Tallinn

TeatriPolygon kutsub noori tutvuma ja kaasa mängima

15. veebruaril toimuvad lahtised tunnid teatrikoolis TeatriPolygon Tallinnas, Rävala pst 8 ja Tartus Vanemuise 19. Osalema oodatakse noori (12-aastaseid ja vanemaid), kes saaksid sel moel vahetu kogemuse, mida teatriõpe harrastusena annab ja võimaldab.

Avatud teatritoad toimuvad Tallinnas (Rävala pst 8, C- korpuse 7. korrusel) 15. veebruaril kell 17 ja Tartus (Vanemuise 19) 15. ja 17 veebruaril kell 16.30.

Selga tuleb panna liikumist võimaldav riietus ja vahetusjalanõud kaasa võtta!

Samades kohtades hakkavad toimuma ka edasised kohtumised.

Õppejuht Virko Annus: “Teatrikool kasutab neid meetodeid, mida kasutavad draama-ja teatriõpetajad tavakoolis. Üks eesmärkidest on luua keskkond, kus läbi tegustemise ja läbimängimise on võimalik õppida mõtlema ja õppida õppima.” Koolijuht Tamur Tohver: “Me ei tõmba kedagi üldhariduse omandamisest kõrvale, lubades staarikssaamist ja plaadilepinguid. Vastupidi, me toetame olulisel määral noore inimese mängulist arnegut isiksuseks, kes oskab oma edasiminekut eesmärgistada. Teatrikoolis harjutakse kollektiivse tegutsemisega, vastustusega, distsipliiniga.”

Laiemalt teatrikoolist aadressidel:

http://polygonteater.blogspot.com/2011/01/puu-ule-otsustage-tema-viljade-jargi.html

http://poly.ee/polygon/kool1.html

Maalikunstnik Ants Viidalepa juubelinäitus Vabaduse galeriis

pilt — Autoportree, 1996, Ants Viidalepp, õlimaal.

Neljapäeval avati Tallinnas Vabaduse galeriis näitus ”Ants Viidalepp 90”. Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.

Näitus keskendub tagasivaatele kunstniku loomingu erinevatele kümnenditele. Muu hulgas eksponeeritakse maale ka Eesti Kunstimuuseumi varamust.

1950. aastatel oli Viidalepp tunnustatud figuurikompositsioonide maalija, kelle looming paistab silma deteilitäpsusega. Kümnendi keskel muutus tema kujutusviis üldistavamaks ja ekspressiivsemaks. Maastikumaalides sai valdavaks pehme ja tagasihoidlik värvigamma.

Ants Viidalepp on illustreerinud raamatuid. Koos A. Söödiga on valminud film tema õpetajast Johannes Võerahansust. Ta on koostanud albumi Eerik Haameri loomingust (2003) ning kirjutanud raamatu J. Võerahansust (“Meister”, 1998).

Näitust saadab P. Brambati film Ants Viidalepast “Mees meistrite linnast” (AD Oculos Film, 2007). Näitust toetab kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kontsert tähistab 70 aasta juubelit

andres mustonen — Andres Mustonen. Liis Treimanni foto/Postimees

4. veebruaril 1941 allkirjastas Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja, mille alusel loodi ENSV Riiklik Filharmoonia – “muusikat massidesse kandev ja laiades töötava rahva hulkades muusikaarmastust õpetav-arendav asutus.”

1989. aastal Eesti Kontserdiks ümber nimetatud, aastas ligi 900 kontserti korraldav suurim riiklik kontserdiorganisatsioon on 70 aastat tagasi püstitatud eesmärkidele jäänud truuks tänaseni.

Eesti kontserdi juubelit tähistatakse 5. veebruaril Estonia kontserdisaalis barokkmuusikafestivali lõppkontserdiga “Bach ja pojad”, kus esinevad Tallinna Filharmoonikud Andres Mustoneni juhatusel, solistid on Patrick Demenga (tšello, Šveits), Paolo Pollastri (oboe, Itaalia), Claudi Arimany (flööt, Hispaania) jt.

