Eesti

Üleskutse hakata vahetuspereks välismaa noorukile

Kevad on käes, ees ootamas kogemusterohke suvi ning palju uusi tutvusi. Miks mitte kogeda uute kultuuride võlu ning võtta koos perega vastu väljakutse hakata vahetuspereks ühele noorele tulijale välismaalt?

YFU Eesti MTÜ pakub võimalust hakata pereks 15-18aastasele gümnaasiumiõppurile Saksamaalt, Belgiast, Norrast, Brasiiliast, Mehhikost, Austraaliast, Austriast, Šveitsist, Moldovast või hoopis Taist.

Tegemist on rahvusvahelise projektiga, mille raames on juba ligi 200 Eest perekonda saanud unustamatu kogemuse, mida väärtustatakse kogu elu. Sel aastal saabub Eestisse 34 õpilast. Oma lahket kodu on võimalik pakkuda aadressil www.yfu.ee/vahetuspere, kus tuleb vaid ära täita ankeet ning seejärel võetakse teiega ühendust.

Iga pere on kordumatu ning YFU on tänulik kõigile, kes aitavad leida aktiivsetele noortele armastusväärseid perekondi.

Täpsem teave:

Diina Tuulik, tel 7305 964, diina@yfu.ee

www.yfu.ee

Eesti Erametsaliit valis uue juhatuse

Eile, 14. aprillil valiti Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul Tartus erametsaomanike esindusorganisatsioonile uus juhatus.

Juhatuse esimehena jätkab Ando Eelmaa, juhatuse liikmetena asuvad tööle Kadri-Aija Viik, Urmas Rahnel, Erik Kosenkranius, Ants Erik, Sven Köster ja Aarne Volkov. EEMLi uus juhatus jätkab säästliku metsamajandamise propageerimist, metsaomanike konkurentsivõime tugevdamist ja huvide kaitsmist.

Eesti Erametsaliit (asutatud 1992) on erametsaomanike esindusorganisatsioon, selle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid (ühistud, seltsid, liidud). EEMLi põhifunktsioon on metsaomanike huvide esindamine metsapoliitikas.

Lisainfo: EEMLi tegevjuht Ants Varblane, tel 508 9237, ants.varblane@erametsaliit.ee.

Regina Hansen

Sahtliluule konkursi tähtaeg on 1. mai

“Olen sahtliluuletus
südame süttides kokku köidetud
tasahilju sahtlisse peidetud….”

Luuleklubi Eos korraldab sel kevadel luulevõistluse”Sahtliluuletus” 2011. Ootame nii värkset omaloomingut kui ka sahtlipõhjast leitud värsiridu. Kõik on meile uus ja teretulnud. Kirjutada võib igal teemal.

Auhindamine toimub kahes vanusegrupis: koolinoored ja täiskasvanud.

Omaloomingut ootame 1. maiks 2011 aadressil:

SAHTLILUULETUS 2011
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu
Lai 7
Rakvere 44308

või katrin.vaarik@gmail.com

Munadepühad tulekul. Muuseum näitab mune

Lihavõttenädalal saab Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus väikese täienduse muuseumi kogudes leiduvate munadena. Väljapanek jääb avatuks aprillikuu lõpuni.

Eestis on mune värvitud veidi üle saja aasta, kuid näiteks Ukrainas on seda tehtud juba alates 11. sajandist. Sealsed batiktehnikas värvitud munad moodustavadki muuseumi kollektsiooni põhiosa. Koostöös Eesti ornitoloogiaühinguga tutvustatakse ka mitme haudelinnu mune.

Väljapanekule lisaks on võimalik tellida giidiprogramm, mis on mõeldud eelkõige nooremale koolieale.

Giidiprogrammi osana saavad noored värvida sibulakoortega pühademune ja selle juurde räägitakse lihavõttepühade nimetustest, ajaloost ja kombestikust.

Rohkem infot: www.erm.ee.

Maitsekalt soodne laupäev Eesti Rahva Muuseumis

Eesti Rahva Muuseum ootab 16. aprillil kõiki veetma meeleolukat laupäeva. Sünnipäevanädala puhul on ERMi näitusemajas soodsate hindadega raamatulaat, õpitoad ja kohvikus Euroopa maitsete erimenüü.

Terve päeva kestval raamatulaadal on võimalik soetada endale ERMi vanemaid ja uuemaid väljaandeid. Raamatud on 50–80% soodsamad. Ostlemise kõrvale võib harida end kartulitrüki õpitoas, et avastada lihtsaid ja põnevaid teadmisi selle kohta, kuidas kasutada kartulitrükki kodukujunduses, disainis ja moekunstis. Nõuandeid tekstiili hoolduse kohta saab küsida konservaatorilt.

