Eesti

Töövõime hindamine tõlgiti lihtsasse keelde

Vjatšeslav Zagorski arvutiga töötamas. Foto: erakogu

Selleks, et intellektipuudega ja teised inimesed saaksid kergema vaevaga täita uudset töövõime hindamise taotlusvormi, tõlgiti see lihtsasse keelde.

Töövõimereformi tuum on üleminek seniselt töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele, mida hakkab tegema sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa. Enne töövõime hindamist tuleb täita enda kohta põhjalik küsimustik ning esitada see töötukassale.

Kui sotsiaalministeerium testis eelmisel aastal töövõime hindamist, saadi vaimupuudega inimeste esindajatelt tagasiside, et taotlusvormi võiks tõlkida ka neile sobilikumasse lihtsasse keelde. Nüüd on valmis juhiste värske lihtsustud keeles versioon. Sotsiaalministeeriumi kodulehe vahendusel jagatavast infomaterjalist leiab lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise taotlemisest ning taotlusvormi täitmise juhised.

Lihtsas keeles infomaterjali tunnustas erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu enese esindaja Vjatšeslav Zagorski. Tal on tihti raske tekstidest aru saada, peab neid mitu korda üle lugema või abi küsima, kuid tänu lihtsamale sõnastusele ja selgitustele on võimalik läbida protsess rutem.

“Vähemalt saab enne tutvuda materjalidega või saab keegi inimene lugeda küsimused lihtsas keeles ette ning selgitada, mille jaoks on vaja neid materjale täita,” kirjeldas Zagorski, kuidas intellektipuudega inimesed materjalist kasu saavad.

Zagorski oli optimistlik ka töövõimereformi suhtes. “Loodan, et see jookseb paika ja annab puudega inimestele päris tööd – mitte ainult kaitstud töö keskustest,” kõneles ta. “Inimene peab töötama, kui ta tahab elada iseseisvat elu. Nii on elu ka huvitavam, saab olla teistele kasulik ja see on oluline.”

Loe edasi: Töövõime hindamine tõlgiti lihtsasse keelde

Eesti seireandmed näitavad: pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale

Mai alguses toimunud seminaril “Elukeskkonna ja toidu kvaliteet” tutvustati Eesti seireandmeid mulla, vee ja toidu kvaliteedi kohta. Tulemused näitavad, et nitraaditundlikel aladel on inimeste joogivee kvaliteet aastatega kahanenud: leitakse nii nitraatide kui ka pestitsiidide jääke ning sageli üle lubatud piirnormide.

Eesti keskkonnauuringute keskuse tehtud nitraaditundlike alade põhjavee seire tulemusi tutvustas Ülle Leisk: “Aastatel 2011-2015 on põhjavees nitraatide sisalduse kasvutendents suurenenud. Eriti just Adavere ja Aravete piirkonnas, kus oli mitmes kaevus (sügavus 10-30 m) nitraatide sisaldus üle 50 mg/l, mis on joogivee puhul üle lubatud piirnormi ehk ohtlik inimese tervisele.”

Pandivere allikates ja karstides on nitraatide keskmise sisalduse kasv aastate võrdluses olnud suur – üle 5mg/l -, mis on samuti muret tekitav.

2015. a seirati pestitsiidijääke 33 põhjavee seirejaamast. 28 seirejaamast leiti herbitsiidi kloridasoon-desfenüüli (Metabolit B), neist 15 korral oli jääki üle lubatud piirnormi. Ametlikel andmetel seda ainet Eestis ei kasutata, aga ka varem on proovides leitud juba ammu keelatud herbitsiidide simasiin ja atrasiin jääke. Samuti leiti eelmisel aastal kahest seirepunktist glüfosaadi jääke ja seitsmest punktist glüfosaadi laguprodukti APMA jääke, mis neljal korral ületas lubatud piirnormi. Veekogude varasemas seires esines äärmiselt toksiline AMPA ka suuremates jõgedes ja puhastusseadmete suublates. Aastatel 2012-2015 leiti pestitsiide jääke 35% punktides ning 22% punktidest ületasid jäägid piirväärtust.

Loe edasi: Eesti seireandmed näitavad: pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale

Põlula kalakasvandusest viidi jõgedesse 84 000 noorkala

RMK Põlula kalakasvatusosakond asustas sel kevadel Pärnu ja Põhja-Eesti jõgedesse kokku 84 000 lõhe ja meriforelli noorkala.

Üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine Foto Urmas Saard — Üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmine. Foto: Urmas Saard

Varude taastamise eesmärgil viidi jõgedesse 81 000 ühe- ja kaheaastast lõhe noorkala, nendest Pärnu jõkke 26 000, Selja jõkke 11 000, Valgejõkke 10 000, Pirita jõkke 5000, Jägala jõkke 5000, Loobu jõkke 11 000 ja Purtse jõkke 13 000 isendit. Kaheaastased lõhe noorkalad kaalusid keskmiselt 84,3 g ja üheaastased 18,0 g. Lisaks asustati Pudisoo jõkke 3000 kaheaastast meriforelli keskmise kaaluga 114,8 g.

