Eesti

Sooja kevade algus

Tulemas on vanarahva jaoks oluline tähtpäev, 14. aprill on kalendris künnipäev. See päev on kevadepoolitaja. Jahe ja pime kevad saab otsa ning algab valge ja soe kevad.

Oleme Eestis seda päeva alates 2004. aastast tähistanud õuesõppe päevana. Haridus- ja teadusministeeriumi soovitusel lähevad õpetajad koos õppijatega lasteaedadest ülikoolideni õppima ehedas, õppimist toetavas keskkonnas. Taolist õues õppimist toetab uus õppekava, sest see teeb õppimise tõhusamaks ning samas toetab õppijate tervist ja meeleolu.

Kevadet poolitavat päeva tähistati muiste põhjamaades suveööde päevana. Sel päeval lahkuti taliküladest ja mindi reisima mööda suvepaiku – kalajärvi, marjapaiku. Tagasi taliküladesse pöörduti talveööde päeval 14 oktoobril. Sama muistset tava on hea uuel moel kasutada ka tänapäeval.

Mikk Sarv

Matsalusse linde vaatama

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi Matsalu linnuretk toimub pühapäeval 17. aprillil. Linnuretkel vaadeldakse linde Matsalu rahvuspargi linnupaikades ja linnutornides (Keemu, Kloostri, Haeska jt). Linnuretke juhendavad Margus Ots ja Riho Marja.
Väljasõit Tartust Vanemuise 46 eest 17.04 kell 7. Tagasi Tartusse jõutakse kell 19. Kaasa võtta binokkel, söök ja jook, riietus vastavalt ilmale. Soovitavad kummikud.
Linnuretk on osalejatele tasuta, retke korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee.

LinnaLinnuLaupäevak Tartus

Täna, laupäeval 9. aprillil toimus Tartu Ülikooli Botaanikaaias Tartu Keskkonnahariduse Keskuse, Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tartu Ülikooli botaanikaaia poolt korraldatud traditsiooniline LinnaLinnuLaupäevak!

Palmihoone juures meisterdati pesakaste meisterdamine, välja oli pandud tehispesade näitus, osaleda sai mängudes ja lahendada ristsõnu.

Aire Orula juhendamisel toimusid botaanikaaias linnuretked, Riho Kinks rääkis lindude rändest.

Esitleti ka uut lauamängu “Linnurada.

Filmid vaaladest ja Handimaa ellujäämisest

Teisipäeval, 12. aprillil 2011 kell 18.00 linastuvad Tartu Keskkonnahariduse Keskuses, Kompanii 10 Matsalu 8. Loodusfilmide Festivali parimad filmid.

“Viimased hiiglased – ookeanid ohus / The Last Giants – Oceans in Danger. “Rezissöörid Daniele Grieco (Saksamaa; 90 minutit). Veel mõni aasta tagasi ei teadnud ei teadlased ega laiem publik,
missugune erakordne paik on Gibraltar – mitte kusagil mujal pole leida nii palju vaalaliike kui siin. Samas on Gibraltar üks maailma kaubanduse sõlmpunkte…

“Vana mees Peter / Old Man Peter”
Rezissöör Ivan Golovnev (Venemaa; 26 minutit). RMK eriauhind. Film viib meid Siberi taigasse, vana handi šamaani Peter Sengepovi maailma Kazõmi jõe ääres. Handimaa on tänaseks suurim naftamaardla,
kust ammutatakse 70% Venemaa naftast. Firmad on kokku ostnud hiigelterritooriume, põlisrahvad on sunnitud lahkuma oma isade maalt.

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse üheksanda sünnipäeva puhul filmiõhtu kõigile huvilistele tasuta. Olete oodatud!

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme. Kuni kevadeni pakutakse võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse filme
vaatama ei jõudnud.

Lisainfo Tartu filmiõhtute kohta: Anneli Ehlvest tel. 736 1693, 5344 2160 anneli.ehlvest@teec.ee

Jürikuu tegemised Kurgjal

Kevad mõõdab üha pikemaid samme ja kevadekuulutajaid on juba nii puude otsas laulmas kui tänavatel põristamas. Ka Kurgja muuseumi töid määrab aastaring – talvised metsatööd on tehtud ja laut on täis tallede heledat häält. Muuseumipere eabpõnevuses, peatselt on hobusele Ramsile sündimas varss..
Talukultuurikoolis õpetatakse sel kuul korve punuma. Kahjuks on need grupid juba täis.

