Laupäeval 2. oktoobril avas Põltsamaa Raadiomuuseumi eestvedaja Riho Laanes oma koduõues väikese laululava ja tantsupõranda.
Loe edasi: PÕLTSAMAA RAADIOMUUSEUMI ÕUEL VALMISID LAULULAVA JA TANTSUPÕRAND
Põltsamaal on tugevad seosed kuninglikkusega. Keskajal 1570-1577 asus selles paigas Liivimaa Kuningriigi juhi hertsog Magnuse residents. Linna lähedal paikneb kuningamägi. 1992. aastal külastas Põltsamaad Rootsi kuninganna Silvia. Kohalikus elus lööb edukalt kaasa kuninglikust loomast – lõvist – kantud lionsliikumine. Põltsamaa lionsklubi teatakse nii kodukandis kui ka kaugemal. Hiljuti pandi Põltsamaa vallas kasvama männiistikud.
Loe edasi: PÕLTSAMAA LÕVID PANID MÄNNID KASVAMA
17. augustil Põltsamaa Vallavalitsuses toimunud arutelul lepiti kokku Põltsamaale kavandatava ujula teenushanke tingimused ja vaeti võimalikke asukohti uuele ujulale.
Loe edasi: PÕLTSAMAALE KAVANDATAKSE KAASAEGSET UJULAT
Põltsamaa kui esimese sinimustvalge õmblemispaik kutsub kõiki täna-homme looma ja pildistama põnevaid versioone oma Eesti lipust.
Loe edasi: PÕLTSAMAA KUTSUB EESTI LIPU 136. SÜNNIPÄEVAKS LOOMA OMA LIPPU
Eelmisest nädalast äratab Põltsamaal Kuningamäe kardiraja peavärava juures keskaegse vasallriigi – Liivimaa kuningriigi – kuninga hertsog Magnuse puukuju.
Loe edasi: KUNINGAS ON KUNINGAMÄEL TAGASI
„Administratiivhoone üldehitus on viimistlusfaasis: nii suur ringkaabel kui ka väiksem 2.0 on paigaldatud. Hetkel käivad ettevalmistustööd rajaelementide paigutamiseks,” selgitab Pärle. Esimesed hooajapiletid tulid müügile juba eelmise nädala lõpus.
Kui kevad on tegevuste mõttes justkui vahele jäänud, siis seda suuremalt panustatakse suvele. Et lapsed, kes kui vangis elanud ja pole ammu murul käinud, saaksid lõpuks “haljale aasale kepsutama” ja Wparki batuutidest veelinnakusse hullama. Kesk-Eesti esimese veelauapargina elavdab Wpark oluliselt siinset külastatavust ja veespordiskenet. Lisaks loob pargi avamine mitmeid uusi töökohti administraatorite, operaatorite, koolitajate, vetelpäästjate ja Wpargis asuva kohviku personali näol.
21. novembril oli Põltsamaa Lions klubi koosolekul üllatuskülaliseks hiljutine sumokuulsus , tänane ettevõtja ja Riigikogu liige Kaido Höövelson (sumos tuntud Barutona), kes lähisuhtluses kiitis positiivse eluhoiakuga Põltsamaa kandi inimesi, head elukeskkonda ja head majanduskeskonda.
Kui tugevad seosed on teil Põltsamaaga? „Põltsamaal on palju postiivseid inimesi ja iseäranis hea elukeskkond. Mind seovad selle paigaga erinevad asjad. Käin siin kuus kaks või kolm korda. Mul elab siin sõpru ja tuttavaid. Põltsamaa on tore linn, kuhu tasub alati tagasi tulla.”
Põltsamaa Lions klubi koosolekut külastasite selle ühenduse liikmeid, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu presidendi ja Põltsamaa linnavolikogu esimehe Andres Vääna kutsel. Kuivõrd Põltsamaa majanduseluga ise kursis olete? „Põltsamaa firmadest nimetaksin esimesena E-Piim Põltsamaa meiereid. Olen seda ettevõtet nõustanud juustu toodangu turustamisel Jaapanisse. Kindlasti on siin teisigi suuri ja tugevaid ettevõtteid. Siinset majanduselu tuleb hoida ja kaitsta . Poliitikud peavad ka aru saama, et Kesk-Eestis peavad olema tugevad tööandjad.”
