Jõgevamaa

Sadalasse rajatakse vendade Grimmide muinasjututegelasi tutvustav teemapark

Torma piirkonna kõrgeima tunnustuse, Torma valla auraha, üks tänavusi laureaate, heategevuse edendaja Eckard Klug, aitab kaasa vendade Grimmide kirja pandud muinasjuttude tegelasi tutvustava teemapargi rajamisele Ookatku külla.

Eckard Klugi sõnul on kohaliku vallavolikogu otsusega saadud Torma valla auraha väärikas tunnustus, mis ajendab ka uutele tegudele. “Praegu on koostöös Sadala Hoolekande Ühinguga elluviimisel projekt, mille raames kerkivad Ookatku külla Saksa folkloristide ja muinasjutukogujate Jacob Ludwig Carl Grimmi ja Wilhelm Carl Grimmi muinasjuttude ainetel loodud tegelased. Peagi algab kujude meisterdamine ja paigaldamine, appi on oodatud ka vabatahtlikud. Park avatakse kavakohaselt mais,” ütles Klug.

Eelmisel suvehooajal oli Sadalas avatud hernehirmutiste teemapark „Euroopa ei hirmuta!“, mis osutus populaarseks turismiobjektis ning valiti atraktiivseimaks kodanikuühenduste projektiks Jõgevamaal.

Sadala lähedale Ookatku külla koos kaasa Luule Väinaga eestimaise kodu rajanud Rootsimaa sakslane Eckard Klug, tegeleb Torma vallas heategevusega alates 1999. aastast. Ta on panustanud laste ja eakate ürituste korraldamisele, abistanud majandusraskustes ja kriisiolukorras olevaid peresid, muretsenud mänguasju, õppevaheneid ja mööblit valla koolidele ja lasteaedadele. Eckard on abistanud sotsiaalkorteritesse inventari muretsemisel ning teeb seda ka edaspidi.

Jaan Lukas

Jõgevamaa aasta tegu on Põltsamaa Kodu rajamine

Hooldusasutuse Põltsamaa Kodu rajamise algataja Vambola Sipelgas Jõgevamaa aasta teo tunnustuskirjaga vastuvõtul. Foto: Johannes Haav — Hooldusasutuse Põltsamaa Kodu rajamise algataja Vambola Sipelgas Jõgevamaa aasta teo tunnustuskirjaga vastuvõtul.
Foto: Johannes Haav

Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Eesti Vabariigi 98 aastapäevale pühendatud vastuvõtul pälvis Jõgevamaa 2015. aasta aasta teo tunnustuse hooldusasutuse Põltsamaa Kodu rajamine aktsiaseltsi Lõuna-Eesti Hoolduskeskuse eestvedamisel.

Aktsiaseltsi Lõuna-Eesti Hoolduskeskuse juhatuse liige Vambola Sipelgas nimetas tunnustust ilusaks üllatuseks. „Mõtlesime, et viime ellu ühe vajaliku projekti eakate inimeste heaks. Aga et sellest kujunes aasta tegu Jõgevamaal, vaat see on alles hea uudis,” lausus ta.

Vambola Sipelgase sõnul on Põltsamaa Kodu rajamine ennekõike meeskonnatöö. “Väga palju abi oli Põltsamaa linnavolikogu ja Põltsamaa linnavalitsuse, eriti linnapea Jaan Aiaotsa toetavast suhtumisest,” lisas ta. Jõgevamaa aasta teo auhinnaga kaasneb rahaline preemia 1500 eurot.

Põltsamaa Kodu pakub ööpäevaringselt üldhooldusteenust eakatele inimestele. Lõuna-Eesti Hooldekeskus investeeris 2015. aasta novembris avatud Põltsamaa Kodusse 3,5 miljonit eurot. Põltsamaa Kodus on kokku 80 tuba. Toad on ühe ja kahekohalised. Kokku mahub Põltsamaa Kodusse elama 150 inimest.

„Arvestades meie elanikkonna vananemist valiti Jõgevamaa Aasta teoks valiti igati tänuväärne ja tarvilik ettevõtmine. Erinevat tüüpi hooldekodusid vajab Eestimaa veelgi. Nende ehitamisele peaks märkimisväärselt panustama ka riik,” ütles iseseisvuspäeva vastuvõtul viibinud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul.

Jaan Lukas

Jaan Poska 150. sünniaastapäeva tähistamine tema sünnikodus

23. jaanuaril kell 11.30 peetakse meeles Jaan Poskat tema sünnikodu juures Laiusevälja külas küünalde süütamise ja pärgadega.

Jaan Poska büst Tallinas asuvas Jaan Poska majas Foto Urmas Saard — Jaan Poska pronksist büst Tallinas asuvas Jaan Poska majas. Foto: Urmas Saard

Tund aega hiljem kogunetakse Kuremaa lossi, kus pakutakse pirukaid, kohvi ja teed. Kuremaa lossis teeb lühiettekande Jaan Poskast professor Peeter Järvelaid. Seejärel esietendub Jõgeva Linna Teatri näitemäng “Enne seda, kui sai rahu”, mille lavastaja on Janek Varblas. Tänatakse Jõgevamaa koolide esseekonkursi ja ajalooviktoriini parimaid. Lõpuks vaadatakse dokumentaalfilmi Jaan Poska eluloo tähtsamatest perioodidest. Filmi autorid on Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp.

Tallinnast väljub buss Kuremaale kell 9.00 Vene kultuurikeskuse kõrvalt asuvast busside parklast.

Poliitiku Jaan Poska sünnikodu asus kunagises köstrimajas, mis paikneb Laiuse Jumalaema Sündimise õigeusu kiriku varemete lähedal. Samas majas sündis 20 aastat ja päev hiljem ka Eesti Vabariigi sõjakohtu esimees Nikolai Helk. Jaan Poska sünnikodu tähistab mälestustahvel. Kiriku tõttu hakati seda kohta Kirikukülaks kutsuma, aga 1977. a liideti koos teiste ümbruskondsete väikeküladega üheks Laiusevälja külaks. Alates sellest ajast kasutatakse Kirikuküla nime mitteametlikult.

Tartu rahu isaks nimetatud mees sündis tosinalapselises peres viiendana. Ta kasvas venekeelses ja -meelses peres. Vaatamata eesti keeles rääkimise venepärasele kõlale sai temast tõeline eesti isamaalane.

Jaan Poska mälestusmärk avatakse Kadriorus, suurmehe sünniaastapäeval, 24. jaanuari keskpäeval.

Urmas Saard

Kiiruisutaja Saskia Alusalu: Jõgevamaa parim sportlane olla on väga suur au

Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri ja sporditegijate ning terviseedendajate tunnustamisõhtul kuulutati Jõgevamaa 2015. aasta parimaks sportlaseks kiiruisutaja Saskia Alusalu, Adaverest võrsunud Põltsamaa ühisgümnaasiumi vilistlane.

Tunnustuse kodumaakonnast tõid teile suuresti saavutused 2015 aastal. Mida nendes ise esile tõstaksite ?

