Urmas Saard

Sindi ajalooklubi kogunes jälle ja Ungari mälestab punaterrori ohvreid

Sindi ajalooklubi kaheksanda hooaja esimesel kogunemisel kõneldi täna 60 aastat tagasi alanud Ungari ülestõusust, mille Nõukogude Liit veriselt mahasurus.

Marko Šorin ja Lembit Roosimäe räägivad Sindi muuseumis toimuval ajalooklubi kogunemisel 1956 a Ungari ülestõusust Foto Urmas Saard — Marko Šorin ja Lembit Roosimäe räägivad Sindi muuseumis toimuval ajalooklubi kogunemisel 1956 a Ungari ülestõusust. Foto: Urmas Saard

Kolmapäeval, 19. oktoobril esinesid Sindi ajaloohuvilistele põhjalikult ettevalmistatud ettekannetega ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe ning harrastusajaloolane Marko Šorin. Mõlemad rääkisid erinevaid allikaid kasutades, aga faktide võrdluses täiesti usaldusväärselt ühest ja samast sündmustikust.

Šorin oli läbi lugenud täpselt viis aastat tagasi trükist ilmunud eesti keelde tõlgitud raamatu “35 päeva”, mille tõlkija oli Hedda Maurer, toimetaja Paul Kokla ja avaldaja kirjastus Tänapäev. Lootust andvalt alanud, kuid koletuslikult lõppenud 1956. a oktoobri- ja novembripäevadest kirjutab Austria põgenikelaagris vahetult pärast toimunut Budapesti Tehnikaülikooli üliõpilane Béla Lipták, kes toona oli kõigest kahekümnene. Kuna mälestusteraamatus kirjeldatakse äärmiselt isikliku kogemuse põhjal ülikiirest lootuse vahetumisest lootusetuse vastu, siis julgeb Šorin seda lugu väga soojalt ka kõigile teistele soovitada.

Loe edasi: Sindi ajalooklubi kogunes jälle ja Ungari mälestab punaterrori ohvreid

Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Taani jazzmuusik Methe Danefeldt laulis eile õhtul Pärnu Rüütli tänaval asuvas Avangard Galeriis, kus võis veel viimast päeva vaadata ka Eesti nüüdisaegse fotograafia ühe pioneeri Herkki-Erich Merila isikunäitust „Real Estate of Mind”.

Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik Foto Urmas Saard — Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik. Foto: Urmas Saard

„Tänasel õhtul tahan ma teiega jagada enda muusikalist leidu,“ ütles laulja tutvustuseks Kaie Sauga, kes on Tallinna kammerkoori Flora üks dirigente, hääle treener ja ka Methe Eestisse kutsuja. „Õppisin mõned ajad tagasi Taanis ja seal ma leidsin, et tema on just see inimene, keda tahan näidata rahvale.“

Lisaks laulja kutsumusele on Methe ka helilooja ja koorijuht, kes õpetab ja dirigeerib gospel-muusikat. Õppinud on õhtu külaline Taani Complete Vocal Institute’is ja koduriigi parimate lauljate juures. Mullu andis Methe välja oma jazzmuusika debüütplaadi nimega “Family Album“, millel kõlavad laulud perest, armastusest ja lähedusest. Plaati osteti lausa keset kontserti ja paluti kohe autogrammigi. Tema laulud loovad rahuliku sooja tunde. Nüüdsel vastandumise ja ettearvamatuse ajajärgul mõjub taoline sõnum erilist turvalisust sisendavana.

Loe edasi: Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Sindi gümnaasiumi meediaõppe valikuga gümnasistid tutvusid põhjalikumalt Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Vanemuise teatriga mitte üksnes meelahutuse eesmärgil, vaid ühendasid meeldivad elamused uudisnupu koostamise harjutustega.

Eesti Rahva Muuseum Raadil Foto Urmas Saard — Eesti Rahva Muuseum Raadil. Foto: Urmas Saard

ERMi ja Vanemuise teatrit külastas Sindi gümnaasiumi meediaõppega 10. a klass eelmise nädala neljapäeval, 13. oktoobril.

Ajaleheuudiste ja telepildi vahendusel olid õpilased hästi teadlikud ERMi uuest hoonest. Tartusse teele asudes peeti väljasõitu üheks tavaliseks ekskursiooniks, millest erilisi üllatusi ei osatud oodata. Ekslikuks osutus arvamine, et ERM paikneb kesklinnast kusagil ääretult eemal. Tegelikult asub vähem kui poole tunni pikkuse jalutusteekonna kaugusel. Kohale jõudes ületas ERMi nägemine mitmeid kordi varajasemat kujutlust.

Hiigelhoonesse jõudes pildistati ühena esimestest väljapanekutest Jakob Hurda büsti. Pileti kätte saamise järel laskuti korrus allapoole garderoobi. Giidi jutustusi kuulates liiguti ajas tänapäevast minevikku. Võimalik olnuks alustada ka minevikust ja tulla tagasi tänasesse päeva. ERM on Läänemeremaade suurim ja moodsaim muuseum, mis avas külastajatele uksed oktoobri esimesel päeval.

