Pühapäeval, 28. juulil toimuvad Vihula vallas Vihula külaplatsil lühimängufilmi “Ivanipäev” massistseeni võtted, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Film räägib noorest Eesti venelasest Ivanist ja tema tüdruksõber Kadrist, kes sõidavad maale, et kohtuda Kadri vanematega ning tähistada jaanilaupäeva. Selle üürikese öö jooksul satuvad nii Ivani armastus kui identiteet tõsiste katsumuste osaliseks. Filmi tootjaks on Allfilm.
Kogunemine toimub 28.07 kell 12:00 ning võtted kestavad kuni 23:00-ni.
Täpsem informatsioon ja osalemise registreerimine: Janis Rizhovs, tel 562 822 39 ja e-post: ivanipaev@gmail.com.
Heategevusliku kontserdisarja „Eesti mõisad 2013” kontserdid toimuvad 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Selles omapärases kontserdisarjas ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine, mis kõik seondub ka käesoleva kultuuripärandi aastaga. Sari on alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud igal aastal üht väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu.
Ka Bo Chan. Foto: Arvo Aun
Sarja „Eesti mõisad“ peaesineja on algusest peale olnud barokkansambel Corelli Consort. Juulis 2013 saab nautida kava, mis on tõeline „Crème de la crème“ muusikagurmaanidele. Mõisate ballisaalides pakuvad imekaunist barokkmuusikat Hongkongis sündinud ja läbi USA Eestisse jõudnud kontratenor Ka Bo Chan ning barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
Jüri Kuuskemaa. Foto: Peeter Langovits
„Eesti mõisad 2013″ publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka edaspidi võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.
Lasila mõisakooli klaverifondi saab toetada sihtannetusega Rakvere Vallavalitsuse arveldusarvele nr 10502017536000 märgusõnaga KLAVER, “Eesti mõisad 2013” kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid. Sarja lõppkontsert Lasila mõisas 28. juulil 2013 kell 18 on piletiteta, sissepääsuks on vaba suurusega annetus Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri ostmiseks vajaliku raha, u 10000.- € kokkusaamiseks kirjutasid Lasila Põhikooli, Rakvere Vallavalitsuse ja agentuuri Corelli Music esindajad 27. mail alla kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule.
KONTSERDISARI „EESTI MÕISAD 2013”
N, 25. juuli 2013 kell 18 Kõltsu mõis (Keila kihelkond, Harjumaa)
R, 26. juuli 2013 kell 18 Eivere mõis (Anna kihelkond, Järvamaa)
L, 27. juuli 2013 kell 18 Räpina mõis / Sillapää loss (Räpina kihelkond, Põlvamaa)
P, 28. juuli 2013 kell 18 Lasila mõis (Lasila Põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)
Pildil Piret Ervald ja Ice de Wiqui. Autor: Ulvi Mehiste.
Laupäeval, 20. juulil toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013”.
MTÜ Vao Ratsaklubi korraldas juba teist korda ilusa spordisündmuse. Kohale olid sõitnud paljude Eesti tallide meeskonnad oma särtsakate suksude ja rõõmsameelsete ratsanikega. Registreeritud oli üle 80 stardi.
Osalejaid küsitledes sain kuulda kiidusõnu korraldajatele, kuna võistlus oli ladus ja kulges viperusteta. Märgiti ka seda, et harjutusplatsi pind oli parem – kõvem, kui eelmisel aastal, ning võistlushobuseid oli võimalik nüüdseks valmis ehitatud talli boksidesse paigutada, kus neil oma etteastet oli mõnusam oodata.
Vestlusest mootorrattal kohale vuranud Karksi-Nuiast pärit inimestega, sain teada, et nad võtsid sõidu Lääne-Virumaale Vaosse spetsiaalselt ette, kuna on varem ratsaspordiga tegelenud ja tunnevad jätkuvalt huvi oma lemmikspordiala vastu.
Pildil Risto Märtsin ja Sir Popey. Autor: Ulvi Mehiste.
