Rubriik: Eesti

Matsalu loodusfilmide festivali paremik täna taas Tartus

Täna õhtul kell 18 saab Tartu Keskkonnahariduse Keskuses taas vaadata VIII Matsalu Loodusfilmide Festivali paremaid filme. Linastub kaks filmi: Saksamaal valminud “Koletis Badesees?” ja Venemaal tehtud “Jahihooaeg”.  

Rezissöör Florian Guthknechti tehtud “Koletis  Badesees?” räägib 1761. aastal Oderi jõest väljatõmmatud 372kilogrammisest sägast. See polnud kaugeltki tavaline kala, tema eel käisid juba siis legendid ja müüdid. Tõsilood või kalamehejutud? Sägade uurimisele pühendunud ekspert Oliver Petrart ja auhinnatud allveefilmimees Sigi Braun on on teinud koos ägeda filmi väga suurest kalast.

Rezissöör Dimitry Pishulini “Jahihooaeg” pajatab loo huntidest, kes on omandanud halva kuulsuse oma äkkrünnakute, ootamatute ilmumiste ja (mõnede meelest) piiritu julmusega. Loodus on kujundanud hallivatimehest väsimatu jooksja, visa jälitaja ja täiusliku ründaja.  Film tutvustab huntide erinevaid jahimeetodeid.

VIII Matsalu filmifestival toimus mullu septembris, sel aastal oodatakse loodusfilmide huvilisi Matsallu 14.-18. septembrini.  Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.

Täna saab taas filmistsenaariumeid õppida kirjutama

  Täna kell 11-18 toimub Tabivere Vabaajakeskuses Filmitalgute arvult kolmas stsenaariumikirjutamise koolitus.

Koolituspäev on jagatud kaheks osaks, millest esimeses antakse ülevaade filmi žanritest ning tutvustatakse stsenaariumi struktuuri koos kirjutamise mudeliga. Päeva teises osas tegeletakse aga praktiliste ülesannetega. Päeva vältel saab kindlasti näha ka filmilõike Eesti filmitegijate varasalvest ning lisaks tutvuda Filmitalgute veebipõhise stsenaariumikirjutamisega.
Jõgevamaa stsenaariumikoolitust Tabiveres viib läbi noor filmitegija Rasmus Merivoo. 

Filmitalgud  toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel terve aasta. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema. 
 
Eesti filmiprofid viivad kõigis maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel.
 
Filmivõtted 15 Eesti maakonnas on plaanis läbi viia 2011. aasta augustis, film ise esilinastub novembris. Filmitalgute käiku kajastab erisaadetega ETV, filmi telelinastus on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks.

Ragn-Sellsi juht kinnitab täna juhtimise jututoas, et väärtused ei ole prügi

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on käima lükanud koolitussarja kodanikuühenduste juhtidele – ”Juhtimise jututoad”, kuhu on oodatud rohkem või vähem kogenud praktikud, et koos jututoa külalisega ja omavahel arutada erinevaid organisatsiooni juhtimisega seotud küsimusi, rääkida oma ja kuulda teiste kogemustest, uutest ideedest ja toimivatest lahendustest, saada nõu oma töö paremaks korraldamiseks ja anda seda ise teistele. Täna on juhtimise jututoas ASi Ragn-Sells  juhatuse esimees Rein Leipalu, kes keskendub jututoas väärtuste lahtimõtestamisele.

Külaline arutleb teemadel , mis puudutavad organisatsiooni põhiväärtusi ja selle seoseid nii strateegilise juhtimise, töötajaskonna hoiakute ning eesmärkide saavutamisega.

Jututuba algab Tallinnas  Sisaliku restoranis (Pikk 30) täna kell 16.

Viljandit saab muuta veebi teel

Viljandi

Avanes veebikeskkond Minu Viljandi, mille kaudu viljandlased saavad avalikult kaasa rääkida oma linnaga seotud probleemide ja lahenduste leidmisel ning otsuste tegemisel. Keskkonna edukal käivitumisel laieneb ettevõtmine tulevikus ka teistesse Eesti linnadesse.