Loe edasi: Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Perekond Oltre on tänavuse Sindi kodukaunistamise konkursi võitja

Kümmekond päeva tagasi kinnitati neljaliikmelise hindajate valiku põhjal Sindi kodukaunistamise konkursi 2016 võitjaks Linnuriiki kaunistav eramu.

Sindi kodukaunistamise konkursi 2016 võitjaks tunnistatud perekond Oltre elamu Foto Urmas Saard — Sindi kodukaunistamise konkursi 2016 võitjaks tunnistatud perekond Oltre elamu. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse 11. oktoobri istungil otsustati kinnitada käesoleva aasta Sindi linna kodukaunistamise konkursi võitjaks Linnuriigis asuv eramu aadressil Leevikese 8. Kodukaunistajad Ene ja Aare Oltre saavad premeeritud 200 euroga, millele lisanduva tulumaksu tasub linnavalitsus. Rahalise preemiaga käib kaasas ka elamu külge kinnitatav ehisplaat. Traditsiooniliselt antakse autasu pidulikult üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval kontsertaktusel.

Kodukaunistamise konkursi võitja väljaselgitamiseks tegid parima valiku otsimisel tööd linnaaednik Mirko Reiman, ehitusinsener Arvid Arroval, finantsjuht-pearaamatupidaja Sirje Nõmm ja linnasekretär Birgit Kuusk. Reiman ütles, et oma soovitava sõna võinuks valikute pakkumisel öelda ka linnakodanikud. Paraku aegsasti tehtud üleskutsele mitte keegi ei vastanud.

Loe edasi: Perekond Oltre on tänavuse Sindi kodukaunistamise konkursi võitja

Marge Kimmel õpetab neli aastat tagasi õpitud käsitööd

Täiskasvanu õppija nädala osana toimus täna õhtul Sindi seltsimajas käsitöökaartide ja külmikumagnetite valmistamise töötuba.

Marge Kimmel (paremal) juhendab käsitöökaartide valmistamist Foto Urmas Saard — Marge Kimmel (paremal) juhendab käsitöökaartide valmistamist. Foto: Urmas Saard

Läinud nädala reedest kuni ülehomseni kestva täiskasvanu õppija nädala (TÕN) tegemistega liitus ka Sindi seltsimaja, et harjutada lihtsat käelist tegevust. Marge Kimmeli juhendamisel osales 11 naist. XIX TÕNi juhtmõte „Õige aeg on õppida“ sobib hästi ka käsitöö erinevate võimaluste vastu huvi tundvate inimeste innustamisel. Kaartide meisterdamisel kasutati erinevaid tehnikaid: mustrilisi pabereid, templeid, paelu, kivikesi, pärleid, nööpe.

Kimmel jagas neid käsitöö võtteid ja kogemusi, mida oli ise omandanud neli aastat tagasi umbes samasugusel TÕNi õppepäeval. Igapäevaselt töötab ta politseis uurijana, aga käsitöökaartide valmistamine ja oma oskuste edasi andmine kõigile huvilistele on Kimmeli jaoks meeldiv ajaviide, millest jätkub rõõmu nii endale kui paljudele teistelegi.

Lisaks kääridele ja liimile kasutati abivahendina spetsiaalset mehaanilist tööriista, mis lõikab ja pressib reljeefseid mustreid. Seadeldist nimetatakse võõrkeelselt: embossing. Kimmeli sõnul on see masin alati kõige suuremat huvi äratanud. Pealtnäha lihtne ja mõõtmetelt väike abivahend on mitmete tööoperatsioonide jaoks täiesti asendamatu. Siiski on see üksnes abivahend. Kogu loomingulise töö pidi iga kaardimeistriks õppija ikkagi ise ära tegema.

Loe edasi: Marge Kimmel õpetab neli aastat tagasi õpitud käsitööd

Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Sindi laulukoor, Tarvastu Üits viis, Kolga-Jaani Jaaniko ja Paikuse Šal-lal-laa osalevad oktoobri lõpus Tšehhis toimuval mainekal rahvusvahelisel lauluvõistlusel Bohemia Festival Praga Cantat.

Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas Foto Urmas Saard — Aino Edo, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Festivali peetakse 27st kuni 30nda oktoobrini 30. korda. Selle algataja ja president on Miroslav Kesler. Võistulaulmist korraldatakse kahel järjestikusel päeval. Esindatud on tosin riiki, neist kaugemad Indoneesia ja Malaisia. Kokku osaleb 23 koori. Üle mitme aasta sõidavad taas sellele konkursile ka Eesti koorid. Eelseisvast reisist rohkem kui tuhande kilomeetri kaugusel asuvasse Prahasse räägivad lähemalt Sindi laulukoori koorivanem Aino Edo, nii Sindi laulukoori kui Šal-lal-laa liige ja reisi korraldaja Deivi Kõiv ning Sindi laulukoori dirigent Kristel Reinsalu, kes on ühtlasi ka Šal-lal-laa juhendaja.

