Eesti

Harjumaal tunnustati Lea ja Heikki Ylöneni perekonda

Harjumaa kogukonna pärl 2012_Lea ja Heikki Ylöneni pere — Harjumaa kogukonna pärl 2012 on Lea ja Heikki Ylöneni pere. Foto: Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Harjumaal esile tõstetud Lea ja Heikki Ylöneni perekonda Nissi vallast.

Perekond Ylönen – Lea, Heikki ja tütar Sanna – pälvis tunnustuse tänu sellele, et nad on läbi erinevate ettevõtmiste andnud olulise panuse kohaliku elu hoogustamisele, kogukonnatunde suurendamisele ja peresuhete väärtustamisele. Tänu Lea ja Heikki eestvedamisele sai renoveeritud 19. sajandi keskpaigast pärit Nissi leerimaja, mis parandas Riisipere aleviku ilmet ning on ühtlasi üks kaunimaid kogudusemaju Eestis. Õdusas ja külalislahkes kogudusemajas saavad lisaks koguduse tegemistele sooja vastuvõtu osaliseks kõik soovijad.

Läbi EELK Nissi Maarja koguduse on perekond Ylönen olnud heaks koostööpartneriks Nissi Valla Noortekeskusele, MTÜ Lehetu Külaseltsile, MTÜ Nissi Perekeskusele ja Nissi vallavalitsusele. Koos on korraldatud lastele alevilaager, panustatud kohalike noorte töökasvatusse ja puhta elukeskkonna loomisse, olles iga-aastane partner Nissi valla õpilasmalevale. Lea ja Heikki märkavad abivajajaid ning peavad oluliseks, et kõik vallaelanikud tunneksid ennast täisväärtuslike kogukonna- ja ühiskonnaliikmetena. 2010. aastast on kogudus koostöös Nissi vallavalitsusega kutsunud jõulude eel leerimajja kõiki vallaelanikke, et üheskoos meeldivalt aega veeta ja jõulusuppi süüa.

Juba mitu aastat on Lea ja Heikki pööranud tähelepanu ka paljulapselistele peredele Lehetu külas, tuues Lehetu külakeskusesse toiduabi. Samuti on nad kaasa löönud erinevates vanemlust toetavates projektides ning võimaldanud kasutada hubast kogudusemaja mitmesuguste sündmuste läbiviimiseks. Äramärkimist väärib ka Nissi Perekeskusega koos korraldatud paarisuhte koolitus, mis oli mõeldud harmoonilisema pereelu tagamiseks Nissi vallas elavatele peredele.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaat on
Helle-Mare Kõmmus

Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab tantsupidude tunnustatud üldjuht Helle-Mare Kõmmus (fotol) Hiiumaalt. Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna raekojas.

Ullo Toomi halduskogu leidis, et Helle-Mare Kõmmus on üld- ja noorte tantsupidude üldjuhina ning oma aastatepikkuse tööga Hiiumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid ning olnud rahvatantsu traditsioonide silmapaistev hoidja ja edasikandja.

2009. aasta tantsupeo kunstilise juhi Ülo Luhti sõnul on Helle-Mare oma ema töö jätkajana olnud tantsuga seotud terve elu.

“Ta on mõtlik ja analüüsiv tantsuõpetaja ja ta oli hindamatu liige 2009. aasta tantsupeo lavastusmeeskonnas, mõtles suurelt ja töötas pühendunult. Helle-Maret tahaks iseloomustada tema enda sõnadega: naine on nagu meri – elu andja ja kandja,” ütles Luht.

Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval on tantsutaadi juubeliaasta üheks tippsündmuseks.

Helle-Mare Kõmmus on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kultuurharidustöö erialal ning õppinud tantsu Mait Agu juures. Aastast 1997 töötab ta Hiiumaal rahvakultuurispetsialistina, suunates nii kogu maakonna kultuurielu ning juhendades samal ajal ise ka mitmeid sealseid kollektiive. Helle-Mare Kõmmus on osalenud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis seitsmel korral, olles 1994. ja 1999. aastal peo üldjuht-lavastaja. 2014. aasta XIX tantsupeol on ta B1 rühmade üldjuht.

1999. aastal pälvis ta Kristjan Toropi tantsupeostipendiumi parima tantsulavastuse eest XVI üldtantsupeol. Tänavu veebruaris omistati Helle-Mare Kõmmusele teenete eest rahvakultuuri edendamisel Valgetähe V klassi teenetemärk.