Mul on väga suur au olla Jõgevamaa parim sportlane. Möödunud aasta oli muutusterohke. Lõppes neli aastat kestnud treeningperiood Saksamaal Inzellis ning alustasin treenimist Norras Hamaris. Perioodi jäi nii raskemaid hetki kui ka rohkesti saavutusi. Esmakordselt osalesin maailmameistrivõistlustel, kus ühisstardis saavutasin kümnenda koha. Püstitasin üheksa Eesti rekordit.

Autasustamisel te ise viibida ei saanud ja sündmusele olid kutsutud teie vanemad. Millal võib aga taas elada kaasa teie uisutamisele Eestis?

Kahjuks ei saanud ma tänuõhtul tõesti viibida ja paljude sõprade ja tuttavatega koos olla.Viibin Norras treeningutel ning valmistun peagi algavaks maailmakarika etapiks, mis toimub samas riigis Starvangeris. Küll aga plaanitsen osaleda Eesti meistrivõistlustel, kui nende toimumiseks piisavalt külma ja jääd on.

Jõgevamaa Parimaks treeneriks 2015 valiti teie esimene treener Väino Treiman. Missuguseid emotsioone see uudis tekitab?

Olen väga rõõmus, et parimaks treeneriks valiti minu esimene treener, Eesti kiiruisutamise taaselustaja Väino Treiman. Ilma temata poleks oma tänaste saavutusteni jõudnud mina ega paljud teised kiiruisutajad. Samuti olen tänulik kõigile oma toetajatele, sponsoritele, kaasaelajatele, pöidlahoidjatele

Jaan Lukas

VAATA KA JÕGEVAMAA 2015. AASTA PARIMAID TREENEREID:

Loe edasi: Kiiruisutaja Saskia Alusalu: Jõgevamaa parim sportlane olla on väga suur au

Torma valla eakate jõulupeol olid külalisteks Luule Komissarov ja Ain Lutsepp

Luule Komissarov, Ain Lutsepp ja kohaliku elu edendaja Luule Väin. Foto Priit Tali — Ain Lutsepp, kohaliku elu edendaja Luule Väin ja Luule Komissarov. Foto: Priit Tali.

Sadala rahvamajas toimunud traditsioonilisel Torma valla eakate jõulupeol olid külalisteks kaks nimekat kultuuritegijat.

Luule Komissarov, kes viimasel paaril aastakümnel saanud tuntuks Laine kehastamisega ETV seriaalis Õnne 13 ja Ain Lutsepp, kes meenutas Tõnissoni mängimist Arvo Kruusemendi filmides „Kevade“, „Suvi“ ja „Sügis“, hilisemaidki olulisemaid rolle teatri-ja filminäitlejana ja praegust tegevust Riigikogu liikmena.

Ligi kümnendat korda toimunud Torma valla eakate jõulupeo korraldasid heategevuse ja paikkonna elu edendajad Eckard Klug ja Luule Väin. Arvestades kodukandi inimeste aktiivset huvi näitekunsti vastu, kutsusid nad seekord külalisteks selle valdkonna professionaalid. Luule Komissarov märkis sissejuhatuseks, et Jõgevamaaga seob teda Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks kuulutamine.

Põhjalikumalt tuli kõneaineks Laine Rosenkampf Jägerfreundi roll alates 1993. aastast kestnud teleseriaalis „Õnne 13“. „Laine on selles sarjas alates kolmandast osast. Ma olen selle rolli üle rõõmus ja tunnen head meelt, kui televaatajad kaasa elavad ja Laine tegemisi kommenteerivad. Mu kindel soov on aga see, et Lainel peab kogu aeg olema peas sama barett. See on tema tunnusmüts,“ ütles ta oma rolli kohta. Jõulupeolised jagunesid kaheks: enamus pooldas Laine mütsi alles jäämist, kuid mõned ka moodsama vastu vahetamist.

Komissarov arvas, et seriaal “Õnne 13” jätkub niikaua, kui leidub stsenaariumikirjutajaid. „Stsenariste pole aga kuigi kerge leida olnud,“ lisas ta. Kui küsiti Komissarovilt tema hobide kohta, siis saadud vastus tekitas paljudes kuulajates kerget hämmeldust. Nimelt tegeleb ta oma kodulinnas Viljandis varakevadest kuni hilissügiseni suplemisega.

Loe edasi: Torma valla eakate jõulupeol olid külalisteks Luule Komissarov ja Ain Lutsepp

Jääkarupäev kutsub valgete mõmmikute sõbrad
Jääaja keskusesse

Jääkaruplika loomaaias. Foto: erakogu. — Jääkaruplika loomaaias.

9. jaanuaril kell 11-18 toimub taas jääkarupäev, mis seekord kolib Tartumaale Saadjärve kaldal asuvasse Äksi alevikku Jääaja keskusesse.

Kliimamuutused mõjutavad loomariigis kõige enam just jääkarusid, kes tegutsevad üha enam sulavatel jääväljadel. Ürituse korraldajad leiavad, et mida rohkem saavad inimesed sellest teavet, seda rohkem õpivad nad loodust ja loomi hindama. Jääaja keskus on seega koht, kus teema sulandub ühte sealse teavitava keskkonnaga.

Jääkarupäeval peavad kõnet kaks kõigile loomasõpradele tuntud meest: Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ja zooloog Aleksei Turovski. Projektist “Jääkarule uus kodu” räägib selle eestvedaja Veronika Padar.

Kuna maja on suur ja sopiline, siis korraldatakse nii suurtematele kui ka väiksematele viktoriine loodusest ja loomadest. Õhtu lõpetab meteoroloog, polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo, kes räägib oma kohtumistest jääkarudega nende elukeskkonnas.

Jääkarupäeva raames toimuvad erinevad meisterdamise töötoad lastele ja täiskasvanutele, kus materjalidena kasutatakse looduslikke materjale, näiteks käbisid. Teiste seas on avatud ka skulptor Tauno Kangro töötuba, kus ta ise õpetab oma stiilis meisterdamist. Kogu aeg on avatud kinosaal, kus on võimalik vaadata erinevaid filme loodusest ja kliima muutumisest. Vahepeal korraldab tuuri ka Jääajakeskus ise, et anda inimestele ülevaade majas toimuvast.

Kohal on ka Tallinna loomaaias elanud legendaarse isakaru Franzi topis. Franz oli vägev vabaduses sündinud karu, kes pääses loomaaia puurist lahti, aga õnnetul kombel jäi pärast uinutavat süsti igaveseks magama, lahkudes siitmailt samuti vabana.

Iga külastaja saab panustada jääkarude toetuseks, sest 50 protsenti jääkarupäeva piletitulust läheb jääkarudele.

Jõgevamaa kodanikuühenduste tublid tegemised said tunnustatud

Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse aseesimees Pille Tutt, Jõgevamaa Sädeinimene Evi Rohtla ja Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse esimees Liia Lust. Foto: Vahur Kukk

Palamuse rahvamajas toimunud üle-eestilise ühisnädala tunnustamistseremoonial kuulutas Jõgevamaa Kodukandiühendus selle aasta sädeinimeseks Põltsamaa vallas tegutseva Adavere Mõisaseltsi projektijuhi Evi Rohtla, kes organiseerib huvitegevust erinevatele põlvkondadele ja tunneb rõõmu rahvatantsuhuvi tugevnemisest kodukandis.

