Tääksi keskasula v
õimas maakividest meiereihoone ärkab uuele elule. Argipäeviti müttavad seal töömehed, nädalavahetustel abistavad kohaliku jalgpalliklubi poisid ja mehed.
Hoones lendavad keevitussädemed ning esimeselt korruselt on välja taritud kümneid tonne metalli ja kive. Hiiglaslik haamer käes, mürtsutas eile vana betooni lõhkuda ettevõtmise hing, Tääksi spordiklubi eestvedaja Toomas Aavasalu. Loe edasi: Endisest meiereist saab majutuspaik
Täna kella ühest küpsetatakse Angla pärimuskultuurikeskuses heategevuse nimel üheskoos n-ö kakukesi, sealjuures toimub ka väike Karja Pagari leivapresentatsioon.
“Paneme leivad n-ö ühte ahju, mitte ühte kappi,” täpsustas Angla pärandkultuurikeskuses toimetav Alver Sagur. Koostööpartnereid on pärandkultuurikeskusel ju mitmeid, sealhulgas ka vald ja maakond Karja Pagari kõrval.
Pärast küpsetamist toimub degusteerimine ning vestlusring vabas vormis.
Tänane üritus paigutub 1. kuni 14. oktoobrini kestva Angla leivanädala raamidesse. Nimelt alates 1. oktoobrist algusega kell 10 ja 15 on käinud pärandkultuurikeskuses uudistamas mitmeid gruppe, iga päev. Loe edasi: Anglas valmivad värsked leivad
Keskkonnaminister kehtestas suurkiskjate (hunt, ilves, pruunkaru) kaitse- ja ohjeldamise tegevuskava aastateks 2012–2021, mis muuhulgas sisaldab ettepanekut ohjeldada huntide arvukust eelkõige kahjustuspiirkondades ning motiveerida karjakasvatajaid senisest enam ise oma vara kaitsma.
Koduloomade murdmisega tekitatud kahjude vähendamiseks soovitab tegevuskava teha seaduses muudatusi, mis motiveeriksid loomapidajaid enam tegelema kahjustuste ennetamisega. Loomapidaja, kes kahjustuste ennetamisega ei tegele, peaks saama kahjustuste eest vähem toetust.
Kui seni on suurkiskjate küttimislube väljastatud maakondade piiridest lähtudes, siis nüüd plaanitakse Eesti tsoneerida erineva küttimisintensiivsusega aladeks. Eesmärgiks on hundi madalam asustustihedus ja kahjustuste vähendamine põllumajanduspiirkondades, kui riigis tervikuna jääks hundi arvukus soovitud piiridesse.
Kui juhtud olema üle viiekümnene, siis pole sul mõtet oma CVsid laiali saatagi, eriti kui juhtud olema naisterahvas, kritiseerib Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas Eesti ühiskonna noorusekultust.
Selline paradigma peab muutuma. Vabandage, aga pool sajandit elanud inimesel on ees veel mitukümmend aastat aktiivset tööelu. Ning oleks tõeliselt rumal seda ressurssi mitte kasutada. Usun, et peagi võime harjuda sellega, et selveri kassas istub seitsmekümneaastane vanadaam ja autoremonditöökojas kohtame vanapapit, kes muhedalt mutreid keerab.
Me kõik saame ühel või teisel moel vanaks. Aga see ei ole patt või ebamugavus, pigem vastupidi, me peame aru saama, et vanadusega käib kaasas tähtis ressurss – kogemus. Me ei pruugi veel mõista, kui oluline ja vajalik see elu- ja juhtimiskogemus on. Selleks, et ühiskond areneks tasakaalukalt, on tähtis, et kogemus leiaks taaskasutust.
ku sa õdagu ilda
pargit kere täüs
tsialihha
ja siini
ja upõ
tulõ üüse
puulainaja
nakas egä üü käümä
mugu hink ja hänk
hummoguni
saadananahk
inne är lää-õi
ku pino puhas
Avatud Eesti Fond kuulutab tänasest välja EMP toetuste Vabaühenduste Fondi (VÜF) konkursi väikeprojektidele, mille eesmärgiks on parandada vabaühenduste tegutsemisvõimekust ja keskkonda.