1987. aastal loodud Ullo Toomi fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Paneme rohelistele toodetele märgid külge!

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabatahtlikuna osalema „Rohelise toote“ kampaanias. Selleks tuleb minna poodi, leida rohelised tooted ja märgistada need nii, et ostjad oskaks teha õigeid valikuid.

Tänavu oktoobris toimuv mahe- ja ökotoodetele tähelepanu juhtiv kampaania „Roheline toode“ ootab tegutsema vabatahtlikke üle Eesti. Ettevõtmise eesmärk on muuta jaekettides müüdavad loodussäästlikud tooted tarbijale nähtavaks poeriiulitele kinnitatava „Rohelise toote“ märgise abil. Nii lihtsustame tarbijatel tervislike ja loodussäästlike valikute tegemist.

Sinu abi vajame ennekõike Sulle sobivates kauplustes mahe- ja ökotoodete märgistamisel. Märgistamine toimub septembrikuus. Kampaania jooksul tuleb eelnevalt valitud kauplusi külastades teha kord nädalas ringkäik, märgistused üle vaadata ning vajadusel tooted korrektselt märgistada. Soovi korral saad sõbra kaasa võtta, sest seltsis on lõbusam ja silm teravam.

Vabatahtlikele pakume temaatilisi koolitusi ja juhendamist, korraldame ka ühisüritusi.

Kui soovid „Rohelise toote“ kampaanias kaasa lüüa, registreeru sellel lehel. Palun vali ka, millises poes soovid kaupu märgistada ja millistes tegevustes kaasa lüüa.

Kaupluste nimekiri täieneb jooksvalt, seega soovitame registreeruda ka juhul, kui Su kodupoodi hetkel nimekirjas pole. Ka muude tegevuste loetelu
leiad registreerimisvormist. Vali üks või lausa mitu meelepärast tegevust.

Põllumajandusministeerium soovib maareformi seaduse muutmist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi keskkonnaministrile ettepaneku seadustada kasutusvalduse üleandmine järeltulevatele põlvedele, et tagada peretalude säilimine.

„Me näeme praegu, et üha enam noori on valmis oma vanemate põllumajandustootmise üle võtma ja tegevust jätkama. Põlvkondade vahetudes on oluline, et peretalude järjepidevus säiliks,“ ütlespõllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Täna ei võimalda maareformi seadus kasutusvalduses maad teisele isikule edasi anda, sh kui tootja soovib oma ettevõtte koos kasutusvalduse lepinguga anda edasi oma järeltulijale. „Meie poole on pöördunud mitmed põllumajandustootjad, kes tahaksid oma tootmise lastele üle anda, kuid ei saa seda praeguse seaduse järgi teha. Põlvkondade vahetust soodustades saame kaasa aidata nii peretalude kui põllumajandusliku tegevuse säilimisele,“ selgitas Seeder.

Maareformi seaduse muutmine annab põllumajandustootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele võimaluse anda kasutusvaldusega maa üleabikaasale või lapsele, kes jätkab põllumajandusliku ettevõtlusega.

Käesoleva aasta 31. juuli seisuga on Eestis kasutusvalduses maad ligi 69 000 hektarit.

Kas sead teevad seatempe?

Mul on metssigade suhtes kahetised tunded. Kui ma oma tänavust kartulisaaki vaatan, siis tahaksin röögatada: „Oi sigudikud!“ Aga metsanotsudes on ühtteist ka head.

Minu esimesed mälestused metssigadest on maasikamaitselised – ajast, kui olin ise veel põlvepikkune ja käisin venna järel plekktopsike käes pikki kanaali – nii nimetati Pärnumaal saviseid kraave – metsmaasikaid otsimas. Kanaal, mis kevadel vett täis oli, kuivas suveks sootuks, vaid mõne koha peal oli vihmajärgseid loigukesi – neid poriauke armastasid metssead ja kanaalipõhi oli porilompi suunduva seapere jälgi tihedalt täis. Kanaalikaldad olid täis aga küpseid maasikaid, mida me kambakesi ikka korjamas käisime, et siis topsitäis marju suhkruga vahule hõõruda ning vanaema käest sinna peale kaevukülma piima küsida.

Mingi hetk lasi keegi aga lahti jutu, et põrsastega seapere on hirmus ohtlik ja emis kipub üllatajat ründama. Ilmselt oli selles tõetera sees ja nii me siis iga kurvi taha hoolega piilusime, et vajadusel enne metssiga putket teha. Tuleb küll tunnistada, et ühtegi metssiga me oma maasikalkäikudel ei kohanud. Alles hiljem mõistsin, et metssiga on oma tegemistes rohkem hämarikuloom ja tema päeval kohtamine on tõesti suur juhus.