Tunnustuse Jõgevamaa Sädeinimene 2015 saanud Evi Rohtla on kultuuritöö eestvedajaks Adaveres. Rohtla nimetas käesolevat aastat Adavere Mõisa Seltsi jaoks suuresti rahvatantsu edendamise aastaks. “Kui juba aastakümneid pole Adaveres olnud täiskasvanute tantsurühmi, siis praeguseks on neid meil juba kaks. 2014 alustas tegevust ka vanaemade tantsurühm Senta Bergmanni ja nooremate naiste tantsurühm Karin Uusküla juhendamisel.“

Adaverelaseks sai Evi Rohtla 2006. aastal, kui otsiti töötajat kohalikku vabaajakeskusesse, mis paikneb endises lasteaiahoones. „Selles majas käib koos ka eakate jututuba, kooliõpilasi ühendav 4 H klubi, tegeletakse kangastelgedel kudumisega, teadmisi ja oskusi omandatakse ka tasulistes töötubades,“ ütleb ta.

Evi Rohtla tunneb rõõmu ka Adavere ja selle ümbruse noorte aktiivse kaasalöömise üle erinevatel sündmustel.Mitmekülgse naise enda hobideks on metsasarvemängimine Põltsamaa linnaorkestris, käsitöö, toiduvalmistamine ja viimasel ajal on ta hakanud ise ka rahvatantsu harrastama.

Parimad Jõgevamaa kodanikuühendused ja nende tegemised

Kodanikuühenduste parimaks projektiks valiti Sadala hoolekandeühingu ettevõtmine “Euroopa ei hirmuta”, mille raames rajati külakeskustesse hernehirmutiste teemapark. Hernehirmutiste teemapargis esindas iga kuju ühte kahekümne kaheksast Euroopa Liidu liikmesriigist, näiteks saam põhjapõdraga Soomet, Pipi Rootsit, flamenkotantsija Hispaaniat, hitimees Eestit jne. Hernehirmutiste ülesseadmisel oli hea koostöö kohalike maaomanikega. Sadalasse paigaldati ka suunaviit, mis näitab vahemaid kõikide Euroopa Liidu riikide pealinnade vahel. “Euroopa ei hirmuta” teostajateks olid seitseteist piirkonna noort, projektijuhiks Liisa Katt ja projekti mentoriks Valdi Reinas.

Loe edasi: Jõgevamaa kodanikuühenduste tublid tegemised said tunnustatud

Jõgevamaa aasta õppija 2015 Merje Ottson leiab, et õppida on mõnus

Merje Ottson tunnustusüritusel Assikvere seltsimajas. Foto: Pille Tutt

Tänavune Elukestva Õppe programmi Jõgevamaa parimate tunnustamistseremoonia toimus Pala vallas Assikvere külaseltsi majas.

Jõgevamaa aasta õppija 2015 tunnustuse pälvis samas omavalitsuses elav Merje Ottson, kes oma unistust täide viies Tallinna ülikoolis õpetajaks õpib. Tragi ja nutikas naine on juba varem saanud Eesti maaülikoolist veterinaari ja Luua metsanduskoolist haljastusspetsialisti diplomi. Merje Ottsoni sõnul teeb tunnustus Jõgevamaa aasta õppija meele rõõmsaks nagu iga märkamine. “Õppida on mõnus ja pealegi annab see protsess võimaluse ümber kohaneda, kui elu muutusi nõuab,” ütleb ta.

Võrumaal Mõniste põhikooli ja Varstu keskkooli lõpetanud Merje leiab, et tema tõsises suhtumises õppimisse on oma osa vanematel, kes kohe koolitee algul nõudsid kohusetundlikku õppimist. “Õpetajaks saamise soov on mul ammu olnud. Tallinna ülikoolile langes valik põhjusel, et seal on sobivat eriala võimalik õppida kaugõppes. Pereinimesena ei saa ma endale lubada päevaõppes õppimist isegi siis, kui kool asuks Tartus. Kuigi Tallinna ülikoolis pole loenguid teab mis palju, pean oluliseks neil vähestelgi kordadel kohal käia, sest mul on kuulmismälu. Iseseisvalt omandamist vajava materjali jaoks on oluline keskendumine ja mõtetega asja juures olemine. Mõnikord aitab ka tähtaja “kukkumine ” end korralikult kokku võtta,” räägib ta.

Merje Ottson arvab, et väärika tunnustuse tõigi talle just Tallinna ülikoolis õppimine. Tal on kindel plaan asuda tööle kas klassiõpetaja või eesti keele ja kirjanduse õpetajana. “Kas see juhtub lähiajal, sõltub vabade töökohtade olemasolust,” ütleb laureaat.

Kuni tänavu juunini asendas Merje Ottson Alatkivi keskkoolis inglise keele õpetajat. Praegu on ta aga praktikal Võrumaal Meremäel, kus tegeleb kohalikus koolis haridustehnoloogia ülesannetega, mis on seotud arvuti ja nutiseadmetega. “Tahtsin huvitavasse paika minna ja pealegi olen ise Võrumaalt pärit,” ütleb Ottson.

Loe edasi: Jõgevamaa aasta õppija 2015 Merje Ottson leiab, et õppida on mõnus

Põltsamaal avati uus ilutuba

Oktoobris avati Põltsamaal uus ilutuba, mida kohalikud on nimetanud ka mini-spaaks. See on koht, kus ukse taha jäävad kõik argipäeva pained, kus keha ja hing saavad täielikult lõõgastuda. Kaunilt kujundatud La Belle ilutuba pakub personaalset lähenemist läbi erinevate hoolduste, mida teostab kutsetunnistuse ja 3 aastase töökogemusega terapeut.

Kuna õues on sügis täies hoos ja ilmad muutuvad järjest jahedamaks, siis vajab nahk enam hellust. Külm tuul, keskküte ja kiired temperatuurikõikumised mõjutavad nahka ning muudavad selle kuivaks. Salongi teenuste hulgast leiab erinevaid näo- ja kehahooldusi (sh parafiinihooldused, mis on jahedaks perioodiks eriti head), mitmeid massaaže (klassikaline-, kupu-, spordi- või aroomimassaaž, Qua Sha teraapia) ja teisi iluprotseduure (maniküür, pediküür, depilatsioon jm).

Salongi eripära seisneb veel ka selles, et erilist hoolt saavad lapseootel naised, kelle jaoks on spetsiaalselt välja töötatud pakkumised, mis kõhubeebit ei ohusta.

Ehkki ilutuba on avatud olnud vaid paar nädalat, siis Põltsamaa rahvas on uue paiga soojalt vastu võtnud. Salongipidaja sõnul tööd jagub ja kõik huvilised on alati oodatud!

Hingedeaeg ja isadepäev kaunimates mõisates

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab kaunimates mõisates 31. oktoobrist kuni 2. novembrini hingedeaega ja isadepäeva. On ju neist paljud, keda hingedeajal mälestame, just meie esiisad ning laval on tänased isad. Meeleolukad kontserdid sarjas “Mõisaromantika” kannavad seekord nime “Trubaduuride laul”. Hubased muusikasalongid koos säravate muusikute ja ajaloohõngulise interjööriga ootavad erinevates Maarjamaa mõisates, tuues kaunid kontserdid kodu lähedale ka suurematest linnadest kaugel elavatele inimestele.