Laulunaised räägivad, et esimese sarnase kogemusega puutusid nad kokku 2012. a sügisel. Siis osaleti Hispaanias Barcelona rahvusvahelisel rahvalauluseadete koorifestivalil “Euroopa ja tema laulud”, mida korraldab Roomas asuv rahvusvaheline assotsiatsioon Amici Della Musica Sacra. Kuigi varem toimusid festivalid konkursina, kus Eesti lauljad saavutasid väga häid tulemusi, jäeti tookord viimase hetke teatamisega võistulaulmine ära. Muidugi oli lauljatel kahju.

Loe edasi: Ulgandi ja Šal-lal-laa võistlevad Bohemia festivalil

Jõõpre lapsed külastasid Sindi automudelismi ringrada

Täna said Jõõpre kooli 2. klassi õpilased käe valgeks Sindi automudelismi ringrajal.

Johannes Mets ja Karin Mets Foto Urmas Saard — Johannes Mets ja Karin Mets. Foto: Urmas Saard

Õpetaja Kati Lindt tõi pärast koolipäeva lõppemist koos lapsevanema Marko Metsaga oma klassi 15 õpilast Sinti, kus asub üks riigi parimaid mudelautode ringradasid. Samas klassis õpib ka MTÜ Sindi mudelisport juhataja Johannes Metsa poja tütar Karin, kellel juba üksjagu sõidu kogemusi. Tema õde Karmen on juuniorite arvestuses väga palju suurepäraseid tulemusi saavutanud ja nõnda ka väikeõele innustavat eeskuju andnud. Paraku ei luba aastad varsti enam Karmenil juuniorite arvestuses võistelda ja uus pealekasv andekate mudelsportlaste näol eluliselt oluline.

Alles möödunud nädalal külastasid ringrada ja proovisid kätt Sindi gümnaasiumi 3. klassi õpilased ja nende õpetaja Eneli Arusaar. Johannes Mets ei arva, et kõigist peaksid saama mudelsportlased. Aga tehnikaspordi võimaluste tutvustamine võib mingil ajal mõne jaoks ka tõsisemat huvi äratada. Enamike laste jaoks on taolised erandlikud lustisõidud erilist vaimustust pakkuvad. Tänagi oli ringraja saal ülemeelikult rõõmsaid hüüdeid täis. Kohe ei tunneta käsi puldi hooba, millega reguleeritakse kiirust. Mudelautod liiguvad siis kas jõnksutades väga aeglaselt või teisel juhul põrkuvad kurvides vastu serva, mõnel korral prantsatavad suure kaarega lennu järel põrandale.

Loe edasi: Jõõpre lapsed külastasid Sindi automudelismi ringrada

Kutse president Pätsi ümbermatmise mälestustalitusele

Reedel, 21. oktoobril mälestatakse president Konstantin Pätsi ümbermatmise 26. aastapäeva Tallinnas Metsakalmistul.

Algusega kell 12 leiab perekonna rahulas aset mälestustalitus. Hingepalve lausub isa Justinus. Tähtpäevakõne peab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Kohal on lipuvalve. Kõik presidendi mälestuse austajad on oodatud lilleõie ja küünlaga.

Kell 14 algab korporatsiooni Fraternitas Estica ruumides (Pikk 39, II k.) mõttevahetus“Konstantin Päts Eesti Vabariigi 100. aastapäeva raamistikus“. Osalevad Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esindajad. Osavõtt vaba.

President Konstantin Pätsi ümbermatmise 25 aastapäeva tähistamine Tallinnas Metsakalmistul Foto Urmas Saard →

Samal teemal:

Veerand sajandit Eesti esimese presidendi ümbermatmisest

Presidendi säilmete kodumaa mulda sängitamisest möödub 25 aastat

Lõuna-Eestist osaleb Prototroni ideekonkursil 36 meeskonda

Rahastu Prototroni ideekonkursile esitas Lõuna-Eestist oma idee kokku 36 meeskonda, neist 17 olid Kagu-Eestist. 15. oktoobril lõppenud Prototroni sügisesse taotlusvooru esitati kokku 192 taotlust, mille seast selguvad detsembri alguseks parimad.

Jõukuul selgub, kelle idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust

Järgneva pooleteise kuu jooksul peavad meeskonnad suutma tõestada, et just nende idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust, Tehnopoli inkubatsiooni ja Hedman Partersi õigusnõustamist.

Prototroni tegevjuhi Jana Pavlenkova sõnul täitus ideekonkursi korraldajate soov innustada rohkem kaasa lööma ka aktiivseid inimesi ja ettevõtteid väljastpoolt Tallinna. “Sel korral võtsime fookusesse mõned Eesti piirkonnad ning kolmandik taotlusi on laekunud sihtpiirkondadest – 35 esitati Ida-Virumaalt ning 36 meeskonda oli Tartust ja Kagu-Eestist. See näitab, et uudsete lahenduste ja ettevõtlikkuse potentsiaali on küllalt ka väljaspool Tallinna,” lausus ta.

Loe edasi: Lõuna-Eestist osaleb Prototroni ideekonkursil 36 meeskonda

Käsitöö aitab säilitada tööharjumust

Täna keskpäeval avati Sindi muuseumis ära viskamisele määratud materjalidest valmistatud uuskasutusega esemete näitus “Vanast kraamist uus“, mille esitleja on Sindi tööharjutus klubi.