Meeleolu aitab luua konsert, kus esinevad Triin Norman ja Andres Vago. Päevale annavad vürtsi ERMi rahvusvahelised sõbrad, kes pakuvad omavalmistatud toitu, mida on inspireerinud Eesti ja teised rahvusköögid. Toidu ostmisega toetad ERMi „Teeme ära!” kampaaniat.

Näitusemaja on avatud kella 11-18.

Külastajatele on avatud ka näitused: püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur”, „Euroopa maitsed”, „Kartul – meie teine leib, aga mitte ainult” ja „UKU ja Mulgi Ukuvakk”.

Lisainfo: Siim Angerpikk, ERMi programmijuht, e-post siim.angerpikk@erm.ee või telefon 735 0428.

Kohalikud omavalitsused kutsutakse osalema maailmahariduses

Arengukoostöö Ümarlaud koostöös üle-euroopalise maailmahariduse edendamise projektiga DEEEP kutsub 18. aprillil Tartusse Domus Dorpatensisesse (Raekoja plats 1/Ülikooli 7) kohalike omavalitsuste esindajaid (omavalitsuste juhid, haridusnõunikud, kultuuri ja noorsootöö spetsialistid, koolidirektorid) seminarile, kus arutetakse kohalike omavalitsuste rolli ja võimaluste üle tõsta oma elanikkonna teadlikkust globaalsetest väljakutsetest nagu vaesus ja kliimamuutused ning suurendada solidaarsustunnet maailmaga väljaspool Eestit. Eraldi tähelepanu pööratakse maailmahariduse seostele uute õppekavadega, projektivõimalustele ning noorsootöö rollile. Esinejate hulgas on eksperdid Eestist ning Iirimaalt.

Maailmaharidus on aktiivne formaalne ja mitte-formaalne õppimisprotsess, mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus, kaasamine ja koostöö. Maailmaharidus loob üksikisikutele võimaluse üleilmastumise põhjuste ja mõjude mõistmise ning peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmise kaudu anda oma panus ja olla aktiivne kodanik.

9:45 – 10:00 Kogunemine ja hommikukohv

10:00 – 10:20 Ülevaade maailmaharidusest Eestist

Johanna Helin, Arengukoostöö Ümarlaua maailmahariduse töörühm ja MTÜ Mondo maailmahariduse keskus

10:20 – 10:40 Maailmaharidus uutes õppekavades

Einar Värä, Haridus- ja Teadusministeerium

10:40 – 11:40 Euroopa KOV kogemused maailmaharidusega

Eddie O’Loughlin, Global Education Network Europe koordinaator

11:40 – 12:00 Kohvi ja võileiva paus

12:00 – 12:30 Näiteid kohalike omavalitsuste maailmahariduslikest tegevustest

12:30 – 13:00 Arutelu: KOV ja teiste sektorite koostöö võimalused maailmahariduse valdkonnas

13:00 – 13:15 Kuidas alustada ja kust saab toetust?

Evelin Andrespok, Arengukoostöö Ümarlaud

Mari-Helene Kaber, Euroopa maailmahariduse foorum ja Arengukoostöö Ümarlaua nõukogu

Registreerimine on avatud kuni 14. aprillini 2011 aadressil evelin@terveilm.net.

Rahvusvaheline tantsupäev tuleb taas ühistantsimisega

Aprillikuu viimasel reedel, 29. aprillil on rahvusvaheline tantsupäev ning taas kutsub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kogu tantsurahvast ühisele tantsimisele! Seekordne ühiselt tantsitav tants on TÕMBA, JÜRI! Ühtlasi annab Tõmba, Jüri tantsimine suurepärase võimaluse harjutada lõikuskuu teises pooles toimuvaks TeateTantsuks.

29. aprillil kell 13.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadio eetrist Tõmba, Jüri muusika ning kõik tantsusõbrad tantsivad igas Eestimaa nurgas Tõmba, Jürit. Loo muusikat mängitakse raadiost kolme salmi jagu!

