Tallinn

Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

Võtete algus Foto Triin Tenso — Võtete algus. Foto: Triin Tenso

[pullquote]Mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa[/pullquote]Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Loe edasi: Mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted on alanud

Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

Pühapäeval, 15. aprillil toimub Harku raba teedel juba 89. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta.

87 Rabajooksu esimene ühisstart 2017 aasta kevadel Foto Jukko Nooni — 87. Rabajooksu esimene ühisstart 2017. aasta kevade.l Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Grete Šillis: Näiteks 40 aasta eest, kuid viimati ka 2011. aastal, kui suurem osa rajast oli kaetud lumega.[/pullquote] Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1800 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Loe edasi: Pühapäeval toimub Nõmmel 89. Rabajooks

100-aastane Linda Raunet: “Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune”

Täna tähistab 100. sünnipäeva nõmmelane Linda Raunet. Juubilari käis õnnitlemas ka Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Linda Raunet ja Grete Šillis Foto Jukko Nooni — Linda Raunet ja Grete Šillis. Foto: Jukko Nooni

Grete Šillise sõnul elab Nõmmel viis inimest, kes Eesti Vabariigiga samaealised, üle saja-aastaseid on kokku seitse. “Erakordselt vitaalne proua Raunet teeb silmad ette noorematelegi. Ta käib ise veel teatris ning kontsertidel ning külastab tihti raamatukogu,” ütles ta.

Linda Raunet on sündinud 4. aprillil 1918. aastal Venemaal Toropetsi linnas, kuhu tema vanemad olid sattunud seoses I maailmasõjaga, isa oli staabikirjutaja. Eestisse tuli pere 1921. aastal. Linda Raunet on elanud mitmel pool Eestis, Nõmmele kolis ta 2004. aastal.

42 aastat õpetajana töötanud proua sai 2016. aastal Eesti Vabariigi aukodaniku märgi. Lisaks õpetajatööle on ta juhendanud nii rahvatantsu- kui näiteringi. Tal on kaks tütart ja 12 lapselast. «Ma olen uhke, et olen Eestiga ühevanune,» ütleb proua, kellel avastati teismelisena südameklapirike ning arstid arvasid, et ta 18-aastaseks ei elagi. Pikaealisuse põhjuseks peab proua Raunet positiivset meelt.

Jukko Nooni
Nõmme Linnaosa Valitsus
avalike suhete nõunik

Nõmmelane Vassili Sippul sai 100-aastaseks

Täna on 100. sünnipäev nõmmelasel Vassili Sippulil. Eesti Vabariigiga samaealist juubilari käis õnnitlemas Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Vassili Sippul Foto Nõmme linnaosa valitsus — Vassili Sippul. Foto: Nõmme linnaosa valitsus

Vassili Sippul sündis 28. märtsil 1918 Setomaal Palandu külas. Tallinnasse tuli mees elama pärast Teist maailmasõda. Suure osa elust asus ta kodu Tondil, Nõmme elanik on ta olnud viimased 15 aastat.

[pullquote]Veel 94-aastasena tegi ta pisikesi sörkjooksuringe[/pullquote]”Teeb rõõmu, et meie seas on soliidse elukogemusega ja terava mõistusega nõmmekaid, kel vanust sama palju kui Eesti Vabariigil. Härra Sippul on hea näide sellest, et vanus on lihtsalt number,” ütles Grete Šillis.

Vassili Sippul on olnud tubli töömees, ta on olnud ametis tünnivabrikus ning enne pensionile jäämist töötas ta pikalt Standardi mööblivabrikus sadulsepana.

Vanahärra peab ise oma kõrge ea põhjuseks mitmekülgset toitumist, regulaarset liikumist ning mittesuitsetamist. Veel 94-aastasena tegi ta pisikesi sörkjooksuringe. Uudistega on ta samuti hästi kursis: loeb ajalehti, vaatab telerit ja kuulab raadiot, mõnikord võtab kätte raamatugi. Poja sõnul teab isa mõnikord enne teisi pereliikmeid, mis maailmas või Eestis toimub.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus
avalike suhete nõunik

Nõmme tähistab vapi ja lipu päeva

Neljapäeval, 22. märtsil on Nõmme vapi ja lipu päev. Sel puhul heisatakse homme hommikul kell 8.30 Glehni ausamba juures oleval lipuväljakul mastidesse kolm Nõmme lippu. Sama on oodatud homme tegema ka need majaomanikud, kel Nõmme lipud olemas.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et linnaosa sümboolika pärineb ajast, kui Nõmme oli iseseisev linn. “Kuigi Tallinn tervikuna on ühtlustamas oma visuaalset identiteeti, on igal linnaosal oma eripära ning vähemalt Nõmme hoiab jätkuvalt au sees nii oma ajaloolist vappi kui lippu. Linnaosana lähtume küll linna kui terviku ühtsetest huvidest ja ülesannetest, kuid arvestame seejuures oma ajaloo, eneseteadvuse ja eripäraga,” selgitas Šillis.

Nõmme vapi ja lipu päeva tähistamiseks tegi linnaosavalitsusele kodanikualgatuse korras 2011. aastal ettepaneku Emeli Schmidt. Esimest korda tähistati seda 2012. aastal.