Aadi Pärtel, Erni Nebel ja Harri Õnnemäe, “vana kooli” ratsapordi mehed, meenutasid, et Vaos kuuekümnendate lõpul ja seitsmekümnendate algul toimunud võistlused algasid päev enne ja lõppesid päev peale võistlusi. Lõbusa huumoriga meenutati võistlusjärgset pidu, mil Vao viinaköögi teisele korrusele, kus asus sel ajal sovhoosi söökla, sai kohaliku krutskimehe poolt hobune üles toodud. Tuli appi võtta kogu seltskonna tarkus ja kavalused, kuni hobu sealt lõpuks tervena alla tagasi sai meelitatud.
Vanast Vao tallist oli neil hästi meeles, et selle vahekäigu põrand oli alati puhta heleda saepuruga paksult kaetud. Põhjuseks oli mõisaaegne munakivisillutis, mis hobuste jalgu võinuks lõhkuda. Praegu ehivad need ajaloolised munakivid talli ees olevate kaarte tagust põrandat.
Võistlused võitis põhisõidus, 130 cm takistussõidus Kairi Dräbtsinskaja hohobusel Peron Viljandimaa RSK-st. 7-aastane täkk Peron on legendaarse Palladiumi otsene järeltulija.
120 cm parkuuri läbis puhtalt kõige kiiremini Catlin Vatsel hobusel Catwoman XS Gunnar Klettenbergi Ratsaspordiklubist GKG.
Päeva suurima skoori tegi Piret Ervald, kes tõi kodutalli 110 cm võistluse esikoha hobusel Ice de Wiqui, II koha 100 cm sõidus samal hobusel ning III koha 100 cm takistussõidus hobusel Eternal.
100 cm takistusõidu parim oli Risto Märtson Ruila Talli Ratsaklubist hobusega Sir Popey.
Vao Ratsaklubi tänab siiralt kõiki sponsoreid, toetajaid, abilisi, võistlejaid, pealtvaatajaid ja ilusat ilma.
Nagu ütles üks võistlustest osa võtnu Pärnumaa parimast ratsabaasist Seljametsa Tallidest: “Selliseid ilusaid sündmusi on Eestimaale rohkem vaja!”
Reedel, 19. juunil kell 17 avatakse kalurikülas Altjal luulekuur. Luulehuviliste kokkutuleku kulminatsiooniks on luuleöö, kus esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.
Kava:
Reedel, 19. juulil:
17:00 kogunemine, supp ja majutamine
18:00 tervitusring
19:00 Andres Ots Alliksaare luulest
20:30 Loovusretk mere äärde ja Altja metsadesse, kohtumine kohalikega ja pärimuslood
Laupäeval, 20. juulil
hommikune suplus neemes (vesi on soe!)
9:00 hommikukohv
10:00 Luulekuur
Andres Ots ja Siiri Veensalu (esinemisest ja häälest)
Evelin Tamm ja Elin Ots (loovusest ja kirjutamisest)
13:00 lõuna
14:00 kuur jätkub
19:00 luuleöö Altja neemes ja Toomarahval, esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.
Vabalava omaluule lugemiseks, muusika. Luuleöö on kõikidele avatud ja külarahvale tasuta.
Hiljem Toomarahva õues lõke, muusika ja luule hommikuni.
Pühapäeval, 21. juulil
ujumine ja hommikukohv neemes
vestlusring ja teeleasumise lood ja luule
Anna oma tulekust teada tel 5038 911 või tammevelin@gmail.com või Facebooki lehel. Osalustasu 65-100 eurot koos söögi ja majutusega (telgis, aidas, heinalakas), oma söögiga 35-40 eurot. Osalejate arv on piiratud. Luuleööl esinemise soovist palutakse võimalusel ette teatada samadel kontaktidel!
13.-14. juulil toimub Rakveres staadionil ja Tamsalu valla põldudel Eesti esimene rahvusvaheline teenistuskoerte kolmevõistlus (IPO) jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.
Kokku läheb medaleid ja meistritiitlit püüdma kaheksa koera ning koerajuhti. Võistlusel näitab oma oskusi neli Saksa ja kolm Belgia lambakoera ning üks Prantsuse lambakoer.
Võistlus algab laupäeval Tamsalu vallas Uudeküla koerte treeningplatsil kell 9.30. Teenistuskoerte kolmevõistlus jätkub pühapäeval kell 9.30 Rakvere staadionil.