“Kõik kaheaastased ja enamik üheaastastest noorkaladest olid smoltifitseerunud ehk nende füsioloogia oli eluks merevees kohandunud. Selle tunneb väliselt ära kala külgede hõbestumisest,” selgitas RMK Põlula kalakasvatusosakonna juhataja Kunnar Klaas.

Ta lisas, et umbes nädala jooksul pärast asustamist laskuvad kõik hõbestunud lõhe noorkalad merre, et asuda üheks kuni neljaks aastaks toitumisrändele ning naasevad seejärel kodujõkke kudema. Kalad, kes ei smoltifitseeru, jäävad veel aastaks jõkke ja laskuvad merre järgmisel kevadel.

Loe edasi: Põlula kalakasvandusest viidi jõgedesse 84 000 noorkala

Metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Neljapäeval, 19. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist puhvertsoonis riigi kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil Illustratiivne foto Urmas Saard — Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Illustratiivne foto: Urmas Saard

“Veterinaar- ja Toiduameti poolt seni läbiviidud vaktsineerimisprogramm on oma eesmärki edukalt täitnud ja tänu sellele on Eesti juba viimased kolm aastat marutaudivaba. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on ka Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. “Et takistada haiguse taaslevimist Eestisse viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimist. Samas on endiselt kohustuslik ka lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine.”

Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaalt ning seejärel teostatakse vaktsineerimist piirialadel Lõuna- ning Kagu-Eestis. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. maini. Kuna Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel alates sellest kevadest vaktsiini enam ei külvata.

Loe edasi: Metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Õpilastööde virtuaalne näitus toimub juba viiendat korda

Maikuust saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Uus elu”. Viiendat korda Eesti tööõpetajate seltsi eestvedamisel toimuval virtuaalnäitusel on kokku kogutud ja internetikeskkonnas näitusena üles seatud pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides on teinud.

Eesti tööõpetajate seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saab tänavu virtuaalnäitusel näha ligi 900 tööd rohkem kui 80 koolist üle kogu Eesti.

“Selle aasta eesmärgiks oli ärgitada õpilasi mõtlema taaskasutusele ning andma võib-olla esmapilgil kasututele esemetele uus elu,” ütles Nooni. “Varasem positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada. Iga aasta oleme püüdnud virtuaalnäitust arendada. Sel korral valmivad osadest žürii poolt äramärgitud töödest tööjuhendid, mida nii õpetajad kui õpilased saavad tundides kasutada.”

Eesti tööõpetajate seltsi, Eesti käsitööõpetajate seltsi Aita, Eesti klassiõpetajate liidu ning Tallinna ülikooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene.

Virtuaalnäitus “Uus elu” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2016. aasta lõpuni.

Rahvusvaheline fotovõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

Algab Hiite kuvavõistlus 2016, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada
ajalooliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Tänavu üheksandat korda toimuva rahvusvahelise võistluse teemaks on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied ja pühad mäed, veekogud, puud, kivid jm loodusobjektid, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu
teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, Mulgimaa, Jõgeva maakond, saared, looduskaitse jm. Oodatud on ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted.

Fotosid saab võistlusele saata kuni 31.10.2016 aadressil:
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h

Glüfosaadivastane petitsioon on kogunud juba
üle 1000 allkirja

Erakond Eestima Rohelised, MTÜ Noored Rohelised ja Eesti Roheline Liikumine algatasid portaalis rahvaalgatus.ee allkirjade kogumise, et keelata taimemürgi glüfosaadi kasutamine Eestis ja kogu Euroopas. See on saavutatav, kui Eesti esindaja Euroopa Komisjonis hääletab 18. mail mürkkemikaal glüfosaadi kasutusloa pikendamise vastu.

18. mail hääletavad ELi liikmesriikide esindajad glüfosaatide (mida sisaldava tuntuima toote nimi on Roundup, tootja Monsanto) kasutamise üle Euroopas. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC) kinnitas 2015. aastal, et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNAd kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt.

Uuringud on näidanud hormonaalsete muutuste kujunemist glüfosaatide toimel, näiteks meestel suguhormooni produktsiooni kahanemist, tugevat mõju immuunsüsteemile, Parkinsoni tõve esinemisele. Naistel tekitab glüfosaat ka menstruaaltsükli häireid, nuri- ja enneaegseid sünnitusi. Lisaks terviseohu tekitamisele inimesel hävitab glüfosaat vee- ja mullaelustikku.

Züleyxa Izmailova, Noored Rohelised: ” Me ei taha haigestuda vähki ja surra! Juba rohkem kui 50% meie toidulauast sisaldab endas erinevaid mürke. Me soovime pikki ja terveid eluaastaid, kuid see on saavutatav ainult mürgivabas elukeskkonnas. Hooliv suhtumine loodusesse ja inimesse peavad saama prioriteediks nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Glüfosaadist vaba maa on üks samm õiges suunas.”

Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised esimees: ” Valitsust, kes vaatamata teadlaste seisukohtadele laseb mürgitada oma rahvast, saab kutsuda ainult mürgiseks valitsuseks. Juba vähem kui nädala pärast näeme, kes meid juhivad – kas rahvatervisest hoolivad juhid või suurkorporatsioonide käepikendus Euroopas. “

Petitsioonile saab allkirja anda siin: https://rahvaalgatus.ee/topics/343fa0e9-d3c2-4bde-b027-7ff76014fbd9/votes/f92cdd67-375a-4cf6-8d12-de8f05a32e19

Kuldmedal Eesti paarisaerulisele neljapaadile

Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä tulid Brandenburgis Euroopa meistriks!

Eestlaste paatkond püsis 2000 meetri pikkusel teekonnal kohe pärast starti esimesena liikuva Venemaa kannul kuni õnnestus viimasel kolmandikul idanaabritest mööduda ja võtta ajaga 6.29,82 finišis kindlalt kuldmedal. Eestlaste järel visalt tõmmanud leedulased jätsid samuti venelased seljataha ja tulid ajaga 6.31,98 teiseks. Kolmandaks jäänud Venemaa tulemuseks oli 6.32,27. EM-i finaali järgmised ajad: 4. Saksamaa – 6.37,97; 5. Suurbritannia – 6.39,27; 6. Ukraina – 6.41,36.

Urmas Saard

Autasustamistseremoonial. Foto: ETV ekraanitõmmis →

Muuseumiöö lööb üle Eesti laineid rohkem kui 185 muuseumis ja mäluasutuses

Järgmisel laupäeval, 14. mail toimub järjekorras kaheksas üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on laineid”.

Tänavu võtab muuseumiööst osa rekordiliselt palju ehk üle 185 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi tuletornid ja looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa rohkem kui 110 000 inimest, mis oli kõigi aegade muuseumiöö publikurekord.

Muuseumiöö programmiga on sel korral liitunud eriti palju uusi põnevaid paiku. Muusikasõpradele on hõrguks üllatuseks võimalus saada osa ekskursioonidest Laulasmaal asuva Arvo Pärdi Keskuse arhiivisügavustesse ning õhtusest kontserdiprogrammist. Tartus pääseb tuumavarjendisse ning Tartus avab uksed ka Peipsi äärest ajutiselt linna kolinud Voronja galerii. Jääaja Keskus Äksis korraldab öiseid parvereise Saadjärvel ning Narvas pääseb vaatama Viktoria bastioni kasematte. Eriti suure haardega programmi pakuvad välja Hiiumaa muuseumid, kus on kokku pandud tervelt 18 punktist koosnev suur muuseumiöö-tuur. Ja publiku jaoks on end valmis pannud ka kõik Eesti kõige suuremad muuseumid – Tallinna ja Tartu muuseumide programmid tõmbavad muuseumiööl ligi kümneid tuhandeid inimesi.

Loe edasi: Muuseumiöö lööb üle Eesti laineid rohkem kui 185 muuseumis ja mäluasutuses

Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Aasta eest Tallinna kunstihoones esitletud kõrgetasemeline ja hinnatud näitus jõuab pika teekonna järel Tartusse ning Tartustki saab kevadkuuks merekultuuriaastale väärikas linn. Näitus jääb avatuks mai lõpuni.

Eesti parimaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik eksponeerib oma merevaadete näitust „Deep Sea“ Tartus Jaani kirikus, andes näitusele kirikuseintel sootuks teistsuguse vaate ja puudutuse. „Kirikus eksponeeritavad suuremõõtmelised merefotod annavad selles keskkonnas nautimiseks rohkem vaatamis- ja süvenemisruumi, kirikus olev vaikus lubab end mõelda kõikide merevaadete keskmesse ja veel kaugemale,“ ütleb näituse korraldaja Indrek Mustimets.

Põhjamaiste merevaadete näitamine sisemaises keskkonnas ja varasuvises Tartu õhustikus on vaieldamatult Tartu selle aasta foto- ja kultuurisündmus. Arne Maasik on elimineerinud oma fotodelt mis tahes inimtegevuse. Puudub visuaalne reostus, mere enda reostus. Arne Maasiku fotodes ei tõuse esile mitte niivõrd vete vaikne stiihia kui et koloriit, millega oleme siin niivõrd harjunud, et me seda enam ei näe. See kvalifitseerub ilmselt tavaliseks sügavsinine ja selle optilised variatsioonid. Loe edasi: Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Tartu ülikooli teaduskooli uus direktor on Mihkel Kree

Tartu ülikooli senat valis 29. aprillil teaduskoolile uue direktori, kelleks sai olümpiaadide osaleja, nende korraldaja ja Eesti võistkondade juhendajana suurt kogemuste pagasit omav Mihkel Kree.

