Rubriik: Harjumaa

Täna: Eesti muusika päevade tipphetk Hobuveskis

Tatjana Kozlova. Foto: Tarmo Johannes

Täna, 21. märtsil kell 19 saab teoks Eesti muusika päevade tipphetk Hobuveskis (Tallinn, Lai tn 47), kui ansambel Resonabilis toob esiettekandele kolm lugu.

Heliloojad Liisa Hirsch, Kristjan Kõrver ja Tatjana Kozlova on kirjanduslikele algmaterjalidele tuginedes loonud muusikalised jutustused, mis saavad lavalise näo lavastaja Ott Aardami, kunstnike Tuuli Aule ja Marit Ilisoni ning prantsuse videokunstniku Eléonore de Montesquiou kaasabil.

Liisa Hirsch on oma teose loonud Gabriel García Márquez’i novelli “Sinise koera silmad” põhjal. Kristjan Kõrverilt tuleb
ettekandele kaks peatükki vendade Grimmide muinasjutust “Raud-Ants”, Tatjana Kozlova aga on muusikasse kirjutanud teise vendade Grimmide muinasjutu pealkirjaga “Kolm sulekest”. Kui “Raud-Antsu” tõlgendus võiks jääda pigem muusika teha, siis Tatjana Kozlova viis muinasjuttu tõlgendada toetub Carl Gustav Jungi psühhoanalüüsi teooriatele ning räägib suuresti alateadvusest.

Ansambli Resonabilis koosseis on maailmas unikaalne: ansamblisse kuuluvad laulja, flööt, kannel ja tšello. Just kandle kõla
paigutamine uue muusika konteksti on toonud Resonabilisele  palju positiivset tähelepanu. Maailmas vähe rahvusliku päritoluga pille, mille kõla ja mänguvõimalused põimuvad nii hästi klassikaliste instrumentidega. Loe edasi: Täna: Eesti muusika päevade tipphetk Hobuveskis

Telliskivis alustab dokfilmiklubi

MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus ja Kinobuss MTÜ alustavad Telliskivi Loomelinnakus F-hoone seinte vahel filmiõhtuid.

Dokfilmiklubi läheb käima teisipäeval, 20. märtsil kell 20:00 filmiga The Yes Men Fix the World.

Yes Men – Andy Bichlbaumi ja Mike Bonanno ei ole lihtsalt filmikangelased, vaid aktivistide grupp. Nad ise ütlevad üsna lihtsalt, et sõdivad nende korporatsioonide vastu, mis neile ei meeldi. Nagu ahnus maskeerub progressiks, on kapitalismivastase Yes Meni kamuflaažiks pintsaklips. Nad on kaasaja Robin Hoodid ja nende võitlusväli on meedia. Kujundades veebilehe, mis on äravahetamiseni sarnane mõne suurkorporatsiooni või äriühingu omaga, jäävad nad ootama, mil mõni telekanal või tippkohtumine nende lõksu satub ja neid konverentsile või uudistesse esinema kutsub. Ja võim ongi nende. Yes Meni tegemisi kujutava filmi „Yes Men Parandab Maailma“ levitamist on muidugi proovitud ära keelata, mis omakorda toetab filmi sõnumit: tõe loomine ja rääkimine on monopoliseeritud.

Film linastub inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Pikkus 87 minutit.
Režisöörid: Andy Bichlbaum, Mike Bonanno, Kurt Engfehr
Idee autorid: Andy Bichlbaum, Mike Bonanno
Produtsendid: Doro Bachrach, Patrice Barrat, Ruth Charny, Alan Hayling jt
Operaatorid: Raul Barcelona, Sarah Price

Lisainfo:

www.kinobuss.ee
dfk.maailmakool.ee
mondo.org.ee

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses korraldati Poola õhtu

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses toimus poola kultuuri tutvustav õhtu.

Kultuuriõhtu korraldas Poola välisvabatahtlik Kamila Owcarz, kes on praegu Tallinnas Euroopa vabatahtliku teenistuse raames vabatahtlikku tööd tegemas.

Kamila Owcarz tutvustas kultuuriõhtul oma sünnimaa ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jms. Üritust illustreeriti slaidide, videfilmide ja muusikaga.

