Eesti

Kuu lõpuni oodatakse hiiepilte

Selle kuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite kuvavõistlusele fotosid, millel on jäädvustatud hiied, pühad kivid, puud, allikad ja muud looduslikud pühapaigad. Lisaks Eesti pühapaikade ülesvõtetele on oodatud ka mujal maailmas jäädvustatud looduslike pühapaikade pildid. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad.

Võistlus kestab kuni 31. oktoobrini ning võitjad kuulutatakse välja 24.11.2012 Tartus toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada vähemalt 600 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist mingil määral ligikaudu 15%.

Ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks on Kultuuriministeeriumis käivitatud riiklik arengukava, mille esimene viieaastane osa lõpeb tänavu. Keskkonnaministeeriumis ette valmistatud ning 2012. aasta suvel valitsuses kinnitatud Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 kohaselt on looduslikud pühapaigad Eesti maastike üheks haruldasemaks ning samas ohustatumaks osaks.

KIKst saab taas raha küsida

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus avas täna Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava veemajanduse infrastruktuuri neljanda taotlusvooru taotluste esitamise tähtajaga 25. jaanuar 2013.

KIK-i struktuuritoetuste üksuse veemajanduse juhtivkoordinaatori Tiiu Noormaa sõnul on toetust taotlema oodatud kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtted, mis kuuluvad 100% ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele.

Avanenud voorus antakse toetust reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, väljaspool reoveekogumisala asuva üle 50 elaniku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimiseks ja anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtuks reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 inimekvivalendi. Toetuse taotlemise puhul on samuti oluline, et abikõlblike kulude suurus oleks vähemalt 958 674 eurot.

Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rakendamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine. Perioodil 2007-2013 on juba toetust saanud 73 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti, mille tulemusena luuakse ca 170 tuhandele elanikule võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.

Eesti Teatriliidu Gild ootab loovisikuid liituma

Kaudselt on Teatriliidu Gildi loomine reaktsiooniks ümbritseva maailma muutumisele, kus teatrit tehakse üha enam väljaspool n.ö institutsionaalseid teatrimaju – tänavatel, loomelinnakutes, kultuurikateldes. Ühest küljest tähendab see teatritegemise piiride avardumist, vabanemist, teatri muutumist demokraatlikumaks. Paraku tähendab see ka vanade institutsioonide poolt teatritegijatele pakutud kaitsvate seinte hajumist – vähem püsivaid töökohti, rohkem projektipõhisust, rohkem vabakutselisust.

Nii et ühest küljest on vabadus muidugi meeldiv asi, kuid nagu ikka kaasnevad uue vabadusega ka uued mured ja vastutus. Asjade eest, mida vanasti korraldas tööandja, tuleb vabakutselistel nüüd hoolt kanda ise. Eelkõige puudutab see just loominguväliseid asju – lepinguid, asjaajamist, oma ravi- ja pensionikindlustuse korraldamist jne. Seni on vabakutselised olnud nende muredega sisuliselt lageda taeva all. Igaüks on toimetanud vastavalt oma parimatele oskustele ja äranägemisele, mõni edukamalt mõni vähem. Teatriliidu Gildi mõte oleks nüüd see vabaduse „tüütu“ kaaskoorem neilt oma õlgadele võtta ja loovisikute energiat seeläbi rohkem loometegevuseks vabastada.

Kokkuvõttes ongi Gild eelkõige mõeldud teatriga seotud vabakutseliste loovisikute koondamiseks ühe mütsi alla ja teatrite suhtlemise lihtsustamiskeks nendega. Muidugi on teretulnud ka teatrites töötavad palgalised trupiliikmed – neile tahab Gild olla parim viis oma töö korraldamiseks väljaspool koduteatrit tehtavates projektides. Et see kõik aga reaalselt toimida saaks, peab Gildil olema palju tublisid liikmeid. Lisainformatsioon Teatriliidu kodulehel: www.teatriliit.ee/gild

Allikas: Tantsuinfo kuukiri

MTÜ Lastekaitse Liit pöördumine: Ükskõiksus teeb haiget

MTÜ Lastekaitse Liit nõuab, et Eesti riik realiseeriks põhiseadusega võetud kohustuse tagada iga inimese isikupuutumatus ja väärikus. Keegi ei saa inimõigusi ära võtta ega ära anda. Põhiseaduse § 18 kinnitab: „Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.“ Praegu lubab ühiskond tekitada lastele alandust ja valu.

Sotsiaalmeedias 18.10. levinud video, kus koolitüdrukud piinavad küüniliselt oma kaaslast, näitab ühiskonna hoiakuid ja täiskasvanute passiivust nende kujundamisel. Seaduse järgi peab kool tagama turvalise koolikeskkonna, sh õpilaskodus. Kõige tähtsam on aga kaaslast austavalt kohelda. Muuta tuleb iga üksiku inimese suhtumist teise inimesse. Lapse esmane eeskuju on perekond. Vanemaharidus vajab rohkem ühiskonna tähelepanu.