Sarnast ühitantsimist korraldab ERRS juba kolmandat korda, mullu tantsiti koos kaerajaani. Nagu eelmistel aastatelgi kutsuvad korraldajad seda toredat ettevõtmist videolindile jäädvustama ja teiste rõõmuks Youtube’i üles laadima. Selleks palutakse logida ennast Youtube’i sisse kasutaja ERRSKJ nime alt, mille parool on kaerajaan. Oleks tore, kui saaksid oma Youtube’i keskkonda riputatud tantsust teada anda ning seda näidata ka ERRSi või TeateTantsu Facebooki lehel!

rahvusvahelise tantsupäevaga tehakse veel kord eelsoojendust 20.-28. augustini toimuvale TeateTantsule, mille käigus läbitakse 1 000 kilomeetrit Eesti maanteid lakkamatult tantsides ja musitseerides. Üritus annab suurepärase võimaluse populariseerida rahvatantsu ja rahvamuusikat ning motiveerida õpetajaid, tantsijaid ja muusikuid tegelema rahvatantsu ja rahvamuusikaga. Projekti kaasatakse kõik eelnevalt soovi avaldanud tantsu- ja muusikahuvilised. Tantsitakse lakkamatult ehk 24 tundi ööpäevas, see tähendab, et ühe rühma lõpetamisel alustab kohe teine rühm.

Roheline teekond algab leheküljelt Sõidame!

Vabaühenduste liidu EMSL osalusel on sündinud uus internetikeskkond www.soida.me, kus kõigil on võimalus luua uusi tutvusi ühiselt jagatud autosõidu kaudu.

Sõidame on mõeldud selleks, et inimesed leiaksid reisikaaslasi, muutes nii oma teekonna huvitavamaks, säästes raha sõidukulude pealt ja mis kõige olulisem – hoides keskkonda. Projekti juhi Geroli Peedu sõnul on sõidame eesmärk säästva transpordi edendus ja seda ennekõike säästva transpordi ja koossõitmise võimaluste propageerimise.

Sõidame kutsub inimesi üles lisama sõidpakkumisi ja -soove, kui neil juhtub olema oma autos vabu kohti või kui nad soovivad leida küüti. Kõik toimib imelihtsalt. Registreerudes soida.me kasutajaks või logides sisse Facebook-i kaudu, saab igaüks lisada lehele oma kuulutuse. Selleks tuleb märkida vaid vabade või soovitud kohtade arv, oma marsruut ja aeg. Või lihtsalt otsida sobivaid pakkumisi juba olemasolevate kuulutuste hulgast.

Sõidame ei ole lihtsalt autojagamiseks loodud keskkond. Lehekülg pöörab inimeste tähelepanu säästva transpordi edendamisele. Selleks on soida.me lehel lisaks autojagamisele üleval palju informatsiooni säästva transpordi kohta: kuidas on autoga sõites võimalik keskkonda hoida ja kuidas saaks elada autovabalt. Samuti saab arvutada kütusekulu ja oma ökoloogilist jalajälge. “Transpordivaldkonna peamine probleem on lihtsustatult selles, et sõita soovitakse ühe rohkem, aga see koormab ka üha rohkem keskkonda. Kui inimesed ei pääse liikuma, tekitab see sotsiaalseid probleeme. Transpordiprobleemide lahendamisel on vaja saavutada tasakaal looduskeskkonna ja sotsiaalse keskkonna arengus, mida antud keskkonnaga soovimegi soodustada,” ütles Peedu.

Idee Sõidame loomiseks sündis 2009. aastal Teeme ära! Minu Eesti mõttetalgutel. Tegemist on ühe osaga EMSLi projektist “Seitse ühe hoobiga. Minu Eesti avalikud teenused”, mille raames valmis kokku üksteist teenust, eesmärgiga soodustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutust avalike teenuste osutamisel kogukondade ja omavalitsuste koostöös. Projekt on kaasrahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel.

Lisainformatsiooni leiate aadressilt soida.me, Sõidame Facebook-i leheküljelt http://www.facebook.com/apps/application.php?id=106161699459159 või soida.me projektijuhilt Geroli Peedult 5342 2378.

Hea talguline, oled taas oodatud Teeme Ära talgupäevale

Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond kutsub Sind taas Teeme Ära kodulehelt www.teemeara.ee sobivaid talguid valima ja end talgutel osalemiseks kirja panema. 7. mail üle Eesti peetavale talgupäevale on praeguseks välja pandud juba üle 400 talgu.

Ka sel aastal on sul võimalus oma tegudega näidata, mida sa tõeliselt oluliseks pead, saada tuttavaks tegusate ja positiivsete kaasmaalastega, tunda rõõmu sellest, mis on ühine ning näha päeva lõpuks oma töö vilju. See on päev, mis annab jõudu ja head tuju pikaks ajaks.

