Lisaks tantsutrennidele korraldatakse erinevaid loenguid lavalise liikumise, lavalise käitumise, stilistika, meigi ja fotograafia teemadel. Trennid toimuvad kahel korral nädalas Padise vallamaja saalis.
Info ja registreerimine: tel. 5377 0604, e-post: mariliiskinnas@hotmail.com
Tallinna Keskraamatukogu kuulutas rahvusvahelise luulepäeva tähistamiseks välja luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad“, võistlus on suunatud algajatele autoritele ning kestab märtsi lõpuni .
Luulekonkurss julgustab kirjutama luulet, mis on keskendunud tänapäevale ehk elule Eestis siin ja praegu. Iga autor otsustab ise, mis on seejuures tema jaoks oluline. Kirjutada võib näiteks Eestimaa looduse ilust või mõnest ühiskonnaarengust, kirjeldada teatud miljööd või jutustada lugu, rääkida sündmustest maal või linnas jne.
Luulekonkurss on mõeldud algajatele autoritele, kes pole varem oma loomingut avaldanud ning soovivad oma võimed luule alal proovile panna. Luuletaja vanus pole oluline. Iga autor võib konkursile esitada kuni kolm luuletust, mis on kirjutatud enne konkursi väljakuulutamist või spetsiaalselt konkursi tarbeks. Luuletusi saab konkursile esitada paberkandjal, saata Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt või elektronpostiga. Konkursile laekunud tööde hulgast valib žürii välja kolm parimat tööd. Esikoha pälvinud luuletus avaldatakse kultuurilehes Sirp. Tulemused tehakse teatavaks 4. aprillil Tallinna Keskraamatukogus, kus võitjad saavad luuleteemalisi auhindu ja kingitusi, mis inspireerivad luuletusi kirjutama ka edaspidi.
Luulekonkursi reglemendi leiab aadressilt www.keskraamatukogu.ee
Ivika Türkson
Huvilised saavad osaleda sotsiaalse ettevõtuluse koolitusel “Tuunime sotsiaalset ärimudelit”, mis toimub 23. märtsil kell 12.30-17.00 Tartus (Ülikooli 7) ja 26. märtsil kell 13.00- 17.00 Tallinnas (Raekoja plats 16).
Koos otsime vastust küsimustele: Kas sotsiaalse ettevõttena kasutame parimat võimalikku viisi oma eesmärgile jõudmiseks?
Millised ettevõtlustulu teenimise võimalused on veel kasutamata? Kuidas vähendada riski, et oma tegevusega ei saavutata soovitud ühiskondlikku mõju? Koolitajad on Aune Lillemets ja Toomas Roolaid.
Allikas: Margarita Sokolova, Heateo Sihtasutus
Esitlus toimub Nõmme keskuses hiljuti avatud restoran-pubis Von Glehn, mis asub kunagise Nõmme noobleima lokaali Maxim ruumides. Ehkki avatud vaid paar kuud, on selle lavalt läbi käinud juba paarkümmend esinejat/bändi, teiste seas The Tuberkuloited, Reet Linna, Orelipoiss, Jan Uuspõld, Taavi Peterson, Vennaskond, Tõnu Raadik, Nikki, Sõpruse Puiestee, Sulliwan, Viljo Tamm jpt.
The Swindle Continues (2012) on rockumentaalfilm (rockumentary), mis on lavastatud Tõnu Trubetsky ja toodetud Tony Blackplait’i poolt ning jutustab Meremaa glam-punk bändist The Flowers of Romance. Film jutustab stiliseeritud väljamõeldud loo bändi tekkimisest, langusest ja sellele järgnenud tõusust, lähtudes siis kulissidetaguse niiditõmbaja, sarkastilise poeedi Tarah Xaintorxare vihjetest.
Allikas: The Flowers of Romance
Elo Uibokand on eesti tüdruk Soomes. Professionaalne ehtekunstnik kes oma näituse Hop galeriis on pühendanud eesti luulele. Valides väljendusvahenditeks väärismetalli, õlivärvid ning vanad õlimaalid, kunstnik eesmärgiks võtnud ühendada ehte- ja maalikunst ühtseks 
installatsiooniks. Luuletus kui hetke kontsentratsioon, kohtumise võimalikkus, piiri peal olek.