Aastaid on MTÜ Lastekaitse Liit edendanud laste teadlikkust oma õigustest, korraldanud vägivaldset käitumist ennetavaid koolitusi lastele, lastevanematele ja pedagoogidele ning juurutanud toimivaid meetodeid, mille abil vähendada koolivägivalda. Ühiskonna kui terviku suhtumist ei saa aga muuta ainult mittetulundusühingute töö.

Riik peab looma vägivalla vähendamise arengukavale ning laste ja perede arengukavale senisest laiema kõlapinna ning rakendama neid tõhusamalt. Riiklikus õppekavas peab inimõiguste teema saama suurema mahu ja selle käsitlus peab olema praktilisem. Ainult nii tagame hästi toimiva, hooliva ja jätkusuutliku riigi.

Katrin Lipp: Bioneer kaotab piire

Rohemeelseid inimesi ühendav kodanikumeedia kanal Bioneer kaotab piire info tootjate ja tarbijate vahel, olles teemade hüppelauaks tavameediasse, rääkis portaali toimetaja Katrin Lipp reedel Võrus toimunud teisel kodanikuajakirjanduse konverentsil „Kodanikujulguse tööriistad“.

Bioneer sündis 2008. aastal, mil Lipu hinnangul oli meedias palju majanduspõhist keskkonnainfot, kuid vähe kirjutati sellest, mida üks inimene saab keskkonna hoidmiseks ära teha. Seda auku sooviti Bioneeri ellukutsumisega täita.

„Me kaotame piire info tootjate ja saajate vahel,“ rääkis Lipp. „Kodanikumeedias olevad teemad jõuavad ka massimeediasse, kodanikumeedia on teemade hüppelauaks.“

Kui algselt avaldati Bioneeris Lipu sõnul kõike, mis oli otsapidi keskkonnaga seotud, siis nüüd on filter läinud tihedamaks, kuna ka suhtekorraldajad on kodanikumeedia avastanud.

Praegu on Bioneeril kuus 25 000 – 40 000 lugejat. Portaalile on rohkem kui kaks kaastööd teinud 170 vabatahtlikku.

Marju Lauristin: ajame katla podisema!

Kodanikuajakirjandus on oluline sideaine kodanikuühiskonna „mullikeste“ vahel, mis aitab kaasa kodanikuühiskonna jõudmise „keemistemperatuurini“, rääkis Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin reedel Võrus toimunud teisel Eesti kodanikuajakirjanduse konverentsil „Kodanikujulguse tööriistad“.

Lauristin võrdles Eesti ühiskonda aurumasinaga, mis kihutab mäest alla, luues mulje, et hoog on sees, ent samas jõudu uuesti mäest üles rühkida ei pruugi jätkuda. „Meil on vaja see aurumasin uuesti tööle saada,“ lausus Lauristin.

Jätkates kujundite keeles, on Eesti kodanikuühiskond Lauristini sõnul nagu vesi enne keemistemperatuuri saavutamist – on palju väikseid mullikesi, kuid jõudu, mida aurumasina käimatõmbamiseks vaja läheb, need veel ei anna.

Sestap võiks kodanikuajakirjandus olla see, mis seob need „mullikesed“ kokku ja viib lõpuks kodanikuühiskonna keemistemperatuurini, andes jõu ühiskonna edasisele arengule suunas, mida inimesed õigeks peavad.

„Paljudel on tunne, et kuskil on palgatud ja seatud inimesed asju otsustama ja minust ei sõltu midagi,“ rääkis Lauristin. „Mastaabid on läinud väga suureks. Samas on suure maantee kõrvale vaja kohta, kus jalgsi käia.“

Lauristini käsitluses loob kodanikuajakirjandus koha, kus inimestel on võimalik arutleda, kuid samas pole kodanikuajakirjandus järjekordne interneti jututuba või uudislist. „Seal peab olema ajakirjanik, kes märkab uusi tahke ja võtab kokku.“ Kodanikuajakirjandust on Lauristini sõnul võimalik kasutada selleks, et jutulõng ei katkeks, et erinevad arutelud ei sumbuks, vaid jõuaks kuhugi välja.

Samuti on kodanikuajakirjandus see, mis annab tuge inimestele, kes muidu võiksid kaotada lootuse. „Kodanikuajakirjanduse suurim tugevus on võrgustik, kus osalevad inimesed tunnevad, et nad pole üksi.“

Õpetajate liit kutsub arutlema õpetajaametiga seonduvate teemade üle

Eesti Õpetajate Liit korraldab oma 95. sünnipäeva tähistamiseks 23. – 24. oktoobril Viimsi Koolis konverentsi „Õpetajatöö – üksi või üheskoos.”