Hingedeaeg on meie esiisadele olnud väga oluline. Pikkadel pimedatel sügisõhtutel, kui suvised tööd tehtud ning saak salves, on ikka mõeldud elu ajalikkusele ning tuletatud meelde neid armsaid inimesi, kes meie hulgast on lahkunud. Folklorist Marju Kõivupuu: “Hingede aeg on mälestusküünalde süütamise ja esivanematest lugude jutustamise aeg. Esivanemate kultuuriruumist tuttavasse hingedeaega jääb Eestis suhteliselt uudse tavana ka isadepäeva tähistamine, antakse välja auväärne aasta isa tiitel. 1990ndatel võtsime Euroopa ja anglo-ameerika kultuuriruumist üle ka halloweeni, kuid mis (nagu paljud teisedki kalendritähtpäevad) on koos inimestega ajas ja ruumis rännates muutunud meelahutuslikus lastepühaks. Meile eestlastele hingede aeg on aeg, kui oleme koos oma lähedastega nii siin- kui sealpoolsuses. Hoiame oma lähedasi, kui nad on meiega ja meenutame neid, kui nad meid hulgast lahkunud.”

Loe edasi: Hingedeaeg ja isadepäev kaunimates mõisates

Kodavere pärimuskultuuri konverents tõestas huvi paikkonna omapära vastu

Eevi Treial töötoas Kodavere murrakus kõnelemist õpetamas. Foto: Johannes Haav

15-16. oktoobril Pala kultuurimajas toimunud Kodavere pärimuskultuuri konverentsil räägiti kihelkonnale omase murraku, laulude ja tantsude ning töötraditsioonide uurimisest, hoidmisest ja tutvustamisest möödanikus ning tänapäeval.

Juhan Liivi muuseumi direktor Mari Niitra märkis konverentsil peetud ettekandes, et kuigi Soome-Eesti teadlane ja õppejõud Lauri Kettunen (1885-1963) arvas eelmisel sajandi esimesel poolel, et Kodavere murraku oskus tulevikus kaob, on see keelekild tänaseni püsima jäänud. „Nüüdseks on Pala koolile üle antud esimesed Kodavere murdes aabitsad, mida koostasime koos kohaliku kultuuripärandi uurija ja propageerija Eevi Treialiga. Praegu on oluline, et õpetajad ise aabitsat põhjalikult tundma õpiksid ja siis selle õpilastele lähedaseks teeksid,” arvas ta.

Loe edasi: Kodavere pärimuskultuuri konverents tõestas huvi paikkonna omapära vastu

II Vooremaa konverentsil räägitakse haldusreformi ja põllumajanduse käekäigust

Jõgeva kultuurikeskus. Foto: Johannes Haav

Reedel 11. septembril Jõgeva Kultuurikeskuses toimuval II Vooremaa konverentsil käsitletakse haldus- ja riigireformi; teedeehituse, tervishoiu- ja põllumajandusvaldkonda. Teoks saab minimess Vooremaa põllumajandussaaduste tutvustamiseks ja turustamiseks.

Sündmusel on arutlusel mõnedki teemad, mis olid kavas ka 2014 peetud I Vooremaa konverentsil. Vaagitakse, kuidas on edasi arenenud Geopargi projektist inspiratsiooni saanud Suur-Vooremaa idee, mille eesmärgiks otsida ja leida Jõgevamaa ja Tartumaa ühisosa ja perspektiivid edasiseks koostööks. Ettekandega “Ühinenud omavalitsuste plussid ja miinused” esineb Viljandi vallavanem Ene Saar. Sellele järgneva debati muudab põnevaks kindlaid arvamusi omavate eredate isiksuste Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi, Tartu maavanema Reno Laidre, Viljandi vallavanem Ene Saare, Jõgeva linnapea Aare Olgo ja Pala vallavanema Jozsef Weinrauchi kaasa rääkimine. konverentsi peakorraldaja riigikogulane Aivar Kokk modereerib debatti.

Haldustemaatikaga haakuvad tõmbekeskuste käekäigu, teedeehituse ja tervishoiuga seonduvad probleemid. Nende üle diskuteerivad Jõgevalt võrsunud Maanteeameti teedevõrgu juht Kuno Männik, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, Tartumaa Omavalitsusliidu eestvedaja, Tartu vallavanem Aivar Soop, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, Kambja vallavanem Ivar Tedremaa. Debatti modereerib AS Põltsamaa Felix kauaaegne juhataja ja tänane konverentsikorraldaja Anti Orav.

“Teemablokk “Suur-Vooremaa – maa, mis toidab” koondab endasse põllumajandus- ja maaelusektori valuküsimused. Põllumajandussaaduste tootjatele-töötlejatele ja tarbijatele põhjustab muret olukord, mille on põhjustanud sigade Aafrika katk. Piimandussektoril tuleb läbida ellujäämiskursus,” märkis peakorraldaja Kokk.

Mõttevahetust sisustavad Eesti krooni kehtima hakkamisel ametis olnud põllumajandusminister, tänane Tartu Agro juht Aavo Mölder, 2008. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisi aegne põllumajandusminister, praegune Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder, Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht, Jõgevamaa Veterinaarkeskuse juhataja Harles Kaup ja Jõgeva valla ettevõte AS Perevara juhataja Alo Teder. Moderaatori rollis on ajalehe Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik-

II Vooremaa konverentsile annab boonuse ka põllumajandussaaduste minimess, mille eesmärgiks tutvustada ja väärtustada põllumeest ning pakkuda kohalikku toitu. On ju ka september kuulutatud Eesti toidu kuuks.

Millega teenis Põltsamaa ühisgümnaasium tunnustuse Jõgevamaa Aasta Haridustegu 2015?

Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula ja õppealajuhataja Riina Valdmets. Foto: Vahur Kukk

Tunnustuse Jõgevamaa Aasta Haridustegu 2015 laureaat Põltsamaa ühisgümaasium on sõlminud Tartu Kutsehariduskeskusega koostöölepingu, mis võimaldab korraldada innovaatiliselt õppetööd.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula sõnul on õppeasutuse arengus kõige olulisemad märgusõnanad koostööd ja uute suundade elluviimine. “Möödunud aasta 3. septembril sõlmisime Tartu kutsehariduskeskusega koostöölepingu infotehnoloogia ja majandusalase eelkoolituse läbi viimiseks Põltsamaal. Lisaks gümnaasiumiharidusele on Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilastel võimalus omandada, kas IT süsteemide spetsialisti või ärijuhi eelkoolituse tunnistus,” lausus ta.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev kasutas Põltsamaa ühisgümnaasiumi hariduskeskkonna iseloomustamiseks sõna innovaatiline. “Üheks tähelepanuväärsemaks uuenduseks on selles koolis küberkaitseõppe õppeprogrammi võtmine,” ütles ta.