Must ja valge. Öö, pimedus, hirmud. Helendav päev, valu ja rõõm. Tuhanded haprad toonid õhtu ja hommiku vahel.
Melanhoolia ja igatsus, lõke, mis põleb pimeduses ja ühendab sõpru ja võõraid. Me sõime ja jõime ja olime rõõmsad ja siis läks igaüks oma teed. Võib-olla kohtume veel, kes teab?
Hetk läheb mööda. See, mis jääb, on tunne.
Ehe on kui hetke sümbol. Ehe kogub mälestusi ja tundeid. Ehe ühendab eilset ja homset.
-Elo Uibokand
Detsembri lõpus, tõi Theatrum Hospitalis lavale hiljuti Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud kunstniku Lemming Nageli absurdikomöödia “Mõnus Välk”, kuid kõik huvilised ei jõudnudki seda vaatama. Nüüd lööb välk uuesti juba reedel 9.märtsil ja laupäeval 10.märtsil.
Sõbrad – kaks Sulevit ja Maria meenutavad peagi mööduva sajandi töid ja tegemisi. Nad vaatavad mõnusasti koos pildiraamatuid ja arutlevad kunsti olemuse üle. Näib, nagu teaksid nad sellest kõike. Sündmused võtavad aga kummalise pöörde, kui tuppa astub kolmas Sulev. Pärast seda ei tundu enam miski loogiline… ega ka võimatu.
Algselt Viskiklubile värvuskuuldemänguna kirjutatud teos on aja jooksul muutunud üha päevakajalisemaks: läbi huumoriprisma puudutatakse hellalt, võiks öelda, et lausa vaevuaimatavalt mitmeid kitsaskohti nii Eestis kui terves maailmas… ning seda kõike kunstilises, välgulises ning pisut ka viskilises võtmes.
Mängivad: Ave Smirnov, Hasan Steinberg, Mart Valner, Taavi
Peterson või Kaiko Lippur
Klahvpillidel musitseerib Erki Andres Nuut
Lavastaja: Mart Tartlan
Kunstnik: Ele Krusell
TÄHELEPANU: ETENDUS ON ALLA 18-AASTASTELE KEELATUD!
Autor, muuseas, soovitab tungivalt ka üle 65-aastastel seda etendust mitte vaatama tulla.
Laupäeval, 10. märtsil 2012 toimub Estonia Talveaias Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu (ERFN) 20. aastapäeva, CIOFF(R) Eesti Noortekoja 10. aastapäeva ja rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA 25. aastapäeva tähistamine.
ERFNi senist teekonda iseloomustab kõige paremini üle-Eestiline võrgustik, mille toel on loodud CIOFF(R) Eesti Noortekoda ja pärimuskultuuri alast täiendõpet pakkuv koolituskeskus ning käivitatud rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA. Jätkusuutlikkuse võti peitub koostöös teadusasutusest üksikpillimeheni.
“Et meie tegevuse eesmärgiks on kõik need aastad olnud pärimuskultuuri väärtustamine ning paikkondliku kultuuri eripära ja järjepidevuse hoidmine, siis on ka oluline iga uue algatusega seda teadmist edasi anda,” ütleb Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu vastutav sekretär Anne Ojalo.
Lisaväärtust tulevikuks annab pärimuskultuuri spetsialisti kutse, mille kümme kõige esimest omanikku Lääne-Virumaalt Setomaani saavad tunnistused kätte aastapäevade tähistamisel.
Uut ajajärku ERFNi teekonnal tähistab ka 2012. aasta teema “Loomine”. See annab võimaluse uudsete lahenduste ja improvisatsiooni teel mitmekesistada tänapäevakultuuri ning samas teadvustada ja hoida alal algupärast. Laupäeval esilinastub Estonia Talveaias ka lühijoonisfilm “Loomine”, mis värske vormi ent iidse müütilise sisuga kannab endas sama ideed.