Mari Kalkuni kontsert jõuab Euroopa raadiokuulajateni

Klassikaraadio salvestab täna Mari Kalkuni kontserdi, mis jõuab tänavu paljude Euroopa raadiojaamade eetrisse.
Rahvusvahelisse raadiosarja “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” kuuluv kontsert toimub kell 19.30 Tallinnas, Kanuti Gildi saalis avaliku muusikasündmusena.
Kavas on palad Mari Kalkuni mullu ilmunud plaadilt “Vihmakõnõ” ja esikalbumilt “Üü tulõk”. Mari Kalkuniga koos musitseerivad Triin Norman (laul, klaver), Silver Sepp (klarnet, löökpillid), Karoliina Kreintaal (viiul, laul) ja Tanel Kadalipp (kontrabass).
24-aastane Mari Kalkun on praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant pärimusmuusika ja laulu alal. Tema laulud on leidnud tunnustust ka mainstream-muusika ringkondades. Albumiga “Vihmakõnõ” kandideerib Mari Kalkun Eesti muusikaauhinnale aasta naisartisti kategoorias kõrvuti tuntud poplauljatega.
Eesti raadiokuulajad saavad Mari Kalkuni kontserti kuulata Klassikaraadiost 8. märtsil kell 20 ja kõik huvilised on oodatud salvestusele.

Raamat „Noorte laulu- ja tantsupeod“ talletab ühe olulise kultuuritraditsiooni

X noorte tantsupidu "Lävel" 2007 — X noorte tantsupidu "Lävel" (2007)

Kui liita kokku noorte laulu- ja tantsupidude senise kümne korra esinejad, saame Lauluväljakul ja Kalevi staadionil üles astunud noorte lauljate ja tantsijate arvuks enam kui 250 000.

Täna esitletakse Rahvusooper Estonia valges saalis esimest põhjalikku ülevaateraamatut selle Eesti suurima ja olulisima kultuuritraditsiooni noorema võsu ajaloo kohta.
Mahukas kogumik annab ülevaate igast 1962. aastast alates toimunud kümnest noortepeost ja vaatab põgusalt ette ka 11. peole sel aastal. Ligi 300 fotoga illustreeritud raamat sisaldab lisaks peokirjeldustele detailset infot pidude repertuaari ja juhtide kohta. Seda illustreerivad omaaegsed kavad, fotod atribuutikast, väljavõtted ajalooliste koosolekute protokollidest ning ajaleheartiklitest.

Lisaks on raamatu kaante vahel Rahvusringhäälingu arhiivi põhjal valminud 1,5 tunni pikkune DVD katkenditega kõikide toimunud pidude kontsertidest.
Raamatu autoriteks on Kadri Valner, Anneli Ammas, Angela Arraste ja Ilmar Moss, kunstnik Einike Soosaar ning DVD toimetaja Eeva Potter.

Raamatu väljaandjaks on Kooriühing ja teostas selle kirjastus Menu. Toetasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Noortepidude raamat on mõtteliseks järjeks varem ilmunud teostele „130 aastat Eesti laulupidusid” (2003) ning „75 aastat Eesti tantsupidusid“ (2009).

Tervishoiualase arutelu keskmes on patsient

3. veebruaril toimub Tallinnas arutelu „Märka haiget!“, kus otsitakse vastuseid, kuidas tagada patsientidele vajalik õigeaegne, tänapäevane ja kvaliteetne arstiabi ning missuguseid muudatusi on selleks vaja teha tervishoiu rahastamises.

Selleks, et patsiendid taas tähelepanu keskmesse jõuaksid, tuleb meie väikese rahva jaoks nii olulise valdkonnaga sisuliselt tegelda ja teha vajalikud muudatused. Arstiabi saab olla kvaliteetne ja efektiivselt toimida ainult siis, kui see on õigeaegne, iga hilinenud tund või päev võib tähendada haige jaoks korvamatut kahju.