Kree näeb, et teaduskool võiks oma potentsiaali tulevikus mh välismaale eksportida ning suurendada erinevate valdkondade osakaalu teaduskooli tegevuses. Uus direktor alustab tööd 1. augustil 2016.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ütles kandidaate hinnanud ekspertkomisjoni nimel, et Mihkel Kree võtmeteguriks, miks ta osutus valituks, on tema senine kogemus vedada eest andekatele noortele suunatud tegevusi ja olla noortele isiklikuks eeskujuks oma saavutustega olümpiaadidel ja teadustööde konkurssidel.

Kree osaleb juba neljandat aastat Saudi Araabia õpilaste rahvusvahelisteks olümpiaadideks ettevalmistuse protsessis. Kuna sealsete õpilaste baasteadmised on nõrgad, korraldatakse rahvusvahelise olümpiaadi tasemele jõudmiseks õpilastele mitmekuiseid intensiivseid treeninglaagreid, kus õppejõude imporditakse näiteks Eestist ja Ungarist.

Kree sõnul on teaduskoolil ühiskonnas läbi kaugõppekursuste ja suure kandepinnaga õpilasvõistluste väga lai roll. Kree näeb, et ajakohastamist-ühtlustamist vajab ka teaduskooli kaugõppekursuste programm. Teaduskooli haare on viimastel aastatel traditsioonilistelt ainetelt, nagu matemaatika, füüsika, keemia jt, laienenud ka mitmetele uutele õppeainetele, näiteks lisandunud humanitaaria valdkonna ained on teaduskooli sihtgruppi oluliselt laiendanud. „Seejuures tuleb jälgida, et säiliks traditsiooniliste ainete senine kõrge tase, aga samas panna tõhusalt käima töö ka uuemates ja väiksema kandepinnaga ainetes,“ tõdes Kree.

Teaduskooli direktori ametikohale kandideeris 15 inimest, kes kõik vastasid nõudmistele.
Virge Tamme

Vajangu vabatahtlik päästekomando sai tagasi taastatud paakauto

Üle poole aasta remondis olnud unikaalne paakauto naasis sel kolmapäeval vabatahtlike päästjate juurde. Auto sai korda Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuhi Toomas Sillamaa eestvedamisel ja tema 50. sünnipäevaks.

„Ühel sarnasel autol läks umbes poole aasta eest mootor rikki ja me olime õnnetus olukorras,“ rääkis Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuht Toomas Sillamaa. „Võrust leidsime samasuguse auto ja tahtsime kahest sõidukist teha ühe korraliku päästeauto. Paraku selgus, et ka too auto oli purunenud mootoriga ja ei läbinud ülevaatust. Meie käes oli kaks autot ja mõlemad seisid“, meenutas Sillamaa.

Vajangu tuletõrjeühingu tegevjuht Toomas Sillamaa taastatud paakauto juures.

Mõne aja möödudes läbi tutvuste leitud partnerid olid nõus õla alla panema ja asi hakkas lumepallina veerema. Algusest vahetati auto raam, hiljem järgnesid ka ülejäänud osad. Paakauto taastamisel oluline roll oli veoautode, haagiste ja busside remondi ja hooldusfirma AVT Service toetusel, kes pakkus autole katust, varustust ning teadmisi.
Tänaseks on auto Vajangu vabatahtliku päästekomandol arvel ning on läbinud ka tehnilise ülevaatuse. Lähinädalatel ehitatakse ümber varustuse kast, taastatakse pumbajaam ja veetrassid ja viiakse auto täielikku lahinguvalmidusse. Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann tunnistas siinkohal, et taolise paakauto valmimine on hea näide eraettevõtjate ning vabatahtlike päästjate koostööst.
Tegemist on erakordse paakautoga, mis teenis Soomes kütte- ja paakautona, hiljem oli Võrus vabatahtlike juures ja nüüd liikus taas vabatahtlikke kätte.

Iveri Marukašvili

Klassikaraadios kõlab džässiöö ja linnulauluhommik

Täna, 30. aprillil tähistab maailm rahvusvahelist džässipäeva, kuid Klassikaraadios on hoopis džässiöö. Tavapärase “Nokturni” öömuusikaprogrammi asemel on volbriööl ajavahemikus 00.05-06.00 unetutel muusikasõpradel võimalik nautida kodumaist džässmuusikat.

Kavast leiab kollektiivid Bad Habits Trio, Gretagrund, Raul Sööt Deeper Sound, Oleg Pissarenko Band, Agan-Viinikainen-Mälgand-Kallio Quartet, Vaiko Eplik-Kristjan Randalu ja teised.

Klassikaraadio päevases programmis on kavas kaks otseülekannet Jazzkaarelt, kell 16 Jan Lundgreni (Rootsi) ja kell 19 Steinar Raknese (Norra) kontserdid. Ülekandeid vahendab Ivo Heinloo.

Pärast džässiööd algab Klassikaraadios linnulauluhommik. 1. mai varahommikul kell 6-8 on kõigil loodushuvilistel üle kogu Euroopa hea võimalus kuulata linde, kes laulavad päikesetõusu ajal. Klassikaraadiost vahendab Euroopa Ringhäälingute Liidu eriprogrammi Nele-Eva Steinfeld.