Aigapidi käimine om kõege õigemb tii! (Otepää vanasõna)
Rohkem infot: www.folkloorinoukogu.ee
Ajakirjanik Tarmo Teder esitleb Lemmikraamatute kogus Kapsad 8. märtsil oma uut proosakogumikku “Keedetud hinged”. Loeb ka üht-teist ette ja jutustab niisama lugusid. Veini ja õlut pakub ka. Kel on ja saab, võib ka ise joogipoolist kaasa võtta.
Hiljem pakub Kirjanike Kümbla sauna.
Kirjastus kirjutab Tarmo uue raamatu kohta niimoodi:
“Raamat koosneb umbes kolmekümnest proosaloost, mis on jagatud kahte tsüklisse – esimene sisaldab kümme stiilset novelli, teine koosneb lühematest, peaaegu usutavatest lugudest, milles esinevad sageli ka tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased.
Proosakogumik on kantud vaimukusest ning sõnaoskusest, selle puhul võib rääkida ka omanäolisest stiilist ning julgest, kohati groteski piiril kujundimaailmast.”
Lisainfo siin.
Scoutsrännak on Scoutspataljoni iga-aastane võistlus, millest on kutsutud osa võtma kõigi jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud. Rännak on pühendatud Scoutspataljoni taasloomise aastapäevale ning viiakse läbi Pakri poolsaarel. Scoutsrännak toimub sel aastal juba üheksandat korda.
Naiskodukaitse, Sisekaitseakadeemia ja Eesti Politsei Naisühenduse korraldatava “Naistelt naistele” koguperepäeva eesmärk on tutvustada naistele võimalusi, kuidas tõsta enda ja oma lähedaste turvalisust, pakkuda võimalust õppida konkreetseid uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks propageerida kodanikualgatust ning tõsta inimeste teadlikkust naiste võimalustest ja ülesannetest jõustruktuurides. Vähemtähtis pole ka heategevuslik eesmärk: toetada sümboolse piletihinnaga ja kohapeal kogutud annetustest Eesti Naiste Varjupaikade Liitu.
16.–17. märtsini toimub Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused“, millel käsitletakse väikerahvaste keelte ellujäämisstrateegiaid ning püütakse leida seoseid keele kaotamisega seotud kartuste ja tänapäeva ühiskonna erinevate kultuurinähtuste vahel.
Konverentsile lisab aktuaalsust asjaolu, et need probleemid, mille üle tunnevad muret praegu väikerahvad, võivad mõne aastakümne pärast osutuda aktuaalseks ka arvult palju suurematele rahvastele ja nende keeltele. Konverents ei keskendu siiski ainult keelele, vaid püüab teemale läheneda laiemast vaatenurgast. Nii räägib näiteks taanlane Arnaq Grove grööni keele perspektiividest, waleslanna Delyth Prys keele taaselustamise kogemustest oma kodumaal ning arutletakse ka friuuli ja mitmete soome-ugri keelte ees seisvate väljakutsete üle.
Keele ja kultuuri vahelistest varjatud seostest kõnelevad muuseas Martin Ehala, kes räägib õnne arusaamadest, ning Rein Veidemann mõtiskleb eesti kultuuri keelekesksuse üle. Eesti teadlastele lisaks osaleb konverentsil külalisi Gröönimaalt, Walesist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Ungarist, Lätist, Soomest ja Venemaalt. Loe edasi: Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest
19.-23. märtsini toimuval kevadisel koolivaheajal keskenduvad Tallinna noortekeskused maailmas valitsevatele ohtudele, nendest teavitamisele ja hoidumisele. Noortele korraldatakse mitmeid teavitustegevusi nii noortekeskustes kui keskusest väljas ning linnalaagreid.
Koolivaheajal peetavatesse infotundidesse on kaasatud mitmed külalised. Näiteks külastavad noortekeskusi noorsoopolitseinikud ja vangla noorsoospetsialistid. Noortele räägitakse, millised ohud varitsevad meid tänavatel, miks üldse satutakse vanglasse ning millised on noorte võimalused pärast vanglast vabanemist.
