Harjumaa

Täna valiti 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon

MTÜ Lastekaitse Liidu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu korraldatud noorteparlamendis “101 last Toompeale” valiti täna 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti noortemeelne Riigikogu liige ja kultuuriajakirjanik Juku-Kalle Raid, kes oma osalusega on toetanud ka “101 last Toompeale” projekti.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Sihtasutus Archimedes, kes Euroopa Noorte Eesti büroo kaudu on mitteformaalset õpet propageerides mõtete ja rahastusega toetanud noorte enesearengut sadade noorteprojektide kaudu.

Eelmisel aastal pälvisid aasta laspesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid Darja Saar ja noortekonverents “Lahe koolipäev”.

Lastekaitse Liidu ja “101 last Toompeal” projektijuht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles: “Meil oli hea meel näha, kui paljude organisatsioonide ja inimeste vahel tuli valida, et leida noorte arvates kõige lapsesõbralikumad. Hea meel on tõdeda, Eestis on olemas palju organisatsioone ja inimesi, kes noori innustavad ja neile heas mõttes silma jäävad. Meil on hea meel neid tutvustada.”

Noortefoorum “101 last Toompeal” toimus täna juba 22. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Teemade valikul on sõelale jäänud need, mis on praegu aktuaalsed ja puudutavad õpilast tema igapäevaelus. Foorumi eesmärk ei ole ainult probleemide esiletõstmine, vaid ka ettepanekute väljatöötamine kitsaskohtadest üle saamiseks. Teine sõnum esitataksegi foorumi lõppistungil Riigikogu istungite saalis. Sellel aastal keskendub noortefoorum noorte kaasamisele kohaliku elu korraldamisel. Noorte kaasamisest loobudes kaotavad kohalikud võimuorganid suure hulga oma inimeste ideedest ning raiskavad ebaratsionaalselt kohapeal olevaid ressursse.

Noortebändi viimase finalisti saatuse otsustab publikuhääletus

27. novembrini kestab Noortebändi kodulehel www.noorteband.ee publikuhäletus, mille tulemusel selgub Noortebänd 2013 viimane finalist, kes astub 29. novembril Club Hollywoodis üles koos žürii lemmikutega: Ziggy Wild’i, Ouu, Her Memorial Discourse’i ja The Boondocks’ iga. Kõige rohkem tõid poolfinaalides saali publikut The Boondocks ja Ouu. Noortebändi kontserdi peakorraldaja Greta Roosaare sõnul on noortel muusikutel oluline mõista, et Noortebändi konkurss pakub erinevaid võimalusi ja see, kui palju nad konkursist kasu saavad, on täiesti nende enda teha. “Tahaksin eriti tunnustada The Boondocks’i, kes on läbi konkursi tegelenud enda nähtavaks tegemise ning publiku kaasamisega,” sõnab Roosalu ning lisab, et üks asi on tulla lavale ning esineda, hoopis teine aga kogu oma konkursil osalemine läbi mõelda ning kõik konkursis peituv enda jaoks tööle panna. “Minu soovitus finalistidele on: tooge kohale oma publik ja tehke finaalist enda kontsert!” Loe edasi: Noortebändi viimase finalisti saatuse otsustab publikuhääletus

Põllumeestel seisab ees üleminekuaasta

2014. aasta on põllumajandustoetuste maksmisel üleminekuaasta, kus jätkub senise süsteemi järgi otsetoetuste ja osade maaelu arengukava toetuste maksmine, rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Tartus toimunud konverentsil “Põllumajanduse äriplaan 2014”.

“Järgmine aasta on otsetoetuste maksmisel üleminekuaasta, kus pikenevad senised toetusskeemid ja nõuded,” ütles minister Seeder. “Otsetoetusi makstakse 2014. aastal samadel alustel kui seni.”

Põllumajandusministri sõnul tuleb järgmisel aastal teha olulised otsused järgnevaks kuueks aastaks.

“Jätkame läbirääkimisi tootjatega, et saaksime uuel aastal langetada otsused uute otsetoetuste rakendamise detailide kohta. Teada on, et tootjate huvid ja soovid varieeruvad – meie eesmärk on leida toetamisel Eesti põllumajanduse jaoks tasakaalustatuim ja pikemat arengut toetav lahendus,” rääkis Seeder.

Lisaks toimuvad 2014. aastal läbirääkimised Euroopa Komisjoniga maaelu arengukava 2014-2020 teemal. Kuni uus maaelu arengukava saab kinnituse Euroopa Komisjonilt, jätkuvad taotlusvoorud meetmetes, kus on veel järel 2007-2013 perioodi raha. Samuti pikendatakse teatud meetmete puhul, nagu keskkonnasõbralik majandamine, olemasolevaid kohustusi ja võetakse vastu uusi taotlusi.