Anneli Tõevere-Kaur

Elron lisas sõiduplaanidesse rattainfo

Kavandades rongisõitu, saab nüüd internetist järele vaadata, kas jalgrattale on piisavalt ruumi. Elroni sõiduplaani otsing sai sel nädalal täienduse, mis annab infot, millistel reisidel on ratta kaasavõtmine mugavam.

„Jalgrattahooaeg on alanud ja rattureid on ka rongides iga päevaga rohkem. Et kliente paremini teenindada, oleme loonud vahendi, mis aitab rattaga reisijatel informeeritumaid valikuid teha. Anname reisijatele teada, millistes rongides on ratta kaasavõtmiseks eeldatavalt rohkem ruumi ning millistel juhtudel soovitame kaaluda mõne teise väljumise kasutamist”, räägib Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik.

Elroni kodulehele (elron.ee) tehtud täiendused rattaga reisijatele kuvatakse sõiduplaani otsingus rattamärgi kujul. Rattamärk asub iga reisi juures ja võib olla kas roheline, kollane või punane. Roheline rattamärk kuvatakse, kui reisil on rattakohti reeglina saadaval, kollane, kui rattakohti võib nappida. Punasega on märgitud populaarsed reisid, mille puhul rattaga sisenemine ei ole soovitatav. Õige info saamiseks on oluline sisestada ka planeeritava reisi kuupäev. Reeglina on rattaga reisimiseks rohkem ruumi päevasel ajal sõitvates rongides.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit tunnustas Elronit “Aasta Transpordiettevõte 2015” tiitliga

Eesti liikumispuudega inimesed tunnustavad Elronit ratastoolikasutajatele mugava, kiire ja ligipääsetava ühistransporditeenuse eest. Täna peetud tänuüritusel andis Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit Elronile üle “Aasta Transpordiettevõte 2015” tiitli.

Aasta Transpordiettevõte 2015 auhinnakarikas Foto pressisõnumiga — Aasta Transpordiettevõte 2015 auhinnakarikas. Foto: pressisõnumiga

“Sõitmine Elroni rongidega on meie inimeste poolt testitud ja saanud kiitva hinnangu,” ütles Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke. “Mugava, kiire ja ratastooliga ligipääsetava teenusega on Elron teinud liikumisraskusega inimestele võimalikuks reisimise, mis seni puudus. Elroni rongidega sõitvad ratastoolikasutajad kiidavad nii ronge kui ka rongides töötavaid inimesi.”
Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip: “Meil on erakordselt hea meel, et Elroni rongide tulek on suurendanud erivajadusega inimeste reisimisvõimalusi, mis tähendab kõigile neile inimestele võimalust olla oma tegemistes iseseisev. Täname Eesti Liikumispuudega Inimeste Liitu positiivse tagasiside eest. Aasta Transpordiettevõtte aunimetus liikumispuudega inimeste esindusorganisatsioonilt on Elronile väga oluline tunnustus.”

Elroni rongiparki kuulub 38 elektri- ja diiselrongi, mis teevad päevas kokku üle 200 reisi ja peatuvad 125 peatuses üle Eesti. Ratastoolikasutajatele on rongides olemas kõik vajalikud mugavused, vajadusel osutavad liikumispuudega reisijatele rongides abi klienditeenindajad. Uuendusena on alates märtsist liikumispuudega inimestel võimalik kasutada veebis piletite eelisostuõigust ning broneerida ratastoolikoht juba enne reisi. Ka rongi pääsemine on kõigile liikumisraskustega inimestele mugav, kuna tänu uute ooteplatvormide väljaehitamisele on kõikidel perroonidel kaldteed ning rongi põhi on platvormiga samal kõrgusel.

Soome juhtrajasõidu 2016. a meistrivõistlustel oli Eestist edukaim Andy Aron

22.-24. aprillil toimusid Vaasas Soome meistrivõistlused juhtrajasõidus. Eestist osalesid sel korral Kaiar Tammeleht Sauelt, Pärnumaalt Andy Aron Sindist ja Karmen Mets Jõõprest. Eesti võistlejate lõpptulemused: Andy 9. koht, Kaiar 16. koht ja Karmen 18. koht.

Andy Aron Foto Urmas Saard — Andy Aron. Foto: Urmas Saard

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja, tegi eestlaste võistlemisest üksikasjalikuma ülevaate. Sindi rajal harjutajate osalemine osutus võimalikuks tänu Sindi linnavalitsuse toetusele.

Kavas oli viis klassi: ES-32 (väike eurosprt); F1-32 (vormel); EM-24- noored kuni 13 aastased ja EL-24 – juuniorid kuni 19 aastased ja lõpuks kuninglik ES-24 ehk suur eurosport. Meil EM-24 ja EL-24 klasse ei sõideta ja meile tavapärasest erineb mudel sellepoolest, et PR-24 raamile on paigaldatud Openi kere.