Eesti õpetaja töötab keskmiselt üle 50 tunni nädalas, ka õpilaste koolipäevad on pikad. Rahvusvahelised haridusuuringud on näidanud eestlaste suurepärast teadmiste taset, kuid rõhuvat koolistressi ja õhinapuudust.

Kas on rohtu, mis aitaks kooliellu rohkem rõõmu ja rahulolu tuua? Kuidas korraldada õpetamist ja õppimist nii, et see muutuks vähem ajaressurssi raiskavaks, kuid sisult tõhusamakas? Millised on ühiskonna ootused õpetajale ja õpetaja ootused ühiskonnale? Mida on vaja teha, et õpetaja tunneks end enesekindla professionaalina? Kuidas korraldada koostööd? Kas kavandatavad haridusreformid aitavad probleeme lahendada või toovad neid hoopis juurde? Millised on õpetaja tegelikud tööülesanded ja vastutusala?
Kõik need küsimused on hetkel väga olulised ning vajavad õpetajaskonna ühist arutelu ja lahenduste leidmist. Loe edasi: Õpetajate liit kutsub arutlema õpetajaametiga seonduvate teemade üle

Täna toimub II kodanikuajakirjanduse konverents

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldab täna Võrumaal kodanikuajakirjanduse konverentsi „Kodanikujulguse tööriistad“. Konverents keskendub teemale: kas ja kuidas saab kodanikuajakirjandus julgustada kodanikuks olemist. Mullu palju huvilisi kokku toonud kodanikuajakirjanduse konverentsile on oodatud kõik, kellel huvi kodanikumeedia ja laiemalt kodanikuühiskonna käekäigu vastu.

Konverentsi peaesineja Christine Tatum tuleb spetsiaalselt konverentsi jaoks kohale USAst. Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates.

Eestimaa tegijatest astuvad konverentsil üles Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Eesti kodanikuühiskonna nädala üks algatajaid ja korraldaja ning Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv, säästva ja tervikliku eluviisi portaali Bioneer.ee toimetaja Katrin Lipp, Rõuge TV eestvedajad Jaanus Mark ja Karel Saarna, Paide kogukonnaühenduse Weissenstein juhatuse esimees Rainer Eidemiller ning Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ja portaali Kylauudis.ee esindaja Elina Allas. Konverentsi modereerib Sulev Valner. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee Arved Breidaks. Loe edasi: Täna toimub II kodanikuajakirjanduse konverents

Reedel toimuvad vabaühenduste kärajad riigipoolsest rahastamisest

Sadakond vabaühenduste esindajat kogunevad 19. oktoobril Tallinnas III kärajatele arutama, millised reeglid peaksid tulevikus kehtima maksumaksja raha jagamisel vabaühendustele.

Möödunud aasta lõpust on Siseministeeriumi juures tegutsenud töörühm avaliku sektori ja vabaühenduste esindajatest loonud juhendi, millest peaksid hakkama rahastamisel hakkama lähtuma nii riik kui omavalitsused. Uudsena defineeritakse kolme levinuma rahastusliigi – tegevustoetuse, projektitoetuse ja avaliku teenuse üleandmise – eesmärgid ja erinevused, samuti nähakse ette üldised tingimused, miks, kellele ja kuidas anda kestlikkust tagamise nimel tegevustoetust. Kärajatel arutavadki vabaühendused juhendmaterjalide mustandeid ning teevad neisse omapoolseid ettepanekuid.

Avaliku sektori toetused on mõeldud avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele, kelle tööst on kasu mitte ainult nende liikmetele, vaid kogukonnale või ühiskonnale laiemalt.

Täpset ülevaadet, kui suurte summade ja milliste tulemustega riik vabaühenduste tegevusi rahastab, ei ole praegu kellelgi. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2011. aastal riigieelarves otsetoetustena erinevatele mittetulundusühendustele plaanitud 7 miljonit eurot, kuid selle summa sees on ka riigi mõju all olevatele ühingutele mõeldud raha. Lisaks on vabaühendustel võimalik toetust taotleda mitmesugustel projektikonkurssidel, millest osa on mõeldud ainult neile ja osal tuleb konkureerida avaliku ja ärisektori organisatsioonidega.

Lisaks maksumaksjate rahale kasutavad vabaühendused oma töös annetustest, erafondidelt, liikmemaksudest ja majandustegevusest saadavaid vahendeid.

Kärajad algavad EBS-i aulas (Lauteri 3, Tallinn) kell 11 ülevaate ja aruteluga rahvusvahelise vabaühenduste elujõulisuse indeksi Eesti raportist. Rahastamise teemat arutatakse kella 13-16.30. Täpne ajakava ja materjalid on saadaval www.ngo.ee/kärajad.

Kärajaid korraldab vabaühenduste liit EMSL koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis, Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Korteriühistud ootavad riigilt lubadust renoveerimistoetuste jätkumise kohta

Korteriühistute juhtidele teeb muret rekonstrueerimistoetuste lõppemine ning ebakindlus tuleviku osas, nentisid Riigikogule ja valitsusele tehtud ühispöördumises möödunud nädalal Eesti Korteriühistute XV foorumil osalenud rohkem 300 ühistujuhti, kes esindavad tuhandeid kortermajades elavaid Eestimaa inimesi.