Sportkoer. Foto: Agle Oissar
Teenistuskoerte kolmevõistlus IPO koosneb jäljeajamisest põllul ning väga atraktiivsetest ning adrenaliini tõstvatest kuulekuse ja kaitseosadest. Kõiki koerasõpru oodatakse koerte kolmevõistlust vaatama ja võistlejatele kaasa elama. Sissepääs Rakvere staadionile on tasuta.
Samaaegselt rahvusvahelise võistlusega toimuvad ka Eesti Meistrivõistlused IPOs, kus selgitatakse välja Eesti 2013. aasta IPO meister.
Neeruti maastikukaitseala mäed peidavad vanimat puus püsivat hiireviu pesa. Seal rõngastati kaks viupoega 12. juunil 1982. aastal, kust alates algab pesa ametlik ajalugu. Pesa on puus püsinud seega vähemalt 31 aastat ja alanud on pesal 32. aastaring, mida on väga palju ja mis on omalaadne ornitoloogiline rekord. Tavaliselt märtsilinnu pesa naljalt üle kümne aasta puus ei püsi.
Igasuvised käigud juuli esimesel laupäeval pesa asustust kontrollima on juba 13 aasta pikkune allakirjutanu tava ja pesalkäigud ise 29-aastased. Sel aastal oli käik olulise uuendusega: mitte enam üksi, vaid kaasas oli kutseline fotograaf Meelis Meilbaum. Pesa oli jälle asustatud, sel korral siis pesas üksik, väiksemat kasvu perepoeg, kes meie käiku ülevalt piidles ja end ka jäädvustada laskis. Nüüd lisaks sõnadele kinnituseks pilt pesast ja poeglapsest pesas endast. Järgmine käik siis juba 32-aastase pesa juurde on 5. juulil, aastal 2014.
Üllatusvõitja Peeter Tarvis finišeerimas. Foto: Jarek JõeperaSamsung Estonian Cup rattamaratonide neljanda etapi Fuji Rakke Rattamaratoni võitis Peeter Tarvis Raplamaa Rattaklubi KoMo võistkonnast. Eelmise aasta võitja, Eesti ainus maastikurattaproff Martin Loo lõpetas võistluse kolmandana, Markku Ainsalu järel. Kokku osales pühapäeval Rakke Rattamaratonil 1622 ratturit.
Kesk-Eestis Pandivere kõrgustikul ja Rakke ümbruses sõidetud 59 kilomeetrine rattamaraton toimus suurepärastes tingimustes. Võistluse favoriit, UCI reitingutabelis 21-le positsioonile tõusnud Martin Loo proovis äraminekut distantsi esimesel kolmandikul, kuid liidergrupp püüdis Loo taas kinni. Raja 21-sel kilomeetril Emumäe tipus asunud Premium7 vahefinišis võttis võidu Caspar Austa, Alges Maasikmetsa, Erki Pütsepa ja Martin Loo ees.
Emumäele järgnenud laugemal, kuid kiirel rajaosal keegi kohe ründama ei hakanud. Esimesena otsustas kiirendada U-23 vanuseklassis sõitev Peeter Tarvis ning tema järel ka Markku Ainsalu. Kuna sarja liidrile Alges Maasikmetsale, kes jälgis eelkõige oma põhikonkurent Caspar Austat, selline stsenaarium sobis, hakkasid Tarvis ja Ainsalu jälitajatega vahet kasvatama. Martin Loo eestvedamisel hakati jooksikuid aktiivselt püüdma viimasel kümnel kilomeetril. Vahe vähenes, kuid oli kärisenud juba sedavõrd suureks, et Tarvis võttis kindla võidu. Teisena veeres üle finišijoone Ainsalu ning kolmandana Martin Loo.
„Loomulikult oli keeruline aga läks õnneks, et eest ära sain,“ rääkis Peeter Tarvis mõned minutid pärast finišit. Kiireim mees rajal kiitis muuhulgas korraldajaid rajamuudatuste eest, mis võitja sõnul tegid võistlustrassi mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Loe edasi: Rakke Rattamaratoni võitis üllatusmees
Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Samsung Estonian Cup neljas etapp toimub sel pühapäeval. Kollases liidrisärgis läheb rajale Alges Maasikmets, võistluse peafavoriit on aga Eesti ainus maastikurattaproff, UCI-reitingus 21. positsioonil asuv Martin Loo, kes tuleb Rakke rajale kaitsma eelmise aasta võitu.