Õige aeg on uurida, kas sinu kodutänaval, külas või muus sulle olulises paigas on juba talgud üles pandud. Kui jah, pane ennast kirja ja kutsu ka sõpru osalema. Kui aga sobivaid talguid ei ole veel kirjas, pange pead kokku ja korraldage ise ära.

Talgutele saab end kirja panna veebilehel www.teemeara.ee, Swedbanki kontorites ja pangabussis.

Miks on oluline ennast kirja panna? Registreeritud talgulisega saab talgujuht talgupäeva ettevalmistustel arvestada – planeerida talle töölõigu, töövahendid või supikausi ning vajadusel saata talgute kohta täiendavat infot.

Kui sa pole veel jaganud oma varasemate aastate talgulugu, siis nüüd avaneb ka selleks võimalus. Jätkub talgulugude kogumise veebiretk, mis toimub koos Eesti Rahva Muuseumiga. Talgulugusid saab sisestada 13. maini veebilehel http://www.teemeara.ee, samas saab lugeda ka teiste lugusid. Kõik talgulood jõuavad Eesti Rahva Muuseumi arhiivi. Vaata lähemalt: http://www.teemeara.ee/talgulood/talgulugude-kogumine

Kohtume talgupäeval, 7. mail!

TeateTants otsib vabatahtlikke

TeateTants otsib oma meeskonda vabatahtlikke, kes oleks abiks 20.-28. augustil 2011 toimuva TeateTantsu korraldamisel.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustini 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1 000 km Eestimaa maanteid. TeateTantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ning ühendada sel moel Eesti rahvas. TeateTants on osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 projektist. www.teatetants.ee Loe edasi: TeateTants otsib vabatahtlikke

Kylauudis.ee avas tasuta asjade vahetamise keskkonna

Mullu suvel kodanikualgatuse korras loodud ning õhinapõhiselt tegutsev kogukonna- ja kodanikumeedia portaal www.kylauudis.ee avas kuulutustekeskkonna “Sulle-mulle”, mille vahendusel saab asju tasuta ära anda, tasuta soovida või vahetada.

Kuulutustekeskkond on inspireeritud Eestis mitmel pool populaarsust kogunud rohevahetusest. Ühtasi on lähtutud ilusast tõekspidamisest, et parimad asjad siin maailmas on tasuta. Tegemist ei ole traditsioonilise ärilise kuulutusterubriigiga, sest kuulutuste avaldamine on tasuta.

Kui sa tahad ära anda mõnda kasutust mitte leidvat kodumasinat, lasteriideid, toalille, kassipoegi, ehitusmaterjali, koju kuhjunud raamatuid vms, siis on selleks sobiv koht just siin. Võib-olla tekib sul hoopis vajadus mõne asja järele, mida sa ei pea mõistlikuks poest osta või mida sealt ei leiagi? Aga võib-olla tahad hoopis mõne eseme kellegagi vahetada, näiteks läbi loetud raamatu sellise raamatu vastu, mida poes enam ei müüda? Võib-olla tahad roosa tüdrukute jope vahetada sinise poistejope vastu? Sellest kõigest kuulutamiseks pakub “Sulle-mulle” tasuta võimalust. Loe edasi: Kylauudis.ee avas tasuta asjade vahetamise keskkonna

Maavalla koja pöördumine Maardu hiie kaitseks

Maavalla Koda kirjutas pöördumise Maardu hiie laastamistööde peatamiseks Eesti Vabariigi Presidendile, Eesti Vabariigi
peaministrile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Haridus- ja Teadusministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Riigikogu kultuurikomisjonile, Riigikogu keskkonnakomisjonile,
Riigikogu muinsuskaitse ühendusele, ajakirjandusele:

2. aprillil alustas OÜ Eremka kaitsealuses Maardu hiiemetsas lageraiet Keskkonnaametist saadud loa alusel. 8. aprillil tegi Muinsuskaitseameti Ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertkomisjon avalduse, milles peab raietöid kahetsusväärseiks
ning toob esile mitmeid puudusi mälestise piiride määratlemisel ning muidki küsitavusi kooskõlastuses. Kultuuriminister Laine Jänese
poolt 2008. aastal kinnitatud looduslike pühapaikade riiklik arengukava nendib, et Muinsuskaitseametil pole piisavalt asjatundmist
looduslike pühapaikade kaitsmiseks. Olukorra parandamiseks moodustas Muinsuskaitseamet 2010. aastal looduslike pühapaikade ekspertkomisjoni.
Kuid Maardu hiiemetsa piiritlemisel ega ka raieloa menetlemisel ei vaevunud Muinsuskaitseamet komisjoni arvamust küsima. Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse hinnangul on Maardu hiie puhul jämedalt eksitud ka pühapaikade piiritlemise metoodilise juhendi vastu, mille amet on ise heaks kiitnud. Loe edasi: Maavalla koja pöördumine Maardu hiie kaitseks

Moisekatsi Elohelü algab vaikusest

Jüripäeval, 23. aprillil toimub Mooste mõisas Põlvamaal XII eesti rahvamuusikatöötluste festival “Moisekatsi Elohelü.” Festivali
kunstilise juhi Ülle Podekrati sõnul algab seekord kõik pärast suurt reedet, pärast suurt vaikust.