“Neid rahastame juba uue perioodi vahenditest,” selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rääkis 2014. aasta põllumajandustoetustest 20. novembril Tartus toimuval konverentsil “Põllumajanduse Äriplaan 2014” .

Dokfilmiklubi Doff kutsub oma klubisse

Novembris alustab juba kolmandat hooaega dokumentaalfilmiklubi Doff. Tegemist on Tallinna Noorsootöö Keskuse poolt korraldatava filmiklubiga, kus iga kord käsitletakse erinevat maailmahariduslikku teemat.

Seni vaadatud filmide teemad on puudutanud väga erinevaid valdkondi – on vaadatud filme nii soolisest võrdõiguslikkusest kui ka globaliseerumisest. Ka sel aastal jätkatakse põnevate teemadega, mis kõiki suuremal või vähemal määral mõjutavad. Filmid pärinevad MTÜ Mondo meediateegist ning filmide vaatamine toimub “Vaata ja muuda” projekti raames.

Igale linastusele kutsutakse filmi teemaga kursis olev külaline, kes aitab sisu lahti mõtestada. Sel poolaastal saab Doff toimuma korra kuus, ning peale pikka suvepuhkust toimub esimene linastus 21. novembril. Vaadatakse filmi “Okupeeri oma müür” ning külla tuleb filmi režissöör Artur Talvik.

Detsembri linastuse kuupäevaks võivad kõik uued ja vanad Doff filmiklubi liikmed ära märkida 12. detsembri. Toimumise kellaaeg ja koht on endised – kell 18.oo Raekoja platsil asuvas Tudengimajas. Dofikute – Doff filmiklubi liikmete – sekka on huvilised teretulnud igal ajal!

Lisainfot järgmiste ning juba vaadatud filmide kohta on võimalik leida Tallinna Noorsootöö keskuse kodulehelt.

Algas registreerimine seikluslikule rollimängule
Murru vanglas

Alanud on registreerimine vendade Strugatskite jutustuse “Väljasõit rohelisse” alusel valminud seiklusmängule “Insomnius – väljasõit rohelisse”. Mäng toimub 7. detsembril Murru vangla suletud territooriumil.

Osaleda võib kolmes rollis: stalker, teadlane ja valvur, kellel kõigil on täita oma ülesanded. Mäng viib seiklejad endise suurvangla tööstus- ja elualale ning ka eluagsete vangide plokki. Leida tuleb üles erinevad punktid ja nendes sooritada ülesanne ,samal ajal ennast varjates Tsooni valvemeeskonna eest. Teadlased teevad mängijate peal ka erinevaid katseid. Seiklus kestab 4-5 tundi.

Mänguala on 2012. aastal suletud Murru vangla ehk vana nimega Rummu vangla II tsoon, mis oli kasutusel kinnise vanglana alates 1938. aastast. Vanglas oli ligi 1700 kohta riigi karmimate kurjategijate kinnipidamiseks. Alates 2012. aastast on vangla olnud suletud ja suures osas säilinud sellisena, nagu see oli selle sulgemisel.
Mänguala aerofotot näeb siit – http://www.aerofotod.ee/AF/?pilt=159

Mängu registreerida saab aadressil www.partysafari.eu.

Harjumaa noorte kirjandusvõistlus „Mõistuse ja südamega“

Saue Haridusselts Vitalis kuulutab välja Harjumaa noorte kirjandusvõistluse „Mõistuse ja südamega“. Võistluse läbiv teema on inimese ja tema tegevuse väärtustamine igapäevaelus, milles oleks avastamisrõõm, huumor, põnevus ja reaalsustaju. Oodatud on nii lühijutud, novellid ja lühinäidendeid (ka dramatiseeringuid).

Osavõtu tingimused:

Vanus 15-26-aastat
Kirjatöö pikkus kuni 10 000 tähemärki
Tööd tuleb vormistada normaalkirjas ning tähesuuruseks 12
Saatmise tähtaeg on 1.veebruar 2014.a.

Töid hindab kompetentne žürii ning autasustatakse kõiki valdkondi. Võistlust toetavad Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Saue Linnavalitsus, haridusselts Vitalis ja Saue Gümnaasium.

Seda, kuhu töö saata, saab lugeda juba Saue linna kodulehelt

Uus näitus ja toortoidu koolitus Tallinna Botaanikaaias

Tänasest kuni 17. novembrini on Botaanikaaias avatud näitus „Joogi – ja maitsetaimed.” Näidatakse, millest valmistatakse rummi, tarhunit, matet, benediktiini, klaretti, kalvadost ning mis on puerh, oolong, rooibos, muira puama või ayahuasca.