10., 17. ja 24. aprillil, algusega kell 12.00, kutsutakse aga kõiki mune värvima ja mängima lihavõttemänge. Kuigi lihavõtted on usupüha, tunnevad eestlased läbi sajandite neid kevad- ja kiigepühade nime all. Muuseumis saab vanade eestlaste kombel end virgaks ja ilusaks urbida, hüpata kehad kergeks, trikseldada ja koksida mune ning ajada lihavõttejuttu. Tegevust jätkub paariks tunniks ja lusti jagub nii suurtele kui väikestele. Tunnis osalemistasu on 3 €. Osavõtuks palutakse registreerida muuseumi meilil info@kurgja.ee või telefonil 445 8171.
Vt ka www.kurgja.ee

Viljandi kultuuriakadeemia õpetas suitsusauna ehitama

Eesti Näituste messikeskuses toimunud ehitusmessil “Eesti ehitab 2011” tutvustasid Viljandi kultuuriakadeemia tudengid traditsioonilise suitsusauna ehitamiseks vajalikke võtteid.

Kultuuriakadeemia tudengi Martin Hirve sõnul erineb messil näidatud suitsusauna mitusada aastat vana ehitusviis tavalisest näiteks selle poolest, et naelu ehituses ei kasutata ning palgid püsivad koos puidust tappide abil.
Ka tappe on tema sõnul mitut liiki. “Inimesed küsivad tappide kohta tihti. Väidetavalt on taolist tappi kasutatud Lõuna-Eestis ning mujal on ta vähe levinud. Kuna kumeraid nurki ei ole, on taolist maja käsitöövahenditega mugav ehitada,” sõnas Hirv.

Suitsusaun toimib nagu rehetuba, korstent tal ei ole ning suits juhitakse ruumist välja kas seinas või laes oleva ava kaudu.

Selleks, et inimesed näeksid saunaehituse erinevaid etappe, alustati messil palkide ettevalmistusest ja lõviosa ajast on kulunud esimeste palgiridade valmistamiseks.

“Muidu kasutame mootorsaagi ja tempo on kiirem, aga siin kasutame ainult käsitööriistu,” nentis Hirv.

Allikas: Postimees

Tuhala nõiad vihtlevad

Neljapäeva varahommikul hakkas ootamatult keema Tuhala nõiakaev.
Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja ütles, et tavaliselt kaevu keemist siis ette ei tule, kui ümbritsevatel põldudel on veel küllaga lund ning märgatavat veetõusu oodati alles järgmiseks nädalaks.

“Tänavu on meil lund rohkem, kui eelmisel talvel, õigupoolest oli selline lumikate siinkandis viimati 1957. aastal,” selgitas Talioja.

Viimaste päevade sajud on aga lund kiiresti sulatanud ning viimastel päevadel on veetõus olnud kiire.

“Hea, et kaevul kaane pealt ära sain, muidu oleks allavett läinud,” sõnas Talioja, kes lisas, et praegu on veevool veel väike, kuid tugevneb iga päevaga. Kuigi kaevu keemist on raske prognoosida, arvas Talioja, et sel aastal kestab see pikalt ning kõik soovijad jõuavad vaatama tulla.

“Usume siiralt,et õiglus võidab ja Nabala karstialal lubjakivikarjääre ei avata nung nõiakaev jääb kestma kui Eestimaa ürglooduse ehedaim näide,” lisas ta Ants Talioja.