 Veebikeskkond, mille loomise idee sündis Minu Eesti mõttetalgutel, pakub linnakodanikele võimalust avalikult kaardistada linnakeskkonnas lahendamist vajavaid probleeme, pakkuda välja ideid olemasolevate kitsaskohtade lahendamiseks ning ühtlasi jälgida, mida selles osas ühiselt ette võetakse.

Veebikeskkond võimaldab siduda märkamist vajavad probleemid ja lahendused täpsete asukohtadega. Sel viisil tekkiv linnakaart peegeldab linnakodanike pilti oma kodulinna hetkeseisust, sellega seotud lootustest ja ootustest. “Usume, et see annab Viljandi inimestele võimaluse senisest mugavamalt ja vahetumalt kaasa rääkida linnaruumi parendamisel ja otsuste vastuvõtmisel,” ütles ettevõtmise eestvedaja Geroli Peedu.

 Veebikeskkonnaga saab tutvuda siin: http://minu.viljandi.ee/

Lõõts om kallis pill

Noormaa Tarmo. Foto: Uma Leht

Lõõdsamänguhuviliidsi om vanalõ Võromaalõ nii hulga tegünü, et om peris murõ, kost mängmises pilli saia. Võrokõisi rahvuspilli jo poodist osta-i: hää om, ku om vana pill, midä kannatas kõrda tetä, vahtsõt pilli piät meistri käest aasta otsa uutma ja sõs tuu iist päält 3000 euro (50 000 krooni ümbre) vällä käümä.

Haani lõõdsamiis ja lõõdsaoppaja Noormaa Tarmo näüdäs’ uhkõlõ ilda aigu kõrda saanut hääd lõõdsapilli, minka mäng timä opilanõ.
«Saimi taa pilli Tsoorust, pääle om kirotõt: 1914, Osvald Vaab. Timä oll’ lõõdsameistri Teppo Augusti opilanõ, tekk’ kos’osit ja muud tüüd Teppolõ. Teppo pandsõ pillile helü sisse,» kõnõl’ Tarmo. «Pill oll’ Võromaal tsõõritanu, Sarniti Kalju tekk’ toolõ 1980. aasta ümbre vahtsõ lõõdsa, a es mõista sõs viil õigit lõõtsu tetä. Tekk’ karmoška lõõdsa: hoobis tõistmuudu oll’, kangõ, taad pilli oll’ kehvä mängi, rassõ oll’ hellü kätte saia.»

Nii veigi Tarmo pilli vana meistri Ruusamäe Elmari kätte, et tuu seolõ vahtsõ lõõdsa tennü. Elmar om üts kolmõst meistrist, kiä säänest tüüd mõist tetä. Pilli kõrdategemist tugõsi Kultuurkapitaal ja Eesti rahvuskultuuri fond.

«Harinu asi, a vaiva näi pall’o külh: vahtsõ pleki ja… Tohutu tüü!» selet’ Ruusamäe Elmar. «Nii katõ kuu ümbre võtt’ aigu. A es taha perrä kah anda. Teppo kadonu ütel’, et Vaab oll’ timä hää opilanõ ja tuu oll’ väega kõrrah, ilosa kõlaga pill. Tartese Heino kah avit’ viil, plekke ragi! A nüüt om illos pill kah!» Loe edasi: Lõõts om kallis pill

Otsitakse kiirelt inimesi noortevahetuseks Antalyas

Türgis Antalyas 20.-28. veebruarini korraldatavasse noortevahetusprojekti “Before the end of the world” otsitakse viimasel minutil inimesi juurde.

Korraldajad maksavad  reisipiletid, millest kohapeal maksate neile tagasi 30 protsenti. Toitlustus ja öömaja on tasuta, ööbitakse sellises hotellis: http://www.hotellaraworld.com/en/

Kes tunneb huvi, sel palutakse võtta otse ühendust Janely Rohumägiga – janely.jr@hotmail.com.

MTÜ Kultuur aitab hingata

Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi

Äsja avatud heategevusportaal Help.ee koondab ühte veebikeskkonda heategevusprojektid ja -ühendused. Leht hõlmab infot nii kohalike kui välismaiste heategevusalgatuste kohta ning pakub professionaalset abi nende kuuldavaks tegemisel. Algatuse taga on vabatahtlikest eraisikud.