Fuji Rakke Rattamaratoni stardiprotokolli on kantud 1635 osalejat. Põhidistantsi pikkus on 59 kilomeetrit, kuid võrreldes möödunud aastaga on rajal rohkelt muudatusi. Rakke Rattamaratoni peakorraldaja Enno Eilo sõnul on muudetud alguskilomeetreid, välja on jäänud näiteks pikk asfalditõus Emumäe kõrval, ning rajal on uus lõpuosa. “Viimasel viiel kilomeetril Rakke Linnamäel ootab sõitjaid kolm korralikku tõusu, mis lõppkohtade jagunemisel mängivad kindlasti olulist rolli,” prognoosib võistluse rajameister ja peakorraldaja Enno Eilo.
Premium7 vahefiniš asub raja 21-sel kilomeetril Emumäe tipus, kuid ratturid lähenevad Pandivere kõrgustiku tippu Emumäele nüüd teiselt küljelt. “Senine järsk tõus Emumäele, millest osalejad ratas käekõrval üles jalutasid, on nüüd rajatrassist väljas,” kinnitab Eilo, mis tema sõnul ei tähenda, et rada oleks tervikuna muutunud kergemaks. “Pigem vastupidi,” lisab Rakke maratoni korraldaja. Loe edasi: Loo ja Maasikmetsa duell Fuji Rakke Rattamaratonil
Pärandiralli väljasõidud juulikuus kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi tutvuma vastuolulise Virumaaga. Laupäeval, 6. juulil leiab aset pärandiralli kaksiketapp, kus sündmused toimuvad paralleelselt nii Avinurmes kui Karepal. Juuli pärandiralli sõitudele tõmbab joone alla 13. juulil Mäetaguse mõisapäeval toimuv etapp.
Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul on juuli Ida- ja Lääne-Virumaa pärandiralli päevad eriti kireva kavaga: “Näiteks Avinurmes ei saa loomulikult mööda sellest, kuidas puidutöö on läbi põlvkondade olnud osa ühe kogukonna elulaadist – aga samas on päevakavas põnevat arheoloogiast huvitatutele, ülevaade piirkonna arhitektuuri ja pärandkultuuri värvikamatest näidetest ja kõige tipuks heidame pilgu veel Eesti toidumaastikele. Pärandiralli ongi väga eriline ettevõtmine sellepärast, et iga sihtpunkti kultuuripärandit vaatame tervikuna – uurime koos esinejate ja publikuga läbi paiga kultuuripärandi erinevad tahud, olgu selleks siis vaimne või materiaalne pärand.”
Laastukorvi- ja tünnimeistrite kodukohas Avinurmes tuleb jutuks kõik traditsioonilise puidutööga seonduv; pärandiaasta saadikutest on Avinurme rallil kohal Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja, tulihingeline Eesti söögi- ning köögikultuuri ajaloo uurija Dimitri Demjanov, kes räägib Eesti toidumaastikest.
Karepal, Kalame talumuuseumis, kunstnik Richard Sagritsa sünnikodus tehakse pärandipäeval juttu vanade majade hooldamisest ja neile uue näo andmisest. Kohapeal on sel teemal nõu andmas teadurid Eesti Vabaõhumuuseumist Joosep Metslang ja Kadi Karine ning Muinsuskaitseametist Merle Kinks. Kalame kaluritalu koos oma ainulaadse silmuköögiga on
ideaalne paik mõtisklemaks rannarahva toidupärandi üle ning kuulata Ülle Juki uurimust rannarahva toidust.
Neljapäeval, 27. juunil algusega kell 18 toimub külastusmängu Unustatud mõisad 2013 raames Lääne-Virumaal Muuga mõisas
MÕISAMUUSIKA KONTSERT
HELI JA KEEL
Gemmid ja Pallid. Karevad ja Kangrod
Kavas Maarja Kangro ja Doris Kareva luule ning Raimo Kangro ja Hillar Kareva muusika.