Osalema, patsientide ja tervishoiutöötajate küsimustele vastama ning väitlema on kutsutud kõigi parlamendierakondade esindajad, kes tutvustavad ka erakondade tervishoiuprogramme eelseisvateks Riigikogu valimisteks.

Arutelu toimub 3. veebruaril algusega kell 14 Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla E-korpuse saalis, Sütiste tee 21. Korraldavad Eesti Patsientide Nõukoda, Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit. Arutelule järgneb pressikonverents.

Eesti Patsientide Nõukoda

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Kiek in de Kökis avatakse autograafide näitus

Teisipäeval, 25. jaanuaril avatakse Tallinna Linnamusueumi filaalis, suurtükitornis Kiek in de Kök näitus „Autograaf ja isiksus”.

Näitusel on eksponeeritud ajalooliste suurkujude käekirjad: Maria Stuart, Christoph Kolumbus, Leonardo da Vinci, Gottfried Wilhelm Leibniz, Johann Sebastian Bach, Karl Marx, Immanuel Kant, Johann Wolfgang Goethe, Martin Luther, Peeter I, Johan Laidoner, Bernt Notke, Aleksandr Puškin, Napoleon.

Goethe on öelnud, et suurte inimeste olemus avaneb läbi nende käekirja. Käekirjades ärkavad ellu ajaloolised sündmused ning nimed omandavad elava sisu.

Eriti huvitavad on Martin Lutheri kirjad Revali raele 1531. ja 1532. aastast. Alamsaksa keelest on tõlgitud kaks Bernt Notke kirja Pühavaimu peaaltari kohta. Näitusel näevad vaatajad ka Revali linna privileegide kinnitamise akti, millele Peeter I kirjutas alla 13. märtsil 1713. aastal. Nende dokumentide originaalid asuvad Tallinna Linnaarhiivis. Eesti Sõjamuuseumist on pärit kindral Johan Laidoneri kiri oma abikaasale Mariale. Kõik kirjad on tõlgitud eesti, vene ja saksa keelde.

Kiek in de Kök on avatud teisipäevast pühapäevani kella 10 – 17.30 ning märtsist kella 10.30 – 18. Autograafide näitus jääb avatuks 5. juunini.

Avatud on juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”

Kiek in de Köki I korrusel on avatud tuntud karikaturisti Eduard Tüüri juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”. Näitusel on eksponeeritud 80 tööd möödunud aastakümnetest.

Igal laupäeval ja pühapäeval, kella 14 – 16 jagab autor kohapeal autogramme vastvalminud karikatuurikogumikule „Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür 80”.

Näitus jääb avatuks 15. märtsini.

Filmimuuseum näitab dokumentaalfilmi „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”

Filmipühapäeval, 30. jaanuaril kell 14 linastub Maarjamäe lossi kinosaalis dokumentaalfilm „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt.” 28. detsembril 2010 esilinastunud filmist räägib autor Jaak Lõhmus. Filmi vaatamine on tasuta.

Kirjanik ja filmilooja Lennart Meri valiti pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist kahel korral Eesti Vabariigi presidendiks, aastatel 1992 – 2001. Veerand sajandit oli Lennart Meri elu tihedalt seotud eesti filmindusega. „Tantsud Linnuteele“ jälgib Lennart Meri filmitegemisi alates 1964. aastast, mil ta kutsuti tööle Tallinnfilmi. Peagi sai tulevane president kohalikuks võtmeisikuks Eesti-Soome filmikoostööplaanide kavandamisel. Film tutvustab Lennart Meri soome-ugri rahvaste kultuurist ja hõimusuhetest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide „Veelinnurahvas” (1970), „Linnutee tuuled” (1977), „Kaleva hääled” (1986), „Toorumi pojad” (1989) ning „Šamaan” (1997) valmimislugu.

