Tallinnas Euroopa Liidu Majas toimub 29. oktoobril päris huvitav meediakonverents.
Teemad ja esinejad: Eesti meedia ja ELi majanduskava: mis on puudu ja miks? Anvar Samost, BNS Grupi juhatuse esimees
Eestimaalase ELi lugu, Raul Rebane, meediaekspert
Euroopa institutsioonid sotsiaalmeedias: Euroopa Parlamendi näide, Kristiina Randmaa, Euroopa Parlamendi kodulehekülje toimetaja
Väikeriigi võimalused kajastada ELi: Soome kogemus, Jarmo Mäkelä, YLE
EL Eesti meedias, Tiit Hennoste, Tartu Ülikool
ELi ja meedia tulevik. Kas EL annab ikka pealkirjadeks põhjust tulevastel aastatel? Paneeldiskussioon, mida juhib Erkki Bahovski, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõunik. Panelistid: Anvar Samost, Tiit Hennoste, Raul Rebane, Jarmo Mäkelä
Täna õhtul kell 19.30 loetakse Euroopa teatrivõrgustiku Platform11+ Tallinna noortekogunemise raames Rahvusraamatukogu teatrisaalis ette katkendeid uutest Argentiina, Slovakkia, Tšehhi, Briti ja Eesti-Ungari noortenäidenditest. Teiste seas on ka katkend Eesti ja Ungari koostöös valmivast näitemängust „HELP”, mille autoriteks Aare Toikka ja Péter Horváth. See on lugu kahest noorest, tüdrukust ja poisist, kes satuvad ootamatult äärmuslikesse tingimustesse. Nad on eemal turvalisest keskonnast, nad ei tea, mis nendega homme juhtub.
Katkendeid loevad näitlejad Meelis Põdersoo ja Agnes Aaliste ning Tallinna 32. keskkooli teatriklassi noored. Ettelugemise lavastaja on Ago Soots.
Projektis Platform11+ osaleb koos VAT Teatriga 13 teatrit 12st Euroopa riigist. Kõiki osalejaid ühendab professionaalsus ja huvi pakkuda 11-15-aastaste noorte sihtrühmale uusi võimalusi kultuurielus osalemiseks. Üks olulisemaid Platform 11+ eesmärke on luua ja lavastada noortele uusi näitemänge, kaasates tööprotsessi nii professionaale kui noori endid.
Platform 11+ noortekogunemisel Tallinnas 23.-30. oktoobrini osaleb 40 noort Eestist, Inglismaalt, Slovakkiast ja Tšehhist. Kaheksa koosoldud päeva jooksul osalevad noored mitmekesistes õpitubades, kus lihvitakse oma ala tõeliste asjatundjate käe all oma mõtete ja tunnete väljendamise oskust ning näitlejameisterlikkust. Kogunemine lõpeb noorte kaasatoodud lugudest kokku pandud suure ühislavastusega “Sinu elu käsiraamat”, mis etendub 29. oktoobril kl 21 Rahvusraamatukogus.
29.-30. oktoobril toimuvad Vanalinna Hariduskolleegiumis (Vene tn 22, Tallinn) kõnekoosolek ja töötoad teemal „Teater/väärtus”. Esimese päeva kõnekoosolekul antakse ülevaade väärtuste toimimisest teatris ja ühiskonnas ning kehtivast eesti kultuuripoliitikast, teisel päeval toimuvad töötoad, mis püüavad vastata küsimusele: milleks Eestile teater? Reedel, 29. oktoobril aset leidval kõnekoosolekul esineb teiste seas Kultuuriministeeriumi arendusosakonna nõunik Jorma Sarv, kes räägib väärtustest ja hoiakutest kultuurivaldkonna arengukavade koostamisel.
Vaata lisaks: www.teater.ee
Muusika: Erki Meister
Tekstid: Anne Vabarna ja Paolopriit Voolaine
Esitavad: Kammerorkester, neli tenorsolisti, Kalevi Kammerkoor
Dirigent: Hirvo Surva
Teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Sümfoonia esitab kammerorkester, mille koosseisu on lisatud rahvamuusika instrumente, laulavad neli tenorit ja segakoor.