Täna, kella 12.00 – 15.00 võimalik osaleda Vihmavarju Kodukohviku toortoidu töötoas “Toortoit – maitseelamused ja elav maitse”. Töötoas räägitakse keha tasakaalustamisest toidu abil; toortoidule ülemineku erinevatest võimalustest ning muutustest kehas ülemineku erinevatel etappidel. Osalemine töötoas maksab 5 €

Täpsemalt saab infoga tutvuda ka Botaanikaaia kodulehel

Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus

Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus "Põdrad rannal". — Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister

Toidumessil selgusid Eesti parimad noored teenindajad

Noor Teenindaja 2013 võitjad (vasakult) Krislin Kozlov Haapsalu Kutsehariduskeskusest (II koht), Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist (I koht), Tiina Kallaste Haapsalu Kutsehariduskeskusest (III koht). Foto: Joanna Jõhvikas

1. novembril Tallinna toidumessil mõõtu võtnud noored teenindajad selgitasid endi seast parima, kelleks on Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist.

Teisele ja kolmandale kohale tulid Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased Krislin Kozik ja Tiina Kallaste.

„Võit tuli mulle üllatusena, sest päris tippu jõudmiseks on mul veel arenemisruumi küllaga,” ütles Eesti parim noor teenindaja Kristo Lassi. Praegu töötab Lassi Tallinna Teeninduskooli õpingute kõrvalt nii koka kui ka ettekandajana. „Mulle meeldib töö inimestega ja seetõttu ei tekkinud kahtlustki, kas panna ennast võistlustel proovile,” ütles ta. Noormees lisas, et järgmine aasta osaleb ta kindlasti aasta kelneri valimisel.

„Kohtunike hinnangul olid kõik noored teenindajad ennast võistlusteks hästi ette valmistanud, kuid Kristo Lassi oli parim flambeerimises, veini täpsusvalamises ja suhtlemises kliendiga,” ütles Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu juhatuse liige Tiiu Parm. Tema sõnul avaldas Kristo eriti muljet oma suurepärase suhtumisega töösse. „Võistluspäevad olid noorte jaoks väga pingelised, kuna ülesandeid tuli sooritada rohkem kui 20 kohtuniku ees, kes jälgisid igat sõna ja liigutust,” kirjeldas Parm.

Finaal koosnes piduliku laua katmisest ja teenindamisest. Pidulikul lauateenindusel pidid võistlejad näitama oma teadmisi ja oskusi lauakatmises, veinide tundmises ja serveerimises, flambeerimises ning juustude serveerimises. Kristo Lassi pärjati tiitliga “Noor Teenindaja 2013”.

Võistlus „Noor Teenindaja” toimub alates 2005. aastast ning võistlusest saavad osa võtta Eesti ametikoolide toitlustusalade õpilased.

Liina Liiv

Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

Rahvusraamatukogu näitusesaalid täituvad kunstiga – 5. novembril kell 17 avatakse Tallinna IV rahvusvaheline illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“. Näha saab Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku, 70 kunstnikku kümnest riigist on näitusele toonud üle 250 töö.

Illustratsioonitriennaal seab eesmärgiks tutvustada Läänemere regiooni oma ala parimaid, õpetada mõistma erinevat kunstiliselt kõrgetasemelist illustratsioonikunsti. Triennaalil kohtuvad Taani, Rootsi, Norra, Venemaa (Peterburi ja Moskva), Soome, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti kunstnikud. Tallinnasse on tööd saatnud omal maal tunnustatud ja rahvusvaheliselt tuntud lasteraamatute illustraatorid.

„Tee hea kunsti juurde on pikk, seega tuleb alustada varakult. Raamatus saavad kokku kaks eri kunstiliiki – kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatus liitub siia veel kolmas – illustratsioonikunst. Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema,“ ütleb üks triennaali initsiaatoreid ja peamisi korraldajaid kunstnik Viive Noor.

Loe edasi: Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy

Dublinist pärit jutuvestja Clare Muireann Murphy repertuaaris on müüte, legende, folkloori, valme, isiklikke lugusid ja omaloomingut. Foto: rahvakultuur.ee

Jutupühad on liikuv püha – kohe, kui siia maile juhtub tulema mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on ka aeg jutupühadeks. Seekord on Jutupühade külaliseks iiri päritolu jutuvestja Clare Muireann Murphy, kes esineb 3. novembril kell 18 Tallinnas, Kloostri aidas toimuval jutuõhtul ja juhendab ka 4.-5. novembrini toimuvat õpituba Rahvakultuuri Keskuses.