Esinevad:
Maarja Kangro ja Doris Kareva – luule
Madis Metsamart – löökpillid
Diana Liiv – klaver
Pühapäeval, 23. juunil algusega 17.00 esietendub Kunda linna klubis vene autori Juri Poljakovi komöödia kahes vaatuses “Homo Erectus ehk naiste vahetamine”. Etendus kestab orienteeruvalt 2,5 tundi.
Juri Poljakov on sündinud 1954. aastal Moskvas, ta on tuntud kirjanik, mitmete romaanide, filmistsenaariumide ja näidendite autor. Alates 2001. aastast on ta nädalalehe Literaturnaja Gazeta toimetaja.
Lavastaja Tiit Alte sõnul räägib näidend armastusest. Armastusest üheksa- kümnendate lõpu Venemaal. Mis juhtub siis, kui armastus muutub äriks, iseenesestmõistetavuseks, sõltuvuseks, vajaduseks, tüütuseks, elementaarsuseks? Kui inimestevahelised suhted kulgevad risti-rästi läbi armastuse kõiki ühendava orgiani… Mis juhtub siis, kui meeleheidet ravib vaid andumine?
Ranna-Viru Rahvateater on pikkade traditsioonidega harrastustrupp, kes kuni möödunud aastani kandis nimetust Kunda Huviteater. Truppi kuuluvad näitlejad Kundast, Rakverest ja Rannust.
Näidendi on tõlkinud ja lavastanud Tiit Alte, heli ja lava sättis Kaido Veski. Osades: Kertu Kaljund, Kaido Veski, Elli Vallbaum, Tiit Alte, Ille Limberg, Tauno Küngas, Alina Klimova, Hillar Vimberg, Uno Trumm,
Laura Anton ja Egert Veski.
Pärast etendust väljub klubi juurest buss, mis viib soovijad randa jaanikule.
19. juunil saab Atla mõisas Juuru kihelkonnas alguse 15. mõisamuusika suve tähistav heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2013”. Ainulaadse kontserdi harvakuuldavast 18. sajandi prantsuse muusikast (Couperin, Dagincour, Duphly) annab kell 19 mõisa ait-kunstikoolis prantslannast klavessiinikunstnik Elisabeth Joyé. Traditsiooniliselt tutvustab mõisa arhitektuuri ja ajalugu Jüri Kuuskemaa. Sari on tutvustanud juba 58 erinevat mõisa üle Eesti ja toetab sel aastal Lasila mõisakooli klaverifondi. Sari jätkub kontsertidega 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Corelli Music pakub kauneid kontserte läbi kogu suve, mis saab võimsa lõpetuse festivalil ”Tallinna tornid” 29.-31. augustini.
Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.
Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.
Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.
Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.
Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.
Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.
Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.
Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.
Lisainfo: Berit-Helena Lamp, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, tel 6262 910, e-post berit-helena.lamp@envir.ee
Suvelavastus köök/keittiö lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse.
Raändteatrile omaselt hakkas lavastust tutvustav Rakvere teatri suveköök samuti reisima. Alates kolmapäevast saab väliköögi võimalusi kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini. Külastajatele on kasutamiseks neli pliiti ning külmik, koha peal peaks leiduma ka paar panni ja potti. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval, 15. juunil. Muul ajal on köök vabakasutuses.
Rahvusvaheline suvelavastus “köök/keittiö” lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse, et valmistuda 21. juunil toimuvaks esietenduseks.
Suvehooaja täisväärtusliku alguse puhul peeti Rakvere teatri suveköögis koostöös Ööjooksuga maha ka vägev pidu, mida külastas rohkem kui 1000 inimest.
Lisaks köögitrupi kolimisele etenduspaika saatsime reisima ka peol ristsed saanud lavastust tutvustava suveköögi. Väliköögi võimalusi saab kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini ja Käsmus, kus saab kööki põigata 11-13 juuni. Külastajatele on kasutamiseks pliidid ning külmik, nõud tuleb üldjuhul endal kaasa võtta. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval 15. juunil Telliskivi kirbuturul ja 11. juuni Käsmu Kaunitel Kontserditel. Muul ajal on köök vabakasutuses. Loe edasi: Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul
Reedel kuulutati Jänedal toimunud maaparanduse infopäeval välja konkursi „Keskkonnasõbralik maaparandus” võitjad – võidud kolmes kategoorias läksid Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaale.
Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal (MTÜ Leetva
Maaparandus Pärnumaal.
Maaparandusühistu), parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal (Hortiteh OÜ) ning parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal (MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ).
Konkursil hinnati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatisi.
Loe lähemalt konkursi võitjate ja nominentide kohta: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3121&page=3265&action=article&
Karin Volmer
Osades Volli Käro ja Märt Avandi (Eesti Draamateater)
Reedel 24. mail esietendub Rakvere Teatri suvelavastus “Leping”, mis jutustab kahe mehe saatuslikust kohtumisest.
Hinnatud Poola näitekirjaniku Slawomir Mrožeki pineva loo üheks osaliseks on vana stiilipuhas, hästi sisseseatud maailmavaatega mees, kes on jäänud ühte vanasse hotelli kauemaks, kui planeeritud. Sealsamas hotellis kohtab ta noort arrogantset meest. Need mehed sõlmivad saatusliku lepingu.
“Lepingu” lavastajaks on Indrek Apinis ning terava tandemina astuvad üles Märt Avandi (Eesti Draamateater) ja Volli Käro. Selle lavastusega saab teoks nende ammune soov koos mängida, mis ei läinud täide sel ajal kui nad mõlemad veel Rakvere Teatris töötasid.
Suvelavastus tutvustab uue teatrisaalina Rakveres Pätsi pagaritööstuse pööningut, kus lisaks etendusele on kõigil võimalik nautida ka kohalikku toodangut.
“Lepingu” kunstnik on Eveli Varik ja muusikalise kujunduse on teinud Lauri Kaldoja.
Eile kogunenud SA Rakvere Teatrimaja nõukogu andis nõukogu esimehele volituse alustada läbirääkimisi eelmisel aastal parimaks meesnäitlejaks tunnistatud Velvo Väliga ja pakkuda talle uut rolli teatrijuhi ametis. Velvo Väli asub teatrit juhtima alates 1. juunist, seni täidab neid kohustusi teatri senine juht Joonas Tartu.
Velvo Väli on sündinud 1. aprillil 1974. aastal Kuressaares. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakunstikateedri 17. lennu. Peale seda, 1996. aastal asus tööle Rakvere Teatrisse, kus ta on töötanud tänase päevani.
Ta on 1996. aastast Eesti Näitlejate Liidu juhatuse liige ja 2006. aastast aseesimees.
Teda on tunnustatud mitmete erialaste preemiatega – Eesti Teatriliidu aastapreemia parim meesnäitleja 2013. Teda on tunnustatud veel Rakvere Teatri kolleegipreemiate, publikupreemia ning loomenõukogu preemiaga. SA Rakvere Teater nõukogusse kuuluvad Ain Suurkaev, Indrek Saar, Hillar Sein, Lia Liin, Peeter Raudsepp.
Keskkonnaamet korraldab 11. mail Käsmus loodusfotograafia koolituse, kus pildistamissõpru juhendab Toomas Tuul.
Koolitus on tasuta, kaasa tuleks võtta fotoaparaat ja hea tuju.
Üritusele saab Rakverest eribussiga. Osalemissoovist tuleks hiljemalt 9. mail keskkonnaameti Viru regiooni keskkonnahariduse spetsialistile Liina Niinemägile teada anda.
Kundas tegutsev Ranna-Viru rahvateater osales 3.-5. mail Lätis Liepajas toimunud rahvusvahelisel harrastusteatrite festivalil “Te un nekur citur” ning tõi koju ühe kolmest peapreemiast.
Kundakad tõid publiku ette Ivan Võrõpajevi novelli “Pantelei Karmanovi sententsid”, selle on tõlkinud ja lavale seadnud Tiit Alte. Pantelei Karmanovi osas astusid üles Kaido Veski ja Uno Trumm. Osatäitmise eest anti Kaido Veskile vaatajaküsitluse põhjal publiku lemmiku tänukiri.