Ja ka hämarikus on siga näha ja kuulda pea võimatu. See teadmine juhtus mõned aastad hiljem, kui ma koolieelikuna võisin minna seavalvesse. Kartulipõllu veerde, väikäimla katusele. Loe edasi: Kas sead teevad seatempe?

Lapsed saavad koguda loodusteadmisi

Alates tänasest algavad 83 lasteaia- ja koolilastele mõeldud tasuta RMK loodusõppeprogrammi, mis pakuvad oktoobri lõpuni võimalust koguda uusi ja värskendada olemasolevaid loodusteadmisi.

Erineva raskusastmega programme pakuvad kokku 18 looduskeskust üle Eesti. RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luksi sõnul keskenduvad programmid peamiselt praktiliste teadmiste omandamisele. “Sügis on metsas teatavasti koriluse tippaeg – selgi aastal on rohkelt pohli, seeni ja jõhvikad veel valmimas. Metsahüveks võivad olla aga ka teadmised, mille uueks õppeaastaks koos tarkusepurki talletame ning koolis või muul vajalikul hetkel kaane alt välja võtame,” selgitas Helen Luks õppeprogrammide sisu.

Sügisprogrammid viivad noored huvilised metsast rannikuni. Programmide raames minnakse seenele-marjule, et uurida, mida tasub suhu pista ja mida mitte, vaadeldakse mere ääres rändlinde, uuritakse miks peetakse jahti ja kuidas edenevad metsas sügistööd. Noortele soovitakse selgitada, et inimene ja keskkond on üksteisele vajalikud ja kasulikud. “Samuti anname ülevaade sellest, kuidas metsade jätkusuutlik majandamine tagab nende taastumisvõime ja puiduressursside olemasolu,” rääkis Luks ning lisas, et käesoleva aasta alguses alanud metsamajandamist selgitav pilootprogramm, millest võttis kevadel osa 10. klasside 676 õpilast üle Eesti, ootab samu noori ka sügisesele jätkuprogrammile. Loe edasi: Lapsed saavad koguda loodusteadmisi

Lõpule jõuab kogukonna pärlite tunnustamine

Täna jõuab lõpule konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine.

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab täna, 10. septembril koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse täna tunnustus üle Harjumaa ja Läänemaa peredele.

Harjumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Lea ja Heikki Ylöneni perekond Nissi vallast. Tunnustamine toimub täna kl 12.00 Harjumaal Nissi vallas Nissi Maarja koguduse majas.

Läänemaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Lea ja Urmas Lai perekond Risti vallast. Tunnustamine toimub täna kl 14.00 Läänemaal Risti vallas Piirsalu külas. Kogunetakse Piirsalu pargi väravas, edasi suundutakse Liiva talumuuseumi ja Piirsalu rahvamajja.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut. Loe edasi: Lõpule jõuab kogukonna pärlite tunnustamine

Õpilased saavad oma unistuste koolisööklaid luua

Tervise Arengu Instituut kutsub kõiki kooliõpilasi osalema loovtööde konkursil „Koolisöökla minu unistustes”, kus saab läbi joonistuse või video edasi anda oma nägemuse, milline peaks olema üks meeldiv ja hubane koolisöökla.

Loovtööde konkurssi erinevatel koolitoidu ja koolisööklaga seotud teemadel korraldab instituut tänavu kuuendat korda. Eelmisel aastal said õpilased fantaseerida teemal „Kui ma oleksin koolikokk” ning siis laekus kokku 528 tööd. „Konkursi eesmärk ongi võimaldada noortele kaasa mõelda tervisliku koolilõuna teemadel,” lausus Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamees. „Nii väärtustavad nad ka enam koolikokkade igapäevast tööd ning samas saavad toitlustajad õpilaste tööde varal muuta koolitoitu mitmekesisemaks, uudsemaks ning sööklaid meeldivamaks paigaks.”

Konkursil võivad osaleda kõik kooliõpilased 1.-12. klassini. Algklasside õpilased saavad konkursil osaleda tasapinnalise töö ehk (arvuti)joonistuse, maali või kollaažiga, põhikooliõpilased kas tasapinnalise töö või videoga ning gümnaasiumiõpilased videoga. Tasapinnaline töö tuleb valmistada individuaalselt, videod kas grupi või klassi ühisloominguna. Loe edasi: Õpilased saavad oma unistuste koolisööklaid luua

2011. aasta ID-kaardid tuleb välja vahetada

Infoturbespetsialistid avastasid ID-kaartidest turvariski ja väljavahetamisele läheb 120 000 kaarti.