“Riiklikud toetused kortermajade renoveerimiseks on otsas ja keegi ei tea päris täpselt, mis edasi saab,” nentis Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige. “Ühistujuhid kinnitasid pöördumises, et ootavad vastutavatelt poliitikutelt selget kinnitust renoveerimistoetuste jätkumise ja nende suuruse kohta.” Oktoobri alguses lõpetas riigile kuuluv finantsasutus KredEx vahendite lõppemise tõttu energiaauditi, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi toetuse taotluste vastuvõtu. Juba varem olid KredExil lõppenud kortermajade rekonstrueerimistoetuse vahendid. ” Toetus on korterelamutele hädavajalik, seda tõestab ka taotlejate hulk: KredExile esitatud 531 toetuse taotlusest soovis 93 korterelamut saada
35%, 166 korterelamut 25% ja 272 korterelamut 15% toetust,” tõi Mardi näite.

“Korteriühistutele suunatud teenustest jätkab KredEx küll korterelamu laenu käenduse pakkumist korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele ning tagastatud korterelamu renoveerimistoetuse taotluste vastuvõttu, kuid suur osa kortermaju jääb riikliku toetuseta hätta vahendeid ei piisa, et elamu inimväärseks, soojapidavaks ja mugavaks koduks muuta. ” nentis ta.

Teadaolevate kavade kohaselt jätkatakse korterelamute rekonstrueerimise finantseerimisega järgmisel aastal, kuid täpsemad summad selguvad riigieelarve läbirääkimiste käigus sügisel.”Korteriühistute juhid saatsid foorumil ka valitsusele Riigikogule avaliku pöördumise, milles kurtsid oma muret – mis siis, kui umbmäärased lubadused vaid lubadusteks jäävadki ning aasta või rohkem kestvaks rekonstrueerimiseks vajalike eeltöödega alustanud ühistud renoveerimist rahapuudusel lõpule viia ei saa? ” rääkis Mardi.

“Kortermajade elanikke on väga tugevasti mõjutanud kaugkütte hiljutine hinnatõus. Tuleval aastal avanev elektriturg toob kaasa järjekordse hinnatõusu, mis paneb raskesse olukorda nii ühistud kui elektri hulgitarbijad kui ta tavatarbijatest korteriomanikud. Ainsaks võimaluseks kodukulusid kontrolli all hoida on energiasääst, mis tervikrenoveeritud majades on 40-50%.,” tõi ta näite. Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kempleb Päästeametiga

Lääne Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi saatis Päästeameti peadirektorile Kalev Timbergile avaliku pöördumise seoses plaaniga vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu. Külauudised avaldavad pöördumise muutmata kujul.

Lugupeetud härra Timberg

Pöördume Teie poole seoses Päästeameti Ida päästekeskuse Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamisega 2012 ja 2013 aastal. Meile teadaolevalt plaanite ning olete juba alustanud Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamist 40 liikmeliselt koosseisult 32 liikmelisele koosseisule, mis tähendab, et Rakvere päästekomandosse jääb kahe mehitatud päästeauto asemel üks mehitatud päästeauto. Olles teadlik, et päästekeskuse juhtkonna poolt oli Lääne-Virumaal päästetöö korraldatud nii, et Rakvere teine või vastavalt vajadusele esimene päästeauto reageeris väljapoole Rakvere linna ja selle lähiümbrusesse. Rakvere päästekomando päästetööde koormus on suur, 1088 väljasõitu 2011. aastal. Kui nüüd jääb sellist koormust kandma ainult üks päästemeeskond, ei ole võimalik tagada Lääne-Virumaa elanikele õigeaegset päästeteenust, mis on meie seisukohalt lubamatu. Selline olukord võib kaasa tuua elanikele õigeaegse abi andmise kaugenemise, et päästa nende elusid ja vara.

Lääne-Virumaal on kahe viimase aasta jooksul suletud kaks päästekomandot, 2010. aastal Simuna ja 2012. aasta mais Võsu päästekomando. Nüüd on Teil plaanis vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu kaheksa päästetöötaja võrra, mis tähendab Lääne-Virumaa inimese ja ettevõtja jaoks veel turvalisuse vähenemist ning kaugenemist.

Väga loodame, et enne vastava otsuse langetamist olete koostanud ka korraliku analüüsi, mis on andnud Teile otsuse langetamiseks vajamineva informatsiooni. Enne Võsu päästekomando sulgemist esitasite vastavasisulise Võsu päästekomando analüüsi. Palume Teil koos meie pöördumise vastusega saata ka vastav Rakvere päästekomando analüüs, mis andis Teile otsustamiseks just sellise tulemuse. Oleme väga huvitatud Teie poolt koostatud analüüsiga tutvumisest, et siis koos Teiega edasi arutada päästeameti poolt pakutavast turvalisusest Lääne-Virumaal ja seda just päästesündmustele reageerimise mõistes.