Mis mulje jäi Põltsamaa Lions klubi tegevusest? „Kindlasti on see väga teretulnud ettevõtmine, ühtehoidva seltskonna ja tugevate traditsioonidega. Üllatav, et klubis on sedavõrd palju liikmeid. Ma olen kokku puutunud ka Jaapani Lions klubidega.”
Jaan Lukas
23. augusti õhtul Balti keti 30. aastapäeva tähistamise sündmuse raames on Põltsamaal oodata erilist elevust tekitavat sündmust. Põltsamaa jõe ületab maailmakuulus lindilkõndija ehk slacliner Jaan Roose.
[pullquote]Roose on ainus inimene maailmas, kes sooritanud salto 117 meetri kõrgusel.[/pullquote]Jaan Roose ületab silmapaistvalt suurtes kõrgustes ja pikkustes vahemaid lindil (slacline), mis on kindla vetrumise ja tehnoloogiaga koormarihm. „Minu poole pöördusid Põltsamaa valla esindajad. Küllap nad olid minu etteastetest siis teadlikud ja neid näinud,” sõnas Roose.
Käesoleva nädala kolmapäeval käis Roose tutvumas vajalike tingimustega Põltsamaa jõe ületamiseks. „Kõik tarvilikud tingimused selleks on olemas. Põltsamaa vallavalitsuse turundusspetsialist Raivo Suni ütles, et slacline, mida mööda Roose jõge ületab, on paigaldatud kahe puu vahele, millest üks asub vallavalitsuse hoone juures ja teine Roosisaarel. Roose etteaste toimub kella 18 paiku. Ta lubas Põltsamaale kaasa võtta ka seaded, mis võimaldavad nii-öelda „normaalsetes” tingimustes oma tasakaalu proovile panna.
Loe edasi: Põltsamaa on lindilkõndia Jaan Roose saabumise eel ootusärevuses
3. juuni õhtul moodustati Jõgeva maakonnas Põltsamaal Eesti lipu 135. aastapäeva auks inimlipp.
Eesti lipu piduliku numbriga sünnipäeva tähistamiseks Põltsamaal andis põhjuse asjaolu, et esimese sinimustvalge lipu õmbles 1884 aastal siine kooliõpetaja Emilie Beermann.
Põltsamaa Ettevõtjate Liidu liikmed kogunesid pidama aastakoosolekut Saunasaarele Põltsamaa jahiseltsi majja.
Koosoleku sissejuhatuseks mälestati leinaseisakuga tänavu kevadel igavikuteele läinud osaühingu Viraito loojat ja eestvedajat Toivo Kensi, kes ka Põltsamaa Ettevõtjate Liidu tegemistest väärikalt osales. Kõigest mõni nädal enne tema lahkumist võõrustasime E- Piimas koos temaga Eesti Vabariigi presidenti.
Andres Vääna sõnul olid traditsioone hindaval Põltsamaa Ettevõtjate Liidul eelmisel hooajalgi põhitegevuseks silmaringi avardamine erinevatel koolitusreisidel ja kohtumistel oma ala tuntud ja tunnustatud spetsialistidega. „Nii kohtusime pärast haldusreformi loodud Põltsamaa valla vallavanema Margus Möldriga, käisime külas peaministril. Arutelu toimus Rail Balticu teemal.
Kui päevakorda kerkis küsimus, kelle eestvedamisel Põltsamaa Ettevõtjate Liit jätkata võiks, usaldati vastutus ja kohustus üksmeelselt senistele juhatuse liikmetele Andres Väänale, Andres Kertile ja Hillar Kulule.
„Põltsamaa Ettevõtjate Liidu kokkusaamistel saab huvitavat, uut ja vajaliku infot, mille üle on omavahel hea mõtteid vahetada, „ ütles osaühingu Põltsamaa Greid tegevjuht Janek Roosman.
