Urmas Saard

Julia Laffranque: teostasin idee luua Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubi

Kuigi võinuks professor Julia Laffranque nime tunda märksa paremini juba palju varem, märkasin teda teleekraani vahendusel hästi meeldejäävalt alles käesoleva aasta 24. veebruaril. Rahvusringhäälingu usutluses ütles Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohtunik, et Eestisse saabudes õpib ta alati siit midagi uut. “Ma õpin palju uusi sõnu, kui ma tulen. Nagu kärgperekond või enekas, millest mul varem õrna aimugi polnd.“ Just see teadmine kannustas mind pikemalt arutlemata seadma sammud Julia Laffranque loengule, mis toimus 16. juulil SA Ülikoolide Keskus Saaremaal ettevõtmisena. Sihtasutuse juht Maie Meius ütles, et ammune soov kutsuda Eesti inimõiguste kohtunik Kuressaare väärikate ülikooli kuulajatele esinema täitus tänu sellele, et pideva tööga hõivatud naine soostus loovutama oma Saaremaal veedetud puhkuse ajast paar akadeemilist tundi õpihimulistele „suveülikooli“ kuulajatele. „Suveülikooli“ kuulajatega liitus ka seltskond Pärnu Väärikate klubi inimesi, et kasulike teadmistega ennast täiendada.

Loe edasi: Julia Laffranque: teostasin idee luua Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubi

Piltuudis: Väikese-Väina kohal vaadati vesipüksi

Täna Kuressaarest Kuivastu sadamasse sõites märkasime kella 18.45 paiku enne tammile jõudmist Väikese-Väina kohal kahte vesipüksi, millest üks oli oluliselt paremini nähtav.

Teel Kuivastu sadamasse Foto Maika Safin — Teel Kuivastu sadamasse. Foto: Maika Safin

Õigeks ajaks laevale kiirustamise tõttu polnud võimalik haruldast loodusnähtust üle 7 minuti jälgida. Kui kogu päeva püsis ilm Saaremaal kaunilt päikselisena ja kerge tuuleõhk pakkus mõnusat jahutust, siis kella seitsme paiku hakkas vihma kallama ja topelt kaarega vikerkaargi ilmutas ennast.

Vikipeedia teatel on vesipüks laias tähenduses ükskõik milline vee kohal pööritav tornaado, harilikult 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Vesipüks võib hakata arenema juba siis, kui konvektsioonipilv on alles rünkpilve staadiumis ja puuduvad nii sademed kui äike. Kui siis tõusev õhuvool haarab endasse mõne keerise, nii et see saavutab püstteljelisuse ja ühenduse pilvega, võibki tekkida vesipüks. Taolised vesipüksid on üpris ohutud ja lühiajalised, kestes alla paarikümne minuti.

Loe edasi: Piltuudis: Väikese-Väina kohal vaadati vesipüksi

Keskkonnaministeerium toetab tosinale paisule kalapääsu rajamist

Keskkonnaministri määrusega eraldatakse 3 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendeid lõhe, jõeforelli, meriforelli ja –harjuse rändetingimuste tagamiseks paisudest üles- ja allavoolu.

Sindi pais Foto Urmas Saard — Sindi pais. Foto: Urmas Saard

„Paisud on Eesti vooluveekogudes suureks probleemiks, kuna killustavad vooluveekogu kui kalade elupaika. Lisaks takistavad paisud siirdekalade rännet kudemis- ja elupaikadele,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunik Peep Siim.

Keskkonnaministri 2004. aasta määrusega nr 73 „Lõhe, forelli, meriforelli ja –harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimetatud erilist kaitset vajavatel vooluveekogudel on siiamaani 40 paisu, mis on kaladele läbimatud. Veeseaduse järgi on sellistele jõelõikudele rajatud paisude omanikel kohustus tagada kalade rändetingimused.

Loe edasi: Keskkonnaministeerium toetab tosinale paisule kalapääsu rajamist

Piltuudis: Truxor puhastab igal aastal kindla regulaarsusega Sindi tiikisid

Truxoriga Sindis Raudtee tänava tiigil Foto Urmas Saard — Truxoriga Sindis Raudtee tänava tiigil. Foto: Urmas Saard

Viie ruutkilomeetri suuruse Sindi 25 parki ja roheala moodustavad ligikaudu seitsmendiku linna territooriumist. Looduspildi teevad veel kaunimaks linna loode servas voolav Pärnu jõgi ja vähemalt neli erineva suurusega tiiki. Kesktänaval asuv tiik on ca 6200 m2 , Paide maantee ja Raudtee tänava vahel asuva tiigi pind on 850 m2 . Kõige nähtavamalt vohab neis veekogudes pilliroog, mis kasvab kuni meetrisügavuses vees ja soodsates tingimustes levib 5 m aastas. Tänavused jahedad ilmad pole pilliroo kasvu eriti soosinud ja seepärast on sel suvel amfiibniiduk-kogujal tööd vähem.

Neljameetri laiune lõikur võtab taimi poolteise meetri sügavuselt. Pärast lõikamist sai lõikur asendatud kogumishanguga ja Mairo Rohesalu juhtis Truxori tagasi veele. Pilliroog ja muud veetaimed tõsteti kaldale kuivama, et seejärel minema vedada.