„Olukord meie heategevusmaastikul on suhteliselt killustunud,“ märkis Help.ee algataja Kaupo Kalda. „Näiteks on Eestis heategevusprojekte, millest pea igaüks on kuulnud, kuid sealjuures on veel suurem hulk neid, kelle kohta me infot ei oma. Meie suurim eesmärk heategevuse kui elustiili propageerimise kõrval ongi aidata seni vähemtuntud heategevusprojektide kohta sõna levitada, neid läbi Help.ee keskkonna turundades. Seda teevad elukutselised turundusinimesed, tasuta ja heast südamest.“

“Teiste märkamine ja aitamine võiks olla meie kõigi elu normaalne osa. Help.ee lihtsustab nüüdsest oluliselt nii abi otsimist kui selle pakkumist, kogudes valdkonnast olenemata aktuaalsed algatused kokku ühte lihtsalt hoomatavasse keskkonda,” selgitas Kaupo Kalda. “Abipakkujad saavad projekti panustada mitmel erineval viisil nagu vabatahtlik töö, annetamine, oskuste-teadmiste jagamine, info levitamine. Aidata saavad nii ettevõtted, sõpruskonnad kui üksikisikud.” Loe edasi: Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi

Tulekul uus taotlusvoor vabaühendustele

KÜSK annab teada, et vabaühenduste kaasava planeerimise taotlusvooru projektide esitamise tähtaeg on 10. märts 2011. Toetustingimuste ja korra teave ning taotlusvormid leiab siit.

Kaasava planeerimise koolitus toimub 8. veebruaril 2011.a. kell 13.00 kuni 17.00 Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis (Toompuiestee 10, Tallinn). Registreerimine koolitusele aadressil kysk@kysk.ee kuni 07.02.11. Registreerimistasu 10 euro kohta saadab KÜSK arve.

Koolituse eesmärgid:
-tutvustada kaasava planeerimise põhimõtteid;
-tutvustada piirkonnaseltside ja vabaühenduste võimalusi planeerimisprotsessi sekkuda, seda mõjutada ning selles kaasa rääkida;
-analüüsida senise kaasamise probleemistikku, keskendudes planeerimise eri etappidele;
-tuua kaasavast ja mittekaasavast planeerimisest näiteid Eestist;
-anda ülevaade kaasamise headest näidetest välismaalt.

Allikas: KÜSK

Joogaõhtu Sänna Kultuurimõisas avab hatha-jooga treeningtunnid

Kolmapäeval, 9. veebruaril algusega kell 18 toimub Sänna Kultuurimõisas joogaõhtu. Juhendab Taisto Uuslail. Tema käe all hakkavad hatha jooga tunnid toimuma ülekolmapäeviti. Et siis nõnda: ühel kolmapäeval Sännas ja teisel kolmapäeval Tallinnas koolis, et siis kolmandal kolmapäeval jälle Sännas olla. Järgmine joogatund on 23. veebruaril. Joogatunni osalustasu on 2.50 eurot.

Joogatund kestab orienteeruvalt 1,5 tundi. Kaasa tasub võtta sobiva pehmusega matt või tekk, mis ei libise ega veni. Vahtkummist matkamati peale on hea panna puuvillane tekk. Hea on riietuda mugavalt ja kihiliselt, et vajadusel kehasoojust reguleerida.

Hatha-jooga oluline osa – füüsilised harjutused-asendid, asanad, on ajanud oma juured mitme tuhande aasta jooksul pea igasse kehalise tegevusega seotud valdkonda. Meenutame kasvõi kehalise kasvatuse tunde koolis või tippspordi taastusravi meetodeid. Jooga tee järgi sõltub inimese heaolu 70% ulatuses mõtlemisest, 10% ulatuses toitumisest, 10% ulatuses hingamisest ja veel 10% ulatuses küllaldasest liikumisest. Jooga on hea algus edasiviiva liikumisharjumuse tekitamiseks. Legend, justkui joogaga tegelemise eelduseks on imehea kehaline painduvus, on veidi ennatlik, kuna see on just jooga eesmärk. Seega alustamiseks piisab täiesti sisemisest selgest soovist.