„Peko“ on umbes tunni aja pikkune neljaosaline sümfooniline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis „Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mehe-naise suhtele. Värsid seto rahvaluulest sobivad teosesse ideaalselt.
Erinevalt „Peko Esäst“ on „Peko“ kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.
Teose esiettekanded toimuvad novembri lõpus: 26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis
Sümfoonia salvestatakse CD-plaadi jaoks.
Piletid saadaval Piletilevis ning tund enne algust kohapeal.
Avatud Eesti Fond kutsus koole ja klasse üle Eesti külastama oktoobrikuu jooksul Okupatsioonide muuseumi, mille väljapanekut täiendab 30. oktoobrini Mary Frances Lindströmi fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Üleskutse oli suunatud kõigile Eestimaa koolidele. Avatud Eesti Fond katab 6. kuni 12. klassi õpilaste ja neid saatvate õpetajate piletikulud ning väljastpoolt Tallinna tulijate transpordikulud.
Taotluste vastuvõtt Okupatsioonide muuseumi külastamiseks on seoses toetussummade ammendumisega lõppenud! Täname koole enneolematult suure huvi eest ja avaldame peagi muuseumis käinud koolide nimekirja.
Okupatsioonide muuseumi ja fotonäituse külastamine aitab rikastada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunde ja avardada noorte ettekujutust Eesti lähiajaloost. 2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsiooni on kogutud huvitavaid esemeid, fotosid, video- ja muud materjali Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.
25. septembril avati muuseumis ameeriklanna Mary Frances Lindströmi lähiajalooline fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Mary Frances Lindström on Rahvusvahelise Avatud Ühiskonna Instituudi Ida-ida piiriülese koostöö programmi direktor ja hobifotograaf. Nii töisest kui isiklikust huvist on ta viimase 20 aasta jooksul külastanud kümneid Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkondi Kaliningradist Mongooliani ning jäädvustanud nõukogude aja sümboleid, varemeid ja tänavapildi järkjärgulist muutumist. Siin ja seal üles võetud must-valgetest fotodest joonistub kokku sugugi mitte nii must-valge lugu vaba ühiskonna kujunemisest ja vabaduse ees seisvatest väljakutsetest.
Kaks aastat tagasi alustas lavakunstikooli Alexanderi tehnika õpetaja Maret Mursa Tormis koostööd Tartu Ülikooli kinesioloogia laborteaduritega teemal – kuidas inimene saaks teadlikuks tema kehasse ladestunud varjatud kihistustest. Kuue esineja uurimine tõi kaasa üllatavaid tulemusi, mis jõudsid äsja lavale. Projekti “Neli vaadet” lisaetendus teateris NO99 täna, 24. oktoobril kell 18.00.
Foto: Harri Rospu, lavakas.ee
Lavakunstikooli Alexanderi tehnika õppejõud Maret Mursa debüütprojekt “Neli vaadet” esitab neli heli- ja liikumisgraafilist vaadet ühele loole. Lavaprojekt sündis osana doktoriõppe uurimistööst “Teadlik inhibitsioon esineja töös”, käsitledes Alexanderi tehnika põhimõtete kasutamist stampvõtete peatamiseks.
Kuidas teha inimene teadlikuks sellest, kuidas ta maailmale reageerib? Sellest, milline on tema kehasse ladestunud mälu? Millised on tema sisse peitunud lood, lahendused, hinnangud?
“Neli vaadet” on neli tantsulis-muusikalist vaadet ühele loole. Lugu ja selle väljendamise viisid tõukuvad Alexanderi tehnika ja kinesioloogia kokkupuutest, mis teaduslik-kunstiliste meetoditega on kaevunud inimese süvakihtidesse ning leidnud sealt üles midagi, mis varem tähelepanu alt väljas oli.
Alexanderi tehnika on meetod, mille abil saab inimene teadlikuks sellest, millised on tema kehasse ladestunud reageerimismustrid, harjumused, reaktsioonid. Nende parem tundmaõppimine aitab nii kehaliste pingete lahendamisel kui ka üldisema harmoonia leidmisel. Kinesioloogia on psühhofüsioloogiline korrektsiooni meetod, mis baseerub Hiina energiaõpetusel ning aitab – nagu ka Alexanderi tehnika – inimesel paremini tundma õppida tema kehasse ladestunud varjatud kihistusi.