Näitus Vanast kraamist uus Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Näitus “Vanast kraamist uus” Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Sindi Sotsiaaltöökeskuse majas tegutsev Sindi tööharjutus klubi on tegutsenud tosina inimese osavõtul ja MTÜ Eneseabi keskuse tegevusjuhendaja Iivi Kallaste juhendamisel alates augusti keskpaigast. Valdavalt elavad käsitöö huvilised Sindis, mõned linna lähiümbruses.

Kunstiteraapia eriala magistriõppes teadmisi omandav Kallaste ütles, et tööharjutuse klubi viis ta läbi esmakordselt. „Varem olen küll inimestega töötanud, aga mitte päris sellisel moel. Sellepärast oli kahe kuuga ära tehtud töö väga huvitav väljakutse.“ Valdavalt polnud need inimesed varem käsitööd üldse teinud, mõned viimati kooli tööõpetuse tunnis. Paljudel olevat olnud kooli ajast ebameeldivaid mälestusi käsitöö tegemisel. Tunnetati sunnitud tegevust ja õpetajad ei olnud võibolla piisavalt rahul tehtud tulemusega, asuti eelarvamuse kammitsas, et mis nüüd mina ja kas ma ikka tahan.

Loe edasi: Käsitöö aitab säilitada tööharjumust

Kui madjarid üritasid iseseisvuda

Sindi ajalooklubi alustab hooaega meenutusega 60 aasta tagusest Ungari ülestõusust, millest räägivad harrastusajaloolane Marko Šorin ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard — Lembit Roosimäe. Foto: Urmas Saard

Vikipeedia andmeil oli Ungari vastuhakk (madjarite keeles: 1956-os forradalom) spontaanne väljaastumine nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Vastuhakk kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. Oma nõudmistega raadiomajja sisenenud tudengite esindus peeti kinni. Kui tänavale jäänud demonstrandid nõudsid nende vabastamist, avas julgeolekupolitsei tule. Sõnum riiklikust kuriteost levis kiiresti üle maa ja põhjustas pealinnas jätkuvaid rahutusi, mis viis valitsuse langemiseni. NLKP Keskkomitee Presiidium olevat olnud valmis alustama läbirääkimisi oma vägede väljaviimiseks, aga mingil hetkel toimus meelemuutus ja asuti üldrahvalikku väljaastumist lämmatama. 4. novembril tungisid vene relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse, ungarlaste vastupanu lõppes 10. novembril. Hukkus üle 2500 ungarlase ja ca 700 võõrsõjaväelast, riigist lahkus paarsada tuhat inimest.

Kommunistliku Ungari kokkuvarisemise järel kuulutati 1989. aasta 23. oktoober meie hõimukaaslaste rahvuspühaks.

Lähemalt juba 19. oktoobri õhtul algusega kell 18.00 Sindi muuseumis.

Urmas Saard

Pärnus avati mälestussammas Tšornobõlis käinud meestele

Eile õhtupoolikul avati Riia maantee ja Lembitu tänava ristmiku ääres asuva Raeküla vanakooli keskuse õuel mälestussammas Tšornobõli katastroofi tagajärgede kõrvaldamisel osalenud inimestele.

Taevatrepp objektil Raeküla vana koolimaja juures, kust algas teekond Tšornobõlisse Foto Urmas Saard — Taevatrepp objektil Raeküla vana koolimaja juures, kust algas teekond Tšornobõlisse. Foto: Urmas Saard

Samasse asukohta oli Pärnumaa *Tšornobõli ühendus Gamma ühiselt Pärnu linnavalitsusega paigaldanud mälestuskivi juba 20 aastat tagasi. Nüüd püstitati monumentaalsem mälestusmärk.

Pool aastat põrgus

Jaan Krinal, Pärnumaa Tšornobõli ühenduse Gamma juhatuse esimees, osutas käega Raeküla vanakoli keskuse suunas ja jutustas sellest, kuidas 1986. a mais avanes kordusõppustele kutsutud meeste ees selle maja uks. „Mehi kogunes siia üle Eesti. Kedagi meist enam omapäi tollest uksest välja ei lastud. Nimed kirja ja Reiu metsa. Esimene ehmatus tabas siis, kui partissanidele anti tuttuued mundrid ja saapad, mida tavaliselt nõukogude armees ei juhtunud.“ Krinal teadis öelda, et Pärnumaalt saadeti 447 inimest, tervest Eestist pisut alla 5000. Kuid Tšornobõlisse läkitati veel hiljemgi mitmel aastal. Puuduvad täpsed andmed, kui palju Eestist lõpuks tuumaõnnetusealale ühtekokku saadeti. „Need arvud on väga suured, miljonites. Kannatasid ka perekonnad: ema, isa, õed, vennad, naine lapsed. Viiest tuhandest kasvab välja palju suurem arv inimesi, keda see lähemalt puudutas,“ arutles Krinal ja palus seejärel pead paljastada ning jääda viivuks vaikselt seisakusse, et mälestada lahkunuid.

Loe edasi: Pärnus avati mälestussammas Tšornobõlis käinud meestele

Sindi kordas oma kevadist initsiatiivi haldusterritoriaalses ümberkorralduses

Tänasel Sindi linnavolikogu istungil otsustati nõustuda Sauga vallavolikogu ettepanekuga läbirääkimiste alustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle.