Riigi infosüsteemide arenduskeskuse (RIA) peadirektori asetäitja Kalle Arula sõnul avastati potentsiaalne turvarisk rutiinse kontrolli käigus.

Arula kinnitas, et inimesed võivad rahulikud olla, sest kaart ei ole praegu väärkasutatav ega lahti muugitav. „See on vaid matemaatiliselt välja arvutatud võimalus,” kinnitas Arula. See on tema sõnul võrreldav turvauksega, millel on mitu lukku ja üks neist on vigane. Seega – viga on, aga otsest ohtu praegu pole. Loe edasi: 2011. aasta ID-kaardid tuleb välja vahetada

Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades

Keskkonnaamet, Eesti Arhitektide Liit ja Viinistu kunstimuuseum korraldavad 11. septembril algusega kell 13 Viinistu kunstimuuseumi kabelis mõttekoja “Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades“. Päeva modereerib arhitekt Ülar Mark.

Mõttekojas räägitakse uusarhitektuuri sobitumisest külakeskkonda, reeglitest ja loomest, käimasoleva arhitektuurse visioonikonkursi „21. sajandi kodu Lahemaal“ eesmärkidest ning Lahemaa külade inventuuride valguses tehtud ettepanekutest uushoonestuse tingimustele.

Mõtteid vahetavad tuntud arhitektid ja arhitektuuriloolased nagu näiteks Jaan Tiidemann, Lilian Hansar, Emil Urbel, Jaak Huimerind ja paljud teised. Päeva lõpetab jalutuskäik Viinistu külas.

Seminar on kõigile tasuta.

Maaülikoolis alustas tegevust pereülikool

Maaülikoolis alustab tegevust pereülikool

Laupäeval, 8. septembril alustas Eesti Maaülikoolis tegevust pereülikool, kuhu on oodatud õppima lapsed koos vanemate ja vanavanematega.

Septembrist kuni juunini toimuvad iga kuu teisel laupäeval pereülikooli õppepäevad. „Samal ajal, kui täiskasvanutele toimuvad loengud, on lastel võimalus meisterdada, nuputada, mängida ja osaleda sarnasel teemal töötubades,“ rääkis Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas.

Iga kord räägitakse uuel teemal – toimub tervisliku toidu päev, energiapäev, lemmikloomapäev, mürapäev, rahapäev, metsapäev, kala- ja järvepäev. „Maaülikoolis uuritakse väga põnevaid teemasid ning pereülikoolis räägitakse sellest, mis mõjutab meie igapäevast eluolu, millele me muidu võib-olla ei oskagi tähelepanu pöörata. Lisaks antakse praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevast käitumist säästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks muuta.“

Loenguid peavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud ning lastega tegelevad sama eriala üliõpilased. Õppetöö toimub maaülikooli õppehoonetes, aga ka Järvseljal metsas, Rõhu katsejaamas ja Võrtsjärve ääres.

Pereülikooli toimumist toetavad Eesti Maaülikool, Hasartmaksumängu Nõukogu ja Tartu Linnavalitsus.

Rammumees tõusis maailma eliidi hulka

Gibraltaril toimunud rammumeeste meistrite liiga etapil teise koha saanud Valgamaa rammumees Lauri Nämi läheb kahe nädala pärast oma esimesele MM-le.

Gibraltaril oma seni parimat tulemust liigas näidanud Nämi sõnas, et juba siis, kui ta USAs Los Angeleses maailmameistrivõistlustel finaali jõuaks, oleks see suur saavutus, sest kohal on maailma tipud. Loe edasi: Rammumees tõusis maailma eliidi hulka

Eesti ööjooks alustab kolmandat hooaega

Eesti ööjooksu peakorraldaja Marko Tormi sõnul algab registreerimine III ööjooksule, mis toimub järgmise aasta 7. juunil, tänavu 1. novembril.