ES-32 klassi eelsõitudest kvalifitseerusid meie omadest finaali Andy Aron ja Karmen Mets. Kahjuks jäi finaali uks Kaiar Tammelehe ees kinni. Karmen ja Kaiar lõpetasid küll ühel ja samal ringil, kuid Karmen kaheksandana edestas Kaiarit sektoritega. Finaalis sujus Andy´l sõit kenasti ja kokkuvõttes 4. koht. Tubli! Karmen seevastu ei suutnud hästi kohaneda uue rajaga ja kokkuvõttes 8. koht. Sellel rajal oli üks eriti väikese raadiusega kurv, mille läbimist lillal ja mustal rajal Karmen selgeks ei saanudki. Soome meistritiitli võitis Olli Kamtamaa Matti Fyhr´i ja Arttu Korolaineni ees. Lisaks anti sel võistlusel välja ka nn konkursi auhind ehk siis parima teostusega (väljanägemisega) mudeli auhind. Hinnati kere väljalõikamise, teipimise ja värvimise kvaliteeti ning värvilahendust. Selles klassis sai selle auhinna Andy.

Loe edasi: Soome juhtrajasõidu 2016. a meistrivõistlustel oli Eestist edukaim Andy Aron

Ka jõulusigade pidamisel tuleb täita kõiki bioohutusnõudeid

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) tuletab meelde, et möödunud aasta septembrist karmistunud bioohutusnõuded kehtivad kõigile seakasvatajatele ning sigade Aafrika katku ohu tingimustes suve eel nn jõulusigade kasvatamisega alustamisel tuleb hoolikalt kõiki riske ja seapidamise otstarbekust kaaluda.

“Diagnoosime seakatku iga nädal kümnetel metssigadel,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “See tähendab, et metsas on viiruse kontsentratsioon kõrge ja oht pole kuhugi kadunud. Väiksemgi eksimus bioohutusnõuete täitmisel võib põhjustada haiguse kandumise metsast farmi. Inimesed tavatsevad võtta kevadel põrsaid, et neid jõuluprae tarvis kasvatada. Kõik, kes soovivad seapidamisega tegeleda,olgu jõulupraeks või müügiks, peavad arvestama, et nõuded on ühesugused kõigile ning VTA kontrollib neid täie rangusega.”

2015. aasta kehtestati sigade Aafrika katku puhangute tõttu kõigile seakasvatustele uued ja karmimad bioohutusnõuded, millest kõige olulisem on territooriumi tarastuse nõue. See tähendab, et loomapidamine peab toimuma oludes, kus kogu loomade, inimeste ja transpordivahendite liikumine on range kontrolli all.

“Väikemajapidamiste puhul võib sellise kontrolli rakendamine olla keeruline. Seepärast tuleks seakatku ohu tingimustes jõulusigade pidamisega seotud riske ja nende maandamiseks vajalike investeeringute majanduslikku mõttekust hoolega kaaluda,” lisas Kalda.

Olev Kalda sõnul on Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud piirangutsoonide kaotamine otseselt seotud sellega, kas seakasvatajad suudavad eesoleval suvel seakatku farmidest eemal hoida. “See tähendab, et üheainsa sea nakatumine võib põhjustada piirangute kaotamise edasilükkumise ning tuua kaasa majanduslikku kahju kõigile piirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele,” ütles Kalda.

Kõik seakasvatamiseks kasutatavad hooned peavad olema registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA), samuti peab olema esitatud teatis sigade arvu kohta. Kompensatsiooni võimaliku taudipuhangu korral farmis, on võimalik taotleda vaid nendel seakasvatajatel, kes on kõiki bioohutusnõudeid täitnud.

www.seakatk.ee.

Valmis ristipuude kaardirakendus

Keskkonnaameti tellimusel valmis interaktiivne kaardirakendus, kust saab näha Eestis leiduvaid ristipuid.

Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti matusekombestikku ning ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku surmakultuuri tunnusmärgid. Kuna 15 aastat tagasi valminud ristipuude kaardipõhise andmebaasi info aegus ega toonud välja kõiki Lõuna-Eestis leiduvaid ristipuid, tekkis vajadus luua uus tänapäeva nõuetele vastav kaardirakendus.

Ristipuude andmebaas ja kaardirakendus on vajalikud selleks, et ristipuid paremini hoida. Maa-ameti rakenduses on võimalik saada ülevaade, kus asuvad kultuurilooliselt olulised mälestusristidega puud ning oodatud on seda kasutama nii metsa- ja maaomanikud kui ka detail- ja üldplaneeringute koostajad, kellest võib sõltuda ristidega puude säilimine. Samuti annab kaart kultuuriloolist teavet kombe levikust ning võimalikud huvilised, kes tahaksid ka ise neid puid näha, saavad kaardi põhjal need üles otsida. Kaart on oluline ka kohalikele inimestele, kes saavad kontrollida, kas nende lahkunud lähedaste ristidega puud on alles ning kaardile kantud.

Kaart on avalikult kättesaadav kõikidele huvilistele maa-ameti lehe http://xgis.maaamet.ee/maps/ristipuud kaudu.