Edgar Rajandi kavandatud vapi kinnitas Nõmme linnavolikogu 22. märtsil 1938. Kaldselt poolitatud kuldset ja rohelist värvi kilbil on kaks vastandvärvuses männilatva. Kuldkollane kujutab liiva, roheline aga Nõmme metsahaljust ja aedlinna omapära. Nõmme lipu kavand kinnitati veidi enam kui aasta hiljem. Kahekordne valgeroheline lipp rõhutab samuti Nõmme selget ja puhast õhku ning valgust.

Loe edasi: Nõmme tähistab vapi ja lipu päeva

Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe ja Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul võiksid saabuval kevadel Eesti kihelkondade värvidest inspireeritud pintslitõmbed muuta halli argipäeva ja elukeskkonna rõõmsamaks. Samamoodi saaksid unustatud ja uued maitsed aidata paremini tunnetada kultuurilist mitmekesisust.

Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib Foto Urmas Saard — Margus Kasterpalu (pildil) soovitab värvida kihelkonnavärvidesse kõike, mis sobib. Foto: Urmas Saard

Eile, 15. märtsil sai Tallinnas talguvanker hoo sisse. Triinude Toiduministeeriumis tehti juttu toidust, söödi maitsvat talgusuppi ja mekiti teisi põnevaid maitseid, mida pakkus udmurdi kokk Ljudmila Ruukel. Samal kohtumisel esitleti äsja trükist ilmunud raamatut “Eesti kihelkondade värvid”. Tänavuse talgute stardipaketiga jõuab igasse talgupaika Eesti Rahva Muuseumi kuraatori Reet Piiri koostatud raamat “Eesti kihelkondade värvid”, mis on varustatud vajalike värvikoodidega, et igaüks võiks hõlpsasti leida oma kodukihelkonna värvide värvikombinatsiooni.

Ajal, kui Tarmo Tüür, Riigikantselei EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ja teised talgute teemal sõna võtsid, käis Triinude Toiduministeeriumi ühes toanurgas vilgas maalritöö. Värvilistest triipudest sündis omaaegse Kadrina kihelkonna tunnusmuster. Kasterpalu rääkis, et kihelkonnavärvidesse sobib värvida kõike, mis värskendamist vajaks.

Loe edasi: Teeme Ära talguvanker lükati veerema

Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva tähistaval Kaitsejõudude paraadil osalesid Tallinna ja Harjumaa gaidid, kodutütred, noorkotkad ja skaudid, kelle kanda ning hoida oli 60 MTÜ Eesti Lipu Seltsile kuuluvat sinimustvalget kandelippu.

Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas Foto erakogu — Noored Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva paraadil Tallinnas. Foto: erakogu

Lisaks isamaaliste noorte organisatsioonide liputoimkondadele rivistusid Vabadussõja võidusamba jalami trepi paremale poolele veel kolm organisatsiooni, kes olid väljas lipu seltsi poolt kingitud piduliku Eesti Vabariigi paraadlipuga. Skautide ja gaidide lipud õnnistati 23.veebruari õhtul Viimsi Jakobi kirikus.

Vasemal poolel moodustasid Tallinna viie gümnaasiumi liputoimkonnad teise lipuspaleeri: Tallinna 21. kool, Jakob Westholmi gümnaasium, Tallinna Inglise kolledž , Tallinna Reaalkool ja Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks neile asusid rivistuses ka lipu seltsi poolt kingitud paraadlipud, mis kingitud Tallinna 21. koolile ja Jakob Westholmi gümnaasiumile lipukultuuri hoidmise eest.

Tegemist oli enneolematu noorte tahteavaldusega Eesti Vabariigi sünnipäevaks. Koostöös lipu seltsiga oli noorte organisatsioonide liikmetel võimalus ühiselt teostada Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikku lipuvalvet Pärnumaa noorte eeskujul.

Loe edasi: Noorte organisatsioonid Kaitseväe paraadil

Jaan Kolbergi dokumentaalfilm „Kenotaaf“

Mullu, Maapäeva 100. aasta juubelil avas Vabariigi President Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal riiklikult korraldatud sündmusena riigivanemate kenotaafi neile, kellel pole teadaolevat hauda.

Jaan Kolberg kenotaafi avamist jäädvustamas Foto Urmas Saard — Jaan Kolberg kenotaafi avamist jäädvustamas. Foto: Urmas Saard

Tunnustatud filmimees Jaan Kolberg filmis viie aasta kestel kõiki olulisi etappe, mis leidsid aset kenotaafi loomisprotsessis. Ta filmis ka meeldejäävat 28. novembrit, kui külalistena viibisid kohal riigivanemate järglased nii Eestist, Rootsist, Hollandist, USAst kui Kanadast, aga veel palju muudki talletamisväärset. Nüüd võib valminud film jutustada üheksale riigivanemale rajatud kenotaafi saamislugu.