Sindi raekoda Foto Urmas Saard — Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard

Vastava ettepaneku esitas Sauga vallavolikogu käesoleva aasta 22. septembril lisaks Sindi linnale ka Are, Audru, Halinga, Paikuse, Tori ja Tõstamaa vallavolikogudele.

Meenutuseks, et tänavu 14. aprillil tegi Sindi linnavolikogu otsuse mitte nõustuda ettepanekuga pidada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse osas Pärnuga. Selle asemel soovis Sindi alustada ühinemise läbirääkimisi nelja Pärnumaa vallaga, aga kevadel lükkasid Paikuse, Tori, Sauga ja Are ettepaneku tagasi.

Hetkel ollakse enamvähem tagasi sama algatuse juures, kust Sindi linn oma initsiatiiviga alustas, aga jäi toona teiste omavalitsusüksuste toetuseta üksinda.

Urmas Saard

Samal teemal:

Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele

Sindi alustab ühinemise läbirääkimisi Paikuse, Tori, Sauga ja Are vallaga

Vanaemad ja vanaisad on vajalikud

Eilsel TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengul rääkis Valter Parve vanavanemate suunanäitaja rollist 21. sajandisse jõudnud ühiskonnale.

Valter Parve esineb Pärnu Tervise konverentsisaalis väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard — Valter Parve esineb Pärnu Tervise konverentsisaalis väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Noppeid esineja kohta

Esinejale sõna andes palus väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kõigepealt esinejal ennast tutvustada. Kuna jutt kaldus ilma vähemagi enesetutvustuseta kohe teema keskmesse, siis olgu hakatuseks mujalt üles nopitud teated siiski üksikute viidetena ära märgitud.

Valter Parve sündis 1945. a Pärnumaal Voltvetis. Pärnakas sai temast 1981. a suvel. Ta on Pärnu kolledži sotsiaaltöö lektor, Pärnu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaalkomisjoni liige.

Enamik aega oma tööelust on ta pühendanud lastele ja noortele. Seda tegevust on väärtustatud Tartu ülikooli kuldmärgiga. Tema tööpaigas Pärnu kolledžis ripuvad seinal UNICEF-i Eesti rahvuskomitee tänutäht ja ESTA aunimetus „Elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas”, juba kümmekond aastat on ta ka Valgetähe viienda klassi ordeni omanik.

Loe edasi: Vanaemad ja vanaisad on vajalikud

Mirtel Metsmaa oli Pärnumaa parim ettelugeja

Mirtel Metsmaa osaleb 22. oktoobril ettelugemisvõistluse finaalis, kus esindab nii Pärnu maakonda kui ka Sindi gümnaasiumit.

Mirtel Metsmaa ja tema klassijuhataja Tiia Heintalu Foto Urmas Saard — Mirtel Metsmaa ja tema klassijuhataja Tiia Heintalu. Foto: Urmas Saard

Täna kogunesid Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased kooli aulasse, kus Sindi linnaraamatukogu lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp rääkis igal aastal oktoobris aset leidvast ettelugemisvõistlusest ja tegi teatavaks kahe tublilt esinenud õpilase nimed.

Möödunud reedel ärgitati Pärnu Keskraamatukogus korraldatud maakondlikul ettelugemisvõistlusel neljandate klasside õpilasi otsima raamatukaante vahelt merelugusid, et neid teistele soravalt selge hääle ja nauditava ilmekusega ette lugeda. Lugemiseks anti igale õpilasele aega kolm minutit. Lugemismaratonile tuli Pärnu linnast ja maakonnast üle paarikümne hea lugemisoskusega õpilase. Žürii liikmete sõnul pani parimate nimetamine kõvasti hindajate pead murdma, sest kõlav lugemisoskus, haarav esitluslaad ja isikupärane loovalik iseloomustas paljusid lugejaid. Kõige säravaimaks esinejakas tunnistati Sindi gümnaasiumi 4.a klassi õpilane Mirtel Metsmaa, kes valis lugemiseks Aino Perviku Arabella loo. Tema klassijuhataja on Tiia Heintalu.

Hästi luges ka Sindi gümnaasiumi õpilane Anna Barinova, aga nagu ütles Raudsepp, siis parimate kohtade arv oli piiratud. Nii sõidab 22. oktoobril Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuvale finaalvõistlusele üksnes Mirtel Metsmaa.

Loe edasi: Mirtel Metsmaa oli Pärnumaa parim ettelugeja

Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.

Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta Foto Urmas Saard — Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard

Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.

Loe edasi: Toomas Hendrik Ilves viimase 8 aasta pildigaleriis

Psühholoog kõneleb pärnakatele mälust

Psühholoog Helina Kuusk-Garlick räägib kolmapäeval sanatoorium Tervis konverentsisaalis teemal „Mälu. Vana koer, kas õpib uusi trikke?“

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli suurele auditooriumile toimub 12. oktoobril käesoleva õppeaasta kolmas loeng. Esinema palutud psühholoog Helina Kuusk-Garlick on teema käsitluse pealkirja sõnastanud veidi intrigeerivalt. Kõneldes mälust esitab ta salapäratseva küsimuse: kas vana koer ikka uusi trikke õpib? Vanasõnast teatakse, et vana koer uusi trikke ei õpi. Aga mida ütleb psühholoog? Ei tasu arvata, nagu vana koer uusi trikke ei õpiks. Pidavat küll õppima, kuigi vähehaaval, väidavad teadlased. Nii näiteks on ajakirjas Nature kirjutanud Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikooli teadurid.