„Paljud ettevõtjate ühendused on oma tegevuse lõpetanud. Põltsamaa Ettevõtjate Liit aga jätkab. Arvan et meid hoiab koos tegus ja pealehakkaja juhatus eesotsas Andres Väänaga, kes oskab traditsioone hoida ja samuti millegi uuega üllatada, „ ütles Põltsamaa Uus Apteek OÜ juhataja Ülle Rebane.
Jaan Lukas
Jõgevamaa Kodukandiühendus kuulutas Põltsamaa lossis toimunud kodanikupäeva tähistamisel koostöös Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskusega Jõgevamaa sädeinimesteks 2017 kauaaegse Anna Haava nimelise Pala kooli direktori ja rahvatantsurühmade juhendaja Malle Weinrauchi ning senises Pajusi ja nüüdses Põltsamaa vallas tegutseva MTÜ Vägari eestvedaja Agnes Räägi.
Malle Weinrauch ütles pärast tunnustamistseremooniat, et tunneb end pärast Jõgevamaa sädeinimeseks valmimist väga õnnelikuna.
„Igasugune märkamine ja meelespidamine mõjub positiivselt,” sõnas Weinrauch. !Soov, mida ma ülevas meeleolus kogukonnale ütlen on: ikka vapralt edasi!”
„Malle on tegus igas kogukonna ettevõtmises,” ütles Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimees Liia Lust. Ta lööb kaasa ühendustes Pala valla noored, Pala puhke- ja turismiarendus. Teda iseloomustab oskus teisi innustada.” Loe edasi: Jõgevamaa sädeinimene 2017 Malle Weinrauch: „Ikka vapralt edasi!”
Tallinnas reisijate teenindamise lõpetanud tramm leidis uue asukoha Põltsamaal Kuningamäe kardirajal. Trammi sisustatakse kohvik ja mängude tuba.
Tramm toodi Põltsamaale 10. novembril ja sõidutati kardirajale üle Suure silla, mis samal päeval pärast mitu kuud kestnud remonditöid pidulikult avati. Sündmusele elas kaasa sadu inimesi lähemalt ja kaugemalt.
Kõik algas aga sellest, et Tallinna Linnatranspordi AS otsustas kinkida soovijatele ideekavandi alusel kaks liinitöö lõpetanud trammi.
„Üks tramm otsustati kinkida Kuningamäel kardirada haldavale Saduküla kardiklubile, kes on otsustanud trammi teha mängude toa ja kohviku,” rääkis Tallinna Linnatranspordi ASi trammliiklusteenistuse juht Andres Vään, kes enne haldusreformi oli Põltsamaa linnavolikogu ja nüüd on Põltsamaa vallavolikogu esimees. Loe edasi: Põltsamaale toodi tramm
Lisaks varem avaldatud sinimustvalge lipu sünnipäeva tähistamistele Sindis ja Pärnus on allpool tehtud tagasivaade 4. juuni sündmustele veel Haapsalus, Tallinnas ja Põltsamaal.
Täiendav ülevaade on koostatud Eesti lipu seltsi juhatuse esimehe Jüri Trei palvel, et toodud näidete abil anda rohkem mõtlemisainet sellest, milliseid erinevaid võimalusi jätkub sinimustvalge lipu tähtsustamiseks. Trei sõnul korraldasid Eesti lipu seltsi liikmed lipu päeva üritusi Tallinnas, Sindis, Pärnus, Haapsalus, Otepääl, Põlvas, Jõgeval, Põltsamaal, Toris jm.
Kaitseliidu Lääne maleva kodulehelt teade Haapsalu kohta
Eesti lipu päeval heisati Haapsalu linnavalitsuse ees pidulikult riigilipp, mille heiskasid kaitseliitlased Siim Jeeberg ja Jaan Stoletov. Haapsalu linna lipu heiskasid Naiskodukaitse liikmed Kai Silmer ja Malle Sepp. Euroopa Liidu lipu heiskasid kodutütar Marie Keldrima ja noorkotkas Roger Rohilaid.
Liputoimkonna esimees oli Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonna pealik leitnant Sulev Luiga. Lipurivis oli 15 lippurit oma organisatsioonide, ühenduste ja koolide lippudega.