Tallinna Puuetega Inimeste Kojas on varem toimunud Itaalia, Saksa, Katalaani, Austria, Rumeenia, Armeenia,  Kreeka ja  Hispaania kultuuriõhtud, kus Tallinnas tegutsevad vabatahtlikud on tutvustanud oma maa kultuuri ja tavasid.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Vladislav Koržets ja Riho Sibul annavad emakeelepäeva puhul Nõmmel kontserdi

Pühapäeval, 18. märtsil algusega kell 17 toimub Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) kirjanduskontsert pealkirjaga «Meeles ja keeles», kus esinejateks Vladislav Koržets ja Riho Sibul.

Emakeelepäevale pühendatud kirjanduskontserdil saab kuulda Koržetsi tekste nii tema enda kui ta hea sõbra Riho Sibula esituses.

Vladislav Koržets on tuntud muhedaid ja õpetlikke vahetekste pajatava keskkonnasaate «Osoon» saatejuhina, samuti kirgliku kalamehe ning kogenud kalaroogade valmistajana. Ilmselt veidi vähem teatakse teda luuletajana ja laulutekstide autorina, kelle sõnadele tehtud laule on esitanud Tõnis Mägi, Riho Sibul, Gunnar Graps, ansamblid Ultima Thule, Ruja jmt.

Piletid hinnaga 2 eurot on müügil Nõmme kultuurikeskuse valvelauas. Kontserdi ajal on võimalik osta ka Sibula ja Koržetsi autogrammidega CD-plaati «Kahemehesaag».

www.nommekultuur.ee

Kuus päeva ja kolmteist sündmust – Eesti Muusika Päevade festival

Eesti uue muusika tippfestivali Eesti Muusika Päevad korraldajad teatavad, et festivali detailne kava on tänaseks paigas ja veebilehel nähtav. 19.-24.märtsil 2012 Tallinna kontserdipaikades eesti heliloojate koorekihi värsket loomingut tutvustav festival kestab kuus päeva ning mahutab kavasse kolmteist erilist muusikasündmust. Nende hulgas on uudisteostega kontserdid, kultuuriteemaline arutelufoorum, hilisõhtused kontserdid ja peod, audiovisuaalse kunsti sündmused, muusikateater jne.

Eesti Muusika Päevade peateema on tänavu “Eesti muusika bändiga”, mis tähendab, et tähelepanu all on heliloojate ja uue muusika ansamblite üksteisest sõltuv suhe. “Huvi pärast lugesime uue muusika ansamblid festivali kavas kokku ja saime ootamatult suure arvu “bände”,” loetles
festivali kunstiline juht Timo Steiner.

Festivali produtsendi Riin Eensalu sõnul on Eesti Muusika Päevade kava läbi aegade soovinud esile tuua eesti heliloojate loomingut ning võimaldada heliloojatel oma loomingulisi unistusi täide viia. “Olles Eestis suurim uute heliteoste tellija ja platvorm meie riigi heliloojate loomingule, püüame festivali kavas alati näidata Eesti kaasaaegset muusikat kogu oma värvikirevuses. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele on programmis sündmusi, kus muusika kohtub kunsti, kino ja teatriga. Peame vajalikuks näidata kaasaaegses heliloomingus olulisi tendentse, käia ajaga kaasas, võib-olla isegi olla ajast ees ning tekitada avalikku arutelu heliloomingu ja muusikavaldkonna teemadel. Ja muidugi püüame leida vastust küsimusele, milline on helilooja roll tänapäeva ühiskonnas ning milline hakkab see olema tulevikus.”

Kokku saab Eesti Muusika Päevade ajal kuulata üle 70 helilooja muusikat. Nende hulgas leidub väga tuntud nimesid (nt Erkki-Sven Tüür, Rein Rannap, Ester Mägi, Tõnu Kõrvits) ja uue muusika ringkonnas aina hinnatumad tegijaid (Tatjana Kozlova, Mirjam Tally, Páll Ragnar Pálsson). Ent kuuleb muusikat ka noorema põlvkonna heliloojatelt, tudengitelt ja päris õpilastelt, kes parasjagu leiavad end heliloojana.
Täiendav informatsioon: www.helilooja.ee/emp/

Tule kohtuma “Vasaku Jala Reede” režissööriga

Neljapäeval, 15. märtsil kell 17.00 on Järve noortekeskuses (Alajaama 1, Tallinn) võimalik kohtuda Eesti viimase aja edukaima filmi „Vasaku Jala Reede“ ühe režissööri Arun Tammega.