Juba viiendat korda kutsub Mooste kõiki folgisõpru kevade esimesele suurele folgipeole. Festivali tegevused võtavad hoo üles laupäeval, 23. aprillil kell 11 Veskiteatri õuel, kus Põlva Kunstikooli õpetaja Mart Vesteri, Mooste Linakoja perenaise Ülle Prosti ja MoKS-i kunstnike eestvedamisel läheb lahti suur pühade munade keetmine, värvimine ja kaunistamine, mis lõpeb näitusega “Mooste muna.”

Lisaks toimuvad munaveeretamise mängud munaloomkal koos Põlva Seto Seltsiga, külapillimeeste õu Mooste noore andeka lõõtsamehe Henrik Hinrikuse eestvedamisel ning vabalavakontserdid Veskiteatris, mis on kõigile külalistele tasuta. Loe edasi: Moisekatsi Elohelü algab vaikusest

Kas elu ilma rahata on võimalik?

Von Krahli Akadeemia annab teada, et 15. aprillil kell 19.00 toimub dokumentaalfilmi “Elu ilma rahata” (“Living Without Money”) tasuta esilinastus Von Krahli teatris.

Kas on võimalik tunda end rikkana, kui sul puudub omand ja vara? Kas on võimalik elada õnnelikult ilma rahata? Dokumentaalfilmis „Elu ilma rahata“ kohtume Saksa naise Heidemarie Schwermeriga (68), kes otsustas 14 aastat tagasi teadlikult hakata elama ilma rahata. Ühel päeval ütles ta üles oma korteri, andis ära kogu oma vara ning alustas uut elu, mis põhineb teenuste vahetamisel – ilma rahalise vahenduseta.

Saadud kogemused muutsid täielikult ta ellusuhtumist. Tänaseks on Heidemariel huvitav ja põnev elu, mis seondub suuresti sellega, et ta elab käesolevas hetkes ning ei muretse tuleviku pärast. Ta on pidevalt liikvel ja proovib alati otsida viise, kuidas aidata teistelgi leida teed lihtsama ning harmoonilisema elu poole. Temasse suhtutakse väga erinevalt. Mõned saavad vihaseks ja kutsuvad teda parasiidiks, teised peavad teda visionääriks ning suureks inspiratsiooniallikaks.

Film mõtiskleb materialismi ja ületarbimise teemadel, käsitledes seda, kuidas raha mõjutab meie ellusuhtumist, eluviise ja tegusid ning uurib tagajärgi, mida see tekitab meie elu, tervise ja keskkonna osas. Loe edasi: Kas elu ilma rahata on võimalik?

Tartu ja Ningbo sõlmisid koostöödeklaratsiooni

10.-12. aprillini viibis Tartus Hiina Rahvavabariigi Ningbo linna 7-liikmeline delegatsioon. Esmaspäeval allkirjastati kahe linna vaheline koostöödeklaratsioon.

„Maailma suuruselt neljanda kaubasadamaga linn on huvitunud koostööst Tartuga juba mõnda aega. Nüüd jõudsime koostööprotokolli sõlmimiseni, mis on kahtlemata suur samm Tartu rahvusvahelistumisel. Vastastikkuste koostöösuhete arendamine suurriigi mitmemiljonilise linnaga pakub kahtlemata Tartu ettevõtjatele, haridus- ja kultuuriasutustele uudseid võimalusi,“ ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse.

Tartu linnapea ja Ningbo abilinnapea Wu Hemini poolt alla kirjutatud koostöödeklaratsioon näeb ette mitmetasandilist koostööd, informatsiooni ja delegatsioonide vahetust majanduse, ettevõtluse, hariduse, kultuuri jt valdkondades.

Peale kohtumist Tartu linnavalitsuse liikmetega külastasid Ningbo esindajad Greifi trükikoda, ASi Salvest, Geenivaramut ja Tartu Teadusparki.

Hiina külalised tundsid huvi kohalike investeerimisvõimaluste ja toodete ekspordi-imporditingimuste vastu.

Täna lahkus Ningbo delegatsioon Tartust.

Linnaökoloogia seminar Tallinna Ülikoolis

15. aprillil algusega kell 9 toimub Tallinna Ülikooli ruumides (Mare õppehoone, ruum M-225) Linnaökoloogia avatud seminar.

Ootame kõiki huvilisi kuulama ettekandeid linnaökoloogia erinevatest valdkondadest. Peaesineja on Helsingi Ülikooli linnaökoloogia uurimisrühma juht professor Jari Niemelä. Lisaks esinevad Jüri Uljas, Sander Tint (Linnalabor) ja Meelis Uustal (SEI). Seminarijärgselt olete oodatud jätkama vestlust kohvi ja suupistete ääres.

Ajakava:

9.00 professor Jari Niemelä, Helsingi Ülikool “Urban ecological research in Finland”

10.30 Jüri Uljas “Perception of life quality and environment in Tallinn”

11.00 Sander Tint, Linnalabor “Framing urban agriculture”

11.30 Meelis Uustal, SEI “Recent urban biodiversity studies in Tallinn”

12.00 kohv ja suupisted

Lisainfo ja registreerimine: Triinu Tõrv tttriinu@gmail.com, tel 5666 6398

Maavarade ühing kaebab valitsuse otsuse kohtusse

Eesti Maavarade Ühing esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, et vaidlustada 15. märtsil Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud otsus kinnitada “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”.

Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk ütles, et arengukava on läbinisti ebapädevalt koostatud dokument, mis kahetsusväärselt ei arvesta kuidagi Eesti maavarade kui rahvusliku rikkuse heaperemeheliku kasutamisega. “Vaatamata aktiivsele tööle aidata kaasa sisuliselt tugeva arengukava valmimisele peame kahjuks tõdema, et Ansipi valitsus sõidab taas justkui suurettevõtjate poolt rööbastele pandud rong üle nii kodanikest kui keskkonnast,” ütles Pukk. „Antud arengukava kinnitamise tagant paistavad selgelt välja suurettevõtjate kõrvad. Tegemist on eelkõige ehitusettevõtjate jõulise lobby tulemusega, mis aitab kindlustada nende ärihuvisid.“

Märtsi keskel, vaevalt nädal pärast valimispäeva ja keset pingelisi koalitsiooniläbirääkimisi kiitis valitsus heaks “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”. Vahetult enne valimisi saadeti arengukava Riigikantselei poolt kahel korral Keskkonnaministeeriumisse tagasi täienduste sisseviimiseks, kuid pärast valimisi võeti see siiski vastu ilma täiendusteta. Loe edasi: Maavarade ühing kaebab valitsuse otsuse kohtusse

Suur Roheline Nupp aitab talgutele registreeruda

7. mail toimuva Teeme Ära talgupäeval osalejate registreerimine sai ametliku alguse täna Tartus peetud kodanikuühiskonna konverentsil “Head lood” – seekord koos väikese teatraalse vahejuhtumiga.

Nimelt selgus, et talguveebi avalehele mõeldud Suur Roheline Nupp, mille abil saavad inimesed end talgutele kirja panna, ei ole avalehele jõudnud. Operatiivselt reageerisid Tartus tegutseva improvisatsiooniteatri Altermann liikmed, kes aitasid konverentsisaali lavale eksinud Suure Rohelise Nupu kiiresti Teeme Ära avalehele.

Vaata siit, kuidas Suur Roheline Nupp talgulehele sai:

Allikas: Teeme Ära

Tulekul teabepäevad välismaale tööle minekuks

Aprilli keskpaigas tulevad Eestisse Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES nõustajad Saksamaalt, Austriast ja Šveitsist – toimuvad teabepäevad seoses asjaoluga, et 1. maist ei vaja Eesti kodanikud nimetatud riikides ametisse asumiseks enam tööluba.

Infopäevad leiavad aset 12.-14. aprillini Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kolme tunni vältel saab vastuseid paljudele küsimustele:
· Kuidas ja kust otsida tööd Euroopas?
· Kuidas kandideerida töökohale?
· Millised on tööturu- ja elamistingimused Saksamaal, Austrias ja Šveitsis?
· Kus tuleb end registreerida?
· Milline on maksukorraldus?
· Kuidas on ravi- ja sotsiaalkindlustusega? Loe edasi: Tulekul teabepäevad välismaale tööle minekuks

Tänasest saab end kirja panna Teeme Ära talgutele

Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond kutsub tänasest kõiki inimesi Teeme Ära kodulehelt www.teemeara.ee sobivaid talguid valima ja end kirja panema talgutel osalemiseks.

7. mail üle Eesti peetavale talgupäevale on praeguseks välja pandud juba 318 talgut, neist 41 linnades, kuid uusi talgukohti lisandub iga päevaga. Talguliste registreerimise avalöök antakse täna Tartus Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames peetaval seitsmendal kodanikuühiskonna konverentsil.

Talgutele saab end kirja panna veebilehel www.teemeara.ee, Swedbanki kontorites ja esimest korda ka pangabussis. Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür lausus, et praegu on õige aeg minna talgute lehele lähemalt uudistama. „Vaadake, kas teie kodutänaval, külas või muus teile olulises paigas on juba talgud üles pandud. Kui jah, pange ennast kirja ja kutsuge sõpru ka osalema. Kui aga teile sobivaid talguid ei ole veel kirjas, pange pead kokku ja korraldage ise ära!“ rääkis Tüür.

Allikas: Teeme Ära, www.teemeara.ee

Muuseumiööl avab uksed ligi 200 muuseumi ja mäluasutust

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Linnakodaniku muuseum Tartus.

14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Üle Euroopa peetakse seda juba seitsmendat korda rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Tänavu avavad muuseumiööl Eesti muuseumid ja teised mäluasutused tasuta külastusteks oma uksed kella 18–23. Tallinnas sõidab muuseumide vahel ringi tasuta muuseumiöö buss.

Esimest korda osales Eesti üleeuroopalisel muuseumiööl 2009. aastal, kui meil tähistati muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlauseks „Öös on asju”, 2010. aasta teema oli „Öös on lugusid”. Tänavusel Euroopa kultuuripealinna aastal on selle teemast tõukuvalt tunnuslauseks valitud „Öös on aardeid”. Merepõhjast ja maapõuest välja tulnud muistsed aarded on tänapäeval enamasti hoiul muuseumides, aga aarded pole mitte üksnes kuldmündid ja hõbetaalrid, vaid meie kultuuripärand laiemalt.

Muuseumiöö eesmärk on ühel erilisel õhtul pakkuda võimalust avastada ja taasleida aardeid nii ajaloo vanematest ja eksootilisematest kui ka tänapäevasematest ja argisematest kihtidest. Seni on selleaastasel muuseumiööl kaasalöömisest teatanud 154 muuseumi, lisaks muud näitusekohad, riigiarhiiv ja mitu kirikut. Osalejate muuseumiöö programmid leiab netilehelt oo.muuseum.ee.

Muuseumiööd korraldav Eesti Muuseumiühing usub, et liitujaid on veel ja publikumenu jätkub. Üleriigiline üritus on suunatud ka paikkondliku ja kogukondliku kultuurielu edendamisele. Muuseumiöö kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi, selle eestvedajad on Eesti Muuseumiühing koostöös muuseumidega, toetajad kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja ICOM Eesti Rahvuskomitee.

Muuseumiöö koordinaatorid on Epp Alatalu ja Vahur Puik.

Täna toimub Tartus seitsmes kodanikuühiskonna konverents teemal “Head lood”

EMSL kutsub koos Domus Dorpatensise ja Eesti Väitluseltsiga juba seitsmendat korda toimuvale kodanikuühiskonna konverentsile. Seekord leiab üritus aset Eesti Kodanikuühiskonna Nädala raames Tartus, Athena keskuses 11. aprillil algusega kell 11.

Selle aasta konverentsi teema on „Head lood“, kus kuulame TED-formaadis näiteid hästi läinud projektidest, edukatest organisatsioonidest, heast koostööst ja muust, millest teised organisatsioonid ja inimesed inspiratsiooni ning kasulike mõtteid saaksid koguda.

Oma kodanikuühiskonna “elu kõnedega” innustavad ja rõõmustavad kuulajaid Eestimaa Looduse Fondi talgute projektijuht Tarmo Tüür, Eesti Noorteühenduste Liidu varivalimiste projektijuht Mailis Ostra, Noored Kooli projekti Tagasi kooli eestvedaja Triin Noorkõiv, TÜ Kliinikumi Lastefondi juht Küllike Saar, EMSLi juhataja Urmo Kübar, Let’s Do It Worldi eestvedaja Eva Truuverk jt. Tutvu esinejate ja kavaga lähemalt siin.

Merlin Laur

Toompea Lossi kunstisaalis saab näha postmarkidega kaetud Hummerit

Riigikogu esimees Ene Ergma avas kolmapäeval, 6. aprillil Toompea lossi kunstisaalis näituse, kus saab näha Küllike Jaama ja Urmas Viigi “Luige Hummerit”. Installatsioon on pühendatud Eesti looduskaitsjale Heino Luigele.

Kunstnik Urmas Viik selgitas, et näituse tekke põhjuseks on Heino Luige lugu, kelle soov oli luua Maailma Hapnikufond. 1980. aastate lõpus tekkis Heino Luigel Austraalias viibides ja sealseid vihmametsade päästmiseks ette võetavaid abinõusid jälgides üks idee. Säästliku arengu propageerimiseks tuli trükkida suurem kogus hapnikumarke, mida oli kavas müüa ühedollariliste komplektidena, üks mark ostjale, teine idee levitamiseks sõbrale või tuttavale. Valmis jõuti trükkida 150 000 marki, skeem ise aga tööle ei hakanud.

Jaama ja Viigi installatsioon kombineerib järelejäänud hapnikumargid reaalsuuruses Hummeri mudeliga, viidates sellele, et kui terve tiraaž ära müüa, saaks saadud summa eest osta uue Hummeri. Jaama ja Viik lasevad miljoni tuulde, levitades Luige ideed valge kuubi kaudu ja mälestades Luige hukkumist linnatänaval kokkupõrkes kihutava liiklushuligaaniga. Viik: „Näitus sisaldab tarbimiskriitilist sõnumit.“

Hummer, üks maailma ebaökoloogilisema kuvandiga automarke, on Ameerika militaarvillisest arendatud maastikuauto, millest tänu suurtele mõõtmetele ja kütusevajadusele on saanud üks globaalse soojenemise sümboleid. Riigikogu esimees Ene Ergma ütles näitust vaadates: „Nii võimast avalööki pole veel ühegi Riigikogu koosseisu puhul ette tulnud. Näitus edastab mõtet, kuidas muuta maailma paremaks ja see mõte on suurepärane.“

Margit Liivoja

SA Lõuna-Eesti Turism otsib juhti

SA Lõuna-Eesti Turism on riigi sihtasutus, mis tegeleb Lõuna-Eesti maakondade turismialase tegevuse koordineerimise ja Lõuna-Eesti regiooni tutvustamisega välisturgudel, ootab oma kollektiiviga liituma juhatuse liiget.

Tööülesanded:

SA tegevuse juhtimine, finantsplaneerimine ja aruandlus;
Projektide algatamine ja elluviimine;
Koostöö koordineerimine partnerorganisatsioonidega (Lõuna-Eesti 6 maakonda, EAS, teised turismiga tegelevad organisatsioonid);
Välisturunduse planeerimine ja elluviimine koostöös meeskonnaga;
Regiooni turismialase arendustegevuse planeerimine.

Loe edasi: SA Lõuna-Eesti Turism otsib juhti

100 Rakvere kassi-koera otsivad uut kodu

Alates 1. maist lõpetab Virumaal tegevuse Varjupaikade MTÜ loomade turvakodu, mis asus Rakvere lähistel Roodevälja külas. Ligi sajale koduta loomale otsitakse kiiresti uusi kodusid.

Eramaal tegutsenud loomade turvakodu suletakse maaomanike soovil, sest nad vajavad maad muuks otstarbeks. Varjupaikade MTÜ tänab kohalikke maaomanikke heatahtliku ning loomasõbraliku koostöö eest.

Turvakodus on praegu ligi 50 kassi ja 50 koera, kes endale kiiresti kodu otsivad. Need loomad, kes pole 1. maiks endale kodu leidnud, jagatakse viie varjupaiga vahel Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Valka ja Võrru laiali. Kuid praegu on ka kõikides teistes varjupaikades väga suur kohtade nappus.

Seetõttu palume inimestel, kes plaanivad kevadel perre lemmiklooma võtta, tõsiselt kaaluda ka mõnele varjupaigaloomale kodu andmist. See teeks õnnelikuks nii mõnegi kodu igatseva looma ja aitaks väga ruumikitsikust nii Virumaal kui ka mujal varjupaikades vähendada.

Me üritame aprilli jooksul võimalikult paljudele loomadele uued kodud leida. Selles osas on ka kõigi vabatahtlike abipakkumised igati teretulnud – nii loomadest piltide tegemisel, kuulutuste laialijagamisel kui ka muul viisil loomadele kodude otsimisel.

Kontakt: info@varjupaik.ee ja turvakodu.varjupaik.ee

Marlen Utsar