Allikas: Maaleht

Järgmisel nädalal tutvustatakse töötamisvõimalusi Saksamaal, Austrias ja Šveitsis

Aprilli keskpaigas tulevad Eestisse Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES nõustajad Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist – toimuvad teabepäevad seoses asjaoluga, et 1. maist ei vaja Eesti kodanikud nimetatud riikides ametisse asumiseks enam tööluba. Infopäevad leiavad aset 12.-14. aprillini Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Kolme tunni vältel saab vastuseid paljudele küsimustele:

Kuidas ja kust otsida tööd Euroopas?
Kuidas kandideerida töökohale?
Millised on tööturu- ja elamistingimused Saksamaal, Austrias ja Šveitsis?
Kus tuleb end registreerida?
Milline on maksukorraldus?
Kuidas on ravi- ja sotsiaalkindlustusega?
Ettekannetega astuvad huviliste ette Eesti EURES nõustaja Olga Boltovskaja, kes teeb teemasse sissejuhatuse, tutvustades EURES võrgustikku ja selle toimimist, ning Marcus Pfund (Saksamaa), Hermann Gössinger (Austria) ja Susanne Wilhelm Frenk (Šveits). Esimene ettekanne on eesti, ülejäänud kolm inglise keeles.

Teabepäevade toimumise ajad ja kohad:
12. aprill kell 13-16 – Tallinn, Õpetajate Maja, Raekoja plats 14
13. aprill kell 13-16 – Tartu, hotelli London konverentsisaal, Rüütli 9
14. aprill kell 11-14 – Pärnu, keskraamatukogu, Akadeemia 3

Teabepäev on TASUTA. Loe edasi: Järgmisel nädalal tutvustatakse töötamisvõimalusi Saksamaal, Austrias ja Šveitsis

Uued liikluskeelud ja -piirangud Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve jääl

Seoses jääolude ohtlikuks muutumisega Peipsi järvistul on alates 9. aprillist keelatud liiklemine transpordivahenditega ning jalgsi Peipsi ja Lämmijärve jääl järgnevalt:
Peipsi järvel alates Emajõe suudmest lõuna poole kuni Piirissaareni ja Lämmijärvel;
jõgede ja ojade suudmete avatud veekohtadele lähemale kui 400 meetrit;
Lubatud on jääleminek jalgsi või maastikusõidukiga Peipsi järvel Emajõe suudmest Ida-Viru maakonna piirini ning Peipsi järvel Eesti Vabariigi territooriumil.

Järvele minek tuleb registreerida piirivalvekordonites ning sealt saavad järvele minejad ka infot keelupiirkondade ja järvel valitsevate ohtude kohta. Kordonites hinnatakse pidevalt jääolusid ning järvele minejad peavad arvestama asjaoluga, et praegustes ilmastikutingimustes võiva jääolud muutuda kiiresti veelgi ohtlikumaks.

Lõuna Prefektuuri piiriturvalisuse talituse vanemametnik Margo Sirendi ütles, et piirivalvuritel on väga hea meel, kui inimesed suhtuvad kehtestatud keeldudesse ja piirangutesse mõistvalt, ega seaks oma elu praegustes jääoludes kergekäeliselt ja mõtlematult ohtu.
Agu Lall
Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja

Foto: kalastusinfo.ee

Eestis on avastamata aardeid

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse korraldatud Eesti avastamata aarete konkursi poolfinaali jõudsid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorn; Mooste mõis; Jaani kvartal Tartus; kolm kaunist Lahemaa mõisat ning Olustvere mõis.
Finaali pääseb neist edasi kolm sihtkohta. Konkursi võitja kuulutatakse välja 5. mail Rotermanni kvartalis.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on neljandat korda korraldataval Eesti avastamata aarete konkursil igal aastal erinev teema, mille valib Euroopa Komisjon koos riikide turismiametitega. Sel aastal keskendutakse taastatud ajaloolistele paikadele.
„Kui mullu tunnustasime parimaid veeturismi sihtkohti, siis sel aastal oleme võtnud sihikule kohad, kus on taastatud ja muudetud turismiatraktsiooniks kohalikul ajalool põhinevaid vaatamisväärsusi,” tutvustas Tarmo Mutso.

Konkursile „Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad” laekus kokku üheksa kandidaati. Turismiekspertidest koosnev komisjon valis konkursile esitatud üheksa kandidaadi seast välja viis sihtkohta, mille turismitooteid minnakse testima 18.–20. aprillil. Žürii valib viie poolfinalisti seast pärast välja kolm parimat, mille hulgast selgitab konkursi võitja välja juba rahvusvaheline žürii.

Eelmisel aastal pälvis võitjatiitli SA Võrtsjärv, 2009. aastal Soomaa rahvuspark ning aastal 2008 Viljandi linn.