Kohtumine Tammega kestab orienteeruvalt tund aega. Selle vältel räägib Tamm oma edu saladustest ning annab soovitusi, kuidas filmihuviga noorest võiks saada tunnustatud režissöör. Arun Tammega on kaasas ka liige filmimeeskonnast, kuid, kes täpsemalt, selgub neljapäeval kohapeal.

Sissepääs noortekeskusesse on kõigile huvilistele tasuta.


Musta huumoriga kriminaalfilmi „Vasaku Jala Reede“ lavastajateks on Eesti noorimad režissöörid Andres Kõpper ja Arun Tamm. Esimese kahe ja poole nädalaga saavutas film vaadatavuselt teise koha. Head tunnustust on film saanud ka kriitikutelt.

Lisainfo:
www.taninfo.ee/jarve

Raju on olla doonor

Kolmapäeval, 14. märtsil läheb Tallinnas, Tartus ja Pärnus verd andma ligi 150 võitlusspordifänni.

Kampaania “Raju doonoriks!” toimub 14. märtsil paralleelselt Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlas, Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi
Verekeskuses ja Pärnus Pärnu Haigla Veretalituses. Ürituse raames on võimalik end doonoriks registreerida aadressil http://mma.ee/doonor.
Kõikide eelregistreerunute vahel loositakse välja KUUS Raju 9 lähikoha piletit.

Eesti sportliku vabavõitluse liiga Raju, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskuse ja Pärnu Haigla Veretalituse heategevusprojekt “Raju doonoriks!” eesmärgiks on teadvustada avalikkusele veredoonorluse ja tervislike eluviiside tähtsust, kutsuda inimesi üles verd andma ja arendada võitlussportide tuntust Eestis.

“Doonorlus näitab hoolivust meid ümbritsevate abivajajate vastu ja mul on hea meel, et keegi on võtnud korraga ette kahe tähtsa teema – spordi ja tervise – meelelahutusliku teadvustamise käimasoleva projekti kaudu,” rääkis üritusest Eesti räppar, kampaanias osalev Henry Kõrvits ehk Genka.
“Eestlaste hoiakud võitlusspordi suhtes on sageli ekslikud, tegelikult on võitlusspordiga tegelejad täiesti normaalsed inimesed nagu kõik teisedki,” lisas Kõrvits.

“Doonorlus on lihtne, võtab vähe aega ja ei nõua rahalisi väljaminekuid. Samas on see üks reaalne tegu, millega inimene saab teisi aidata,” rääkis
Raju peakorraldaja Ott Tõnissaar. “Korraldame kampaaniat juba kolmandat korda – eelmine kord oli sügisel, kui tõime verd annetama 85 inimest.
Sel korral liitus meie ettevõtmisega ka Pärnu Haigla Veretalitus.” lisas Tõnissaar.

Heategevuskampaania kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

Sportlik vabavõitlus on võitlussport, mis ühendab endas kolm olümpiaala – poksi, maadluse ja judo – ning teised kahevõitlusalad.
MMA Raju on Eesti sportliku vabavõitluse liiga, mille matšid toimuvad Eestis ainulaadses, võrkaiaga piiratud puuris.

Tallinna Keskraamatukogu korraldab luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad”

Tallinna Keskraamatukogu kuulutas rahvusvahelise luulepäeva tähistamiseks välja luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad“, võistlus on suunatud algajatele autoritele ning kestab märtsi lõpuni .

Luulekonkurss julgustab kirjutama luulet, mis on keskendunud tänapäevale ehk elule Eestis siin ja praegu. Iga autor otsustab ise, mis on seejuures tema jaoks oluline. Kirjutada võib näiteks  Eestimaa looduse ilust või mõnest ühiskonnaarengust, kirjeldada teatud miljööd või jutustada lugu, rääkida sündmustest maal või linnas jne.