Jutupühad on välja kasvanud Rahvakultuuri Keskuse juures tegutseva jutukooli tegevusest. Jutukool on üle kahekümne aasta aidanud hoida eesti jutuvestmistraditsiooni ja tutvustanud seda jõudumööda ka mujal maailmas: Šotimaal, Rootsis, Ungaris, Hispaanias, Itaalias, Belgias, Prantsusmaal ja mujal. Jutukooli eestvedaja Piret Pääri sõnul sündis Jutukool vajadusest tutvustada meie oma rahvapärimust. „Mitu põlvkonda on üles kasvanud koos klassikaliste muinasjuttudega, nagu „Tuhkatriinu”, „Okasroosike” ja teised. Tõdesin kurvalt, et jutustatav muinasjutupärimus tihti sellega piirdubki. Ajapikku laienes jutuaines muinasjuttudelt pere- ja kodukohapärimusele ning inimese isiklikele lugudele. Lugudele meie enda elust ja ümbritsevast,“ ütles Piret Päär. Loe edasi: Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy

Vääna-Vitil avatakse uued peremajad

Viis uut psüühilise erivajadusega inimestele loodud peremaja on valmis saanud Harjumaal Harku vallas Viti külas. Täna peavad Vääna-Viti Kodu elanikud soolaleivapidu.

Vääna-Viti Kodu laiendusena kerkinud peremajad on elukohaks 55-le psüühilise erivajadusega inimesele, kellele pakutakse uutes majades ööpäevaringset erihooldusteenust.

Vääna-Viti Kodu peremajade valmimine on osa suuremast erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames ehitas AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kaasaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11-sse Eestimaa paika. Kokku valmis 55 kümne- kuni üheteistkümnekohalist peremaja, mille kogumaksumus on 29,3 miljonit eurot. Loe edasi: Vääna-Vitil avatakse uued peremajad

Saue linna fotonäitus

Konkurss „Ettevõtlik pärnakas“

Tegemist on Pärnu Linnavalitsuse ettevõtluskonkursiga, mis arendab ettevõtlikkust ning aitab kaasa uuenduslike ideede loomisele.

Miks konkursil osaleda?
Konkursil osalemine annab hea võimaluse:

kohtuda ettevõtlike inimeste ja oma ala asjatundjatega;
koguda vajalikke teadmisi ettevõtlusega alustamiseks;
saada väärtuslikke nõuandeid ja personaalset nõustamist, kuidas äriideed arendada edasi äriplaaniks;
võita oma äriplaani elluviimiseks 3000 eurot.

Kuidas osaleda?
Mõtle oma idee läbi ja pane kirja
Äriidee peab sisaldama:

toote/teenuse detailset kirjeldust;
projekti pika- ja lühiajalisi eesmärke;
toote tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike põhiprotseside kirjeldust;
konkurentsisituatsiooni kirjeldust;
projekti maksumust ning rahastamisallikaid.

NB! Äriidee peab realiseeruma Pärnumaal.

Ideede esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. Kuidas täpsemalt osaleda, saab lugeda Pärnu linna kodulehelt

Mis on Saue linna “Aasta tegu 2013”?

Saue Linnavalitsus korraldab taaskord konkursi „Aasta tegu“, et väärtustada linnale ja linlastele olulise tähtsusega ettevõtmist või sündmust, mis on aasta jooksul linna arengut ja tuntust positiivselt mõjutanud.

Konkursile võivad ettepanekuid esitada kõik sauelased ja Saue linna ettevõtted. Ettepanekuid oodatakse hiljemalt 04.11.13 kas aadressile saue@saue.ee või siis Saue Linnavalitsuse infolauda. Kirjalikus ettepanekus tuleb põhjendada, miks just see ettevõtmine või sündmus on eriline ja kes on need inimesed, kes sellega seotud on ning samuti tunnustamist vääriksid.

Täpsemalt saab konkursi ja tingimuste kohta lugeda Saue linna kodulehel

Reedel ja laupäeval esinevad Von Krahlis noortebändid

Esimese eelvooru võitja Wilhelm Foto: Patrik Tamm

Reedel ja laupäeval jätkuvad Tallinnas Von Krahlis Noortebänd 2013 konkursi eelvoorud, kus saab kuulda noorte ja energiliste kollektiivide omaloomingut.

Reedel astuvad lavale Ouu, Vennad Abrod, Thrashix, Misteerium ja Murky Minds Harjumaalt ning A3 Pärnumaalt. Laupäeval esinevad Daydreamers, Metal Meal, No More Fridays, Ziggy Wild, Oscar Gone Wild ja Twin Cities Harjumaalt ning Telly Addicts Tartumaalt.

Esimestest eelvoorudest on endale juba koha poolfinaali kindlustanud Wilhelm Tartumaalt ning Phosphorus Trio Viljandimaalt.