Toompea Haridusseminari koosolekul oli kõne all haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevuse testimise pilootuuringu tulemused ning ülikoolide ja täiendõppe roll ametialases ettevalmistuses. Ettekande neil teemadel pidasid Jaak Uibu ja Ülo Vooglaid. Seminaril osalejad võttis vastu Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.
Viidates Jaak Uibu uuringu tulemustele, millest nähtus, et riigiasutuste poolt inimeste kirjadele vastamine on pealiskaudne, osutas maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas, et riik on tõepoolest muutunud õhukeseks, ega suuda alati talle pandud ülesandeid täita.
„Riigi eesmärgiks ei tohi praegu olla odavus, vaid hoolivus ja konkurentsivõime,” ütles Kotkas.
Seminaril osalenud Riigikogu liige Tarmo Kõuts tõdes, et ühiskonnas puudub mehhanism, et kasvatata noortes õigeid väärtushinnanguid, mille tõttu kannatab ka riigi toimimine.
Oma uuringus, milles vaadeldi, kuidas riigiasutused vastavad selgituse taotlustele ja märgukirjadele, mis saadetud erinevatele haridus- ja võimuinstitutsioonidele, tõdes Jaak Uibu, et enamik riigiastutuste vastuseid olid formaalsed ja sisulisi vastuseid tuli väga harva. Sellest järeldas Uibo, et haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevus komplitseeritud probleemide lahendamisel on madal või puudub üldse. Ka tõi ta esile ametnike arrogantsuse ning tahte ja motivatsiooni puudumise küsimustele vastamisel.
Ülo Vooglaid kõneles oma ettekandes haridussüsteemi puudulikkusest ametniku kui tervikliku ja pädeva isiksuse kujundamisel ja tõdedes muuhulgas, et Eesti kõrgharidussüsteem ei ole tegelikult võimeline ette valmistama ametnikke, kes on piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud. Vooglaiu hinnangul on otsuste kvaliteet täna madal ja ametkonnal puudub reaalne vastutus oma tegevuse eest.
Seminari aitas korralda Riigikogu maaelukomisjon. Komisjonil on Toompea Haridusseminariga pikaajaline koostöö.
KUMU kunstimuuseumis avatakse neljapäeval, 28. oktoobril kell 18 rahvusvaheline videokunstinäitus “Kõik saab korda”. Näitus jääb avatuks uue aasta alguseni. Näha saab Marina Abramovici, Eija-Liisa Ahtila, Kai Kaljo, Mike Marshalli, Ene-Liis Semperi, Santeri Tuori, Guido van der Werve töid. Näitus on avatud kunstimuuseumi 5. korrusel kolmapäevast pühapäevani kella 11-18.
Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi doktorandi Krista Aru doktoritöö „Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel“ avalik kaitsmine toimus 22. oktoobril.
Väitekiri on kirjutatud autori poolt varem avaldatud monograafia „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“ (Tartu, 2008) põhjal. Analüüsi läbiv seisukoht on, et eestikeelne ajakirjandus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seltsiliikumise kõrval üks neid jõude, mis kandis ühiskonna moderniseerumisprotsessi ja kodanikuühiskonna kujunemist ning aitas kaasa Eesti Vabariigi sünnile ja kujunemisele. See, kuivõrd oli ajaleht mingil konkreetsel ajalõigul nimetatud ideede arendaja, sõltus Postimehe kui tugevalt toimetajakeskse väljaande puhul toimetaja suutlikkusest toimetada ajalehte vastavalt iseenda oskustele ja soovidele ning ühiskonna ootustele, vajadustele ja poliitilistele võimalustele. Väitekirja autor võtabki peamise vaatluse alla kahe Postimehe toimetaja – Karl August Hermanni ja Jaan Tõnissoni – rolli kodanikuühiskonna ja omakultuuri kujundajate ning edasikandjatena ajavahemikus 1886–1935.
Doktoritöö juhendaja on TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriloo professor Rein Veidemann. Oponendid on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent Maarja Lõhmus ja TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur Toomas Karjahärm.