Luulekonkurss on mõeldud algajatele autoritele, kes pole varem oma loomingut avaldanud ning soovivad oma võimed luule alal proovile panna. Luuletaja vanus pole oluline. Iga autor võib konkursile esitada kuni kolm luuletust, mis on kirjutatud enne konkursi väljakuulutamist või spetsiaalselt konkursi tarbeks. Luuletusi saab konkursile esitada paberkandjal, saata Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt või elektronpostiga. Konkursile laekunud tööde hulgast valib žürii välja kolm parimat tööd. Esikoha pälvinud luuletus avaldatakse kultuurilehes Sirp. Tulemused tehakse teatavaks 4. aprillil Tallinna Keskraamatukogus, kus võitjad saavad luuleteemalisi auhindu ja kingitusi, mis inspireerivad luuletusi kirjutama ka edaspidi.
Luulekonkursi reglemendi leiab aadressilt www.keskraamatukogu.ee

Ivika Türkson

Võimalus osaleda sotsiaalse ettevõtluse koolitusel

Huvilised saavad osaleda sotsiaalse ettevõtuluse koolitusel “Tuunime sotsiaalset ärimudelit”, mis toimub 23. märtsil kell 12.30-17.00 Tartus (Ülikooli 7) ja 26. märtsil kell 13.00- 17.00 Tallinnas (Raekoja plats 16).

Koos otsime vastust küsimustele: Kas sotsiaalse ettevõttena kasutame parimat võimalikku viisi oma eesmärgile jõudmiseks?
Millised ettevõtlustulu teenimise võimalused on veel kasutamata? Kuidas vähendada riski, et oma tegevusega ei saavutata soovitud ühiskondlikku mõju? Koolitajad on Aune Lillemets ja Toomas Roolaid.

Allikas: Margarita Sokolova, Heateo Sihtasutus

Nõmmel tulekul Trubetsky uue DVD esitlus

The Flowers of Romance. Foto: Kristjan Lepp
Nõmmel toimub 29. märtsil glam-rock bändi THE FLOWERS OF ROMANCE 2. DVD “THE SWINDLE CONTINUES” esitlus. The Flowers of Romance’i uus rockumentaalfilm (rockumentary) sisaldab 33 laulu ning muusikavideot ja kestab ligi 3 tundi.

Esitlus toimub Nõmme keskuses hiljuti avatud restoran-pubis Von Glehn, mis asub kunagise Nõmme noobleima lokaali Maxim ruumides. Ehkki avatud vaid paar kuud, on selle lavalt läbi käinud juba paarkümmend esinejat/bändi, teiste seas The Tuberkuloited, Reet Linna, Orelipoiss, Jan Uuspõld, Taavi Peterson, Vennaskond, Tõnu Raadik, Nikki, Sõpruse Puiestee, Sulliwan, Viljo Tamm jpt.

The Swindle Continues (2012) on rockumentaalfilm (rockumentary), mis on lavastatud Tõnu Trubetsky ja toodetud Tony Blackplait’i poolt ning jutustab Meremaa glam-punk bändist The Flowers of Romance. Film jutustab stiliseeritud väljamõeldud loo bändi tekkimisest, langusest ja sellele järgnenud tõusust, lähtudes siis kulissidetaguse niiditõmbaja, sarkastilise poeedi Tarah Xaintorxare vihjetest.

Allikas: The Flowers of Romance

HOP galeriis avati Elo Uibokandi näitus “Painted Poetry”

Elo Uibokand on eesti tüdruk Soomes. Professionaalne ehtekunstnik kes oma näituse Hop galeriis on pühendanud eesti luulele. Valides väljendusvahenditeks väärismetalli, õlivärvid ning vanad õlimaalid, kunstnik eesmärgiks võtnud ühendada ehte- ja maalikunst ühtseks installatsiooniks. Luuletus kui hetke kontsentratsioon, kohtumise võimalikkus, piiri peal olek.
Must ja valge. Öö, pimedus, hirmud. Helendav päev, valu ja rõõm. Tuhanded haprad toonid õhtu ja hommiku vahel.
Melanhoolia ja igatsus, lõke, mis põleb pimeduses ja ühendab sõpru ja võõraid. Me sõime ja jõime ja olime rõõmsad ja siis läks igaüks oma teed. Võib-olla kohtume veel, kes teab?
Hetk läheb mööda. See, mis jääb, on tunne.
Ehe on kui hetke sümbol. Ehe kogub mälestusi ja tundeid. Ehe ühendab eilset ja homset.