Psühholoogi ettekande põhjal saab paremini mõistetavaks vanemate ja nooremate inimeste mälu iseärasus.

TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad Tervise konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Rannahotell kinkis Sindi seltsimajale valgusteid

Uuenduskuuri läbinud Pärnu Rannahotell asendas senised valgustid ajastukohase sisustusega paremini kokku sobituvate armatuuridega ja otsustas täiesti kasutuskõlblikud elektrit säästvad lambid kinkida Sindi seltsimajale.

Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja, tunneb head meelt uutest seinavalgustitest Foto Urmas Saard — Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja, tunneb head meelt uutest seinavalgustitest. Foto: Urmas Saard

Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ütles, et praegu käsil olev välisseinte soojustamine, uute evakuatsiooniuste paigaldamine ja muud hoone väliskülgedel teostatavad tööd muudavad maja pilkupüüdvalt kauniks. „Saan aru, et linnal kõigeks korraga raha ei jätku ja näiteks suure saali remondiga tuleb veel mõnda aega kannatlikult oodata, aga püüan siis omalt poolt panustada selle vähesega, mis teeb ruumides viibimise õdusamaks,“ rääkis Uustalu, kelle vahendusel leidis Rannahotellis kasutuks muutunud mööbel ja muu inventar uuskasutuse Sindi seltsimajas juba tänavu jaanuaris.

Nüüd lisandusid veel säästupirnidega nägusad valgustid: 7 seinalampi väikeses saalis ja 24 suures saalis. „Rein Ariko, Sindi abilinnapea, kiitis samuti nüüdisaegse disainiga säästupirnidel põlevaid valgusteid. Uskumatult kiiresti tuli linnavalitsus nende ülespanemisega appi. Kui olin vajadusest eelmisel päeval rääkinud, olid elektrikud juba järgmisel päeval kohal. Suur saal sai valgemaks ja väikeses saalis loob seinavalgustus hubase tunde. Näiteks tantsimisel on praeguste seinalampide paistel hoopis teine tunne, kui ülevalgustatud laearmatuuride valgel,“ selgitas Uustalu.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnu Rannahotell toetab kultuuri

Tavatult madal vesi Pärnu rannas

Jätkuvalt püsib veetase Pärnu lahes ja Pärnu jões, allpool Sindi paisu, tavatult madalal. Pärnu sadamas mõõdetavat veetaset saab pidevalt jälgida. Täna kell 21.00 oli näit -70 cm.

Pärnu rannaliival võib peaaegu kuiva jalaga jalutada kaugemale, kui kaunil suvepäeval vetelpääste lubaks suplejatel ujuda Foto Urmas Saard — Pärnu rannaliival võib peaaegu kuiva jalaga jalutada kaugemale, kui kaunil suvepäeval vetelpääste lubaks suplejatel ujuda. Foto: Urmas Saard

„Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnutsi on sügiseti veetase Pärnus tavaliselt aasta kõrgemate killast ja madal veetase iseloomustab pigem maid ja juunit,“ vahendab Pärnu Postimees.

1976. a 14. oktoobril mõõdeti Pärnus -122 cm, mis on jäänud seni madalaimaks veeseisuks. Kõige kõrgemale tõusis vesi Pärnus 2005. a 9. jaanuaril, siis mõõdeti 275 cm üle nulli. Kui linna tungivat tõusuvett tekitab edela tuul, siis taganeva merevee põhjuseks on kirde- ja idakaarest puhuvad kestvad tuuled.

Tänased pildistamised on tehtud ajavahemikus 15.00 kuni 18.00, kui vesi langes -60-lt -65-le sentimeetrile.

Loe edasi: Tavatult madal vesi Pärnu rannas

Sindi seltsimaja remondimaht suurenes

Septembris tegi Sindi linnavolikogu otsuse eraldada seltsimaja remondiks täiendavalt 22 500 eurot, mis võimaldab juuli lõpus alustatud remondi mahtu oluliselt suurendada.

Uuenev Sindi seltsimaja Foto Urmas Saard — Uuenev Sindi seltsimaja. Foto: Urmas Saard

Sindi abilinnapea Rein Ariko ütles, et seltsimaja hoone fassaadi soojustamise hankele tehtud Pärnu REV Ehitus OÜ ja AS Pärnu REV ühispakkumus summas 99 900 eurot ei võimaldanud algselt kavandatud mahus kõiki soovitud töid teostada. Täiendav lisaraha lubas nüüd soojustada ka saalide kohal asuval pööningul olevad välisseinad. Katusele sai paigaldada lumetõkendid. Ka vihmaveetorusid pandi juurde. Mõlema saali evakuatsiooni välisuksed lubati tellijale üle anda 10. novembri paiku. Siis saab ka neli puidust ust asendatud uutega.