Loe edasi: Pilte lipu päeva pühitsemisest Haapsalust, Tallinnast, Põltsamaalt
Jaan Viska, Vigala vald
Õppereisi korraldajaks oli täiskasvanute õppe (TÕN) Raplamaa koordinaator Ivi Sark. Rühma moodustasid mitmete valdkondade juhid alates volikogu esimehest, raamatukogude juhatajatest raamatukogude töötajateni, kes tegelevad täiskasvanute õppe korraldamisega.
Seekordne oli kaheksas reis erinevatesse maakondadesse. Jõgevamaa reisi valmistas ette kohapealne eestvedaja Pille Tutt, kes on külade seltsi juhataja. Jõgevamaa sädeinimeseks kuulutatuna on ta öelnud: väärtustage oma juuri ja eluviisi. Sellest ideest valituna olid külastuskohtadeks Kamari haridusselts, käsiteokoda Katre Arulaga, Jõgevamaa keskraamatukogu ja Pajusi küla selts.
Et sõit ladusamalt kulgeks, oli bussis teabehommik, küll pärast raputavat Rapla-Kehtna lõiku. Avatud mikrofonis said sõna Tiiu Raav riigigümnaasiumi tulekust maakonda, Ruth Lippus Rajaleidja keskuse juhina, Tõnu Mesila koolituse edusammudest Märjamaa vallas, Kristiine Vahtramäe kogemuskoolitusest Kehtnas, Karin Niklus raamatukogude tulevikust seoses haldusreformiga, Valmar Ideon tööst õppuritega kaugõppe keskkoolis. Loe edasi: Õppereis kui inspireeriv reis Põltsamaa piirkonda
Foto: Johannes Haav
Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Eesti Vabariigi 98 aastapäevale pühendatud vastuvõtul pälvis Jõgevamaa 2015. aasta aasta teo tunnustuse hooldusasutuse Põltsamaa Kodu rajamine aktsiaseltsi Lõuna-Eesti Hoolduskeskuse eestvedamisel.
Aktsiaseltsi Lõuna-Eesti Hoolduskeskuse juhatuse liige Vambola Sipelgas nimetas tunnustust ilusaks üllatuseks. „Mõtlesime, et viime ellu ühe vajaliku projekti eakate inimeste heaks. Aga et sellest kujunes aasta tegu Jõgevamaal, vaat see on alles hea uudis,” lausus ta.
Vambola Sipelgase sõnul on Põltsamaa Kodu rajamine ennekõike meeskonnatöö. “Väga palju abi oli Põltsamaa linnavolikogu ja Põltsamaa linnavalitsuse, eriti linnapea Jaan Aiaotsa toetavast suhtumisest,” lisas ta. Jõgevamaa aasta teo auhinnaga kaasneb rahaline preemia 1500 eurot.
Põltsamaa Kodu pakub ööpäevaringselt üldhooldusteenust eakatele inimestele. Lõuna-Eesti Hooldekeskus investeeris 2015. aasta novembris avatud Põltsamaa Kodusse 3,5 miljonit eurot. Põltsamaa Kodus on kokku 80 tuba. Toad on ühe ja kahekohalised. Kokku mahub Põltsamaa Kodusse elama 150 inimest.
„Arvestades meie elanikkonna vananemist valiti Jõgevamaa Aasta teoks valiti igati tänuväärne ja tarvilik ettevõtmine. Erinevat tüüpi hooldekodusid vajab Eestimaa veelgi. Nende ehitamisele peaks märkimisväärselt panustama ka riik,” ütles iseseisvuspäeva vastuvõtul viibinud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul.
Jaan Lukas
Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri ja sporditegijate ning terviseedendajate tunnustamisõhtul kuulutati Jõgevamaa 2015. aasta parimaks sportlaseks kiiruisutaja Saskia Alusalu, Adaverest võrsunud Põltsamaa ühisgümnaasiumi vilistlane.
Tunnustuse kodumaakonnast tõid teile suuresti saavutused 2015 aastal. Mida nendes ise esile tõstaksite ?
Mul on väga suur au olla Jõgevamaa parim sportlane. Möödunud aasta oli muutusterohke. Lõppes neli aastat kestnud treeningperiood Saksamaal Inzellis ning alustasin treenimist Norras Hamaris. Perioodi jäi nii raskemaid hetki kui ka rohkesti saavutusi. Esmakordselt osalesin maailmameistrivõistlustel, kus ühisstardis saavutasin kümnenda koha. Püstitasin üheksa Eesti rekordit.