Abilinnapea Rein Ariko sõnul läheb kahe tiigi puhastamine Sindi linnale maksma ca 900 eurot, millele lisandub käibemaks.

Loe edasi: Piltuudis: Truxor puhastab igal aastal kindla regulaarsusega Sindi tiikisid

Rändurid Ürg-Neeva kaldal

Vaade Väike-Pakri saarelt Paldiski lahele Foto erakogust — Vaade Väike-Pakri saarelt Paldiski lahele. Foto erakogust

Matkajaid on erineva reisihuviga. On neidki, keda huvitavad Eesti väikesaared. Reis nendele on enamasti seotud veetranspordiga, mis mõnikord on kergemini, teinekord raskemini kättesaadav. Igatahes siseturismi panustades pole aga mitmekesi kulusid kattes siin ükski summa ülejõukäiv.

Nii astus 6. juuli hommikul Tartus esialgu Tallinna, seejärel aga pealinnast teisele rongile tosin matkajat, kelle reisivimplit kaunistas number 29 ja Paldiski vapp. Number tähistab matkade ja reisiaastate arvu, kusjuures neist kümme viimast kuuluvad väikesaarte külastustele. Seekord jõudsime Väike-Pakri saarele, mis koos sõsarsaare, Suure-Pakriga kuuluvad Paldiski linna koosseisu. Kummaline, et Väike-Pakri on Suur-Pakrist pisut suurem – vastavalt 12,9 ja 11,6 ruutkilomeetriga. Need numbrid tagavad aga Pakritele Eesti sadade saarte ja laidude pindalade rivis auväärse 8. ja 9. koha.

Loe edasi: Rändurid Ürg-Neeva kaldal

In memoriam puuskulptuuridele enne 2500. aasta saabumist

Sindi Avatud Noortekeskuse ettevõtmisel peeti 2008. aasta 4., 5. ja 6. septembril esimesed Sindi puuskulptuuripäevad, millest on põhjust pärast 4. juuli ööd mälu värskendamiseks uuesti kõnelda.

Septembris aastal 2008 Sindi noortekeskuse juurde veetud suured tüved muudeti toona väärtuslikeks puuskulptuurideks Foto Urmas Saard — Septembris aastal 2008 Sindi noortekeskuse juurde veetud suured tüved muudeti toona väärtuslikeks puuskulptuurideks. Foto: Urmas Saard

Paar kuud vähem kui 7 aastat tagasi valmistasid viis meest vigursaagimisega puuskulptuurid, mis kaunistasid mõnda aega noortekeskuse ajaloolise hoone lähiümbrust. Meistrite nimed on Raivo Perandi, Rait Pärg, Üllar Kallau, Viljar Viik, Andres Grimm, aga nende töid enam möödujad ei kohta, sest ükski taies ajukääbikute lihaste rammule tollel rüüstamisööl vastupanu ei osutanud.

Rait Pärja voolitud “Sindi vaim” läks hingusele seoses kaevamistöödega juba mõned aastat varem ja see vähendas puuduliku ajumahuga olendite tegevuse võimalusi, mida püüti kompenseerida Kooli tänaval maa külge kinnitatud prügikasti metallist posti väänamisega. Tunnustatud Pärnu kunstniku tööst on mitmel põhjusel kahju. Esiteks seepärast, et õnnetul kombel valis ta metsast välja toomisel osaliselt mädanema hakanud tüve, aga siis ta lootis sellest hoolimata materjalist asja saada. Oma loomingule ideekavandit otsides mõtles Pärg sellele, mis seostuks Sindi ajalooga kõige otsesemal kujul. Muidugi on selleks olnud üle ilma kuulsust kogunud kanga vabrik, mis pani aluse ka Sindi linna tekkele. Pärg meisterdas hästi lihtsas vormis, kuid väga mõjusalt mitmetähendusliku kujundi ketrajast, kelle keha näeb ühtlasi ka ketruspoolina, mis on joonistatud samuti Sindi vapile. Seega oli „Sindi Vaim” täiesti õnnestunud loominguline leid. Rait Pärg tutvus enne töö vormimise juurde asumist interneti Google otsingus märksõnaga /sindi/. Oma üllatuseks avastas ta sõna seotust suuresti Indiaga. Ketraja peas olev turban tekitab põneva seose Sindi linna nimetusest ja praeguse suurettevõtte Qualitex omaniku indu päritolust.

Loe edasi: In memoriam puuskulptuuridele enne 2500. aasta saabumist

Kaheksakümne aasta vanuses Sindi väliujulas avati järjekordne hooaeg

Tänavune suplushooaeg avati hiljuti valminud treeningpargi ees lindi lõikamisega ja peopäeva kava sisustasid muusika, tantsud, mängud, harjutused välitrenažööridel, kehamaalingud, rannajalgpall, korvpall, võrkpall, grill ja muu põnevust tekitav tegevus.

Aleks Rjabtsov Foto Urmas Saard — Aleks Rjabtsov. Foto: Urmas Saard

Tänasele sündmusele hakkas Sindi linna Noortevolikogu algatusrühm ettevalmistusi tegema juba päris aegsasti ja tegelikult sooviti ettevõtmine korda saata juba nädal aega tagasi. Sajune ilm sundis algusaega mõne tunni võrra edasi nihutama. Aga sellestki polnud kasu ja nii pidi määrama uue kuupäeva lootuses, et ilm osutab pisutki vastutulelikkust.