Jaan Kolbergi dokumentaalfilmi „Kenotaaf“ esitlus toimub Tallinna Artise kino väikses saalis neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 18. Filmi esitlusele järgneb arutelu. Oma osavõtust palutakse eelnevalt teatada kuni 23. veebruarini telefonil 53 409 536 või elle.lees@mail.ee

Filmiesitlust korraldab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Urmas Saard

Samal teemal:

Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Üheksa Eesti riigivanemat saavad kenotaafi

Toimus Tallinna Ühisgümnaasiumile kingitud Eesti lipu õnnistamine

Eesti lipu 133. aastapäeva pidulikul lipuheiskamisel Pika Hermanni torni kinkisid Riigikogu ja Eesti lipu selts Tallinna ühisgümnaasiumile sinimustvalge lipu piduliku kandelipuna. Tänavu 5. veebruaril toimus sama lipu õnnistamine.

Eesti lipu õnnistamine Tallinna ühisgümnaasiumis Foto Anet Tomašpolskaja — Eesti lipu õnnistamine Tallinna ühisgümnaasiumis. Foto: Anet Tomašpolskaja

Eesti lipu toimkonda kuulusid lippur Cristopher Rogotovski ja saatjad Egle-Liisa Onton ning Marion Annabel Nummert. Kooli lipu toimkonnas olid lippur Oskar Voorel ning saatjad Eva-Laura Lahtmäe ja Annika Roosleht.

Õnnistamistalituse viis läbi kooli vilistlane, Jüri kirikuõpetaja Tanel Ots. Külalistena viibisid kohal Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Aktusest võtsid osa gümnaasiumiõpilased ja õpetajad. Ühiselt kooli segakooriga lauldi riigi hümni, kooli laulu ja lipulaulu.

Avasõnad ütles kooli direktor Mehis Pever. Sõna võtsid Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. „Nestor meenutas aegu, kui ta käis kooli võimlas korvpalli mängimas. Ta soovis kõigile rahu ja palus õpetajatel panna lastele ainult häid hindeid. Nestor õnnitles kooli peagi saabuva sünnipäeva puhul ja soovis ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva.“ vahendas tervitussõnu Tallinna Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Aade Erits.

Loe edasi: Toimus Tallinna Ühisgümnaasiumile kingitud Eesti lipu õnnistamine

Leitud lõhkekehasid puudutada või transportida on eluohtlik

Eelmisel nädalal kaevasid Põhja-Eesti pommigrupi demineerijad Pääsküla prügila tagant rabametsast välja suure koguse mürske.

Pilt 26 jaanuaril toimunud mürskude otsimisest ja väljakaevamisest Pääsküla rabas — Pilt 26. jaanuaril toimunud mürskude otsimisest ja väljakaevamisest Pääsküla rabas

Nii Pääsküla raba kui Männiku tee äärde jääv piirkond on populaarne vaba aja veetmise koht. Nõmme linnaosa valitsus tuletab meelde, et kahtlastest ning lõhkekeha meenutavatest leidudest tuleb kindlasti hädaabinumbril teada anda, ise neid puudutada või transportida on eluohtlik!

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul leitakse Männiku piirkonnast pidevalt erinevat lahingmoona, mida on vaja demineerida. “Põhja päästekeskusest saadud info kohaselt on viimase kolme aasta jooksul Männikult leitud üle 5000 lõhkekeha, kuid viimane leid oli ka demineerijate jaoks harukordne,” märkis Šillis. “Reedel käisid kaevetöödega tutvumas ka linnaosavalitsuse töötajad. Mürsud olid korrapärase rivina maetud ühe rabatee äärde. Kuna Pääsküla raba ja Männiku tee äärde jäävad metsad on populaarsed vaba aja veetmise kohad, tuleks kahtlastest ning lõhkekehi meenutavatest esemetest kindlasti hädaabinumbril teada anda. Pääsküla prügila tagant leitud mürsud olid üsna käidava koha peal,” ütles linnaosavanem.

Loe edasi: Leitud lõhkekehasid puudutada või transportida on eluohtlik

Peeter Luksepale mõeldes

„Sajandivanuseks saav Eesti Vabariik on rohkem kui poole oma ajaloost osutanud vastupanu võõrale võimule – iialgi alistumata. Ühtviisi oluline oli vastupanu relv käes kodumaa metsades ja vastupanu paguluses sinimustvalge lipp käes,“ ütleb Trivimi Velliste, kes meenutab täna Stockholmi välisvõitluse olulise keskusena.

Peeter Luksep 2008 a Pärnus Foto Urmas Saard — Peeter Luksep 2008. a. Pärnus. Foto: Urmas Saard

Velliste hinnangul oli suur poliitiline mõju sealsel Norrmalmstorgil 79 järjestikusel esmaspäeval – märtsist 1990 kuni septembrini 1991 – aset leidnud meeleavaldusel, mil järelejätmatult nõuti vabadust Eestile, Lätile ja Leedule.

[pullquote]Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses[/pullquote]„Peeter Luksep, Rootsi eestlaste juht, oli koos oma nimekate poliitiliste sõpradega nende rahvakogunemiste peamisi eestvedajaid. Ta ei pidanud kunagi vajalikuks särada helgiheitjate valguses. Tema säras sisemiselt,“ leiab Velliste.