Rohkem infot saab tel 528 7044 või taistouuslail@gmail.com

TeatriPolygon kutsub noori tutvuma ja kaasa mängima

15. veebruaril toimuvad lahtised tunnid teatrikoolis TeatriPolygon Tallinnas, Rävala pst 8 ja Tartus Vanemuise 19. Osalema oodatakse noori (12-aastaseid ja vanemaid), kes saaksid sel moel vahetu kogemuse, mida teatriõpe harrastusena annab ja võimaldab.

Avatud teatritoad toimuvad Tallinnas (Rävala pst 8, C- korpuse 7. korrusel) 15. veebruaril kell 17 ja Tartus (Vanemuise 19) 15. ja 17 veebruaril kell 16.30.  

Selga tuleb panna liikumist võimaldav riietus ja vahetusjalanõud kaasa võtta!

Samades kohtades hakkavad toimuma ka edasised kohtumised.

Õppejuht Virko Annus: “Teatrikool kasutab neid meetodeid, mida kasutavad draama-ja teatriõpetajad tavakoolis. Üks eesmärkidest on luua keskkond, kus läbi tegustemise ja läbimängimise on võimalik õppida mõtlema ja õppida õppima.” Koolijuht Tamur Tohver: “Me ei tõmba kedagi üldhariduse omandamisest kõrvale, lubades staarikssaamist ja plaadilepinguid. Vastupidi, me toetame olulisel määral noore inimese mängulist arnegut isiksuseks, kes oskab oma edasiminekut  eesmärgistada. Teatrikoolis harjutakse kollektiivse tegutsemisega, vastustusega, distsipliiniga.”

Laiemalt teatrikoolist aadressidel:

http://polygonteater.blogspot.com/2011/01/puu-ule-otsustage-tema-viljade-jargi.html

http://poly.ee/polygon/kool1.html

Tere, Kylauudiste lugeja!

Kait Tamra.

Eesti meediakanalitest kuuleb iga päev, kuidas erinevate linnade tänavad on libedad, kui palju inimesi satub erakorralise meditsiini vastuvõttu ja kes selles kõiges süüdi on. Maainimesed ukerdavad samuti mööda libedaid teid, lapsed ei saa kord kooli, kord koolist koju, õpilasbussid kas ei tule üldse või vajuvad liivatamata teedel kraavi… Aga see jääb ainult hädaliste endi teada. Eriti koomiline on lugeda maanteeameti teadaandeid, kus soovitatakse mitte kasutada kõrvalteid (mille ääres me ju elame), sest need on kas tuisuvaaludes või eluohtlikult libedad!

Lumised talved teevadki teed libedaks ja läbimatuks. Tore, et talv ometi talve moodi on…
Seekord soovin aga lugejaid lõbustada looga Võrumaa mehest Kait Tamrast, kes osaleb tänavu Eesti laulu poolfinaalis lauluga “Lubadus”. Olles eile õhtul helistanud oma 80-aastasele emale ja manitsenud teda mitte libedaid tänavaid pidi poodi piima-leiva järele minema, kukkus ta ise veerand tundi hiljem oma koduõuel maha. Jalg paistes ja valutab. Aga täna on Tallinnas poolfinaali proov. Üritas mees telefoni teel end küll välja vabandada, aga arusaadavalt anti mõista, et ainus vabandatav puudumise põhjus olnuks surmatunnistus… Keeldudes hoolitseva Võru arsti tungivast soovitusest hüppeliiges kipsiga fikseerida, laenas Kait sõbra käest kargu ja ronib täna kangelaslikult telemaja treppidest üles.  Süüdistada pole kedagi peale kauni talve, muutliku ilma ja helilooja hajameelsuse.
Laulu “Lubadus” saab aga kuulata ja lugeda ka laulu sünniloost www.tamra.ee
Lugupidamisega

Tammiku Tatsuja

Maalikunstnik Ants Viidalepa juubelinäitus Vabaduse galeriis

pilt
Autoportree, 1996, Ants Viidalepp, õlimaal.

Neljapäeval avati Tallinnas Vabaduse galeriis näitus ”Ants Viidalepp 90”. Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.

Näitus keskendub tagasivaatele kunstniku loomingu erinevatele kümnenditele. Muu hulgas eksponeeritakse maale ka Eesti Kunstimuuseumi varamust.