“Võtsin endaga mõlemast muusikaõhtust kaasa teadmise, et noor Eesti muusika on sama elav kui noored isegi,” meenutab žüriiliige James Self Tartu eelvoore ning lisab, et ootab põnevusega ülejäänud bändide etteasteid Von Krahli laval. “Nooruslik energia esindab minu kui välismaalase jaoks suunda, kuhu Eesti kultuur liigub – ning mulle see meeldib,” leiab Self, et noorte muusikute etteasted on talle pakkunud meeldejäävaid elamusi.

Bände hindab rahvusvaheline žürii koosseisus Anneliis Kits, Mikk Taniel, Helen Tammemäe, James Self (UK), Markus Rafael Nylund (Soome/Kanada).

Von Krahli uksed avatakse mõlemal päeval kell 18.00. Pileti hind on 3€, Facebooki attendiga 2€. Õhtut juhib Anna-Liisa Supp.

Noortebändi tõmbab sel aastal käima Starter, kajastavad Raadio 2 ja Õhtuleht, hoogu annavad Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Eesti Autorite Ühing, PVX kauplus Muusik ning paljud teised koostööpartnerid. Noori artiste filmib Epistula ja arendab Stereo-tunnel.

Lilleorus pandi nurgakivi unikaalsele hoonele

Lilleoru kogukonna liikmed vaatamas pealt uue keskuse nurgakivi panekut.

Hõimupäeval, 19. oktoobril paigutati Lilleorus uue avatud keskuse alusmüüri sisse nurgakivi unikaalsele hoonele, mis kerkib ühisrahastuse ja talgute toel. Kivisse müüriti kokkulepe, milles 75 inimest kinnitavad valmisolekut panustada oma aega ja teisi resursse uue maja valmimisse. Tegu on Eestis esimese nii suure objektiga, mis rajatakse kogukondliku ühisrahastuse põhimõtetel ja mille enamik töödest tehakse talgute korras.
Kunagisest Põhuteatrist kerkib Lilleorus õppe-, kultuuri-, kogukonna- ja ökomaja, kus saab edaspidi õppida enesemuutmise kunsti, ökoloogilise eluviisi ja põliskultuuri tarkusi ning nende rakendamist igapäeva elus.
Nurgakivi panekul olid kohal Lilleoru MTÜ ja laiema sõprade ringi liikmed, Lilleoru asutaja Ingvar Villido ja Rae vallavanem Mart Võrklaev. Vallavanem on uhke selle üle, et taoline Eesti ja ilmselgelt kogu Baltikumi mastaabis unikaalne hoone kerkib just Rae valda. Maja valmimisele on pannud vabatahtlikena õla alla Lilleorus praktiseeritavat eluviisi toetavad arhitektid, ettevõtjad, toetuste organiseerijad, vabast ajast vajalikke töid tegevad ehitajad ja paljud teised. Hetkel käivad vundamendi ehitustööd talguliste abiga ning vundamendiga loodetakse valmis saada veel enne lume tulekut.

AVATUD keskuse ehituse koordinaator Kaur Lass, Lilleoru asutaja Ingvar Villido, Rae vallavanem Mart Võrklaev.

Lilleoru uue peamaja arhitektideks on Ain Padrik ja Sven Koppel. “Ehitist planeeritakse loodusehitisena ja võimalikult palju soovitakse kasutada taaskasutatavaid materjale. Hoone ümbrusesse on kavandamisel permakultuuri õppeaed,” sõnab ökodisainer ja Lilleoru MTÜ liige Reet Aus.
Vaida külje all Aruvalla külas asuv Lilleoru keskus on loodud 20 aastat tagasi, toetamaks inimese terviklikku ja igakülgset arengut. Keskust haldab 2001. aastal loodud MTÜ Lilleoru. Paljude vabatahtlike ning Euroopa Liidu rahastuse toel on Lilleoru arenemas rahvusvaheliseks õppekeskuseks ja valmimas on maailmas ainulaadne iidset loomismustrit väljendav Elulille park.
Ehitustööd jätkuvad külmade tulekuni. Soovijail on võimalik tulla talgutele appi.
Ave Oit
MTÜ Lilleoru

Fotod: Mari Kadanik

Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Jõgevalt võrsunud tantsutreener Joel Juht on peakorraldajaks tänavakultuurifestivalile JJ-Street Baltic Session, mille peakontserdil Nokia kontsertimajas esineb hip-hopi etteastega ka trupp, mille liikmete vanuseks 70+. Joel Juhtile esitab küsimusi Jaan Lukas.

Alustame festivali temaatikast. On tänavakultuur ennekõike linnadele omane kultuurinähtus või tasub selle märke otsida ka maapiirkondadest?

Me ei saa kultuuri võtta linna või maa järgi, see ikka sobib kõigi jaoks ja neid samu tegevusi saab ka teha väiksemates kohtades küll, aga jah, tegijatest on puudus.