Jaan Lukas

Torma vallas Sadalas peeti kolmandat korda Külateatri Päevi

Sadala Külade teatri ja Iisaku Rahvamaja näiteringi liikmed pärast lõppetendust. Foto: Kertu Tutt

21.-23. augustini peeti kolmandat korda Sadala Külateatrite päevi Sadala rahvamajas.

Üleeile õhtul mängitud Sadala Külateatri päevade lõpuetendus Eduard Vilde lugu “Muhulaste imelikud elamused Tartu juubelilaulupeo puhul” õpiti kolme päevaga selgeks sedavõrd hästi, et esitamisel ei tulnud näitlejatel tekstriraamatut kasutada.
Varasematel kordadel selgeks õpitud etenduse esitamisel publikule, on lavastaja Valdi Reinas lubanud harrastusnäitlejatel veidi tekstiraamatusse vaadata. “Seekord seadsin eesmärgiks, et tekst täielikult peas oleks. Algul ei usutud selle õnnestumisse. Tänu pingelisele ja pühendunud tööle saadi aga “spikrita” edukalt hakkama,” ütles ta. Reinas valis näitlejad rollidesse, peategelaste osad andis ta Sadala Külade Teatri koostööpartneritele – Iisaku Rahvamaja näiteringi liikmetele.

“Osalesime ka esimestel Sadala Külateatrite päevadel, millest tänaseni vahvad muljed. Tänavu kutsus piirkonna seltsielu edendaja Pille Tutt meid mängima vastvalminud etendust oma repertuaarist. Plaan ei täitunud, sest meie üks näitleja viibib praegu Norras. Küll aga võtsime meelsasti vastu ettepaneku lüüa kaasa Vilde kirja pandud Muhulaste “seiklustes”,” rääkis Iisaku Ravamaja juhataja ja näiteringi juhendaja Merle Pikhof, kes mängis Muhumaa neiut Kai Sitikat. “Ennekõike omandasime Sadalas kiire õppimisoskuse näitemängu selgeks saamisel,” lisas Pikhof.

Loe edasi: Torma vallas Sadalas peeti kolmandat korda Külateatri Päevi

Lauljatar Nancy kütab rahva “kuumaks” laupäeval Kuremaal

Laupäeva, 15. augusti õhtul astub Nancy rahva seas armastatud hittidega publiku ette Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal, kus tähistatakse Jõgeva valla 148. aastapäeva.

Üheksakümnendate aastate üks Eesti tuntumaid artiste Nancy (kodanikunimega Nancy Himma) on tänaseni loominguliselt aktiivne ja esineb sageli erinevatel sündmustel.

Kui sageli üldse kutseid esinemisteks saate?

Mingit seaduspärasust on siin raske välja tuua. Mõnel nädalal tuleb minna publiku ette ühel, teisel jälle kolmel korral. Kõik sõltub ajast ja muudest oludest.

Kuidas reageerisite kutsele esineda Kuremaal Jõgeva valla aastapäevapeol?

Kuremaa on väga tuttav koht, mille vastu on mul soojad tunded. Olen selles paigas puhkamas käinud. Kui pakkumine esinemiseks tuli, olin ma tõeliselt rõõmus.

Missugust repertuaari Kuremaa mõisapargis esitate?

Pigem ikka seda, mille järgi mind tuntakse. Inimestele läheb see korda, sest praegu on retro aktuaalne. See ei tähenda, et uusi laule esitamisele ei tuleks.

Elate ise Tallinna lähedal maal. Mida ütleksite, kui võtaksite kokku tänase maaelu plusse ja miinuseid?

Kahjuks on Eesti maaelu viimase viieteistkümne aastaga tugevasti hääbunud, mõneski paigas praktiliselt välja suretatud.

Kuidas võiks olukorda paremaks muuta?

Likvideerimist vajavate puuduste väljatoomiseks peaks mõndagi üsna kurjalt ütlema. Põhjalikum kommentaar vajaks aga oma visiooni olukorra paremaks muutmiseks.

Tagantjärele ka õnnitlused esimeseks juubeliks, mis oli 23. mail. Kuidas end oma vaimus ja kehas selles vanuses tunnete?

Viiskümmend on uus kolmkümmend. Nii et pole hullu midagi.

Usutles Jaan Lukas

Paduveres peeti võistlusi külast võrsunud kuulsa spordimehe mälestuseks

Pildil vasakult Villu Ojassalu, Sandra Lääne, Andres Kangur ja Mattias Viljamaa. Foto: Maiu Veltbach

Möödunud laupäeval peeti Jõgeva vallas Piibe maantee ääres paikneval Paduvere staadionil 47. Otto Erimaa mälestusvõistlused kergejõustikus.

Spordiajakirjaniku- ja spordiloolase Tiit Lääne korraldatud sündmusele tulid oma võimeid proovile panema erinevate põlvkondade sporditegijaid ja tervisespordiharrastajad mitmetest Eestimaa paikadest.

Paduverest võrsunud mitmekülgne spordimees Otto Erimaa (1915-1941) saavutas parimaid tulemusi kettaheites, kuuludes Eesti esimesel iseseisvusperioodil sellel spordialal kuue parema mehe hulka. Arvestades seda on kettaheitest kujunenud temale pühendatud mälestusvõistluste väärikaim ja kaasakiskuvaim spordiala.

Tänavu võitis kettaheite Mattias Viljamaa, kes on paljude medalite omanik Eesti meistrivõistlustel sangpommispordis ja jõutõstmises. “Osalen sel võistlusel esimest korda. Ma teadsin juba ammu, et Tiit Lääne korraldab selliseid võistlusi. Au ja kiitus talle. Seekord otsustasin ka ise kaasa lüüa. Rekord õnnestus teha nii kuulitõukes kui ka kettaheites,” ütles noor mees Palamuse vallast. Meie lühiusutlusele kaasa elanud kaasvõistlejad soovitasid teda nimetada tippsportlaseks. Huumorimeelne Mattias ise arvas, et sobivam nimetus on külamees.

Naistest võitis kettaheite kunstnik Sandra Lääne, kes oli isal usinasti abiks ka võistluste organiseerimisel. Kolmel alal: 60m jooksus, kaugushüppes ja kuulitõukes osutus parimaks sportlannaks Maiu Veltbach, kes saanud tuntuks terviseedendajana nii Jõgevamaal kui mujal Eestis. “Kaunis looduses, Paduvere talumuuseumi kompleksis peetavatel Otto Erimaa mälestusvõistlustel on meeldivalt kodune õhkond. Sportimine on siin justkui puhkus,” kiitis Veltbach.

Loe edasi: Paduveres peeti võistlusi külast võrsunud kuulsa spordimehe mälestuseks

Väikese külaseltsi projekt kutsus Eestisse rahvusvahelise seltskonna VOLISE huvilisi

Projekti koodaaruannet käsitlev nõupidamine Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Esiplaanil projekti algataja Ülvi Nool ja koostööpartner ja nõustaja Valdi Reinas

Torma vallas asuva Näduvere Külaseltsi esinaise Ülvi Noole Grundtvigi Õpikoostöö programmi esitatud projekti “Avatud valitsemine Euroopas 2013-2015” raames toimus Sadala Külade Seltsi rahvamajas koolituspäev.