Loe edasi: Valmis ristipuude kaardirakendus

Pärimuskultuuri auhinnale saab kandideerida
kuni 20. maini

Kandideerimine Eesti folkloorinõukogu poolt väljaantavale pärimuskultuuri auhinnale kestab. Fondi loomise idee pärineb UNESCO programmist “Rahvuslikud elavad aarded”, milles märgitakse, et kõige tulemuslikumaks vormiks kultuuripärandi kaitsel on pärimuskultuuri kandjate avalik tunnustamine.

Pärimuskultuuri auhinna eesmärk on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuurialast tegevust.

Kandidaate saab esitada 20. maini e-posti aadressil info@folkloorinoukogu.ee. Vabas vormis kirjalikud esildised peavad sisaldama ülevaadet kandidaadi senisest tegevusest ja põhjendust auhinna omistamiseks. Auhinnasaajad kuulutatakse välja rahvusvahelise pärimuspeo Baltica avamisel 22. juunil Moostes.

Pärimuskultuuri auhinnafondi suurus on 1000 eurot ning selle väljaandmine saab teoks tänu Eesti rahvuskultuuri fondile.

Pärimuskultuuri auhinda antakse välja 2000. aastast ning selle on pälvinud kokku 27 isikut või kooslust. (Vaata varasemaid auhinnatuid siit!)

Lisateave: http://www.folkloorinoukogu.ee/Parimuskultuuri_fond_79

Mis on Eesti kvaliteetseimad brändid?

Kui hind poleks määrav tegur ning valiku tegemisel tuleks lähtuda kvaliteedist ning ainult kvaliteedist, räägiks valdav osa eestlasi Samsungi

mobiiltelefoniga, ostaks pileti Adele’i kontserdile ning käiks suusatamisvõistlustel vaatamas Kelly Sildaru trikke, süües selle kõige kõrvale Kalevi šokolaadi.

Värskes uuringus „QUDAL – QUality meDAL” osalenud 1200 Eesti elaniku vastuste põhjal on selgunud parima kvaliteediga tooted, teenused ja kaubamärgid, mida pakutakse Eesti turul. Uuringu korraldas selle aasta veebruaris Eestis rahvusvaheline organisatsioon ICERTIAS – International Certification Association GmbH, mis asub Šveitsis Zürichis.

Kalev on Eesti kvaliteedi võrdkuju

Eesti elanike arvates on just Kalev Eestis parim näide kvaliteedist ning Eesti turul pakutavate toodete ja teenuste seas tippkvaliteedi võrdkuju.

Kalevi suurest edust annab tunnistust ka tõik, et see magusatootja hääletati kvaliteedi poolest esikohale veel kolmes kategoorias: „Parim

küpsisetootja”, „Parim šokolaaditootja” ja „Parim marmelaaditootja”.

Loe edasi: Mis on Eesti kvaliteetseimad brändid?

Talguhuntidele rongisõit poole hinnaga

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron pakub Teeme Ära talgupäeval osalejatele poole hinnaga rongisõitu. Talguhundi passi ja isikut tõendava dokumendi esitamisel saab soodsama piletihinnaga reisida 2.-8. maini kõikidel Elroni liinidel, nii tava- kui ka ekspressrongides. Talguhundi sooduspileteid saab osta ainult rongist.

Türi peatus Foto Urmas Saard — Türi peatus. Foto: Urmas Saard

“Teeme Ära talgupäevad pakuvad igale inimesele mugavat võimalust, et lüüa kaasa Eestimaa korrastamisel ja kaunistamisel. Soovime omalt poolt kaasa aidata sellele, et usinad kätepaarid jõuaksid just sinna, kus neid enim vajatakse – merekultuuri aasta puhul näiteks Kloogaranda, Paldiskisse või Pärnusse,” selgitas Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik.

“Talgunädalal liiguvad tuhanded inimesed aktiivsemalt mööda Eestit, sõites talgutele ja tagasi koju. Kuna rongiga on talgutele väga mõnus minna, innustab poole odavam pilet kindlasti ka rohkem talgulisi kodudest välja tulema ning talgutöödele käed külge panema,” lausus talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür. Ta lisas, et just praegu on õige aeg valida talguveebist endale sobiv talgu ning panna end talgutele kirja. Samuti mõelda valmis plaan, kuidas on kõige mugava jõuda talgutele ja pärast koju tagasi.

Loe edasi: Talguhuntidele rongisõit poole hinnaga

Sel suvel on oht uuteks seakatku puhanguteks väga suur

Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad Foto Urmas Saard — Foto: Urmas Saard

Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) kogunes reedel riiklik loomatauditõrje komisjon, kus anti ülevaade seakatku leviku hetkeseisust ning arutati valmisolekut võimalike seakatku puhangute tõrjumiseks seakatku leviku kõrgajal eeloleval suvel.

Komisjon leidis, et oht uuteks taudipuhanguteks on tänavu suvel väga suur. “Septembri lõpust alates pole kodusigade hulgas uusi taudijuhtumeid olnud, kuid peame arvestama selle haiguse hooajalise iseloomuga. See tähendab, et tänavu suvel on oht uuteks puhanguteks sama suur kui aasta tagasi,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste.