Tänavu on järekordne haneseire aasta

Tänavu on järjekordne (üle kahe aasta toimuv) hanede riikliku seire aasta. Nagu ikka on seire all kevadrändel peatuvad haned ja lagled ning lisaks valgepõsk-laglede pesitsemine.

Kevadel peatuvate hanede püsiseirealad on Matsalu (kogu laht ja selle ümbrus), Silma (Haapsalu tagalahed ja ümbruskond), Audru polder (kogu Audru piirkond), Võrtsjärve (Võrtsjärv ja sellest itta jäävad alad Kurekülani), Aardla (hõlmab kogu Tartu ümbruse), Vooremaa (kogu Vooremaa, ööbimiskohad Soitsjärvel ja Saadjärvel) ning Räpina polder (polder koos ümbruskonnaga, lääne suunas Meelvani).

Seireajad on 11. ja 24. aprill (+/- üks päev) ning 16. mai (eeskätt lagled läänerannikul).

Haned on kohal ja on, keda loendada. Seireloendused on küll n-ö riiklikult organiseeritud, kuid kõigi hanehuviliste lisavaatlused üle kogu Eesti, eriti aga eeltoodud püsiseirealadel on oodatud ning oleks hea saata haneseire koordinaatorile: aivar.leito@emu.ee

ELFi looduskaitsetalgutel käis 4000. osaleja

Talgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Eestis on talgutöö traditsioon tugev ja seda on edukalt rakendatud koristamis- ja heakorrastusaktsioonidena, poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks, aga ka traditsiooniliste töövõtete õpetamiseks ja taaselustamiseks. Siinmail ilmselt kõige kogenum ja edukam talgukorraldaja on Eestimaa looduse fond (ELF).

Eelmisel nädalal jõudsid talgukorraldajad järjekordse verstapostini: 25.-27. märtsil Alam-Pedjal peetud loodus- ja talgulaagris pandi kirja neljatuhandes ELFi loodustalgutel osalenu. Seekord abistati Palupõhja looduskooli puude ladumise, võsaraiumise ja heakorratöödega kooli ümbruses ning metsas augustitormi tandril. Vastutasuks pakkus looduskool oma võimalusi looduse tundmaõppimiseks nii juhendajate abil kui omal käel jõel, luhal, metsas või rabarajal liikudes.

ELFi talgureis kestab tavaliselt kolm kuni viis, vahel koguni 10 päeva. Talguil tehakse looduskaitselisi töid, tutvutakse ümbruskonnaga, käiakse matkaradadel või kuulatakse kohalike loodusetundjate pajatusi, kuid töö ja eneseharimise juurde kuulub ka korralik saun ja lõkkeõhtu laulu ja kitarrimänguga. Talguhooaeg kestab kevadest sügiseni, nii kuidas ilma ja päevavalgust jagub. Talgutest saab lähemalt lugeda ELFi talgulehelt www.talgud.ee.

Kevadpäikese nautimisega tuleb olla ettevaatlik

Lisaks üha eredamalt säravale kevadpäikesele on viimastel päevadel kõneainet andnud Soome kohal avastatud osooniauk. Paarikümne kilomeetri kõrgusel stratosfääris asuva ja Maa elustikku UV-kiirguse eest varjava osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes (DU), mis väljendavad osoonikihi tüsedust merepinnale taandatult tuhandikes sentimeetrites. Kui kogu atmosfäärisambas olev osoon suruda kokku merepinna tasemele, oleks puhast osooni vaid paar millimeetrit (näiteks 300 DU korral 3 mm).

Märtsis on osoonikihi paksus Eesti kohal keskmiselt 380-390 DU, novembris umbkaudu 290 DU. Sügisel ette tulevad lühiajalised osoonikihi õhenemised (28. oktoobril 1999 registreeriti näiteks osoonikihi paksuseks Eesti kohal vaid 210 DU) siin inimestele erilist ohtu ei kujuta, kuna õhus on tolmu ning ilmad pigem pilvised. Ettevaatlikum peaks aga olema, kui õhuke osoonikiht sattub meie kohale aprillis ja mai alguses, kui päike käib juba kõrgelt ning atmosfä&aum l;r on veel tolmust puhas.