Autasustamisel te ise viibida ei saanud ja sündmusele olid kutsutud teie vanemad. Millal võib aga taas elada kaasa teie uisutamisele Eestis?
Kahjuks ei saanud ma tänuõhtul tõesti viibida ja paljude sõprade ja tuttavatega koos olla.Viibin Norras treeningutel ning valmistun peagi algavaks maailmakarika etapiks, mis toimub samas riigis Starvangeris. Küll aga plaanitsen osaleda Eesti meistrivõistlustel, kui nende toimumiseks piisavalt külma ja jääd on.
Jõgevamaa Parimaks treeneriks 2015 valiti teie esimene treener Väino Treiman. Missuguseid emotsioone see uudis tekitab?
Olen väga rõõmus, et parimaks treeneriks valiti minu esimene treener, Eesti kiiruisutamise taaselustaja Väino Treiman. Ilma temata poleks oma tänaste saavutusteni jõudnud mina ega paljud teised kiiruisutajad. Samuti olen tänulik kõigile oma toetajatele, sponsoritele, kaasaelajatele, pöidlahoidjatele
Jaan Lukas
VAATA KA JÕGEVAMAA 2015. AASTA PARIMAID TREENEREID:
Loe edasi: Kiiruisutaja Saskia Alusalu: Jõgevamaa parim sportlane olla on väga suur au
Oktoobris avati Põltsamaal uus ilutuba, mida kohalikud on nimetanud ka mini-spaaks. See on koht, kus ukse taha jäävad kõik argipäeva pained, kus keha ja hing saavad täielikult lõõgastuda. Kaunilt kujundatud La Belle ilutuba pakub personaalset lähenemist läbi erinevate hoolduste, mida teostab kutsetunnistuse ja 3 aastase töökogemusega terapeut.
Kuna õues on sügis täies hoos ja ilmad muutuvad järjest jahedamaks, siis vajab nahk enam hellust. Külm tuul, keskküte ja kiired temperatuurikõikumised mõjutavad nahka ning muudavad selle kuivaks. Salongi teenuste hulgast leiab erinevaid näo- ja kehahooldusi (sh parafiinihooldused, mis on jahedaks perioodiks eriti head), mitmeid massaaže (klassikaline-, kupu-, spordi- või aroomimassaaž, Qua Sha teraapia) ja teisi iluprotseduure (maniküür, pediküür, depilatsioon jm).
Salongi eripära seisneb veel ka selles, et erilist hoolt saavad lapseootel naised, kelle jaoks on spetsiaalselt välja töötatud pakkumised, mis kõhubeebit ei ohusta.
Ehkki ilutuba on avatud olnud vaid paar nädalat, siis Põltsamaa rahvas on uue paiga soojalt vastu võtnud. Salongipidaja sõnul tööd jagub ja kõik huvilised on alati oodatud!
Tunnustuse Jõgevamaa Aasta Haridustegu 2015 laureaat Põltsamaa ühisgümaasium on sõlminud Tartu Kutsehariduskeskusega koostöölepingu, mis võimaldab korraldada innovaatiliselt õppetööd.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula sõnul on õppeasutuse arengus kõige olulisemad märgusõnanad koostööd ja uute suundade elluviimine. “Möödunud aasta 3. septembril sõlmisime Tartu kutsehariduskeskusega koostöölepingu infotehnoloogia ja majandusalase eelkoolituse läbi viimiseks Põltsamaal. Lisaks gümnaasiumiharidusele on Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilastel võimalus omandada, kas IT süsteemide spetsialisti või ärijuhi eelkoolituse tunnistus,” lausus ta.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev kasutas Põltsamaa ühisgümnaasiumi hariduskeskkonna iseloomustamiseks sõna innovaatiline. “Üheks tähelepanuväärsemaks uuenduseks on selles koolis küberkaitseõppe õppeprogrammi võtmine,” ütles ta.