Konkursile on oodatud projektid, mille keskmes on:
– uute teadmiste, oskuste ja inimeste toomine kolmanda sektori tegemistesse (vabatahtlike kaasamine, sektoritevahelised partnerlused);
– algatused liikmesorganisatsiooni juhtimise parandamiseks;
– tegevused ühenduse finantssuutlikkuse tõstmiseks – sh sotsiaalne ettevõtlus, annetuste kogumine jms;
– üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine (sh mentorlusprogrammid, varasemate projektide tulemuste levitamine ja jagamine);
– koolitustegevused organisatsiooni professionaalsuse tõstmiseks, mh teenuste osutamisel.
Toetuse suurus ühe projekti kohta on 5000-5700 eurot; kokku on selle konkursi raames võimalik jagada toetustena 137 500 eurot.
Loe edasi: Vabaühenduste Fond kuulutab välja väikeprojektide taotlusvooru
Kõik vabakondlased on oodatud kaasa rääkima vabaühenduste rahastamise tingimuste kujundamises. Seda saab teha igaüks oma kodus materjale lugedes ja internetis arvamust avaldades, veel paremini aga 19. oktoobril Tallinnas toimuvatel vabaühenduste kärajatel, kus needsamad materjalid koos läbi arutatakse.
Tegu on juhendmaterjalidega, mis saavad pärast valitsuses kinnitamist aluseks vabaühenduste avaliku võimu poolseks rahastamiseks, on siis tegu kohalike omavalitsuste või ministeeriumite, nende haldusalas tegutsevate fondide või teiste riigiasutustega. Juhendmaterjalid puudutavad nii projekti- kui ka tegevustoetusi, nii taotlemise kui ka aruandluse tingimusi. Ühesõnaga – kõike.
Alates eelmisest sügisest Siseministeeriumi juures koos käinud töörühm on välja töötanud juhendmaterjalide mustandid ja püstitanud ka rea küsimusi, millele vastuseid oodatakse. Kõik need on kättesaadavad internetis aadressil www.ngo.ee/kärajad. Samas saab ka end kärajatele osalemiseks kirja panna ja vaadata täpsemat ajakava. Loe edasi: Vabakondlasi oodatakse kärajatele
Põhja-Ameerika ja Kanada teadusuuringute põhjal koostatud ligi 160 allikal põhinevas ülevaates “Organic Farming for Health and Prosperity” võetakse kokku mahepõllumajanduse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sageli jäetakse tähelepanuta, et mahepõllumajandus ei seisne ainult kemikaalide vältimises, siin on terve rida praktikaid, mida tavapõllumajanduses tihti või mitte kunagi ei rakendata ning mis annavad keskkonnale ja ühiskonnale positiivseid tulemusi.
Mahepõllumajanduse meetodid ja nende kasu keskkonnale:
• Õigesti planeeritud külvikord: parandatakse mulla kvaliteeti, surutakse alla umbrohtusid, takistatakse haiguste ja kahjurite levikut, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, mitmekesistatakse toodangut (võimalik eelis turustamisel).
• Sõnniku, komposti ja haljasväetiste kasutamine: parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, suunatakse toitained ringlusse, parandatakse saagikust.
• Kattekultuuride kasvatamine: parandatakse mulla kvaliteeti, vähendatakse erosiooni ja emissioone õhku, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, välditakse tolmamist (parem õhu kvaliteet), parandatakse saagikust.
• Sünteetiliste väetiste kasutamise vältimine: vähendatakse toitainete leostumist vette, parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, paljudel juhtudel vähendatakse sooldumist, vähendatakse taastumatute loodusvarade ja energia kasutamist.
• Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine: suurendatakse elurikkust, parandatakse vee ja mulla kvaliteeti, välditakse tolmeldajate kahjustamist, vähendatakse kulusid keemilistele sisenditele.
• Vaheribade ja puhveralade rajamine: suurendatakse elurikkust, toetatakse kahjurite looduslikke vaenlasi, pakutakse looduslikele liikidele elupaiku, parandatakse vee kvaliteeti, vähendatakse erosiooni.