Sindi väliujulas rannavalvet teostav Articard heiskas keskpäeval kollase lipu, mis tähendab veesoojust vahemikus 16 kuni 18 kraadi, mõõdukat maatuult, muutlikke ilmastikuolusid, suplemise ohtlikust lastele, eakatele, haigetele ja kehvadele ujujatele. Sindi väikestele tüdrukutele ei omanud kollase lipu lehvimine mingit tähtsust ja vee jahedus ei hoidnud neid vähemalgi määral tagasi. Tundus, et päikese pilve varju kadumise kordadel oli tuuleõhk isegi veetemperatuurist madalamatel pügalatel. Tunne ei petnud, sest teadetahvlile oli märgitud vesi 16 °C ja õhk 14 °C.

Loe edasi: Kaheksakümne aasta vanuses Sindi väliujulas avati järjekordne hooaeg

Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma

Võidupüha eelsel päeval lõppes Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina läbi viidud kahe riigi noorte ühislaager Võnnu mälestusmärgi juures, kus meenutati Saksa Landeswehri üle saavutatud võitu.

Ats Kaldma asetab lilled Võnnu lahingus langenute mälestuseks Foto Urmas Saard — Ats Kaldma asetab lilled Võnnu lahingus langenute mälestuseks. Foto: Urmas Saard

22. juuni ennelõunal saabusid Koiva jõe lähedal asuvasse linna mõnikümmend Läti ja Eesti noort, kes olid kümnekonna päeva kestel saanud üksteisega headeks tuttavateks ja püüdnud paremini eneste jaoks teadvustada kahe rahva sarnast ajalugu.

1919. aasta 19.–23. juunini peeti Võnnu lähedal Saksa Landeswehri ja eestlaste vahel lahingut, millest eestlased väljusid võitjatena. Seda ajaloolist võitu pühitsetaksegi nüüd jaanilaupäeval võidupühana. Laagri vanem Edgars Gertners ütles, et igal aastal kogunetakse Võnnu kesklinnas kõrguva Saaremaa dolomiidist valmistatud mälestusmärgi juurde, kus mälestatakse Läti pinnal toimunud otsustavates heitlustes langenud sõjamehi. Paljude teiste kõrval oli mälestuspäeval esimeste seas Tõnis Nirk, Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis. Muidugi oli kohal ka Maris Niklass, endine Cēsis’e rajooni direktor, keda teatakse väga innuka sealsete Vabadussõja haudade korrastajana. Samuti toimus tema eestvedamisel Läti poolne initsiatiiv, et purustatud monument saaks uuesti taastatud. Auväärsete inimeste rivis oli meeldiv näha ka Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilast Ats Kaldmad, kes asetas lillekimbu mälestusmärgi jalamile.

Loe edasi: Ühislaagri nimel asetas Võnnu mälestusmärgi jalamile lilled Ats Kaldma

Võidupäeva mälestustule teekond Kärdlasse

22. juunil toimunud Pärnumaa Võidupüha maratoni stardipaugu järel kanti teatejooksjate poolt Rüütli platsile Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus süüdatud mälestustuli. Tule võttis vastu Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste, kes on Toris süüdatud tuld viinud 16 aastat erinevatesse võidupüha paraadilinnadesse.

Mälestustuli on jõudnud Trivimi Velliste juhtimisel Hiiumaale Foto Urmas Saard — Mälestustuli on jõudnud Trivimi Velliste juhtimisel Hiiumaale. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud tule pühitses EELK peapiiskop Urmas Viilma ja kell 15 rajale lähetatud maratonijooksjatega üheaegselt läks tõrvikuhoidjatega teele ka mälestustuli, mis jõudis kolme tunniga Pärnusse Rüütli platsile. Mälestustuld tervitavas sõnavõtus juhtis Velliste tähelepanu sellele, et eelmisel päeval 75 aastat tagasi toimus Eestis punane võimupööre. Punavõimu kestmisel poleks toimunud juba neljandat korda võidupühale pühendatud maratonjooksu ja Eesti võinuks asuda kõige lootusetumas olukorras. Veel rõhutas Velliste, et võibolla ongi Eesti riigil just praegu kõige parem aeg.

Sõnavõtu järel asuti aega viitmata teekonnale Kärdlasse. Velliste lähimad abilised on olnud Laidoneri seltsi noorte osakonna Kulter liikmed. Tänavu olid tuld saatmas Sander Jürisson ja Kristi Paatsi. Viimastel aastatel on appi tulnud ka Pärnumaa noorkotkad. Sedakorda saatsid noorkotkad Rasmus Rand ja Keimo Reimets tuld Heltermaa sadamani.Maasturi rooli hoidis Kaitseliidu Pärnumaa maleva vanemveebel Hannes Aus.