Kui reedel, 25. märtsil mõõdeti Tõraveres osoonikihi paksuseks 398 DU, siis nelja päeva pärast oli see näitaja kahanenud vaid 287-le. Ultraviolettkiirguse intensiivsus Eestis siiski kõrgele kerkinud pole: Haapsalus 29. märtsi keskpäeval mõõdetud UV-indeks 3,4 jääb tublisti alla kesksuvistele näitajatele, mis on küündinud Vahemeremaadega võrreldava 8,3 ja 8,6 ühikuni.

Praegu tuleb aga arvestada kohatise lumevaibaga, mis võib peegeldada üle 90 protsenti pealelangevast kiirgusest. Seetõttu jõuab õues viibija naha ja silmadeni tunduvalt rohkem ultraviolettkiirgust, kui pelgalt langeva kiirgusvoo järgi hinnata võiks. Päevitajad ajab jahe ilm ruttu tuppa, aga silmade kaitsmise peale tuleks kindlasti mõelda. Pikemalt särava päikese ja sätendava lumega väljas viibides tasub kanda korralikke päikeseprille, mis lisaks valgusvoo nõrgendamisele sellest ka UV-kiirguse välja filtreerivad.
EMHI

Europarlamendi Eesti saadikud debatil Tartus

“Euroopa uus reaalsus: mitu rongi või mahajäävad vagunid” – sellise moto all toimub 15. aprillil algusega 14.00 toimub Tartu Ülikooli peahoone aulas (Ülikooli 18) Euroopa Parlamendi Eesti saadikute debatt.

Üritust modereerib professor Raul Eamets. Ekspertidena annavad arutelule hinnanguid TÜ rahvusvaheliste suhete lektor Viljar Veebel ja rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Korraldavad Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž ning Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.

„Juba palju aastaid on Euroopa Liidus räägitud kahekiiruselisest Euroopast, tänane võlakriis on mitmekiiruselise Euroopa temaatika taas päevakorda toonud. Eesti on kuulunud pigem paipoiste leeri ehk siis kiiresti areneva ja konkurentsivõimelise „Põhjala“ riikide gruppi“ selgitas Eamets teema valikut. Tema hinnangul on üks põhiküsimusi Euroopa Liidu tuleviku seisukohast see, kas me heidame solidaarsuse printsiibi jäädavalt kõrvale ja tunnistame ausalt, et meil on Euroopa Liidu sees erineva kiirusega arenevad riigid ja regioonid, keda koheldakse samuti erinevalt või deklareerime jaanalinnu kombel, et kõik Euroopa Liidu aluseks olnud põhiväärtused kehtivad tingimusteta alati ja igal pool.
“Jaanalinnu metafooriga haakudes ongi selle debati eesmärk pea liivast välja tõsta ja arutada, mida meie (eestimaalased, kodanikud, tudengid) ELilt ootame ja kuidas seda saavutada? Millised on Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete seisukohad, millisena näevad nemad oma peamisi ülesandeid ja võimalusi ELi arengusuundade kujundamisel,” rõhutas Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis juhataja Kadi Herkül.
Üritust on võimalik online-ülekandena jälgida keskkonnas www.uttv.ee. Esmakordselt on video vahendusel debatti jälgivatel huvilistel võimalus esitada saadikutele küsimusi, saates need debati ajal aadressile euro@ec.ut.ee. Parimad küsimused loetakse ette.
Seekordne arutelu on juba kolmas kord, kui Eesti eurosaadikud kohtuvad TÜ aulas, et debateerida Euroopa Liitu puudutavatel teemadel.
Debatil osalemine on tasuta ning registreerimine kohapeal.