“Poolteist kuud tegutsemist on nüüdseks võimaldanud 2013. aastal ees ootavat ka ürituse veebilehele sisestada. Veebilehelt www.eestimaraton.ee on võimalik leida enamiku kolmanda Eesti ööjooksu infost. Lisaks värske info Aqva Spaa “Terve Rakvere liigub” liikumissarja kohta, millega alustatakse 17. septembril,” rääkis Torm. Loe edasi: Eesti ööjooks alustab kolmandat hooaega

Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Juba mitmel aastal on kaks veteranist masinameest esitlenud Põltsamaal huvilistele vanaaegseid rehepeksumasinaid tööprotsessi käigus. Rehepeksupäev saab teoks ka järgmisel kolmapäeval Põltsamaa Ametikooli juures. Põltsamaa mehe Valdeko Kippuse sõnul on tal rehepeksupäeva korraldamiseks saavutatud kokkulepe Põltsamaa Ametikooli direktori Viive Kibenaga. Muutuvad ju endisaegsed masinad üha haruldasemaiks ja see põlvkondki, kes nendega töötada oskab ja neid oma noorusajast mäletab, hakkab tasapisi kaduma. Seetõttu on Kippuse kinnitusel äärmiselt oluline, et ka noored näeksid ja saaksid praktiliselt järele proovida, kuidas selliste masinatega reht peksti. Loe edasi: Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?

Suvekuudel üha aktiivsemalt tõstatunud küsimus toiduainete hinnatõusu kohta on igati aktuaalne küsimus. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu on maailm tõepoolest sisenemas kõikuvate toiduhindade ajastusse. Olukorraga paremaks toimetulekuks saab aga igaüks midagi ära teha, andes oma panuse kodumaise toidutootmise järjepidevusse.

Alustagem sellest, et toiduta ei saa, toit on eksistentsi küsimus. Ajalooliselt on toit olnud seotud ka julgeolekuga, mistõttu on kohalikku toidutootmist, just nagu riigikaitsetki, läbi aastasadade püütud ühel või teisel moel toetada ja edendada. Nii oli näiteks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika loomisel 50 aasta eest peamine eesmärk kindlustada end nälja vastu ning tagada põllumajandussektorile stabiilsus.

See eesmärk on püsivalt olnud täidetud juba 1980. aastate lõpust, mil toiduga kindlustatus oli ELis muutunud sedavõrd enesestmõistetavaks, et toetamise vajalikkus kahtluse alla seati. Tollastest ideedest tulenevalt reformiti EL laienemise eel põllumajanduspoliitikat mõnevõrra turusõbralikumaks ning jõuti hektaripõhiste otsetoetuste ja maaelu arenguni.
Loe edasi: Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?

Eesti esindajana ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioonis asus tööle Siim Tiidemann

Reedel, 7. septembril toimub Roomas eesistujariigi Eesti eestvedamisel ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) Euroopa regiooni juhtimiskoosolek, mida juhatab alates septembrist Eesti esindajana tööle asunud Siim Tiidemann.

“Meie eesistumise kava FAO Euroopa regioonis näeb ette koostöö edendamist regioonis – tahame suurendada riikide kaasatust ning tõsta Euroopa regiooni nähtavust globaalsel taustal,” selgitas Siim Tiidemann. “On oluline, et Euroopa regioon võtaks senisest enam ette Euroopa ühist huvi väljendavaid teemasid ning jõuaks neis ka ühispositsioonideni.”

Peamiste teemadena on Eesti oma eesistumise kavas FAO Euroopa regioonile välja pakkunud erasektori rolli põllumajanduse ja toidusektori arengus, Euroopa põllumajandus- ja toidutootmise potentsiaali ning toidutootmise ketis tasakaalustatuma arengu esmatootmise, töötlemise ja turustamise vahel.

“Toidutootmise kasvava tähtsuse rõhutamiseks teeme ettepaneku, et ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon ning eriti selle Euroopa regioon oleks selgelt esindatud maailmanäitusel Expo 2015, mille teemaks on planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine,” ütles Tiidemann.

Siim Tiidemann on alates 1. septembrist Eesti esindaja FAO juures, vahetades seoses ametiaja lõppemisega välja Ruve Šanki, kes asub tööle põllumajandusministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhatajana. Siim Tiidemann töötas põllumajandusministeeriumis 2003. aastast, alates 2008. aastast välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhatajana.

Konkurss „Aasta Puitehitis 2012“ on avatud

Puuinfo ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutavad välja tänavuse Aasta Puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Tööde esitamise tähtaeg on 30. september.

Tänavu kümnendat korda toimuvale konkursile on oodatud ehitised (hooned, rajatised) või ehitiste grupid, mis on valmis või valmivad hiljemalt 30.09. 2012. Konkursile ei lubata varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitisi. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks. Aasta puitehitise määramisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.