Lisaks toimuvad mitmed töötoad, kus õpitakse enesekaitset, tegema animatsiooni, fototöötlust ja helisalvestust. Räägitakse ka interneti ohtudest ja võimalustest ning mängitakse ebatavalist mängu „Maailm tagurpidi“. Muuhulgas korraldatakse noortele tõukeratta jm võistlusi, filmiõhtuid ning külastatakse meediahuviliste noortega raadio- ja telemaja. Koolivaheaja reedel saavad aga kõik huvilised oma julgust ja meeskonnatööoskust proovile panna ühisel laservõistlusmängul.
Kõiki teadushuvilisi noori oodatakse Pääsküla noortekeskuse linnalaagrisse „Mismõttes Teadus?“. Viiel päeval külastatakse Biorobootika Keskust, Energia avastuskeskust, AHHAA teaduskeskust ning kino Artist. Linnalaagris osalemiseks toimub eelregistreerimine 14. märtsini.
Loe edasi: Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele
Talv on taimetoidu sõbrale, kes ei taha sõltuda supermarketi eksootilistest viljadest või kasvuhoone toodetest, sageli väljakutse. Selle kursuse eesmärk on õppida kasutama kohalikku ja hooajalist toorainet, märkama selgeid maitseid. Maapirn, pastinaak ja muud juurikad on kindlasti laual, aga õpime ka erinevaid seemneid idandama ja aknalaual võrseid ehk mikro-rohelist kasvatama. Võrseteks sobivad paljud köögiviljad ja maitsetaimed alates tavapärasest sibulast kuni lehtsinepi, basiiliku ja brokkolini.
Valmistame näiteks pähkli-aedvilja riisi jõhvika-tšatniga, hooajalist salatit idandite ja võrsetega, värsket aedvilja-marja kokteili ja püreesuppi. Teeme koos ka mõne taimse leivamäärde – näiteks põldoa ning tomati-päevalilleseemne pasteeti. Tegemist on koolitusega, kus teooria seotakse sujuvalt praktikaga.
Osalejad saavad teada, milline kohalik tooraine on talvel (ja teistel aastaaegadel) hea, kuidas edukalt aknalaual kasvatada erinevaid võrseid. Ja karbikese oma külvatud seemneid ka koju kaasa. Lisaks saab kursuselt nippe kuidas lihtsa vaevaga maitserikast taimetoitu valmistada ning erinevaid põhi-retsepte, mida vastavalt aastaja köögiviljadele varieerida. Kõikide valmistatavate toitude retseptid saavad osalejad koju kaasa. Loe edasi: Lilleorus saab osaleda taimetoidu koolitusel
Täna Kõrvemaa suusaradadel peetud 15. Tallinna suusamaratoni finišijoone ületas esimesena Andres Kollo ajaga 1.35.07,2. Hõbemedalimees Madis Vaikmaa
kaotas 42 kilomeetrisel distantsil võitjale 9,7 sekundiga. Kolmandaks võitles end Sander Linnus, kes lõpetas ajaga 1.35.17,3. Raja kiireim naine
oli Sirli Hanni ajaga 1.49.03,0.
Pikale 42 kilomeetrisele rajale registreerus esialgsetel andmetel 692 suusasportlast.
Lühemale, 21 kilomeetri pikkusele distantsile registreerunud 254 suusataja seast näitas parimat vormi Stanislav Zelentsov, kes läbis raja ajaga 53.18,9. M-15 klassi kiireim noormees Karl Erik Rabakukk tuli üldjärjestuses teisele kohale, jäädes võitjale alla vaid 0,6 sekundiga.
Neidude N-15 klassi parimaks tunnistati Anette Baum, kelle ajaks fikseeriti finišis 1.01.57,7.
15. Tallinna suusamaratoni võitja Andres Kollo tuli võistlusele kõrgeimate eesmärkidega. ″Koondislasi täna ei olnud, seega oli mul lootust võidu nimel
heidelda, ″ rõõmustas mees vahetult pärast maratoni läbimist eduka sõidu üle. Tema sõnul tegid kuueses liidrigrupis päris palju tööd ära teiseks
tulnud Madis Vaikmaa ning kuuendale kohale platseerunud Avo Sambla.
Tallinna maraton oli eelviimane selleaastase Estoloppeti sarja maratonidest. Viimane neist on järgmisel pühapäeval toimuv Tamsalu-Neeruti maraton.
5. märtsil kell 17 toimub väikeses konverentsisaalis teadus- ja kultuuriõhtu „Teaduseetikast”, kus TÜ Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitleb teaduse ja eetika kokkupuutepunkte.
Eetikat ja moraali võime pidada inimestevaheliseks vaikivaks kokkuleppeks, teadus aga pretendeerib objektiivsusele. Miks vajab teadlane lisaks valemitele, eksperimentidele ja faktidele eetikat? Margit Sutrop on Vabariigi Presidendi Mõttekoja liige ja Euroopa Komisjoni teadusdirektoraadi eetika ekspert.
Registreerimine: Saksa saal, tel. 630 7360, deutsch@nlib.ee
Ikenobo koolkonna meister Midori Yamada tuleb tutvustama enam kui 500 aastase ajalooga ikebanat, jaapani lilleseadekunsti, teatab Jaapani Suursaatkond.
Ikebana on eriline Jaapani kunstivorm kus kombineeritakse taimed (nagu näiteks oksad, varred, lilled või puulehed) sobiliku nõuga, et tulemuseks oleks kunstiteos, mille erinevad elemendid vastavad loodusele ja aastaaegadele.
Ikebana sai alguse Buddhale lillede ohverdamise kombest ja on midagi enamat kui pelgalt lilleseadekunst. Ikebanat ei kasutata ainult selleks, et ruumi täita, vaid ka selleks, et tuua välja ruumi olulisust ja harmooniat aastaaegade vaheldumisega.
Midori Yamada on Ikenobō Venemaa osakonna rajaja ja endine juht. Alates 1992. aastast on ta tegelenud ikebana, tušimaali (sumie) ja teetseremoonia (Omote Senke koolkond) õpetamisega. 1997-2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Orientalistika Instituudis jaapani keele professorina. 2008. aastal pärjati ta tegevus Tõusva Päikese ordeniga. Tema sulest ilmus Matsuo Basho uustõlge “Kitsas tee sisemaale” Moskvas, 2010. aastal.
See üritus on kõigile huvilistele tasuta ja tõlgitakse jaapani keelest eesti keelde ning osaliselt ka inglise keelde. See on suurepärane võimalus tulla ja tutvuda lilleseadmiskunsti, ikebanaga.
Loe edasi: Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni
Näitusel “VARJEND 2415” tegeleb rühmitus Urmas-Ott meeste ehete arendamisega. Tööd on paigutatud kohaspetsiifilisse ruumiinstallatsiooni. Kunstnikud ehitavad postapokalüptilisse maailmapilti sobituva tuumasõjajärgse varjendi, mille fiktiivsed ellujäänud on kohandanud eluruumideks. Eksponeeritavate ehete esteetika on tuletatud küsimusest: mida väärtustaksid ja kannaksid apokalüpsise üleelanud inimesed? Millised väärtushinnangute muutused toimuksid sellises maailmas elava inimese psüühikas.
Rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste) on välja kasvanud kahe noore metallikunstniku ühisest loomingulisest tegevusest. Rühmitus on oma tegevuse jooksul kasutanud meediumitena ehtekunsti, sepist, graafikat, tänavakunsti, performance’eid ning loonud kollektiivis “Postinstrumentum” eksperimentaalmuusikal baseeruvaid etendusi. Aastal 2010 pälvis rühmitus Roman Tavasti nimelise stipendiumi.
Ootame huvilisi Keilasse Erakool Läte Avatud uste päevale. Tutvustame waldorfpedagoogika põhimõtteid, näitame mida õpilased Lättes teevad ja räägime, kuidas meie argipäev välja näeb. Lätte uksed on avatud 16. märts kell 16.00- 20.00
Avatud uste päevale on oodatud lapsevanemad, kes kaaluvad võimalust, et nende laste koolitee võiks alata Lättest. Samuti ootame inimesi, keda huvitab hariduse teema laiemalt ning kasvatus ja waldorfpedagoogika kitsamalt.