Kui palju esinejaid tuleb festivalile teistest Eestimaa piirkondadest väljaspoolt Tallinna?

Teistest Eesti piirkondadest on tulemas kuskil 500 inimest ja kõik maakonnad on esindatud.

Võib-olla on teil infot ka selle kohta, et mõnest külast või alevist tullakse bussitäie seltskonnaga festivalile kaasa elama ja miks mitte ka kaasa tantsima?

Kahjuks paljud linnad ja ka vallad ei tahtnud sellel aastal noori aidata, kuid pean ära mainima, et ainukesena aitab sellel aastal Võru ja Pärnu linn transpordiga, et noored saaksid kohale tulla 20. oktoobril Nokia kontserdimajja.

Loe edasi: Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas

Järgmisel nädalal külastab esmakordselt Eestit tuntud laulja, hääleterapeut ja tervendaja Kishti Tomita Touré, kes viib läbi kaks helisevat töötuba – ühe Tallinnas Avaja keskuses ja teise Lõuna-Eestis Sänna Kultuurimõisas.

Põneva elukäiguga Kishti Tomita Touré on kogenud hääleõpetaja, tuntud laulja ja terapeut, vaimne teejuht ja tervendaja, kes on aidanud oma professionaalsete oskustega hääletöös ning kurgu ja keele massöörina nimekaid artiste, lauljaid ja näitlejaid, aga üha enam ka kõiki teisi, kellel ei ole muusikaga otsest seost, kuid kes on isiklik arengu teel jõudnud temani. Kishti erakordsete „keeleväänamise“ oskuste tõttu tuleb tema vastuvõtule inimesi eri paigust üle maailma.

Õhtune töötuba “Vabastav häälemeditatsioon”
Reede, 25. oktoober 2013 kell 18.00-21.00 Võrumaal Sänna Kultuurimõisas (Sänna küla, Rõuge vald). Osaluspanus 10 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 20 eurot (tasudes kohapeal).

Päevane töötuba “Hääl – võimas töövahend sügavama kohalolu ja armastuse kogemiseks”
Pühapäev, 27. oktoober 2013 kell 10.00-18.00 Tallinnas Avaja keskuses (Müürivahe 17). Osaluspanus 70 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 80 eurot (tasudes kohapeal). Loe edasi: Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas

“Videvik Valgrega” täna õhtul Saku Muusikakoolis

Põnevas ja leiduderikkas Risti kirikus toimub restaureerimise tänujumalateenistus

Pühapäeval, 13. oktoobril toimub Harjumaal Padise vallas asuvas Risti kirikus pühakoja restaureerimise tänujumalateenistus. Sellega pannakse mõneks ajaks punkt kirikus tehtud töödele.

Viimase nelja aastaga on Risti kirikust tulnud päevavalgele mitu hinnalist aaret – põranda-alusest pinnasest tulid päevavalgele enam kui 1100 vanaaegset münti, pikihoone võlvidel krohvikihtide alt paljastusid 17. sajandi algusest pärit laemaalingud, käärkambri seinast leiti kinnimüüritud kamin, käärkambri põrandast seni peidus olnud kelder. Pikihoone põranda rekonstrueerimise käigus jõuti unikaalse sillutisega keskaegse põrandani, samuti leiti Eesti kontekstis haruldased keskaegse peaaltari ja kõrvalaltarite jäänused.

Tööde käigus restaureeriti kooriruumi, käärkambri ja pikihoone idapoolse osa interjööri ning viimase etapina tehti ka torni sisetöid. Välja on vahetatud kiriku seenkahjustustega puitpõrand. Tööd viis läbi OÜ Rändmeister eesotsas Juhan Kilumetsaga.

Torni interjööri korrastamistööd võimaldavad külastajatel senisest hõlpsamini külastada kiriku iseäralikku poolsilinderjat torni ning võlvidepealset, samuti saab oma silmaga vaadata Eesti vanimat, 15. sajandist pärinevat tornikella.

Risti kirik on ehitatud tõenäoliselt 14. sajandi algupoolel tsistertslastest munkade pool. Täna tegutseb pühakojas elujõuline ja arenev kogudus. Et tegemist on kohaliku kultuurielu keskusega, siis on kiriku parendamistöödele jõuliselt õla alla pannud Pria maaelu edendamise meede (120 000 EUR). Samuti on mitmel korral saanud toetust koguduse poolt Lääne-Harju Koostöökogule esitatud Leader-meetme projektid (45 543 EUR). Koguduse-poolseid jõupingutusi on hinnanud ka riiklik Pühakodade Programm, mis on viimase nelja aasta jooksul toetanud kiriku interjööri restaureerimist 54 522 euroga. Loe edasi: Põnevas ja leiduderikkas Risti kirikus toimub restaureerimise tänujumalateenistus

Nädalavahetusel toimub Eesti suurim heategevuslik koertenäitus

Sel pühapäeval, 13. oktoobril toimub Tallinnas Kristiine Spordihallis Eesti suurim heategevuslik koertenäitus BIGBANK Match Show, mis toob kokku koerad, koeraomanikud ja heategijad üle Eesti.