Digitaalselt allkirjastanud Sven Hõbemägi (Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor)

Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama

Rosma kooli mahetoidu päev — Kokk Ants Uustalu ja kondiiter Kertu Lukas alustamas mahetoidu valmistamist Rosma koolis. Foto: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus

Põlva külje all Rosma koolis korraldatakse täna, 17. oktoobril mahetoidu päev, kus Ööbiku gastronoomiatalu kokk Ants Uustalu ja kondiiter Kertu Lukas õpetavad koolilapsi ning huvilisi vanemaid mahetoitu valmistama. Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal viib mahetoidu päeva läbi koostöös Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusega, et tõsta õpilaste, õpetajate ja vanemate teadlikkust mahetoidu eelistest.

Päeva teemaks on „Mahetoidu pidulaud“, mis läheb hästi kokku Ants Uustalu toiduvalmistamise põhimõtetega. Eesti Kulinaaria Instituudi liige ja Raplamaal tegutseva Ööbiku gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu on veendunud, et süüa tuleb teha naudingu ning armastusega, mitte võtta seda kui kohustust. Ta hindab kõrge kvaliteediga head Eestimaist toorainet, puhtaid ja maalähedasi maitseid ning klassikalisi kulinaarseid võtteid. „Maitseainete ega ka kulinaarsete võtetega ei tohiks maskeerida tooraine enda maitset!“ lisab Uustalu.

Mahetoidu päeval Rosma koolis jagunevad õpilased koos õpetajatega mitmesse gruppi: ühed valmistavad salateid, teised põhirooga, kolmandad magustoitu (vt täpset menüüd allpool). Kaasa löövad ka huvilised vanemad ning pärast ühist pidusööki toimub mahetoidu teemaline juturing, kuhu on kutsutud ka kohalikke mahetootjaid. Kõik huvilised on oodatud. Loe edasi: Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama

Heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad pakkus uuel Lange krossirajal positiivseid emotsioone

Neljandat korda peetud heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad toimus tänavu uuel Lange motokrossirajal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üritus läks korda, positiivseid emotsioone said nii publik kui sõitjad.

Tartumaal, Haaslava vallas asuva uue Lange krossiraja ääres oli head tegemas ja motokrossi vaatamas ligi 2000 inimest, kes said osa ühest mõnusast ja sportlikust sündmusest, millega koguti raha läbi õnnetuse liikumispuude saanud lastele. Paar päeva enne võistlust selgus, et krossil saab osaleda ka kahekordne motokrossi maailmameister ja kahekordne USA Superkrossi tðempion, prantslane Mickael Pichon.

Heategevuslik motokross oli Tridens Eesti meistrivõistluste viimaseks etapiks klassidele 50cc, 65cc ja 85cc, rajal käisid nii naised kui retrosõitjad, peeti maha Hobi Grand Final ja loomulikult olid rajal ässad eesotsas Tanel Leoki ja Mickael Pichoniga. Sarnaselt varasemate aastatega koguti raha ka oksjonilt, kus oli müügil maailma tippkrossimeeste sõiduvarustust.

Tanel Leok: „Kokkuvõtvalt saab tänavuse sündmusega rahule jääda, rahvast oli kohal palju, Lauri Roosiorg oma meeskonnaga oli ette valmistanud suurepärase raja ja kogu kompleksi osas tuli sõitjatelt positiivset tagasisidet. See, et Mickael Pichon sõitma tuli, oli samuti suur asi, sest nüüd on taas üks mees juures, kes siin sõitmas on käinud ja saab ka teistele sellest rääkida. Tema muljed olid positiivsed ja ta lubas sellest võistlusest rääkida ka Prantsuse meedias. Tänud kõigile, kes kohale tulid ja aitasid head teha.”

Heategevusliku motokrossi Tanel Leok ja sõbrad detailsed tulemused:

http://www.mylaps.com/results/showevent.jsp?id=848511

Margus Kiiver

Foto: Martin Mand

Võru linn astub Võrumaa Omavalitsuste Liidust välja

Täna, 16. oktoobril toimunud istungil otsustas Võru linnavolikogu, et Võru linn astub Võrumaa Omavalitsuste Liidust välja. Linnavolikogu esimehe Erki Saarmani sõnul on liikmelisuse lõpetamise põhjuseks soov liikmemaksuks kuluv raha kasutada Võru Folkloorifestivali ja kolmanda sektori toetuseks.
„Võru linna aastamaks omavalitsuste liidus on 21 160 eurot ning meie soov on liikmemaksuks makstavaid vahendeid kasutada Võru linnas tegutsevate kultuuri- ja spordiühingute tegevuste ning ürituste toetamiseks. See on ratsionaalsem ja Võru maksumaksjate suhtes ausam rahakasutus,” kommenteeris Saarman.
Marianne Mett
Võru Linnavalitsus

Perepidu algas Koogi küla laulurahva võiduga

Liia, Triinu ja Rauno Koorts ning Kalev Kurs koos laulmisele kaasa elanud lapselapse Joonas Kursiga. Foto: Tiia Pärtelpoeg

Maire Aunaste juhitava telesaate ”Perepidu” esimesel lauluvõistlusel tuli võitjaks perekond Koorts Tabivere vallast Koogilt.