Pro Patria Instituut korraldab 27. jaanuaril Rahvusraamatukogu suures saalis Peeter Luksepa (29.01.1955 Stockholm – 8.09.2015 Stockholm) mälestuseks rahvusvahelise konverentsi. Konverents toimub koostöös Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo ja Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskusega. Kohale tulevad Peetri sõbrad ja võitluskaaslased nii Eestist kui välismaalt. Konverents püüab ehitada silda demokraatia eest võitlejate ning tänaste kriisikollete vahele.

Loe edasi: Peeter Luksepale mõeldes

Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad riigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut

Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Eesmärgiks on lasteaedade raamatuvalikut mitmekesistada ning kutsuda lapsi üles lugema.

Risto Kask ja Kadri Veersalu Foto pressisõnumiga — Lasteraamatu “Konnapoiste talvejutud” autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu kingivad Eesti Vabariigi juubeli puhul lasteaedadele 100 raamatut. Foto: pressisõnumiga

Kampaania käigus kingitakse raamatud 29-le lasteaiale Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. Oma ettepaneku lasteaedade osas tegid 32 inimest Facebookis avaldatud üleskutse põhjal. Raamatud kingitakse ka Tallinna Lastehaiglale.

“Kuna tänavune talv on olnud küllaltki lumevaene ja pime ning õigeteks talvisteks tegevusteks võimalust ei ole olnud, tekkis mõte midagi selle olukorra parandamiseks ette võtta. Otsustasime kinkida lasteaedadele mõned raamatud,” ütles raamatu autor Risto Kask. “Algul mõtlesime, et see number võiks olla 50. Kuna ettepanekuid tuli arvatust rohkem, otsustasime kinkida sada raamatut.”

Raamat “Konnapoiste talvejutud” räägib kahe konna tegevusest talvises metsas. Raamatu tekstid on kirjutanud Risto Kask ning illustreerinud Kadri Veersalu. Raamat anti välja 2015. aastal ning seda toetasid Hooandja vahendusel 64 inimest.

“Toetame Eesti Vabariigi juubeliaasta väärtuseid. Lapsed kujundavad meie kõigi tulevikku. Seega on väga tähtis, et nende arenguteel oleks lisaks rutiinile piisavalt mõnusat ajaveetmist ja mälestusi. Raamatud pakuvad selle jaoks suurepärase võimaluse,” lisas Kask.

Raamatud jõuavad lasteaedadesse enne 24. veebruari.

President Pätsi surma-aastapäeva mälestustalitus

Mittetulundusühingu Konstantin Pätsi Muuseumi juhatus palub austatud rahvast lahkesti osalema president Pätsi surma-aastapäeva mälestamise talitusele Tallinna Metsakalmistul.

Uuendatud trepp tõuseb perekond Pätside rahulasse Foto Urmas Saard — Uuendatud trepp tõuseb perekond Pätside rahulasse. Foto: Urmas Saard

„Meie traagilise elulooga riigipea suri 18. jaanuari õhtul 1956. a Tveri (Kalinini obl) lähedal Buraševo psühhoneuroloogia haiglas ja maeti 1990. a ümber Tallinna Metsakalmistule,“ meenutab Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht. Ta selgitab, et praegu on Buraševos arvatava matmiskoha juurde paigaldatud kohalike algatusel mälestuskivi ja rist. „Sealses koolihoones on sisustatud mälestusnurk, millega avaldatakse sügavat lugupidamist eestlaste presidendile,“ teab Lees rääkida.

Neljapäeval, 18. jaanuaril algusega kell 12 toimuval president Pätsi 62. surma-aastapäeva mälestustalitusel loeb hingepalve EAÕK preester Justinus Kiviloo. Samuti võtab sõna Konstantin Pätsi perekonna rahulas Pätsi muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste. Järgneb pärgade panek ühes järelhüüetega.

Lipuvalves osalevad corp! Fraternitas Estica, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Kaitseliit, Memento Tallinna osakond, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Urmas Saard

Eesti misjonäre tutvustav saatesari “Maitse misjonit” saab uue näo

Neljapäeval, 4. jaanuaril kell 20.30 jõuab Taevas TV7 eetrisse saatesarja “Maitse misjonit” uus formaat. Uuel aastal on saatejuht Helina Voogne ja selle aasta teemaks on misjon siin- ja sealpool piiri.

Maitse misjonit saatekülalised jaanuaris — “Maitse misjonit” saatekülalised jaanuaris: Eesti Evangeelse Alliansi juht Indrek Luide, saatejuht Helina Voogne ja Eesti Evangeelse Alliansi kaunite kunstide toimkonna Artest+ juht Külli Hansen

[pullquote]2018. aasta kalender on kunstiteemaline[/pullquote]Erinevalt eelmise aasta saadetest toob uus formaat saatekülalised stuudiosse. Tegemist on pooletunnise stuudiovestlusega, mis tutvustab Eestist läkitatud misjonäre ja erinevaid misjoniprojekte.