1950. aastatel oli Viidalepp tunnustatud figuurikompositsioonide maalija, kelle looming paistab silma deteilitäpsusega. Kümnendi keskel muutus tema kujutusviis üldistavamaks ja ekspressiivsemaks. Maastikumaalides sai valdavaks pehme ja tagasihoidlik värvigamma.

Ants Viidalepp on illustreerinud raamatuid. Koos A. Söödiga on valminud film tema õpetajast Johannes Võerahansust. Ta on koostanud albumi Eerik Haameri loomingust (2003) ning kirjutanud raamatu J. Võerahansust (“Meister”, 1998).

Näitust saadab P. Brambati film Ants Viidalepast “Mees meistrite linnast” (AD Oculos Film, 2007). Näitust toetab kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia

Üllatust ja silmailu pakkus valgete kasside kogum õpetajatetoa laual

40 valget kassi Mai Tamme kassikogust. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ajaleht Sakala annab teada, et valge kassi ehk jänese aasta alguse puhul üllatas Paalalinna gümnaasiumi algklasside õpetaja Mai Tamm kolleege sellega, et kaunistas õpetajate toa laua neljakümne portselankiisuga. 40 valget kassi on tegelikult väike osa Mai Tamme kollektsioonist. Ülejäänud kujukesed on kirjud, mustad ja pruunid. Tema kodus riiulil ja kummutil seisab umbes 350 kassikuju. Kõige suurem on ligi meetrine puust kõuts, kuid enamik on siiski pisikesed ja portselanist kiisud. Mai Tamm on kogunud kassikujusid juba üle 35 aasta. Kõik sai alguse kahest kingitud kassikujust, üks oli pruun ja teine must. Elusat kass-olevust Mai Tamme kodus ei ole.

Eesti Kontsert tähistab 70 aasta juubelit

Andres Mustonen. Liis Treimanni foto/Postimees

4. veebruaril 1941 allkirjastas Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja,  mille alusel loodi ENSV Riiklik Filharmoonia  – “muusikat massidesse kandev ja laiades töötava rahva hulkades muusikaarmastust õpetav-arendav asutus.”

1989. aastal Eesti Kontserdiks ümber nimetatud, aastas ligi 900 kontserti korraldav suurim riiklik kontserdiorganisatsioon on 70 aastat tagasi püstitatud eesmärkidele jäänud truuks tänaseni.

Eesti kontserdi juubelit tähistatakse 5. veebruaril Estonia kontserdisaalis barokkmuusikafestivali lõppkontserdiga “Bach ja pojad”, kus esinevad Tallinna Filharmoonikud Andres Mustoneni juhatusel, solistid on Patrick Demenga (tšello, Šveits), Paolo Pollastri (oboe, Itaalia), Claudi Arimany (flööt, Hispaania) jt.

Rakveres avati uus politsei- ja päästeteenistusmaja

majaEile, 4. veebruaril avatati pidulikult Rakveres uus politsei ja pääste ühishoone. Rakveres Kreutzwaldi 5a kinnistule rajatud hoones on politsei- ja päästeametnikele vajalikud tööruumid, ajutise kinnipidamise ruumid, kainestusruumid ja päästeautode garaaž.

Rakvere linnas Kreutzwaldi tänaval asuva uue politsei ja pääste ühishoone projekteeris AS Amhold, vastutav arhitekt on Triinu Nurmik. AS-i Oma Ehitaja rajatud hoonet rendib Riigi Kinnisvara 15 aastaks sõlmitud lepingu alusel.
Esimene politsei ja pääste ühishoone avati Virumaal 26. novembril 2003. aastal Tapal ja teine samalaadne 14. novembril 2008 Iisakus. Rakvere hoone on Virumaal hetkel suurim.

Täna, 5. veebruaril on majas lahtiste uste päev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Sel päeval on kohal ka Lõvi Leo ja päästekoer Nublu, kes tutvustavad noorematele külalistele turvalisuse põhitõdesid. Ekskursioonid hoones toimuvad igal täistunnil kella 11-15.

Allikas: siseministeerium.ee

Võru noortekeskuses on täna infopäev

Täna,  5. veebruaril kell 15 algab Võru noortekeskuses infopäev  „Töö või Mina või Kool?”. Kõik noored on oodatud osalema. Koos otsitakse vastust küsimustele:

Mis on minu, kui noore õigused ja kohustused tööturul?