Ekraanil on näha fotosid filmiekspeditsioonidelt, katkendeid telesaadetest Lennart Meri filmi-intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, kunagi filmidest välja jäetud filmilõike, kirjavahetust, Tallinnfilmi arhiividokumente jm. Juttu tuleb ka Nõukogude filmibürokraatia keelu tõttu teostamata jäänud rahvusvahelisest dokumentaalprojektist „Paat”, samuti teistest teostamata jäänud filmiideedest. Kõnelevad Lennart Meri filmikaasteelised, kolleegid ja sõbrad: Sirje Helme, Lisa Hovinheimo, Jaan Kaplinski, Arvo Kruusement, Eva Lille, Rein Maran, Vaike Mesila, Vello Samm, Heno Sarv, Tõnu Seilenthal, Mark Soosaar, Enn Säde, Veljo Tormis, Kari Uusitalo, Juha Vakkuri jt. Filmi stsenarist ja režissöör on Jaak Lõhmus, operaatorid Maido Madisson, Mait Mäekivi, Rein Kasak, Ago Ruus, Andres Suurevälja jt, helioperaator Toomas Vimb, helilooja Andres Valkonen, monteerija Kalle Käärik, produtsent Mati Sepping. Film valmis 2010. aastal Estinfilmis koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga.

Eesti Ajaloomuuseum

Linnalabor esitleb “Söödavat linna”

Linnalabor annab märku, et ilmunud on trükis “Söödav linn I”. Kahe aasta vältel on labor tegelenud linnas toidu kasvatamise rakendusvõimaluste uurimisega. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele on sadenenud teave kaante vahele saanud ja seda asutakse 26. jaanuaril kell 18 Talinnas Telliskivi loomelinnakus (kohvikus F-hoone) tähistama.

Kavas on linnas toidu kasvatamist puudutavad sõnavõtud ning teemakohased lühifilmid. Üheskoos saab arutada möödunud aastal saavutatut ja rääkida alanud aasta plaanidest.

Kohapeal on hea võimalus soetada endale “Söödav linn I”.

Loe “Söödav linn I” kohta täpsemalt aadressilt http://www.linnalabor.ee/sissekanne/101

Trükist saab tellida aadressil http://www.linnalabor.ee/.

Toiduabi saajate hulka tahetakse Tallinnas kahekordistada

Piet Boerefijn, toidupank — Foto: kodanik.err.ee

Eile pärastlõunal toimus kokkusaamine Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade juhatajate, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti esindajate ja Toidupanga juhtide vahel, et arutada Toidupanga tegevuse laienemist lähitulevikus kõikidesse Tallinna linnaosadesse. Praeguste plaanide kohaselt peaks toiduabi saajate hulk Tallinnas kuu pärast kahekordistuma.

„Senini oleme Tallinna linnas abi saanud osutada Põhja-Tallinna ja Lasnamäe piirkonna inimestele, aga selge on see, et ka teistes linnaosades elab lastega peresid, kes toiduabi väga vajaksid. Meil on väga hea meel, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet meid sel eesmärgil kõiki ühe laua taha kokku kutsus,“ ütles Toidupanga koostöövõrgustiku juht Piet Boerefijn (fotol).

Ümarlauda juhtinud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekande osakonna juhataja Uku Torjuse sõnul olid linnaosade esindajad toiduabi jõudmisest oma piirkonna inimesteni väga huvitatud. Ühiselt lepiti kokku, et esmajoones seatakse sihiks toiduabi jõudmine toimetulekuraskustesse sattunud lastega peredeni.

Peamised küsimused, mille lahendamisest tuleb alustada, on toiduabi transpordi korraldamine linnaosadesse ja uute suuremate laoruumide leidmine. Loe edasi: Toiduabi saajate hulka tahetakse Tallinnas kahekordistada

Pühapäeval saab Kadriorust lumememmede linn

Pühapäeval kell 12 algab Kadrioru pargis lumememmede meisterdamine. Lumememmed hakkavad ääristama Kadrioru pargi alleesid. Osalemiseks saab registreeruda aadressil lumememm@kadriorupark.ee või Kadrioru pargi I-lustlas aadressil A. Weizenbergi 33.

Registreerimisel tuleb kindlasti ära märkida meeskonna nimi. Iga registreerunud võistkond saab lumekuubi mõõtudega 100x90x150cm, millest tuleb kahe tunni jooksul lumememm meisterdada. Fantaasialennule piire ei seata ning parimatele lumememmemeistritele panevad Kadrioru park ja Valgusfestival välja auhinnad. Lumememmede allee jääb parki kaunistama, kuni ilmad lubavad.

Valgusfestivali raames algab Kadriorus ka lumeskulptuuride võistlus. Koolid, lasteaiad, sõpruskonnad, pered, tudengid, töökaaslased – meisterdage oma lumeskulptuur või lumememm, tehke sellest pilt ning laadige foto Valgusfestivali Facebooki lehele või saatke aadressile lumeskulptuurid@valgusfestival.ee ja me laeme selle teie eest FB seinale! Korraldajad ootavad fotosid jub ahomseks, 20. jaanuariks.

Välja valitakse kuni 40 tööd ja meeskonda, kes osalevad suurel lumeskulptuuride valmistamise võistlusel 23. jaanuaril Tallinnas Kadrioru pargis.

Piiranguid ehitajate fantaasiale korraldajad ei sea – ühtviisi lummav võib olla nii mesimumm lilleõiel kui Manhattani kujutis, võib ehitada lihtsalt lumememme, lumejänese, lumekindluse, lumelaterna… Võib ehitada selle, mis tundub õige, ilus ja südamelähedane, isegi kui see ei tundu skulptuurina. Peaasi, et lumest!

Neljapäeval arutletakse heaks lapsevanemaks olemise üle

20. jaanuaril toimub Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses konverents pealkirjaga “Kas lapsevanemaks sünnitakse või õpitakse?”.

Viimasel ajal räägitakse aina rohkem täiskasvanute muutunud ootustest lastele. Lapsevanemad, õpetajad, spetsialistid, kes töötavad perede ja lastega ning kellel on oluline mõju meie laste arengule, on keerulises olukorras. Ühelt poolt tahame, et meie lapsed oleksid kuulekad nagu vanasti. Teisalt ootame, et nad saaksid hakkama selles aina muutuvas maailmas, milles me isegi vahel toimetulemisega hätta jääme. Me soovime, et lapsed oleksid loovad, enesekindlad ja iseseisvad. Kuulekus ja loovus ei pruugi aga käia käsikäes. Selles olukorras on üha raskem jätkata vanade kasvatusmustritega. Vajame uusi teadmisi.

Teemade üle arutlevad psühholoogia doktorid, TÜ Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent Dagmar Kutsar ja Denveri Ülikooli psühholoogiaprofessor Howard J. Markman, Tallinna Ülikooli alushariduse õppetooli lektor, pereterapeut Pille Murrik ning Family-Lab Internationali pereterapeut ning mitme lapsevanemakoolituse raamatu autor Jesper Juul Taanist.

Vanemahariduse konverentsi korraldab Perekeskus Sina ja Mina koostöös EV Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Pereteraapia Ühinguga. Konverents algab kell 10

Harrastusteatrite lavastajad saavad Lembit Petersoni käe all õppida

Veebruari alguses alustab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures tööd harrastusteatrite lavastajate kool, mida hakkab juhendama näitleja ja lavastaja Lembit Peterson, kes on Eesti Teatriliidu poolt kaks korda ( 2003 ja 2009) pälvinud aasta lavastaja tiitli ning teatrialase pedagoogilise tegevuse eest ka Priit Põldroosi nimelise preemia (2009).

Kursuse eesmärk on arendada ja kinnistada lavastaja töö oskusi, suurendada eneseusaldust ja arendada loovust. Samuti õpivad lavastajad seda, kuidas valida ja analüüsida repertuaari, kuidas töötada näitlejaga ning teda rolliks nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt ette valmistada.