Loe edasi: Võidupäeva mälestustule teekond Kärdlasse

Medaliga lõpetanu on parim näide Sindi gümnaasiumis antava hariduse jätkuvalt heast tasemest

Sindi gümnaasiumis oli 22. juunil taas pidupäev, sest lõpetanute 58. lend kirjutas kooli ajalukku järjekordse mälestusväärse lehekülje. Üle-eelmise aasta ühele kuldmedalile ja eelmise aasta kahele kuldmedalile tuli medalilisa, mis kinnitab teadmist, et Sindi Gümnaasiumist saab head haridust.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Mario Roostalu, hõbemedal. Foto: Kairi Väljaots

Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keeupi hinnangul on Mario Roostalu väga tark ja kohusetundlik noormees, kes täidab lubadused kindlalt ka siis kui ta kõigist tegevustest naudingut ei tunne. „Suhtles koolis pigem klassiõdedega, aga kahju see kogemus talle teinud ei ole. Tulevase arstina peabki mõistma naisterahvaste hingeelu pisut paremini kui keskmine eesti mees,“ iseloomustas Keerup klassijuhataja pilguga hõbemedalile õppinud noormeest.

Pidulikul lõpuaktusel kõiki õpilasi kõnetades tuletas direktor meelde kooli loosungit: „Oskused ja teadmised annavad vabaduse.“ Vabaduse teha elus valikuid. Õiged valikud loovad aga eeldused just selliseks tulevikuks, millest ollakse unistanud.

Ilma, et lugeja tunneks lõpetanu nime ja nägu, on ometi huvitav teada õpetaja nägemust oma õpilastest. Keerup olevat teinud oma õpilaste kohta märkmeid ühel kevadisel hommikul, kui horoskoobi järgi oli eksamiks taas kord väga hea päev. Aga siiski rõhutas, et need arvamused kuuluvad üksnes temale endale ja ei pruugi üldsegi ühilduda teiste nägemusega. Oma tähelepanekuid esitas Keerup nimede tähestikulises järjekorras:

Loe edasi: Medaliga lõpetanu on parim näide Sindi gümnaasiumis antava hariduse jätkuvalt heast tasemest

Võidupüha-eelne mälestustuli

Selle sajandi algusest on saanud heaks tavaks, et võidupüha eel, 22. juunil süüdatakse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris tuli, millega mälestatakse Eesti vabaduse eest langenud sõjamehi. Nii ka tänavu.

Rüütli platsilt mälestustulega teele asumine 2013 aastal Foto Urmas Saard — Rüütli platsilt mälestustulega teele asumine 2013. aastal. Foto: Urmas Saard

Keskpäeval Tori kiriku altaris läidetava tule pühitseb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kell 15 antakse lähe maratonijooksjaile, kes toimetavad kolme tunniga mälestustule Pärnu Rüütli platsile, kus selle võtab vastu Kindral Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Kell 18.15 asub tuli sealt teele Kindral Johan Laidoneri Seltsi noorte ja Pärnu noorkotkaste saatel, Kaitseliidu Pärnu maleva maasturil. Kell 19.15 tervitatakse tuld Lihula Vabadussõja ausmaba juures, seejärel kell 20 Martna mälestussamba juures ning kell 20.30 Ridala kirikus.

Kell 21 õnnistab Haapsalu Toomkirikus mälestustuld piiskop Tiit Salumäe, kes läkitab selle mereteele. Võidupüha hommikul liidetakse Kärdlas mälestustuli eelmisel ööl läidetud muinastulega – peatõrvikusse, kust Vabariigi President saadab selle paraadil võidu- ja jaanitulena laiali üle terve riigi.

Eesti ja Läti noored taaselustavad ühist ajalugu Lätis

Viire Talts on saatnud Lätist mitme päeva kohta märkmeid, mis jutustavad 13. kuni 22. juunini kestva Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojektina toimuva noorte ühislaagri tegevusest.

Wöhrmanni park vanal postkaardil Foto erakogust — Wöhrmanni park vanal postkaardil. Foto erakogust

Mis on ühist Riial Sindiga?

Koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ avab igal sammul kahe naabri vahel huvi pakkuvaid kokkupuute seoseid. Pärast hommikusööki suunduti teise päeva hommikul Krišjāna Barona tänavalt jalgsi vanalinna. Teele jäi Wöhrmanni park (läti keeles Vērmanes dārzs), mis kõnetas ilma pikemate selgitusteta kõige rohkem Sindi noormehi. Küllap teavad kõik sintlased, et nende kodulinna asutaja on olnud omaaegne kuulus tööstur Johann Christoph Wöhrmann (1784–1843).

Loe edasi: Eesti ja Läti noored taaselustavad ühist ajalugu Lätis

Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad

Esmaspäeval toimub neljas Pärnumaa võidupüha maraton, mida saadab mälestustuli finišini, edasi aga jätkab iseseisvat teekonda vahepeatustega kuni paraadilinna Kärdlasse.

Valdis Ņilovs, 2014 aasta võidupüha maratoni võitja Foto Urmas Saard — Valdis Ņilovs, 2014 aasta võidupüha maratoni võitja. Foto: Urmas Saard

2012. aastal Pärnumaal ellu kutsutud maraton eristub teistest omalaadsetest selge ja rahvusliku taustaloo poolest, sest annab spordirahvale võimaluse osa saada võidupüha tähistamisega seotud rituaalidest. On saanud tavaks, et 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tuleleek Eesti vabaduse eest võidelnud kangelaste ning liitlaste auks ja mälestuseks. Järgmisel päeval ühendatakse mälestustuli muinastulega, mille tulemusena tekib võidutuli.