Kui vanalt ja kui palju võib töötada?

Mis on minu võimalused siis, kui mul on jäänud kool pooleli?

Kelle käest ja kuidas on võimalik saada juriidilist abi?

Mis vahe on töövõtu-, töö- või käsunduslepingul?

Praktika. Noor ja töötu.  Kui palju palka küsida?

Kool, töö või mõlemad?

Kõigil noortel on võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, kogemusi jagada, küsida.
Üritust aitavad korraldada Eesti Töötukassa, OÜ Karjääripõld.

Einike Mõttus
Võru Noortekeskuse juhataja
info@vorunoortekeskus.ee

Tartu Tähetornis toimuvad vaatlusõhtud

Esmaspäeval, 7. veebruaril ja teisipäeval, 8. veebruaril kella 18-20 saab Tartu tähetornis vastresteureeritud Zeissi teleskoobiga vaadata Kuud ja Jupiteri. Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis, etendused algavad kell 18.30 ja 19.30.
Korraldajad on Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring. Vaatlusõhtuid toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Täna peetakse Iloni Imedemaal sünnipäevapidu

pidu
Iloni Imedemaa.

Laupäeval, 5. veebruaril kell 11-16 peetakse Haapsalus Iloni Imedemaal Iloni sünnipäevapidu – ILON 81. Imedemaal on planeeritud mitmeid tähtsaid tegemisi:

• teeme lastega sünnipäevatorti
• meisterdame koos kaardi Ilonile
• Karlsson mängib ja möllab lastega
• vaatame kinosaalis pilte ja filmi Ilonist ning tema lapsepõlvest
• näha on laste joonistused Karlssonist

Kõikide külastajate vahel loositakse toredaid auhindasid: pere-aastapääse, raamatud, pusled, suveniirid, kalendrid, postkaardid jm.

Luke mõisas õpitakse sõbrapäevakingitusi valmistama

6. veebruaril kella 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale kingitus sõbrapäevaks. Mis saab olla veel toredam ja soojem oma kätega valmistatud kingitusest.
Teeme viltimise tehnikas südameid ja prosse, valmistame südamega südameseepi, teeme südamega pilti ja tassi.
Kingituste valmistamine on tasuline. Tasu sõltub kingituseks minevast materjali kogusest.
Kuna kärnerimaja on väike, siis on vajalik ette registreerimine meilile info@lukemois.ee või telefonil 5088359.
Kingituse valmistamise kõrvale saad osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.

ERM esitleb venekeelset raamatut etnilisuse võidukäigust Venemaal

Täna kell 16 esitletakse Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) venekeelset teadusartiklite kogumikku rahvuse diskursuse sisseimbumisest ja tarvituselevõtust Venemaal ja Nõukogude Liidus alates 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani. Raamatut tutvustavad selle toimetajad Indrek Jääts ja Erki Tammiksaar.

Kogumikus avaldatud artiklite esialgsed variandid arutati läbi 2009. aasta juunis Tartus toimunud rahvusvahelisel teadusseminaril „Tatištševist Narkomnatsini: Etnilisuse edulugu Venemaal 18. sajandist 20. sajandi I pooleni“. Nii seminari toimumist kui ka kogumiku ilmumist toetas Eesti Teadusfond (grant nr 7010 „Rahvusluse tulek: Etnilisus, teadus ja poliitika Vene impeeriumi siseperifeerias 19. sajandi algusest 1920. aastateni“).

Lisainfo www.erm.ee

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta teabepäev

2011 on kuulutatud Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastaks. Kuidas tähistatakse aastat Eestis? Millised on kaasa löömise võimalused? Mida ja kuidas teevad vabatahtlikud minu kodukandis? Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Kuidas vabatahtlikke paremini kaasata ja innustada? Kuidas edendada vabatahtlikku tegevust oma piirkonnas?

Kutsume kõiki huvilisi praktilisele teabepäevale, kus tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi ning arutatakse koostöövõimalusi aasta tähistamiseks Võrumaal.