“Teeme suveks valmistumisel teavituskampaaniat nii jahimeeste, seakasvatajate kui elanikkonna seas, et tõsta teadlikkust seakatkuga seotud riskidest. Samuti oleme tõhustanud järelevalvet ja plaanime veel enne suve seakasvatajaid kontrollida, et veenduda rakendatavate bioohutusmeetmete asjakohasuses,” ütles Halliste.

Loe edasi: Sel suvel on oht uuteks seakatku puhanguteks väga suur

Vabaühendused ootavad Riigikogult avatumat valitsemist

Parlamendiliikmetele saadetud pöördumises kutsuvad vabaühendused Riigikogu üles järgima rahvusvahelist avatud valitsemise tava ning panustama senisest enam oma tegevuse läbipaistvamaks muutmisesse.

Aprillis möödub neli aastat Eesti ühinemisest rahvusvahelise algatusega avatud valitsemise partnerlus (AVP), mille eesmärgiks on ühendada valitsuste ja vabaühenduste jõupingutused senisest avatumaks võimu teostamiseks. Algselt vaid täitevvõimu tegevusele keskendunud algatusse on lisandunud seadusloome avatuse suund, millega innustatakse riikide parlamente viima oma tegevus vastavusse võrgustunud ühiskonna vajadustega.

Oma üleskutses julgustavad vabaühendused Riigikogu toetama rahvusvahelise avatud valitsemise partnerluse tegevust ning esitama omapoolse nägemuse, kuidas 21. sajandi tehnoloogilisi võimalusi ja kodanike ootusi arvestades oleks parlamendiliikmete endi töö avatum, kaasavam ja läbipaistvam.

Vabaühenduste AVP ümarlaua pöördumises tehakse Riigikogule ettepanek oma praeguse mandaadi kehtivuse ajal luua enesele strateegiline arenguvisioon ja lähiaastate tegevuskava selleni jõudmiseks. „Riigikogu tulevikuvisiooni loomine võiks aidata rahvaesindajatel vabaneda salvestiste hirmust ning võtta komisjonide töö jäädvustamiseks kasutusele kaasaegsed meetodid,” kommenteeris üks ümarlaua liikmeid, E-riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna ekspert Liia Hänni. Loe edasi: Vabaühendused ootavad Riigikogult avatumat valitsemist

Kolmapäeval analüüsitakse Rakveres
haldusreformi kulgu Lääne-Virumaal

Järgmisel kolmapäeval algusega kell 18 analüüsitakse Rakvere teatri kohvikus haldusreformi kulgu Lääne-Virumaal.

Riigihalduse ministri eestvedamisel on alustatud haldusreformi ettevalmistamist, mille tulemusena läbis haldusreformi seaduse eelnõu 6. aprillil riigikogus esimese lugemise.

Lääne-Viru maavanem Marko Torm ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kutsuvad kõiki 27. aprillil Rakvere teatri kohvikusse, et ühiste arutelude käigus rääkida reformi käigust Lääne-Virumaal ja pakkuda maakonnale parimaid lahendusi.

Arutlevad Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev, Rakvere linnapea Mihkel Juhkami, Kunda linnapea Kaido Veski, Kadrina vallavanem Erich Petrovits ja Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Vestlust juhivad ja sõnajärge hoiavad Sulev Valner ja Aarne Mäe.

Arutelust võib osa saada ka online-ülekande kaudu.

EKO: Keskkonnatasude järsk alandmine ei lahenda sotsiaal-majanduslikke probleeme ja on vastuolus seadustega

Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) on veendumusel, et keskkonnatasude järsk alandmine ei lahenda sotsiaal-majanduslikke probleeme ja on vastuolus seadustega.

Keskkonnaministeerium on ettevalmistanud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis tugineb vabariigi valitsuse otsusele langetada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määra ning muude keskkonnatasude määrasid, arvestusliku kogumõjuga 40 miljonit eurot. EKO ei kiida eelnõuga plaanitavat heaks ning kutsub üles valitsust ja Riigikogu seaduse eelnõu tagasi lükkama.

Põlevkivitööstus on Eesti kõige saastavam majandusharu, moodustades 70-90% erinevatest saaste valdkondadest. Samal ajal ei ole selle majandusharu panus Eesti SKT-sse suurem kui 4%. Keskkonnaühendused leiavad, et ei ole majanduslikult põhjendatud nii suures määras toetuse maksmine selle valdkonna ettevõtetele.

„Ka riigikontrolör on rõhutanud, et isegi praeguste nafta maailmaturu hindade juures toetavad nii Euroopa Liit kui ka OECD saaste-, energia- ja ressursikasutamise puhul hoopis maksude suurendamist,” ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Silvia Lotman. „Valitsuse plaanitav samm on meie looduse suhtes täiesti ebaeetiline ja absurdne.”

Loe edasi: EKO: Keskkonnatasude järsk alandmine ei lahenda sotsiaal-majanduslikke probleeme ja on vastuolus seadustega