Enamik välisseinasid on juba saanud helerohelise värvuse. Tumeda rohelisega värvitud ristkülikukujulised osad märgistavad varem olnud aknaavasid. Linnapea Marko Šorin peab värvivalikut väga õnnestunuks, kuna harmoneerub hästi ümbritseva kõrghaljastusega.

Sõnad Seltsimaja ja Raamatukogu tahetakse sotse seinale maalida võimalikult suurema kirjaga, et oleks hästi nähtav ka Pärnu maanteelt. Täpsemad mõtted on alles peas liikvel, selgitas Ariko.

Loe edasi: Sindi seltsimaja remondimaht suurenes

Järgmisele ideekonkursile oodatakse rohkem koole

Käimasoleva üleriigilise ettevõtlusnädala osana toimus eile kaheksandat korda Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa noorte tulevikutegijate ideekonkurss „Meri – võimalused Pärnumaa ettevõtluse arenguks“.

Ideekonkursil osalenud Sindi õpilased koduteele asumas Foto Urmas Saard — Ideekonkursil osalenud Sindi õpilased koduteele asumas. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa üldhariduskoolide erinevates vanuseastmetes õpilastele suunatud ideede võistlust korraldab Mari Suurväli juhtimisel TÜ Pärnu Kolledž, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon ja Ettevõtlusharidus selts. Tänavu osales alates kolmandast klassist kuni gümnaasiumiastme lõpetajateni kokku 121 noort, kellest üle kolmandiku moodustasid Sindi gümnaasiumi 42 õpilast. Maakonnast olid veel esindatud Pärnjõe kool ja Vändra gümnaasium, Pärnu linnast Koidula gümnaasium ja Ühisgümnaasium.

Ideede esitlemise ja hindamiskomisjoni tööga alustati kell 11 ning juba kolm tundi hiljem said parimad oma tööle hinnangu. Vanuserühmade kaupa reastati paremusjärjestus eraldi gümnaasiumi-, põhikooli- ja algklassiastmes.

Gümnasistid: 1. “Mudelpaatide laenutus”, Pärnu ühisgümnaasium, juhendaja Elbe Metstalu. 2. “Rendikapid rannas”, Koidula gümnaasium, juhendaja Birgit Peterson. 3. “Veepealne seikluspark”, Pärnu ühisgümnaasium, juhendaja Mari Suurväli.

Loe edasi: Järgmisele ideekonkursile oodatakse rohkem koole

Aasta Kihnu Virvega

Täna möödub täpselt aasta päevast, kui Kihnu rahvalaulik Virve Elfriide Köster Saaremaa AS Baltic Workboatsi laevatehases ehitatud „valge luige“ šampanjapudelit killustades omanimeliseks parvlaevaks ristis. Mullu 5. oktoobril tegi Kihnu Virve esimese reisi Kihnust Munalaidu.

Kihnu Virve Munalaiu sadamas Foto Urmas Saard — Kihnu Virve Munalaiu sadamas. Foto: Urmas Saard

Minul avanes esimene võimalus alles enam kui 11 kuud hiljem näha Munalaiu sadamas uhket 45 meetri pikkust jääklassiga reisiparvlaeva, mille mõlemat külge kaunistab Tartu kunstniku Veiko Klemmeri kujundatud muster ja suures kirjas kirjutatud laeva nimi Kihnu Virve. Neljapäeval polnud reisijaid palju, aga vajadusel mahutab parvlaeva tekk 30 sõiduautot, lisaplatvormtekki kasutades kümmekond rohkemgi. Veoautode piiranguks on 90 tonni: kas kolm 30-tonnist või kaks 45-st. Kui Kihnu Virve eelkäijatel sai üksnes mööda treppe üles ja alla liikuda, siis nüüd saab jalavaeva vähendada lifti abil. Päikesetekile ja 180 ruutmeetri suurusesse reisijate salongi mahub paarisaja inimese ringis.

Muidugi polnud sedakorda Audru pasunakoori Õnn Tuli Õuele sõitjaid tervitamas, nagu see sündis Kihnu sadamast esimesel reisile väljudes, aga põnevust jätkus esmareisijale selletagi küllaga. Kuid kaptenisillal asus endiselt sama kapten, kes sõitis ka esimese reisi. AS Kihnu Veeteed asutaja ja omaaegne juht Annely Akkermann ütles, et Vladimir Zenjov on praegu kõige staažikam kapten Kihnu liinidel. „Väga tore mees, andekas keelte peale. Eesti keelt räägib nii hästi, et keegi ei saa aru, et see ei olegi tema emakeel,“ kiitis Akkermann.

Loe edasi: Aasta Kihnu Virvega

Põlva maavanem muretseb valdade sundliitmise pärast

Põlva maakonnas on kujunenud olukord, kus mitut omavalitsust võib oodata sundliitmine, mis kahjustab tugevasti nende valdade elanike huve. Maavanema Igor Taro hinnangul on musta stsenaariumi ärahoidmine lähinädalatel veel volikogude kätes.