Võrumaa teabepäev toimub 17.veebruaril kl. 12.00-17.00 Võrus, Mainori Kõrgkoolis (Kreutzwaldi 34).

Osalemiseks palume ennast registreerida hiljemalt 14.veebruariks anna@vabatahtlikud.ee.

Metsaomanikud küsisid investeeringutoetust rohkem kui on jagada

Eelmise aasta lõpus said metsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi toetustele investeeringute tegemiseks. Kokku laekus ligi 700 taotlust 4,5 miljoni euro ulatuses.

Erametsakeskuse kaudu on metsaomanikel võimalik taotleda toetust tegevusteks, mis aitavad kaasa metsa majandusliku väärtuse parandamisele, taastada tormi ja tulekahju tagajärjel hävinud mets või teha investeeringuid edasiste tulekahjude ennetamiseks. Need on Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.5 raames toetatavad tegevused.
620 metsaomanikku soovib parandada oma metsa majanduslikku väärtust ning vajab selleks 4 miljonit eurot. Võrreldes 2009. aastaga on taotluste arv suurenenud 150 võrra ning taotletav toetuse summa poole miljoni euro võrra. Kõige suurem vajadus on metsatehnika järele, selleks küsivad metsaomanikud üle 3 miljoni euro. Peaaegu 1 miljon eurot vajatakse hooldusraiete tegemiseks noorendikel 5000 hektaril ulatuses.

Tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks vajavad metsaomanikud ligi 200 000 eurot. Esitati 45 toetuse taotlust, mida on 6 korda enam kui 2009. aastal. Metsatulekahju ennetamiseks küsib 26 metsaomanikku toetust kokku 240 000 euro ulatuses.

Toetusraha kõikidele taotlejatele siiski ei jagu. Eelarves on raha 3,62 miljonit eurot, millest 2,28 on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks ja 260 000 eurot jagatakse metsa taastamiseks ning metsatulekahjude ennetamiseks. Toetusraha tuleb 75% Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ja 25% Eesti riigi eelarvest.
Erametsakeskus otsustab toetuse saajad aprillis. Rohkem infot saab erametsanduse portaalist www.eramets.ee

Mari Kalkuni kontsert jõuab Euroopa raadiokuulajateni

Klassikaraadio salvestab täna Mari Kalkuni kontserdi, mis jõuab tänavu paljude Euroopa raadiojaamade eetrisse.
Rahvusvahelisse raadiosarja “Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011” kuuluv kontsert toimub kell 19.30 Tallinnas, Kanuti Gildi saalis avaliku muusikasündmusena.
Kavas on palad Mari Kalkuni mullu ilmunud plaadilt “Vihmakõnõ” ja esikalbumilt “Üü tulõk”. Mari Kalkuniga koos musitseerivad Triin Norman (laul, klaver), Silver Sepp (klarnet, löökpillid), Karoliina Kreintaal (viiul, laul) ja Tanel Kadalipp (kontrabass).
24-aastane Mari Kalkun on praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrant pärimusmuusika ja laulu alal. Tema laulud on leidnud tunnustust ka mainstream-muusika ringkondades. Albumiga “Vihmakõnõ” kandideerib Mari Kalkun Eesti muusikaauhinnale aasta naisartisti kategoorias kõrvuti tuntud poplauljatega.
Eesti raadiokuulajad saavad Mari Kalkuni kontserti kuulata Klassikaraadiost 8. märtsil kell 20 ja kõik huvilised on oodatud salvestusele.

Kus uputab?

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, mis kaardistab Eestis asetleidnud üleujutused, eristab neist olulised ning määrab üleujutusohuga seotud olulisemad riskipiirkonnad.

Üleujutuste riskijuhtimise eesmärgiks on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju. Riskide maandamine peab aga hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.

Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu tulemusena määrati Eestis kaheksa olulist riskipiirkonda, milledest pooli ohustab rannikumere veetaseme tõusust põhjustatud üleujutus.

Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang on avalikkusele kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil: www.envir.ee/ujutus. Avaliku väljapaneku käigus on igaühel õigus esitada eelpoolmainitud hinnangu kohta kirjalikke ettepanekuid kuni 2. augustini 2011. a. e-mailile: tiia.pedusaar@envir.ee. Keskkonnaministeerium vastab ettepanekutele kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.