Kohaliku elu edendajad erinevatest riikidest õppisid koolitusel tundma omavalitsustes kasutatavat infosüsteemi VOLIS.Ülvi Nool märkis, et valisime tutvustamiseks süsteemi VOLIS, mis võimaldab läbi infotehnoloogia tõhustada kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste tegevust ja digitaliseerida istungeid.

“Et istungite salvestused pannakse omavalitsuste kodulehele, saavad kodanikud neid interneti vahendusel kuulata ja vaadata. Nii on paikkonna elanikud aktiivsemalt kaasatud omavalitsustöösse, saavad vajalikku teavet oma arvamuste väljakujundamiseks, ettepanekute tegemiseks, ideede algatamiseks. Torma vallavolikogu kogemus näitab et VOLISE-ga kaasnevad tulemused on väga lihtsasti saavutavad ka väikestes omavalitsustes,” leiab Nool.

VOLIS valiti projekti partnerite poolt ka üheks parimaks praktikaks Avatud Valitsemises Euroopas. Sadala rahvamajas toimunud koolituspäeval tutvustas VOLIS-t Henri Pook, kes on selle infosüsteemi väljatöötajaks ja tunnustatud tutvustajaks nii Jõgevamaal kui ka teistes Eestimaa paikades. Poogi loengut olid kuulamas inimesi Itaaliast, Türgist, Ühendkuningriikidest, Rumeeniast, Hollandist, Poolast, Itaaliast, Saksamaalt, Portugalist ja Kreekast. Neile tuli üllatuseks, et VOLIS-e vastu tuntakse huvi ka Rootsis ja Hollandis.

“Projekti koostamiseks andis mõtte asjaolu, et varasematesse Torma valla volikogudesse kuuludes tajusin, et vallaelanike peaaegu ei kaasatudki eelnõude menetlemisse ja otsuste vastuvõtmisesse. Piirkonna elu arendamiseks on aga olulised võimalikult paljude inimeste mõtted valuküsimustest, vajalike hoonete ja rajatiste ehitamistest,” ütles majandusharidusega Ülvi Nool, kes on ka tänase Torma vallavolikogu esimees ning kuulub Carl Robert Jakobsoni nimelisse Torma põhikooli ja Torma lasteaia Linnutaja hoolekogusse.

Jaan Lukas

Harvesterioperaator Põlvamaalt saab homme
100 000. kutsetunnistuse

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

Homme, 16. juunil annab SA Kutsekoda välja 100 000. kutsetunnistuse läbi aegade. Ümmarguse numbriga kutsetunnistuse saajaks on harvesterioperaator Põlvamaalt, kes saab kutsetunnistuse kätte Luua metsanduskoolis raielangil.

SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma ütles, et saja tuhandeni jõudnud kutsetunnistuste arv näitab kutsetunnistuste olulisust nii töötajatele kui tööandjatele.

„Kuigi kutsetunnistus pole enamasti töötamise eeltingimuseks, soovib siiski järjest enam inimesi sooritada kutseksamit,” ütles Randma. “On aru saadud, et kutsetunnistus annab tööturul mitmeid olulisi eeliseid. Nii näiteks ei pea tööandja eraldi töötaja oskusi ja kompetentsi kontrollima, vaid neid tõendab kutsetunnistus.“

Metsamasinate operaatoritele omistavad kutseid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool. Liidu tegevjuht Ott Otsmann selgitas, et alates aastast 2006 on liit välja andnud kokku 1822 kutsetunnistust, neist 284 masinaoperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaatorite kutsele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard. EMPLi koostööpartnerid kutseeksamite korraldamisel on Luua metsanduskool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus.

Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu sõnul on äärmiselt tore, et saja tuhandes kutsetunnistus sattus just harvesterijuhile.

„Metsamasinate operaatorite koolitamine on Luua metsanduskooli üks olulisemaid õppesuundi,” sõnas Zuba-Reinsalu. “Kutseeksamiga lõpetavad ka meie õpilased, kuid järjest enam muutub tähtsamaks enese täiendkoolitus, et tööturu nõuetele
vastata. Neid suundumusi järgime ka oma õppe korraldamisel.“

Põltsamaal jutustatakse esimese sinimustvalge lipu õmblemise lugu

Põltsamaa Ühisgümnaasiumil on välja kujunenud tore traditsioon Eesti lipu sünnipäeva paiku korraldada koostöös teiste asutustega 5. klasside õpilastele õppepäev „Eesti lipu õmblemise lugu Põltsamaal“. Õpipaikadeks on muuhulgas kaks maja, mis ise seotud Eesti lipu ajalooga – endised Leihbergi pood ja kihelkonnakool.

Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis Foto Urmas Saard — Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Foto: Urmas Saard

Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni annab teada, et täna liiguvad Põltsamaal lapsed mööda linna ringi ühest õpitoast teise ja õpivad Eesti lipu lugu. Lipu õppepäeva on lõimitud muusika- ja kunstiõpetus, käsitöö, ajalugu ja kodulugu.

1884. aasta 4. juunil Otepääl õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õmblemise algatas Karl August Hermanni abikaasa Paula, kaasatud olid ka Miina Härma ja Põltsamaa kihelkonnakooli näputööõpetaja Emilie Beermann. Lipu kangas pärineb Leihbergi poest, kus täna paikneb Põltsamaa Muusikakool. Emilie õmbles lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Emilie koolmeistrist isa Gustav Beermanni puutöökojas valmistati lipuvarras. Lipu aitas toimetada Tartusse ja Otepääle Emilie 19-aastane vend, EÜSi liige Christoph Beermann, kes oli ka lipuhoidjaks lipu õnnistamise ajal.

Mitmed Beermanni õpilased nagu Michael Jürman, Jaan Bergmann, Karl August Hermann ja sama kooli õpetaja Aleksander Mohrfeldt asusid õppima Tartu ülikooli ja kuulusid sellesse tuumikusse, mis hakkas looma ülikoolis õppivate eestlaste ühendust. Seetõttu on Beermanni-aegset Põltsamaa kihelkonnakooli nimetatud ka EÜS-i hälliks. Ajapikku kujunes Eesti soost üliõpilaste seltsi lipu sinimustvalgele juurde tugev rahvuslik tähendus ning 1918. aastal tunnistati see Eesti riigilipuks.

Urmas Saard

Täna algavad XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses

Täna õhtul avatakse Luua Metsanduskoolis pidulikult XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Üle-euroopalise tähtsusega metsandusõppe kutsevõistlused kestavad nädala lõpuni.

Võistlustulemuse hindamine Foto Urmas Saard — Võistlustulemuse hindamine. Foto: Urmas Saard

„Eestis toimuvad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses on korraldajale, Luua Metsanduskoolile suur au,“ rääkis Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et kahtlemata on see koolile ka suur vastutus, sest sel aastal võtab võistlustest osa 17 riiki. „Selliste suurvõistluste korraldamine on suur töö, kuid praegu võib öelda, et oleme kõigega hakkama saanud ja võistlused võivad alata,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Võistluste tähtsust rõhutab ka fakt, et metsandusõppuritele on algavad meistrivõistlused pea ainsaks võimaluseks võtta mõõtu oma kutseoskustes teiste riikide sama eriala õppivate noortega. Nimelt ei kuulu metsanduslikud kutsevõistlused Euroopa ja maailma kutseõppe suurvõistluste EuroSkills ja WorldSkills programmi.