Lätte külaliseks on mitukümmend aastat Norra waldorfkoolis õpetajana töötanud Godi Keller. Pea kõik, kes temaga kohtunud (nii täiskasvanud kui õpilased), iseloomustavad teda vitaalse, vaimuka ja sooja inimesena, keda ikka ja jälle kuulata sooviks.
Avatud kohvik, mida peavad seekord Erakool Lätte õpilased ning lastehoid, kus lastega tegelevad Lätte lastehoiu loomise initsiatiivgrupp. Täna õpib meie kooli neljas klassis kokku 60 õpilast ning neid õpetab 6 õpetajat. Loe edasi: Erakool Läte korraldab avatud uste päev
Neljapäeval, 1. märtsil kell 17 avatakse rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Liis Kogeri personaalnäitus „Seal külmas kambris tulid…”. Avamisel musitseerib Jaan Sööt.
Tegemist on noore kunstniku teise isikunäitusega. Näituse pealkiri on poeet Mihkel Reinkorti luuletuse esimene rida, mis juhatab sisse ja hoiab endas kõigi tööde teemat: armastuse ringkäiku hetkedes. Näitusel on eksponeeritud valik õlimaale, mis valminud aastatel 2011-2012. Iga töö juures mängib olulist rolli värv. Kunstniku sõnul on tegemist ekspressiivsete ja intuitsiooni usaldavalt loodud maalidega sellest, mis hingele oluline. Lõppkokkuvõttes loeb tunne, sest see on elus ainus, mida usaldada. Maalid on dialoog vaataja ja pildi vahel, tööde esitamise valikul on võitnud soov pakkuda vaatajale õrnu ja erke meeleseisundeid.
Liis Koger on sündinud 1989. aastal ja õpib Tartu ülikoolis maali erialal. Lisaks ühele isiku- ja arvukatele ühisnäitustele on tema töid eksponeeritud välismaal.
Noor kunstnik on jõudnud endale nime teha ka luuletajana. 2011. a. ilmus Liis Kogeri debüütkogu ,,Tantsud armastuse lõppu”. Tema luulet on avaldanud ajakiri „Looming”. Näitust toetavad Sohvaklubi, Sushi Cat, Nautimus ja Odessa.
Väljapanek jääb avatuks 15. märtsini.
Annika Koppel
Neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 15 korraldab Kolgaküla selts rahvamajas vabaühenduste foorumi, kuhu oodatakse kõikide Kuusalu vallas tegutsevate MTÜ-de, seltside ja seltsingute aktiviste ning vallavolikogu ja -valitsuse liikmeid. Esinema tuleb presidendi vabakonnanõunik Madle Lippus. Ta räägib oma kogemustest nii Uue Maailma Seltsi juhtimisel kui ka Tallinna vabaühenduste koostöö organiseerimisel.
Tehakse kokkuvõte Kuusalu valla vabaühenduste kaardistamisest. Moderaator Ivika Nõgeli eestvedamisel arutletakse selle üle, mida ja kuidas oleks mõistlik koostöös teha.
Foorumit toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Allikas: MTÜ Kolgaküla Selts
Viimsi vald korraldab pühapäeval, 11. märstil kella 11–14 Haabneemes Päikeseratta lasteaia parkla kõrval rahvaliku lumeskulptuuride ehitamise võistluse ”Viimsi Lumelinn 2012”. Töid hindab žürii ning parimaid ootavad auhinnad. Hinnatakse nii kunstilist kujundust kui funktsionaalsust. Lumelinna avamine toimub pühapäeval, 11. märtsil kell 14.
Võistkondade registreerimine toimub kuni 8. märtsini Viimsi valla kultuuri- ja spordiametis. Ebasobivate ilmastikuolude korral võib korraldaja teha muudatusi.
