Ökofestival “Põlvamaa – rohelisem elu”

Tänavu 16.-20. augustil Põlvamaal aset leidva ökofestivali avab seminar „Rohelise energia maja“, mis käsitleb energiasäästlike hoonetega seotud teemasid ning viib huvilised Põlvasse ehitatavat passiivmaja uudistama.

Seminar „Rohelise energia maja“ tutvustab, millised uued tehnoloogilised võtted aitavad majaomanikel energiat säästa, mis peitub passiivmaja, nullenergia-maja või madalenergia-maja mõistete taga ning kuidas Eestis energiatõhususe nõudeid rakendatakse.

Seminari raames külastatakse Põlvasse ehitatavat passiivmaja, millest saab teadaolevalt Eesti esimene passiivmaja sertifikaati omav eramu. Eramu tellija ja omaniku Kuldar Leisi sõnul on Põlvamaal elamine temas tänapäevast rohelist mõtteviisi kasvatanud ja nii tundus energiatõhusa kodu rajamine ainuõige tee. „Inimene veedab enamuse oma elust kodus ja see võiks olla kõige mõnusam koht olemiseks,“ lisas ta.

Austria arhitektuuribüroo Reinberg poolt projekteeritud maja külastades saab ülevaate nii passiivmajale esitatavatest nõuetest kui ka hoones kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest – näiteks päikese- ja PV-paneelidest.

Seminar „Rohelise energia maja“ toimub 16. augustil algusega kell 11.00 Põlva Kultuurikeskuse salongis. Rohkem infot ja registreerimine aadressil www.ecofest.ee

Juba seitsmendat korda aset leidev Põlvamaa ökofestival tutvustab säästvaid ja elukeskkonda hoidvaid tegutsemise viise ja õpetab neid rakendama ka igapäevaelus. Festivalipäevade jooksul toimuvad maakonna eri paigus mitmed seminarid, retked, talgud ja õpitoad.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rukkimaarjapäev

11. augustil kl 11–17 tähistatakse Ülenurmel põllumajandusmuuseumis

rukkimaarjapäeva.

Laupäeval köidab Eesti suurim rukkikasvataja Hans Kruusamä­­gi ehk rukkikuningas Hans I põllumajandusmuuseumis rukkivihke ja teeb neist koos huvilistega rukkihakke.

«Rukis kasvas ilus, aga vihmad ja tuuled on vilja väga ära sasinud,» rääkis põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild, kes loodab rukkilõikuseks kuivemate päevade saabumist.

Rahvakalendri järgi pidi 15. augustiks, rukkimaarjapäevaks, olema heinategu lõppenud ja mõnel pool ka rukkilõikus. Usuti, et kui rukis külvata kolm päeva enne 15. augustit, ei võta külm orast ära. Loe edasi: Rukkimaarjapäev

Eakad saavad tasuta käsitöökoolitust

Projektis «Vanemaealiste käsitöömeistrite lõimimine tööturule» saavad koolitusele registreeruda üle 50-aastased töötud ning 74-aastased ja nooremad käsitööoskajatest pensionärid. Kursus kestab üheksa kuud ning selle jooksul õpetatakse mitmesuguseid käsitöötehnikaid ja ettevõtlust. Õpingutega pakutakse vanematele tegijatele võimalust siseneda tööturule professionaalsete meistritena.

Koolituse eestvedaja on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ning lisaks Viljandile luuakse 12-liikmeline õpperühm Pärnus, Tartus, Võrus, Rakveres ja kahes kohas Tallinnas. Loe edasi: Eakad saavad tasuta käsitöökoolitust

Aespal valmib kogukonnatööna perepark

Kaua aega unnesuikunud suvilapiirkonna elu elanud Aespa on ellu ärganud – kohalike inimeste initsiatiivil on ühistööna valmimas peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud mänguväljak-perepark.

„Mõtlesime, et kui me ise looduslikest vahenditest ehitame ja mänguväljaku ideele loominguliselt läheneme, siis see arendab ka laste fantaasiat rohkem. Sertifikaatidele vastavad euromänguväljakud ei ole eriti inspireerivad. Valmis atraktsioonid on ka väga kallid ja need ei sobikski meile siia metsa vahele,“ ütles MTÜ Aespa Kodu juhatuse liige Ragne Kõuts valmivat pereparki näidates. Inspiratsiooni loodusliku ja loova mänguväljaku jaoks sai ta Berliinis. „Käisin lapsega palju metsamänguväljakutel, kus oli tehtud olemasolevatest materjalidest igati vahvaid atraktsioone. Siis ma mõtlesingi, et miks meil ei võiks ka selline olla,“ rääkis ta.