Töid võivad esitada nii era- kui juriidilised isikud. Võistlustingimused ja lisainfo leiate Puuinfo kodulehelt. Palume täidetud ankeet (ankeet) saata elektrooniliselt, tavapostiga või tuua aadressil: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (Viljandi mnt 18a, Tallinn 11216) või Eesti Arhitektide Liidu kontorisse (Lai 31, Tallinn 10133). Ankeedid võib saata ka faksiga numbrile 656 76 44.

Ehitise konkursile esitamise tähtaeg on 30. september.

Konkursi tulemused kuulutatakse välja 8. novembril Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2, Tallinn) toimuval arhitektuurikonverentsil “Puit- homse elukeskkonna võti”. Esitatud töid presenteeritakse Eesti Rahvusraamatukogus toimuval auhinnatseremoonial ja Puuinfo kodulehel.

Peapreemia (2 000 €) antakse võitnud ehitise arhitektile.

Eripreemiate väljaandjad:

UPM-Kymmene Otepää AS – parima vineeri kasutuse eest (700 €)
Peetri Puit OÜ – arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (700 €)
Rait AS (Raitwood) – höövelmaterjali parima kasutuse eest (700 €)

Eesti Puitmajaliit – auhind „Aasta Tehasemaja“ tiitli võitjale. Võistluse juhend.

Mullu sai Aasta Puitehitise tiitli Peeter Loo ja Jan Skolimowski (KAMP AB) projekteeritud väikevorm Padise vallas. Hoonet peeti parimaks just tänu selle arhitektuursele sobivusele looduskeskkonda.

Konkurssi korraldavad Puuinfo ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Võistluse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad.

ELF kutsub talguplaane punuma

ELF kutsub üles oktoobri esimesel nädalavahetusel looduse heaks talguid korraldama. Sellele kaasa aitamiseks on meil välja panna kolm rahalist talgutõru (à 250 EUR). Julgustame kõiki omi algatuste kirjeldusi saatma – talgujuhi taust, tööplatsi asukoht ja talguliste rohkus eelist ei anna. Talguplaan tuleb kokku punuda ja teele panna hiljemalt 19. septembril.

Lähemalt loe: http://talgud.ee/lugu/talgut6rud

Nii oma talguplaanide punumise jaoks inspiratsiooni kogujaid, kui ka niisama heast peast talgutajaid ootame ka tuleva nädalavahetuse talgutele: Teorehe kõretalgud Matsalus 14. – 16. september 2012

Hea võimalus teha veelkord töine kummardus Eesti ühele haruldasemale kahepaiksele ning võtta poriste püksipõlvedega osa Matsalu loodusfilmide festivalist nii, et keegi pahaks ei pane. Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe

Talgud Vormsil 14. – 16. september 2012
Piisav põhjus sellele kaunile saarele sõita on talguliste abikäsi vajavad loopealsed Rumpos. Talgulisi kostitatakse Vormsil Astrid Lindgreni raamatutest tuttava hubasuse, õduduse ja lihtsusega. Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi

Meridemmi budokool tegutseb nüüd ka Põlvas

MTÜ Meridemm viib Põlvas läbi karate- ja judotrenne.

Trennid toimuvad Põlva KEK-i spordisaalis teisipäeviti ja neljapäeviti.

Judo lastele 17.00- 18.30

Wado Ryu Karate 18.30- 20.00

Hokutoryu Ju Jutsu 20.00- 21.30

Treeningutest osavõtumaks 20 eurot kuus.

Täpsem info tel 53 430 055

Treener Ilmar Koort

Võrumaa õpetajad kirjanduslikke jalajälgi otsimas

pilt — Külas Kütioru avatud ateljees. Foto: Kaile Kabun

Vastseliina kihelkonnas on palju kirjanduslikke jalajälgi, näitas retk, mille võtsid läinud nädalal ette Võrumaa eesti keele ja ajaloo õpetajad.

Seekordne suvelõpurännak oli juba kolmas omataoline: läinud aastal sõideti mööda Rõuge kihelkonda ja tunamullu uuriti kultuuriinimeste astumisi Urvaste kihelkonnas. Tee märkisid maha Helle Laanpere Võru lasteraamatukogust, Raili Leesalu Võrumaa emakeeleõpetajate ainesektsioonist ja Tiia Allas Võru instituudist.