Ehkki koolituse alguseni on veel kaks nädalat aega, on grupp juba komplekteeritud. Kursus algab 3. veebruaril ja kestab 16. aprillini.

Avatakse näitus Eesti koolide lõpumärkidest

Esmaspäeval, 17. jaanuaril kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo harulduste kogu näitusesaalis näituse „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Kohal viibib Tõnu Lauk.
Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Eksponeeritav valik Tõnu Lauki kogust on esmakordne Eesti koolide lõpumärkide esitlus.
Esitatud on kõik koolimärkide tüübid: rinnamärgid, tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Arvukalt on välja pandud koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse. Väljapanekut täiendab valik kirjandust ja fotosid.
Metallikunstnik Tõnu Lauk (s. 1938) on nimekamaid metallikunsti kollektsionääre Eestis.
Näitus jääb avatuks 8. veebruarini.

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

Väelaulugrupp Tane Mahuta annab esimese
avaliku kontserdi

Erinevate kultuuride väelaule esitav muusikaline grupp Tane Mahuta lubab 16.jaanuaril kogu Tallinna Kirjanike Maja saali laulma panna.

Tane Mahuta (maoori keeles elupuu) nimeline koosseis noori ja andekaid Eesti muusikuid annab esimese avaliku kontserdi, kus tulevad esitusele aafrika, skandinaavia, india, iisraeli, põlisameerika ja eesti ürgsed väelaulud. Improvisatsioonilist ja kergesti kaasalauldavat muusikat tšellol, torupillil, harmooniumil, viiulil, ocariinil ja šhamaanitrummil nimetavad noored ise urban-folgiks.

Erikülalisena lööb kaasa üks Soome parimaid noori tuva-stiili kõrilauljaid Kosmo Hölmönen, kes mängib ka kosmilist trummi nimega “hang”.

“Tane Mahuta esimene kontsert Matkamajas oli minu jaoks 2010. aasta üks suurimaid muusikaelamusi. Pole varem olnud juhust viibida kontserdil, kus esimesest loost alates kuni viimaseni välja oleksin kaasa laulnud. Ja seda olukorras, kus ise tegelikult üldse laulda ei oska,” kirjeldab Tane Mahuta esimest mitteavalikku kontserti Viru Folgi peakorraldaja Peep
Veedla.

Kontsert toimub pühapäeval, 16. jaanuaril kell 19 Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis. Piletid Baraka poest (Pärnu mnt 4) ja kohapeal.

Eesti Ornitoloogiaühing alustab juubeliaastat linnujuttudega

Sel aastal 90. juubeliaastat tähistav Eesti Ornitoloogiaühing avab juubeliaasta esmaspäeval, 10. jaanuaril Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Kell 18 algaval juubeliaasta esimesel üritusel räägib ühingu auliige Fred Jüssi oma mõtetest, Tarvo Valker Loode-Eesti lindudest ning Andres Kalamees ühingu ajaloost. Aasta linnust suitsupääsukesest räägib ja näitab pilte Mati Kose. Lisaks tutvustab Riho Kinks uut EOÜ raamatut “Linnuelu aabits. Talvised aialinnud”. Õhtut saadab klaveril ühingu nõukogu esimees Peep Lassmann. Õhtu toimub koostöös Looduse Omnibussiga.

Rahvatantsijad avavad täna TeateTantsu aasta

000036 — 2004. aasta tantsupidu E LTSA kogust

Täna kell 12 algab Tallinna Raekoja platsil Euroopa kultuuripealinna aasta unikaalse projekti TeateTants 2011 avaüritus, mille käigus läbib üle kahesaja tantsija kilomeetri tantsusammul Tallinna talviseid vanalinna tänavaid. tantsusammul. TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii et tants kordagi ei katke. TeateTantsu idee autori, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimehe Kalev Järvela sõnul soovitakse projektiga tõmmata üldsuse tähelepanu Eesti tantsutraditsioonile ning pakkuda tantsurõõmu kõikidele soovijatele.