Jaan Lukas
Põltsamaa Ühisgümnaasiumil on välja kujunenud tore traditsioon Eesti lipu sünnipäeva paiku korraldada koostöös teiste asutustega 5. klasside õpilastele õppepäev „Eesti lipu õmblemise lugu Põltsamaal“. Õpipaikadeks on muuhulgas kaks maja, mis ise seotud Eesti lipu ajalooga – endised Leihbergi pood ja kihelkonnakool.
Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni annab teada, et täna liiguvad Põltsamaal lapsed mööda linna ringi ühest õpitoast teise ja õpivad Eesti lipu lugu. Lipu õppepäeva on lõimitud muusika- ja kunstiõpetus, käsitöö, ajalugu ja kodulugu.
1884. aasta 4. juunil Otepääl õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õmblemise algatas Karl August Hermanni abikaasa Paula, kaasatud olid ka Miina Härma ja Põltsamaa kihelkonnakooli näputööõpetaja Emilie Beermann. Lipu kangas pärineb Leihbergi poest, kus täna paikneb Põltsamaa Muusikakool. Emilie õmbles lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Emilie koolmeistrist isa Gustav Beermanni puutöökojas valmistati lipuvarras. Lipu aitas toimetada Tartusse ja Otepääle Emilie 19-aastane vend, EÜSi liige Christoph Beermann, kes oli ka lipuhoidjaks lipu õnnistamise ajal.
Mitmed Beermanni õpilased nagu Michael Jürman, Jaan Bergmann, Karl August Hermann ja sama kooli õpetaja Aleksander Mohrfeldt asusid õppima Tartu ülikooli ja kuulusid sellesse tuumikusse, mis hakkas looma ülikoolis õppivate eestlaste ühendust. Seetõttu on Beermanni-aegset Põltsamaa kihelkonnakooli nimetatud ka EÜS-i hälliks. Ajapikku kujunes Eesti soost üliõpilaste seltsi lipu sinimustvalgele juurde tugev rahvuslik tähendus ning 1918. aastal tunnistati see Eesti riigilipuks.
Urmas Saard
Lähimal nädala jooksul rändab ansambel Helikristallid mööda erinevaid Eesti kirikuid:
16.08.2014 kell 20 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirikus
17.08.2014 kell 16 Põltsamaa Niguliste kirikus
20.08.2014 kell 20 Narva Aleksandri kirikus
Mõtluskontserditel kõlavad meditatiivsed improvisatsioonid Eesti rahvakoraalide, regilaulu ja gregooriuse laulu teemadel. Repertuaar on valdavalt vaimulikel või ülendavatel pärimuslikel tekstidel. Lisaks erinevatele rahvapillidele, nagu setu kannel, lauto, lüüra, on kontserdil instrumentideks ka laulvad kristall-helikausid, mille helid mõjutavad meie keha ning teadvuse erinevaid tasandeid ja loovad esitatule erilise õhustiku. Iidsete keelpillide kõla koos kristallkausside toonidega lasevad kuuldavale igavikulised helid, kus on koos nii minevik, olevik kui tulevik.
Kontserdil üheks osaks on ka ligi meetrise läbimõõduga Päikesegongi meditatsioon. Päikesegongi ülemhelid lasevad kuuldavale justkui inglitekoori laulu, mis vibreerib päikese liikumise helide sagedusel. Võib isegi öelda, et kontsert kokku puudutab meie sisemisi maailmu ja toimib isegi teraapiliselt.
Ansambel HELIKRISTALLID koosseisus mängivad:
Tarmo Tabas — laul, raamtrumm, lüüra;
Toivo Sõmer — lauto, väikekannel, lüüra ja
Aivar Täpsi — laulvad kristall-helikausid, Päikesegong.
6.-9. augustini on tudengivormelite võistlused Põltsamaal, Kuningamäe kardirajal. Kuningamäe kardirajal on ainulaadne võimalus näha bensiini- ja elektrivormeleid vahetus mõõduvõtmises ja tutvuda uusimate tehnoloogiliste lahendustega. Võistlusel osaleb ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonna uus elektriauto FEST14.
Võistluste avatseremoonia algab 6. augustil kell 18. Võistluste finaal algab 9. augustil kell 10. Tippmeeskonnad tulevad starti viimastena, pärastlõunal.