Muusikaõpetaja ja Luua metsanduskooli huvijuht Liia Koorts, tema tütar – lilleseadja Triinu Koorts ja poeg – Lähte Ühisgümnaasiumis ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õppiv Rauno Koorts ning vend Kalev Kurs, kes on mitmekülgne ühiskonnategelne ja Kalevipoja kehastaja rahvaüritustel. Perekond esitas konkursil kolm laulu: ”Sulle kõik nüüd ütlen, ”Traktoristi laul” ja ”Suhkrutükk”. Viimast laulu tuli teises versioonis esitada ka konkurentidel, muusikalembelisel Intide perel Tartust.

Selgus, et Indid on ka Tabiveres esinemas käinud. Ühe esinemise ajal olid nad Raunole andnud proovida ka Teppo lõõtspilli.

Laululembelisele perele Koogilt olid telesaates kaasa elamas sõbrad ja tuttavad, teiste hulgas Maarja-Magdaleena segakoori liikmed. Koori juhatab pereema Liia, seal laulavad ka tema poeg Rauno (bass) ja vend Kalev (tenor) ning pouplarsesse laulukollektiivi on kuulunud ka Triinu (sporan), kes südamega koori tegemistele praegugi kaasa elab.

Jaan Lukas

Meroosi töötoas leiad nädal aega meeldivat tegevust

Alates 15. oktoobrist on Meremäele tulles vasakut kätt esimeses majas, seltsi Meroosi töötoas, võimalik nädala jooksul toimetada endale sobiliku ja meeldiva tegevusega. Tulemused saavad
nähtavaks külaruumis ja näitusel, mida eksponeeritakse reedel vallamaja saalis.
Kohtumiseni sügiseses värvikülluses!
Pille Malkov
Meremäelt

Missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat

Aadu Luukase missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat – ideed inimestest ja organisatsioonidest, kes missioonipreemiat väärivad, on väga oodatud. Preemiarahast saavad tänavu osa kõik nominendid – laureaati tunnustatakse 32 000 euroga ning ülejäänud 32 000 eurot jaguneb võrdselt viie nominendi vahel.
„Missioonipreemiale on juba mõningaid väärikaid ideid laekunud, kuid kutsume inimesi üles järgmise kahe nädala jooksul veel aktiivselt tunnustust väärivatest tegijatest teada andma,” rääkis Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. „Missioonipreemia kuueaastase ajaloo vältel on laureaaditiitli pälvinud väga eriilmelised isikud ja organisatsioonid, mistõttu tahan kõiki julgustada – nominentide hulka võib vabalt jõuda ka mõni nii-öelda lihvimata teemant, kes ei ole avalikkuses nii tuntud, kuid kelle tegevus väärib sellegi poolest esile tõstmist.”
Kandidaate saab välja pakkuda kuni 31. oktoobrini, saates e-maili (aadressil info@luukasfond.ee), milles palutakse põhjendada, miks antud isik või organisatsioon tunnustust väärib ning võimalusel lisada kirjale ka illustreerivaid materjale – viiteid, artikleid, pilte jm. Loe edasi: Missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat

Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid

MTÜ Eesti Naabrivalve alustab uudse, vabatahtlike kaasabil toimiva häirenupu teenuse pakkumist, mis aitab suurendada üksi elavate eakate turvalisust ja tõsta õnnetuste avastamise kiirust. Koostööle oodatakse kõiki Eesti omavalitsusi.

MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupp on lahendus üksi elavatele või suure osa päevast omaette kodus veetvatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega.

Eesti inimene on loomult tagasihoidlik, eriti on seda eakad inimesed, kes sageli ei taha oma probleemidega teisi tülitada. Samal ajal on üsna tõsiseks kujunenud olukord, kus üksi elavad eakad ei saa õnnetuste korral õigel ajal abi, eriti suur risk on see hajaasustusega aladel. Õnnetus ei hüüa tulles – ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võivad eakate puhul tähendada seda, et abi saamata võib ka esialgu kergena näiv õnnetus lõppeda traagiliselt. Häirenupu süsteemi abil avastatakse õnnetus võimalikult vara ja ka sellele reageerimine toimub kiiresti.