Võidupüha maraton pakub võimalust läbida rada kordumatul teekonnal, viies osaleja mööda olulistest ajaloomälestistest ja tutvustades Pärnu-kandi kaunist looduskeskkonda: Pulli küla, Reiu muinasasula leiukohta, Reiu-Raeküla luitemännikut, Jaansoni kallasrada, Tallinna Väravat, Vallikääru, Pärnu randa. Nimetatud paigad on üksnes mõned orientiirid, vahendab Anni Lüll Pärnu Kahe silla klubist.

Loe edasi: Võidupüha maratonil stardivad kõik varasemad võitjad

Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas

Kahtlematult on Saxoni minek Kaitseliidu paraadile suur tunnustus Pärnu puhkpilliorkestrile, kes mängib Hiiumaal kõrvuti Kaitseväe orkestriga.

Kaido Kivi Foto Urmas Saard — Kaido Kivi. Foto: Urmas Saard

Puhkpillimängijad kuulusid Kaitseliidu juurde kohe alates selle organisatsiooni asutamisest. Kõrghetk saabus Eesti Vabariigi 20. aastapäeva suvel, kui Tallinnas toimuvale paraadile rivistusid 15 maleva puhkpilliorkestrid.

Loodetavasti võib Saxon tähistada Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal oma tegevuse viiekümnendat sünnipäeva.1968. aastal asutatud puhkpilliorkestri loomisele tuli appi ametiühing, kes muretses pillid. Orkestrimängijate kokkukutsuja ning esimene dirigent oli Paul Tepper. Kuni 1991. aastani oli orkestri nimi Pärnu KEK. Praegu näeb mängimas kolme põlvkonda ja kahe põlvkonna peresid. Paljud noored liikmed on Pärnu muusikakooli õpilased. Neljakümneneljast liikmest kümme on naised.

Loe edasi: Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon osaleb võidupüha paraadil Kärdlas

Pärnumaa Võidupüha maratoni raames korraldatakse noorte kaitseliitlaste teatejooks

22. juunil toimuv Pärnumaa Võidupüha maraton tõotab rohket osavõttu ning klassikalistele pikamaadistantsidele lisaks uudset teatejooksu, sest pakub osalemisvõimalust noortele kaitseliitlastele.

Sindi gümnaasiumi õpilased tervitavad sinimustvalgete lippudega maratoonareid Tänavu jõuab esimene jooksja samasse punkti orienteeruvalt 1540 Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpilased tervitavad sinimustvalgete lippudega maratoonareid. Tänavu jõuab esimene jooksja samasse punkti orienteeruvalt 15:40. Foto: Urmas Saard

2012. aastal Pärnumaal ellu kutsutud ja tänavu 4. korda joostav maraton eristub teistest omalaadsetest selge ja rahvusliku taustaloo poolest, sest annab spordirahvale võimaluse osa saada Võidupüha tähistamisega seotud rituaalidest. Samuti antakse panus sini-must-valge lipukultuuri edendamisse. Aastate jooksul on saanud tavaks, et 22. juunil süüdatakse Toris, Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tuleleek Eesti vabaduse eest võidelnud kangelaste ning liitlaste auks. Sellest samast tulest süttib juba järgmisel päeval presidendi käe läbi võidutuli. Maratoonarite osaks on tuli saata riigi sünnilinna Pärnusse, kust see juba edasi Võidupüha paraadi toimumispaika, tänavu Hiiumaale Kärdlasse, transporditakse.

Lisaks 150 maratoonarile ning ligi 250 poolmaratoonarile saavad populaarsust võitvast spordisündmusest osa noored kaitseliitlasedki. Esimest korda toimuvale Noorte Kotkaste ja Kodutütarde maratoni mõõtu teatejooksule on kutsutud kõikide maakondade 8-liikmelised võistkonnad. Lisaks sportimisvõimaluste pakkumisele seisneb idee laiem eesmärk Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tutvustamises elanikkonna hulgas.

Loe edasi: Pärnumaa Võidupüha maratoni raames korraldatakse noorte kaitseliitlaste teatejooks

Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde

Eesti noored osalesid küüditatute mälestuseks korraldatud rongkäigus Riia Mustpeade vennaskonna hoone juurest Vabadussambani.

Juuni küüditamise 74 aastapäeval Riias Foto Viire Talts — Juuni küüditamise 74. aastapäeval Riias. Foto: Viire Talts

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames teist päeva Riias viibinud Pärnumaa noored liitusid vennaskonna hoone juurest Vabadussambani liikunud rongkäiguga ja osalesid mõnda aega ka samba juures toimuval mälestuskogunemisel. Sõnavõttudega esinesid Läti president Andris Bērziņš jt. Kuna kõneldi läti keeles ja vihma hakkas sadama, siis suunduti ööbimiskohta tagasi juba enne kõnekoosoleku lõppu.

Loe edasi: Küüditamisepäeval ühinesid eestlased koos lätlastega mälestuskogunemisele Milda juurde

Eesti ja Läti noored külastasid Riia Vennaskalmistut

Eile algas Riias Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu kahe aastase koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ viimane kümnepäevane laager, mis homme liigub Salatsisse ning 22. juunil lõpeb Võnnus.

Eesti seltskond on aegsasti kohal Foto Urmas Saard — Eesti seltskond on aegsasti kohal. Foto: Urmas Saard

Tutvus nimedega

Esimesed 2 ööd peatutakse Krišjāna Barona tänaval asuvas laste ja noortekeskuses. Lätlased nimetavad keskust rõhutatult Riia õpilaste lossiks. Mälestustahvel teatab, et selles hoones asus aastatel 1919-1940 Läti sõjaväe armee kool. Nõukogude režiimi aastatel oli siin pioneeride maja.

Mitte ainult hoone, vaid ka tänava nimi jutustab Läti ajalugu. Krišjānis Barons (31.10.1835 – 08.03.1923) oli läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane, kes õppis 6 aastat Tartu Ülikoolis matemaatikat ja astronoomiat, aga tuntuks sai esmajoones läti rahvalaulude kogumise korraldaja ja kogujana. Tema kuueköiteline läti rahvalaulude kogu “Latvju dainas” (217 996 laulu) avaldati juba aastatel 1894 kuni 1915. Baronsi tähtsust ilmestas ka tema kujutis Läti 100-latisel.

Loe edasi: Eesti ja Läti noored külastasid Riia Vennaskalmistut

Rahvusvahelisel Pärnu Grillfestil üritatakse Guinessi maailmarekordit

12. – 13. juunil Pärnu vallikraavi äärsel aasal peetav Eesti Hea Toidu Festival – Grillfest on kasvanud Balti piirkonna ja Põhjamaade suurimaks toidukultuurifestivaliks.

Andres (vasakul) koos Malta meestega Foto Urmas Saard — Andres (vasakul) koos Malta meestega. Foto: Urmas Saard

16. korda toimuv Grillfest tuli Pärnusse tagasi 2012 aastal. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles, et tänavu saab Pärnu juba kahekümnendat korda õigustada suvepealinna tiitlit ja nimetas Eesti Hea Toidu Festivali esimest päeva suure suve alguseks. Aasta-aastalt on Grillfest kujundanud ja muutnud Eesti toidukultuuri paljude riikide esindajate jaoks ahvatlevamaks, tehes seda alates toredast lõunanaabrist Lätist kuni toidukultuuri lipulaevaks peetava Prantsusmaani. Muidugi on kohal ka Rootsi, Norra, Holland, aga isegi eksootiline Malta. Samuti näeb Leedu ja Gruusia lippe.
Prantsusmaa toidukultuuri esindab French Cafee, eesotsas Stephane Taurian.

Hollandi toidukultuuri esindab Fateli Külalistemaja ja 10 aastat Eestis elav Hank Hoogeveen.
Jaapani toidukultuuri esindab Pärnu esimene sushi koht Ahoy Sushi. Rõõmsas seltskonnas annab asjatundlikke selgitusi Heli Rebane. Norra ainulaadseid delikatess kammkarpe tutvustab ja pakub maitsmiseks Marko Kaldmaa. Mees on käinud Norras viimased 20 aastat 30 meetri sügavusel karpe püüdmas.

Loe edasi: Rahvusvahelisel Pärnu Grillfestil üritatakse Guinessi maailmarekordit

Aldo Kals: kaks soovi erakonnale

Mullu 8. veebruaril korraldatud IRL-i Suurkogul ei mahtunud sama erakonna liige Aldo Kals oma sõnavõtu sooviga võrdväärselt teiste ettekannete formaati ja seetõttu jagas Nokia kontserdimajas esitamata jäänud mõtteid Maalehe veebis. Täna õhtul pöördus tuntud ühiskonnategelane Eesti Kodanikuajakirjanduse seltsi poolt toimetatava Külauudiste portaali poole palvega, et päeval toimunud IRL-i Suurkogul esitamata jäänud ettekanne siiski avalikkusele teatavaks tehakse.

Aldo Kals Foto Urmas Saard — Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

Tänane üritus on sattunud erakonnale raskele ajale. Kunagi ülipopulaarne erakond on hetkel madalseisus. Ometi oleme valitsuskoalitsioonis ja võiksime kõige kõrgemal tasemel Eesti asja ajada. Pole kunagi hilja oma vigadest õppida ja suunda muuta. Eriti sobiv on seda teha uute väljakutsete ootel olevas erakonnas.

Mis on see, millega meie erakonna valijad rahul pole? Me loeme end isamaaliseks erakonnaks, aga isamaalist poliitikat on meie tegevuses vähevõitu. 27. märtsi “Postimehes“ lobises üks Moskvas soosingus olev Eesti ettevõtja välja, et on uue piirilepingu sõlmimisel niiditõmbaja! Niisiis oleme majandusringkondade ja võibolla veel kellegi survel esirinnas sellesama isamaa lammutamisel! On arusaamatu, kuidas meie erakond saab tegelda Eesti Vabariigi jagamatust rõhutava põhiseaduse taustal riigipiiri kahjuliku muutmisega?