Liepaja harrastusteatrite festival toimub kahe aasta tagant ning seekordne oli järjekorras viies. Üritus paistis silma oma korraldusliku sujuvuse ning väga kõrge professionaalse taseme poolest. Sel korral osales festivalil kaheksa teatritruppi üle terve Baltikumi.
Tiit Alte sõnul olid kõik nähtud lavalood ääretult huvitavad ning ühtegi nõrka etendust ei olnud.
“Suurepärane näide sellest, et harrastajate tegevus küündib mitmel puhul proffidega samale tasemele ning oma mänglusti poolest kipub neid isegi ületama,” sõnas ta.
Lisaks etendusi täis päevadele toimus teise päeva hommikul näitlejatele improvisatsiooni meistriklass ning kundakatele korraldati kohaliku metallurgiakombinaadi trupi liikme Erika Vecvagare poolt ka ekskursioon Liepaja ajaloolistes sõjaväerajatistes.
Teisel Eesti Ööjooksul oli 6264 eelregistreerunut, millele lisandusid võistluspäeval registreerunud lapsed
Baltikumi kõige erilisema jooksu stardiprotokollist leiab kuu enne starti üle viie tuhande tervisesõbra, mullu ületati 5000 künnis mai lõpus.
Hiigelhüpe tuli korradustoimkonna ütlusel stardiprotokolli aprillis. “On loomulik, et lume sulades hakkavad inimesed enam mõtlema jooksule ja jooksmisele,” kommenteeris Ööjooksu korraldusmeeskonna juht Marko Torm.
Torm selgitas, et osalejate arv ei ole korraldusmeeskonna jaoks eesmärk omaette, pigem suunatakse tegevus aktiivselt võistluskvaliteedi tõstmisesse. Suurim rõõm korraldaja jaoks on osalejate säravad silmad finišijoonel. “Eks usaldus sündmuse vastu kasvab ja on nähtud, et Rakveres tehakse asju südame ja kirega,” rääkis ta. “Siinkohal on paslik tänada kõiki toetajaid ja abilisi, sest ilma nendeta Eesti Ööjooksu ei oleks,” sõnas Torm.
TV 3 telesarja “Kaalul on rohkem kui elu” kümne kuuga kaalust rohkem kui kolmandiku maha võtnud Rudolf Jeeser soovib Ööjooksul joosta poolmaratoni kahe tunniga. “Ma olen näinud seda Ööjooksu sündi ja organiseerimist ning soovin sellega tunnustada kõiki korraldajaid. Ööjooks on lahe ja teistmoodi,” rääkis Tarvalinnas paar aastat tagasi Kaitseliidu Viru malevat juhtinud kapten Rudolf Jeeser. Oma esimese poolmaratoni jookseb Jeeser küll 25. mail Tartus, ent ajalise eesmärgi on ta endale seadnud just Ööjooksul. “Distants nii hea, et prooviks kahe tunniga ära joosta,” sõnas Jeeser, ent rõhutas, et ööjooksule on asja ka neil, kes igapäevaselt ei spordi.
Kolmas Eesti Ööjooks stardib 7. juunil Rakvere keskväljakult. Viimane registreerimisvoor kestab mai lõpuni. Ajavahemikul 01.06.2013-07.06.2013, s.h. võistluspäeval põhidistantsidele (5; 10 ja 21,1 km) registreerumist ei toimu.
Sel aastal lustivad Ööjooksul 19 kooli. Foto: Jule Käen-Torm
Teist aastat Virumaa suurima kooliprojekti “Ööjooksu tegija” võitja Tapa Gümnaasium sõidab Virumaa suurimale suvesündmusele nelja bussiga. Täna AQVA Spa ja Hotelli vastavatud uues konverentsikeskuses toimunud koolide tunnustamisüritusel kuulutati Ööjooksu tegijaks Tapa Gümnaasium, kes suurte õppeasutuste arvestuses toob Ööjooksu radadele lustima 35% kooli õpilastest ja õpetajatest.