-Elo Uibokand

 

Lisainfo.

Mõnus Välk lööb taas

Detsembri lõpus, tõi Theatrum Hospitalis lavale hiljuti Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud kunstniku Lemming Nageli absurdikomöödia “Mõnus Välk”, kuid kõik huvilised ei jõudnudki seda vaatama. Nüüd lööb välk uuesti juba reedel 9.märtsil ja laupäeval 10.märtsil.


Sõbrad – kaks Sulevit ja Maria meenutavad peagi mööduva sajandi töid ja tegemisi. Nad vaatavad mõnusasti koos pildiraamatuid ja arutlevad kunsti olemuse üle. Näib, nagu teaksid nad sellest kõike. Sündmused võtavad aga kummalise pöörde, kui tuppa astub kolmas Sulev. Pärast seda ei tundu enam miski loogiline… ega ka võimatu.
Algselt Viskiklubile värvuskuuldemänguna kirjutatud teos on aja jooksul muutunud üha päevakajalisemaks: läbi huumoriprisma puudutatakse hellalt, võiks öelda, et lausa vaevuaimatavalt mitmeid kitsaskohti nii Eestis kui terves maailmas… ning seda kõike kunstilises, välgulises ning pisut ka viskilises võtmes.

Mängivad: Ave Smirnov, Hasan Steinberg, Mart Valner, Taavi
Peterson või Kaiko Lippur
Klahvpillidel musitseerib Erki Andres Nuut
Lavastaja: Mart Tartlan
Kunstnik: Ele Krusell

TÄHELEPANU: ETENDUS ON ALLA 18-AASTASTELE KEELATUD!

Autor, muuseas, soovitab tungivalt ka üle 65-aastastel seda etendust mitte vaatama tulla.

Pärimuskultuuri eheduses on jõud ja vägi

Laupäeval, 10. märtsil 2012 toimub Estonia Talveaias Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu (ERFN) 20. aastapäeva, CIOFF(R) Eesti Noortekoja 10. aastapäeva ja rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA 25. aastapäeva tähistamine.

ERFNi senist teekonda iseloomustab kõige paremini üle-Eestiline võrgustik, mille toel on loodud CIOFF(R) Eesti Noortekoda ja pärimuskultuuri alast täiendõpet pakkuv koolituskeskus ning käivitatud rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA. Jätkusuutlikkuse võti peitub koostöös teadusasutusest üksikpillimeheni.

“Et meie tegevuse eesmärgiks on kõik need aastad olnud pärimuskultuuri väärtustamine ning paikkondliku kultuuri eripära ja järjepidevuse hoidmine, siis on ka oluline iga uue algatusega seda teadmist edasi anda,” ütleb Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu vastutav sekretär Anne Ojalo.

Lisaväärtust tulevikuks annab pärimuskultuuri spetsialisti kutse, mille kümme kõige esimest omanikku Lääne-Virumaalt Setomaani saavad tunnistused kätte aastapäevade tähistamisel.

Uut ajajärku ERFNi teekonnal tähistab ka 2012. aasta teema “Loomine”. See annab võimaluse uudsete lahenduste ja improvisatsiooni teel mitmekesistada tänapäevakultuuri ning samas teadvustada ja hoida alal algupärast. Laupäeval esilinastub Estonia Talveaias ka lühijoonisfilm “Loomine”, mis värske vormi ent iidse müütilise sisuga kannab endas sama ideed.

Aigapidi käimine om kõege õigemb tii! (Otepää vanasõna)
Rohkem infot: www.folkloorinoukogu.ee

Tarmo Tederi raamatuesitlus Kapsas

Ajakirjanik Tarmo Teder esitleb Lemmikraamatute kogus Kapsad 8. märtsil oma uut proosakogumikku “Keedetud hinged”. Loeb ka üht-teist ette ja jutustab niisama lugusid. Veini ja õlut pakub ka. Kel on ja saab, võib ka ise joogipoolist kaasa võtta.

Hiljem pakub Kirjanike Kümbla sauna.

Kirjastus kirjutab Tarmo uue raamatu kohta niimoodi:
“Raamat koosneb umbes kolmekümnest proosaloost, mis on jagatud kahte tsüklisse – esimene sisaldab kümme stiilset novelli, teine koosneb lühematest, peaaegu usutavatest lugudest, milles esinevad sageli ka tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased.
Proosakogumik on kantud vaimukusest ning sõnaoskusest, selle puhul võib rääkida ka omanäolisest stiilist ning julgest, kohati groteski piiril kujundimaailmast.”

Lisainfo siin.

Tallinna Lauluväljakul toimub heategevuslik koguperepäev

Naiskodukaitse, Sisekaitseakadeemia ja Eesti Politsei Naisühenduse korraldatava “Naistelt naistele” koguperepäeva eesmärk on tutvustada naistele võimalusi, kuidas tõsta enda ja oma lähedaste turvalisust, pakkuda võimalust õppida konkreetseid uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks propageerida kodanikualgatust ning tõsta inimeste teadlikkust naiste võimalustest ja ülesannetest jõustruktuurides. Vähemtähtis pole ka heategevuslik eesmärk: toetada sümboolse piletihinnaga ja kohapeal kogutud annetustest Eesti Naiste Varjupaikade Liitu.

Vaata täpsemat infot!

Ühine ka “Naistelt naistele” Facebooki lehega!

Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

16.–17. märtsini toimub Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused“, millel käsitletakse väikerahvaste keelte ellujäämisstrateegiaid ning püütakse leida seoseid keele kaotamisega seotud kartuste ja tänapäeva ühiskonna erinevate kultuurinähtuste vahel.

Konverentsile lisab aktuaalsust asjaolu, et need probleemid, mille üle tunnevad muret praegu väikerahvad, võivad mõne aastakümne pärast osutuda aktuaalseks ka arvult palju suurematele rahvastele ja nende keeltele. Konverents ei keskendu siiski ainult keelele, vaid püüab teemale läheneda laiemast vaatenurgast. Nii räägib näiteks taanlane Arnaq Grove grööni keele perspektiividest, waleslanna Delyth Prys keele taaselustamise kogemustest oma kodumaal ning arutletakse ka friuuli ja mitmete soome-ugri keelte ees seisvate väljakutsete üle.

Keele ja kultuuri vahelistest varjatud seostest kõnelevad muuseas Martin Ehala, kes räägib õnne arusaamadest, ning Rein Veidemann mõtiskleb eesti kultuuri keelekesksuse üle. Eesti teadlastele lisaks osaleb konverentsil külalisi Gröönimaalt, Walesist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Ungarist, Lätist, Soomest ja Venemaalt. Loe edasi: Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

19.-23. märtsini toimuval kevadisel koolivaheajal keskenduvad Tallinna noortekeskused maailmas valitsevatele ohtudele, nendest teavitamisele ja hoidumisele. Noortele korraldatakse mitmeid teavitustegevusi nii noortekeskustes kui keskusest väljas ning linnalaagreid.

Koolivaheajal peetavatesse infotundidesse on kaasatud mitmed külalised. Näiteks külastavad noortekeskusi noorsoopolitseinikud ja vangla noorsoospetsialistid. Noortele räägitakse, millised ohud varitsevad meid tänavatel, miks üldse satutakse vanglasse ning millised on noorte võimalused pärast vanglast vabanemist.

Lisaks toimuvad mitmed töötoad, kus õpitakse enesekaitset, tegema animatsiooni, fototöötlust ja helisalvestust. Räägitakse ka interneti ohtudest ja võimalustest ning mängitakse ebatavalist mängu „Maailm tagurpidi“. Muuhulgas korraldatakse noortele tõukeratta jm võistlusi, filmiõhtuid ning külastatakse meediahuviliste noortega raadio- ja telemaja. Koolivaheaja reedel saavad aga kõik huvilised oma julgust ja meeskonnatööoskust proovile panna ühisel laservõistlusmängul.

Kõiki teadushuvilisi noori oodatakse Pääsküla noortekeskuse linnalaagrisse „Mismõttes Teadus?“. Viiel päeval külastatakse Biorobootika Keskust, Energia avastuskeskust, AHHAA teaduskeskust ning kino Artist. Linnalaagris osalemiseks toimub eelregistreerimine 14. märtsini.
Loe edasi: Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

Lilleorus saab osaleda taimetoidu koolitusel

Liina Järviste
Harjumaal Lilleoru keskuses tuleb 17. märtsil kell 10:00 — 19:00 koolitus “Hooajaline ja kohalik taimetoit: mida head ja värsket süüa talvel.” Kursust viib läbi hobikokk ja aednik Liina Järviste.