“Ma usun, et me kõik oleme kutsutud olema osa misjonist. Kuigi saate põhifookus on misjonitööl piiri taga, tahame juhtida tähelepanu ka meie igaühe rollile misjonis,” ütleb saatejuht Helina Voogne, kes on tegev ka Eesti Evangeelse Alliansi välismisjonitoimkonnas.

Loe edasi: Eesti misjonäre tutvustav saatesari “Maitse misjonit” saab uue näo

Neljas parima juuniori tiitel tuli Sinti

Kui tavaliselt peavad Eesti Tehnika- ja Spordiliidu (ETSL) mudelistid oma hooaja lõpuüritust järgmise aasta alguses, siis seekord peeti asjaolude tõttu pidulik lõpugala 16. detsembril Tallinnas Nõmme Noortemajas, kus igal aastal vähemalt korra ka juhtrajasõidu etapp toimub.

Andy Aron (keskel) vanaisa Pauli ja isa Rolandiga Foto Ene Aron — Andy Aron (keskel) vanaisa Pauli ja isa Rolandiga. Foto: Ene Aron

Kohal olid auto- lennu ja laevamudelistid. Seekordne üritus erines varasematest selle poolest, et iga sektsioon pani välja väikese näituse oma eksponaatidega. Väljapanekul nägi erinevaid autode, lennukite ja laevade mudeleid.

[pullquote]Järgmisel aastal on ka Andy juunioride vanuseklassist väljas, nii et peame ootama jääma, kas kasvab meie pesamunadest Andyle ja Karmenile väärilisi järeltulijaid.[/pullquote]Kui juhtrajasõidus jagatakse karikad välja hooaja viimasel etapil, siis ülejäänud said karikad kätte pidulikul lõpuõhtul. Peale selle jagati välja kaunid meened Eesti meistrivõistlustel medalid võitnud sportlastele. Sindi klubist osales üritusel Andy Aron koos ema, isa ja vanaisaga. Oli ka põhjust, sest neljandat aastat järjest tuli parima juuniori tiitel koos vastava karikaga Sinti. Kui eelmisel aastal oli väga tasavägine rebimine sellele tiitlile Andy ja Karmeni vahel, siis sel aastal oli Andy suveräänne liider, edestades konkurente mäekõrguselt. Karmen Metsal Eesti meistrivõistlused seekord ebaõnnestusid ja ka muude asjaolude tõttu Karmen pidulikul koosviibimisel sel korral ei osalenud.

Loe edasi: Neljas parima juuniori tiitel tuli Sinti

Kolm aastakümmet Eesti Muinsuskaitse Seltsi

12. detsembril 1987 asutati Tallinnas Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu hoones Eesti Muinsuskaitse Selts. See paik on tundmatuseni muutunud, seal kõrgub tumedast klaasist ja betoonist Euroopa Liidu Maja. Täpselt kolmkümmend aastat hiljem eemaldasid EMSi auesimees Trivimi Velliste ja esimees Peep Pillak uues hoones katte tahvlilt, mis teatab seltsi sünnist selles asukohas.

Tallinnas, Rävala 4 hoones avatud mälestustahvel

Toonasel asutaval kogul Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) esimeseks esimeheks valitud Trivimi Velliste tegi linnulennulise ülevaate muinsuskaitseliikumise kõrghetkedest. Ta meenutas, kuidas muinsuskaitseklubide esimesel kokkutulekul Jüris oktoobris 1986 kohalikud memmed olid ehmunud, et linna untsantsakad on tulnud nende kirikuaeda korrastama. Kuidas Tallinna Kinomaja kokkutulekul veebruaris 1987 lehvis esmakordselt avalikult „ärkamisaja vaim“. Kuidas Keila kokkutulekut sama aasta aprillis alustati Hortus Musicu kontserdiga kirikus. Nõukogude ajal olid kirikuhooned üksnes koguduste tarbeks. Ilmalik üritus keskaegses pühakojas oli lubatu ja lubamatu piiri kompamine.

Viimane suurem kokkutulek enne asutavat kogu pidi toimuma septembris Tarvastus. Et aga Pärnu Muinsuskaitse Seltsi eestvedaja Tiit Madisson korraldas võimude silmis kurikuulsa Hirvepargi meeleavalduse 23. augustil 1987, siis oli „muinsuskaitse“ ühtäkki muutunud ebasoovitavaks ja koguni ohtlikuks. Tarvastu kokkutulek keelati ära. Mustla väikelinn oli tulvil Nõukogude eriteenistuse agente ja kohalik rahvas piilus ehmunult kardinate vahelt.

