula mnt. 12, III korrus) osa saama põhjamaisest maitseelamusest!
Laupäeval, 9. oktoobril peetakse Läänemaal Kullamaa rahvuspäeva, mis on pühendatud endise Silla ministeeriumikooli 100. aastapäevale.
Kell 12 Kullamaa kultuurimajas juubelijutud muusika ja ühislaulmisega.
Avatud näitus Silla kooli ajaloost.
Kell 14 Kullamaa kalmistul mälestusküünalde süütamine Silla kooli õpetajate kalmudel.
Kell 14.30 pidupäevalõuna Kullamaa keskkoolis.
Kell 16 Kullamaa kultuurimajas seltskondlik pärastlõuna “Oi aegu ammuseid…” juubelitordi ja tantsumuusikaga. Avatud einelaud.
Info tel 53496691 või kultuuurimaja@kullamaa.ee.
9. oktoobril toimub Haapsalu kultuurikeskuses kolmas üle-eestiline käsitöö ettevõtlusfoorum, teatab Läänemaa infoportaal.
Foorumil teevad ettekande Eesti Tekstiilikunstnike Liidu esinaine ja Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Monika Järg ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liivi Soova.
Pikemalt tuleb juttu veel käsitööettevõtlusest Läänemaal ja Virumaal. On võimalik tutvuda kohalike ettevõtjatega, kuulata nende edulugusid, vaadata näitust ja teha sisseoste. Ettevõtlusfoorumil antakse kätte ka aastaauhind parimale käsitööettevõtjale.
Esimene käsitööettevõtjate foorum toimus 2008. aastal Setumaal, teine mullu Virumaal Haljalas. Esimese väikeettevõtja aastaauhinna sai Ulve Kangro ja see anti välja eelmisel aastal.
Eskiislahenduses on märgitud võimalikud elektrituulikute arenduspiirkonnad, mis on välja valitud sobivusanalüüsi alusel ning omavalitsuste seisukohti arvestades. Tegemist on esialgsete piirkondadega, mida saab soovi korral täpsustada ja muuta.
OÜ Hendrikson & Ko teatel oodatakse eskiislahenduse avalikel aruteludel tagasisidet nii esialgselt väljavalitud võimalike elektrituulikute arenduspiirkondade kui ka planeeringu seletuskirjas välja toodud tuuleenergeetika arendamise põhimõtete kohta.
Tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustavad avalikud arutelud toimuvad järgnevalt:
Esmaspäeval, 11. oktoobril 2010 kell 12.00 Saare maavalitsuses; kell 16.30 Lihula kultuurimajas
Teisipäeval, 12. oktoobril 2010 kell 12.00-16.00 Pärnu maavalitsuses
Kolmapäeval, 13. oktoobril 2010 kell 10.00 Käina Huvi ja Kultuurikeskuses väikeses saalis; kell 17.00 Taebla kultuurimajas.
Täpsem info Hendrikson & Ko kodulehel.
Allikas: hiiumaa.ee
Kolmapäeval, 29. septembril toimub Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses Lõuna-Läänemaa pättide (riidest susside) valmistamise koolitus, annab teada Läänemaa infoportaal.
Koolitusel õpitakse riidest pätte valmistama. Juhendab Anu Vatter. Osavõtt on tasuta, aga soovitatav on registreeruda telefonil 507 6021 või e-posti aadressil pivarootsi@lastekaitseliit.ee. Koolitus saab jätku 10. oktoobril.
Kolmapäeval, 29. septembril toimub Martna koolimajas leemekulbiliigutajate järjekordne kokkutulek, vahendab Läänemaa infoportaal.
Osalejatel palutakse kaasa võtta veidike omakeedetud talvavarusid. Kohapeal selgitatakse välja kõige isuäratavam purgisisu.
Kapinurgast või nagist tasub kaasa haarata ka oma lemmikpõll. Neist pannakse kokku näitus. Rohkem infot saab Maimu Neuhofilt telefonil 520 0349 ja e-posti aadressil maimune@hot.ee.
Haapsalu Kutsehariduskeskuses lõpetas esimene lend rookatuste valmistajaid, kellel on olemas nii vajalikud teadmised kui kogemused, et rookatus majale peale panna.
Kursusel osalenud 14 meest ja 1 naine olid enamuses eelneva ehituskogemusega ettevõtjad. Kursustel õpetas katusemeister Rein Talviste head materjali ära tundma ja seda koguma. Ka tehti praktikas läbi kõik vajalik rookatuse püstitamiseks. Samuti oli olulisel kohal tule- ja tööohutuse õpe. 60 tunni sees omandasid õpilased kõik vajalikud oskused, ning tragimad võivad asuda kohe rookatust tegema. Õpe algas 9. augustil, ning kui õpilaste ning kohaliku kogukonna huvi on olemas, õpetatakse Haapsalu kutsehariduskeskuses rookatuste valmistajaid edaspidigi, sest on ju Läänemaal rookatuse ehitamise traditsioon säilinud.
10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.
10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.
Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.
Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.
Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.
Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.
Martna vald on värskelt saanud Paumani tiigi ja selle ümbruse omanikuks ning nüüd on käima on lükatud kujundusprojekt, et luua mõnus kooskäimise koht, kirjutas Läänemaa infoportaal.
Plaanitud on rajada laululava koos tantsuplatsi- ja külakiigega; lõkkeaseme koht; pinkide ja laudadega toitlustamisala, kus on koht ka puhvetile; väike seilus-/treeningrada; vedada elekter ja paigaldada välisvalgustus.