Teenuse saaja koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest, mille kaudu teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni jõuab. Lisaks õnnetusteadetele annab süsteem teada pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab reageerijateni ka juhul, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama. Abivajaja koju paigaldatakse ka tulekustuti ning koostöös päästeameti spetsialistiga kontrollitakse kodu tuleohutust. Loe edasi: Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid

Tee oma hääl kuuldavaks – osale Lastekaitse Liidu konkursil „Kuula last!”

Eesti ratifitseeris 1991.aastal ÜRO Lapse õiguste konventsiooni, mille artikkel 12 on üks võtmetähtsusega artiklitest. See tunnustab lapse õigust avaldada oma arvamust, olla ära kuulatud, ning teistel isikutel on kohustus lapse seisukohti arvesse võtta.

Juhul, kui lapsi kaasatakse, siis on nad aktiivsemad ja teadlikumad ühiskonna liikmed, lapsed on teadlikumad oma õigusest osaleda, lastel on suurenenud võimalused oma õiguste ja ideede realiseerimiseks.

Seoses eelnevaga korraldab MTÜ Lastekaitse Liit taas oma igaaastase essee-, joonistus- ja fotokonkursi. Sel aastal on teemaks ”Kuula last!“. Samuti viib Lastekaitse Liit läbi küsitluse laste, noorte ja kohalike omavalitsuste seas, teemaks laste kaasamine.

Konkursi üldeesmärk on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu. Osaleda saavad nii lasteaialapsed- kui kooliõpilased, noored ja täiskasvanud. Loe edasi: Tee oma hääl kuuldavaks – osale Lastekaitse Liidu konkursil „Kuula last!”

Toidupank pöörab tähelepanu toiduga ümberkäimisele

Toidupank käivitab homsel rahvusvahelisel toidupäeval, 16. oktoobril kolme nädala pikkuse teavituskampaania, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu puudustkannatavatele lastele ning eestlaste vähesele vastutustundlikkusele toiduga ümberkäimisel. Kampaaniaga kutsub Toidupank üles kõiki inimesi tarbima toitu mõistlikult ning paneb toidutööstustele südamele, et tootmisülejääkidega tuleks toimida eetiliselt.

„Meile valmistab kõige suuremat muret see, et iga viies Eestis kasvav laps teab liigagi hästi, mis tunne on õhtul tühja kõhuga magama minna,“ nendib Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn. „Samas läheb iga päev raisku sadu tonne söömiskõlbulikku toitu. Ma olen näinud nii palju peresid, kes ei oska enam kuskilt abi küsida – toimetulekutoetus on 76,70 eurot kuus, aga sellega ei tule ju keegi toime.
Ja kui peres on lapsed, siis 19-eurone lastetoetus arvatakse sellest veel maha. See pole õiglane ning neid numbreid ei usu Lääne Euroopas eriti keegi,“ ütleb Boerefjin, kes juhib tänaseni juba 20 aastat tegutsenud Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill. Fond on jaganud selle aja jooksul toetusi kokku enam kui 950 sotsiaalprojektile kõikides maakondades.

Loe edasi: Toidupank pöörab tähelepanu toiduga ümberkäimisele

Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma

surnud_siidisabad_foto_Aarne_Tuule — Siidisabad. Foto: Aarne Tuule

Möödunud nädalavahetusel teatati paljudest kohtadest üle Eesti akendesse lennanud ja hukkunud siidisabadest. Põhjus seisneb selles, et siidisabad ja mitmed teised linnuliigid ei taju klaasi takistusena. Linnud petab ära klaasilt peegelduv taevas ja puud ning ka läbi ruumi paistvad aknad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles nende hoonete juures, kus sellised õnnetused praegu või iga-aastaselt juhtuvad, muutma klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.

Suureks abiks on see, kui potentsiaalselt ohtlikele klaaspindadele kinnitada vähemalt lindude rände ajaks mõned nähtavad elemendid, näiteks paberist lõigatud lumehelbed, päkapikud, aknale kleebitud vahtralehed vm, piisab ka maalriteibi ribadest või värvilisest märkmepaberist. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul võib aidata ühele poole kardina ettetõmbamine. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada ka juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Näiteks on leiutatud spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav aknaklaas, mis on lindudele nähtav.

Loe edasi: Inimesi kutsutakse üles linde aknaklaasidesse lendamisest säästma

Ettevõtlikud maanaised kohtuvad Riigikogu liikmetega

Maal tegutsevaid naisettevõtjaid ühendav MTÜ ETNA Eestimaal kohtub esmaspäeval 15. oktoobril Riigikogu naisteühendusega, et arutleda mitmete põletavate probleemide üle.

MTÜ ETNA Eestimaal juhatuse esinaine Sirje Vällmann ütles, et 15. oktoober pole valitud Riigikogu külastamiseks sugugi juhuslikult, kuna just sellel päeval tähistatakse rahvusvahelist maanaistepäeva.

“Tahamegi Riigikogu naisteühendusega arutleda selle üle, mida teha, et pered jääksid maale, kuidas arendada maal täiskasvanuharidust ning kuidas parandada maal naiste tööhõivet ning toetada ettevõtlikkust” rääkis Vällmann.