Esimene peatus tehti Kütioru avatud ateljees, mis on olnud suviti kunstiinimestele nagu meepott. Nüüd oli ilm juba sügiseselt rõske ja ateljee perenaise Leelo Lauritsa abiga õnnestus luua ettekujutus sellest, kuidas õhk kõrghooajal loominguliste inimeste üheshingamisest väreleb.

Järgmine peatus oli Vastseliina linnuse juures, kus SA Vastseliina Piiskopilinnus juhataja Ivar Traagel juhatas retkelised korraks keskaega ja Piir kõrts pakkus Võrumaa mekiga sööke.

Oma kodumurul Orava vallas Pura talus võttis külalisi lahkelt vastu Vastseliina kihelkonna praeguse aja üks tuntumaid kirjanikke Leo Kunnas.

Tee peale jäid veel Tika talu (praegu Lepiku), kust on pärit kirjamees Evald Loosaar ja näitleja Venno Loosaar. Niisamuti sai seal müstikat püüda: sealsamas elas kunagi ju Eesti kagunurga suurim ettekuulutaja Kordo.

Raamatuid – koduloolisi jutte, mõtisklusi, lapsepõlvekillukesi, rahvajuttude üleskirjutusi – on Vastseliina kandi inimeste sulest ilmunud omajagu. Helle Laanpere oli neist kokku pannud pika nimekirja ning võtnud bussi tutvumiseks terve kastitäie kirjasõna. Oli kosutav bussiaknast metsa ja maad vaadata ning sirvida raamatuid, mis on sealt toitu saanud.

Viimane koht, kus retkelised jala bussist välja tõstsid, oli Vastseliina kihelkonna endise aja kõige tuntuma kirjaniku Karl Ast Rumori Päevakeste talu õu. Praegu hoiab tema vaimsust seal kunstnik Jan Tammik.

Kaile Kabun

Lugu on ilmunud võru keeles 4. septembri Uma Lehes.

RMK kutsub seenepäevadele

15_kivipur — Kivipuravikud. Foto: hariduskeskus.ee

Terve septembrikuu toimuvad RMK looduskeskustes seenepäevad ja korraldatakse seenenäitusi. Esimesed seeneretked toimuvadki juba sel nädalavahetusel, 8. septembril Pärnu-, Võru- ja Põlvamaal. Ka Sagadi metsakeskus avab sel nädalavahetusel traditsioonilise seenenäituse.
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul toimub seenenäitus juba kümnendat korda. „Tänavune aasta on olnud suurepärane seeneaasta, suhteliselt soe ja niiske ilm on seentele hästi mõjunud,“ ütles Krista Keedus ja lisas, et heale söögiseenesaagile loodetakse lisaks ka põnevaid leide. „Aga mis seened tegelikult näitusel eksponeeritud saavad, saame teada täna-homme peale seenekorjeretki,“ sõnas Keedus.
Üle Eesti korraldab RMK sel ja järgmistel septembrikuu nädalavahetustel veel mitmeid seenepäevi ja -näitusi, kus tutvustatakse praegu metsades leiduvaid seeni, aidatakse seeni määrata ja sarnastest liikidest eristada. Lisaks korraldatakse seeneretki koos juhendajaga, pakutakse seeneroogasid ja tegevusi lastele. Kui toimub retkele minek, siis osalejatel palutakse kaasa võtta seenenuga ja korv ning riietuda vastavalt ilmale. Kõik üritused on külastajatele tasuta, ent vajalik on osalemisest ette teatamine. Vaata lisa RMK ürituste kohta kalendrist: http://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender

Mahhe-huvi nõsõs

Mahhe süük huvitas kõrrast inämbit inemiisi, näüdäs’ mahhesöögipäiv Hartsmäe talon Haanimaal 26. põimukuu pääväl.

Hollo Agu Hartsmäe talo muro pääle tull’ kokko 60 inemise ümbre.

Oll’ ka õigõ kotus, kon mahhest söögist märgota. Hartsmäe talol om ligi 110 hektärri haritavat maad ja suurõmba jao pääl tuust kasvatõdas mahhet terä- ja aiavillä.

Peremehel Hollo Agul ei olõ põllumehe rassõ tüü viil är võtnu himmo kõkkõ pruuvi: tä kasvatas kõgõ muu kõrval rapsi, rüpsi, tatrikku, saat kardokakuurma Lätti tärklüse tegemises jne.

Õlipress om täl hindäle kah joba soetõt ja koton õli tegemise pruuv tä pia är.