Avaüritusega algab registreerimine suvisele TeateTantsule. Registreeruda saab internetis aadressil www.teatetants.ee Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustil 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa teid. Tantsusammul läbime lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda. Eestimaa looduslik ja kultuuriline rikkus on allikas, mis muudab iga maakonna eriliseks. TeateTants toob esile maakondade omanäolisuse. Ettevõtmises saavad osaleda tantsurühmad, koorikollektiivid ning kõik särasilmsed seltskonnad, kes tantsust rõõmu tunnevad. TeateTants – Tants ühendab! Rohkem informatsiooni: www.teatetants.ee.

Tegevust alustab Tammsaare Teater

Eesti teatripilti lisandus senise A.H.Tammsaare teatri huviringi põhjal moodustunud ja sellest ajaloolisest harrastusteatrist välja kasvanud MTÜ Tammsaare Teater.

Nii nagu aasta sai 1. jaanuaril sisse oma hoo, nii alustab ka üks Tallinna vanimaid teatritruppe oma märkimisväärselt pika eluea juures uut hingamist. Aastakümneid Tallinna Toomklubi huviringina tegutsenud A. H. Tammsaare nimeline teater alustab iseseisvat elu nime all MTÜ Tammsaare Teater. Praegune loominguline ja elav näitetrupp ei saa päädida pelga huviringi staatusega. Jõudu ja tahet iseseisvaks tegutsemiseks trupil jätkub. Eesti teatrielu on seda väärt, et tegusad ja tarmukad noored inimesed saaksid vabalt oma tegemisi seada. Loe edasi: Tegevust alustab Tammsaare Teater

Rahvatantsijad avavad TeateTantsu aasta

Kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimub sel pühapäeval, 9. jaanuaril kell 12, Tallinnas Raekoja platsil TeateTantsu avapauk. Kohal on enam kui 200 tantsijat, kes tantsivad vahetuste kaupa läbi vanalinna. Iga osalev tantsupaar läbib mõõdetud vahemaa ja annab seejärel teate ja oma hoo edasi järgmisele tantsupaarile.

Sellega avatakse ühtlasi registreerumine suvisele TeateTantsule 2011, mis toimub 20.-28. augustini. Selle käigus läbitakse tantsides tuhat kilomeetrit Eestimaa maanteid. Teatetantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ning ühendada sel moel Eesti rahvas. Eeldatavalt osaleb selles üle 3000 tantsupaari ja muusiku üle Eesti. Projekti kaasatakse kõik eelnevalt soovi avaldanud tantsu- ja muusikahuvilised. Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Orissaare – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats. Teatetants on ERRSi suurprojektina osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 sündmustest.

TeateTantsu korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Tartus ja Tallinnas on tudengite dokiõhtu

Täna ja homme on Tartus ja Tallinnas tudengite filmiõhtud, kus esilinastuvad neli tudengite maailma eri paigus tehtud lühidokumentaalfilmi.

Filmiprogrammi kuuluvad järgmised filmid:

“Telegrammid Burjaatiast” (Režissöör Mirjam Matiisen/ 30 min/ 2010). Dokumentaalfilmi peategelane on laama Karam Dorzh, ilmaliku nimega Igor Nikolajevitsh Ardujev, kes teenib oma igapäevast leiba Burjaatia vabariigi väikese külakese Kõreni budismitemplis.

“Rahu ja armastust otsimas” (Režissöör Kätlin Palm/ 15 min/2010). Lugu Londonis elavast kodutust mehest, kes püüab teenida elatist oma luuletuste müümisega.

“Üles, alla” ( Režissöör Toomas Järvet/ 26 min / 2008). Dokumentaalfilm kolmest barselonalasest, kes püüavad leida oma elus kuldset keskteed ja tasakaalu soovide ja kohustuste vahel

“Särav Unistus” (Režissöör Brett Orloff/ 27 min/2010). Film jutustab loo kahest noorest naisest, kes jagavad unistust saada Itaalia burlesquelavade uuteks staarideks.