Allikas: EP Infobüroo Eestis

Valimisjärgne ümarlaud heast tavast ja valimiskompassist

Kuigi kõrgema võimu kandja on rääkinud ja uus Riigikogu koosseis ametisse astunud, pakuvad 2011. aasta Riigikogu valimised kõneainet kauemaks. Toimus ju nende valimiste eel ja tulemusena uusi olulisi arenguid, mille mõtestamine pakub huvi mitte ainult toimunu mõistmiseks vaid ka tuleviku kavandamiseks.  Ümarlaual neljapäeval, 7. aprillil on kavas teha kokkuvõtteid valimiskampaania ajal tegutsenud hea valimistava valvurite tegemistest ja valijakompassi kasutamise tulemustest.
Ümarlaud toimub algusega kell 13.00 Riigikogu teabekeskuses Toompea tn 1.
13.00     Avasõnad – Heiki Sibul
13.10     Hea valimistava valvurite kokkuvõte – Agu Uudelepp, valvur
Küsimused ja arutelu
13.50     Valijakompassi kasutusstatistika ja vastukajad – Liia Hänni ja Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia
Küsimused ja arutelu
14.20    Kokkuvõte
Palutakse osalemisest teada anda 6. aprilliks priit.vinkel@vvk.ee või 631 6548.
Ümarlaua korraldab Vabariigi Valimiskomisjon koostöös e-Riigi Akadeemia ja EMSLiga, arutelu modereerib Ülle Madise

Võru maavalitsus ootab Võrumaa Aasta Ema kandidaate

393292t54h1bcc — Eesti ema monument Rõuges

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru maavalitsus esitama Võrumaa Aasta Ema tiitli kandidaate. Kandidaate saavad esitada nii kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui üksikisikud. Võrumaa Aasta Ema tiitlile võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, mullu pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Laine Värnik. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval 8. mail.

Ettepanekuid koos kandidaadi lähema tutvustamise ja selle valiku põhjendustega ootab Võru maavalitsus 25. aprilliks.

Eläjämäng Võrol

5. mahlakuu pääväl mäng Võro liinatiatri edimäst kõrda vahtsõt näütemängu «Loomad», miä eestikiilsele päälkiräle kaemalda om tävveste võrokiilne.

«Olõmi trupiga kokko kogonu vannu inemiisi luu raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti»,» selet’ näütemängu kirotaja ja lavastaja Tagametsa Tarmo. «Raamatun inemise kõnõlõsõ, kuis vanastõ eläjit peeti ja kuis parhilla peetäs. Olõmi noid juttõ tsipakõsõ käändnü, tennü eläjide monoloogõs. Eläjä kõnõlõsõ esihindäst ja tuust, kuis inemise näidega ümbre käävä.»

Tagamets ütel’, et etendüs olõ-i õnnõ nal’atükk: «Läbi naaru võinu inemine märki tuu pääle, kuis mi eläjidega ümbre käümi,» ütel’ tä. «Meil lätt vaihõpääl meelest är, et eläjä eläse nigu miiki ja näil omma uma as’a aia.» Tä arvas’, et vanal aol saiva inemise ja eläjä parõmbidõ läbi ku parhilla. «Kas mi no ülepää inämb saami, varsti olõ-i eläjitki inämb – häötämi är kõikaig…» märgot’ tä.

Etendüsen om kõgõ hõelamb elläi jänes: «Eesti loitsõ raamatust loi, et vanastõ oll’ jänes ülepää kõgõ hullõmb elläi, kes inemiisile halva tekk’, mi tükün tä sis kõnõlõs, mille tä tege tuud,» kõnõl’ Tagamets. «Jänes om halv kangõlanõ, kes vöörütäs süü kõik aig tõisi pääle, et timä ei olõ midägi tennü.»

Päält kõnõlõmisõ ajasõ eläjä lava pääl õuhkat. Lõpus võetas kokko, miä tuu õuhka ülepää om, mille tuud juvvas ja kohe tuud määri.

Tagamets ütel’, et mändsengi mõttõn või tükkü pitä järes näütemängolõ «Võrumaa rituaalid» Seokõrdsõ rituaali omma kõnõlõminõ ja õuhkaajaminõ. Muusiga om Tauli Anu puult (kiä mäng ka Lehmä). Kahru mäng Krambi Kaspar-Oskar, Kunna Parindi Mart, Nugist Käose Maive ja Jänest Trolla Agu.

Mille võrokiilsel tükül om eestikiilne päälkiri? Tagamets vöörütäs vastutusõ reklaamiosakunna kaala: ollõv rahvalõ parõmbidõ arvu saia.