Loe pikemalt 11. augusti Raplamaa Sõnumitest

Gruusia lapsed käisid Eestis lootust saamas

Rakveret külastas sel nädalal 12-liikmeline delegatsioon Gruusiast. Kümme teismelist ja nende kaks saatjat on pärit põgenikeküladest.

 

gruusia

Gruusia noored on pärit peredest, kes kaotasid oma kodu 2008. aasta 8. augustil puhkenud Lõuna-Osseetia sõjas ning elavad täna põgenikekülades.

Gruusia noorte külaskäigu Eestisse organiseerisid kaks siinset vaimulikku, Rakvere Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen ja Margus Einlo, kes on Vormsi Rälby koguduse pastor.

„Mõned asjad algavad sellise suure teadmisega, et ma pean seda tegema, teised asjad aga nagu kukuvad kätte, tulevad sellised võimalused. See projekt on olnud neist viimastest. Eelmisel aastal käis Margus Einlo Gruusias ja tuli sealt tagasi sellise mõttega, et äkki pakuks neile sellist võimalust, tooks noori siia, ehk keegi võtab vastu,” kirjeldas Gunnar Kotiesen projekti algust. Eelmisel aastal käis Eestis neli Gruusia noort. „Sel kevadel käisin ma ise Gruusias ja küsisin ka nende käest, kas sellest oli mingit tolku. Üks põgenike küla vanem ütles nii huvitavalt, et paljud organisatsioonid ja inimesed käivad ja annavad meile abi – keegi toob pliiatseid, keegi kustukumme, keegi toob uued sokid, aga neid, kes võtaksid aega, suhtleksid, pühenduksid, neid praktiliselt ei olegi.” Loe edasi: Gruusia lapsed käisid Eestis lootust saamas

Nädalavahetusel on näha suurt tähesadu

Tartu observatooriumi vanemteaduri Tõnu Viigi kinnitusel saab nädalavahetusel selge ilmaga vaadata langevaid tähti ning kõige võimsam vaatepilt tõotab tulla 12. ja 13. augusti vahel.
Täheteadlase sõnutsi saab sel nädalavahetusel meteoorivoolu vaadelda igal pool üle Eesti. ,,Täpselt selles kohas, kus ei ole liiga palju valgustust. Aga selge peab olema, muidu ei näe midagi, tähesadu on kõige parem vaadata pärast keskööd,  kui läheb pimedaks. Kuskil kella kahe paiku on radiant ehk see koht, kust meteoorid näivad meile tulevat, kõige kõrgem. Siis on kõige parem vaadata, kuna radiant ei jää ehitiste ega puude taha,” selgitas Viik.

Perseiidid on meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda. Kõige paremini on tähesadu vaadeldav 11. augusti ja 14. augusti vahel.

Home

 

Kestvusratsutamise võistlus “Karujärve rännak”

 

 

Kliki ja vaata suuremat pilti


Eesti hobusekasvatajate seltsi korraldatud Eesti hobuse päeva raames peeti eile Karujärvel maha Saaremaa esimene kestvusratsutamise võistlus “Karujärve rännak”, täna jätkub üritus noorhobuste üleriigiliste jõudluskatsetega.

Kestvusratsutamisel on ühtaegu olulised nii distantsi läbimise kiirus kui ka hobuste heaolu. Pauside ajal ja võistluse lõppedes mõõdetakse loomade pulssi, mis ei tohi ületada kindlaks määratud arvu.

Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist

Toidus peituvad pestitsiidide jäägid ohustavad enim lapsi, eakaid, lapseootel naisi ning terviseprobleemidega inimesi. Foto: Istockphoto

Põllumajandustootmine on tänapäeval üles ehitatud enamasti selliselt, et ilma sünteetiliste pestitsiidide ehk taimekaitsevahenditeta ei saada hakkama. Põhjuseks monokultuuride kasvatamine, suured põllud, viljavahelduse printsiipide mittejärgimine jpm. Keemiline tõrje võimaldab saada suuremaid saake, kuid taimekaitsevahendite kasutamisel on ka tõsised varjuküljed – keskkonnakahjustused ja terviseriskid.

Taimekaitsevahendid, millega võideldakse saaki ohustavate kahjustajate vastu, jagunevad üldjoontes järgmiselt:
• herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid
• fungitsiidid ehk seenhaiguste tõrjevahendid
• insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid

Kui aastane taimekaitsevahendite kogus ulatub Euroopas ligi 200 000 tonnini, siis erinevaid toimeaineid on siin kasutusel umbes 1200. Igal aastal korraldatakse seiret, et kontrollida, kas toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide kogus vastab kehtestatud piirmääradele. Proove võetakse üle Euroopa Liidu nii kohalikust kui imporditud toidust (kokku u 70 000 proovi) ja seda tehakse erinevates kohtades – poed, hulgilaod, tööstused, talud jne.

Loe edasi: Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist

Gerd Kanter sai eile pronksmedali kaela!

Gerd Kanter pärast medaliheidet Londonis. Foto: zimbio.com
Kettaheitja Gerd Kanter, kes võitis teisipäeva õhtul Londoni olümpiamängudel pronksmedali, sai eile õhtul medali kaela. Palju õnne Gerdile ja kogu Eesti rahvale!

2008. aasta Pekingi olümpiavõitja Gerd Kanter võitis Londonis toimuvatel XXX suveolümpiamängudel kettaheites pronksmedali. Väga hea seeria teinud Kanteri parimaks ning pronksmedali vääriliseks oli tema viies katse – 68.03.
Kuldmedali võitis sakslane Robert Harting 24 cm pikema heitega – 68.27, ning teine oli iraanlane Ehsan Hadadi 68.18-ga.

Kettaheite lõplik järjestus:
1. Robert Harting GER 68.27
2. Ehsan Hadadi IRN 68.18
3. Gerd Kanter EST 68.03
4. Virgilijus Alekna LTU 67.38
5. Piotr Malachowski POL 67.19
6. Martin Wierig GER 65.85
7. Jennifer Frank Casanas ESP 65.56
8. Vikas Gowda Shive Gowda IND 64.79 Loe edasi: Gerd Kanter sai eile pronksmedali kaela!

Algas registreerimine Järvamaa 10. muinastulede öö reisile

Järvamaa muuseum.

Järvamaal on juba üheksa aastat traditsioon korraldada ”Muinastulede öö” tähistamiseks erinevaid retki teemaga seotud paikadesse: muuseumiaastal väikemuuseumidesse, lugemisaastal kirjanduslikesse paikadesse, mõisatesse, külaväljakutele jne. Tänavu, 25. augustil toimuval muinastulede öö 10. reisil, võtame ette teekonna Järvamaal asuvatesse filmivõttepaikadesse rõhutamaks seda, et just 2012. aasta on Eesti filmi100. aasta. Loe edasi: Algas registreerimine Järvamaa 10. muinastulede öö reisile

Kultuuripärandi aasta ideid oodatakse augusti lõpuni

Kultuuriministeerium ootab augusti lõpuni ideid ja ettepanekuid kultuuripärandi aasta läbiviimiseks ning 2012. detsembris toimuva avaürituse korraldamiseks. Kultuuriministeeriumi ettepanekul on 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks.

Oodatud on ettepanekud pärandiaastat tähistavate sündmuste korraldamiseks Eestimaa eri paigus. Korraldajad võivad esitada ka ideid, mille elluviimiseks otsitakse koostööpartnereid, samuti rahalist tuge vajavaid ettevõtmisi. Toetust vajavate projektide seas eelistatakse avalikkust, eriti noori kaasavaid kultuuripärandit tutvustavaid ja mõtestavaid ettevõtmisi. Toetatavad projektid valib välja töögrupp, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi ja kultuuripärandi valdkonna esindajad. Kultuuripärandi aasta  juhtmotiiv on „Pärijata pole pärandit”, mille eesmärk on teadvustada ja mõtestada kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas. Teema-aasta on mõeldud kultuurimälestiste, pärimuskultuuri, vaimse kultuuripärandi, pärandkultuuri ja ka vähemusrahvuste pärandi tutvustamiseks.

Kultuuripärandi aasta ettepanekuid ja ideid ootab koordinaator Riin Alatalu 27. augustiks meilile Riin.Alatalu@gmail.com või saata märksõnaga „Kultuuripärandi aasta“ Kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, Tallinn.

Riin Alatalu,

kultuuripärandi aasta koordinaator

 

Haapsalu promenaadil kogunevad kohalikud akordionistid ja lõõtspillimängijad

Täna, 4. augustil toimub Haapsalu promenaadil akordioni ja lõõtsapäev ”Rannalõõts”.

Rannalõõtsa eesmärgiks on kokku kutsuda kohalikke pillimehi, kes on kõrvale jäänud aktiivsest esinemisest. Selle heaks näiteks on Haapsalu akordioniorkester, kelle esimene ülesastumine toimub täna Rannalõõtsal. Orkestris on hetkel 12 liiget. Laiemale publikule näitavad ennast ka Haapsalu muusikakooli õpilased. Lisaks kohalikele mängijatele esinevad Rannalõõtsal ka mitmed professionaalsed lõõtspillimängijad ja akordionistid kaugemalt. Teiste hulgas mängib lõõtsa ka Lääne maavanem Innar Mäesalu. Ürituse eestvedajad on Anti ja Heli Nöör. 

Meeleolu mitmekesistamiseks erinevad tantsukollektiivid. Päeva juhib Tarvo Krall. Loe edasi: Haapsalu promenaadil kogunevad kohalikud akordionistid ja lõõtspillimängijad

Näitus „Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki” Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis

Maarjamäe lossi remonditööde tulemusel on maja saanud uued aknad ning seoses sellega on huvilistele taas avatud Eesti Vabariigi ajalugu tutvustav suurnäitus „Iseolemise tahe”.
Maarjamäe lossi trepistiku rekonstrueerimine ja lossi soojustustööd jõuavad lõpule septembris.
Maarjamäe lossis on kuni 12. augustini avatud ka keskaegset kõrtsikultuuri tutvustav Tartu Linnamuuseumi näitus „Poriveski kõrts”.
Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss (Pirita tee 56) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10-17. Suletud esmaspäeviti ja teisipäeviti.
Lähem info näituste kohta on saadaval muuseumi veebilehel www.ajaloomuuseum.ee 

Reti Meema

Mart Sander toob muusikaeliidi Paidesse

9. augustil on ainulaadne võimalus kuulata Paide Vallimäel Mart Sanderi kuulsat Bel Etage’i svingorkestrit, Hanna-Liina Võsa, Nele-Liis Vaiksood ja teisi suurepäraseid muusikuid.
Mart Sander esineb oma orkestriga tänavu Eestis vaid korra – Paide Vallimäel.
Sihtasutuse Wittenstein juhatuse liikme Ants Hiiemaa sõnul valis Mart Sander oma sünnipäevakontserdi paigaks Paide just seepärast, et ta vaimustus ordulinnusest ning seal valitsevast ajaloohõngust.

Ajakeskus Wittenstein keerab 9. augustil ajaratta 30ndatesse aastatesse ning annab võimaluse pärast kontserti ajastu hittide saatel, mida esitab Teet Tihvani bigband, jalga keerutada.

Kontsert algab kell 20.

Kaspar Tammist

Türi Noortekeskus kutsub tantsulaagrisse

Türi Noortekeskuses toimub 9.- 11. augustini noorte tantsulaager. Tantsulaager on mõeldud erinevate tantsustiilidega tutvumiseks, uute hobide leidmiseks. Laager on mõeldud noortele vanuses 13 kuni 18 eluaastat.  

Pole oluline kas oled enne tantsuga tegelenud või mitte –  tule proovi- siit leiad midagi huvitavat endale kindlasti! Loe edasi: Türi Noortekeskus kutsub tantsulaagrisse

Evelin Ilves ristis Eesti piirivalve uue reostustõrjelaeva

Evelin Ilves ristis Eesti Piirivalve uue lipulaeva piirivalve sõjaeelse juhi järgi Kindral Kurvitsaks. Uus multifunktsionaalne reostustõrjelaev võimaldab pääste- ja reostustõrjetöid teha ka väga rasketes ilmastikutingimustes, samuti suudab see liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas.

Korpus ehitati Lätis, laev valmis Soomes, sõitma hakkab peamiselt Eesti vetes.

Eesti Piirivalve laevadest on veel kaks presidendi abikaasade poolt ristitud. Aastast 1995 on Helle Meri laeva Pikker ristiema ja Ingrid Rüütel 2002. aastast laeva Kati ristiema.

Kes teavad midagi kunagistest kampsuusatajatest?

Marek Vahula.

Algatamisel on filmiprojekt „Kampsuusatajate koosolek”, kunagisest popist võistkondlikust suusamaratonist. Viimased kaks maratoni toimusid 1987. aasta märtsikuus marsruudil Tamsalu-Neeruti ja Tallinn-Keila. Filmi eesmärk on jäädvustada üks „kadunud” spordiala ja üritada seda uuesti ellu äratada. Algne filmi käsikiri on valmis, aga sealt on puudu faktiline osa, mis ühes dokumentaaflimis kindlasti olema peab. Eriti tuntakse puudust kõikvõimalikust infost: kus, millal ja millistel asjaoludel võistkondlik suusatamine alguse sai. Teave palun saata aadressil marek53@hot.ee

Marek Vahula,

kunagine kampsuusataja

Sotsiaalministeerium otsib lasteraamatu jaoks illustraatorit

Sotsiaalministeerium kuulutab välja konkursi lasteraamatu illustraatori leidmiseks. Lasteraamat põhineb Laste ja perede arengukaval 2012-2020 ning selle eesmärgiks on tutvustada antud dokumenti lastele ja peredele.
Raamatus kajastavateks teemadeks on laste omavahelised suhted, suhted vanematega ja põlvkondade vahelised suhted, erinevad peremudelid, laste õigused, igapäevastele probleemidele lahenduste leidmine ning töö ja pereelu ühildamine. Vormi poolest on iga peatükk omaette lugu, kus käsitletakse mõnd mõistet, probleemi, olukorda, mis tutvustab ja lähendab arengukava väärtuseid lugejaga. Peatükid on omavahel seotud peategelaste kaudu, kelleks on 7-10 aastased lapsed. Konkursi võitjaga sõlmitakse töövõtuleping, millega tellitakse järgmised 6-9 illustratsiooni, mis vastaksid vormilt konkursil esitatule, kannaksid edasi Laste ja perede arengukava väärtusi ning oleksid sobilikud ja arusaadavad nii lastele kui ka lapsevanematele. Loe edasi: Sotsiaalministeerium otsib lasteraamatu jaoks illustraatorit

Reede toob suvemuusika Haapsalu kuursaali Eesti hääled

3. augustil kell 20.00 toob Haapsalu Suvemuusika kuursaali Toomas Rulli “Eesti hääled 2″ kontserdi “Paljajalu promenaadil”.

“Eesti häälte” puhul on tegemist vokaal-instrumentaalmuusikaga, mille autoriks Toomas Rull. Esitajateks on eesti tuntud ja koloriitsed lauljad, kes oma karismaatilise häälega eesti parimate poeetide laulutekstid ellu äratavad.

Kava on kokku pandud esimese CD „Eesti Hääled“ (2006) ja selle järje „Eesti Hääled 2“ (2011) muusikalisest materjalist. Rütmikas kontsert pakub vaheldust popmuusika, ladina-ameerika stiilide kui ka jazzi austajatele.

Prandi küla vapustas presidenti

«Ma olen vapustatud, mida te olete siin teinud,» olid laupäeval Prandit külastanud presindent Toomas Hendrik Ilvese esimesed sõnad kohalikele.

Avatud külaväravate päeval Prandiga, Eestimaa 2011. aasta külaga tutvudes polnud Ilves kiitusega kitsi.
«Kogu riik võiks võtta Prandi küla oma eeskujuks. Aitäh, et olete seda teinud,» lausus ta seltsimajas Prandi elanike ja küla sõpradega kohtudes. Ilves ütles, et on isegi rääkinud – kui soovitakse midagi saavutada, siis ei tasu oodata, et keegi teine tuleb ja selle ära teeb, vaid peab ise tegutsema.
President tõi näite, et samamoodi nagu Prandi elanikud on oma küla elama pannud, sündis ka Eesti Vabariik. Inimesed otsustasid, et teeme ära, ja läksid vabatahtlikult sõtta.

Ilves selgitas, et mööda Eestit ringi sõites kuuleb ta kõige rohkem kurtmist selle üle, et noored lahkuvad maalt, kuid Prandis on leitud mingi uus mudel, kuidas noored pered linnadest külla tagasi saada. «Mis on teie trikk, et inimesed, kes elavad mujal, tulevad siia oma vaba aega veetma?» küsis ta

VIII TEATRIFESTIVAL KUHJAVERES

 

 18 ja 19. augustil 2012  algusega kell 11. Kahel päeval astub üles kokku 20 näitetruppi

Publiku valiku alusel tunnustatakse mõlemal päeval parimat truppi,nais- ja meesnäitlejat.

TULE VAATAMA JA VALI OMA LEMMIK!

Lisaks perenaiste koogitelk, loterii, laupäevaõhtusimman, ilmub Teatrileht

Jälgi infot www.kuhjavere.ee

 Korraldaja MTÜ Kuhjavere Küla Selts

Jõgevamaa lahtine noortebändide konkurss

11. augustil kell 15.00 algava bändilahingu idee on koondada Jõgevamaa ja selle naabermaakondade noori muusikuid, pakkuda artistidele uusi väljundeid ja populariseerida musitseerimist Jõgevamaal. Lisaks võimalusele pääseda Noortebänd 2012 eelvooru demovoorus osalemata, antakse konkursil välja ka eriauhind parimale
live-bändile, kes saab võimaluse ühe põhiesinejana astuda üles sama päeva õhtul toimuval festivalil Torma Tornaado. Loe edasi: Jõgevamaa lahtine noortebändide konkurss