Filme saab vaadata täna Tartus Genialistide klubis algusega kell 20 ja homme Tallinna Kinomajas kell 19.

Heategevuslik galakontsert toetab erivajadustega lapsi

Pille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF) lõpetab oma viienda Tallinna talvefestivali ”Tõsta pilk ja ava süda” suurejoonelise galakontserdiga, mille raames tehtud annetustest toetatakse erivajadustega individuaalõppijaid ja päevakeskuses (MTÜ Nirk) õppivaid hariduslike erivajadustega lapsi.

Keskuses õpib 16 Tallinna ja Harjumaa põhikooli õpilast, kellel ei ole tervisliku seisundi tõttu võimalik oma kodukoolis ja tavaklassis õppida. Lapsi transporditakse minibussiga ning kõige suurem mure on koolibussi finantseerimine, mis maksab päevas 900 krooni.

Heategevuslik galakontsert toimub teisipäeval, 28. detsembril kell 17.30 Tallinnas Kaarli kirikus. Esinevad: Pille Lill (sopran), Maria Veretenina (sopran), Piia Paemurru (klaver), Erika Jefimova (orel), EMTA Kammerorkester, Credo-Allika kammerkoor, Kehra Kunstidekooli plaatpilli ansambel Xilofono, juhendaja Ülle Raud, dirigent Eivin Toodo. Õhtut juhivad Meelis Kompus ja Pille Lill.

Jõulumuusika festivali viimased kontserdid panevad elamusliku punkti lõppevale aastale

Corelli Barokkorkester — Corelli barokkorkester

Corelli Music kontserdisari „Kirikupühad Maarjamaal“ on terve kuu pakkunud imelisi muusikaelamusi. Kontserdid toimuvad aasta viimaste päevadeni välja.

Festivali avakontsertidel esitas kaunist orelimuusikat Peter Frisée Austriast. Mõisates ja salongides pakkusid põnevate kõladega jõulukava löökpilliansambel PaukenfEst ja oboemängija Riivo Kallasmaa. Lõppkontsertide kavas „Dixit Dominus“ kõlavad kirikuvõlvide all barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed luksuslikus koosseisus: kontserdil

esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Corelli Barokkorkester ajastu pillidel, dirigent on Daniel Reuss. Kirikuvõlvide all kõlavad barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed. Kavas on Händel ”Dixit Dominus”, Corelli ”Jõulukontsert”, J.S.Bach ”Singet dem Herrn”. Aastalõpukontserditega tervitatakse ühtlasi kultuuripealinna-aasta saabumist Tallinna.

28. detsembril kell 19 on kontsert Tartus Jaani kirikus ja 29. detsembril kell 19 Tallinnas Jaani kirikus.

Jõulurong jõuab täna Tartu- ja Valgamaale

Täna, 19. detsembril viib Tallinnast Balti jaamast kell 8.42 teekonda alustav Eesti Raudtee jõulurong jõulurõõmu Tartu- ja Valgamaa inimestele.

Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase teatel sõidutab jõulurong Eesti Raudtee töötajaid ja nende pereliikmeid, kes astuvad astuvad üles jõuluteemalistes rollides, et viia jõulurõõmu ja meeleolu Eestimaa eri paikadesse.

Jõulurongile vastu tulnud inimesi tervitab Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann, esinevad Eesti Raudtee laulu- ja pasunakoor, rahvale toob jõulurõõmu jõuluvana ja publiku hulgas sagivad päkapikud jagavad komme.

Jõulurong peatub pühapäeval kell 11.54 Nõos; 12.31 Elvas; 13.09 Paluperas; 13.45 Pukas, 14.32 Sangastes ja 15.08 Valgas. Igas jaamas peatub rong 25ks minutiks.

Allikas: postimees.ee