Täna, 22. oktoobril kell 18.00 esitleb Kati Lumiste Von Krahlis (Tallinn, Rataskaevu 10/12) oma äsjailmunud reisiraamatut „Minu Ibiza. Vaba armastuse saar“.
„Minu Ibiza“ selgrooks on Kati kirju elu 13 aastat, mil ta erineval moel on olnud seotud Ibiza saarega. Ibiza – see on Hiiumaa-suurune maalapp keset Vahemerd, mida reklaamitakse kui hedonismi kantsi, narko- ja peoparadiisi.
Vähesed teavad, et Ibizal on ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad.
„Minu Ibiza“ pole vaid lust ja lillepidu, on ka valu ja haigetsaamist, nagu elus ikka. Tung minna, olla teel, avastada ennast ja oma identiteeti mujal. Minna üksi, häälega. Minna väikese lapsega. Armastuse otsimine, vaimustuse leidmine.
Ibiza hõngu toovad Von Krahli Hundva muusikud – Kati on ka selle ansambli solist.
Täna ja homme, 21.-22. oktoobril toimub rahvusvaheline Natura konverents, mis tutvustab erinevaid võimalusi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks ning arutatakse praktiliste võimaluste üle kuidas maaomanikke sellesse protsessi senisest tõhusamalt kaasata.
Konverentsil selgitatakse milline on metsaomaniku roll Natura 2000 alade majandamisel ning täpsustatakse senist kompensatsiooni maksmise korda, mis tagaks metsaomanikule õiglase kompensatsiooni määra ning kaitstavate loodusväärtuste säilimise.
Konverentsi esimesel päeval toimuvad Tallinnas Meriton Grand Conference&Spa Hotelis ettekanded ja diskussioonid. Teisel päeval leiab aset ekskursioon Natura alale Nõva kaitsealal, kus sealset olukorda tutvustavad erametsaliidu esimees ja maaomanik Ando Eelmaa ning keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni keskkonna ja metsanduse spetsialistid.
Täna toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010″ võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.
Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.
Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas. Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.
Neljapäeval korraldavad Saaremaa väiketootjad Tallinnas Sadamaturul tutvustuspäeva, kus pakuvad mahedast kohalikust toorainest valmistatud uusi ja huvitavaid tooteid. Meretaguse maa mahetootjate esitlus, degustatsioon ja müük algab Sadamaturul homme hommikul kell 10.00.
MTÜ Pererahvas, Tallinna südalinnas tegutsev loovuspesa, kutsub linnalapsi ja vaheajal linna sattunud külajõnglasi enda juurde meisterdama.
25.- 29. oktoobril saavad Pererahva pesas meisterdades aega veeta kõik kooliealised huvilised, kes end eelnevalt kirja panevad. Osalemine tasuta, kohtade arv piiratud. Pesa avab uksed kell 12.00 ja tegevus käib kella viieni pärastlõunal.
Foto: pererahvas.eeMida siis koolivaheajal teha saab? Pererahvas ütleb nii:
Esmaspäev, 25. oktoober
Üritame valmistada täiusliku pabermaterjalidest kingituse – perekonna pildialbumi, teeme scrapbook-tehnikas kaarte, lilli, valmistame ise ka pakendi. Soovi korral võid kaasa võtta mõne foto, mida oma töös kasutada! Loomulikult saab kõik ise tehtu koju kaasa viia!
Teisipäev, 26. oktoober
Saad helkurkangast valmistada endale täiesti ainulaadse helkuri. Disainime, õmbleme, liimimine, kaunistame. Räägime muidugi ka helkuri vajalikkusest. Proovime üheskoos planeerida unistustelinna!
Kolmapäev, 27. oktoober
Meisterdame polümeersavist ehteid ja vidinaid! Voolime kaelakeesid, kõrvarõngaid, külmikumagneteid, võtmehoidjaid, põletame kenasti ära ja vormistame korralikult ehteks. Kõik ise tehtud asjad saab loomulikult koju kaasa!
Neljapäev, 28. oktoober
Meisterdame vanalinna tornid ja linnamüüri! Proovime kätt klaasivärvidega – kaunistame klaaspurke ja teeme neist riputatavad õuelaternad!
Reede, 29. oktoober
Kuidas vanasti asju tehti? Küpsetame ise rukkileiba, proovime telgedel kangast kududa. Sekka räägime muidugi ka oma esivanematest ja nende töödest-tegemistest.
Pererahvas on mittetulundusühing, mille eesmärgiks arendava huvitegevuse pakkumine kogu perele. Pererahva pesa asub Tallinnas Süda tn 8, väikese rohelise jalgvärava taga.
Koolivaheaja tegemistele on vajalik registreerumine meilile või telefonil 58063742. Kui ei saa tulla kõikidel päevadel, võib end kirja panna päeva kaupa.
Homme algab kell 11 Tallinnas, Clarion hotell Euroopas noortevaldkonna tööhõiveseminar.
Peakorraldaja Ülly Enni sõnul loob noortevaldkonna tööhõiveseminar võimalusi uute, noortele tööotsijatele suunatud algatuste ellukutsumiseks. “Eesti noorsootöös on potentsiaali noorte tööhõive toetamiseks oluliselt enam kui seda siiani on kasutatud. Seminaril ammutame inspiratsiooni juba toimivatest headest näidetest nii Eestist kui välisriikidest, et läbi noorsootöö noori aidata”, selgitas Enn.
Seminaril tutvustatakse teiste hulgas sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koolitusprogrammi “Tulen turule!”, mille raames koostasid noored tööotsijad endale video-CVd. Koolitaja Piret Jeedase sõnul on video-CV Eesti tööjõuturul veel vähelevinud ning aitab seetõttu tööotsijal teiste seast silma paista.
Belgia organisatsioon JES jagab aga kogemusi, kuidas noori töötuid otse tänaval nõustada ja neil aidata oma karjääri planeerida. Projektijuhi Marjan van de Maele sõnul ei ole noored, kellega nemad töötavad, ise valmis tööhõiveinstitutsioonide poole pöörduma ning kõigepealt tuleb neid toetada piisava enesekindluse saavutamisel.
Neljapäevast reedeni, 21.-22. oktoobril toimub Tallinnas rahvusvaheline NATURA metsanduskonverents “Ökosüsteemide taastamise väärtus ja tulu”.
Konverentsi eesmärk on tutvustada erinevaid võimalusi ning mõõtmistulemusi, et aidata kaasa metsade bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele. Ürituse korraldab Eesti Erametsaliit koostöös Euroopa Metsaomanike Konföderatsiooniga.
Teisipäeval, 19. oktoobril kell 11-13.30 on tulemas Tallinnas Maleva 1 “kohvikus” laadapäev. Seda korraldab MTÜ Tegudeks.
Tee oma kapp mittevajalikest asjadest vabaks, võta need kaasa, laota laadapäeval laudadele ja laadal pane kotid uusi asju täis. Tulla võid ka tühja kotiga, et see laadal sulle vajalikku kraami täis laduda.
Täna tähistab Eesti Draamateater 90 aasta möödumist teatri sünnist. Draamateatri suurel laval etendub sel puhul Priit Pedajase lavastatud pidukava, mis elustab Eesti Draamateatri ajaloo alates teatri eelkäija, Paul Sepa era-draamastuudio loomisest 1920. aastal kuni tänaseni välja.
Laval liigutakse läbi üheksa kümnendi, tuues esile olulisi lavastusi ja teatrielu sündmusi ning meenutades inimesi, kes on Eesti Draamateatri kujundanud selliseks, nagu me seda täna tunneme. Pidukava lõpetab Ardo Ran Varrese juubeliks kirjutatud kantaat „Vastsest templist“, mille kannab laval ette kogu tänane Draamateatri näitetrupp.
Eesti Televisioon teeb pidukavast salvestuse ning näitab seda samuti laupäeval algusega keel 21.40.
Õhtul kell 21.15 muutub aga Draamateatri fassaad üheks suureks kinoekraaniks. Maja esiküljel linastub siis Taavet Janseni, Taavi Varmi ja Andres Tenusaare spetsiaalselt teatri juubeliks loodud 10-minutiline videoinstallatsioon, mis räägib teatrist ja ajast, tärkamisest ja hääbumisest. Videoinstallatsioon jääb jooksval lindil korduma kuni kl 22.15-ni.
Lahemaa Tervisekool korraldab järgmisel nädalalõpul Tallinnas taimetoidu kursuse „Elus toit, päikestoit, parim toit“.
Koolituse läbiviijad Janne ja Sven Suurmaa tõstatavad koolitust tutvustades mitmeid küsimusi, mis puudutavad paljusid: Kas oled mõelnud, miks väikelastel on nii palju energiat ja kuhu energia kaob vanemaks saades? Mis on igavese nooruse, ilu ja elujõu saladus ning kuidas seda saavutada? Mil määral on kõik see seotud toitumisega ja mis on parim toit kehale, hingele ja vaimule? Kuidas saavutada läbi toitumise füüsilist, emotsionaalset ja vaimset tervist?
Taimetoidu kursusel õpitakse koos valmistama tervislikke ja maitsvaid taimseid toite. Retseptid on lihtsad ja valdavalt kodumaisest toorainest. Kursusele on oodatud kõik, keda huvitab toitumine ning kes soovivad oma toidulauda muuta tervislikumaks ja mitmekesisemaks.
Koolitus toimub Tallinnas aadressil Tondi 8 A (II k), osalemine tasuline. Täpsem info kursuse kohta tel 55615810 või e-postiga info@valguskehas.ee
Esmaspäeval, 18. oktoobril kell 18.00 toimub Rahvusraamatukogus loodusõhtu “Leena lätetel ja deltas”. Räägivad-laulavad Riho Västrik ja Jaan Sööt.
Leena on Venemaa suurim jõgi. Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Nagu iga hiiglane, saab ka tema alguse piskust – pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks võib uhkustada unikaalse loodusega. Viimased 30 aastat on seda inimeste sissetungi eest ka rangelt kaitstud. Seal elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.
Loodusõhtul vaadatakse filmi „Reis Leena lättele“ (režissöör Vasili Šarana, operaatorid Arvo Vilu, Vasili Šarana, Joosep Matjus, Riho Västrik, produtsent Riho Västrik) ning Riho Västriku fotoprogrammi sellesuvisest ekspeditsioonist Leena deltasse. Laulab Jaan Sööt. Osavõtt tasuline.
Sel nädalavahetusel räägivad Põhjamaade parimad pead Von Krahli Akadeemias kõige olulisematel teemadel – sünd, surm, seks.
Von Krahli Akadeemia 2010 toimub koostöös Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 ning Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsiga, kes on sel aastal korraldamas Põhjamaade Kliinilise Seksoloogia Seltsi (www.nacs.eu) 32. aastakonverentsi. Tänu sellele saab Von Krahli Akadeemias 12.-18. oktoobril elu, surma, elusolemise ja seksuaalsuse põhiküsimustele kompetentsemaid vastuseid tipptasemel seksoloogidelt, filosoofidelt ja teadlastelt üle maailma.
Laupäev, 16. oktoober
kell 15:00 Loeng-etendus: Elsa Almås ja Esben Esther Pirelli Benestad (Norra) „Gender Euphoria“
kell 17:00 Loeng: Prof Alain Giami “Seksitööstus, pornograafia ja rahva tervis”
Pühapäev, 17. oktoober
kell 12:30 Loeng: Lars Gösta Dahlöf (Rootsi) “Aseksuaalsuse hämar mõiste – kliinilised aspektid ja millest kõnelevad teadusuuringud”
kell 13:45 Loeng: Märt Läänemets (Eesti) „Isiksuse ja tegelikkuse mõistmise kolm taset budismis”
kell 15:30 – 16:45 Loeng: Olev Poolamets (Eesti) „ Mõtteid peentunnetusest sünnis, surmas ja seksuaalsuses”
kell 17:00 – 18:15 Loeng: Peeter Hõrak (Eesti) “ Suguline valik inimesel”
Loengud toimuvad Von Krahli Teatris (Rataskaevu 10, Tallinn).
Täna kell 11-18 on Eesti Tervishoiu Muuseumis (Lai 30) avatud veel ka Stine Cathrine Kühle-Hanseni (Norra) näitus “TOUCH” (“PUUDUTUS”). Lisainfo: www.tervishoiumuuseum.ee
Sel nädalavahetusel, 16.-17. oktoobril toimuvad Tallinnas Sikupilli Keskkoolis (Kivimurru 9) “Sisemise Tarkuse Päevad 2010”.