Igor Taro, Põlva maavanem Foto Põlva maavalitsus — Igor Taro, Põlva maavanem. Foto: Põlva maavalitsus

“See oleks äärmiselt ebaõiglane oma inimeste suhtes, kui omavalitsused ei kasutaks praegu ära riigi poolt pakutavaid hüvesid vabatahtliku ühinemisega maksimaalselt,” leiab Taro. Põlvamaal võib sundliitmine ähvardada Kanepi, Valgjärve ja Kõlleste valdasid, kellel pole kolme peale ühe omavalitsuse moodustamiseks koos 5000 elanikku. Samuti Mikitamäe, Värska ja Laheda valdasid, mille volikogud ei ole edastanud 1. oktoobriks maavanemale otsust valitud vabatahtliku ühinemisläbirääkimiste partneri valikust. Ning seni pole seadusekriteeriumile vastava otsuseni jõudnud ka Orava vald, kes peab läbirääkimisi Vastseliinaga.

Rahalises plaanis tähendaks see maakonna elanikele kahju ligi 2 miljoni euro ulatuses, mida saanuks suunata inimeste heaks. “Tegelikult pole rahanumber kõige olulisem ja negatiivne mõju oleks laiem, kuna jääksid tegemata kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas,” kinnitab maavanem.

Loe edasi: Põlva maavanem muretseb valdade sundliitmise pärast

Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele

Käesoleva nädala kolmapäeval toimus Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajaid kaasa mõtlema kutsuv arutlus nn Suur-Pärnu teemal, millele lisas täiendavat mõtteainet Sindi linnapea Marko Šorin, kes ei ole laieneva Pärnu vastane, aga on iseseisva Sindi pooldaja.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli Tervise keskuse konverentsi saali laval pärast ametliku väitluse lõppemist. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kutsel kohtusid 28. septembril Tervise keskuse konverentsi saali laval ühise laua ääres Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ja Sindi linnapea Marko Šorin. Kolledži direktori Henn Vallimäe juhtimisel pidanuks toimuma väitlus tulevase nn Suur-Pärnu võimaluste teemal. Väljakuulutatud väitlusest siiski osalejate vahelist tulist vaidlust erinevate seisukohtade kaitsmiseks ei kujunenud. Ootuspäraselt jagasid Kosenkranius, Kaljuste ja Kukk kolmekesi ühiseid arusaamasid, sest neid ühendab soov moodustada oluliselt suuremat haldusterritoriaalset üksust. Kosenkraniuse sõnul on väär nimetada märkimisväärselt laieneva pindalaga Pärnut Suur-Pärnuks, Pärnu vallaks või Pärnu linnaks. Piisavat nimetusest Pärnu.

Šorin ei esitanud otseseid vastuargumente Pärnu soovile mitmete valdadega liitumiseks. Ta leidis, et kui omavalitsused peavad ühinemist heaks sammuks, siis tuleb neile edu soovida. Samas ei näe Šorin mõjuvat põhjust Sindi liitumiseks Pärnuga. Teatavasti on Sindi linnavolikogu välistanud Pärnuga ühinemise otstarbekuse. Seda teades oli arvukal väärikate ülikooli kuulajaskonnal huvitav kuulda arvamusavaldusi ja seisukohti, millest vähem räägitud. Mõnigi Šorini väljaütlemine kutsus esile paljude kuulajate heakskiidu ja päris innuka aplausi.

Loe edasi: Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele

Noored interpreedid vaimustasid Sindi inimesi

Tänasel rahvusvahelisel muusikapäeval esinesid Tallinna muusikakeskkooli noored interpreedid Pärnumaal Sindi seltsimajas, Pärnu keskraamatukogus ja Tõstamaa mõisas.

Tallinna muusikakeskkooli noored interpreedid Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard — Tallinna muusikakeskkooli noored interpreedid Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval alustasid noored interpreedid kontserdiga Sindi seltsimajas, kuhu kogunes üle poolesaja kuulaja, mida polegi väikelinna kohta väga vähe. Lavale astuti grupiti, kolme või kahekaupa. Esinesid Kerstin Laanemets (flööt), Siret Sui (flööt), Valeri Trahhatšov (klarnet), Brigita Mass (viiul), Fred Heinoja (viiul), Martin Mänd (tðello), Evita Lohu (klaver), Richard Mägar (klaver).
Kontserdi pikkus oli üks akadeemiline tund, mille kestel esitati tuntud kauneid heliteoseid. Kontserdi lõppedes ei varjanud mõnedki kuulajad oma üllatust, et muusikakeskkooli tasemel musitseerimist õppivad noored suudavad nõnda suurepärase meisterlikkusega ka keerukama helistikuga palasid ette kanda. Avaldati arvamust, et mõnigi koju jäänud muusikahuviline võib hiljem kahetseda kontserdile tulemata jäämist. Kontsert oli tasuta.

Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamise traditsiooni algatas 1975. aastal legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin, kes oli tol ajal Rahvusvahelise Muusikanõukogu president. Eesti Muusikanõukogu kutsus oktoobri esimesel päeval juba neljandat korda osalema rahvusvahelise muusikapäeva kontsertidele, mida tänavu aastaks kavandati üle riigi enam kui 150 esinemisega.

Loe edasi: Noored interpreedid vaimustasid Sindi inimesi