Vällmanni sõnul on naiste tööhõive maaelu arengu seisukohalt võtmetähtsusega küsimus, sest kui naised lahkuvad tööotsingutel linnadesse, siis lahkuvad nendega koos ka pered.

MTÜ ETNA Eestimaal on viinud naisettevõtluse toetamiseks läbi ka mitmeid projekte. Aastatel 2004-2007 kureeris MTÜ ETNA Eestimaal rahvusvahelist naisettevõtlust arendavat FEM projekti.

2012. aastast viib MTÜ ETNA Eestimaal koostöös Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga läbi AEF-i rahastatud projekti ETNA Mikrokrediit, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maapiirkondades elavatele naistele oma ettevõtte loomiseks.

Lasnamäe noortekeskus kutsub noori osalema linnalaagris

Tuleval koolivaheajal 22.–26. oktoobrini korraldab Lasnamäe noortekeskus linnalaagrit „Sügisene retropositiiv“. Laagrisse on oodatud 7–13aastased
noored.

Linnalaagri raames saavad noored osa paljudest lõbusatest ja harivatest tegevustest nii noortekeskuses kui ka keskusest väljas. Toimuvad mitmed töötoad ning võistlused, külastatakse Sky Parki, Vene teatrit ning Kopli noortekeskust.

Osavõtutasu Tallinna noortekeskuse kaardiga on 39 eurot, kaardita 45 eurot. Hind sisaldab korralikku lõunat ja kõiki tegevusi. Laagris osalemiseks on noorel vajalik ühistranspordi kuukaardi või talongide olemasolu.

Lisainfot laagrikavast ja registreerimisest leiab Lasnamäe noortekeskuse kodulehelt www.taninfo.ee/lasnamae.

Jäänud on veel üks nädal 2014. aasta laulu- ja tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg” registreerumiseks

Eestis tegutsevad kollektiivid saavad registreeruda 2014. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole järgmise laupäeva, 20. oktoobrini. Registreerumiseks on vajalik kollektiivi ühel esindajal täita internetis aadressil register.laulupidu.ee oma kollektiivi nimel taotlus. Hilisem andmete täiendamine on võimalik, kuid seda vaid registreerunud osalejatele. XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014.

Järgmise nädalaga lõpeb Eestis tegutsevate kollektiivide registreerumine 2014. aastal toimuvale laulu- ja tantsupeole. Väliskollektiivide ja Välis-Eesti kollektiivide registreerumine algab novembris.

“Registreerumine on siiani kulgenud ladusalt, kuna enamasti on elektrooniline register kollektiividele juba tuttav,” ütles laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee. “Samas palun kõigil oma kollektiivi juhtidele meelde tuletada, et registreerumist ei jäetaks viimasele minutile – see võib tekitada tehnilisi probleeme ning samuti läheb siis kindlasti rohkem aega, kui peaksite vajama abi või soovite midagi küsida”, lisas Maatee.

XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kohtuvad kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus. Laulupeo esimese kontserdi kava “Aja puudutus” toob meieni väärtusliku varamu alates esimesest laulupeost. Teise päeva kavas on palju puudutusi tänaste autorite sulest.

XIX tantsupeo ideekavand “Puudutus” on sündinud igatsusest, et oleksime avatud märkama ja väärtustama seda, mis on päris, ning ei raiskaks oma väärtuslikku aega tühisusele ega sulgeks oma südant puudutustele. Vaatamata sellele, et meie elu koosneb paljudest puudutustest, ei jõua enamik nendest paraku näpuotsast kaugemale. Ja puudutuste puudumisest tekkinud tühjuse täidab igatsus ja valu.

Laulupeo kunstiline juht on Hirvo Surva.

Tantsupeo pealavastaja on Maido Saar, muusikajuht on Toomas Lunge ning tantsupeo ideekavandi ja loo autor on Sten Weidebaum.

Uute tantsude konkurss “Pitsiline Haapsalu”

Ajalooliselt tuntud pitsilinnas on pitsilised sallid ja rätid olnud Haapsalu lahutamatuteks osadeks juba üle aastasaja. Lisaks kootud pitside kuulsusele ilmestavad Haapsalu kuulsust vanalinna uhked puitpitsid, mille lipulaev on Haapsalu kuursaal.

Järgmine aasta on kultuuriministeeriumi ettepanekul kultuuripärandi aasta ning Haapsalu linn soovib pärandiaastat tähistada Haapsalu kultuurikeskuses 9.märtsil 2013.a tantsupäevaga „ Pitsiline Haapsalu“. See on hea võimalus läbi tantsude tutvustada eelkõige noortele Haapsalu pitsilist pärandit. Osalema oodatakse kõiki Eestis tegutsevaid tantsuloojaid.

Loe edasi: Uute tantsude konkurss “Pitsiline Haapsalu”