Kutsevõistluste tähtsust rõhutas ka haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo. „Kutsemeistrivõistlused aitavad ühelt poolt tutvustada metsanduse eriala ja selle töö sisu. Teisalt on võimalus näha, milliseid keerulisi ülesandeid peab suutma hea meister lahendada. Rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamine Luua Metsanduskooli poolt on seega erilist tunnustamist väärt ning see pakub Eesti kutseõppuritele head võrdlusmomenti teiste Euroopa noortega,“ rääkis Põllo.

XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlustest Metsanduses võtab osa 17 Euroopa riiki. Neljaliikmelised võistkonnad võtavad omavahel mõõtu metsarajal ning raiespordis. Esimene võistluspäev on homme, siis võisteldakse metsarajal. Ülehomme võisteldakse langetamises, laupäeval raiespordi platsialade. Laupäevane võistlus toimub Tartu kesklinnas Vabaduse puiesteel.

Võistlused avatakse pidulikult täna õhtul Luua Metsanduskoolis. Avapalgi saevad kooli staadionil läbi Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Lisainfo: forestryskills.eu

Luua Metsanduskooli õpilased tuleproovides

Eelolev nädal on Luua Metsanduskooli õpilastele pingutav. Läbi kogu nädala osaletakse erinevates jõukatsumistes, kus tuleb näidata oma parimaid kutseoskusi.

Avalöögi pingelisele nädalale annavad teisipäeval-kolmapäeval (14.-15. aprill) toimuvad kooli kutsealavõistlused. Teisipäeval on võistlustules tulevased metsamehed ja metsamasinate juhid. Juba hommikul kell kümme alustavad metsas raielangil langetamisega noored metsamehed. Kell 13 jätkatakse kooli töökoja platsil traditsiooniliste raievõistluste
aladega (saeketi montaaž, kombineeritud järkamine, laasimine ja täpsussaagimine). Kõik need alad nõuavad väga häid oskusi, mida edaspidi läheb metsameestel vaja nende igapäevatöös.
Samal ajal (kell 13) hakkavad oma meisterlikkust näitama ka metsamasinate operaatorid. Võisteldakse nii imitaatoril kui päris masinatel.
Neil õpilastel, kes teisipäeval ei võistle, on kell 14 võimalus Luua klubis saada osa tuntud loodusemehe Hendrik Relve loengust. Loodusehõngulisest pärastlõunast saavad osa võtta ka kõik teised soovijad.
Kolmapäeval (15. aprill) tuleb oma metsanduslikke ja aianduslikke teadmisi õpilastel näidata metsarajal. Minutiliste intervallidega startivad õpilased peavad raja läbimisel mängu panema kõik oma teadmised. Nii näiteks peavad metsandusliku raja läbijad hindama muu hulgas puude kõrgust, vanust, diameetrit, tundma loomi ja linde, puid ja põõsaid ning neil esinevaid haigusi. Aiandusliku raja läbijatel on samuti vajalik tunda puid ja põõsaid, aga ka teeehitust, osata koostada kastmissüsteemi, kasutada kahveltõstukit ja veel palju muud. Parimad
selguvad kolmapäeva õhtuks.
Kooli kutsealavõistlused on Luua Metsanduskooli pikaajaline traditsioon, millest peavad osa võtma kõik õpilased.
Nädala teisel poolel astuvad võistlustesse parimatest parimad. Neljapäeval, 16. aprillil toimub Tartus algaval Maamessil kutsemeisterlikkuse võistlus Noor Aednik 2015. Luua Metsanduskooli esindab seal kaks võistkonda – Merge Paju/Andres Laanemaa ja Mari Liis
Ojala/Riho Kööp (kõik maastikuehituse eriala esimese kursuse õpilased). Nende treeningud on kestnud juba nädalaid. Juhendajad – Luua Metsanduskooli maastikuehituse-aianduse kutseõpetajad Kati Bachman ja Maria Jürisson iseloomustasid võistlejaid kui tõeliselt aiandushuvilisi noori. Ja seda need noored ka on, sest tegelikult õpitakse Luua Metsanduskoolis maastikuehitust, puhas aiandus on neile kõrvalerialaks. Noored ise hindasid võistlusülesandeid „tehtavateks“. Raskeks ülesandeks peeti seemnete määramist ja eriti vastavate taimede ladinakeelsete nimede teadmist. Teised ülesanded (pookimine, istutuskasti ehitamine, ruumala ja massi arvutused, istutamine, kastmissüsteemi ehitamine ja tehnika tundmine) on nende hinnangul kergemad. Oma eelisteks peetigi just häid praktilisi oskusi, eriti vähe hirmutab noori istutuskasti ehitamine.
Reedel ja laupäeval (17.-18. aprill) näitavad Maamessil oma oskusi aga Luua Metsanduskooli raiesportlased. Traditsioonilisest võistlusest Kevadkarikas võtavad osa nii õpetajad kui õpilased. Võistlus tõotab tulla pinev, sest kooli esindavad mitmed meie raiespordi tipud –
proffide klassis võistlevad (siiani Eesti parim juunior olnud) Jarro Mihkelson (kes nüüd on vahetanud võistlusklassi), Sulev Tooming (viimastel raiespordi maailmameistrivõistlusel Eesti meeskonna liige) ning Einar Must ja Tõnu Reinsalu (mehed, kes on „süüdi“ rahvusvahelistele standarditele vastava raiespordi tekkes Eestis ning kes on treeninud Luua Metsanduskooli edukaid juuniore). Juunioride klassis võistleb Luua Metsanduskooli nimel kaheksa noormeest, nende hulgas on ka poisid, kes maikuus esindavad Eestit XIV Euroopa
Noorte Meistrivõistlustel metsanduses.
Toomas Kelt

Endine kooliõpetaja korraldas lambavillanäituse

Leida Velling enne näituse avamist. Fotod: Sirje Arro

Kunagine käsitööõpetaja, nüüdne väärikas eas naine Leida Velling korraldas Põltsamaa vallas Lustivere kultuurimajas lambavillanäituse 20. märtsil. Koos sõbrannadega kogus ta väljapanekule kokku paikkonna elanike valmistatud soojast ja tervislikust materjalist valmistatud rõivaid ja kaunistusi.

Lambavillanäituse avatseremoonial Lustivere Kultuurimaja fuajees andsid Leida ja naised tema sõpruskonnast andsid läbi jutustuste, laulu ja tanstu ülevaate lammaste , villa ja selle kasutamisega seonduvatest rahvakommetest. Kultuurimaja juhataja Vello Pelisaar ilmus publiku ette lambanahkses kasukas. Seejärel avati saaliuks ja koosolijad sisenesid näitust külastama.

“Olen maal kasvanud, pärit Lustiverest ning siin koolis käinud. Nii tunnen maast madalast huvi villaste esemete ja nende valmistamise vastu. Mulle on meeldinud kududa ja aeg-ajalt teen seda praegugi,” rääkis Leida Velling. Tema kunagine õpilane mitmekülgsete kunstikalduvustega Maire Põldma tõi näitusele värvitud villaga vilditud looduspildid.