Martna vallavalitsus ootab kõiki vallakodanikke puhkekoha kujundamisel kaasa rääkima. Ettepanekuid oodatakse hiljemalt 25. oktoobriks postiaadressil Martna küla, Martna vald, 90601 Läänemaa või e-posti aadressil vallavalitsus@martna.ee.
250 elanikuga Vormsi saare ainus toidupood on esmaspäevast suletud ja ainus võimalus toiduaineid hankida on neid ise mandril ostmas käia, kirjutas Lääne Elu. Vallavanem Urmas Pau sõnul ei olnud poe sulgemise põhjus kahjumis, vaid poepidajal sai lihtalt jaks otsa.
Laupäeva, 18. septembri õhtul võib Vormsi saarel tunda mädakala lõhna, sest Vormsi kõrtsis Krog №14 peetakse rootslaste traditsioonilist hapusilgu ehk surströmmingu pidu, kirjutas Maaleht.
„Vormsi on juba praegu elevil, isegi need, kes muidu kala ei söö, on lubanud tulla,” rääkis Triin Lepp Krog №14 Lääne Elule.
Surströmming on hapendatud kala, mida süüakse koos õhukese leiva tunnbrödi ja keedetud kartuliga. Omapärase lõhna tõttu peetakse hapusilku Rootsi kõige omapärasemaks delikatessiks.
Surströmmingu söömishooaeg algab Rootsis tavaliselt augusti teises pooles, enne seda on kala umbes aasta aega hapendatud.
Vormsile tuleb hapusilk otse Rootsist, söögi kõrvale räägitakse surströmmingust laiemalt ning lauldakse rootsi peolaule.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) on avanud registreerumiseks oma talgureisid. Talgulisi ootavad septembris Sõmeri Pärnumaal, Teorehe ja Haeska Matsalus ning Vana-Lahetaguse Saaremaal. Kohti jagub 4 x 12-le kiiremale!
Kel võimalust üks reede vabaks saada, tasub haarata suurim tükk sügist Saaremaal — Vana-Lahetagusel ja Vilsandi rahvuspargis. Sõmeri talgutel on maiuspalaks hommikune linnuretk, Teorehel ühiskäik loodusfilmide festivalile. Haeska talgud pakuvad Matsalu sügise võlusid oma parimas vormis.
23. septembril toimub Ridala vallas Altmõisa koolimajas Läänemaa külavanemate päev. Külavanematele tutvustatakse nende tegevusala puudutavaid seadusesätteid. Juttu tuleb ka tuleohutuse tagamisest. Samuti on osalejatel võimalik arutleda Läänemaa külade hetkeolukorra ja tuleviku, külavanemate vajalikkuse ja vajaduste üle.
Päeva korraldavad liikumine Kodukant ja Kodukant Läänemaa.
Kesknädalal, 15. septembril algab Matsalu 8. rahvusvaheline loodusfilmide festival, millest on saanud arvestatav loodusfilmide tegijate ning vaatajate kohtumispaik.
Festival kostitab külalisi rikkaliku filmi- ja sündmuste valikuga 15.–19. septembrini Lihulas ja Haapsalus.
Võistlusprogrammi on valitud 27 filmi, need võistlevad kahes kategoorias: A – „Loodus” ja B – „Inimene ja loodus”. Filme hindab žürii koosseisus Derek Kilkenny-Blake (Suurbritannia), Kalinka Stoinovska, DA (Bulgaaria), Margus Lattik, Joosep Matjus ja Hendrik Relve.
Avaüritus on 15. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis. Samas on filmiränne juba täies hoos: ETV2 vahendusel on koostöös keskkonnainvesteeringute keskusega alates eelmisest esmaspäevast näidatud Matsalu filmifestivali (MAFF) viie eelmise aasta võidufilmi.
Sel aastal tasub eraldi välja tuua filmifestivalil nooremale publikule pakutavaid sündmusi. Kolmapäeval on Lihulas laste loodushariduse päev. Päeva jooksul saab vaadata filmi merikilpkonnade elust ning ajada juttu zooloog Aleksei Turovskiga. Järgmisel päeval leiab loodushariduse päev aset Haapsalu kultuurikeskuses.
Festivali tuumaks on lai valik loodusfilme, mis linastuvad Lihulas ja alates neljapäevast ka Haapsalu kultuurikeskuses. Festivalimaailm on sel aastal taas avardunud: esimest korda on festivalil esindatud Botswana, Hiina ja Rumeenia filmid. Festivali avafilmiks on Austria film „St. Helensi mägi”, mis jutustab looduse taastärkamisest pärast paarikümne aasta tagust hiiglaslikku vulkaanipurset.
Festivali ajal toimuvad ka töötoad. Töötuba „100 aastat loodusfilmi” juhib Derek Kilkenny-Blake, Eesti vanemast loodusfilmist teeb ettekande filmiarhiivi juhataja Ivi Tomingas. Traditsiooniliselt on festivalil oma osa loodusfotograafial. Üles pannakse üheksa loodusfotonäitust kodu- ja välismaistelt autoritelt. Laupäeval, 18. septembril on fototöötoad ja fotoüritused Lihula mõisas, pühapäeval, 19. septembril aga Silma õpitoas.
Festivali auhinnatseremoonia toimub sedapuhku pühapäeva asemel laupäeva, 18. septembri õhtul kell 18. See annab võimaluse demonstreerida pühapäeval kõiki auhinnatud filme uuesti.