Loe edasi: Aldo Kals: kaks soovi erakonnale

Pärnu maavanem tänas Sindi rahvast lipu päeva tähistamise eest oma kodulinnas

Oma riigi olemasolule võlgneme suuresti tänu Vabadussõjas võidelnud kangelastele, kelle üle laotub tänagi sinimustvalgete värvide aupaiste. Selles ära tundmises tähistati eile Sindi linnas Eesti lipu päeva ja meenutati viimast Vabaduse Risti vendade kogunemist 75 aastat tagasi vabal Maarjamaal.

Jaan Roosnurmel oli Sindis tähistataval lipu päeval ühes tema isa Jaan Roosnurme lipp aastast 1929 Foto Urmas Saard — Jaan Roosnurmel oli Sindis tähistataval lipu päeval ühes tema isa Jaan Roosnurme lipp aastast 1929. Foto: Urmas Saard

Unustamatus austuses

Sindis alustati Eesti lipu päeva pühitsemist tavatul viisil, mida pole vähemalt Pärnumaal vist varem mitte kellegi poolt tehtud. Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse väga toimekas liige Pille-Riin Karuse asetas ennelõunal Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmudele sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja kooli direktori Ain Keerupi süüdatud küünlad. Kahe kangelase hauale tulekuga avaldati austust ka kõigile teistele Sindist, Eestist ja tervest maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.

Aegsasti noortekeskuse esisele platsile saabunud Jaan Roosnurm keris esimesena sinimustvalge lipu lahti. Lipu varre külge seotud valgele lindile on kirjutatud: Vabadussõdalase Jaan Roosnurme lipp aastast 1929. „Minu isa nimi oli samuti Jaan ja ma hoian seda lippu Vabadussõjas võidelnud vapra mehe mälestuseks, et tema lugu püsiks meie pere liikmetel meeles põlvest põlve. Minu poeg, tütar ja väimees on kõik oma elu sidunud tööga riigikaitses,“ selgitas Roosnurm, kui järjest rohkem inimesi kogunes kunagise Sindi raudteejaama peahoone juurde, kus 75 aastat tagasi tervitas suur rahvahulk Vabaduse Risti vendade kokkutulekule saabunud sangareid.

Loe edasi: Pärnu maavanem tänas Sindi rahvast lipu päeva tähistamise eest oma kodulinnas

Sindi gümnaasiumist käidi täna Sindi kangelaste kalmudel

Täna tähistatakse Sindis samaaegselt nii Eesti lipu päeva kui 75 aasta möödumist vabas Eestis toimunud viimasest suurest ülemaalisest Vabaduse Risti (Vabadusristi algne ametlik nimetus) vendade kokkutulekust Pärnus ja Sindis. Enne keskpäeva viis Sindi gümnaasiumi esindus kahele Sindis teadaolevale Vabadusristi kavaleri kalmule sinimustvalgete lintidega lillekorvi ja süütas küünla.

Mälestustuli süüdatakse kangelase kalmul Foto Urmas Saard — Mälestustuli süüdatakse kangelase kalmu.l Foto: Urmas Saard

Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde kalmude külastamisega mõeldi austuses ka kõigile teistele nii Sindist kui ka Eestist ja kogu maailmast pärit Vabadussõja kangelastele.

Kuna Viktor Araku lähedasi Sindis ei ole, siis on võtnud Sindi gümnaasium selle paiga enda hooldada. Mõned aastad tagasi uuendati täielikult pehkinud istepink ja on tehtud muudki vajalikku, et hauakääbas korras oleks ja tähtpäevadel kaunistaks kalmu värske lilleõis ning vilguks küünla tuluke.

Täna tõi Vabadusristi kavaleride Viktor Araku ja Jakob Kalde haudadele sinimustvalge lindiga lillekorvi Pille-Riin Karuse, Sindi gümnaasiumi 8A klassi õpilane ja kooli omavalitsusesinduse aktiivne liige. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup süütas küünlad ja Karuse asetas need kangelaste haudadele.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumist käidi täna Sindi kangelaste kalmudel

Täna avati Sindi muuseumis rändnäitus „Lapsepõlvelood”

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koostatud rändnäitus „Lapsepõlvelood” jutustab kahekümne kolmel suuremõõdulisel fotoplanšetil Eesti näitlejate ja muusikute lapsepõlveunistustest, -mälestustest koos muuseumi arhiivis leiduvate armsate beebifotodega, millega tulid avamispäeval kõige esimestena tutvuma Sindi gümnaasiumi 1A klassi õpilased ja Eneli Arusaare noored näitlejad.

Ats Tobias Pikk pälvis kiitust selle eest millise hoolikusega ta rändnäitust aitas pakendada Foto Urmas Saard — Ats Tobias Pikk pälvis kiitust selle eest millise hoolikusega ta rändnäitust aitas pakendada. Foto: Urmas Saard

Läinud nädala neljapäeval tegid Sindi Ajalooklubi huvilised väljasõidu pealinna, kus külastati Maarjamäe lossi ja Patarei kindlust. Teekonnal ühest sihtkohast teise peatus mikrobuss ühe külje ratastepaariga Müürivahe tänava kõnniteel nõnda, et autode liiklus päriselt ei sulguks ja jalakäijatelegi ruumi jätkus. Muuseumi töötajad olid üllatunud, et Sindist tuli tosinkond inimest näitust tooma ja isegi linnapea tegi transporditööd. Eriti usinalt oli fotoplanšettide pakkimisel abis Ats Tobias Pikk, sest pikal sõidul ei tohtinud raamid omavahel hõõrduda ja seepärast pidi pehme kangas kõigile eraldi vahele asetatama.