Loe edasi: Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid
Eile toimunud Tartu Sügisjooksu lastejooksud lõpetasid Klubi Tartu Maraton laste sportliku aastaringi, kokku võttis kuuest spordiüritusest osa 12 179 last.
“Eelmisel aastal osales meie lasteüritustel 9302, sellel aastal juba 12 179 last. Mul on väga hea meel, et laste osalejate arvud stabiilselt kasvavad. See näitab, et me oleme õigel teel! Loodame, et laste tänased osalemised lasteüritustel juurutavad spordiarmastust ja tulevikus hakkavad need tublid lapsed osalema ka pikematel distantsidel,” sõnas Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk.
Täna aga kutsusid Lõunakeskus ja Klubi Tartu Maraton keskuse liuväljale kõik 632 last, kes sellel hooajal läbisid kõik Tartu Mini Neliküritus 2012 etapid.
Tartu Mini Neliküritus 2012 lõpupeol oli kohal üle 400 lapse koos pere ja sõpradega ning iga laps, kes on osalenud kõikidel Tartu Mini
Neliküritus 2012 etappidel sai kingituseks nelikürituse lõpetaja T-särgi.
“Mu 3-aastasele tütrele väga meeldib tulla, sest kõik ju tulevad ja sõidavad. Ta on vaid 3-aastane ja suusamaratonil tahtis kõike ise teha, ei lasknud ennast aidata. Kui natukenegi käe õlale panid, siis ütles, et “Ei, ma ise tahan!” ja lasimegi tal ise sõita. Läks küll aeglaselt, aga rõõmsalt ja juba ootab järgmisi kordi!” ütleb kahe lapse ema Elve Nagutkin.
Tartu Mini Nelikürituse hulka kuuluvad Tartu Maratoni suusasõidud, SEB Tartu Rattaralli, SEB Tartu Jooksumaraton ja SEB Tartu Rattamaratoni lastesõidud. Lisaks neile toimusid augustis SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud ja veel eile toimus selle aasta viimane Klubi Tartu Maratoni lasteüritus, kui Tartu kesklinna vallutas 1578 Tartu Sügisjooksu lastejooksudel osalevat noort spordisõpra.
Järgmised lastele suunatud üritused toimuvad legendaarse Tartu Maratoni raames. 20. jaanuaril toimub World Snow Day raames Otepää lasteõit ja juba 16. veebruaril 42. Tartu Maratoni lastesõidud.
Fotod Tartu Mini Neliküritusest 2012 t: www.argoa.com/press
Täna, 7. oktoobril toimunud Baltikumi suurimal iga-aastaseheategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show andsid BIGBANK,Eesti Koeraomanike Selts ning konkursi patroon Marju Länik üle tiitli „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“.
Võitjaks kuulutati Kilingi-Nõmme õpilasesinduse liikmed, kes aktiivse õpilase Kertu Kore eestvedamisel algatasid heategevusliku korjanduse Pärnu kodutute loomade varjupaiga heaks. Õpilased kogusid abivalmite inimeste käest vanu tekke, patju, linu, loomasööki, puhastusvahendeid ja muid tarvikuid, mida varjupaik vajas. Lisaks paigaldasid õpilased kohalikke poodidesse sendikogumiskastid, et osta loomade kaalumiseks elektronkaal, millest varjupaik juba pikemat aega puudust tundis.
Fotol konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitjad Kerli ja Kertu Kore (fotograaf: Peeter Hütt)
Kilingi-Nõmme kooliõpilaste jaoks pole koerte abistamine võõras. „Oleme sõpradega Pärnu koduta loomade varjupaika külastanud ning neile erinevaid asju annetanud juba mitmeid aastaid. Eelmise aasta lõpus tekkis meil aga mõte korraldada suurem heategevuslik korjandus, sest kui ühelt poolt vajab varjupaik abi loomade olukorra parendamiseks, siis meie võimuses oli jõuda heategijateni, koguda varjupaiga jaoks vajalikke tarvikuid ning need siis abivajajateni toimetada,” rääkis aasta kõige koerasõbralikuma teo tegija Kertu Kore.
Konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitjad peavad tiitlit suureks tunnustuseks. “Olen jälginud seda konkurssi igal aastal ning mul on tohutult hea meel olla täna ise üks võitjatest. Koerte jaoks tehtud heateo märkamine ja tunnustamine teeb vaid rõõmu ning innustab meid loomade abistamisega jätkama ning seda me oma meeskonna ka teeme,“ lisas Kertu Kore.
Konkursi patroon Marju Länik tõdeb, et kõik tänavused nominendid näitasid üles heatahtlikku suhtumist ning väärivad tunnustust. „Tore on näha, et meie ühiskonnas leidub piisavalt selliseid inimesi, kes tõttavad kõhklemata appi abivajavatele neljajalgsetele sõpradele,“ lausus Marju Länik.
Tiitli „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ omistavad BIGBANK ja Eesti Koeraomanike Selts isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.
Tiitlivõitja valiti välja internetihääletuse teel konkursile esitatud kandidaatide seast. Möödunud aastal sai “Aasta kõige koerasõbralikuma teo” tiitli Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik Sigrid Kärner, kes võttis oma hoole alla auto alla jäänud ja raskelt vigastatud koera.
Tiitel “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” kuulutati välja Baltikumi suurimal iga-aastasel heategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show, mis toimub juba kaheksandat korda. Tänavu osales heategevuslikul koertenäitusel 197 koera.
BIG Match Show eesmärk on juhtida tähelepanu koduta loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada koduta loomade varjupaikasid. Sel korral lähevad ürituse tulud Tartu Koduta Loomade Varjupaigale.
Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva heategevusliku match-show toimumisele aitasid kaasa Eesti Loomakaitse Selts, Koerteregister, Chihuahua Sõprade Liit, Dr. Stern lemmiklooma tooted, Cedrelle e-pood, Küpsis ja Pinky Koerapesa. Ürituse algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK AS.
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ootab koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega 22. oktoobrini ettepanekuid vabatahtlike kohta, keda tänada 2. detsembril toimuval üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel.
“Nagu igas organisatsioonis, nii on ka vabaühendustes selliseid töid ja tegemisi, mis tavaliselt avalikkuse ja meedia tähelepanu ei pälvi, kuid on ühenduste toimimise ja nende sihtrühmade vajaduste rahuldamise seisukohalt ülimalt olulised,” selgitas üritust korraldava Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd.
Männi sõnul tunnustatakse 2012. aastal just neid vabatahtlikke, kes ei sära igapäevaselt vabaühenduste eesliinil, kuid loovad regulaarselt tegutsedes ja mõnikord isegi rutiinseid ülesandeid täites kindla vundamendi vabaühenduste eesmärkide täitmiseks.
Lisaks on oodatud ettepanekud silmapaistvate vabatahtlike juhtide ning oma töötajate vabatahtlikku tegevust soodustavate ettevõtete või asutuste tunnustamiseks.
Oma kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Laekunud ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Siseministeeriumi esindajad.
Tänavuseks juba kaheksanda tunnustamisüritusega tähistatakse 5. detsembril toimuvat rahvusvahelist vabatahtlike päeva.
Vabatahtlike tänamist toetab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
6. oktoobril toimus Türi Kultuurimaja ees ja ümbruses festival, kus pakuti õunu, küpsetisi, hoidiseid, käsitööd, istikuid ja palju muud, mis seotud õunaga.
Foto: Anu Puusepp
Korteriühistud üle Eesti kogunevad aastakonverentsile järgmisel kolmapäeval, 10.oktoobril kell 10 Tallinnas, Radisson Blu Hotel Olümpia Konverentsikeskuses (Liivalaia 33). Eesti Korteriühistute XV foorumi ”Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?” põhiteemaks on peatselt avanev elektriturg. Foorumi avavad Riigikogu esimees Ene Ergma, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimees Marit Otsing: Tänavusel foorumil keskendume ühistute jaoks kõige olulisematele küsimustele – mis saab 1.jaanuaril 2013, kui Eestis avaneb elektriturg, samuti kuidas hinnatõusude juures energiat võimalikult palju kokku hoida.