Loe edasi: Kolm aastakümmet Eesti Muinsuskaitse Seltsi

Hando Runnel: muinsuskaitse liikumine on mäletamine, hool, kunst ja ka julgus

Eesti omariikluse taastamisel tähtsat rolli etendanud kodanikeühendus Eesti Muinsuskaitse Selts tähistas esmaspäeval, 11. detsembril, Tallinna Raekojas oma tegevuse 30 aastapäeva.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals Foto Urmas Saard — Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

Luulet luges Jüri Kotšinev, Jaak Johanson mängis akustilist kitarri ja Krista Citra Joonas puhus bambusflööti. Nende esinemise ajal saabus Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

[pullquote]Terve Eesti Vabariigi iseseisvusaeg tuli unustada. Mäletada tohtis ainult salaja[/pullquote]Esimesena võttis sõna Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Ta ütles, et seltsi asutamisel Trivimi Velliste ja Lennart Meri sõnastatud peamine eesmärk – muinsuste muinsuse ehk Eesti Vabariigi taastamine on saanud täidetud. Tema järel kõneles president Kaljulaid. “Luban teile, et teen iga tund ja iga päev kõik endast oleneva, et Eestil läheks senisest veelgi paremini,” kinnitas Kaljulaid. Järgnevalt said tervitusteks sõna Artem Davidjants Armeenia Kultuuriseltsist, Alla Jakobson Eesti juudi kogukonda esindades, Juri Maltsev Vene Muinsuskaitse Seltsist, Aldo Kals Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsist, Euroopa muinsuskaitseorganisatsiooni Europa Nostra esindaja, Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogust ja mitmed teisedki.

Loe edasi: Hando Runnel: muinsuskaitse liikumine on mäletamine, hool, kunst ja ka julgus

Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 30. sünnipäeva ja avab mälestustahvli

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati sümboolset tähendust omavalt väga tähtsal päeval, kui 69 aastat varem, 12. detsembril, jõudis Briti laevastik Vabadussõja kõige kriitilisemal hetkel Eestile appi.

Tallinna raekojas tähistatakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi 30 sünnipäeva Foto Urmas Saard — Tallinna raekojas tähistatakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi 30. sünnipäeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sünnipäevalist tuleb tervitama Vabariigi President Kersti Kaljulaid[/pullquote]Selts asutati nimetatud päeval aastal 1987 omaaegses ametiühingute hoones, mida Tallinna linnapildis enam pole. Seltsi Asutavale Kogule valisid 80 tegutsevat klubi 239 saadikut, kes otsustasidki asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi. Samal kogunemisel kinnitati põhikiri ja seltsi esimeheks valiti liikumise peamine eestvedaja Trivimi Velliste, kes praegu on seltsi auesimees. Esimeseks auesimeheks valiti seltsi asutamise ajal teenekas muinsuskaitsja Villem Raam.

Olulise sündmuse mälestuseks kogunetakse teisipäeva keskpäeval, 12. detsembril, kunagise ametiühingu maja asemele ehitatud Tallinna Euroopa Majja (Rävala pst 4) seinatahvli avamisele, mis teatab Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamisest seal paiknenud hoones 30 aastat tagasi. Tahvlile on kirjutatud: „Siin paiknenud hoones asutati jõulukuu 12. päeval A.D. 1987 Eesti Muinsuskaitse Selts“.

Loe edasi: Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 30. sünnipäeva ja avab mälestustahvli

Eesti riikliku sümboolika alane koolitus

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva künnisel korraldati Tallinna XXI Kooli liputoimkonna, Vahipataljoni, Tallinna Lipuvabriku ja Eesti Lipu Seltsi koostöös Eesti riikliku sümboolika tutvustamise ja etiketi- ning protokollikohase kasutamise õppepäev. Osales üle poolesaja Tallinna ja Harjumaa koolide õpilase.

30. novembril jagati Tallinna XXI Koolis Eesti Lipu Seltsi ja teiste koostööpartneritega oma kogemusi ning anti praktilisi näpunäiteid koolide liputoimkondade moodustamiseks, koolitamiseks ning Eesti ja välisriikide sümboolika eksponeerimiseks ja etiketikohaseks kasutamiseks.

Koolituse korraldustoimkonna töös osalesid ja andsid oma panuse Tallinna XXI Kooli huvijuht Maarika Paun, Eesti Lipu Seltsi poolt Jüri Trei ,Tarmo Kruusimäe, Karina Tõeleid jpt.

Tallinna XXI Kooli liputoimkond →

Urmas Saard

Samal teemal:

Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Tänasel Eesti riikliku enesemääratlemise sajandal aastapäeval pühitseti Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. Pikal keskelt murdunud lainet kujutavale mälestusmärgile on kirjutatud nimed: Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson.

Kenotaaf üheksale riigivanemale Foto Urmas Saard — Kenotaaf üheksale riigivanemale. Foto: Urmas Saard

„Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni valusam hoop Eesti Vabariigi pihta tabas eeskätt selle poliitilist ja vaimset eliiti, omariikluse aate kandjaid. Lühikese aja jooksul vahistati ja hukati suurem osa silmapaistvaid Eesti riigi- ja avaliku elu tegelasi, sealhulgas kõik kunagised riigivanemad-valitsusjuhid,“ kirjutatakse 2013. a avaldatud hauata riigivanemate kenotaafi ideekonkursi võistlustöid tutvustavas vihikus. „Eriti traagilise alatooni loob asajolu, et mõnel juhul pole teada isegi mitte hukkamise aeg ja koht, matmispaigast rääkimata.“

[pullquote]„Ja olgu ikka veel rõhutatud, ilma proua Elle Leesita ei oleks me täna siin!“[/pullquote]Metsakalmistu igihaljaste mändide all viibisid tähtsal ajahetkel Vabariigi President, riigikogu esimees, Vabariigi Valitsuse liikmed, vaimulikud, kõrged ametikandjad, külalised väljapoolt Eestit ja kaasmaalased.