Heategevusliku koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht Eesti koduta loomade varjupaika. Tänavu lähevad kõik ürituse tulud Haapsalu varjupaiga heaks.

Ürituse patroon Marju Länik usub, et koertenäitusest tuleb üks põnev ja südamlik koosviibimine. “Pühapäeval kogunevad koerasõbrad üle Eesti juba üheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd ning aidata kaasa koduta koerte olukorra parendamisele. Kohale saabub erineva kasvu, välimuse ja iseloomuga koeri, kes võtavad omavahel mõõtu või osalevad demonstratsioonesinemistel. See päev pakub kõigile näituse külastajatele põnevat vaatemängu ja samas võimalust teha head,” ütles Marju Länik.

Osa on oodatud võtma nii puhtatõulised kui segaverelised koerad, kes jagatakse nelja võistlusklassi vastavalt vanusele ja suurusele: kutsikad, üle- ja allapõlve koerad ning veteranid. Lisaks toimuvad võistlused koerte esindajatele ehk händleritele. Koertenäitusele saab eelregistreerida kuni 10. oktoobrini veebilehel registreerimine ja üritusel kohapeal.

Traditsiooniliselt toimuvad match-show’l ka mitmed koertega seotud etteasted: näha saab narkokoerte demonstratsioonesinemist, esitletakse koerte sügistalvist riidemoodi ning lisaks leiab aset võistlus “Laps ja koer”. Heategevusliku koertenäituse raames kuulutavad Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK kuuendat korda välja konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja.

BIGBANK Match Show on juba üheksandat aastat toimuv Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu koduta loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada koduta loomade varjupaikasid Eestis. Eelmisel aastal osales koertenäitusel 197 koera. Heatahtlike inimeste abil toetati Tartu koduta loomade varjupaika enam kui 2600 euroga.

BIGBANK Match Show toimub lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus. Ürituse algatajad ja läbiviijad on AS BIGBANK ja MTÜ Eesti Koeraomanike Selts. Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva heategevusliku match-show toimumisele aitavad kaasa Bullstar, Caramira, Cedrelle, Chihuahua Sõprade Liit, Leigiv OÜ, Koer.ee ja Lemmiklooma.ee.

Lisainfo!

Eesti vanim turvakodu sai 20-aastaseks

Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakodu tähistab oma 20. tegevusaasta täitumist 10. oktoobril toimuva konverentsiga „Turvaline lapsepõlv“. Konverents toimub kell 9.30-16.00 Meritoni hotellis, Toompuiestee 27.

Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus saavad abi lapsed ja noored, kes seda erinevatel põhjustel kodust ei saa.
Asutus koosneb kahest keskusest:

14-kohaline Lilleküla turvakodu, kus saavad abi vanemliku hooleta lapsed. Turvakodusse sattumise peamisteks põhjusteks on lapse hulkurlus, kodune hoolimatus, perevägivald, vanema alkoholism või narkomaania, vaesusest tingitud kodu kaotus, vanema haigus. Tutvustav video!
48-kohaline Nõmme tee keskus, kus sõltuvusvastast taastusabi saavad meelemürkide sõltlastest alaealised. Tutvustav video!

Lilleküla turvakodu on vanim uue Eesti Vabariigi aegne turvakodu Eestis, kus 20 aasta jooksul on abi saanud üle 2700 lapse.

Mahetoodete arendaja pälvis vastutustundliku ettevõtte tiitli 2013

Tallinna ettevõtlusauhindade konkursil jagati tublimatele ettevõtjatele välja auhinnad kuues põhikategoorias. Vastutustundliku ettevõtja tiitli pälvis Loodusvägi OÜ, kes on pühendunud eestimaiste mahetoodete arendusele, tootmisele ja turustamisele ning on hea näide sellest, et ühiskondlik vastutus pole vaid suurte ettevõtete pärusmaa.

„Meisse süstis see auhind kindlasti motivatsiooni, et kogukond ka vähemalt moraalselt vastutustundlikku tegevust toetab,” kommenteeris OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.

Samamoodi aitab saadud auhind OÜ Loodusvägi hinnangul vastutustundliku ettevõtlusega seonduvat ka laiemale avalikkusele teadvustada. „Vastutustundlik ettevõtlus tähendab ka seda, et kusagil on olemas vastutustundlik klient, kas mõistab, mida tema iga ost tähendab.“ lausus OÜ Loodusvägi arendusjuht Ahto Vegmann.