Konverentsi täpne kava ja esinejate loetelu on ära toodud Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) kodulehel: www.ekyl.ee
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Tartu Hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents ”Ühistegevuse arengust Eestis – 110 aastat Tartu Hoiu-laenuühistu asutamisest” toimub reedel, 12. oktoobril Eesti Maaülikooli aulas.
Konverentsi korraldavad Akadeemiline Ühistegevuse Selts ja Tartu Hoiu-laenuühistu.
Kogunemine 10.15-11.00
Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni tervitus
„Hoiu-laenuühistud – rahvuslik selgroog”, Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees)
„Ühistegevuse rollist ühiskonnas”, Jaan Leetsar (Eesti Maaülikooli dotsent)
Muusikaline vahepala Vanemuise Seltsi koorilt
Eesti Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnavõtt
„Ühistegevuse kompetentsikeskused”, Rando Värnik (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor)
„Ülevaade probleemidest, mis pärsivad hoiu-laenuühistute arengut”, Kaie Laaneväli (Saaremaa Hoiu-laenuühistu nõukogu esimees)
„Korteriühistute ühistegevusest”, Anne Valk (Tartu Korteriühistute Liidu juhatuse esimees)
Alates 14.25 saavad kõik osalejad tutvuda minimessil kaasühistegelastega, omavahel suhelda ning tutvusi luua. Mitteametlik osa kestab kella 17-ni.
Aula eesruumis toimub minimess, kus kauplevad Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed. Võimalik on osta kodumaiseid tooteid ühistu liikmetelt. Pärast konverentsi toimuvad mitmed huvitavad töötoad.
Konverents on tasuta. Palume registreeruda lingil www.yhistupank.ee/konverents või telefonil 740 7134
Mait Agu nimelise stipendiumi tänavuseks laureaadiks valiti Saile-Johanna Langsepp.
Stipendiumikomisjon tõstis Saile-Johanna Langsepa puhul esile tema lavaküpsust, loomingulist distsiplineeritust, põhjalikkust ning professionaalset suhtumist õppe- ja loometöösse.
Saile-Johanna Langsepp on noor koreograaf-tantsija, ta lõpetas Tallinna Ülikooli koreograafia eriala bakalaureuseõppe 2012. aastal.
Mait Agu nimeline stipendium loodi TLÜ koreograafia osakonna eestvedamisel 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning Eesti noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Fotol Saile-Johanna Langsepp Helmi Tohvelmanni etenduses ”Külvaja”, 2011. aasta oktoobril Tamperes.
Stipendium suuruses 1000 eurot antakse laureaadile üle 6. detsembril KUMU auditooriumis tantsulavastuse „Sofi ja Võlulind“ esietendusel, kus Saile-Johanna Langsepp astub üles peaesinejana.
Laura Kvelstein
Tuntud portreekunstnik Aapo Pukk avas 3. oktoobril kell 17 Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis ühe oma 50. sünnipäevale pühendatud näitustest „Ennäe inimest”. Samas näitusel maalib Valli Lember-Bogatkina Aapo Puki portree avatud seansil 10. oktoobril kell 15.
Näitus „Ennäe inimest” hõlmab Aapo Puki viimase kümnendi portreeloomingut.
„Esitlen modelle, kellele olen teinud ettepaneku poseerida, lihtsalt seetõttu, et olen tundnud erilist tõmmet need isiksused ajast välja tuua. Olen saanud maalida hulkuri värvikat elukogemust ja ühiskonna tipus seisjate viljakat vitaalsust. Olen kätkenud neisse maalidesse oma aukartuse elu ees – ecce homo!” on öelnud kunstnik.
Näitus on avatud 24. oktoobrini.
ERSO kuulutas välja plakatikonkursi Jakob ja Wilhelm Grimmi muinasjutu ”Hans ja Grete” ainetel. Osalema on oodatud kõik I–XII klassi õpilased.
Võidutöö kuulutatakse välja 20. novembril ning selle põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi “Hans ja Grete” plakat.
Võidutöö autor on koos kõigi oma klassikaaslastega oodatud kontserdile Estonia kontserdisaali 17. või 18. jaanuaril 2013. Parimaid töid näidatakse ETV populaarses lastesaates “Lastetuba”, need avaldatakse kontserdi kavalehes ning ERSO kodulehel.