Loe edasi: Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Üheksa Eesti riigivanemat saavad kenotaafi

Teisipäeval, 28. novembril algusega kell 11 pühitsetakse Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale.

Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal Foto kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist — Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal. Foto: kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist

President Konstantin Pätsi rahula kõrvale rajatud kenotaafi ehk hauatähise saavad Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson.

„Need üheksa riigimeest on kõik andnud – erineval määral – oma panuse Eesti Vabariigi sünnilukku ja riigi ülesehitamisse. Nende elu ühisosa oli ohvrimeelsus. Enamik neist mõrvati ja neil pole teadaolevat hauda. Selle kenotaafiga avaldab tänane Eesti nimetatutele oma tänu ja austust,“ ütles MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Hauatähise pühitsevad EELK peapiiskop emeeritus, Eesti Kirikute Nõukogu esimees Andres Põder ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Sõna võtavad Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Laulab Eesti Filharmoonia kammerkoor.

Mälestusmärk on rajatud 2013. aasta kavandivõistluse võidutöö (KUU Arhitektid) järgi, mis kujutab endast pikka keskelt murdunud lainet. Töö autorid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann. Kenotaaf valmistati ja paigaldati Risto Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Rait Siska ning Ivo Tšetõrkini teostuses (MTÜ Porta Longi Montis).

Ettevõtmise algatas ja korraldas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Riigikantselei ja paljude annetajate toel.

“Laulumaa” teise hooaja võitja on Liis Marie Alt

Laupäeval, 18. novembril selgus TV7 telesaate “Laulumaa” finaalkontserdil teise hooaja võitja, kelleks on 11-aastane Liis Marie Alt lauluga “Armastusepuu”.

Liis Marie Alt, TV7 telesaate Laulumaa teise hooaja võitja Foto TV7 — Liis Marie Alt, TV7 telesaate Laulumaa teise hooaja võitja. Foto: TV7

Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Toompea koguduses toimunud finaalkontserdil astusid üles seitse finalisti, kelle seast valiti loosi teel välja võitja. Liis Marie Alti esitatud loole “Armastusepuu” on viisi ja sõnad teinud Piret Laikre ja seade Tõnu Laikre. Võitja lauluõpetaja on tema ema Merike Alt.

“Kristliku kanalina ei ole me eesmärk tekitada laste vahel võistlust, mida on meie ühiskonnas niigi palju, vaid anda kõigile võrdne võimalus võita ja seetõttu võitja ka loositi,” ütleb Laulumaa produtsent Sanna Pitko.

Saadetes astusid üles 5-12-aastased laululapsed. Igast saatest valisid vaatajad välja ühe rahvalemmiku, kes pääses edasi finaali, kus loositi välja võitja.

Loe edasi: “Laulumaa” teise hooaja võitja on Liis Marie Alt

Mida ütlevad teadlased „Eesti rahvuse kestmisest“

Tallinnas Kohtu tänaval asuva Teaduste Akadeemia saalis toimub 11. novembril Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud konverents „Eesti rahvuse kestmisest“.

Jaak Jõerüüt Kohtu tänaval asuva Teaduste Akadeemia saalis Foto Urmas Saard — Jaak Jõerüüt Kohtu tänaval asuva Teaduste Akadeemia saalis. Foto: Urmas Saard

MTÜ Tallinna Teadlaste Maja korraldatavat konverentsi toetavad Tallinna linn ja Eesti Teaduste Akadeemia. Konverentsi juhivad Tallinna Teadlaste Maja nõukogu aseesimehed Andres Kollist ja Peeter Normak. Kahe konverentsi ettekannetest ilmutatakse kogumik „Eesti rahvuse kestmisest“ ja see on Tallinna Teadlaste Maja kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul.

Konverentsil kuuleb seitsme lektori ettekannet. Kõigile antakse aega 20 minutit, mille sisse peab mahtuma ka küsimuste ja vastamiste võimalus.

Muusikateadlase, Teadlaste Maja liikme Maie Vikati ettekande pealkiri on „Muusikatraditsioonide osa rahvuse kestmisel“. Järgmisena kuuleb Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teaduri Rein Unduski ettekannet „Kirjandus, rahvus, riik: Eesti juubeli eelõhtul“. Suursaadik ja diplomaat Jaak Jõerüüt räägib teemal „ Diplomaatia ja rahvuslus“. Majandusteadlase ja inimgeograafi, Teadlaste Maja liikme Kalev Kuke teemaks on „Sport ja rahvus“. Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Valge teeb ettekande „Emakeele Selts eesti keele hoidjana ja arendajana“. Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektori, Teadlaste Maja liikme Renno Veinthali ettekande sisuks on „Inseneriteadused ühiskonna teenistuses“. Viimasena käsitleb Tallinna Ülikooli professor Allan Puur „Vaateid Eesti rahvastiku arengule“.