OÜ Loodusvägi jaoks tähendab vastutustundlikkus eelkõige hoolimist ja seda, et ettevõtte tegevusel oleks võimalikult väike keskkonnamõju. See tähendab näiteks keskkonnasõbralikult ja mahedalt kasvatatud tooraine kasutamist, eelistades kodumaist toorainet. Ekspordiriikidena eelistab Loodusvägi lähedal asuvaid riike (nt Skandinaaviamaad), et transpordijälg oleks võimalikult väike. Samuti peaksid talunikud ja toote valmistajad saama oma töö eest õiglast hinda.

Loodusväe toodetes kasutatav tooraine on 70-90% pärit Eesti mahetalunikelt ning täpselt on teada, kus mingi tooraine tuleb. „Kui tooteid eksportida, siis toob see ka maaelule kaasa jõudsamat arengut” ütles Kristjan Õunamägi. „Võiksime tootmisel kasutada ju ka odavamat Poola marja või Hiinast toodud toorainet. Selline tegevus tooks küll ajutiselt suuremat kasumit, kuid teame, et pikas perspektiivis voolab raha siiski riigist välja ja sellega saeme juba iseenda oksa.”

Samuti soovib OÜ Loodusvägi kummutada müüti, et vastutustundlik ettevõtlus ei pruugi olla kasumlik. Vastupidi- pikemas perspektiivis tasub vastutustundlik tegevus end ära. “Näiteks kui aastaid kunstväetistega põllult maksimumsaaki taga ajada, siis ühel aastal võib põld lihtsalt anda märku, et tema limiit on täis ja saagist ilma jätta. Või kui annabki vilja, siis lähemal uurimisel näeme, et vilja toitainete sisaldus on kordades ja kordades väiksem,” rääkis OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.

Kui 2013nda aasta alguses kuulus OÜ Loodusvägi toodete nimistusse 4 erinevat toodet, siis nüüd kuulub sortimenti 44 toodet, sealhulgas näiteks mahlu, küpsiseid, toorsnäkke, marjapulbreid jm. Tooted valmivad Viljandimaal Eesti Maaülikooli juures tegutsevas Polli Aiandusuuringute Keskuses.

Allikas: OÜ Loodusvägi

Tallinnas korraldatakse reedel e-kaasamise õpituba

Reedel, 4. oktoobril toimub Tallinnas e-kaasamise õpituba “E-kaasamine omavalitsustes – kampaaniast kuni kohaliku poliitika argipäevani”, milles osalevad koos Eesti kohalike omavalitsustega valdkonna tippasjatundjad Rootsist ja Islandilt.

Seminari eesmärk on kogemuse jagamine kolme riigi esindajate vahel: millised e-osalemise katseid on tehtud ja mida saavutatud; kuidas on kodanikud kaasa tulnud omavalitsuse pakutud e-lahendustega; millised on tulemused poliitikute ja ametnike poolt vaadates.

Seminari eestvedaja Hille Hinsbergi sõnul tutvustab Rootsi linna Haparanda esindaja, mida on kaasa toonud petitsioonide portaali avamine linna poolt.

„Islandi pealinna osalusportaal Better Rejkjavik on üleilmselt tuntud, kuna seal osales 40% linnaelanikest, tehes oma ettepanekuid enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Portaal on peale valimisi käigus pidevalt ning selles esitatud ettepanekuid vaadatakse läbi linnavalitsuse istungitel ning eraldatakse raha ideede elluviimiseks,“ selgitab Hinsberg.

Samuti toovad Eesti kohalikud omavalitsused näiteid e-kaasamise lahendustest, sealhulgas Tartu linna algatusest kaasata elanike arvamusi eelarve kujundamisel ning uuest mobiili-APPist „teata probleemist linnale“.

Analüüsitakse ka Rahvakogu kogemust, kus veebi kaudu toimus ettepanekute kogumine erakondade rahastamise ja läbipaistvuse teemal. Hetkel tegeleb erakondade rahastamise eelnõu ettevalmistamisega Riigikogu. Eelnõus on arvestatud mitme Rahvakogus esitatud ettepanekuga.

Seminari käigus töötatakse välja konkreetsed soovitused, mida saab igas omavalitsuses rakendada kui on poliitikutel soovi pidada dialoogi, ametnikud valmis tegutsema ja kogukond aktiivne.

Seminar „E-valitsemine ja e-kaasamine omavalitsustes: Eesti, Rootsi ja Islandi kogemus ja soovitused tulevikuks“ toimub reedel, 4. oktoobril kell 14:00-17:00 Riigikogu Teabekeskuses (Toompea 1, Tallinn).

Allikas: Praxis