5. aprilli Uma Leht

Läänemaal ilmus ingliskeelne tutvustus Eestimaa loodusest

Läänemaal ilmus ingliskeelne trükis Estonia – the heart of European Wildlife, milles esmakordselt tutvustatakse Eesti loodusväärtusi pilguga väljastpoolt sissepoole ehk käsitletud alateemade juures on tähelepanu all liigid ja elupaigad, mis mujal Euroopas on kadumas või puuduvad. Selline lähenemine aitab meil eristuda ja toob välja põhjused, miks loodushuviline mujalt maailmast peaks just Eestit külastama. Tegemist on turundustrükisega, trükise intrigeeriv pealkiri on igati õigustatud ja sisuga kooskõlas.

Trükise valmimine on hea näide koostööst. Kuigi Läänemaa Turism on trükise tellija, leiti läbirääkimistel koostajatega, et terviklikuma tulemuse saavutamiseks tuleb käsitleda väljaandes kogu Eesti loodusrikkusi. Lääne maakonnale on pühendatud eraldi lehekülg ja seegi on tervikpildi juures loogiline, sest maakond tuleb esile oma liigendunud rannajoone ning massilise linnurändega igal kevadel ja sügisel.

Trükise koostasid Marika Mann ja Tarvo Valker ning kujundas Tuuli Mann.

Keila vald kogub ümarlauda erinevad ühendused

Keila vallvalitsus ootab homme kell 18 tegusaid kodanikuühenduste esindajaid ümarlaua taha. Arutluse alla tulevad Keila linna ja Keila valla päevaga seonduvad küsimused, kauni kodu selgitamise korraldamine Keila vallas, lähenevad talgud “Teeme Ära 2011”, Kaugtöökeskuse maja kasutamise võimalustest ning paljudest muudest huvitavatest teemadest.

EAS ootab turismiettevõtteid osalema siseturismi toetavas kampaanias “Puhka Eestis”

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab 17. aprillist 1. maini siseturismi toetava kampaania “Puhka Eestis” ning ootab sellele osalema turismiettevõtteid üle Eesti. Kampaaniat kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on tänavuaastase “Puhka Eestis” kampaania eesmärgiks tutvustada kodumaal puhkamise võimalusi ning suurendada reisimist ka hooajavälisel perioodil.

Loe edasi siit.

Algab Tervisedenduse baaskoolitus koolide tervisenõukogudele

Koolituse eesmärk on anda teadmisi tervise olemusest ja tervisedenduse üldistest põhimõtetest ning tutvustada kaasaegse tervisekasvatuse teoreetilisi ja metoodilisi aluseid ning rakenduslikke aspekte. Koolituse käigus saab tervikliku ülevaade tervist edendavate koolide eesmärkidest ja tegevuste põhialustest, sh. tervisemeeskonna ja -tegevuste juhtimisest, tegevuste planeerimisest ja hindamisest ning õpilaste ja kogukonna kaasamisest tervist edendavatesse tegevustesse. Koolitus toimub 2-päevasena.

Lisainfo ja registreerimisvõimaluse leiad SIIT.

Koeru valla muuseum sai 15aastaseks

Reedel, 1. aprillil tähistati Koeru kultuurimajas Koeru valla muuseumi 15. aastapäeva etendusega “Muuseum on maarahva varaait”. Muuseumi aastapäeval õnnitleti hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud Koeru folkloorirühma kunstilist juhti, folklooriringi juhendajat ja valla ajaloo uurijat Juta Rundut. Maavanem Tiina Oraste andis Juta Rundule üle Järvamaa teenetemärgi.

Ants Leppoja foto

Metsaistutuspäevale oodatakse 4000 õpilast

RMK korraldab 6. mail kevadise metsaistutuspäeva, kuhu seekord oodatakse 6.-12. klasside õpilasi. Kohti jagub 4000-le õpilasele, uus
mets pannakse kasvama 75 hektaril üle Eesti.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on metsaistutuspäeva eesmärk näidata, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ning pakkuda õpilastele isetegemise kogemust. “Et käimas on rahvusvaheline metsa-aasta, teeme õpilastele istutamise kõrval ka hariva metsaretke ning tutvustame säästva metsamajanduse põhimõtteid,“ lisas ta.