Talv on taimetoidu sõbrale, kes ei taha sõltuda supermarketi eksootilistest viljadest või kasvuhoone toodetest, sageli väljakutse. Selle kursuse eesmärk on õppida kasutama kohalikku ja hooajalist toorainet, märkama selgeid maitseid. Maapirn, pastinaak ja muud juurikad on kindlasti laual, aga õpime ka erinevaid seemneid idandama ja aknalaual võrseid ehk mikro-rohelist kasvatama. Võrseteks sobivad paljud köögiviljad ja maitsetaimed alates tavapärasest sibulast kuni lehtsinepi, basiiliku ja brokkolini.

Valmistame näiteks pähkli-aedvilja riisi jõhvika-tšatniga, hooajalist salatit idandite ja võrsetega, värsket aedvilja-marja kokteili ja püreesuppi. Teeme koos ka mõne taimse leivamäärde – näiteks põldoa ning tomati-päevalilleseemne pasteeti. Tegemist on koolitusega, kus teooria seotakse sujuvalt praktikaga.

Osalejad saavad teada, milline kohalik tooraine on talvel (ja teistel aastaaegadel) hea, kuidas edukalt aknalaual kasvatada erinevaid võrseid. Ja karbikese oma külvatud seemneid ka koju kaasa. Lisaks saab kursuselt nippe kuidas lihtsa vaevaga maitserikast taimetoitu valmistada ning erinevaid põhi-retsepte, mida vastavalt aastaja köögiviljadele varieerida. Kõikide valmistatavate toitude retseptid saavad osalejad koju kaasa. Loe edasi: Lilleorus saab osaleda taimetoidu koolitusel

Tallinna maratoni võitis Andres Kollo

Tallinna maratoni algus. Foto Tarmo Haud

Täna Kõrvemaa suusaradadel peetud 15. Tallinna suusamaratoni finišijoone ületas esimesena Andres Kollo ajaga 1.35.07,2. Hõbemedalimees Madis Vaikmaa
kaotas 42 kilomeetrisel distantsil võitjale 9,7 sekundiga. Kolmandaks võitles end Sander Linnus, kes lõpetas ajaga 1.35.17,3. Raja kiireim naine
oli Sirli Hanni ajaga 1.49.03,0.
Pikale 42 kilomeetrisele rajale registreerus esialgsetel andmetel 692 suusasportlast.

Lühemale, 21 kilomeetri pikkusele distantsile registreerunud 254 suusataja seast näitas parimat vormi Stanislav Zelentsov, kes läbis raja ajaga 53.18,9. M-15 klassi kiireim noormees Karl Erik Rabakukk tuli üldjärjestuses teisele kohale, jäädes võitjale alla vaid 0,6 sekundiga.
Neidude N-15 klassi parimaks tunnistati Anette Baum, kelle ajaks fikseeriti finišis 1.01.57,7.

15. Tallinna suusamaratoni võitja Andres Kollo tuli võistlusele kõrgeimate eesmärkidega. ″Koondislasi täna ei olnud, seega oli mul lootust võidu nimel
heidelda, ″ rõõmustas mees vahetult pärast maratoni läbimist eduka sõidu üle. Tema sõnul tegid kuueses liidrigrupis päris palju tööd ära teiseks
tulnud Madis Vaikmaa ning kuuendale kohale platseerunud Avo Sambla.

Tallinna maraton oli eelviimane selleaastase Estoloppeti sarja maratonidest. Viimane neist on järgmisel pühapäeval toimuv Tamsalu-Neeruti maraton.

Rahvusraamatukogus tuleb arutelu teaduseetikast

5. märtsil kell 17 toimub väikeses konverentsisaalis teadus- ja kultuuriõhtu „Teaduseetikast”, kus TÜ Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitleb teaduse ja eetika kokkupuutepunkte.

Eetikat ja moraali võime pidada inimestevaheliseks vaikivaks kokkuleppeks, teadus aga pretendeerib objektiivsusele. Miks vajab teadlane lisaks valemitele, eksperimentidele ja faktidele eetikat? Margit Sutrop on Vabariigi Presidendi Mõttekoja liige ja Euroopa Komisjoni teadusdirektoraadi eetika ekspert.