Pealtvaatajatele on võistlused tasuta.
Baltic Open on rahvusvahelise autospordi tootearendusvõistluse Formula Student mitteametlik osaetapp. Võistlustel näeb ringrajal 18-t isevalmistatud tipptehnoloogilist väikevormelit. Osalejad tulevad 9st riigist, esindatud on kõik Põhjamaad, Holland, Ühendkuningriik, Venemaa ja Saksamaa. Kõik autod on projekteeritud ja valmistatud ühiste reeglite järgi. Lisaks bensiinimootoriga masinatele stardib ka 3 elektrivormelit.
Võistluste üheks tõmbenumbriks on maailma edetabelis 500 meeskonna hulgas 5. kohta hoidnud Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonna värske elektriauto FEST14. Põltsamaa osavõistlus on selle mudeli esimene mõõduvõtt.
Joosep Ausmees
Täna, 19 juulil koguneb Põltsamaal toimuvale Eesti Vabadusvõitlejate Liidu XXII kokkutulekule ligi 400 inimest. Nendest enamik on II maailmasõja veteranid, kelle sõdimise eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Sündmus koosneb pidulikest ja isamaalistest tseremooniatest, mis saavad teoks Põltsamaa ajaloolistes paikades ning kõige kauem ollakse koos Põltsamaa lossihoovis.
Kokkutuleku avab Jõgeva Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees, II maailmasõja veteran Arnold Kull, kes oma avakõnes märgib, et praegused veteranid olid sõja alguses 14-22 aaastased.
“Eesti armeed, kus olime valmistunud teenimiseks, polnud enam olemaski,” lausus Arnold Kull. “Eesti mehed võitlesid II maailmasõjas aga mitte Suur-Saksamaa eest, vaid Eesti riikliku iseseisvuse taastamise nimel. Me elasime läbi kõik koledused. Kes viidi sõjavangina Venemaa vangilaagritesse, kes tegi läbi Tšehhi põrgu, kes kannatas Tööpataljoni alandusi. Mõnest said metsavennad. Lootus kippus kaduma, hirm tuleviku ees aga püsis. Seda enam tundsime rõõmu, kui Eesti ometi vabaks sai ja selgus, et meie polnud asjate võidelnud ja oma ideid aastakümneid kaasas kandnud.”
Vabadusvõitlejate kokkutulekul osalejad kogunesid alates kella 10 registreemispaika Veski tänavasse noortekeskuse Juventus hoonesse Ametlik osa algas pärgade asetamisega vabadussõja mälestusmärgi jalamile. Veski ja Aia tänava vahelisse parki, president Konstantin Pätsi istutatud tamme kõrvale pannakse kasvama vabadusvõitlejate tamm. Rongkäigus minnakse EELK Põltsama Niguliste koguduse kiriku juurde, kus päevakohase jumalateenistuse peab õpetaja Markus Haamer. Sündmused jätkuvad Põltsamaa lossihoovis, kus heisatakse kokkutuleku lipp.
Esimese sinimustvalge lipu õmbles kunagise Põltsamaa kihelkonnakooli tütarlaste käsitööõpetaja Emilie Beermann (1860-1896). Kultuurilooline fakt annab põhjuse selles paigas kolmapäeval, 4. juunil mitmekülgselt ja pidulikult Eesti lipu 130. aastapäeva tähistada. Külauudistele andis sündmustest ülevaate Põltsamaa linnavalituse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni.
Millal algasid ettevalmistused Eesti lipu 130 aastapäeva tähistamiseks Põltsamaal ja kuivõrd oli selles protessis otsustav tähtus Põltsamaa astumisel Eesti Lipu Seltsi ja Jaan Poska majas toimunud kohtumisel?
Kui Eesti lipu 125. aastapäeva eel töötasime lavastuse “Lipu sünd” kallal, sai korraldustoimkonnas välja käidud idee, et seda võiks iga viie aasta järel lipu ümmargustel sünnipäevadel esitada. Aga selles, et tänavu on Põltsamaal lipu aastapäeva kavas ka Eesti Lipu Seltsi konverents, on küll otsustav tähtsus, et oleme vahepeal lipu seltsiga aktiivsemalt suhtlema hakanud. Esimesed konkreetsed sammud lipu 130. sünnipäeva tähistamiseks tegi toonane Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Anzhelika Valdre, kes kutsus umbes aasta tagasi kokku koosoleku, mil pandi koos Eesti Lipu Seltsi, Riigikanstelei ja Põltsamaa toimkonnaga paika ürituse esialgne päevakava.