Tänavune metsaistutuspäev on osa RMK igakevadisest koolidele suunatud loodushariduskampaaniast. Programm sisaldab lisaks istutamisele ja metsaretkele ka lõunat. Osaliselt kompenseeritakse koolidele ka transport istutuskohta ja tagasi.

Metsaistutuspäevale registreerimine toimub RMK looduskeskuste kaudu alates tänasest, 4. aprillist, lisainfo www.rmk.ee/metsakool.

Tänavuse kevadkampaania käigus korraldavad RMK looduskeskused üle Eesti erinevaid loodusharidusprogramme ligi 10 000 õpilastele. Analoogsed kampaaniad toimuvad ka sügisel ja talvel.

Hea tahtega inimesi oodatakse lastekodudesse talgutele

Aktiivsed kodanikud koostöös liikumisega Tere, Sõber! korraldavad 1. mail üle Eesti lastekodudes talguid. Talgute eesmärk on koos asenduskodu (rahvakeeli lastekodu) töötajate ja lastega teha nende lastekodu ümbruses kevadisi heakorratöid, pakkudes vaheldust ning rõõmu koos tegutsemisest. Kõiki huvilisi oodatakse kaasa lööma.

Soovist osaleda või muul moel lapsi aidata võib teada anda Facebook´i lehel http://www.facebook.com/pages/Lastekodulastele-nende-õigused/209505925731773, millega on lühikese aja jooksul liitunud juba üle 700 inimese. Samuti võib ühendust võtta piirkondlike kontaktisikutega.

Kodanikualgatus loodi, et igakülgselt aidata asenduskodudes elavaid lapsi: pakkuda neile sõbrakogemusi ning -tuge väljaspoolt lastekodu, korraldada koos üritusi ning seeläbi suurendada sealsete laste usaldust ning huvi maailma vastu, samuti anda lastele tööoskusi ning teadmisi elust väljaspool asenduskodu, et toetada nende ettevalmistust iseseisvaks eluks.

Sama kodanikualgatus on oma südameasjaks võtnud, et ükski laps ei peaks haiglasse sattudes vanemate puudumise tõttu pikkadeks päevadeks sotsiaalsesse ja emotsionaalsesse isoleeritusse jääma. Nii edastati 28. märtsil pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole, kus esitati ettepanekud praeguse seadusandluse muutmiseks või uute õigusaktide vastu võtmiseks, mis tagaks ilma vanemateta haiglas viibivatele lastele elementaarsed õigused: hooliva tähelepanu, piisava inimkontakti ja võimalused mänguks ja arenguks.

Veiko-Peeter Kargu, kodanikualgatuse eestvedaja

Ilmumas on raamat Virtsu poolsaare hariduselu ajaloost

70 aastat on Virtsu poolsaarel lapsi õpetatud. Virtsu Kool tähistas seda sündmust koolimälestuste üleskirjutamisega. Hanila Muuseumi Selts ja Virtsu Kooli meeskond eesotsas projektijuht Anu Mätasega võtsid ette kooli kroonikad, lugesid ja panid kirja huvitavamad faktid kooli ajaloo kohta. Õpilased kogusid kirjalikke ja suulisi materjale, dokumente ning fotosid oma vanemate, õdede-vendade, sugulaste ja tuttavate käest. Kogutud mälestustest koostati näitus. Kooli arhiivist otsiti välja palju huvitavat: õpetajate ja õpilaste luuletusi, fantaasiakirjandeid teemal, milline näeb Virtsu välja 10 või 20 aasta pärast, väga palju fotosid, vanu koolitarbeid, noppeid õpilaste kirjandiapsudest jne.

Kõigest sellest tuli kokku nii palju materjali, et väljaandjad olid sunnitud tegema koguni kaks raamatut: üks raamat ilmub väiksemas mahus paberkandjal, teine, mahukam, aga leiab oma koha veebis kooli koduleheküljel www.virtsukoolx.webs.com.

Mälestusteraamatu esitlus toimub 8. aprillil Virtsu Kooli tänuõhtul, kuhu on kutsutud kooli parimad õpilased ja nende vanemad.Raamatu väljaandmist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kohaliku omaalgatuse programmist.

Airi Aavik,

Virtsu Kooli direktor