“Mul oli kolm bussi tellitud. Tänavu peame ilmselt neja bussiga tulema. Kõik ei mahu.” Selli sõnul pole neil koolikonkursile “Ööjooksu tegija” noorte kaasamisega mingit probleemi. “Tahetakse tulla. Ma arvan, et võib-olla oleks isegi neid veel olnud, kes oleks tahtnud tulla, aga lihtsalt jäid hiljaks.Soome reis – see on ainult boonus,” räägib Tapa Gümnaasiumi huvijuht Sirje Sell. Kooli võidu valemina tõstab ta esile Ööjooksu peakorraldaja Marko Tormi kaasamist konkursi tutvustamisel koolis ning soovitab teistelgi koolidel kutsuda Eesti Ööjooksu peakorraldaja ise õpilastega konkursist rääkima.
Eestvedaja Marko Tormil on hea meel eelkõige uute osalejate üle. “Koolikonkursi raames registreeriti sel aastal 1662 inimest, mis on üle 500 inimese rohkem, kui eelmisel aastal. Oli neli uut kooli ja kõigil olid müstilised osavõtunäitajad,” rääkis Torm. Keskmise suurusega koolide kategoorias võitis Rakvere Põhikool ja väikeste koolide kategoorias kuulutati Ööjooksu tegijaks Sõmeru Põhikool.
Lääne-Virumaal enim õpilasi liikuma motiveerivad koolid selgitatati välja kolmes kategoorias 25. märtsist kuni 19. aprillini. Eraldi kategoorias võistlesid suured, keskmise suurusega ja väikesed õppeasutused. Konkursil said osaleda Lääne-Virumaa koolide kõik õpilased alates esimesest kooliastmest kuni gümnaasiumini välja. Kaasa said lüüa ka koolide direktorid, pedagoogid ja teised koosseisulised töötajad. Ööjooks tõi eelmisel aastal Rakveres starti üle 6300 osaleja, neist üle 1100 koolikonkursi kaudu. Möödunud aasta tegijaimad koolid olid Kunda Ühisgümnaasium, Tapa Gümnaasium ja Põlula kool.
Vinni vald hakkas esimese vallana Lääne-Virumaal kasutama innovatiivset häirenuputeenust, mis võimaldab nii üksi elavatele inimestele kui ka nende lähedastele turvalisemat ja rahulikumat elu.
Häirenuputeenus käivitus Vinni vallas tänavu aprillis. Esimesed neli häirenuppu on juba paigaldatud, firma Meditech Estonia OÜ on nende kasutajatele ka vastava koolituse läbi viinud.
Häirenupuga saab inimene oma kodus terviserikke, õnnetuse või hädaohu korral spetsiaalse hoolekandetelefoni vahendusel alati ühendust Häirekeskusega. “Häirekeskuse operaator reageerib tekkinud olukorrale ja saadab hädasolijale appi tema jaoks usaldatava tugiisiku, kas siis sugulase, hoolekandetöötaja või kellegi kolmanda,” rääkis valla sotsiaaltööspetsialist Tiiu Ivanova pressiteate vahendusel.
Vinni valla eakate häirenuputeenuse projekti kogumaksumus on 2500 eurot. Hasartmängumaksu Nõukogu toetas ettevõtmist 1100 euroga ja ülejäänu lisas Vinni vald.
Kahe mehe, Marek Vahula ja Karle Meosi, ühisideena sündinud Neeruti päev on jõudmas oma neljanda ürituseni.
Alustasime aastal 2010, kui panime ülesse esimesed Kadrina keskkooli tööõpetuse tundides Karli juhendamisel valminud pesakastid. See oli siis Neeruti päev nr 1. Päeva eesmärk ongi õpetada lastele ja lapsevanematele, kuidas nende valmistatud pesakastid tuleb looduses täpselt üles panna, et lindudele neist ka kasu oleks.
Eesjärve ümbrus on kolme varasema Neeruti päeva jooksul juba tehispesi täis saanud. Neeruti päeva nr. 4 raames paneme ülesse 10 pesakasti ja nüüd siis juba Tagajärve äärde. Eesmärk on kõik lindudele sobivad elupaigad mägedes erinevaid tehispesi täis panna. Tehispesi on mitut tüüpi ja neid ihaldavad ka erinevad linnuliigid. Seni oleme pannud ülesse neid tehispesi, mis mõeldud erinevatele tihastele ja metstikkadele.
Seekord koguneme 2. mail kell 14.15. kahe järve vahel piknikuplatsil. Kõik on oodatud !
