Urmas Saard

Must-toonekurele pühendatud ELFi talguaasta suvehooaeg algas kolme toonekurepoja sünniga

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute must-toonekure aasta raames paigaldatud pesakaamera peategelastel koorusid kolm poega. Udusulis tibude teise elunädala tegemistele saab kaasa elada pesakaamera vahendusel. Samas on värskelt avaldatud ning huvilistele kirja panekuks avatud ELFi suvised talgureisid.

Foto veebikaamera kuvatõmmis värskelt viieliikmeliseks saanud must-toonekure perest Karulas — Foto: veebikaamera kuvatõmmis värskelt viieliikmeliseks saanud must-toonekure perest Karulas

ELFi talgukorraldaja Jaanus Libeki sõnul tuuakse igal aastal talgute fookusse üks kaitset vajav liik, kelle heaks vabatahtlikud panustada saavad. ”Tänavu on eriline võimalus läbi talguhooaja teema-aasta peategelastele vahetult kaasa elada. Pesakaamera toob haruldase ja inimpelgliku must-toonekure kõigile huvilistele koju kätte ja innustab kindlasti veelgi enam oma panust andma,” kirjeldab Libek.

ELFi suvine talgukalender on tavapäraselt mitmekesine. “Juuni esimese poole oleme pühendanud metsisele, kelle heaks sünnib ELFi talgute ajaloo üks suurimaid ettevõtmisi, mille käigus otsivad vabatahtlikud tuhandetelt hektaritelt metsiseid ja nende tegevusjälgi. Juulis ja augustis ootavad talgulisi paljud väikesaared, samuti mitu uut sihtkohta. Esimest korda minnakse appi näiteks Võilaiule ja Viru rappa. Tänavune kõige eksootilisem talgureis viib aga lausa Valgevenesse,” tutvustas Libek.

Loe edasi: Must-toonekurele pühendatud ELFi talguaasta suvehooaeg algas kolme toonekurepoja sünniga

Sindi väliujula viienda hooaja avamise eel

Sindi esimene väliujula ehitati alevivalitsuse rahastamisel 1935. aastal, praeguse väliujula sai linn 2012. aastal ja on olnud pidevalt paljude suplejate teenistuses.

Priit Kask Sindi ujulas Foto Urmas Saard — Priit Kask Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Sindi väliujulas paiknevad rajatised on eeskujuliku väljanägemisega ja ümbrus jätab hästi hooldatud ümbruse mulje. Mõned vanemad mehed istusid kalda äärsetel pinkidel. Priit Kask oli minu saabudes parajasti veest välja tulnud. „Käisin juba 1. mail tänavu esimest korda vees. Mõõtsin siis temperatuuri. Oli 6 kraadi. Muidugi ei jäänud kauaks vette. Kastsin korraks märjaks ja välja. Täna võis juba palju pikemalt olla. Temperatuuri ei mõõtnud, aga vesi võis olla umbes 16 kraadi,“ rääkis Priit, kes aastaid peaaegu igal päeval käib suplemas. Päris jääaugus siiski ei suple, aga varsti pärast jää minekut kuni suurte jaheduste tulekuni küll.

Alles pärast mõningast vestlust tundsin, et midagi on puudu. Ja siis taipasingi, et sügisel Pärnu jõest välja veetud ja minema sõidutatud platvormmoodulid pole veel ujulasse tagasi toodud. Ka rannavalve aknad ja uksed olid alles suletud. Oletasin, et täna olnuks rannavalvet teostav Articard heisanud kollase lipu, mis tähendab veesoojust vahemikus 16 kuni 18 kraadi, mõõdukat maatuult, muutlikke ilmastikuolusid, suplemise ohtlikust lastele, eakatele, haigetele ja kehvadele ujujatele.

Loe edasi: Sindi väliujula viienda hooaja avamise eel

Meri, maa ja päike kutsuvad Pärnumaa eakad Vallikääru suvisele lustipeole

Eelseisval pühapäeval peetakse Pärnumaa rahvakultuuri keskseltsi eestvedamisel Pärnu Vallikäärus maakonna eakate suvepidu “Meri, maa ja päike”. Pooletuhande esineja hulgas tulevad lavale ühendkoor ja tantsurühmad, vahetekste esitab Feliks Kark.

Memme-taadi suvepidu Tootsis aastal 2009 Foto Urmas Saard — Memme-taadi suvepidu Tootsis aastal 2009. Foto: Urmas Saard

Kontserdi projektijuht on Aire Koop, aga suvepeo mõtteline algataja ja üldjuht Sirje Osipov, kelle eelistused kuuluvad folkloorile ning rahvatantsule. Vokaalse ja instrumentaalse muusika poolel kannab hoolt hea kordamineku eest suurte kogemustega Priit Kask, kes musitseerib kontserdi kestel korduvalt ka ise.

Kask selgitas, et ühendkoor moodustati paljudest maakonna ansamblite lauljatest: Kilingi-Nõmmest, Pärnu-Jaagupist, Paikuselt, Treimanist jm. Kavasse võeti 13 laulu, mis on lauljate jaoks päris uued. Kask ütles, et seni on ühiselt proovitud kokku laulda vaid ühel kogunemisel. Laulud õpiti ära väiksemates gruppides. Ühendkoori juhatavad Helle Kullamaa, Evi Kullam Pärnust ning Jakob Kaunissaar Pärnu-Jaagupist. Solistina laulab Maidu Maamees, samuti esineb Treimani trio. Viiulit mängib Esta Ruusmann, akordionit Õnnela Teearu, Kontrabassi Jüri Verlin. Priit Kask mängib kontserdil elekriakordionit. „Otsustasime, et laule saadame elava muusikaga ja fonogramme ei kasuta,“ rääkis Kask. „Tantse saatev muusika tuleb siiski fonogrammilt“.

Urmas Saard

Seenioride korvpallihooaja auhinnad jagatud

Tänavune meesseenioride korvpalli hooaja lõpetamine peeti neljapäeval, 26. mail TTÜ spordihoones koos juba traditsiooniks saanud vabavisete võistlusega. Samas peeti ka endiste korvpallilegendide Selma Multeri ja Tõnno Lepmetsa nimelised vabaviskevõistlused.

Selma Multeri karika võitis Kai Lass (pildil ka R Rausbergi ja R Laherand) — Selma Multeri karika võitis Kai Lass (pildil ka R. Rausbergi ja R. Laherand)

Esmalt toimus traditsiooniline vabaviskevõistlus, kus 16 mees- ja 5 naismängijal tuli sooritada 20 vabaviset. Esimese ringi parimad olid Jaan Malmberg ja Gunnar Dudkin 17 tabamusega, Gert Hendriksoni, Aivar Juuse ja Veiko Funki arvele jäi 16 tabamust. Naistest olid parimad Reet Rausberg 16 ja Kai Lass 15 tabamusega.

Vabavisete teise vooru pääses 11 parimat ja parim oli seal Mait Käbin 19 tabamusega, Hendrikson ja Juuse lisasid oma arvele 18 tabamust, Rausberg 18 ja Lass 17. Kokkuvõttes parima vabaviskaja tiitli pälvis ümbervisete tulemusena (sest 3 võistlejat said võrdse tulemuse 40-st 34 tabamust) Gert Hendrikson, järgnesid Aivar Juuse ja Gunnar Dudkin, edasised kohad – Mait Käbin ja Jaan Malmberg (33), Guido Lill (32), Siim Hinsberg ja Rait Ermann (29), Veiko Funk (27), Henn Koolmeister (25), Aulis Fischer (24). Kuus paremat pääsesid edasi võistlema Tõnno Lepmetsa karikale.

Loe edasi: Seenioride korvpallihooaja auhinnad jagatud

Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Eile lõppes Sindis korraldatud lipu päevale pühendatud loomevõistlus ja täna tegid hindajad oma valikud.

Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Hindamiskomisjonis tegid tööd 7 lipu seltsi Sindi osakonna liiget, kelle ülesanne polnud lihtne, sest enamik võistlustöid on üsna ühetaoliselt heal ja väga heal tasemel loodud. Kahtlematult annab tööde tulemuslikus kõrge hinnangu ka laste juhendajatele. Sindi lasteaias juhendasid lapsi õpetajad Elve Peenoja, Janika Kull, Anneli Vilgats, Piia Veeroja, Ülla Paulus ja Eve Vellner. Sindi gümnaasiumis juhendasid õpilasi Jelena Oleštšenko ja Eneli Arusaar. Ühtekokku saadeti võistlusele 37 joonistust ja üks laul.

Välja valiti 6 tööd, mida ei reastatud omakorda paremuse järjestuses. Pooled lasteaiast ja pooled koolist.

Lasteaiast saavad auhinna 2 aasta ja 8 kuu vanune Stella Sedrik Naerukildude rühmast, juhendaja Elve Peenoja; 3aastane Lisandra Käärmann Nublude rühmast, juhendajad Janika Kull ja Anneli Vilgats; 6aastane Karolin Sepa Midrilindude rühmast, juhendaja Ülla Paulus.

Loe edasi: Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Rannapiirkondade ja kalanduse konkurentsivõimesse investeeritakse ca 129 miljonit eurot

Haapsalus sai täna avalöögi üleriigiline kalandustoetuste infopäevade sari, kus tutvustatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020 rannapiirkondadesse ning kalandussektorisse suunatavaid toetusi. Kahe nädala jooksul toimuvad infopäevad kõigis kaheksas Eesti kalanduspiirkonnas.

Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv uuendatud Võiste väikelaevade kalasadam Foto Urmas Saard — Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv uuendatud Võiste väikelaevade kalasadam. Foto: Urmas Saard

Läänemaa kalanduspiirkonda investeeritakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 vahendusel järgmise viie aasta jooksul 2,2 miljonit eurot. “Tahame saavutada investeeringute toel olukorra, kus võimalikult suur osa püütud kala väärtusest jääb kalurile. See tähendab investeeringuid töötlemisse, et kalur ei müüks oma toodangut lihtsalt toormeks,” ütles MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuht Margus Medell täna Haapsalus toimunud kalandustoetuste infopäeval.

Medell rääkis, et teiseks rannakalurite murekohaks on püügi hooajalisus. “Püügiperiood on vaid viis-kuus kuud aastas. Seepärast investeerime ka tegevustesse, mis aitavad rannakaluritel oma tegevusalasid mitmekesistada ja leida aastaringset teenistust,” selgitas Medell.

Läänemaa kalanduspiirkonna strateegia järgi investeeritakse 2,2 miljonist eurost 30% kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamisse, 30% kalandustoodete töötlemisse ja otseturustamisse, 27% rannakalurite tegevuste mitmekesistamisse, 3% kudealade taastamisse ja 10% kalandustraditsioonide edendamisse.

Loe edasi: Rannapiirkondade ja kalanduse konkurentsivõimesse investeeritakse ca 129 miljonit eurot

Sindi pensionärid seavad juba samme Seto kuningriigi päevale

Juta Velleste eestvedamisel läbiviidavad Sindi pensionäride igakuised klubilõunad muutuvad iga korraga järjest oodatumaks, kuna võimaldavad lisada toimekate inimeste argipäeva väga vajalikku omavahelist suhtlemist, eriti hästi osatakse hinnata vene rahvakillu kaasamist ühistesse tegemistesse.

Rotiküla vanamehed koos Sindi pensionäridega sotsiaaltöökeskuse maja trepil Foto Urmas Saard — Rotiküla vanamehed koos Sindi pensionäridega sotsiaaltöökeskuse maja trepil. Foto: Urmas Saard

Et tänane klubilõuna asetus Velleste sünnipäevaga samale kuupäevale, olevat päris juhuslik kokkusattumus. Aga kahtlematult väärinuks pensionäride ühenduse looja ka päris eraldi talle pühendatud aega ja tähelepanu, arvasid mitmed kohalviibinud.

Täna tulid muusikud naaberlinnast Pärnust. Esinesid Raeküla Vanakooli Keskuse Rotiküla vanamehed täies koosseisus. Nooruslikku lusti täis vanamehi juhendab Ene Saar, kes on klarneti mängu õppinud Peterburi konservatooriumis. Instrumentidega toetasid Ene mängu Jaan Lepik akordionil ja Andres Jurs, kes puhub nii tuubat kui trompetit. Laulsid Arvo Soovik, Koit Heinmets, Rein Tambet, Toivo Põldur ja Ants Aru. Instrumentaalpaladena esitati rohkelt Austria polkat ja valsse. Vokaalselt kõlasid vanad tuntud meloodiad – „Seitse ööd ja seitse päeva“ ja teised sarnased lood. Tantsulugude ajal võtsid laulumehed naised tantsule.

Muidugi lauldi sünnipäeva laulu ja öeldi häid õnnesoove. Venelannade viisik laulis kaunitel viisidel vene meloodiaid, millele mehed palusid lisa. Rotiküla vanamehed lubasid järgmiseks Sindi külastamise ajaks mõnegi venelastele armsa laulu selgeks õppida.

Loe edasi: Sindi pensionärid seavad juba samme Seto kuningriigi päevale

Södertälje eakate tantsurühm külastab Sindit

Täna väisavad juba viiendat korda Sindit Södertälje eakate tantsurühma naised, keda võõrustavad siinsed Sindi murueided.

Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad Sindis Foto Urmas Saard — Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad Sindis. Foto: Urmas Saard

Sindi murueitesid juhendav Saima Laanemaa ütles, et käidi külalistega kauni Pärnu jõe kaldal, Sindi ja Tori valla piiril asuvas Helmondi Peo -ja Toidutares, mida ilmestab nauditav ümbrus iluaianduse, purskkaevude, langeva vee, tiigi ja muu silmale rõõmu pakkuvaga. Sealt sõideti linna raekoja juurde, kus ilus asukoht ja päikseliselt soe ilm kutsus kohe bussist väljudes murule tantsima.

Seni, kui pärast hoogsat liikumist sõõmuke hinge tõmmati, jagasid naised oma seniseid muljeid. Varem on Sindit külastatud sellistel aastaaegadel, kui loodus olnud trööstitult raagus. Seekordne rikkalik rohelus pani kõigi silmad särama ja suud ahhetama. „Me oleme Södertälje kultuurikeskuse seeniortantsijad. Sedakorda saime Sindist hoopis teistsuguse pildi, kui olime tutvunud muuseumi väljapanekutega. Koju tagasi minnes meenutame tänasest Sindit hoopis teise pilguga,“ kõneles üks tantsijatest. Laanemaa ütles, et järgmine kord kutsuvad nad Södertälje sõbrad jaanipäeva pidama. „Siis läheme uuesti Helmondisse, kus neile väga meeldis.“

Loe edasi: Södertälje eakate tantsurühm külastab Sindit

Jänesselja lasteaia III laulu- ja tantsupidu toimub Pärnumaal Sauga vallas

Iga kahe aasta tagant aset leidev Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu peetakse tänavu kolmandat korda 31. mail.

Lipu päeva tähistav Jänesselja lasteia rongkäik aastal 2013, pildi keskel Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm Foto Urmas Saard — Lipu päeva tähistav Jänesselja lasteia rongkäik aastal 2013, pildi keskel Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm. Foto: Urmas Saard

Merekultuuri aastale ning Jänesselja lasteaia 40. tegutsemisaastale pühendatud laulu- ja tantsupidu kannab pealkirja „Koduõuest mereni“.

Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm räägib peokava tutvustades sellest, kuidas vanaema ja lapselapse mõtted ja arutelud viivad meid rännakule koduõuest oja kaldale, jõe veerele ning lõpuks avara ja lõpmatu mere rannale. Meremüha, kajakate kisa, muul keset loksuvaid laineid ning lapse kõnelus merega: „Meri, meri, kas sa vastad, kui ma sulle hüüan?“ – see on peo lõppvaatus, mis iseloomustab meid kui rannarahvast, kelle jaoks meri, ääretu ja mõõtmatu, on olnud püha. Temalt paluti leivakõrvast, meri andis tööd.

Laulu- ja tantsupeo kavas on nii rahva- ja lastelaule, loits, ütlemisi, tantse, liikumisi, muusikalisi hetki ja vahepalasid kui ka kandle- ja parmupillilugu. Etteasteid on nii väikestelt kui suurematelt lastelt, ansamblis laulvatelt lastelt kui õpetajatelt. Üheskoos moodustub peost tervik. Ei jää saabumata ka valge laev, kahemastiline!

Pidu algab rongkäiguga kell 16.20.

Sindis soovitakse Pärnu maantee remondi käigus ehitada välja täiendavad bussipeatused

Sindi linnavalitsus ja Lemminkäinen Eesti AS sõlmisid 23. mail lepingu Pärnu maantee osaliseks rekonstrueerimiseks. Tööde teostamise aeg on 70 päeva lepingu sõlmimisest alates.

Sindi plaanides on uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine Foto Urmas Saard — Sindi plaanides on uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine. Foto: Urmas Saard

Rekonstrueeritakse 520 meetrine lõik alates Pärnu maantee 29 eest Lohu tänavani. Tööde hulka kuulub Pärnu maantee tasandusfreesimine koos täieliku asfaldi ülekattega, tehakse uued bussiooteplatvormid Linnavalitsuse peatuses, kiriku kurvi viraaži korrastamine ja tee laienduse ehitus ning Pärnu maantee, Kalamaja tee, Jaama tänava ristmiku korrastamine. Kuna Kalamaja tee on ainsaks juurdepääsuks suurte autodega AS Sindi Lanka’le, tuleb möödapääsmatud ristmiku sulgemised eelnevalt ettevõttega kooskõlastada.

Plaanides on ka uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine mõlemas sõidusuunas, kuid kuna asukoha puhul on tegemist mälestisega (Kiriku park on muinsuskaitse all), siis vajab nende rajamine muinsuskaitse nõuetele vastavat projekti. Vaja on teha ettevalmistavad tööd mahus, et edasiste tegevustega ei pea tehtut lõhkuma või ümber tegema.

Lepingu mahuks on üle 74 000 euro, mis finantseeritakse Sindi linna eelarvest.

Omanikujärelevalvet teostab FIE Enno Tammekivi.

Loe edasi: Sindis soovitakse Pärnu maantee remondi käigus ehitada välja täiendavad bussipeatused

Tallinna loomaaed väärib sagedasemat külastamist

Täna külastas Sindi pensionäride toimekas seltskond Tallinna loomaaeda.

Tiiger Tallinna loomaaias Foto Urmas Saard — Tiiger Tallinna loomaaias. Foto: Urmas Saard

Märgatavad muutused

Kuigi minule veel pensionäride sooduspiletit ei müüda, olin väga rahul ka täispileti eest maksmisega ja eriti tänulik inimestele, kes ärgitasid kaasa minema. Kui mälu ei peta, siis viimati jalutasin loomaaias umbes kümmekond aastat tagasi. Mõned korrad ka varem ja päris väiksena viis esimest korda loomaaeda ema. Ainult siis asus loomaaed kusagil Kadrioru pargi serval Lasnamäe nõlva all. Esialgselt ajutisele maa-alale rajatud loomaaiast on mälestused väga hägusad. Selgemalt on meeles kaljukitsed kõrgel paekivijärsakul, miskipärast ka pruunid karud.

Kümmekond aastat on loomaaeda oluliselt muutnud. Esimest korda sisenesin Õismäe poolsest lääneväravast, mis avati Ehitajate teega külgnevas osas 2014. a kevadpühal. Samas asub ka veidi hiljem valminud Keskkonnahariduskeskus. Külastajad pääsevad loomaaeda läbi uue hoone avara fuajee, kus on hulk elekroonilise kontrolliga väravaid.

Loe edasi: Tallinna loomaaed väärib sagedasemat külastamist

Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine on endiselt vajalik ja kohustuslik. Lemmikloomi tuleb vaktsineerida vähemalt kord kahe aasta tagant.

Koer katusel Foto Urmas Saard — Koer katusel. Foto: Urmas Saard

“Lemmikloomade vaktsineerimise statistika näitab, et inimesed alahindavad marutaudiohtu. Kuigi Eesti on olnud juba paar aastat marutaudivaba, on suur oht selle haiguse taaslevimiseks Eestisse,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. “Marutaud on olnud aastatuhandete jooksul üks enim õudust tekitanud nakkushaigusi maailmas, kuna lõpeb nii inimese kui looma nakatumisel alati surmaga. Seepärast peame ennetama selle haiguse uuesti levima hakkamist meil vaktsineerimata loomade hulgas.”

Eestis on kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik alates 1953. aastast. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole. Juhul, kui vaktsineerimise teostab selleks volitatud veterinaararst, katab marutaudi vaktsiini ning süstimise kulud riik.

Loe edasi: Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik

Harju ja Viru Mohni

Aldo Kals külastas matkaseltskonnaga, kelle nimeks võiks olla tema arvates “Väikesaarte sõbrad Tallinnast ja Tartust”, Mohni saart ning kirjutas seejärel matkarajast huvitavate võrdluspildikestega reisikirja.

A001 Väikesaarte sõbrad Tallinnast ja Tartust Mohni saart külastamas Valge kepiga härra on Aldo Kals Foto erakogust — Väikesaarte sõbrad Tallinnast ja Tartust Mohni saart külastamas. Valge kepiga härra on Aldo Kals. Foto: erakogust

Vilu ja külm aprillikuu keeras lõpusirgel matkajate soovil suvesse. Ilm ongi matkajate tellida, kõige muu eest hoolitseb Lahemaa Looduskool. Niisuguse lausega võtab selle juhataja Maie oma külalisi jutule Mohni reisi teemal. Kas kõik Maied ongi supergiidid nagu seda oli tema ja Viru-Nigula Munasaare giid Maie? Meie tosinajagu matkajat Tartust ja Tallinnast tuuritavad juba 30 Suve mööda Eestit ja lähivälismaad, kusjuures viimased kümme aastat oleme pühendanud end Eesti väikesaartele. Kõik senikülastatud saared ja saarekesed on igaüks oma nägu, aga miski seob neid kõiki omavahel ja tõmbab ligi.

Meie matkaja tegi endale selgeks, et Harju- ja Lääne-Virumaalt sirutavad viie lahe vahel merre Lahemaa Rahvuspargi neli harali sõrme meenutavat poolsaart, mis kannavad läänest itta nimesid Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi. Meie eesmärk oli jõuda Tallinna kaudu emadepäeva eelõhtul, 7. mail Pärispeal asuvasse Viinistusse, kust paadimees meid poole tunniga üle Eru lahe Mohni saarele toimetas. Saar ise on loode-kagusuunaline lainemurdja suurusega pisut rohkem kui Püha Tooli kirikuriik Vatikani künkal. Sõiduriist ja tema juht sarnanesid Virtsust Kesselaiule teinud reisi omale – muhe jutt saarest ja elust seal ning paat ei hüple lainetel ega põruta sabakonti. Minek, olek ja tulek saarelt laabus minutilise täpsusega just nii nagu Kihnus – ei mingit kiirustamist ega rabistamist, jõudsime igale poole õigeaegselt. Mitme paatkonna puhul kaasneb tavaliselt sisustamata ooteaeg, aga Mohnil seda polnud – meiega tegeldi pidevalt.

Saarele nime andnud mungad olid meile tuttavad Pakrilt, aga seal oli tegemist omadega Padiselt, siin aga Ojamaa pühade meestega. Kunagi saarel mühanud Tammikut-pärnikut on järele jäänud üks poole tuhande aastane jässakas niinepuu. Kes tahab teada, mida tundis Ata poeg Alar ööl vastu sõjakäiku Sigtunasse, seisatagu siin või mingu Abrukale Lippmaa pärna alla – istujat haarab harras püha hiie tunne.

Loe edasi: Harju ja Viru Mohni

Suveperioodil sõidavad reisirongid kolm korda päevas Pärnusse

Alates 28. maist suurendab reisirongiliiklust korraldav Elron suveperioodiks Pärnusse sõitvate rongide arvu.

Tööpäevadel väljuvad Tallinnast Pärnusse rongid kell 7:43, 11:37 ja 17:32, nädalavahetustel on osade reiside ajad mõnevõrra erinevad.

Suvepealinnast Tallinna suunas väljuvad reisid kell 7:31, 11:31 ja 19:02.

Elroni rongid sõidavad kolm korda päevas Pärnusse kuni suve lõpuni.

Pärnu rong Papiniidu peatuses. Foto: Urmas Saard →

Metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Neljapäeval, 19. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist puhvertsoonis riigi kagu- ja kirdepiiri aladel. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil Illustratiivne foto Urmas Saard — Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Illustratiivne foto: Urmas Saard

“Veterinaar- ja Toiduameti poolt seni läbiviidud vaktsineerimisprogramm on oma eesmärki edukalt täitnud ja tänu sellele on Eesti juba viimased kolm aastat marutaudivaba. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on ka Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. “Et takistada haiguse taaslevimist Eestisse viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimist. Samas on endiselt kohustuslik ka lemmikloomade – koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine.”

Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaalt ning seejärel teostatakse vaktsineerimist piirialadel Lõuna- ning Kagu-Eestis. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. maini. Kuna Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel alates sellest kevadest vaktsiini enam ei külvata.

Loe edasi: Metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

XVII Aleksander Kase mälestusvõistlused

Sindi esimese olümpialase Aleksander Kase mälestusvõistlused klassikalises tõstmises toimusid juba seitsmeteistkümnendat korda.

Suur karikas on tõstjale, kes ületab Aleksander Kase omaaegse tulemuse samas kaalukategoorias. Foto: erakogust

14.mail olid Sindi Seltsimajja kogunenud Eesti parimate tõstjate hulka kuuluvad sportlased. Kohalik spordiklubi „Kalju“ oli esindatud viie tõstjaga noorte kategoorias. Võistluste arvestus käis kolmes kategoorias – naised, noored ja mehed. Paremusjärjestus reastatakse Sinclairi punktide alusel ehk otsustavaks saab lisaks ülestõstetud raskusele ka kehakaalu ja raskuse vahe.

Võistluste peakorraldajaks on olnud algusest peale Sindi Kalju tõstetreener, Aleksander Kase poeg, Juhannes Kask.

Võistlust alustasid naised, kus üldvõitja Darja Ivanova spordiklubist Edu püstitas noorte rekordid nii rebimises (57 kg) kui ka tõukamises (68 kg), 168,84 punkti.

Noorte arvestuses tuli üldvõitjaks Robin Kivirand spordiklubist Vargamäe (87kg, 107kg; 249,186 p). Sindi noormehed järjestuses Martti Šorin, Randel Matiisen, Ken Meriniit, Hendrik Viik ja Märt Tamman võitsid kohad neljandast kaheksandani.

Loe edasi: XVII Aleksander Kase mälestusvõistlused

Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Julius Friedrich Seljamaa surmast möödub 17. juunil 80 aastat. Samal päeval meenutavad diplomaati mälestuskogunemisega Rahumäe kalmistul Sindi gümnaasiumi õpilased, Sindi ajalooklubi liikmed ja teised, kes hindavad oma kodukandist võrsunud mehe teeneid Eesti riigi ees.

Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs Foto Urmas Saard — Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul. Avatud 1938. a 17. juunil. Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs. Foto: Urmas Saard

Seljamaa suri vähki enne saadikuna Rooma ametisse asumist, kuhu ta oli määratud 1936. a juunis. Nii katkes 53-aastase mehe elulõng pärast viljakalt töötatud aastaid. 20. juunil kandsid EÜS Põhjala liikmed, kelle ridadesse ta kuulus, sarga Toomkirikust Lossiplatsile. Seljamaaga tuli hüvasti jätma väga arvukas saatjaskond. Seljamaa sängitati mulda Tallinna Rahumäe kalmistule. Tema perekonna rahula asub peaväravast sisenemisel suure tee teisel kolmandikul vasakut kätt jääval hauaplatsil.

1938. a 16. juuni Postimehe esilehel oli tükitud uudis, et välisministri teatel toimub järgmise päeva (17. 06) õhtul kell 20.00 Rahumäe Pauluse koguduse kalmistul endise välisministri ja välisdelegaadi Julius Seljamaa hauasamba avamine. Kalmu kaunistaval pronksbareljeefiga graniitsambal on tekst: Julius Seljamaa 1883 – 1936. Hauasamba autorid on arhitekt Karl Lüüs ja kujur Ferdi Sannamees. Sealsamas puhkab ka tema abikaasa Anna-Maria Seljamaa. Hauaplats kanti kultuurimälestiste riiklikusse registrisse 2009. a juunis. Õnnelikul kombel pole olnud vajadust seda hauatähist taastada. Kuigi ka Rahumäe kalmistul hävitati kommunistide käsul palju haudasid, jäi Seljamaa kalm ja graniitsammas puutumata. Tiina Tojaki sõnul puhastati sammast 2001. a Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu eestvõtmisel.

Loe edasi: Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Nädala pärast lõpeb Sindis korraldatav lipu päevale pühendatud loomevõistlus

4. juunil Sindis tähistatavat sinimustvalge lipu sünnipäeva aitab tähtsustada 24. maini (kaasa arvatud) kestev loomevõistlus, milles osalevatelt lasteaiaealistelt mudilastelt ja algklassides õppivatelt õpilastelt oodatakse luuletusi, lühijutte, laule, joonistatud pildikesi ja käsitööesemeid.

Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

On küsitud, kas loomevõistlus toimub üksnes Sindi laste vahel? Ei! Kuigi pole räägitud üleriigilisest ega ka mitte maakondlikust võistlusest, lubatakse osaleda kõigil. Tööde juures peetakse oluliseks põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu. Töid hindavad Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed. Parimad tööd auhinnatakse ja sõnaline valik kantakse ette lipu päeva kontsertkavas. Võistlusele laekunud joonistusi ja käsitöid näeb välinäitusel Sindi gümnaasiumi juures, vihma korral koolimajas sees.

Täiendav selgitus telefonil 55 694 444 või aadressil urmas.saard@mail.ee. Tööd tuua kas Sindi linnavalitsusse või Sindi seltsimajja hiljemalt 24. maiks. Tekstid võib saata ka antud elektronposti aadressil.

Sindis tähistatava lipu päeva kontsertkava peaesinejateks on tänavu kõige nooremad, lasteaia lapsed ja algklassiealised õpilased. Merekultuuriaastat väärtustades kõlavad laulud Eestimaast, läbi armsa kodumaa voolavatest jõgedest ja hällitavast merest. Laulud vahelduvad pärimuslike eesti tantsude ja ringmängudega.

Loe edasi: Nädala pärast lõpeb Sindis korraldatav lipu päevale pühendatud loomevõistlus

Võiste kakuamid Liivi lahel

Aeg-ajalt võis näha hõbedaselt helkivaid pika nokaga „angerjaid“ vonklemas. Käeulatusesse sattudes haarasid mehed neil keskpaigast kinni ja heitsid oma paati. „Need on tuulehaugid,“ sõnas Pille. „Kui tuulehauge hakkab juba väga palju olema, siis tähendab see räime püügi lõppemist,“ rääkis Pille, kes üks vähestest naistest kalamees.

Paremal poolel poeg ja isa, Kristo ja Kauri Krüger Foto Urmas Saard — Paremal poolel poeg ja isa, Kristo ja Kauri Krüger. Foto: Urmas Saard

Esimene tutvus Arne Salustega jääb hästi meelde. Eksides kuupäevaga lasin eskalaatoritel ennast sõidutada Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmandale korrusele, et minna naiskodukaitse kutsel Piano kohvikusse – kohtumisele, mis tegelikult pidi toimuma hoopis järgmisel päeval. Üksnes tänu minu erakordsele hajameelsusele läks paremini, kui oleksin osanud ise oma järgnevaid ettevõtmisi kavandada. Aega parajaks sammudes märkasin kahe aatriumi vahelises avaras vahekäigus kedagi meest maalritrepi astmetel turnimas ja ilmatuma suuri fotosid seinale riputamas. Meri, paadid ja mehed äratasid sedavõrd tähelepanu, et võtsin nõuks näituse korraldajaga veidi vestelda. Kohe sai selgeks, et pildimaterjal tutvustab kakuami püüki ja Arne Saluste on hobikalandusuurijana heade teadmistega kalandusajaloolane. Samas pakkus ta mulle võimalust minna merele, et lähemalt uudistada kakuami püüki. Lapsepõlvest kaasa saadud merelembus ei lubanud lasta kutset korrata.

Loe edasi: Võiste kakuamid Liivi lahel

Ken Pihlas ja Koit Kaer Kuressaare Ametikoolist on parimad paadi motiiviga pargipingi valmistajad

Lõppeva nädala neljapäeval ja reedel osalesid Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ehituspuusepa eriala kutsemeistrivõistlustel viis paarisvõistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Tallinna Ehituskoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, kelle võistlusülesandeks oli paadi motiiviga pargipingi ehitamine.

Ken Pihlas ja Koit Kaer Foto Urmas Saard — Ken Pihlas ja Koit Kaer. Foto: Urmas Saard

„Eestis on tõusev trend, et oma metsa ei viida maalt välja, vaid kohalikust puidust valmistatakse mitmeid tooteid, mida hiljem eksporditakse. Seetõttu on aina olulisem väärtustada meie esiisade oskusi ning populariseerida puutööd, et selles valdkonnas oleks rohkem õppureid ja ka õppekavu,“ märkis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ehituse valdkonna kutseõpetaja Ingrid Kruusla.

Ehituspuuseppade võistlusülesandeks on valmistada vastavalt ette antud joonistele väikevorm – suvepealinna miljööst inspireeritud paadi motiiviga puidust pargipingi karkass. Võistlustöö teostamiseks oli paarisvõistkondadel aega vaid 13 tundi. Meeskondliku võistluse kõige suuremaks väljakutseks oli ülesannete sooritamise täpsus ajalise surve all.

Võistlusülesande autori, kohtuniku ja Nordic Houses OÜ inseneri Indrek Sootsi sõnul oli tänavune ülesanne tõenäoliselt läbi aegade üks keerukamaid, kuid teistsuguse suunitlusega kui varem.

Loe edasi: Ken Pihlas ja Koit Kaer Kuressaare Ametikoolist on parimad paadi motiiviga pargipingi valmistajad

Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Tunamullu suvel möödus 150 aastat Heinaste merekooli avamisest. Toona ümmargusele tähtpäevale mõeldes ütles Häädemeeste koduloouurimise entusiast Sulev Kasvandik, et juba mõnekümne aastaga oli merekooli asutamise järel üksnes Häädemeeste ja Orajõe vallas pea samapalju kaptenipaberitega mehi nagu tänapäeval autojuhiloa omanikke.

Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor Foto Urmas Saard — Iveta Erdmane, Heinaste muuseumi direktor. Foto: Urmas Saard

Ei Lääne-Euroopas, Ameerika mandril ega Venemaal polnud sadamat, kuhu Liivimaa laevad poleks randunud. Pärnumaa lõunarannikul asus Eesti purjelaevanduse häll ja selle vahetus läheduses loodi Eesti esimene merehariduskool. Kuid esimese maailmasõja puhkemisega lõppes sadakond aastat tagasi purjelaevanduse ajastu ja täpselt 100 aastat tagasi evakueeriti merekool Venemaale, millega õppeasutuse tegevus lõppes.

Hea, et seda Eestile ja Lätile väga olulist merendusajaloolist paika hoiab jätkuvalt mälus 1969. aastal avatud Heinaste merekooli muuseum, mis tegutseb kunagises Heinaste merekooli õppehoones Riia linna ja meresõidumuuseumi filiaalina. Olen tänulik juhusele, mis viis kokku kahe teekaaslasega, kes tõid mind Heinastesse. Pille Tuvik ja Arne Saluste on mõlemad merendushuvilised, täpsemalt kakuamipüügile pühendunud harrastuskalurid ja selle püügiliigi ajaloouurijad. Muuseumi külastusaeg polnud veel kätte jõudnud, aga mäluasutuse perenaine Iveta Erdmane oli lahkelt valmis ust avama. Muuseumi direktor Erdmane on selles majas töötanud juba 30 aastat ja iga väikseimgi üksikasi kõigi museaalide juures teada.

Loe edasi: Heinaste muuseum jutustab Eesti merenduse kõrghetkest

Södertälje eakad tantsijad hindavad sõprust Sindi murueitedega

Sindi murueided võõrustavad eakate tantsurühma 8 paari Sindi seltsimajas.

Saima Laanemaa Foto Urmas Saard — Saima Laanemaa. Foto: Urmas Saard

Teist hooaega Sindi murueitesid juhendava Saima Laanemaa teatel külastavad Södertälje linna Rootsi soomlased 24. mail omaealisi tantsusõpru Sindis. Stockholmi läänis asuva 60 tuhande elanikuga Södertälje soomlased on pärast mitmeid kohtumisi erinevate Eesti kollektiividega valinud Sindi murueided oma lemmikuteks, kellega juba neljandat aastat jätkatakse sõprussuhetes, rääkis Laanemaa, kes on läbinud soome keele kursused, mis aitab paremini ka keeleliselt lävida.

Mullu septembris külastati oma sõpru Södertäljes, nüüd kohtutakse Eestis: Sindis ja Pärnus. Suvepealinnas peatutakse nädalapäevad. Lisaks Sindile kohtutakse veel omavahel 27. mail Pärnus. „Tantsime ja laulame mõlemale tuntumaid lugusid. Näiteks Rootsis laulsime soome keeles „Mullu mina muidu karjas käisin“. Viis on nende juures siiski pisut teine, aga saime hakkama. Laulu „Tulipunased roosid“ laulsime kumbki oma keeles. Laulmise kõrval muidugi tantsime. Õpime ja õpetame vastastikku uusi tantse.“ Laanemaa sõnul on Sindi rühma keskmine vanus 77 ja natuke peale. Södertälje eakad tantsijad tunduvad Laanemaa arvates veidi noorematena. „Ikka on meile inimesi juurde tulemas. Nüüd on liitumas Viivi, kes tahab kõik meie tantsud selgeks saada,“ rääkis Laanemaa eakate tegevusest rahvuslike tavade hoidmisel ja naaberrahvaste vaheliste kultuuriliste sidemete hindamisest.

Urmas Saard

Henn Vallimäe: väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis

Eile toimus Strand Spa & Konverentsihotelli Jurmala saalis TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli 7. õppeaasta lõpuaktus, kus lisaks tervitussõnavõttudele esines loenguga rahvarõivaste meister Marvi Madisson-Volmer.

Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel Foto Urmas Saard — Pärnu õpetajate naisrühm esineb TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppeaasta lõpetamise pidulikul aktusel. Foto: Urmas Saard

Aktuse avasõnades ütles Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe, et väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis. Ta küsis, mis motiveerib? Ja vastas, et motiveerivaks jõuks on nende inimeste poolt tunnetatud vajadus lakkamatult teadmisi ammutada. Veel kinnitas direktor, et kuigi vaimne erksana püsimine ei pruugi pikendada eluaastate hulka, lisab see kahtlematult eluaastatele küllaga väärtuslikku elu juurde. Vallimäe sõnul alustas sügisel 503 õppurit, kellest lõpetas 462. Tehes kiire arvutuse, sai ta tulemuseks 91,8%, mida pidas väga suureks saavutuseks ja soovis samasugust eeskuju andvat meelekindlust noorematele tudengitele. Õppeaasta kestel peeti 16 loengut suurele auditooriumile, töötas rekordiliselt 13 õpituba ja korraldati 10 õppekäiku. Ees ootavad suvised ettevõtmised.

Möödunud aasta juuli keskpaigast tasub meenutada suveülikooli Kuressaares, kus pärnakad käisid kuulamas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku professor Julia Laffranque loengut.

Loe edasi: Henn Vallimäe: väärikate ülikool on elukestva õppe strateegia musternäidis

Sindi premeerib Allar Raja 800 euroga

Täna otsustas Sindi linnavalitsus premeerida oma kodanikku Allar Raja 800 euroga edukalt lõpetatud meeskonna sõidu eest Brandenburgis toimunud Euroopa MM-il, kus koos Kaspar Taimsoo, Tõnu Endreksoni ja Andrei Jämsäga sõideti kullale.

Tegemist oli 32-aastase Allar Raja sportlaskarjääri neljanda Euroopa meistritiitliga. Üldse on Allar Raja võitnud kõigi võistluste tulemusena üheksa medalit: MM-pronks 2006 neljapaadil; MM-pronks 2009 kahepaadil; MM-pronks 2015 neljapaadil; EM-kuld 2008 neljapaadil; EM-kuld 2009 kahepaadil; EM-kuld 2012 neljapaadil; EM-kuld 2016 neljapaadil; EM-hõbe 2010 kahepaadil; EM-hõbe 2011 neljapaadil.

Sindi linn asus Allar Raja toetama veel enne suuri võite ja on seda teinud järjekindlalt tänaseni. Täna ütles Sindi linnapea Marko Šorin, et hoiavad juba pöialt augustis Rio de Janeiros toimuvale võistlusele ja reservis on arvestatud märkimisväärselt suurema preemiaga.

Allar Raja austamine Sindis aastal 2012. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Veronika Meibaum: vene talu on meile eelkõige hobi

Sindi pensionäride ühendus tegi eile väljasõidu rahvasuus hästi tuntud Vene talusse, kus perenaine Ljubov Petrova ja noorperenaine Veronika Meibaum esitlesid austusavalduses vene rahva esivanemate elutarkust ja südant soojendavat rahvuskultuuri.

Ljubov Petrova ja Veronika Meibaum võtavad vastu vene kombe kohaselt soola ja leivaga Foto Urmas Saard — Ljubov Petrova ja Veronika Meibaum võtavad vastu vene kombe kohaselt soola ja leivaga. Foto: Urmas Saard

Bussisõiduga Sindist umbes kolmveerandtunnise teekonna kaugusel asub Audru valla Soomra külas huvitava looga omaaegne eestlastele kuulunud Sanga-Tõnise talu, mida nüüd juba 15 aastat majandavad rõõmsameelsed ema ja tütar. Kogemustega juht tagurdas ettenägelikult bussi mööda kitsukest teelõiku taluväravasse, et jalavaeva vähem oleks. Bussist väljujatele astus vastu noorperenaine Veronika, kelle kandikul ilutses kaunis teeserviis. Ta palus endale järgneda läbi uhke peavärava. Tagantpoolt tulijad ei kuulnud kutset ja püüdsid otsemat teed kasutades õuele jõuda. Siiski see ei õnnestunud, sest punapõskne Veronika palus kõigil läbi auvärava siseneda.

Juta Velleste küpsetas öösel soolakringli, mille külakostiks tõi, aga Ljubov tuli vastu soola ja leivaga. Perenaist tean hästi juba 5 aastat. See oli 2011. a küünlakuu viimasel päeval, kui ta tõi Sindi muuseumisse Hohloma näituse. Üllatusin, kui ta kaugelt käe välja sirutas ja mind nimepidi mäletades tervitas. Sedakorda ei jätkunud aega jutustada 17. sajandil alguse saanud käsitööst Volga tagustes metsades, sest turismitalu pidajatel on palju muudki näidata ja jutustada.

Loe edasi: Veronika Meibaum: vene talu on meile eelkõige hobi