Kuna Sindi muuseum tähistab 4. juunil oma asutamise tähtpäeva, siis seoti tänane näituse avamine linna mäluasutuse sünnipäeva tähistamisega ja räägiti ka samale päevale langevast lipu päevast.

Loe edasi: Täna avati Sindi muuseumis rändnäitus „Lapsepõlvelood”

Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Uudisteportaal Külauudis.ee pöördus mitmete Pärnu linna ja maakonna koolide poole küsimusega, milline on käesoleval aastal nende osalus Pärnus tähistataval lipu päeval? Oma vastuse andsid kiirelt kaks Pärnu linna ja kaks maakonna üldhariduskooli.

Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014 Foto Urmas Saard — Meenutades lipu päeva tähistamist Pärnus aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Pärnu Vene gümnaasiumi huvijuht Kristiine Miljan ütles, et nende kool on esindatud viie kandelipu ja vähemalt kümne õpilasega. Pärnu Vanalinna põhikooli huvijuht Marje Vaan lubas isiklikult kohal olla. Kindlasti tuleb ka kooli direktor Pille Tahker ja klassitäis õpilasi kümne kandelipuga.

Paikuse põhikooli huvijuht Anu Tammearu-Mežule selgitas, et nende kool on esindatud kodutütarde ja noorkotkastega. Tänavu veebruaris muretses kool koostöös vallavalitsusega 30 kõrgekvaliteedilist sinimustvalget lippu. Lipuvabrikust öeldi, et varem pole mitte ükski asutus endale korraga nii palju lippe ostnud. Audru kooli direktori Peep Eenraidi sõnul neil lippe ei ole, aga lubasid lipu päeva pühitsemisel osaleda kümne õpilasega. Alati on olnud ka direktor isiklikult kohal. Eesti lipu seltsi varahoidja teatel palus Pärnu korraldustoimkond veel paarkümmend lippu lisaks, mis ka antakse. Loodetavasti jätkub siis ka Audru koolile, kes on kõigil aastatel vaatamata suhtelisele kaugusele olnud alati tublilt esindatud.

Loe edasi: Pärnus tähistatakse Eesti lipu päeva üheksandat korda lipurivistusega Rüütli platsil

Eesti lipp 131

Eesti Vabariik kuulub oma peatselt saabuva 100. sünnipäevaga maailma vanemate riikide perre. Meie lipp on aga veelgi auväärsem – juba 131-aastane. Täiesti haruldaseks muudab sinimustvalge aga tõsiasi, et säilinud on esmalipp, mis pühitseti Otepääl 4. juunil 1884. Sellist reliikviat on väga vähestel rahvastel.

Meenutus Kuberneri aiast eelmise aasta 4 juunil Foto Urmas Saard — Meenutus Kuberneri aiast eelmise aasta 4 juunil. Foto: Urmas Saard

Meil on põhjust oma rahvus- ja riigilipu üle väga uhked olla!

Eesti lipp on rasketel aegadel meie esivanemaid liitnud – isegi kui nad paljudes üksikasjades on olnud eri meelt. Selle lipu all on võideldud ja langetud ning siis jälle tõustud. Meie tulevik on seda kindlamalt meie kätes, mida kindlamalt oskame hoida oma lippu.

Eesti Lipu Selts kutsub kõiki kaaskodanikke, kogu meie maa rahvast heiskama lipu sünnipäeval, 4.juunil sinimustvalged lipud. Kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas! Kandkem lipu sünnipäeva rõõmu oma südames!

Eesti Lipu Selts ja Eesti Naislaulu Selts koostöös paljude organisatsioonidega kutsuvad Pika Hermanni jalamile tervitama Eesti lippu kell 7 hommikul!

Eesti Lipu Seltsi juhatus

Loe edasi: Eesti lipp 131

Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks

Haapsalu linn, Kaitseliidu Lääne malev ning Lääne maavalitsus kutsuvad kõiki kodanikke tähistama Eesti lipu päeva.

Tiit Salumäe Otepääl Foto Urmas Saard — Tiit Salumäe Otepääl. Foto: Urmas Saard

4. juuni hommikul kell 7.00 toimub Haapsalu linnavalitsuse ees riigilipu pidulik heiskamine.

Sõnavõttudega esinevad Lääne piirkonna ja diasporaa piiskop Tiit Salumäe ning Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Sündmuse käigus pühitseb piiskop Tiit Salumäe Haapsalu linnavalitsuse poolt Kaitseliidu Lääne malevale annetatava sini-must-valge majalipu. Haapsalu linn soovib muuta lipu annetamise Eesti lipu päeval traditsiooniks. Selle raames annetatakse iga-aastasel lipupäeva tseremoonial mõnele asutusele või institutsioonile pühitsetud riigilipp.

Kohaletulnutele pakutakse teed ja pirukat.