Urmas Saard

Rahvusraamatukogus käsitletakse suurt põgenemist

Taassünni päeval korraldab Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum Tallinna Rahvusraamatukogus kõigile ajaloohuvilistele rahvusvahelise konverentsi „Suur põgenemine üle kahe mere“.

Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas Foto Urmas Saard — Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Konverentsil ütleb avasõnad Hellar Lill, Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktor. Osalejaid tervitab Ühendkuningriikide Suursaatkond Eestis.

[pullquote]põgeneda või mitte põgeneda?[/pullquote]Päevakava sisaldab viit ettekannet. Ühiskonnategelane Andrus Villem vaatleb ÜRO 1951. aasta põgenikekonventsiooni ja tänapäeva. Ajaloolane Aart Nõmm jutustab Eesti põgenike lugudest Rootsis. Taani ajaloolane Peder Kragh käsitleb teemat „Juutide päästmine – kas Taani hiilgehetk teise maailmasõja ajal?“ Pärast lõunat jätkab kirjandusloolane Toomas Haug, kes küsib: põgeneda või mitte põgeneda? Samuti räägib ta paoteemast eesti kirjanduses. Briti ajaloolane Andrew Jennings kasutab oma ettekandes Suurbritannia näidet. Tema teemaks on „Teine maailmasõda ja väikesaared saarelisuse uuringute võtmes“.

Loe edasi: Rahvusraamatukogus käsitletakse suurt põgenemist

Myanmari ajakirjanikud pressivabadusest: kriitika võib viia vanglasse

9. oktoobril kogunesid Aasia ja ajakirjandushuvilised Tallinna ülikoolis, et arutleda koos dotsent Indrek Treufeldti ja kaheksaliikmelise Myanmari ajakirjanike delegatsiooniga inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse väljakutsete üle nende kodumaal.

Kuigi opositsioonipartei National League for Democracy juhi Aung San Suu Kyi ülekaalukas valimisvõit Myanmaris 2015. aasta novembris tegi näiliselt lõpu 60 aastat kestnud sõjaväeliste režiimide jadale, pole riigis tegelikkuses palju muutunud. Reaalne võim ja otsustusõigus on tänaseni Myanmari armee käes. Ajakirjandusvabadust piiravad jätkuvalt karmid riiklikud regulatsioonid, mis muuhulgas keelavad kriitilised sõnavõtud riigi ja militaarsete võimuesindajate kohta.

Vestlusest osa võtnud ajakirjanike sõnul võib ebasobiva artikli postitanud meediaväljaanne saada kõne mõnelt võimu esindajalt pärast tundliku teema kajastamist, kuid halvimal juhul võib tagajärjeks olla ka ajakirjaniku reaalne vangistus. Sellegipoolest tõdesid vestlusõhtu külalised, et Myanmari meediavabadus on kõrgem kui naaberriikides. “Kuid me ei saa võrrelda väljendusvabadust lääneriikidega. Lõuna-Aasia piirkonnas oleme vabad.”

Õhtu jätkudes kasvas paneelvestlusest välja aktiivne diskussioon Myanmari ajakirjanike ja publiku vahel. Indrek Treufeldti abiga suudeti peatuda ka mõnel teravamal teemal. Publiku seast esitati ajakirjanikele otsekohene küsimus: miks vaatab Myanmari riigijuht Aung San Suu Kyi vaikides pealt vähemusrahvaste hävitamist? Sellele järgnes mõnevõrra üllatuslik vastus: „Teda ei saa toimuvas süüdistada. See ei ole peaministri probleem, rohingjade kriisis on süüdi üksnes sõjavägi.”

Arutelust selgus, et riigijuht on pandud sundolukorda: kuna sisuliselt pole tal võimu sõjaväele vastu hakata, hoidub ta olukorra hapumaks muutumisest ja hoiab kinni vähesest demokraatlikust võimust, mis on suudetud enda kätte võita. Myanmari ajakirjanike meelest on rahvusvaheline meedia olukorda kajastanud vaid ühest vaatenurgast ja seda oluliselt üle paisutanud. “Meie kirjutame kohalikest teemadest ja kohalike vaatenurgast vaadatuna, rahvusvahelisel meedial on oma vaatenurk,“ väitsid ajakirjanikud. Vaatamata teravale olukorrale riigis keskendutakse igapäevaselt siiski argiuudistele.

Seda, kuivõrd avameelselt Myanmari ajakirjanikud tegelikult rääkisid, me hinnata ei oska, kuid omalt poolt tegime kõik, et neile selleks vastav keskkond luua. Usume, et ühiskondliku diskussiooni tekkimist toetavaid vestlusõhtuid on oluline korraldada. Samuti aitavad need avardada maailmapilti mujal toimuvast ja tuletavad meelde, et meile justkui iseenesest mõistetavaks saanud vabadused on siiski privileegid.

Vestlusõhtu „Ajakirjandusvabadusest Myanmaris“ toimus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Aasia uuringute magistrantide koostöös TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga, kelle kutsel tulid Myanmari ajakirjanikud nädalaks Eestiga tutvuma.