Registreerimine: Saksa saal, tel. 630 7360, deutsch@nlib.ee

Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni

Ikenobo koolkonna meister Midori Yamada tuleb tutvustama enam kui 500 aastase ajalooga ikebanat, jaapani lilleseadekunsti, teatab Jaapani Suursaatkond.

Ikebana on eriline Jaapani kunstivorm kus kombineeritakse taimed (nagu näiteks oksad, varred, lilled või puulehed) sobiliku nõuga, et tulemuseks oleks kunstiteos, mille erinevad elemendid vastavad loodusele ja aastaaegadele.

Ikebana sai alguse Buddhale lillede ohverdamise kombest ja on midagi enamat kui pelgalt lilleseadekunst. Ikebanat ei kasutata ainult selleks, et ruumi täita, vaid ka selleks, et tuua välja ruumi olulisust ja harmooniat aastaaegade vaheldumisega.

Midori Yamada on Ikenobō Venemaa osakonna rajaja ja endine juht. Alates 1992. aastast on ta tegelenud ikebana, tušimaali (sumie) ja teetseremoonia (Omote Senke koolkond) õpetamisega. 1997-2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Orientalistika Instituudis jaapani keele professorina. 2008. aastal pärjati ta tegevus Tõusva Päikese ordeniga. Tema sulest ilmus Matsuo Basho uustõlge “Kitsas tee sisemaale” Moskvas, 2010. aastal.

See üritus on kõigile huvilistele tasuta ja tõlgitakse jaapani keelest eesti keelde ning osaliselt ka inglise keelde. See on suurepärane võimalus tulla ja tutvuda lilleseadmiskunsti, ikebanaga.
Loe edasi: Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni

A-Galeriis on avatud näitus “Varjend 2415”

Näitusel “VARJEND 2415” tegeleb rühmitus Urmas-Ott meeste ehete arendamisega. Tööd on paigutatud kohaspetsiifilisse ruumiinstallatsiooni. Kunstnikud ehitavad postapokalüptilisse maailmapilti sobituva tuumasõjajärgse varjendi, mille fiktiivsed ellujäänud on kohandanud eluruumideks. Eksponeeritavate ehete esteetika on tuletatud küsimusest: mida väärtustaksid ja kannaksid apokalüpsise üleelanud inimesed? Millised väärtushinnangute muutused toimuksid sellises maailmas elava inimese psüühikas.

Rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste) on välja kasvanud kahe noore metallikunstniku ühisest loomingulisest tegevusest. Rühmitus on oma tegevuse jooksul kasutanud meediumitena ehtekunsti, sepist, graafikat, tänavakunsti, performance’eid ning loonud kollektiivis “Postinstrumentum” eksperimentaalmuusikal baseeruvaid etendusi. Aastal 2010 pälvis rühmitus Roman Tavasti nimelise stipendiumi.

Erakool Läte korraldab avatud uste päev

Ootame huvilisi Keilasse Erakool Läte Avatud uste päevale. Tutvustame waldorfpedagoogika põhimõtteid, näitame mida õpilased Lättes teevad ja räägime, kuidas meie argipäev välja näeb. Lätte uksed on avatud 16. märts kell 16.00- 20.00

Avatud uste päevale on oodatud lapsevanemad, kes kaaluvad võimalust, et nende laste koolitee võiks alata Lättest. Samuti ootame inimesi, keda huvitab hariduse teema laiemalt ning kasvatus ja waldorfpedagoogika kitsamalt.

Lätte külaliseks on mitukümmend aastat Norra waldorfkoolis õpetajana töötanud Godi Keller. Pea kõik, kes temaga kohtunud (nii täiskasvanud kui õpilased), iseloomustavad teda vitaalse, vaimuka ja sooja inimesena, keda ikka ja jälle kuulata sooviks.

Avatud kohvik, mida peavad seekord Erakool Lätte õpilased ning lastehoid, kus lastega tegelevad Lätte lastehoiu loomise initsiatiivgrupp. Täna õpib meie kooli neljas klassis kokku 60 õpilast ning neid õpetab 6 õpetajat. Loe edasi: Erakool Läte korraldab avatud uste päev