Trummar Han Bennink kuulub Euroopa jazzilegendide hulka, ta on n-ö viimaseid mohikaanlasi põlvkonnast, kes sai kuulsaks jazzi tõusulainel kuldsetel kuuekümnendatel. Tänavu kevadel tähistab Hollandi särav muusik ja kunstnik oma 70ndat juubelisünnipäeva kontsertidega mitmel pool Euroopas. Ka Eesti publik saab osa tema kordumatust improvisatsioonishowst, mille energiatase ei jää alla kahekümnestele rokkaritele. Maestro lavapartner on sel korral kitarrist Jaak Sooäär, kes peab väga lugu hollandlase loomingulisest särtsust ja professionaalsusest.
Kontserdid toimuvad Tartus ja Tallinnas.
Tänasest reedeni osaleb Tallinna Noorsootöö Keskuse noortegrupp Läti, Eesti, Rootsi koostöötegevuse „Youth Space 2010-2013“ kolmandas
loomingulises töötoas Stockholmis, mis valmistab ette augustis toimuvat noorte kunstifestival.
Viie päeva jooksul toimuvad erinevad töötoad digitaalkunstist ja kaunitest kunstidest. Näiteks koostavad noored animatsiooni teel joonis- ja nukufilme,
püüavad jutustada oma elulugusid digitaalse maailma vaatenurgast ning proovivad teha näojumestusi ja kehamaalinguid. Eestit esindav Piret
Bergmann korraldab noortele töötuba, kus läbi noorte kujutlusvõime ehitatakse taaskasutatavatest materjalidest tuleviku visiooni.
„Youth Space 2010-2013“ on Riia, Tallinna ja Stockholmi koostöötegevus, mis toimub programmi „Central Baltic INTERREG“ raames. Koostööpartnerite ühise
pingutusena luuakse unikaalne õppimise-, suhtlemise- ja kaasamise keskkond „Youth Space“. Noortekeskus Riias, noorteportaal ja mitteformaalse õppimise
programmid on olulisteks, kuid mitte ainsateks pikaajalise ühistegevuse väljunditeks.
Tallinna Noorsootöö Keskus koordineerib ülelinnalist noorsootööd ning on katusorganisatsiooniks seitsmele Tallinna noortekeskusele, noorte
infokeskusele ning Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskusele. Sihtrühma kuuluvad eelkõige 7-26aastased noored.
Andmekaitse Inspektsioon, olles seiranud kõiki Eesti kohalike omavalitsuste- ja avaliku sektori asutuste veebilehti, tunnustas kõige läbipaistvamaid. Eesti läbipaisvusmeelseim riigiasutus on Veterinaar- ja Toiduamet ning läbiapistvaim kohaliku omavalitsusasutus on Padise vald.
Auhinna pälvinutele lisaks soovib Andmekaitse Inspektsioon tuua välja asutusi, kes teevad head tööd avaliku teabe avaldamisega oma võrgulahel: avaliku sektori asutuste kategoorias järgnesid Veterinaar- ja Toiduametile Riigikantselei, Õiguskantsler, Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Kohalike omavalitsusasutuste kategoorias olid Padise valla järel esirinnas Vastseliina vald, Audru vald, Tallinna Linnavalitsus ja Lihula vald.
Eilsel tunnustamisüritusel sõnas Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep: „Hea meel on näha, et ametnike mõtlemises on toimunud muutus: saadakse aru, et veebilehe pidamine ei ole tingimata kohustus, vaid see on heaks tööriistaks ja suhtluskanaliks kodanikega.”
Tunnustuse aluseks on asutuste võrgulehtedel olev teave ja selle esitamise viis. Läbiviidud seire eel sai sõnastatud kriteeriumid, mis teevad ühest asutusest läbipaistva asutuse. Suuresti on need kriteeriumid seotud avaliku teabe seaduse nõuetega, kuid sisaldavad lisaks kvaliteete, mida otseselt seadus ei nõua, aga on suunatud kodaniku võimalikult heale teenindamisele – see ongi läbipaistvusmeelsus.
Allikas: Padise vald