Täpsem info konkursi kohta ERSO kodulehelt.
Maarja Kasema
Laupäeval, 6. oktoobril kell 12 tunnustavad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik Aasta Õpetajaid, vastuvõtule on kutsutud 31 pedagoogi.
Aasta Õpetajate valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.
Aasta Õpetaja 2012 vastuvõtule kutsutud õpetajad:
Tallinna Kadaka Lasteaia direktor Marianne Liiv
Haabresti Vene Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Kõllo
Tallinna Reaalkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja õppealajuhataja Tiia Luuk
Lasnamäe Üldgümnaasiumi klassiõpetaja Eike Valgma
Tallinna Lasteaia Pallipõnn liikumisõpetaja Helgi Palm
Tallinna Saksa Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja klassiõpetaja Külli Arand
Hugo Treffneri Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Age Salo
Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri kutseõpetaja Sirje Jäär
Pärnu Koidula Gümnaasiumi vene keele õpetaja Viive Korb
Kose Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Rein Tint
Jüri Gümnaasiumi muusikaõpetaja Rutt Ridbeck
Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige
Narva 6. Kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja Tereza Filippova
Sillamäe Lasteaia Pääsupesa rühmaõpetaja Ilme Kriisk
Kohtla-Järve Kunstide Kooli ja Ahtme Kunstide Kooli õpetaja Valeri Antonov
Toila Gümnaasiumi muusika- ja karjääriõpetuse õpetaja Stella Müsler
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kunstiõpetuse, joonestamise, käsitöö ja kodunduse õpetaja Siiri Kõrv
Paide Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Erika Kranich
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Tiiu Randmann-Mihkla
Sõmeru Põhikooli, Lasila Põhikooli ja Rakvere Reaalgümnaasiumi füüsika- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Toivo Reinsoo
Räpina Ühisgümnaasiumi autoõpetuse õpetaja Madis Punson
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autote hniku eriala kutseõpetaja Priit Auväärt
Märjamaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Nootre
Saaremaa Ühisgümnaasiumi projektõppe õppealajuhataja ja füüsikaõpetaja Indrek Peil
Ülenurme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Viive Peiker
Otepää Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Ülle Kümmel
Viljandi Jakobsoni Kooli õppekoordinaator, kunstiõpetuse ja vene keele õpetaja Virve Kikas
Rõuge Lasteaia direktor Ene Mõttus
Tartu Emajõe Kooli rehabilitoloog Anne Kõiv
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse inglise keele õpetaja Sirje Tamm
Riia Eesti Põhikool eesti keele ja kultuuriloo õpetaja Anne Laur
Tarmu Kurm
Igal sügisel, oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel, vaadeldakse enam kui veerandsajas Euroopa riigis linde. Niiviisi püütakse kümnete tuhandete inimeste abiga juhtida avalikkuse tähelepanu meie tiivuliste naabrite olemasolule ja alanud lindude läbirändele. Sel sügisel juba 20. korda peetav linnuvaatlusaktsioon Birdwatch toimub sedapuhku 6. ja 7. oktoobril.
Nagu ürituse inglisekeelne nimigi viitab, on tegu kõige lihtsama linnuvaatlusega. Selles osalemine on jõukohane igaühele. Tähtis on vaid kahe päeva jooksul leida kasvõi veidikenegi aega, et linde vaadelda, nähtud linnud ligikaudu kokku lugeda ja seejärel juba vaatlusankeet Eesti Ornitoloogiaühingule saata. Arvesse lähevad absoluutselt kõik loodusliku päritoluga linnud, kelle äratundmises päris kindlad oldi. Kui linnu äratundmises tekib kõhklusi, tuleks see jätta ankeeti kirja panemata. Palutakse kindlasti kasutada andmete edastamiseks ankeeti, mille leiab siit. See kiirendab oluliselt kokkuvõtete tegemist.
Vaatluse esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeva, 7. oktoobri õhtupoolikul. Seetõttu palutakse võimalusel oma vaatlusandmed edastada juba 7. oktoobri pärastlõunaks, hiljemalt kell 15.00. Siis jõutakse õigeaegselt Eesti vaatlustulemused ka Euroopa koordinaatoritele ja meie ajakirjanikele edastada. Kiirtulemuste edastamiseks palutakse kasutada e-posti: tarvo.valker@eoy.ee
Neile, kes kiirtulemuste kogumises osaleda ei soovi, palutakse oma vaatlusankeedid teele läkitada hiljemalt 12. oktoobriks. Selleks on kolm võimalust – e-post: tarvo.valker@eoy.ee, tavapost: EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu või faksiga – 742 2180.
Eile, 4. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele. Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2012 tunnustused.
Aastate Õpetaja 2012 tunnustuse pälvis Võru I Põhikooli saksa keele õpetaja Ene Kuus, Aasta Õpetajad 2012 on Võru Spordikooli treener-metoodik Raivo Jeenas, Võru Lasteaia Päkapikk liikumisõpetaja Liivi Savi ning Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Marika Karden-Raud.
Tunnustuse saanutele andsid linnavolikogu esimees Erki Saarman, linnapea Jüri Kaver ja abilinnapea Tarmo Piirmann üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning kunstnik Eino Mäelti poolt valmistatud klaasist raamatukujulised meened. Autasustamisele järgnes Tartu Uue Teatri etendus „Vene rännumehe ülestähendused“ ning pidulik vastuvõtt.
Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus viiendat aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut. Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.
Täna peetakse üle Eesti õpetajate päeva, mille puhul tunnustavad maakonnad ka oma tublimaid pedagooge.
“Vanaks ei tohi saada ja väsida ei tohi,” sõnas Saaremaa Aasta õpetaja Indrek Peil Saarte Häälele.
Ida-Virumaa Aasta õpetaja muusikaõpetaja Stella Müsler peab oma tähtsaimaks ülesandeks laulurõõmu alles hoidmist ning praktilist musitseerimist, muusikalise intelligentsuse ja silmaringi arendamist.
Hiiuma Aasta õpetaja Timo Lige ütles Kärdla kooliaasta avaaktusel, et ilma tublide õpilasteta ei saavuta õpetaja mitte midagi. Hiiu Lehele ütles ta, et kooli direktor on andnud talle vabad käed ja tänu sellele saab ta oma ainele läheneda loominguliselt.
Lääne Elu kirjutas, et Läänemaa Aasta õpetaja Tiiu Randmann Mihkla on tema õpilaste sõnul õpetaja, kes mõtleb suurelt ja teistmoodi – huvitavalt ja kunstiliselt.
Pärnumaa Aasta õpetaja Sirje Kõresaar kinnitas Pärnu Postimehele, et on loodud õpetajaks. “Kui lähed tööle, ega sa siis palgale mõtle, tuleb seda palka, kui palju tuleb,” väitis ta. „Kui öeldakse, et pannakse juurde, siis hurraa! Ei ole võimalik panna, siis ei ole võimalik. Töö teed ju ikka ära. Tean, et ma mujale ei sobigi,” on Kõresaar kindel.
«Laupäeva-pühapäeva hommikutel ärkan ma seitsme-kaheksa paiku, teen tassi kohvi ja parandan kolm tundi töid,» naeris Tartu Aasta õpetaja Age Salo Tartu Postimehele intervjuud andes. «Teised inimesed loevad sel ajal ajalehte. Aga mina tõesti naudin seda tööd.»
Külauudised soovivad kõikidele õpetajatele kannatlikku meelt ja säravat silma.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR vahendusel saab üldsusele kättesaadavaks uus kollektsioon Eesti üldlaulupidude nootidest. Digitaalkogu esitlus toimub täna, 4. oktoobril kell 13 Rahvusraamatukogu 8. korrusel muusikasaalis.
Kollektsioon sisaldab ajavahemikus 1869-2009 toimunud 25 üldlaulupeo koorinoote. Digiteeritud on 168 Rahvusraamatukogu noodikogus hoitavat laulupeonooti, mille hulgas on üldlaulupidudel osalenud kõigi kooriliikide lauluvihikud alates meeskooridest kuni mudilas- ja valikkoorideni, samuti laulikud Nõukogude Eesti vene kooridele.
Nootide digiteerimise tellisid ja rahastasid Laine Randjärv ja Vello Salo, kelle soov oli võimaldada avalikkusele paremat juurdepääsu meie vaimse kultuuripärandi ühe olulisema traditsiooni peegeldajale – laulupidude repertuaarile.
„Tunnustame aktsiaselts ABB-d, kuna ettevõtte tootmistegevus toetab taastuvenergia kasutamist ning oma ärijuhtimises ja ka tootmistegevuses rakendatakse keskkonnajuhtimis-süsteemi,“ ütles SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann. „Pajumäe talu Viljandimaal viljeleb keskkonna¬hoidlikku mahepiimandust ja ettevõtte üha laienev tootevalik on tarbijate seas hinnatud. Riigiettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus on loonud võimalused riigimetsa avalikuks kasutamiseks ning ettevõttes rakendatakse säästva metsanduse standardeid ja keskkonna¬juhtimissüsteemi,“ lisas Nõmmann.
„Eesti Konkurentsivõime kava 2020 üheks prioriteediks on „Keskkonnahoidlik majandus ja energeetika“. Rohemajanduse edendaja auhinnaga hindame ettevõtteid ja organisatsioone, kes on sellel suunal juba pikkade aastate jooksul edukalt toimetanud ning andnud oma olulise panuse. Rohemajanduse edendaja auhinna traditsiooni on kindlasti vaja, vähemalt aastani 2020. Kas see auhind peaks jääma eraldiseisvaks näitab aeg, kuid ambitsioon on saada osaks Ettevõtluse Auhinna ja Konkurentsivõime edetabeli protsessist, kas eraldi Rohemajanduse edendaja alakategooriana või läbiva kriteeriumina olemasolevates kategooriates, sest rohemajanduse edendamine on erinevaid majandussektoreid läbiv teema ning eesmärk,“ selgitas Nõmmann. Loe edasi: Eesti rohemajanduse edendajad 2012 on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus
Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi kogukonnaarendaja stipendiumile. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist.
Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 1000 eurot.
Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.
Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2012. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2012. aastal novembri lõpus.
Allikas: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee
„Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi on kusagil öelnud, et nõuded keelavad selliselt toodud aiasaadusi kasutada või peab siis õuntega kaasa andma keerukad dokumendid. Kindlam on neid mitte pakkuma minna, niikuinii saan vastuseks, et neid saadusi ei tohi me kasutada.”
Sellist mõttekäiku on oma peast ilmselt läbi lasknud nii mitmedki harrastusaiapidajad või väiketalunikud. Sellist mõttekäiku loen ma artiklitest, kus räägitakse koolitoidu vaheldusrikkamaks ja maitsvamaks muutmise võimalustest.
Aga kus on tõde?
Tõde on selles, et toiduseadus ega ükski muu toidu kohta nõudeid kehtestav õigusakt ei tee takistusi oma kasvatatud puu- ja köögiviljade, maitsetaimede, marjade ja muu sellise kasutamisele kohvikutes, lasteaedades, koolisööklas ega ka nende müügile poes. Seaduse keeles rääkides on puu- ja köögivilja kasvatamise puhul tegemist taimsete esmatoodete tootmisega. Enda kasvatatud esmatooteid on aga lubatud turustada nii otse tarbijale kui ka jae- ja toitlustusettevõttele, mis müüvad või annavad edasi tarbijale. Seega võib oma kasvatatud puu-ja köögivilja pakkuda nii restoranidele, kohvikutele, sööklatele kui ka kohalikku poodi või müüa ise turul. Saadustega ei pea kaasa andma tõendeid või muid erilisi dokumente.
Selliste toodete puhul peab üksnes järgima toiduseaduse üldnõudeid, s.t tooted peavad olema ohutud ja toidukõlblikud, ei tohi esineda inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi. Kuidas seda mõista? Arvan, et siin tuleb lähtuda tervest mõistusest. Pakutavad saadused peavad olema sellised, et te neid isegi julgelt sööksite. Loe edasi: Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?