Kauaaegne Lustivere kooli õpetaja ja direktor Malle Tuur meenutas, et kui ta 1975 aastal kooli tööle tuli, töötas Leida Velling juba koolis õpetajana. “Tema juhendavad lapsed võitsid olümpiaadidel sageli esikohti.” Malle Tuur oli lambavillanäitusele ka enda ja oma tütre kootud esemeid toonud ja kandis seljas omaloomingulist lambavillast kleiti.

“Mulle väga meeldib käsitöö . Igatsen selle juurde pidevalt, kuid praegu ei jätku lihtsalt aega. Kui Leida palus olin aga loomulikult nõus mõned varem kootud ja heegeldatud esemed näitusele tooma,” rääkis lustiverelane Eda Allsaar. Ta märkis, et eelmisel aastal korraldas proua Velling tõeliselt vahva küünlanäituse, kus pidas huvitava teemakohase ettekande.

Lustivere Külaseltsi eestvedaja Riina Paluoja sõnul on näituse peakorraldaja külaelu hing. Paar aastat tagasi alustas Leida Velling oma mälestuste rääkimist ja üleskirjutamist. “Need on tema emalt ja vanaemalt kuuldud ja ise mäletatud lood, mida kavatseme raamatuna välja anda,” ütles Paluoja.”

Jaan Lukas

Sadalas tähistatakse Vilde 150. sünniaastapäeva ja emakeele päeva

Torma vallas Sadalas tähistakse Edard Vilde 150. sünniaastapäeva koos emakeele päevaga. Laupäeva, 14. märtsi õhtul mängib Sadala Külade teater Jõgevamaal Torma vallas Sadala rahvamajas Eduard Vilde proosapalade dramatiseeringuid . Kirjaniku 150. sünniaastapäevale pühendatud kultuurisündmusega tähistakse ühtlasi ka emakeelepäeva.

Sadala Külade teatri lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas märkis, et idee Eduard Vilde loomingu repertuaari võtmiseks tekkis möödunud aasta sügisel “Mõtlesin uue hooaja mängukavale. Siis meenus Eduard Vilde 150 sünniaastapäev, seejärel lugesin läbi juba kõik tema teosed. Pikemad näitemängud seekord eriti ei ahvatlenud. Kui aga tema proosaloomingut lugesin otsustasin ise Vilde juttude põhjal dramatiseerida.”

Reinas valis proosapalad kogumikust “Ärapõletatud peigmehed ja vigased pruudid. Kõik teosed küll erinevad, aga kõikide teemaks on siiski erinevad suhted meeste ja naiste vahel. Teosteks, mida mängime, on “Vigased pruudid”, “Kuida unenäod täide lähevad”, “Klamanniproua kosilased” ning “Pill pinu taga, toru toa taga.”

Sadala Külade teatris on klassikute loomingut etendamisel mõnigi kaasaegne nüanss juurde pandud. Nii olid näiteks Oskar Lutsu “Kapsapeas” kasutusel mobiiltelefonid ja tahvelarvutid. “Vilde puhul lähenesin siiski võimalikult Vilde tekstide põhiselt, seekord tänapäevaseid lisasid ei kasutanud,” ütles Valdi Reinas, kes on pälvinud tunnustuse Jõgevamaa Aasta Kodanik 2014. Tunnustuse üheks põhjuseks sai harrastusteatri edendamine Sadalas.

Eduard Vilde sünniaastapäevale pühendatud näitemängus teeb kaasa kogu Sadala Külade teatri neljateistkümne liikmeline trupp.

“Et Vilde loomingus kõlab ka kaunis ja samas “mahlakas” eesti keel ja meie harrastusnäitlejad on ühtlasi keele hoidjad ja arendajad tähistame kultuursündmusega ka emakeele päeva,” lausus Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees ning harrastusnäitleja Pille Tutt, kes on ka Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist.

Jaan Lukas

Sibulatee avab homme Peipsi ääres hooaja

Kevadised sibulad, milleni on veel aega. Foto: Ahto Sooaru

Laupäeval, 7. märtsil, avab Peipsi ääres looklev Sibulatee oma hooaja. Päev on täis toimetamisi Nina külas Peipsi serval ning õhtu lõpeb Alatskivil. Hooaega avava sündmuse teemaks on sibulateelise argipäev.

Sibulatee eestvedaja Liis Pärtelpoeg: “Eesti turismimaastikul on kaks hooaega: suvi ja talv. Talvine hooaeg on sel aastal napiks jäänud, suvi veel aga mägede taga. Siiski on üle Eestimaa erinevaid sihtkohti, mida tasub avastada ka madalhooajal. Oma hooaja avamisega märtsis soovime tähelepanu pöörata võimalusele ringi rännata Eestis ka kevadel.”

Laupäeval näitavad Nina küla ettevõtjad Vaino talu ja Nina Põhumajad, milline näeb välja tavaline sibulateelise argipäev varakevadel, kus töid ja tegemist jagub nii oma perele kui ka külalistele. Tööle käed külge löönutele pakutakse kohalikku toitu ning Vaino talu kütab soojaks sauna. Nina põhumajade peremees Mikk Suursild avab ühes oma majadest fotonäituse, kus on kajastatud tema ekspeditsioon Gröönimaale.

Õhtul ootab külalisi Alatskivi loss. Kell 18 avatakse lossis Sven Začeki fotonäitus Lõuna-Eesti loodusest, mis valmis projekti “Elu kahe maailma piiril” raames. Õhtu lõpetab Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi kontsert, mis toimub samuti lossi saalis.

2015. aasta hooaeg toob Sibulateele peale traditsiooniliste sündmuste ka uusi põnevaid ettevõtmisi. Nii on Voronja galerii avamas uut suvenäitust, mille kuraatoriks on Mari Kartau, ning Alatskivi loss korraldab maikuus esimest korda paruness Josephine Caroline auks kevadise lillepeo. Sibulatee tegemistega kursis olemiseks vaata www.sibulatee.ee või Sibulatee Facebooki lehte.

Konverents “Eesti keel ja Piibel” Maarja-Magdaleenas

Pühapäeval, 15. märtsil kell 10 toimub Jõgevamaal Tabivere vallas Maarja-Magdaleena pastoraadis emakeelepäevale pühendatud Konverents “Eesti keel ja Piibel”.

PÄEVAKAVA:
10.00 Konverentsi avamine, tervitused
10.30 Ettekanded
* Mart Rannut – Eesti kirjakeele kujunemislugu
* Jaan Bärenson – Piibli ja vaimuliku kirjanduse levikust 18. ja 19. sajandil
* Aivo Prükk – Meie Isa palve eestikeelsetest tõlgetest
* Marek Roots – Vennastekoguduse liikumine Eestis
14.00 Jumalateenistus. Jutlustab Keila koguduse õpetaja Marek Roots
15.00 Lõunasöök
16.00 Dokumentaalfilm “Piibel Eestis. Eesti Piibliselts 200”
16.30 Kokkuvõtted

Info: Aivo Prükk, tel 5163 487.