“Sisemise Tarkuse Päevad” on enese- ja vaimse arengu ning loodusteraapiate mess, kust kõik osalejad saavad leida ja avastada oma sisemist tarkust, väge ja hingejõudu, ning tutvuda erinevate loodusteraapiatega.
Kahe sisutiheda päeva jooksul on messil võimalik osa võtta erinevatest töötubadest, kuulata põnevaid loenguid vaimsetel teemadel ja tutvuda erinevate teenuste ja toodetega alates esoteerikatoodetest kuni ökokaupadeni. Lastele oma Loovustuba, kuhu on oodatud igas vanuses lapsed.
Ettevõtmise korraldab MTÜ Sisemise Tarrkuse Keskus. Tegemist on Tallinnas tegutseva vaimse keskusega, kust inimesed saavad abi erinevatelt alternatiiv- ja loodusravi spetsialistidelt, osaleda vaimsetel praktikatel, kuulata loenguid, osaleda kursustel, seminaridel ja teraapiates. Lisaks saab laenutada vaimset kirjandust, soetada erinevaid CD plaate, raamatuid ning muid abivahendeid, mis aitavad jõuda omaenda Sisemise Tarkuseni.
Ülemaailmse toidupäeva toetuseks jagavad Eesti Toidupanga vabatahtlikud täna Tallinnas Kristiine keskuses ja Ülemiste keskuses kõigile ilusaid sügisesi õunu.
16. oktoobril tähistatakse üle maailma toidupäeva, mille ühendavaks teemaks sel aastal on “Ühiselt nälja vastu” (United Against Hunger). Päeva kandvaks mõtteks on teadvustamine, et meie keskel elab tänaseks rekordilisel hulgal puuduses elavaid inimesi, kes on hädas endale igapäevase toidu muretsemisega. Sellele olukorrale lahenduse leidmine vajab terve ühiskonna – meie kõigi tähelepanu ja koostegutsemist.
Eesti Toidupanga vabatahtlikud jagavad laupäeval Kristiine keskuses (kl 11.00 – 13.00) ning Ülemiste keskuses (kl 12.00 – 14.00) toidupäeva sõnumi toetuseks kõigile inimestele ilusaid sügisõunu. Väljas on ka alanud Toidupanga annetuskampaania kogumiskastid, kuhu igaüks saab Eesti puudustkannatavate inimeste toidulaua katmise heaks kroonimünte annetada.
Toidupank võtab kauplustelt, hulgiladudelt, tootjatelt ning eraisikutelt annetusena vastu üle jäänud toitu, komplekteerib vabatahtlike abiga iganädalaselt toidukastid, ning toimetab need koostööpartneritest MTÜ-de ning sotsiaalosakondade toel puudustkannatavate inimesteni. Praegusel hetkel abistab Toidupank igal nädalal sadu peresid Tallinnas ja Tartus, kuid abi vajab erinevatel hinnangutel ligi 100 000 inimest, sealhulgas rohkem kui 20 000 last üle Eesti.
Toidupanga tegevuse laienemise toetuseks korraldatakse Eesti Pangaliidu, AS G4S Eesti, Eesti Kaupmeeste Liidu ning kodanikuliikumise Teeme Ära kaasabil Toidupanga toetuskampaania, mille raames saavad inimesed üle Eesti annetada kauplustes, pangakontorites ja teistes avalikes kohtades asuvatesse Toidupanga mündikampaania kogumiskastidesse kroonimünte. Et Eestis oleks üha vähem inimesi, kes peavad tühja kõhtu kannatama.
21. oktoobril toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010” võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.
Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.
Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas.
Aasta põllumeest peaksid iseloomustama järgmised näitajad:
* põllumajandustootmine on ettevõtte põhitegevus
* tootmine on uuenduslik ja keskkonnahoidlik
* jätkusuutlikuks arenguks kasutatakse sobilikku tehnoloogiat
* toodang on ELi ühisturul konkurentsivõimeline
* maaelu tunnustatud edendaja ja ühistegevuses osaleja