Missugustes Põltsamaa linna paikades mängitakse lavastust “Lipu sünd”, kes on selle teksti autor ja kas tegemist on dokumentaalnäidendiga?
Etendus algab Põltsamaa ühisgümnaasiumi juures Tartu stseeniga. Karl August Hermanni majas toimuval koosviibimisel lubab Paula Hermann hankida üliõpilasseltsile lipu. Teine stseen toimub endise Leihbergi poe, praeguse Põltsamaa muusikakooli juures. Selles stseenis ostab Emilie Beermann lipu tarvis kangad. Kolmas stseen leiab aset endise kihelkonnakooli juures Jõe tänavas. Seal õmbleb Emilie lipu ning sealsamas puutöökojas valmib ka lipuvarras. Näidendi kirjutas Põltsamaa muuseumi direktor Rutt Tänav ja see tugineb ajaloolistele allikatele. Nagu ilukirjanduslike tekstidega ikka, on tegemist autori interpretatsiooniga 130 aasta tagustest sündmustest. Loe edasi: Eesti Lipu sünnilinnas Põltsamaal algavad täna mitmekülgsed pidustused
Põltsamaa kultuurikeskuses avatakse 13. jaanuaril kell 16 näitus “Pärand elab!”.
“Pärand elab!” on rändnäitus, mis tutvustab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut. Näituse avamisel pöörame eraldi tähelepanu antud piirkonna kultuuritraditsioonidele. Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav kõneleb avamisel kohalikust puhkpillitraditsioonist, pillilugudega astuvad üles Põltsamaa muusikakooli õpilased.
Pilkupüüdvat rändnäitust on tänaseks näinud Tartu, Hiiumaa, Kihnu, Tallinna, Karksi-Nuia ja Tallinna inimesed. Põltsamaa näitus on avatud 31. jaanuarini.
Näitusega kutsutakse inimesi märkama ja väärtustama vaimset pärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid. “Tihti arvatakse, et vaimse kultuuripärandi all mõeldakse käsitööd, tantsu või mõne pilli mängimise oskust, kuid tegelikult võib see olla ka täiesti igapäevane tegevus nagu moosi keetmine või pesu pesemine. Seetõttu püüdsingi leida iga paiga kohta võimalikult lihtsaid, kuid samas erilisi nähtusi,” selgitas näituse kuraator Jane Kalajärv.
Eeva Kumberg
Rahvakultuuri Keskus
Reedel, 10. jaanuaril avatakse Põltsamaa Ametikooli uus praktikakorpus, milles on võimalused ehituse, autotehniku põllumajanduse erialadega seotud oskuste omandamiseks.
Kaasaegses hoones paiknevad ka ruumid erialade teoreetilise väljaõppe tarbeks, kabinetid töötajatele ja abiruumid.
Põltsamaa Ametikooli direktor Andrus Kompus märkis, et siiani toimus Põltsamaa koolisisene praktiline väljaõpe seitsmekümendatel kaheksakümendatel aastatel valminud õppehoonetes, mis nüüdseks ehitustehniliselt amortiseerunud. “Algselt oli kavas olemasolevad vanad hooned renoveerida. Mõttevahetustes kooli arengu üle koos Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialistidega jõuti järeldusele, et vanu hooneid renoveerida pole otstarbekaks, sest ei järgne tulemust, mis vastaks kutseõppele kaasajal esitatud nõuetele. Nii otsustati välja ehitada kaasaegne praktikakorpus. Uues korpuses paiknevad kaasaegselt sisustatud õpperuumid nii erialaste oskuste omandamiseks, kui ka teoreeriliseks väljaõppeks võimalus on senisest paremal tasemel korraldada ka täiskasvanute täiend-ja ümberõpet. Loe edasi: Põltsamaa Ametikool saab kaasaegse praktikakorpuse
