Homme, 7. novembril algusega kell 16 korraldab Tallinna noorte infokeskus infoseminari „Austraalia – ohud ja võimalused”. Seminar toimub Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses aadressil Suur-Ameerika 35. Ülevaate välisriigis ohutult töötamisest annab Living for Tomorrow esindaja ning noored jagavad endi vahetuid kogemusi Austraalias töötamisest. Seminar pakub võimalust saada vastused oma Austraalias töötamisega seotud küsimustele.
Seminaril osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil velli@taninfo.ee või telefonil 641 2271 ja 5556 7782. Osavõtt on tasuta.
Rubriik: Eesti
Omaloominguõhtu “Lauasahtli lood ja laulud” ootab huvilisi
Pirita Vaba Aja Keskus kutsub igas vanuses huvilisi üle Eesti, Vaindloo saarest Naha külani, Nootamaa saarelt Narva linnani, osalema omaloominguõhtul „Lauasahtli lood ja laulud“. Kes ise üles astuda ei tihka, on väga oodatud kuulama.
24. novembri õhtul algusega kell 17.00 on võimalus esitada õdusas atmosfääris omakirjutatud, juba esitatud ja veel esitamata laule ja luulet. Oodatud on instrumentaalne ja vokaalne omalooming, mis on seatud akustilistele pillidele, olgu viimasteks kitarr, klaver, suupill, saksofon, käsitrumm või mõni muu instrument, mis seina seest voolu ei nõua. Oma sahtlinurka kogunenud loomingut oodatakse esitama ka poeete.
Üles võib astuda üksinda või mitmekesi. Esitusele võiksid tulla eestikeelsed lood või luuletused, kuid oodatud on ka võõrkeelne looming. Esituse pikkus võiks mahtuda kuni 10 minuti sisse.
Esinejate kirjapanek toimub siin.
“Lauasahtli lood ja laulud” Facebookis: http://www.facebook.com/events/366331956779933/?fref=ts
Vastuseid küsimustele saab e-postilt merike@piritavak.ee ja telefonilt 645 7627
Sännas algavad täna Portugali keele ja meele õhtud
Täna, 6. novembril kell 18 alustab Sänna Kultuurimõisa juures tegevust Portugali keele ja meele õhtu. Juhendab Kultuurimõisa vabatahtlik Maria Moser Portugalist.
Maria kolis Sännasse selle aasta juunis ning on Kultuurimõisa tegemiste juures nõu ja jõuga abiks suisa aasta aega. Portugali keele ja meele õhtutel tehakse tutvust portugali keelega, kuulatakse muusikat, vaadatakse filme, valmistatakse maitsvat portugali toitu ja kindlasti on plaanis palju muud huvitavat.
Õhtud on tasuta, tule ja võta kaasa head-paremat teelauale.
Esimesel kohtumisel lepitakse kokku, mis päevadel ja kui tihedalt võiks koos käima hakata.
Rohkem infot: moser.carmo@gmail.com ; 56807165 (Maria) või kultuurimois@kultuuritehas.ee; 55588929 (Kadi).
Heategevuslik motokross “Tanel Leok ja sõbrad” kogus 10 000 eurot
Neljapäeval anti Tallinnas, Kalevi Šokolaadipoes ja meistrikojas üle tänavu 13. oktoobril Tartumaal, Haaslava vallas uuel Lange krossirajal peetud heategevusliku motokrossi käigus kogutud toetussumma, milleks on 10 000 eurot ja mis läheb läbi õnnetuse liikumispuude saanud lastele ja noortele.
Heategevuslik motokross ”Tanel Leok ja sõbrad” toimus tänavu neljandat korda ja varasema kolme aastaga on kogutud heategevuseks 35 500 eurot. Tänavune 10 000 eurot annab taas võimaluse läbi õnnetuse liikumispuude saanud lapsi ja noori abistada. Selle aasta heategevuskrossil oli osalejaid üheksast riigist, nimekamad olid neist kahekordne maailmameister Mickael Pichon Prantsusmaalt ja James Cotrell ning Ashley Wilde Inglismaalt. Ja loomulikult Eesti parimad sõitjad eesotsas Tanel Leokiga. Loe edasi: Heategevuslik motokross “Tanel Leok ja sõbrad” kogus 10 000 eurot
Presidendiproua kohtus Eesti parima koolisöökla konkursil pärjatud Valga Põhikooli kokkadega
Evelin Ilves kohtus Valga Põhikooli õpilaste ja õpetajatega ning proovis koolitoitu, mille valmistaja OÜ ReMa Köök on kaks aastat järjest pärjatud Eesti parima koolisöökla konkursil innovaatilise toidu preemiaga.
OÜ ReMa Köögi kokkade – Mari Kunderi ja Merili Varese – abiga konkureeriti käesoleval õppeaastal juba kolmandat korda Eesti parima koolisöökla tiitlile. Esimesel osalemise aastal saadi eripreemia parima tulemuse eest eelvoorus, möödunud aastal andis Evelin Ilves neile üle preemia parima innovaatilise toidu eest. Tänavu olid Valga Põhikooli kokad taas parimad innovaatilise koolitoidu valmistajad kala-köögiviljasupi näol.
OÜ ReMa Köök kasutab oma toitudes kohalikke mahejuurvilju, väga oluliseks peetakse toorsalatite suurt valikut. Valga Põhikoolis ei kurda tõepoolest keegi köögiviljade või salatite vähese söömise üle. „Ka loobuti pea täielikult kolm aastat tagasi sealiha kasutamisest ning asendati see vähemrasvase loomalihaga. Tegemist on lausa musterkooliga,” lisas Evelin Ilves.
Vabariigi Presidendi Kantselei
Omanikuta kiirgusallikaid saab tasuta ära anda
Keskkonnaministeerium koostöös Päästeameti ja AS-ga A.L.A.R.A. korraldab kampaania, mille käigus saavad eraisikud ja ettevõtted tasuta ära anda omanikuta kiirgusallikaid. Kampaania kestab kuni 17. detsembrini.
Kiirgusallikas on seade või radioaktiivne aine, mis on ohtlik nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Kiirgusallikat ise jäätmete ladustamispaika transportida ei tohi. Radioaktiivse eseme olemasolul palutakse teavitada AS-i A.L.A.R.A, kes hoolitseb selle ohutu transpordi eest.
Eestis leidub kiirgusallikaid sisaldavaid seadmeid peamiselt tööstuses, meditsiinis ja teaduses. Aga ka mõned tavakasutuses olevad esemed on radioaktiivsed, näiteks mitukümmend aastat vanad suitsuandurid sisaldavad ohtlikku plutooniumi, vanaaegsed helendavate numbrilaudadega kellad ja kompassid ning muud helendavate sihverplaatidega mõõteriistad. Helendava luminofoorvärviga kaetud numbrid sisaldavad raadiumi, mis ongi kiirgusallikas.
Kui kellegi valduses on kiirgusallikaid või keegi on märganud midagi kahtlast, mida võib pidada kiirgusallikaks, tuleks leiust 17. detsembrini teavitada radioaktiivsete jäätmete käitlejat ASi A.L.A.R.A. telefonidel 674 1366 või 517 4284. AS A.L.A.R.A. korraldab kokkukogutud jäätmete veo Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskeskusse ning nende nõuetekohase käitlemise ja ladustamise vahehoidlas.
Radioaktiivsete jäätmete kokkukogumise kampaania toimub tänavu kolmandat korda. 2009. aastal koguti kampaania käigus ühe kuu jooksul kokku 117 kiirgusallikat, 2010. aastal kolme kuuga 214 allikat ja 1,5 m3 radioaktiivselt saastunud metalli.
Reelika Runnel,
Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist
Aasta kodaniku kandidaate saab veel esitada
Kultuuriministeerium ootab kuni esmaspäeva, 12. novembrini aasta kodaniku kandidaate. Selle aasta kodanikupäeva moto on „Väärikalt läbi elu”, mis on inspireeritud Eesti filmi 100. juubelist ning aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsusest aastast Euroopas.
Aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Aasta kodaniku tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ning kandidaate võivad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost motoga. Samuti peab kandidaat vastama aasta kodaniku statuudi tingimustele.
Aasta kodaniku kandidatuuri saab esitada elektronposti aadressil aastakodanik@kul.ee või Kultuuriministeeriumi aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.
Aasta kodanik 2012 kuulutatakse välja 23. novembril.
Vaata lisa aasta kodaniku aunimetuse ja statuudi kohta SIIT
Sirli Tooming
Kultuuriministeerium
Noorsootöö nädal keskendub tõrjutuse ennetamisele ja otsustusprotsesidesse kaasamisele
Täna algava noorsootöö nädala põhifookuses on kaks olulist probleemi – kuidas ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja kuidas kaasata noori enam ühiskonna otsustusprotsessidesse.
Nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, noorteühingutes ja huvikoolides neil teemadel läbi erinevaid teavitussündmusi, diskussioone ja muid noorsootöö-alased tegevusi. „Tänavuse noorsootöö nädala eesmärgiks on kutsuda inimesi üles arutlema noorte sotsiaalse tõrjutuse tekkepõhjuste üle ning näidata, mida saab noorsootöö kaudu ära teha probleemi leevendamiseks,“ rääkis Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.
Schlümmeri sõnul on noorsootöötajatel läbi erinevate noorsootöötegevuste tõhusad võimalused jõudmaks abivajava nooreni, kuid oluline on tõsta ka kogukonna teadlikkust probleemi olemasolust. „Sotsiaalne tõrjutus ei tähenda üksnes kehvast majandusolukorrast tulenevat ebavõrdsust, kuigi see on väga sageli probleemi põhjuseks. See tähendab inimestes jõuetus- ja pettumustunde süvenemist – tunnet, et probleemide ringist ei saadagi välja, et keegi ei huvitu noore tegelikust käekäigust ja arvamusest, mis võib viia pea täieliku ühiskonnaelust eemaldumiseni,“ selgitas Edgar Schlümmer. „Noored võivad kaotada usalduse väga kiiresti, kui neid ei võeta tõsiselt, koheldakse ebavõrdselt, seetõttu peabki noortele erilist tähelepanu pöörama, tõrjutust ennetama ning varakult sekkuma kui mured ilmnevad.“ Loe edasi: Noorsootöö nädal keskendub tõrjutuse ennetamisele ja otsustusprotsesidesse kaasamisele
Luulesõitjad teevad Rahvusraamatukogus peatuse
Näitus „Luulesõit – 7 esimest aastat“, mis tutvustab rahvusvahelist luulefestivali ja poeetide loomingut, avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 7. novembril kell 16.00.
Näitus võtab kokku senised Luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles
ja tõlkes. „Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja keelte vastu. Näitusel on muu hulgas võimalik kuulata, kuidas luuletajad oma emakeeles luulet loevad, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisidest. Lisaks saab näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ rääkis Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.
Luulesõidu idee sündis 2006. aastal, mil selle käivitas Soome Instituut. Luulesõit liigub igal aastal uuel marsruudil ning selle peamine eesmärk on tutvustada eri riikidest pärit luuletajate loomingut ja edendada luule tõlkimist. Tänaseks on festival omandanud rahvusvahelised mõõtmed – mitmekeelne luuleringsõit on jõudnud Eestisse, Soome, Lätti ja Rootsi,
rõõmustanud kokku 27 linna luulesõpru. Ringreisidel on osalenud Eesti tuntud luuletajad Elo Viiding, Contra, Karl Martin Sinijärv, Kivisildnik, Igor Kotjuh, Leelo Tungal jpt.
„Luule puudutab inimesi kõikjal maailmas ja seda võib kirjutada kõigis keeltes. Tõlkijaid vajatakse selleks, et autorite looming jõuaks ka publikuni, kes luuletuste originaalkeelt ei oska. Luulesõit tõstab esile luule tõlkimist ja tõlkijaid,“ rääkis Luulesõidu peakorraldaja, Soome Instituudi programmijuht Jenni Kallionsivu.
Näituse avamisel esinevad luuletajad Igor Kotjuh, Ingmara Balode, Rose-Marie Huuva jt. ning Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.
Näitust saab Rahvusraamatukogus külastada 28. novembrini ning hiljem rändnäitusena teistes Eesti linnades.
Tartus esietendub draamalavastus „Musta pori näkku“
Laupäeval, 10. novembril kell 19 esietendub Vanemuise suures majas Mihkel Raua romaanil baseeruv draamalavastus „Musta pori näkku“. Täpsem žanrimääratlus on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses.
Teksti on dramatiseerinud ja lavastanud Andres Noormets (Pärnu „Endla“), kunstnik on Maarja Meeru, videokujundaja Taavi Varm ning valguskunstnik Margus Vaigur (Pärnu „Endla“). Muusikalise kujunduse on loonud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Lavale astuvad Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ja Marianne Kütt.
„“Musta pori näkku“ on lõks-tüüpi raamat, mis pigem varjab kui näitab oma sisemisi hoovusi. Sellesse lõksu on päris lihtne kinni kukkuda ja pärast nina vingutada, et küll on ropp. Jah, pealispindselt vaadates on ropp küll, aga tihti on selline väliskest pandud just kõige haavatavamaid kohti kaitsma. Minu jaoks on see tajumus elusolemise mitmeplaanilisusest. See romaan on äärmiselt mitteteatripärane ja just see mind käivitaski. On suur väljakutse teha midagi, mida justkui teha ei saa,“ rääkis lavastaja Andres Noormets.
*Seletuseks sõnale mokumentaalne – mokumentaarium ehk libadokumentaal (inglise keeles mockumentary) koosneb sõnadest pilkama /mock/ ja dokumentaal /documentary/. “Mokumentaalsus” märgib meediavormi, kus dokumentaalsuse muljet jättes räägitakse asjadest looval ja täiesti mittedokumentaalsel moel.
Lisainfo: www.vanemuine.ee
Valminud venekeelsed e-raamatud tutvustavad eesti lastekirjandust
Kultuuriministeerium toetas esmakordselt Eesti laste- ja noortekirjanduse venekeelsete tõlgete avaldamist e-teavikuna ning kaks esimest teost on nüüd tasuta kättesaadavad.
Nendeks on Ülo Pikkovi „Presidendi torukübar“ („Цилиндр президента“) ning Jaanus ja Janika Leoste „Jänku-Jussi lood 4“ („Истории зайчонка Юсся“). Mõlemad e-raamatud on vene keelde tõlkinud Marina Tervonen.
„Tasuta e-lasteraamatud aitavad vene lastel leida tee eesti lastekirjanduse juurde ja aitavad tutvustada nii eesti keelt kui kultuuri,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Artjom Tepljuk.
Ülo Pikkovi „Presidendi torukübar“ (kirjastaja: OÜ Silmviburlane) on eelkooli- ja varases koolieas lastele mõeldud raamat, mis lisaks lõbusale loole õpetab selliseid väärtusi nagu usaldus, sõprus ja isamaa-armastus. Raamat räägib endisest politseikoerast Laisust, kes asub lahendama kaduma läinud presidendi torukübara saladust. Raamatu üks teema on omal moel ka tolerantsus ja teistsuguse omaks võtmine. Raamat ilmus eesti keeles 2008. aastal, mil pälvis ka eridiplomi konkursil „25 + 5 kaunimat raamatut“. Loe edasi: Valminud venekeelsed e-raamatud tutvustavad eesti lastekirjandust
Energiahinna tõus sunnib elama päev korraga
Kuna elektri hind moodustub elektri enda hinnast ja võrgutasust ning võrgud on Eestis üheainsa ettevõtte hallata, siis kindlustab energiaturu avamine eeldatavasti praegugi monopoolse Eesti Energia positsiooni, leiab väikeettevõtja Jonel Põld.
Esialgu oleme otsustanud uue paketi valimisega pisut oodata, et üle vaadata kõik pakkumised. Oleme nii tootjad kui ka teenindajad ja kulude optimeerimine on meile väga oluline. Ent teine argument hinna kõrval on kindlasti jätkusuutlikkus.
Ma arvan, et enamik kliente valib Eesti Energia just stabiilsuse argumendiga. Kui ei taheta joosta ühest energiamüügiettevõttest teise, siis kaldutakse ilmselt Eesti Energia poole. Kui Elering tõstab võrgutasu, siis jääb ju ka teistel üle ainult hinda tõsta, nii et selles mõttes vahet ei ole. Loe edasi: Energiahinna tõus sunnib elama päev korraga
Valmis Abruka Vesiaia loodus-linnuvaatlustorn
Kuue meetri kõrgusest tornist avaneb suurepärane vaade kogu merealale,Vahase saarele ja Vahase väinale.
On oluline märkida omavalitsuse mõistvat suhtumist lisaväärtuste loomisel ka väikesaartel. See tagab külalistele-turistidele lisavõimalusi pikemaks viibimiseks saarel ning loob uusi võimalusi ettevõtluse ja turismi edendamiselks.
Erinevate projektide raames on MTÜ Saarte Kalurite Ühing Kuressaare ümbrusse püstitanud juba viis loodus-linnuvaatlustorni.
Abruka torni ehitust rahastasid KIK ja Kaarma vallavalitsus, ehitas AS Kuressaare Ehitus, projekteeris Hillar Lipp Saarte Kalurite Ühingust
Noortebänd 2012 poolfinaal
Võistlus finaalikoha eest 9. ja 10. novembril Tallinnas klubis Casablanca.
12. aastat toimuv üle-eestiline noorte ansamblite konkurss on hea võimalus bändidel end laiemale publikule tutvustada, lavakogemust saada ning tutvusi luua. Žürii koosneb on Eesti muusikutest, ajakirjanikest ja meediaprofessionaalidest.
Žürii valis poolfinaalidesse järgmised artistid:
Haapsalust pärit indie-folkbänd Jats, Haapsalust pärit metal-bänd Dethvipera, elektro-popi viljelev Viljandi bänd The Fuxx, Tallinna pop-rokkbänd Liqui Fuzz, alternatiivse roki bänd Talinnast Slippery Slope, Tallinnast pärit Soundhouse, Tallinnast pärit indie-bänd Frankie Animal ja Pärnu indie-rokkbänd Facelift Deer.
Lisaks žürii otsusele saab ka publik poolfinaali saata ka kaks oma lemmikut. Publikuhääletus Noortebändi kodulehel ja Facebookis.
Finaali pääseb 5 ansamblit.
Noortebänd 2012 finaal toimub 23. novembril Tallinnas klubis 777.
TÕN-i tunnustused Käina ja Kärdlasse
Tänavusel XV täiskasvanud õppija nädala neli aunimetust jagasid omavahel Käina vald ja Kärdla linn, esimene neist sai ka aasta koolitussõbralikema omavalitsuse tunnustuse. Käina vallavalitsus on algatanud mitmeid koolitusi. Euroopa Liidu programmide toel haritakse oma piirkonna töötuid ja tööturule naasnuid, koostöös Hiidlaste koostöökoguga ja LEADER programmi toel said koolitust valla allasutuste töötajad. Käina valda läks ka aasta õppija tiitel – valla huvikooli muusikaõpetaja Astrid Nõlvak sai selle ettevõtlushariduse omandamise eest Hiiumaa ametikoolis. Hiiumaa 2012. aasta koolitaja tiitli viis saare pealinna Kärdla ühisgümnaasiumi õpetaja Ain Jepišov. Hiiumaa tänavuse koolitussõbralikuma organisatsiooni aunime sai Kärdla plastiettevõte AS M ja P Nurst.
Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda
Tartus sündinud ja ülikoolis ajaloo-ühiskonna õpetaja eriala diplomi omandanud Margit Pärtel on Jõelähtme valla tänavuse Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. See on tunnustus, mis omistatakse pikka aega ja tulemusrikkalt valla kultuurielu edendanutele.
Ja seda on Pärtel kahtlemata teinud. Olles juhtinud aastatel 1994-2009 asutust Rebala, omandas ta sügavad teadmised piirkonna ajaloo ja looduse kohta ning väga hea maastiku tundmise. Samuti lisandus projektide kirjutamise ning elluviimise kogemus. Oma oskusi ja teadmisi rakendas Pärtel ka järgneva kahe aasta vältel vallavalitsuses muinsuskaitse vanemspetsialistina töötades.
Praegu on ettevõtlik naine tegev MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu projektijuhina. Samuti õpetab Pärtel juba 1998. aastast Tallinna Prantsuse Lütseumis ajalugu. Ka on suur olnud panus Kostivere mõisa elule äratamisel ning kohalikele mõeldud saviringide käimalükkamisel ja läbiviimisel. Üheks lähiaja eesmärgiks on aga kodumaja juures asuva vana veski taastamine.
Milline on selle veski lugu? Loe edasi: Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda
Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes
6. novembril jõuab Põlvamaale taas kirjandustuur “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”. Kell 11 kohtuvad keskraamatukogu saalis lugejatega Hanna Kangro, Triin Tasuja, Mikk Pärnits ja Juku-Kalle Raid. Kell 13.55 algab kohtumine Räpina ühisgümnaasiumi auditooriumis. Toetab Eesti Kultuurkapital.
Võrumaa Toidukeskuse pood avab täna uksed
Täna keskpäeval avab külastajatele uksed Võru kesklinnas maavalitsuse maja taga uus Võrumaa Toidukeskuse kauplus, keskuse pidulik avamine toimub laupäeva keskpäeval.
Lisaks tänavakorrusel asuvale poele on toidukeskuse teisel korrusel avar söögisaal ning kaks väiksemat saali – konverentsi- ja peosaal. Teisel korrusel on ka kohvikuosa ja kauni Katariina tänava vaatega terrass. Loe edasi: Võrumaa Toidukeskuse pood avab täna uksed
Vikipeedias algas Eesti esimene maakondlik artiklivõistlus
Veebientsüklopeedias Vikipeedia algas kuu aega kestev Jõgevamaa teemaliste artiklite konkurss, mis on esimene maakondlik artiklivõistlus Eestis.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel toimuva konkursi eesmärk on teadvustada laiemalt Jõgevamaad kui huvitavat elu- ja tegevuskeskkonda. Konkursi tulemusena loodab omavalitsuste liit, et kasutajad loovad Vikipeediasse sisukaid artikleid maakonna asulatest, ajaloo- ja kultuuripärandist, keskkonnast ja siin tegutsenud tublidest inimestest.
Konkursi alguseks oli eestikeelses Vikipeedias kategoorias “Jõgeva maakond” ja selle alamkategooriates kokku 503 artiklit. „Muidugi oleks hea, kui konkursi lõpuks oleks artikleid hulga rohkem,“ ütles omavalitsuste liidu tegevdirektor Raivo Suni. „Ent sama tähtis on meile ka see, et kümned praegused ühelauselised artiklid muutuksid võistluse käigus mahukamaks ja sisukamaks.“
Esimese konkursipäeva lõunaks oli võistlusele registreerunud juba üks kasutaja, kes kirjutas artiklid Põltsamaa mõisast ja kunagisest mõisaomanikust Wolmar Wrangelist.
Jõgevamaa-teemaline artiklivõistlus on esimene sellelaadne Eestis. Seda aitavad korraldada MTÜ Wikimedia Eesti, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.
Võistlusele esitatud artikleid hindab 5-liikmeline žürii. Tublimatele kirjutajatele on pandud välja hulgaliselt auhindu alates kinkekaartidest ja raamatutest lõpetades ekskursioonidega giidi saatel. Parimate jaoks korraldab Palamuse kihelkonnakoolimuuseum 2013. aasta jaanuaris vastuvõtu.
Artiklikonkurss toimub ajavahemikul 1.-30. november.
„Eestimaa uhkuse“ kangelaste esitamise aeg on käes!
Tänavu juba kaheksandat korda austab Eestimaa omi tõelisi kangelasi TV3 ja EMT koostöös toimuval tänugalal „Eestimaa uhkus“. Sel kaunil galal tunnustatakse lihtsaid inimesi, kes on korda saatnud eriliselt häid tegusid, olles eeskujuks meile kõigile.
TV3 tegevjuht Priit Leito tunneb heameelt, et „Eestimaa uhkus“ on saanud aastalõpu traditsiooniks, mida väga oodatakse ja armastatakse. „Tänavu juba kaheksandat korda tunnustame tublisid eestimaalasi ja tõdeme, et headus pole meie riigist kadunud.“ Leito sõnul vajavad kõik elurõõmu, optimismi ja positiivsust ning just seda „Eestimaa uhkuse“ gala kiirgabki.
Tänavune „Eestimaa uhkuse“ galaõhtu jõuab vaatajateni detsembri lõpus, vihjeid tublide inimeste kohta saab „Seitsmestele uudistele“ saata aga kuni 23. novembrini. Infot oodatakse kõigi nende kaasmaalaste kohta, kel on suur süda ja abivalmis meel ning kes on kangelasliku käitumise ja õilsate tegudega teistele eeskujuks. Olgu nendeks siis elupäästjad, nõrgemate kaitsjad, külasädemed – kõik head inimesed, kes on teinud rohkem, kui neilt oodatagi oskaks.
Vihjeid tublide inimeste kohta oodatakse meiliaadressile: eestimaa@tv3.ee või „Seitsmeste uudiste“ telefonile 6 220 250.
Saabunud info vaatab üle auväärt ühiskonnategelastest koosnev žürii, kes teeb ka esitatud kandidaatide seast lõpliku valiku. Kangelaste lood jõuavad eetrisse „Seitsmestes uudistes“ ning kogu projekt tipneb südamliku ja särava tänugalaga, kus kangelasi austavad oma kohalolekuga avaliku elu tegelased.
Tunnusta inimest, kes on tunnustamist väärt!
Ilmaparandaja viskab pilgu peale keskkonnasündmustele maailmas
Kord kuus valib ajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU raadio saatesse Ilmaparandaja põnevamaid keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema seekordne valik on siin:
Briti ajaleht “The Guardian” kirjutab üsna haruldasest õnnetusest. Nimelt Californias, Lompoci surfirannas hukkus oktoobri lõpus haikala rünnaku tagajärjel rannas surfanud 39-aastane mees.
Californias hukkunud surfarit hammustas haikala ülakehast. Kusjuures samas rannas oli täpselt kaks aastat varem haikala surmava hammustuse tõttu hukkunud 19-aastane mees.
Haikala rünnaku tõttu hukkumine on maailmas haruldane, teatab briti ajaleht. Artiklis kirjutatakse, et iga-aastaselt on maailmas keskeltläbi 65 haikalade poolt inimestele tehtud rünnakut ja iga aasta hukkub maailmas haikala hammustuse tagajärjel kaks või kolm inimest.
Haid enamasti inimest ei ründa, sest kahejalgne ei kuulu nende kohustuslikku menüüsse. Rünnaku ohvriks võib sattuda siis, kui kala üritab end kaitsta või on millegipärast afektiseisundis.
Ajaleht The Guardian kirjutas oktoobrikuus ka seda, et Inglismaa põldude tänavune kehv saagikus ning teraviljahinna järjekindel tõus maailmaturul tähendab seda, et tarbijad peavad ilmselt leppima toiduhindade kasvuga.
Inglismaa Põllumeeste Liit teatas, et äärmiselt vihmarohke suvi Inglismaal tõi kaasa selle, et näiteks nisu saagikus oli tänavu 15% väiksem kui eelnenud viie aasta keskmine. Nii märg suvi olevat Inglismaal viimati olnud 1912. aastal. Loe edasi: Ilmaparandaja viskab pilgu peale keskkonnasündmustele maailmas
Pühapäeval valitakse tantsupeole uusi tantse
Pühapäeval toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses uute tantsude konkurss, millega soovitakse saada juurde tantse 2014. aasta tantsupeoks „Puudutuse aeg“ ning uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari meie tantsurühmadele. Sügisel väljakuulutatud konkursile laekus 167 tantsu!
“Nii loomingulist aastat pole ilmselt ajaloos veel olnud,” tõdes Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tantsuspetsialist Ülle Feršel. “ Tore, et esitatud tööde hulgas oli palju noorte autorite tantse. Isegi kui esimese katsetusega ei õnnestunud finaali saada, on edukas algus tehtud”.
Žürii valis finaali 14 lastetantsu, 17 naisrühmatantsu ning koguni 38 segarühmade tantsijatele (k.a. soolopaarid) kirjutatud tantse.
Finaal toimub 4. novembril Salme Kultuurikeskuses algusega kell 10.
Konkursi korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega.
Täna on hingedepäev
Kirikukalendri järgi on täna hingedepäev – päev, mil süüdatakse küünal kõikide manalateed läinud inimeste mälestuseks. Rahvakalendri järgi jääb hingedepäev hingedeaja sisse – see on sügisene periood, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.
“Meie rahvas on ikka olnud hinge usku. Hing on meil meeles ja keelel” kirjutab Maavalla koda. ” Kui miski on hingel, on hing raske, kui miski rõõmustab, muutub hing kergeks. Iidvanas kuldnaise laulus on hing yks neid olulisi asju, mida on vaja selleks, et muuta kuld elavaks”.
Inimene peab end hoidma, et hing sees püsiks.
Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks vormima
Kas Sa põled soovist midagi ära teha? Kas Sa tahad muuta Eesti meediamaastikku mitmekülgsemaks? Kas Sa hoolid keskkonnast? Kas Sa ihkad saada ajakirjanduskogemust ja olla osa suuremast tiimist? Kas Sa usud üksiku inimese panusesse? Kas Sa otsid arendavaid väljakutseid? Kui jah, siis võib Bioneeri toimetus olla just Sinu võimalus.
Bioneer.ee toetab kodanikuajakirjanduse väljaandena aktiivset eluviisi, keskkonnahoidu ja arutlevat ühiskonda. Eeskätt vabatahtlike kirjutajate kaasabil valmiva väljaandena kutsume oma meeskonda kõiki huvilisi, kel soov testida end ajakirjaniku rollis, meeskonnatöös või probleemidele lahenduste otsijana. Käesoleval sügisel ootavad Bioneeri muutused. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel hakkame rohkem tegelema vabatahtlike koondamise, koolitamise ja meeskonnatöö arendamisega. Meie eesmärk on läheneda koostöölise kodanikuajakirjanduse mudelile ja vähendada mõttekaasluseta sündinud lugude mahtu. Kaks pead on ju ikka kaks pead.
Lisaks novembris algavale praktilise ajakirjanduse koolitustsüklile alustame autorite nõustamisega ning vabatahtlikele mitmekesisemate väljundite pakkumisega, seetõttu kutsume vabatahtlikke arutelule Tallinnas 2. novembril kell 18 sotsiaalkeskusesse Ülase12 Loe edasi: Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks vormima
Tule Eesti Rohelise Liikumise vabatahtlikuks
Kui tasakaal on ohus, ei piisa lugupidamisest eluringi vastu – väärtusliku alalhoidmiseks tuleb seda teadlikult kaitsta. Eesti Roheline Liikumine (ERL) on keskkonnakaitseorganisatsioon, mis tegeleb säästva ja vastutustundliku eluviisi kampaaniatega ning osaleb keskkonnapoliitikate kujundamises. Koos meiega ehitad maailma, kus on hea elada saagimata Maailmapuu oksa, millel ühiselt istume.
ERL otsib uusi inimesi ja koos nendega värskeid ideid, mida üheskoos ellu viia. Samuti soovime elavdada suhteid oma liikmete ja avalikkusega. Selleks ootame oma meeskonda:
1) toimetajaid, kes kajastavad meie üritusi sõnas ja pildis (artiklid, fotod, video) ning uuendavad kodulehte: tore, kui Sul on eelnev kogemus tekstitoimetamise, väljaannete sisuhalduse, veebiarenduse, fotograafia või graafilise kujundamisega, aga pole ka lugu, kui tahad selles vallas kätt harjutada – peamine, et soovid teha meeskonnatööd
2) vabatahtlike koordinaatoreid, kes oleksid esmaseks kontaktiks uute vabatahtlike jaoks ning aitaksid neil leida endale meelepärase rolli organisatsioonis; kasuks tuleb eelnev töökogemus vabatahtlike või personaliga, aga peamine on suhtlusrõõm ja loomupärane oskus tulla toime inimestega
3) aktiviste, kes soovivad osaleda mõnes juba käimasolevas projektis või ehk hakata ise mõne uue tegevussuuna eestvedajaks: kui näed keskkonnaprobleemi ja sul on olemas tahe ja idee selle lahendamiseks, aitame sul kokku panna meeskonna ja kui asi hakkab kuju võtma, siis ka otsime vajalikke ressursse idee teostamiseks
Miks tulla? Oleme paindlikud: saad valida omale meelepärase rolli ja võtta omale jõukohaseid ülesandeid. Omalt poolt pakume toetavat meeskonda, vajalikke koolitusi ja töövahendeid. Lisaks saad laiendada silmaringi keskkonnateemadel, vahvaid kogemusi, uusi tutvusi ja kontakte ning saad olla osaline organisatsiooni kuvandi kujundamisel. Kes teab, võibolla saab sinust meie järgmine projektijuht…
Kui soovid ennast registreerida või siis lihtsalt rohkem infot saada, võta meiega ühendust. Eesti Rohelise Liikumise koduleht asub aadressil www.roheline.ee.
Info: Maris Aleksašin, e-post maris@roheline.ee, tel 55601343