Pääle põllu pidä Hartsmäe talo sarviliidsi ja tsiko. Üte naist viimätsist oll’ pererahvas küläliisi hääs andnu ja veenü savvusanna. Tuud hõngu, mis sannast tull’, käve kõik seo rahvas nuhutaman.

Suur suidsulihameistri Veeroja Eda kitt’ Hollo Agulõ perrä, et suvinõ suidsuliha ei olõ tõtõst iks tuu, mis tä olõma piät. Loe edasi: Mahhe-huvi nõsõs

Rõuge golfiklubi ootab huvilisi

Rõuge golfiklubi ootab huvilisi 6. ja 11. septembril kell 17 Jaanipeebu surnuaia kõrval asuvale muruplatsile projekti “Tervist edendav kogukond” raames golfimänguga tutvuma. Tutvustame
golfimängu olemust, varustust, löögitehnikat, reegleid ja muud mänguga seonduvat. Harjutame ja mängime. Info tel 5560 3989.
Laupäeval, 8. septembril kell 18 toimub pikima avalöögi võistlus “Ilge Litt”, kus võitjaks osutub see, kel õnnestub pall lahtilöögi kohast kõige kaugemale toimetada.

Rõuge Meistrivõistlused golfis toimuvad 9. septembril kell 12. Rändkarikasleiab uue omaniku. Meistrivõistlusi toetavad Rõuge vald, Niitvälja Golfikeskus ja Andre Laine. Info tel 5560 3989

Otepääl avatakse Eestis ainulaadne rulapark

Laupäeval, 8.septembril kell 13 avatakse Otepääl uus rulapark. Avamisüritusel ootab Eesti esimene päris betoonist park noori osa saama põnevast avamisvõistlusest.
Rulapargi üks ehitajatest, Rein Erik Jõe OÜst Betoondetail sõnas, et Otepää 320 m² suuruse rulapargi näol on tegemist Eesti esimese monoliitse betoonpargiga. „Tõenäoliselt on tegemist ka kogu Baltikumis ainsa taolise pargiga, Jurmalas on ehitatud samuti betoonpark, kuid see on detailidest kokku pandud,“ ütles Rein Erik Jõe.
Algatus rulapargi ehitamiseks Otepääle tuli lastevanematelt, edasi hakkas ideega tegelema Otepää vallavalitsus. „Rulapargi ehitamisega hakkasime tegelema juba 2009. aastal, mil tellisime selle projekti MTÜ Otepää Õhujõud käest,“ meenutas vallavanem Merlin Müür. Tulevikus on vallavalitsusel plaanis paigaldada rulapargi platsile valgustus istumispingid ja prügikastid
Avamisel esineb Otepää tantsutrupp FeelingGood, pealtvaatajad saavad nautida Big Air võistlust, kuhu on kutsutud oma ala tegijad üle kogu Eesti.
Monika Otrokova

Vikipeedia ootab taas kultuurimälestiste pilte

Juba teist aastat korraldavad MTÜ Wikimedia Eesti ja Muinsuskaitseamet septembrikuus fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse”, et Vikipeedia saaks juurde vaba kasutusõigusega fotosid ning inimesed pööraksid rohkem tähelepanu meid ümbritsevatele kultuuriväärtustele.

Kümme parimat fotot saadetakse edasi konkursile “Wiki Loves Monuments”, mis nüüdseks on kasvanud ülemaailmseks. Eelmisel aastal osales 18 Euroopa riiki ning kokku laaditi üles rohkem kui 165 000 fotot.

Võistlusel osaleda võib igaüks piiramatu arvu fotodega. Eriti oodatud on jäädvustused mälestistest, millest vabas veebientsüklopeedias veel pilte ei ole. Seda saab lihtsalt kontrollida Vikipeediasse koostatud mälestiste loenditest. Fotod tuleb avaldada vaba kasutuse litsentsi all ja laadida konkursi kodulehelt leitava vormi abil üles septembri jooksul, pildistamise aeg võib olla ka varasem.

Parimate Eestis tehtud fotode autoreid ootab 300 EURO suurune auhinnafond, lisaks ajalehetellimused ja raamatud. Eriauhindu on pannud välja näiteks Tartu linn parimate Tartu fotode eest, Tartu Ülikool parima ülikooliteemalise pildi eest, Võru Instituut ajaloolise Võrumaa fotode autoritele, ajakiri Kodu ja Aed parima koduna kasutatava mälestise pildi eest jt. Auhinnalised teosed, millest koostatakse ka rändnäitus, valib välja fotograafidest ja kultuuripärandi tundjatest koosnev zürii.

Lisainfo: