Eesti

Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

Neljapäeval Tartu Ülikoolis toimunud looduslike pühapaikade teabetunnis tutvustas Kalev Petti OÜ Faktum & Arikost avaliku arvamuse uuringut “Elanike hoiakud seoses looduslike pühapaikadega”. Hiite Maja SA tellimusel küsitleti 2012. aasta heinakuus omnibuss-uuringu raames Eesti 15-74
aasta vanuseid elanikke teemadel, mis puudutasid nende teavitatust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega.

Võrreldes eelmisel aastal toimunud sarnase uuringuga on tuntavalt kahanenud elanike rahulolu võimaluste osas saada ajakirjandusest teavet looduslike pühapaikade kohta: 2011. aastal oli pakutud teabega rahul 38% vastanutest, kuid tänavu kõigest 17%. Samas on kasvanud inimeste hulk, kelle meelest pühapaikadega seotud teave on kättesaadav halvasti või pole üldse kättesaadav: 2011. aastal oli selliselt vastanuid 32% ning 2012. aastal 40%. Kasvanud on ka inimeste hulk, keda teema ei huvita või kes ei oska seisukohta võtta. Aastataguse ajaga on selliseid inimesi 13% rohkem. Rahvuste lõikes on pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega rahul 20% eestlastest ja 9% mitte-eestlastest.

Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 65% ning vähetähtsaks või tarbetuks 2%, seisukohta ei võtnud 26% vastanutest. Looduslikke pühapaikade kaitsmist keskmiselt tähtsamaks pidavad ühiskonnarühmad on: taara- ja maausu pooldajad 89%, luterluse pooldjad 79%, maa-asulate elanikud 74%, linnade elanikud (v.a Tallinn) 70% ning kõrgharidusega inimesed 67%. Loe edasi: Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

Pärlipüüdja Marek Vahula

Minu kunagised kolleegid, giidid-reisijuhid, kõik kes Lahemaa Rahvuspargis gruppe ohjasid, rääkisid gruppidele ühte legendaarset lugu. Nimelt, et Kuusalu valla Pärlijõest olevat ebapärlikarpidest ehtsaid pärleid korjatud ja neid koguni neis kasvatatud. Aastasadu tagasi olevat jõeäärsete talude talupojad pärlikarpide kaante vahele pannud kive või klaasitükke, kuhu siis karp pärlmutterkihte peale kasvatama hakkas. Ca kümne aastaga olevat nii ehtne pärl karbi poolmete vahele kasvanud. Legendi järgi olevat neid pärleid müüdud Peterburgi, seda sinna tollasele rikkale aadlile. Parimad ja suurimad pärlid olevat jõudnud koguni tsaaride ja tsarinnade omandusse. Samalaadne lugu jutustab midagi ka Rõuge kihelkonna Pärlijõe kohta.
Nüüd on eraldi projekti raames plaanis Eestimaa pärlite saatus selgeks teha, seda nii Eestimaal kui Venemaal, et kas legendi sarnane jutt on ikka tõene või mitte. Meie kodumaa pärlite saatust ei tee kindlaks Mina üksi, koostööpartnerid on Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, TÜ Ajaloo Instituut ja Peterburi Eesti Selts. Plaanis on filmiprojekt „Pärlipüüdja” ja raamat „Peterburi teekond”, kus Meie pärlite saatusest räägitakse.

Marek Vahula, Pärlipüüdja
marekult.blogspot.com facebook.com/marek.vahula

Viiendik Tallinna koolipuhvetitest pakuvad mahetooteid

13. novembril Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis toimunud konverentsil tutvustati mahetoidu kasutamise võimalusi ja kogemusi lasteastutustes ning kuulutati välja Tallinna konkursi „Tervislik koolipuhvet“ parimad.

Kolmeteistkümnest tunnustuse saanud koolipuhvetist seitsmes pakutakse muuhulgas mahetooteid. Kõigist külastatud 49 Tallinna koolipuhvetist pakkus mahetooteid 12, mis on enam kui 20%. Paljud puhvetid olid huvitatud mahetoodete pakkumisest kohvikus, peamiseks küsimuseks osutus mahetoodete kättesaadavus ja logistika.

„Peame oluliseks, et Eesti koolipuhvetites oleks rohkem Eestis toodetud kohalikku ja mahetoodangut,“ ütles Margot Pomerants
Põllumajandusministeeriumi mahebüroost. „Esmatähtis on saavutada mahetootjate ja turustajatega sellised kokkulepped, et mahetoodete hind ei oleks lasteasutustele takistuseks mahetoodete ostmisel ja meil on hea meel, et tarnijad kinnitavad valmisolekut hinnasoodustusi teha.“

Tulundusühistu Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik ütles, et soovides pakkuda lastele maitsvat toitu kvaliteetsest toorainest, on ühistu nõus tegema lasteasutustele soodsamaid kokkuleppehindu. Konverentsikülastajatele rääkis Jaan Nõmmik ka mahetoidu kättesaadavusest Eestis, kauba tellimisest ja kohaletoimetamisest.

Kaari Onni Viljandi Vaba Waldorfkoolist rääkis kogemustest mahetooraine kasutamisel: „Täna on 90% kasutatavast toorainest mahetooraine, mahetoidu maksumus päevas lapse kohta on 1,25 eurot. 78 senti maksab riik, ülejäänud lapsevanemad.“ Mahetoidu kasutuselevõtt toimus koolis lapsevanemate initsiatiivil ning kogemus näitab, et hea tahtmise juures on koolis suures osas mahetoitu pakkumine võimalik.

„Viimase kahe aasta jooksul on toimunud oluline edasiminek mahetoidu kasutamisel lasteasutustes,“ ütles *Merit Mikk* Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest „Teiste riikide näidete juurde on juba võimalik tutvustada ka häid Eesti kogemusi, mis annab jõudu ja julgust edasi tegutseda,“ rääkis Merit Mikk.

Toitlustajate suurest huvist mahetoodete pakkumise vastu korraldati konverentsi raames ka mahe näidispuhvet, kus osalejad said vaadata võimalikku valikut mahetooteid.

Konverentsi korraldas SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Tallinna Haridusametiga, toetas Euroopa Liit. Tellijaks oli Põllumajandusministeerium.

Lisainformatsioon: Margot Pomerants, Põllumajandusministeerium, e-mail Margot.pomerants@agri.ee, tel: 6256 530

Eesti saab üleliigsete laovarude raha tagasi veel sel aastal

Euroopa Komisjon teatas Põllumajandusministeeriumile, et komisjonil tuleb muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest tasutud 6,584 miljonit eurot Eestile tagastada ning seda loodetakse teha veel käesoleva aasta jooksul.

„Kaheksa aastat kestnud saaga on muude laovarude osas saanud nii tootjatele kui riigile positiivse lahenduse, “ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Me seisame Eesti õiguste eest lõpuni ja taotleme ka suhkru üleliigse laovaru eest tasutud summa tagastamist.“

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi teatel loodab komisjon muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest makstud raha Eestile tagastada veel enne käesoleva aasta lõppu. Konsultatsioonid suhkru üleliigsete laovarude tagastamise teemal komisjoni kinnitusel jätkuvad.

Põllumajandusministeerium saatis 2. augustil Euroopa Komisjonile kirja, milles teatas, et tulenevalt Euroopa Üldkohtu 29. märtsi 2012.a otsusest peab komisjon ühenduse eelarvesse makstud summad liikmesriikidele tagastama.

Eesti riik on Euroopa Komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud muude põllumajandustoodete (piimatooted, riis, vein) üleliigsete laovarude eest kokku 6,584 miljonit eurot. Suhkru üleliigsete laovarude eest on Eesti tasunud kokku 34,264 miljonit eurot.

Samal teemal:
http://www.agri.ee/eesti-kusib-euroopa-komisjonilt-tagasi-ka-suhkrutrahvi/

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeerium pressiesindaja, tel 625 6254 / 5696 4876, e-mail karin.volmer@agri.ee

RMK-l valmis Lõuna-Eesti suurim looduskaitsetöö

Eile, 16. novembril võeti ametlikult kasutusse uus Laeva-Palupõhja tee, mille rekonstrueerimist rahastas 773 527 euroga Euroopa Regionaalarengu Fond. Tegemist on seni suurima fondi poolse toetusega RMK poolt korraldatavatesse looduskaitsetöödesse Eestis.

2011. aasta detsembris alanud rekonstrueerimistööde käigus uuendati 10,63 km ulatuses teekatet, rajati 45 uut mahasõitu, paigaldati 29 veevoolu truupi ning puhastati kraavid setetest.

RMK looduskaitsetalituse juhataja Kristo Koka sõnul oli tee amortiseerunud ning selle seisukord halvenes tänu iga-aastastele üleujutustele veelgi. “Kuna tee viib Palupõhja looduskooli, Alam-Pedja looduskaitsealale ning rohketesse seene- ja marjametsadesse, pidime selle seisukorra taastama nii, et see vastaks järjest kasvavale külastuskoormusele ja sobiks kaasaegsele põllumajandustehnikale,” selgitas Kokk.

Lisaks on Laeva-Palupõhja tee ainus ligipääs Palupõhja küla ümbruses asuvatele lamminiitudele, mis on elupaigaks mitmetele haruldastele linnuliikidele. “Ka need üleeuroopalise tähtsusega elupaigad vajavad regulaarset ligipääsu ja hooldamist,” lisas Kokk.
Laeva-Palupõhja tee kogupikkus on 11,3 km. Rekonstrueerimistöid teostasid Hanso MK OÜ ja Teearu Grupp OÜ. Palupõhja tee esimene projekt valmis aastal 1966 ja tee ise ehitati valmis umbes viie järgneva aasta jooksul.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Kristo Kokk, RMK looduskaitsetalituse juhataja, tel 503 6887, e-post kristo.kokk@rmk.ee

Vikipeedia autasustab Tartu botaanikaaias parimaid kultuurimälestiste pildistajaid

Laupäeval, 17. novembril kell 14 antakse Tartu botaanikaaia palmihoone õppeklassis üle auhinnad fotovõistluse ”Kultuurimälestised Vikipeediasse” võitjatele. Ürituse juhatab sisse Tartu linnapea Urmas Kruuse, kes annab üle ka Tartu linna auhinnad. Tartu Ülikooli esindab kultuuriteaduste ja kunstide instituudi juhataja ja etnoloogia professor Art Leete. Lisaks Tartu linna ja ülikooli auhindadele antakse eriauhinnad parimate Jõgevamaa ja ajaloolise Võrumaa fotode eest, samuti parima koduks oleva mälestise foto eest.

Musitseerib noor interpreet Karoliine-Lisette Kõiv, tutvustatakse võidupiltidest koostatud rändnäitust ning ametlikule osale järgneb teelaud. Tänavu teist aastat toimunud võistlusel, mis on osa maailma suurimast fotovõistlusest Wiki Loves Monuments, osales Eestist 75 võistlejat 2600 fotoga 1404 kultuurimälestisest. Kogu maailmas osales 33 riigist 15 000 fotograafi, kes avaldasid üle 350 000 pildi. Kõik fotod on avaldatud andmebaasis Wikimedia Commons vabakasutuslitsentsi alusel, mis võimaldab neid kasutada oma äranägemist mööda kõigil soovijatel, kes vaid viitavad foto allikale ja autorile.

Fotovõistluse korraldasid MTÜ Wikimedia Eesti ja muinsuskaitseamet, seda toetasid Nordecon Betoon, Maaleht, Kodu ja Aed, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Tartu linn ja Tartu Ülikool. Võistluse eesmärk on tutvustada Eesti kultuuriväärtusi kogu maailmas vaba kasutusõigusega fotode abil ning pöörata neile tähelepanu ka Eestis. Alates esmaspäevast, 19. novembrist saab parimaid Eestis tehtud fotosid näha Tartu raekoja infopunktis. Näitus jääb avatuks 16. detsembrini, järgneva aasta vältel rändab see ringi mööda Eestit.

Võistluse ”Kultuurimälestised Vikipeediasse” koduleht: http://wikilovesmonuments.ee/
Eestist laekunud fotod: http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Images_from_Wiki_Loves_Monuments_2012_in_Estonia

Täna antakse välja Ullo Toomi auaadressid

Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis antakse laupäeval kell 13 üle tantsutaat Ullo Toomi auaadressid legendaarsetele rahvatantsõpetajatele ja valdkonna arendajatele.

Tegu on tunnustusega rahvatantsu valdkonnas, mida antakse välja kord viie aasta jooksul. Ullo Toomi on pannud aluse tantsupidude arengule. Rahvatantsude koguja ja õpetaja, noorte tantsupidude algataja Ullo Toomi (1902 – 1983) pikk ja kirev elukäik ning rohked rollid pakuvad rikkalikult ideid tantsust rääkimiseks, mida meenutavad ja analüüsivad tantsujuhid ja -teadlased.

Eile alanud ja homme lõppev konverents „Jalgratas viiuli vastu“ on pühendatud tantsutaadi Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale ja tantsupidude arenguloole. See on saanud pealkirja tema noorusajast, kui tulevane tantsupidude suurkuju vahetas jalgratta viiuli vastu, et hakata pillimängu õppima. Sealt algas ka tema teekond eesti tantsu juurde.

Konverentsil on arutluse all tantsupidude arengulugu ja tulevikuvisioon. Aastakümneid pidude korraldamise juures olnud juhid arutlevad koos noorte lavastajatega selle üle, kuidas hoida tantsupidusid elava ning areneva rahvuskultuuri loomuliku osana.

Konverents lõppeb Ullo Toomi Auaadresside üleandmise ning kontserdiga. Esitamisele tulevad nii Toomi kui tema kaasaegsete tantsuõpetajate tantsud, aga ka tänaste tantsuautorite looming. Kontserdi lavastamise ja korraldamise on enda kanda võtnud Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm. Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis. Selle korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Rahvakultuuri Keskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga. Toetab Eesti Kultuurkapital.

Erika Põlendik

Täna algab üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal

Laupäeval, 17. novembril algab üle-euroopaline teavituskampaania, mis keskendub elanikele jäätmetekke vähendamise võimaluste tutvustamisele.

Kuni 25. novembrini kestval jäätmetekke vähendamise nädalal osalevad 25 Euroopa riiki. ”Nädala idee on ühiselt kutsuda inimesi tähelepanu pöörama oma tarbimisega kaasneva jäätmete hulgale ja seda vähendama,” ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Ulvi-Karmen Möller. Möller toob välja, et tootjad võiksid näiteks asendada paberkandjal dokumendihalduse digitaalsega ja arvestada iga üksiktoote puhul säästlikku tehnoloogiat, ratsionaalset logistikat, materjalide päritolu ja mõistlikku pakendamist. Tarbija aga peaks mõtlema miks, mida ja kui palju tal tegelikult on vaja osta. Pole mõtet osta rohkem, kui tarbid. Seejuures võiks näiteks pudeliveele eelistada kraanivett, uute toodete ostmise asemel neid rentida, laenata või lasta katkine toode ära parandada. Kui aga tõesti on vaja soetada uusi asju, võiks eelistada kvaliteetseid ja kauakestvaid ning jälgida, et need oleksid võimalikult loodussõbralikud.

Jäätmete tekkimise vähendamisel on esimeseks sammuks liigse pakendamise vältimine. Näiteks tekib vähem jäätmeid, kui osta kauasäilivaid tooteid (kuivained, pesuvahendid jms) suurpakendis, pakkida kõik kaalutud puu- ja juurviljad ühte kilekotti ja võtta poodi kaasa oma kile-, riide- või paberkott.

Eestis läbiviidavate tegevuste seas leiab ühiseid tegevusi, mis on peamiselt suunatud toodete eluea pikendamisega ehk asjadele antakse uus elu neist midagi uut meisterdades või korraldatakse kasutatud asjade laatasid. Koolides ja lasteaedades toimuvad meisterdamise töötoad ja seminarid, kus tutvustatakse võimalusi liigse pakendamise vältimiseks ja säästlikust tarbimisest.

Keskkonnaministeerium on sellist teavituskampaaniat korraldanud Eestis järjepidevalt juba viimased kolm aastat. Kampaania tegevustes osalemise aktiivsus on oluliselt suurenenud, igal aastal liitub kampaaniaga järjest enam riike ja riikides ürituste korraldajaid. Sel aastal aitab teavitusnädala koordineerimisel kaasa Teeme Ära Maailmakoristuse toimkond.

Tänavu osaleb Eestis toimuval jäätmetekke vähendamise nädalal 40 asutust, kes korraldavad kokku 62 üritust nii laiemale publikule kui ainult asutusesiseseid. Eriti usinad osalejad sel aastal on lasteaiad ja koolid, kes on lastele välja mõelnud mitmeid leidlikke meisterdamistegevusi, mida on võimalik erinevatest koduses majapidamises üle jäänud vanadest asjadest teha. Vaata kindlasti lisainfot osalejate ja tegevuste kohta kampaania kodulehelt www.jaatmenadal.com ja Facebookist https://www.facebook.com/jaatmenadal.

Pille Rõivas

Aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon on valitud!

MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatud noortefoorumil “101 Last Toompeale” valiti täna 2012. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti Darja Saar, kes on ENTRUM’i eestvedaja. ENTRUM on Lääne-Eesti noortele suunatud meelelahutus- ja koolitussündmuste sari, mis koosneb sessioonidest, ettevõtete külastustest, esseekonkursist ja noorteprojektide konkursist „Olen ettevõtlik!“.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai noortekonverents „Lahe Koolipäev“, mis sel aastal keskendub ajale ja selle kasutamisele. Suunaks on võetud noorte movieerimine ja innustamine, seda nii põnevate esindajate kui ka teema enda kaudu. Sel aastal toimub see juba üheksandat korda.

Noortefoorumi „101 Last Toompeal“ ja Lastekaitse Liidu Noortekogu juht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles:“Meil on hea meel näha, et Eestis on olemas organisatsioone ja inimesi, kes on oma eesmärgiks võtnud noorte motiveerimise ja innustamise.“ Teidla-Kunitsõn lisas:“Ja nüüd on meil võimalik neid tunnustada.“

Noortefoorum “101 Last Toompeal” toimus käesoleval aastal 21. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Teemade valikul on sõelale jäänud need, mis on hetkel aktuaalsed ja puudutavad õpilast tema igapäevaelus. Foorumi eesmärk ei ole ainult probleemide esile tõstmine, vaid ka ettepanekute väljatöötamine kitsaskohtadest üle saamiseks. Teine sõnum esitataksegi foorumi lõppistungil Riigikogu istungite saalis. Sellel aastal keskendub noortefoorum eksamisüsteemile, mille eesmärk on väärtustada eksamikorralduses lisaks faktiteadmiste ning reeglite tundmisee ka loovust, kriitilisust, innovaatilisust, eneseväljendusoskust. Need on sotsiaalsed omadused, mida nõuab meilt nii ühiskond kui ka tööturg- kool kui ettevalmistus eluks peab vastama sotsiaalsetele ootustele.

Põlva vallas alustab tegevust metsakino

Uibujärve külas Neitsijärve Loovusaidas alustab tegevust metsakino. Taluhoovi vanasse aita on asutatud väike, paarkümmend inimest mahutav kinosaal, kus umbes kord kuus hakatakse Kinobussi kaasabil näitama Eesti ja Euroopa väärtfilme, laste- ja dokfilme.

Esimene seanss toimub juba sel laupäeval, 17. novembril kell 18 kui linastub Eesti viimase kümne aasta edukaim film – ”Seenelkäik” See on Toomas Hussari debüütmängufilm, mis esilinastus 20. septembril. Film on tänaseks kogunud üle 60 000 vaataja, olles selle tulemusega üks Eesti edukamaid filme. Täpsem info filmi kohta loovusaida kodulehel
Neitsijärve talu on 19. sajandi lõpus rajatud talu, kuhu praegu rajatakse loovusaita – kultuuri- ja koolituskeskus vanades aitadest, kus hakkavad toimuma kinod, loengud ja õpitoad.
Täpsem info ja kaart kohale jõudmiseks on leitav aida kodulehelt http://ait.maripuu.eu või helistades 50 10 539.

Täna antakse Võrule üle laste- ja noortesõbraliku linna tiitel

Täna, 16 novembril Stenbocki Majas toimuval pidulikul tseremoonial annavad peaminister Andrus Ansip ja ÜRO Lastefondi UNICEF Eesti Rahvuskomitee president Elle Kull Võru linnale üle laste- ja noortesõbraliku linna sertifikaadid.
UNICEFi poolt algatatud liikumise ”Laste- ja noortesõbralikud linnad” eesmärk on tõsta esile ja tunnustada neid linnu, kus hoolitakse oma väikestest elanikest ja nende tulevikust. Viimase 11 aasta jooksul on 23 Euroopa riiki selle liikumisega ühinenud.
2011. ja 2012. aasta jooksul jälgis hindamiskomisjon paljusid Eesti linnu ja märtsis, juunis ning oktoobris tehtud kokkuvõtete alusel otsustati vastav sertifikaat omistada Võru linnale. UNICEFi esindaja Toomas Palu ütles hindamiskomisjoni lõppistungil, et see tunnustus ei ole mitte ühe aktsiooni või projekti kokkuvõtlik lõpetamine, vaid vahekokkuvõte, mis märgib linna suhtumist lastesse ja soovi osaleda muutumisprotsessis. Lastesõbralikkus on eelkõige eeldus koostööks linnavalitsuse, ettevõtluse ja kõigi linnakodanike vahel väikeste linnakodanike tuleviku heaks ja loomulikult suur vastutus.
Kõiki lastesõbralikke Eesti linnu tutvustatakse ka teistele Euroopa linnadele.
Marianne Mett

Tartu Folgiklubi autoritunnis on külaliseks Triinu Taul

Tartu Folgiklubis klubis Jazz kolmapäeval, 21. novembril kell 19 toimuvas autoritunnis esineb Triinu Taul, plaati esitleb Kulno Malva, jämmib legendaarne Ants Taul.
Folgiklubi autoritunnis vestleb Ants Johanson ühe hinnatud muusikuga, sel korral on see Triinu Taul. Salvestised jõuavad Klassikaraadio vahendusel hiljem eetrisse – saates Folgialbum.
Oma plaati esitleb seekord ka Kulno Malva, pärimusstiilis akordionimäng kõlab naturaalses küünlavalguses. Järgneb koosmusitseerimine, eest võtavad Ants Taul eesti lõõtsadel ja torupillidel, Tiiu Taul torupillil ja Tiinamai Keskpaik kandlel.
Ürituse ajaks on kohal mänguasjad Lelulast – ootame teid koos lastega.
Piletid: lapsed põhikooli lõpuni tasuta, õpilased ja pensionärid 2 eurot, tavapilet 3 eurot, rahvarõivastiil välimuses toob lisasoodustuse (1 euro võrra).
Head tuju pole vaja kaasa võtta – seda saab kohapealt.
Täname toetajaid: Eesti kultuurkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Tartu linn, ERR, klubi Jazz, tükikoda Bookmill, MTÜ Lelula.
Tartu Folgiklubi

Noored võtavad Riigikogu üle

Täna toimub Riigikogus iga-aastane “101 last Toompeale” noortefoorum.

21. korda toimuv üritus toob kokku noored üle Eesti, kes sel korral võtavad luubi alla riigieksamid, ülikooli sisseastumise korra ning tasemetööd. MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel toimuval üritusel valitakse ka sel aastal lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Tänane kiiresti muutuv maailm nõuab koolilõpetajalt loovust ja innovaatilisust, kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet, suutlikkust orienteeruda kiirelt arenevates oludes. See tähendab, et ka haridussüsteem peab toetama taoliste pädevuste kujunemist kogu haridustee vältel. Ometi ei kontrolli nende pädevuste omandamist kehtiv riigieksamite kord.

Üle Eesti läbi viidud ettevalmistavate noorte eelfoorumite põhjal on kokku pandud lõppdokument, mis täna arutluse alla läheb. Teiste hulgas tulevad üritust tervitama Riigikogu esimees proua Ene Ergma, eelmisel aastal lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli pälvinud Toidupank eesotsas Nele Hendriksoniga ning lasteombudsmani nõunik Kristi Paron.

“101 last Toompeale” alustab 16.novembril kell 10.00 ning kestab kuni kella 16.00ni.

Varjupaiga loomadele annetati kaks tonni lemmikloomatoitu

Lemmikloomatoitude Whiskas ja Pedigree tootja MARS ning kauplustekett Rimi andsid Loomade Hoiupaigale üle oktoobrikuus toimunud heategevuskampaania raames kogutud 1,9 tonni lemmikloomatoitu.

Oktoobrikuus koguti Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rakvere Rimi kauplustes annetusi klientidelt, kes ostetud kassi- ja koeratoidu soovisid kinkida MTÜ-le Loomade Hoiupaik. Sel moel koguti 640 kilogrammi konserve ja graanuleid, millele heategevuskampaania eestvedaja MARS Eesti lisas täiendavalt 20 000 einet (1280kg) koera- ja kassitoitu.

MTÜ Loomade Hoiupaik juhi Larissa Kozõreva sõnul on see tänuväärne ja suurepärane näide koostööst heade inimeste, hoolivate partnerite ning varjupaiga vahel. Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja sõnul on Rimi valmis alati osalema sotsiaalsetes projektides, mis suurendavad hoolimist ja märkamist.

Ülemaailmse Loomade Päeva tähistamine on Rimi ja MARSi koostöös saanud iga-aastaseks traditsiooniks. “Soovime seda ilusat tava jätkata ka edaspidi,” sõnas MARS Eesti esindaja Matthias Jaaksoo.

Võrumaa arenguagentuur kutsub konverentsile

Tantsurahvas arutleb tantsupidude arenguloo üle

Homsest laupäevani toimub Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis tantsupidude arengule ja tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Jalgratas viiuli vastu“.

Tegu on suursündmusega, mis ühendab ühisesse arutellu rahvatantsuliikumise oleviku ja tuleviku üle meie tantsu-uurijad, aktiivsed tantsuõpetajad, tudengid ja tantsijaid.

Konverentsi esimene päev, 15. november, on nn persoonipäev, kus Ullo Toomit ja tema aega meenutavad ja analüüsivad tantsujuhid ja -teadlased Helju Mikkel, Ilma Adamson, Angela Arraste, Sille Kapper, Henn Tiivel, Ago Herkül jt.

16. november on tantsupidude päev. Arutluse all on pidude arengulugu, tulevikuvisioon. Aastakümneid pidude korraldamise juures olnud juhid arutlevad koos noorte lavastajatega selle üle, kuidas hoida tantsupidusid elava ning areneva rahvuskultuuri loomuliku osana.

Arhitekt Irina Raud esitleb Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuritudengite visioone ja kavandeid uuest tantsuväljakust ning arutletakse, kui kaugele on jõudnud idee selle rajamisest.

17. novembril toimuvad lisaks ettekannetele ka Ullo Toomi õpilaste Henn Tiiveli ja Ilma Adamsoni näidistreeningtunnid.

Konverents lõppeb Ullo Toomi auaadresside üleandmise ning kontserdiga. Esitamisele tulevad nii Toomi kui tema kaasaegsete tantsuõpetajate tantsud, aga ka tänaste tantsuautorite looming. Kontserdi lavastamise ja korraldamise on enda kanda võtnud Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm.

Konverents on saanud pealkirja „Jalgratas viiuli vastu“ Ullo Toomi noorusajast, kui tulevane tantsupidude suurkuju vahetas jalgratta viiuli vastu, et hakata pillimängu õppima. Sealt algas ka tema teekond eesti tantsu juurde.

Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis ja selle korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Rahvakultuuri Keskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga.

Tartus ja Tallinnas kutsutakse meeleavaldusele

Vabaühendusi ja liite ühendav EMSL kutsub täna Tartusse ja laupäeval Tallinnasse avaldama meelt Eesti poliitilise olukorra vastu.

“Tule ja avalda meelt ülbe ja valeliku poliitika vastu!” seisab üleskutses.

” Me ei saa nõustuda, et Eesti riiki juhtiv erakond pole usaldusväärne kõige elementaarsemas mõttes. Kui see jätkub, võib juhtuda, et ühiskonnal kaob usaldus Eesti riigi kui sellise vastu.Demokraatia ei saa olla ainult see, et valijad esitavad iga nelja aasta tagant parteidele valitsemisteenuse tellimuse. Demokraatia tähendab kõigi asjasse puutuvate osapoolte dialoogi ühiskonna tuleviku üle — aga asjasse puutuvad siinkohal kõik kodanikud. Demokraatia tähendab kodanike — sealhulgas valitsejate — vastastikust austust ja usaldust. Me näeme, et see alusnõue on praeguses kartelliparteide süsteemis kaotsi läinud. Me pole nõus, et üks erakond või valitsus peab ennast pädevusmonopoli omanikuks. Me arvame, et see on lihtsalt ülbe, eriti kui sellele rajatakse õigus oma valijatele valetada.

Meeleavaldus toimub liikumise “Aitab valelikust poliitikast” egiidi all. Meeleavalduse korraldajad kutsuvad kõohaletulnuid üles väärikusele ja viisakuale käitumisele, mis ei välista oma rahulolematuse väljendamist.

Vaata lisa Facebookist.

Merikotka surmapõhjuse uurimine käib,
rahvusvaheline kogukond palub toetusallkirju

Merikotka_laskmine — Merikotkas, kes jäigi nimeta. Foto: looduskalender.ee

Eesti maaülikooli loomakliinikus elujõuliseks turgutatud ja raadiosaatjaga varustatud merikotkas „Nimeta“ vabastati loodusesse 7. septembril 2012. Pärast 2. oktoobri hommikut ei edastanud saatja enam signaale. Kotkaklubi ornitoloogid käisid merikotka viimast asukohta vaatamas, mille saatja oli edastanud 2. oktoobri hommikul kell 9. Loodeti leida kasvõi mingeid jälgi merikotkast.

Urmas Sellis: „Sellest metsatukast me küll midagi ei leidnud, aga lähedal asuvalt põllult läks lendu parv ronkasid. Tundus, nagu mõni surnud loom oleks kuskil lähedal ja seetõttu pole imekspandav, et meie Nimetu kotkas ka seal aega veetis. Ta oli kohal olnud juba kuus päeva. Peagi aga leidsime kraavist merikotka selili laiba ning tundus, et ta on seal olnud juba ehk nädala. Rongad olid pehmemad osad ära söönud, aga ükski suurem loom polnud seal juures käinud, sest vees olevad selg ja jalad olid terved. Samuti saatja linnu seljas, aga see ei saanudki kraavist signaali saata nõrga GSM levi tõttu. Sellest tulenevalt võib oletada, et kotkas hukkus 2. oktoobril pärast kella 15.“

Veterinaar Madis Leivits leidis, et kotka seljal ja jalgadel olev nahaalune rasvakiht on väga korralik, siis mingit pikaajalist kurnatust või haigust sel linnul olla ei saanud. Järelikult pidi merikotka hukkumise põhjuseks olema tulistamine. Loe edasi:

Seeder saatis põllumajandusvolinikule Balti traktoriga tükikese rohelist Eestit

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Tallinnast Brüsselisse sõitva „Balti ÜPP traktori“ juhile kaasa Sven Zaceki raamatu “Pääsukese Eestimaa”, millega soovib põllumajandusvolinik Dacian Ciolose tähelepanu juhtida, et Eesti vajab nn rohestamise asemel rohkem investeeringuid keskkonnasõbralikku tootmisesse.

“Eesti aladest on 50% metsa, viiendik põllumaaks sobivast maast pole veel kasutusele võetud, meil on 1500 saart ja laidu, millest vaid kümnel on aastaringne inimtegevus. See on roheline Eesti, mis vajab investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, mitte rohestamist,” kirjutas Seeder volinikule. “Võrdsed tingimused tähendavad sageli ka üksteise erinevustega arvestamist.”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on Balti riigid end otsetoetuste võrdsustamise küsimuses hästi kuuldavaks teinud ning kiitis põllumehi ühise tegutsemise eest. “Otsetoetused on toonud ühisele rindele kõrvuti põllumehed, poliitikud ja laiema avalikkuse,” ütles Seeder. “Vanasõnagi ütleb, et toit on enam kui meie, nii et me peame tegema kõik, mis meie võimuses, et Eesti põllumeestel oleks toidu tootmisel võrdsed konkurentsitingimused muu Euroopaga.”

Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid korraldavad 12.-22. novembrini aktsiooni „Balti ÜPP traktor“, millega nõuavad Eesti põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi EL ühisturul. Traktor jõuab Brüsselisse 22. novembril Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020.

“Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts

stipendium Rosma Haridusseltsile_fotol Tiina Länkur ja Priit Pajumaa — Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur (vasakul) ja Olympic-Online’i juht Priit Pajumaa. Foto: Rosma Haridusselts

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja Olympic-Online’i poolt välja antava “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis waldorfpedagoogikat väärtustav MTÜ Rosma Haridusselts. Stipendium aitab Põlvamaal asuvat ainulaadset lasteaeda ja kooli opereerival haridusseltsil oma tegevust laiendada ning luua juurde kümme uut lasteaiakohta.

“Tegusa Eesti” stipendiumi asutas Olympic-Online koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga 2012. aasta suvel, eesmärgiga panustada Eesti ühiskonna arengusse ning toetada uut tüüpi majandusmudelit – sotsiaalset ettevõtlust. Stipendiumeid antakse juba tegutsevatele algatustele, milles žürii näeb tugevat potentsiaali edasiseks arenguks.

Olympic-Online kasiinooperatsioonide juht Priit Pajumaa ütles žürii valikut kommenteerides, et Rosma Haridusseltsi kogemustepagas ja saavutused on märkimisväärsed. “Tegemist on väga nõutud haridusteenusega – lasteaia ukse taga on soovijate järjekord ning igal aastal kolib paar perekonda mujalt Eestist sinna kanti elama just selleks, et tuua oma laps Rosma lasteaeda või kooli. Olukorras, kus maapiirkondadest valdavalt ära kolitakse, on see oluline saavutus,” märkis Pajumaa. Ta lisas, et kuna Rosma Haridusseltsil on olemas selge arenguvisioon, otsustatigi seltsi toetada.

MTÜ Rosma Haridusselts suunab saadud toetuse uute lasteaia- ja töökohtade loomisesse, et hoogustada veelgi kohalikku arengut ning muuta waldorfpedagoogiline alusharidus Kagu-Eestis kättesaadavamaks enamate perede lastele.

Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur ütles, et sotsiaalse ettevõtluse stipendiumil on laiem tähendus. “Kuna nõudlus waldorflasteaia teenuse järele kasvab, plaanime kodanikualgatuse korras tegutsevat lasteaeda laiendada ja stipendium annab meile selleks olulise toe. Kuid veelgi olulisem – tänu sellele saame näidata, et Eesti hariduskorralduses on võimalik positiivseid muutusi ellu viia koos tegutsedes, kaasates lisaks vanematele ja omavalitsustele ka ettevõtteid ning äriorganisatsioone,“ lausus Länkur. Loe edasi: “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts

Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Hetk mahekonverentsilt Tartus. Foto: Elen Peetsmann

Eelmisel neljapäeval Tartus toimunud konverentsi „Mahepõllumajanduse arengusuunad – teaduselt mahepõllumajandusele“ osalejad näevad vajadust kiirendada innovatsiooni mahesektoris. Sellise sõnumi edastas mahetootjatele ja teadlastele konverentsil pealoengu pidanud dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist.

„Põllumajandus, mis sõltub taastumatutest energiamahukatest ressurssidest, ei saa praegusel kujul jätkuda. Ka tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, toitained tuleb suunata ringlusesse ning vähenema peab sõltuvus välistest sisenditest,“ ütles dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL. „Et mahepõllumajandus saaks peavoolusuunaks, on vaja võrreldes tänasega oluliselt kiirendada innovatsiooni: nt efektiivsete biokontrolli meetodite arendamine kahjurite ja haiguste vastu võitlemisel, mahetootmisesse sobivate sortide aretamine saagikuse tõstmiseks jpm.“ Loe edasi: Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Aasta puitehitis 2012 on Kukemõisa talu Järvamaal

Eelmisel nädalal kuulutati Eesti Rahvusraamatukogus välja konkursi „Aasta Puitehitis 2012“ võitja. Puitehitiste konkursi peaauhinna vääriliseks tunnistati arhitekt Emil Urbeli projekteeritud Kukemõisa talu Järvamaal.

Tänavu kümnendat korda toimuvat „Aasta puitehitise“ konkurssi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit puidukasutust edendava programmi Puuinfo raames.

„Aasta puitehitis 2012“ peaauhinna andis Kukemõisa talu projekteerinud arhitektile Emil Urbelile üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Puitehitise omanik sai majamärgi tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest. „Aasta Puitehitis 2012“ peaauhinna, 2000 eurot, paneb välja Eesti Kultuurkapital. Loe edasi: Aasta puitehitis 2012 on Kukemõisa talu Järvamaal

Kasside Turvakodu ootab vabatahtlike abi

Kasside Turvakodu MTÜ, mille tegevus valiti ka Eesti Loomakaitse Seltsi poolt 2012.a. kõige loomasõbralikumaks teoks, otsib endale appi vabatahtlikuid erinevatesse valdkondadesse. Igasugune abi on teretulnud, samuti ka kõik uued ideed, mõtted ja mõttealgatused. Tasu loetakse kurruvate käppade pealt.

Vajatakse vabatahtlikke:

1. Transpordiabilisi – kui Sul on auto ja nädalas kord või paar korda võimalik mõni kiisulaps loomakliinikusse ja tagasi Turvakodusse tuua, võta kindlasti ühendust.
2. Hoiukodud – natuke pikemat aega kiisule hoiukodupakkujaid on alati tarvis –
eriti nüüd, mil ilmad juba jahedad ja väikesed käpakesed vajavad esimeste miinuskraadide eest varju.
3. Kujundajat – kes aitaks tegeleda kodulehe– ja trükimaterjalidega, tooks uusi ideid, mõtteid ja lahendusi. Siinkohal on oodatud ka väikeste ettevõtete abi, kes sooviksid oma oskuse ja panuse heategevusse suunata.
4. Trükiabi – et Turvakodu tegevust laiemalt kajastada (flaierid, materjalid, messidel ja näitustel osalemise trükised).
5. Töömeest – kuldsete kätega inimest, kes aitaks siit ja sealt Turvakodu kenamaks muuta ja väiksemate töödega hakkama saaks.
6. Liivakastikoristajat – vot see amet on kasside silmis kõige väärtuslikum ning lõpliku valiku sobivuse osas teevad meie karvapallid.
7. Kassikuulajat – inimest, kes oskab kasse kuulata, näha nende hinge ning nende lood üles kirjutada.

Uute vabatahtlike kirjad on oodatud aadressile karvapallid@gmail.com
Kasside Turvakodu facebook
Kasside Turvakodu koduleht

Roheline Värav on taas valla

Kodumaiseid keskkonna-ja loodusuudiseid koondav veebiportaal Roheline Värav on taas avatud. Uuenenud veebilehte näeb aadressil www.rohelinevarav.ee.

Rohelise Värava portaalist leiab ülevaate päevakajalistest keskkonna- ja loodusuudistest ning artiklitest, mis pärinevad mitmetelt keskkonnaorganisatsioonidelt, loodus- ja teaduslehekülgedelt, online ajalehtedelt ning valitsusasutustelt.

“Rohelises Väravas on keskkonna- ja loodusvaldkonnas toimuv niiöelda peo peal – kiirelt ja lihtsalt ühest kohast kättesaadav,” selgitas Rohelise Värava eestvedaja Mariliis Tago. “Meie eesmärk on pakkuda loodushuvilisele lugejale sõbralikku keskkonda, kus teda ootavad alati ees teemakohased uudised ning puudub liigne infomüra,” lausus Tago.

“Mul ja ilmselt ka paljudel teistel Eesti keskkonnaajakirjanikel on hea meel selle üle, et Roheline Värav pärast väikest puhkust taas jätkab. Tegemist on portaaliga, kus loodusteemade vastu huvi tundvad inimesed saavad vajaliku info kenasti kätte, ilma et nad peaksid võrguavarustes lõputult ringi kolama,” arvas teadus- ja keskkonnaajakirjanik Sven Paulus. “Olen ikka ja jälle leidnud Rohelisest Väravast väärt infot näiteks ürituste kohta ja samuti häid teemasid, mida laiema publikuga jagada,” lisas Paulus.
Loe edasi: Roheline Värav on taas valla

Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda

Foto: Peeter Kümmel Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatab kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates 12. novembrist 2012, kuna nende järvede mitme majanduslikult olulisema kala püügikvoodid on täitumas.

Latika ja haugi käesoleval aastal kutseliseks kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud kalasaagid on ammendunud 90% ulatuses, mis tähendab, et kalapüügiseaduse (§19 lg6) kohaselt tuleb püük peatada. Kolmapäeva, 7. novembri seisuga on käesoleval aastal neist järvedest esitatud püügiandmete kohaselt püütud 565,5 tonni latikat ehk 92,1% lubatud saagist, 145,4 tonni haugi ehk 90,9% lubatud saagist ja 638,4 tonni koha ehk 89,4% lubatud saagist.

Kuna püügikeeld jõustub esmaspäeval, jääb kaluritele terve nädalalõpp, et püünised õigeks ajaks välja võtta.

Lisaks haugi ja latikapüügi peatamisele peatas põllumajandusminister püügi ka kõikide kutselise kalapüügivahenditega, mille kasutamine on praegu lubatud, kuna neist püügikeelu aluste kalade eluvõimelisena vabastamine ei ole üldjuhul võimalik ning ka mõrrapüügil on küsitav alamõõdulise koha eluvõimelisena vabastamine.
Loe edasi: Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda