Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Jõululaupäeva laulud ja jutlus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses jutustasid lihtsuse ilust.

Jõululaupäeva traditsiooniline koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuses Foto Urmas Saard
Jõululaupäeva traditsiooniline koosviibimine Raeküla Vanakooli Keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üksnes tema, kellel on jumalik vägi ja samas tuttavad inimelu rajad – on meie Õnnistegija ja hoidja![/pullquote]„Pärnu Oikumeeniline Naiskoor on aastaid esinenud Raeküla Vanakooli Keskuse jõuluteenistusel,“ ütles koori juht Ester Murrand. „Laulame oma armastatud jõululaule. Neist üks on kindlasti Timo Lige, Kärdla muusikaõpetaja ja pastori, nö Lauluisa, üliviljaka ja hinnatud helilooja lugu “Jõuluteel”, mis räägib jõulude sügavamast tähendusest,“ tutvustas Murrand. Veel lauldi “Jõuluöö hümni”, mis on Soome tuntud kristliku helilooja Simojokki laul. Pätsi aegse koolimaja saalis kuuldi ka traditsionaali “Greensleeves”, seda siiski jõulusõnumi eestikeelsete sõnadega. Alari Allika viisil ja sõnadel “Astub tasa” kõlas uue versiooni ja kooriseadena. „See on imelise, inimliku, sügava, kuid lihtsa sõnumiga laul rõõmusõnumist, mis meie südameisse jõuluõhtul astub,“ selgitas Murrand. Aleksander Abeli “Jõuluööl“ kanti ette Pärnu Eliisabeti kirikus kolme kollektiivi kontserdi ühendkoori loona, mida nüüd võis uuesti kuulda.

Loe edasi: Joosep Tammo: tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist

Uue alguse ootuses

Toomapäeval jõudis lugejateni aastast 1996 ilmunud ajalehe Sindi Sõnumid viimane number. „Aga küllap annavad, nii uue omavalitsuse tekkimine ja sellega kaasas käivad paratamatud muudatused, ka uut hoogu, värskeid ideid ja indu toimetajale, kes uueneva Tori valla ajalehte kokku panema hakkab,“ ütleb viimased seitse aastat linnalehte toimetanud Viktor Kaarneem.

Sindi Sõnumid Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Sindi Sõnumid Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Toomapäeval jõudis Pärnumaa ühinenud omavalitsustest esimesena oma ajalehe esimese numbri lugejateni toomiseni Lääneranna vald. Küllap järgnevad peatselt tema eeskujul teisedki.

[pullquote]Kas elanike arvult Pärnumaa suurima valla leht hakkab ilmuma hästi paksu kuulehena, veidi õhema nädalalehena või veelgi sagedamini, selle üle peaksid aru pidama ajakirjandust paremini teadvad asjatundjad.[/pullquote]21. detsembril polnud Tori vallas veel selgust, kelle poole oleks kõige õigem pöörduda ajakirjandust puudutavates küsimustes. Kuidas hakkavad uuest aastast Tori vallas sõnumid levima? Kas alguses üksnes elektrooniliselt valla kodulehel või ilmub juba jaanuaris ka midagi paberkandjal? Kes toimetab, kellele saata pressisõnumeid, keda kutsuda võimalikke huvipakkuvaid sündmusi kajastama või kellega üldse uuest aastast ajakirjanduslikus mõttes suhelda?

Loe edasi: Uue alguse ootuses

Jõuluaktus Sindi gümnaasiumis

„Saalis olev meeleolu on hästi ülev, aga mina pean olema aus ja ütlema, et erinevalt teist olen täna kurb, sest jõulud on perekeskne aeg,“ mõtiskles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Jõuluaktus Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Jõuluaktus Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Kui teie lähete oma perede juurde, millest mul on muidugi hea meel, siis minu pere olete ju teie, kogu koolipere. Kõik on nagu valesti. Pere peaks koos olema, aga pere läheb laiali,“ arutles direktor ja küsis algklasside jõuluaktusele kogunenud lastelt kas neilgi on kahjutunnet. „Jaa,“ vastati saali poolelt.

Aga direktoril oli palve mõelda kahele sõnale: perele ja lähedastele. „Kindlasti on teie peres neidki lähedasi, kes kahjuks enam teiega ei ole. Ka nendega saate kohtuda. Meil on ilus komme käia surnuaias ja viia küünal neile inimestele, kes on väga olulised, aga kes enam meiega rääkida ei saa. Meie nendega aga küll. Kasutage seda võimalust.“

Lõpetuseks kordas Keerup eelmisel aastal öeldut: „Annaks Jumal, et elektrivool ära läheks, et arvutid ei töötaks, et oleksite lihtsalt tavalised inimesed, kes jõuluajal istuvad kuuse alla, panevad päris küünla põlema ja räägiksite omavahel päris inimestena.“

Loe edasi: Jõuluaktus Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumi jõuluball algas kontsertkavaga

Toomapäeval, tunnike pärast astronoomilise talve saabumist saabusid traditsioonilisele Sindi gümnaasiumi jõuluballile nii kooli töötajad kui gümnasistid ja vilistlased.

Tervitused Sindi gümnaasiumi jõuluballil 2017 Foto Urmas Saard
Tervitused Sindi gümnaasiumi jõuluballil 2017. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sõprus on neil imeline, olen seda kõrvalt näinud. Nad olid mul üks vinge lend[/pullquote]Joosep Ailiste täiendab fotograafiaalaseid oskuseid Sindi noortekeskuse fotoringis ja vaatamata väga noorele eale pakkus härrasmeheliku välimusega noorhärra piltniku teenust kõigile, kes soovisid endast ja mälestusväärsest päevast suurepärast fotot. Suurepärase õhtu kordaminekuks tegid vajaliku ettevalmistuse kooli õpilasesinduse noored, kelle innukust toetas oma oskustega Sindi gümnaasiumi huvijuht Lisette Kandima. „Kas tunned kooli aula ära?“ Küsija hääl tuli seljatagant mööduvalt Kaur Kasemaalt, kes kiirustas mikrofonide töökindlust kontrollima. Tegelikult ei sarnanenud eilseks õhtuks kujundatud aula mitte kuidagi harjumuspärasele väljanägemisele. Valgetes kangastes lagi hõljus ja lainetas vilkuvate tulede säras. Maani ulatuvad sama valged toolikatted ja küünlatule virvenduses meeleolu loovad veelgi valgemad laudlinad tekitasid kosmiliselt hubase tunde juba enne peo algust, sest prožektorite värvilises valguses ei jäänud valge enam valgeks.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi jõuluball algas kontsertkavaga

Sindi muuseumi jõulupuu sai ehitud

Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased ehtisid endi valmistatud käsitöödega muuseumi jõulupuud, laulsid Ave Mariat, istusid muuseumitöötajate ja õpetajatega ühiselt peolauas, jutustasid tuisueidele lõppeva aasta tegemisi ning võtsid vastu kingitusi.

https://youtu.be/b-m3cmYCaw8

Tuisueit kuulab Sindi gümnaasiumi 4a õpilaste jutustusi lõppevast aastast Foto Urmas Saard
Tuisueit kuulab Sindi gümnaasiumi 4.a õpilaste jutustusi lõppevast aastast. Foto: Urmas Saard

Eile keskpäeval kogunes kümmekond Sindi gümnaasiumi 4.a klassi õpilast ühes oma õpetaja Eneli Arusaarega Sindi muuseumisse. „Käesoleval õppeaastal on samad lapsed muuseumi töötoas käelist tegevust harjutanud kuuel korral,“ selgitas muuseumi juhataja Heidi Vellend. Sindi gümnaasiumi ja muuseumi vaheline koostöö toimib juba hästi palju aastaid ja praegune käsitööprojekt „Oma kätega Sindi muuseumis“ on ootuspärane jätk paljudele eelnevatele tegevustele. Paikuse põhikooli kunsti ja käsitöö õpetaja ja Sindi muuseumi kauane sõber Kadri Jõgi juhendamisel valmistasid õpilased ehteid alates talvekuust.

Aasta viimane kogunemine oli eelnevatest muuseumitundidest erinev, sest oma kätega valmistatud kuuseehted leidsid koha muuseumi kitsas koridoris asuva jõulupuu okstel. Vaatamata muuseumi kitsale pinnale mahtusid käsitööd armastavad laululapsed kuuse juurde ja laulsid ladina keeles „Ave Maria gratia plena Dominus tecum / Et Benedicta tu in mulieribus / Et Benedictus frutus ventris / Ventris tuis Jesus…“ – kõik neli salmi. Nii algas „Oma kätega Sindi muuseumis“ poole aasta pidu, mis polnud siiski mitte trall ja pillerkaar, vaid targalt teadlik tagasivaade kogu lõppevale aastale.

Loe edasi: Sindi muuseumi jõulupuu sai ehitud

Jõulutaat Jaani kingikoti kahanemist veel ei märgatud

Kui jõulutaat Jaan ülipirakat kingikotti enda järel lohistades Sindi gümnaasiumi aula uksest sisse vedas, olid seltskondlikud mängud juba lõppenud.

Jõulupidu Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Jõulupidu Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Eile õhtul peeti 5.-8. klasside jõulupidu, mis algas Merili Passeli tantsutüdrukute tantsukavaga. Ringmängud pani elama kooli huvijuht Lisette Kandima. Igal klassil oli samuti oma etteaste, millega taheti jõulutaadile meelepärane olla. Mõnel õnnestus see sedavõrd hästi, et nooruslik jõulutaat Jaan proovis korra ka ise hakata jalgu loopima sama kergusega nagu seda laval ühiselt punakuueliste päkapikkudega tehti. Kukerpalle Jaan siiski ei üritanud sooritada. Väga tublilt esinesid õpetajad, kelle jaoks oli jõulutaat samuti kinke varunud.

Kui jõulutaat lahkus, vedas ta vaatamata kinkide jagamisele ikka endist viisi suurt kotti enda järel. Jõuluaeg alles kestab ja päris pühad seisavad veel ees. Olekski rumal arvata, et kohe esimese õhtuga kingikott tühjaks jääb.

Jõulutaadi lahkudes läks diskotümps valjemaks ja esimestena lasid oma kehad helide rütmis võnklema need, kes ka igapäevastes tegemistes kõige rohkem sädelevad.

Loe edasi: Jõulutaat Jaani kingikoti kahanemist veel ei märgatud

Jõulurõõmu ja kingipakke haiglates viibivatele lastele

Homsest alustab MTÜ Naerata Ometi ringkäiku mööda Eestimaa haiglaid, et viia jõulurõõmu seal viibivatele lastele. Ühtekokku külastatakse üle Eesti viitteist haiglat ja jagatakse enam kui 300 kingitust.

Isetehtud mänguasjad
Isetehtud mänguasjad

Ringkäiku alustatakse Tallinna Lastehaiglast, kus praegu veedab oma jõuluaega üle 100 lapse ja noore. Kinke jagavat jõuluvana saadavad ka esinejad, kes aitavad omalt poolt rõõmsat jõulumeeleolu luua.

“Projekti “Jõulud haiglas” korraldame juba üheksandat aastat ja oleme tänulikud neile, kes leidsid võimaluse seda ettevõtmist toetada. Koos saame teha toreda jõuluüllatuse lastele, kelle jõulud ei pruugi tänavu kõige rõõmsamad olla,” ütles MTÜ Naerata Ometi juhatuse esimees Kuno Kompus.
Korraldaja sõnul leidis heategevuskampaania tänavu rohkem toetajaid kui kunagi varem ja projekti toetati mitut moodi. “Eriti südantsoojendav on näiteks see, et üle 500 inimese saatsid isetehtud mänguasju laste jõulupakkidesse. Samuti tegi väga toreda üllatuse Tiheda Lasteaed, kes korraldas laada, mille tulu annetati projekti toetuseks,” rääkis Kompus.

Järgneva nelja päeva jooksul külastatakse lapsi Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Raplamaa, Järvamaa, Pärnu, Viljandi, Valga, Lõuna-Eesti, Läänemaa, Põlva, Kuressaare, Hiiumaa, Narva ja Rakvere haiglate lasteosakondades.

Loe edasi: Jõulurõõmu ja kingipakke haiglates viibivatele lastele

Neljas parima juuniori tiitel tuli Sinti

Kui tavaliselt peavad Eesti Tehnika- ja Spordiliidu (ETSL) mudelistid oma hooaja lõpuüritust järgmise aasta alguses, siis seekord peeti asjaolude tõttu pidulik lõpugala 16. detsembril Tallinnas Nõmme Noortemajas, kus igal aastal vähemalt korra ka juhtrajasõidu etapp toimub.

Andy Aron (keskel) vanaisa Pauli ja isa Rolandiga Foto Ene Aron
Andy Aron (keskel) vanaisa Pauli ja isa Rolandiga. Foto: Ene Aron

Kohal olid auto- lennu ja laevamudelistid. Seekordne üritus erines varasematest selle poolest, et iga sektsioon pani välja väikese näituse oma eksponaatidega. Väljapanekul nägi erinevaid autode, lennukite ja laevade mudeleid.

[pullquote]Järgmisel aastal on ka Andy juunioride vanuseklassist väljas, nii et peame ootama jääma, kas kasvab meie pesamunadest Andyle ja Karmenile väärilisi järeltulijaid.[/pullquote]Kui juhtrajasõidus jagatakse karikad välja hooaja viimasel etapil, siis ülejäänud said karikad kätte pidulikul lõpuõhtul. Peale selle jagati välja kaunid meened Eesti meistrivõistlustel medalid võitnud sportlastele. Sindi klubist osales üritusel Andy Aron koos ema, isa ja vanaisaga. Oli ka põhjust, sest neljandat aastat järjest tuli parima juuniori tiitel koos vastava karikaga Sinti. Kui eelmisel aastal oli väga tasavägine rebimine sellele tiitlile Andy ja Karmeni vahel, siis sel aastal oli Andy suveräänne liider, edestades konkurente mäekõrguselt. Karmen Metsal Eesti meistrivõistlused seekord ebaõnnestusid ja ka muude asjaolude tõttu Karmen pidulikul koosviibimisel sel korral ei osalenud.

Loe edasi: Neljas parima juuniori tiitel tuli Sinti

Käärikul toimub saunamaraton

Euroopa IX Saunamaratoni start antakse Kääriku Spordikeskuses 3.veebruari keskpäeval.

Lõunanaabrid Euroopa Saunamaratonil 2017 aasta veebruaris Foto Monika Otrokova
Lõunanaabrid Euroopa Saunamaratonil 2017. aasta veebruaris. Foto: Monika Otrokova

Võisteldakse neljaliikmelistes võistkondades. Saunamaraton on osavõtjatele tasuline ja meili teel registreerimist ei toimu.

Piletid on müügil alates 8. jaanuarist Piletilevis. Stardis vahetatakse pilet käepaelade vastu. Saunakaardid antakse võistkondadele stardis. Võistkondade ülesandeks on leida üles kõik kaardil märgitud saunad, kus tuleb võtta leili vähemalt kolm minutit, istuda kümblustünnis ja ujuda jääaugus. Finiš on avatud kuni 17:30-ni.

Paremusjärjestuses osalevad neljaliikmelised võistkonnad, kes on läbinud kõik saunakaardil märgitud kohad. Rahva lemmiksaunad valitakse välja võistkondade poolt, kes on läbinud kõik saunad.

Lähemat teavet saab Otepää kodulehelt.

Urmas Saard

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub muusikuid ideid jagama

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub kõiki muusikuid esitama uusi muusikakavasid ja jagama ideid tänavuse festivali programmi rikastamiseks.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse hoone Viljandis Foto Urmas Saard
Eesti Pärimusmuusika Keskuse hoone Viljandis. Foto: Urmas Saard

Üleskutse ajendiks on soov pakkuda nii publikule kui muusikutele endile Viljandi pärimusmuusika festivalil jätkuvalt meeldejäävat ja kõrgetasemelist kontsertprogrammi.

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa selgitab: “Kutsume Eesti muusikuid esitama oma demosid, muusikakavade ja produktsiooni ideid. Juhime tähelepanu, et ootame sel aastal ka lihtsalt ideekavandite kirjeldusi. Kui veel muusikalist näidet pole, siis andke endast ikka märku, saatke oma head mõtted kindlasti teele.”

Noormaa loodab, et kõik uued ja põnevad arengud leiavad festivalil Eesti Pärimusmuusika Keskuse toel oma koha ning lisab: “Viljandi pärimusmuusika festival võib uhkust tunda väga asjatundliku ja osavõtliku publiku üle. Sestap on värskete eeskavade esitamine meie festivalil väga õige koht ja omaette elamus. Muusikud saavad nii loomingulist innustust kui ka siirast tagasisidet.”

Loe edasi: XXVI Viljandi pärimusmuusika festival kutsub muusikuid ideid jagama

Noortekeskuse kunstiringi juhendaja Tiina Tõnismäe – aasta pärl!

Pärnumaa Omavalitsuste Liit valis aasta pärliks aastate tegutseja Tiina Tõnismäe, kes pikka aega juhib ka meie kunstiringi. Auhind anti üle 15.detsembril hotellis Strand toimunud Tähesäral.

Tiina ja Mart
Tiina ja Mart. Foto: Mailis Ollino

Tiina on rahvusvaheliselt tuntud Pärnu Hansapäevade organiseerija, Pärnu Kunstide maja ringijuhendaja, lavastuste kujunduste looja … Tiina on suurepärase tajuga atmosfääri looja ja kujunduselementide väljamõtleja. Enamiku kunstilise terviku loomiseks vajalike pisiasjade valmistamisega saab ta ise hakkama.

Ta saab tõesti kõigega hakkama, olenemata materjalist!

2000.aastal, kui olin Sindi Gümnaasiumis huvijuht, valmis meil algupärane muusikal „Ununenud muinaslugu“ , milles esinesid teater Estonia lauljad peaosas primadonna Terese Raidega, gümnaasiumi lauljad ja näitering. Juhendajateks olid oma ala profesionaalid. Muusikaliga esineti Sindis, Pärnus, Tallinnas, Saaremaal, Narvas…

Loe edasi: Noortekeskuse kunstiringi juhendaja Tiina Tõnismäe – aasta pärl!

Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis

Alates keskpäevast oli tänane Pärnu Rüütli tänav tavatult rahvarohkem, sest Talvevalguse promenaadiks nimetatud uulitsal võis märgata jõulukülale iseloomulikke tunnuseid.

Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest Foto Urmas Saard
Väikemees helistab jõulutaat Ärni kellukest. Foto: Urmas Saard

Nagu eelnevalt lubatud, leidiski suurema otsimiseta jõuluvana üles. Jõulutaat Ärni istus Pühavaimu nurgal keset tänavat püsti aetud jõulupuu ees. Ärni toetus kergelt parema käega oma ametikepile ja vasakuga kõlistas hõbedahäälset kellukest, et oleks kõigile möödujatele paremini märgatav. Ühele poisikesele meeldis kellahelin nii väga, et soovis proovida kas temagi käes kõliseb see sama hästi. Väikemees tahtnuks selle päriselt endaga kaasa võtta, aga mõistis, et jõulutaadil läheb seda siiski rohkem tarvis. Igaüks, kes jõulutaadi juures seisatas, patsu lõi, luuletust luges või lihtsalt Ärni vastu aupaklik oli, sai maiustuse põske pista.

[pullquote]Elly ütles, et koob 113-ndat Kihnu troid[/pullquote]Elmu Sadulsepp keerutas sealsamas teiselpool tänava nurgal plaate. Jõulumuusika lähedusesse olid mõned kaupmehed oma lettidega välja tulnud. Võis isegi kohvilauda istuda. Kella üheks oodati esinema Janne Ristimetsa tantsustuudio lapsi ja tund hiljem rahvatantsurühma Tuurit-Tuurit.

Loe edasi: Talvevalguse promenaadil ja jõuluaatriumis

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele

Ferratum Grupp küsitles 21 riigis üle 20 000 leibkonna, et välja selgitada inimeste jõuluaegsed tarbimisharjumused. Milles seisneb jõulutunne? Millised on kõige populaarsemad jõulukingitused? Kui palju eestlased jõuludele kulutavad?

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele - palju kulutatakse mänguasjadele Foto Urmas Saard
Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele – palju kulutatakse mänguasjadele. Foto: Urmas Saard

Kui palju Eesti pere jõulude ajal kulutab?

Kõige suuremad jõuludele kulutajad on sel aastal Mehhiko (34,6 %), Rumeenia (31,9 %), Hispaania (29,6 %) ja Brasiilia (28,2 %). Tabeli teisest otsast leiame Horvaatia (14,4 %), Norra (13,4 %), Soome (12,3 %) ja Hollandi (11,8 %) – need riigid hoiavad oma eelmise aasta positsiooni ning teevad võrreldes ülejäänud riikidega jõuludele vähem kulutusi. Eesti kulutused jõuludele on teiste riikidega võrreldes keskmised, kulutades jõuluostudele keskmiselt 247 eurot.

Mida inimesed võivad sel aastal jõulukingitusteks oodata?

Kõige populaarsema valik, mida kinkida ja kingiks saada, on rõivad – selle on esikohale valinud 17,5% vastanutest. Mänguasjad, maiustused ning elektroonika said küsitluses vastavalt teise, kolmanda ja neljanda koha.

Loe edasi: Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele

Võrus peetakse laupäeval 300 tantsijaga talvetantsupäeva

Sel laupäeval kogunevad Võrru enam kui 300 tantsijat, et koos pidada talvetantsupäeva Selline ühistantsimine on seni traditsiooniks olnud suvistel Võru pärimustantsufestivalidel.

Viiskudega lumes Foto Urmas Saard
Viiskudega lumes. Foto: Urmas Saard

Võru-, Põlva-, Tartu- ja Harjumaa rahvatantsijatel on plaan maha pidada pea tunnine ühine tantsupidu, kavas on 17 pärimus- ja seltskonnatantsu. “Tantse oleme valinud valsist polkani,” selgitas ühistantsimise üks korraldajaid, tantsuõpetaja Maire Udras. “Nii saab ühistantsimisega sümboolselt alguse ka 2018. aasta juuli alguses toimuv XXIV Võru pärimustantsu festival, mis kannab nime “Teppo timm ja polka samm.””

Lisaks tantsurühmadele on ühistantsimisele oodatud ka kõik teised ümbruskonna tantsuhimulised inimesed. Selleks, et vajaminevad sammud selgeks saaks, korraldas tantsupäeva toimkond novembris ja detsembris kaks õpituba.

Suur ühistantsimine toimub laupäeval kell 15.30 Võru Katariina kiriku esisel platsil ja Jüri tänaval.

Loe edasi: Võrus peetakse laupäeval 300 tantsijaga talvetantsupäeva

Kas Eesti lipp number kaks?

Eesti Rahva Muuseumis on aukohal Eesti lipu originaal, mille säilimise ja säilitamise üle on meil suur rõõm. Ka sama muuseumi sinimustvalgete kollektsioon on hindamatu väärtusega ja vene ajal nende säilitamiseks vajalik tuuldumapanek muuseumi siseõuel oli vaatepilt, mis lõi tummaks.

Hendrik Hiibuse sinimustvalge lipp Helmut Aasamäe isiklikus kogus
Hendrik Hiibuse sinimustvalge lipp Helmut Aasamäe isiklikus kogus

Mitte väiksem pole pärnakate rõõm selle üle, et 8. detsembril anti Pärnu muuseumile Eesti Vabariigi 100. aastapäevanäitusele üks haruldane kolmest puuvillasest sitsiriide laiust kokku õmmeldud sinimustvalge lipp mõõtmetega 1,90 X 1,20 m koos varda või nööri jaoks õmmeldud mõnesentimeetri laiuse tupega. Kui meie naanlased või teised kultuurirevolutsionäärid ei jõudnud neid hävitada, on 1917. aasta Petrogradi aprillirongkäigu või 1905. aasta sinimustvalgeid kindlasti kusagil hoiul, aga siin kõneks olnud lipu puhul on tegemist võibolla sinimustvalgega number 2. Nimelt lehvinud see 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri ees juubeldanud rahva hulgas kui kuulati Hugo Kuusneri loetud Eesti iseseisvusmanifesti, mille ametlik nimetus on „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Teadaolevalt korraldas selle trükkimise kirjastaja ja trükikojaomaniku Aleksander Jürvetsoni abikaasa Maria Pärnus Hospitali tn. 14.

Loe edasi: Kas Eesti lipp number kaks?

Sindi gümnaasiumi õpilaslaat innustab noori ettevõtlikkusele

Kesknädala päeva lõppedes peeti Sindi gümnaasiumis õpilaslaata, mille üheks osaks oli ka mitmekesine meelelahutuskava.

Georgina Ristoja (paremal) ja Katrin Kärg Sindi gümnaasiumi õpilaslaadal 2017 a jõulukuul Foto Urmas Saard
Georgina Ristoja (paremal) ja Katrin Kärg Sindi gümnaasiumi õpilaslaadal 2017. a jõulukuul. Foto: Urmas Saard

Tänavu toimunud Sindi gümnaasiumi pika traditsiooniga jõululaat langes luutsinapäevale, millega õpilaste ettevõtluses siiski midagi ühist ei täheldatud. Ilmselt polnud seekordne väiksem osaluski seotud tolle päeva pärimuslike tavadega ja ega alati peagi rõhuma lõputult kasvavale osavõtlikkusele. Poolsada müügiseltskonda umbes saja kauplejaga oli eelmiste aastate võrdluses isegi oma suhtelise vähesuses pigem eelis kui puudus. Nii jõudis pikemalt kaubalettide ääres seistes süveneda pakutavasse, vestelda müüjatega ja vahetada muljeid ostlejatega.

Enne kellaseierite asetumist laada ametliku avamise kellaajale liikusid suurel hulgal mööda koolimaja koridore päris piraka kujuga piparkoogimajad. Nende varjus võis märgata ka jalgu ja käsi, mis majakesi justnagu võluväel jalutama tõid. Seda imet on eelmistelgi aastatel nähtud. Gümnaasiumi viimases klassis õppiv Georgina Ristoja valmistab neid ühiselt koos terve pere kaasalöömisega. Piparkoogimaju küpsetasid, ehitasid ja ehtisid lisaks Georginale ka tema ema, vanaema, tädi ja täditütar Katrin Kärg, kes tegeles samuti leti taga aktiivse müügiga. Hästi kõnekalt valitud sõnakujund „Jõuluime“ on piparkoogimajakesi valmistava firma nimetus.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi õpilaslaat innustab noori ettevõtlikkusele

Kümneseks saanud Jäärmarkil oli juubel

Kuigi õpetaja Kristi Suppi kiidab ja tänab korraldajaid, abilisi ja sponsoreid, jättes ennast pidevalt tagaplaanile (nii ka tänast lugu kirjutades), on kõigi kümne aasta kestel läbiviidud Pärnu Jäärmarkid saanud võimalikuks just tema väga kasulike näpunäidete varal. 2016. a suvel andis peaminister Stenbocki majas üle aukirja aasta ettevõtlusõpetajale Kristi Suppile.

Katherin R Sisask, Milena Simane, Jane Haas Foto Kristi Suppi
Katherin R. Sisask, Milena Simane, Jane Haas. Foto: Kristi Suppi

[pullquote]Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad?[/pullquote]Kümme aastat tagasi tekkis mõte pakkuda ühe laadaga topelt kogemusi. Õpilas- ja minifirmade laatasid on toimunud aastaid, nende korraldajateks on olnud Junior Achievement Eesti SA töötajad või õpetajad, mentorid. Miks ei või aga õpilased ise olla laada korraldajad? Pakkusin mõtte välja tollase Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturientidele, kes olid koheselt nõus. Ka Kaubamajaka turundusjuhile mõte meeldis, Ülejõe gümnaasiumi direktor andis nõusoleku koolilaudade kasutamiseks ja kõik ülejäänu oli juba õpilaste teha. Korraldustoimkond kutsus osalejad, pidas tulijate üle arvestust, tegi reklaami, suhtles meediaga, organiseeris laudade transpordi ning osalejate hindamise, otsis sponsoreid auhindade saamiseks ja osalejate toitlustamiseks, leidis esinejaid, tegeles helitehnika pakkujate leidmisega, päeva juhtimisega jne. Inimesed, kellel on tulnud midagi organiseerida, teavad kui paljudele pisiasjadele tuleb mõelda, milliste takistustega tuleb tegeleda. Selle kogemuse said ja saavad nüüd õpilased.

Loe edasi: Kümneseks saanud Jäärmarkil oli juubel

Kolm aastakümmet Eesti Muinsuskaitse Seltsi

12. detsembril 1987 asutati Tallinnas Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu hoones Eesti Muinsuskaitse Selts. See paik on tundmatuseni muutunud, seal kõrgub tumedast klaasist ja betoonist Euroopa Liidu Maja. Täpselt kolmkümmend aastat hiljem eemaldasid EMSi auesimees Trivimi Velliste ja esimees Peep Pillak uues hoones katte tahvlilt, mis teatab seltsi sünnist selles asukohas.

Tallinnas, Rävala 4 hoones avatud mälestustahvel
Tallinnas, Rävala 4 hoones avatud mälestustahvel

Toonasel asutaval kogul Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) esimeseks esimeheks valitud Trivimi Velliste tegi linnulennulise ülevaate muinsuskaitseliikumise kõrghetkedest. Ta meenutas, kuidas muinsuskaitseklubide esimesel kokkutulekul Jüris oktoobris 1986 kohalikud memmed olid ehmunud, et linna untsantsakad on tulnud nende kirikuaeda korrastama. Kuidas Tallinna Kinomaja kokkutulekul veebruaris 1987 lehvis esmakordselt avalikult „ärkamisaja vaim“. Kuidas Keila kokkutulekut sama aasta aprillis alustati Hortus Musicu kontserdiga kirikus. Nõukogude ajal olid kirikuhooned üksnes koguduste tarbeks. Ilmalik üritus keskaegses pühakojas oli lubatu ja lubamatu piiri kompamine.

Viimane suurem kokkutulek enne asutavat kogu pidi toimuma septembris Tarvastus. Et aga Pärnu Muinsuskaitse Seltsi eestvedaja Tiit Madisson korraldas võimude silmis kurikuulsa Hirvepargi meeleavalduse 23. augustil 1987, siis oli „muinsuskaitse“ ühtäkki muutunud ebasoovitavaks ja koguni ohtlikuks. Tarvastu kokkutulek keelati ära. Mustla väikelinn oli tulvil Nõukogude eriteenistuse agente ja kohalik rahvas piilus ehmunult kardinate vahelt.

Loe edasi: Kolm aastakümmet Eesti Muinsuskaitse Seltsi

Hando Runnel: muinsuskaitse liikumine on mäletamine, hool, kunst ja ka julgus

Eesti omariikluse taastamisel tähtsat rolli etendanud kodanikeühendus Eesti Muinsuskaitse Selts tähistas esmaspäeval, 11. detsembril, Tallinna Raekojas oma tegevuse 30 aastapäeva.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals Foto Urmas Saard
Eesti Muinsuskaitse Seltsi tervitab ajaloolane Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

Luulet luges Jüri Kotšinev, Jaak Johanson mängis akustilist kitarri ja Krista Citra Joonas puhus bambusflööti. Nende esinemise ajal saabus Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

[pullquote]Terve Eesti Vabariigi iseseisvusaeg tuli unustada. Mäletada tohtis ainult salaja[/pullquote]Esimesena võttis sõna Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Ta ütles, et seltsi asutamisel Trivimi Velliste ja Lennart Meri sõnastatud peamine eesmärk – muinsuste muinsuse ehk Eesti Vabariigi taastamine on saanud täidetud. Tema järel kõneles president Kaljulaid. “Luban teile, et teen iga tund ja iga päev kõik endast oleneva, et Eestil läheks senisest veelgi paremini,” kinnitas Kaljulaid. Järgnevalt said tervitusteks sõna Artem Davidjants Armeenia Kultuuriseltsist, Alla Jakobson Eesti juudi kogukonda esindades, Juri Maltsev Vene Muinsuskaitse Seltsist, Aldo Kals Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsist, Euroopa muinsuskaitseorganisatsiooni Europa Nostra esindaja, Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogust ja mitmed teisedki.

Loe edasi: Hando Runnel: muinsuskaitse liikumine on mäletamine, hool, kunst ja ka julgus

Sindi Naisliitu külastas Tõnu Taremaa

Kui läbi hilissügise vihmasaju lähenes Sindi sotsiaaltöökeskuse hoonele vihmavarju all sutaani kuivaks jäämist üritav mees, ei teadnud ruumis istuvad naised veel oodata pastor Tõnu Taremaa saabumist. See pidi olema üllatus.

Tõnu Taremaa külas Sindi Naisliidul Foto Urmas Saard
Tõnu Taremaa külas Sindi Naisliidu.l Foto: Urmas Saard

Tõnu Taremaa on Pärnu praostkonna Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja ja Sindi koguduse hooldajaõpetaja, kes paluti täna naisliidu eakate ühise jõulupeo laua vestlusringi.

„Transtsedentne absoluut on sisenenud aegruumi! Aga seda saab öelda ka palju lihtsamalt ja südamlikumalt: Jumal sai inimeseks. Soovin valgust, mis jõulusõimest paistab, et sellega minna oma elus edasi,“ ütles Taremaa ilma sissejuhatuseta kohe pärast tuppa astumist veel enne kui naised jõudsid üllatuda. Juta Velleste, Sindi Naisliidu esinaine, tavatseb sageli oma kaaslasi üllatada.

[pullquote]Väga tähtsad on algse koolihariduse levik ja lugema õpetamine.[/pullquote]Lõppev aasta on olnud luterlikule kirikule kahekordne juubeliaasta. Tänavu täitus pooltuhat aastat reformatsioonist ja Eesti rahvakirik sai saja aastaseks. Aastal 1917 kogunes hästi esinduslik Eesti kiriku kongress, kus otsustati enam mitte olla ei sakslaste ega venelaste kirik, vaid saada Eestis vabaks rahvakirikuks.

Loe edasi: Sindi Naisliitu külastas Tõnu Taremaa

Sindi gümnaasiumis peetakse jõululaata

Sindi gümnaasiumi jõululaat on üheealine möödunud laupäeval toimunud õpilaslaadaga „Pärnumaa jõulud“, kus Sindi õpilased pälvisid kiitvaid hinnanguid. Eelseisval kesknädalal kauplevad ettevõtlikud Sindi noored alates kella viiest oma koolimaja mitmel korrusel, kuhu oodatakse rohkelt ostlejaid.

Sindi gümnaasiumi jõululaat 2015 aastal Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi jõululaat 2015. aastal. Foto: Urmas Saard

Lisette Kandima, Sindi Gümnaasiumi huvijuht, nimetas registreerunute arvuks 52 müügiseltskonda. Seega toimetab müügilaudade taga umbes sadakond kauplejat. Osalejad on enamjaolt oma kooli õpilased, aga leidub inimesi ka väljastpoolt kooli.

Palju on neid, kes müüvad toidukraami ja maiustusi, kuid leidub ka erinevaid käsitöötooteid, näiteks pliiatsitopsid, rinnamärgid, käsitööseebid, ehted, vaasid. Täiskasvanud müüvad endi kootud sokke, sääriseid, kindaid ja muud käsitööd.

Meelelahutuskavaga esinevad nii Sindi gümnaasiumi kui muusikakooli õpilased.
Žüriiliikmeteks on Maia Agar (käsitöö- ja kunstiõpetaja), Raido Nazarov (endine aktiivne õpilane), Toomas Kandima (kooli hoolekogu esimees). Hinnatakse kuues erinevas kategoorias: parim toode, parim teenindus, parim müügikoha kujundus, parima küpsetise eripreemia, originaalsuse eripreemia, kõige jõulusem toode.

Urmas Saard

Samal teemal:

Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees Foto Urmas Saard

 

 

 

Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Pärnu Kunstiklubi annetas maale Pärnu Y-klubile kohaliku kogukonna toetuseks

Teisel adventpühal annetasid Pärnu Kunstiklubi liikmed 13 maali Pärnu Y-klubi heategevusloterii läbiviimise toetuseks.

Pärnu Kunstiklubi 2017 a jõulupidu
Pärnu Kunstiklubi 2017. a jõulupidu

Pärnu Kunstiklubi asutati 1976 ning ühendab peamiselt maalivaid harrastuskunstnikke Pärnust ja Pärnumaalt – Tiina Niin, Tiina Erala, Ella Źuliene, Ervin Raud, Lembi Sõro, Ülle Raidma, Malle Heinonen, Ly Saat, Kadri Grishin, Marju Lorentson, Tiiu Lehiste, Selma Juurikas, Aili Mets.

Pärnu Y-klubi korraldab juba mitmendat aastat Raeküla vanakooli Keskuse sündmustel heategevusloteriid, et toetada RVK Avatud Noortekeskuses kohalikele lastele erinevate arendavate tegevuste korraldamist. Iga Raeküla Vanakooli Keskuse sündmust külastav heategevusloterii ostja võib saada ühe maali omanikuks.

Alates tänavu sügisest on Pärnu Y-klubi kogunud 392 eurot.

Pärnu Y-klubi MTÜ, rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y`s men International liige, korraldab heategevusloteriid majanduslikes raskustes perede lastele pillide soetamiseks ja huviringi õppetöö läbiviimiseks. Jõulud on andmise aeg ja igaüks meist saab oma panuse anda Pärnu Y-klubi arveldusarvele EE481700017001569834 (Luminor Bank AS) või osaledes heategevusloteriis, mida klubi liikmed korraldavad Vanakooli keskuses toimuvatel sündmustel.

Marina Mesipuu
Pärnu Y-klubi president
Raeküla Vanakooli Keskus

Kuninglik päeva algus Sindi gümnaasiumis

Tänane koolipäev algas Sindi gümnaasiumi algklasside õpilastele väikeses ajalises nihkes teise adventpüha tähistamisega. Mõnekümne minuti pikkuse eeskava koostajad ja esitajad olid sama kooli 11. klassi õpilased.

Egonilt jõululuuletus Imeline öö Foto Urmas Saard
Egonilt jõululuuletus “Imeline öö”. Foto: Urmas Saard

Esmalt tuli helikandja vahendusel kuuldavale 18. sajandil elanud Šoti päritolu muusikaõpetaja John Francis Wade loodud jõululaul, kõlades võimsa oreli helide saatel Westminsteri Püha Peetri kloostri kirikus, millest on saanud traditsiooniline asupaik Briti valitsejate kroonimiseks ja nende põrmude säilitamiseks. Kuninglikus ülevuses esitatud meloodia ja sõnad olid sissejuhatuseks järgnevale, millega gümnasistid sisustasid eelmise päeva teise adventpüha.

[pullquote]Polina ja Meelikese eeslaulmisel esitati viimaks klassikalise laulu “Talvevõlumaa”[/pullquote]Hämaras valguses sisenesid saali tagumisest uksest neiud, käes sädelevad tulukesed ja saatjaks orelihelid. Tulukesed asetati lava servale. Ekraanile kuvati pilt Taaveti tähest ja prožektori valgustav kiirte vihk pöördus Meelikesele, kes jutustas loo jõuludest ning advendist nõnda nagu piiblis seda kirjeldatakse.

Loe edasi: Kuninglik päeva algus Sindi gümnaasiumis

Söödav lusikas ja muud põnevat laadalt “Pärnumaa jõulud 2017”

“Pärnumaa jõulud 2017” on Port Artur 2 kaubanduskeskuses asetleidev õpilaslaat, mis toimus tänavu Junior Achievement Eesti egiidi all 16. korda.

Pärnumaa jõulud 2017 Port Arturis Foto Urmas Saard
“Pärnumaa jõulud 2017” Port Arturis. Foto: Urmas Saard

Vaevalt said külastajad kaubanduskeskuse uksest sisse, kui päkapiku mütsi kandev noorhärra suurendas kiirel käigul sammu pikkust, sirutas käe välja ja pakkus eeskujulikult pakendatult naturaalset snäkki. Ikka ostmiseks, mitte päris muidu. Kuidas tubli müügimehe nimi on? „Armin Kull,“ sain vastuseks. Pidanuks juba tundma, aga Armin jätkas enesekindla uhkustundega tutvustamist. „Õpin Sindi gümnaasiumi 5.a klassis.“ Alles hiljem sain täiendavalt teada, et tubli müügimees kuulus neljaliikmelisesse meeskonda, kes oli valinud endale paljutähendusliku ja arusaadavalt selges eesti keeles kõlava ettevõtluse nime „Ole terve“. Noorhärra asjalikkust ja julgust jälgides tekkis paratamatult kujutluspilt suurima läbimüügiga parimast müügistrateegist.

Kui varem hinnati eraldi arvestusega gümnaasiumi astmes tegutsevaid õpilasfirmasid (ÕF) ja 6.-9. klassi astmes miniõpilasfirmasid (MF), siis nüüd on lisandunud ka mini-mini firmad, kuhu kuuluvad kuni 5 klassi õpilased. „Sest on raske võrrelda algklasside õpilase tegemisi põhikooli õpilastega,“ selgitas Mari Suurväli, „Pärnumaa Jõulud“ projektijuht ja TÜ Pärnu kolledži täiendkoolituse programmijuht.

Loe edasi: Söödav lusikas ja muud põnevat laadalt “Pärnumaa jõulud 2017”

Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 30. sünnipäeva ja avab mälestustahvli

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati sümboolset tähendust omavalt väga tähtsal päeval, kui 69 aastat varem, 12. detsembril, jõudis Briti laevastik Vabadussõja kõige kriitilisemal hetkel Eestile appi.

Tallinna raekojas tähistatakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi 30 sünnipäeva Foto Urmas Saard
Tallinna raekojas tähistatakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi 30. sünnipäeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sünnipäevalist tuleb tervitama Vabariigi President Kersti Kaljulaid[/pullquote]Selts asutati nimetatud päeval aastal 1987 omaaegses ametiühingute hoones, mida Tallinna linnapildis enam pole. Seltsi Asutavale Kogule valisid 80 tegutsevat klubi 239 saadikut, kes otsustasidki asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi. Samal kogunemisel kinnitati põhikiri ja seltsi esimeheks valiti liikumise peamine eestvedaja Trivimi Velliste, kes praegu on seltsi auesimees. Esimeseks auesimeheks valiti seltsi asutamise ajal teenekas muinsuskaitsja Villem Raam.

Olulise sündmuse mälestuseks kogunetakse teisipäeva keskpäeval, 12. detsembril, kunagise ametiühingu maja asemele ehitatud Tallinna Euroopa Majja (Rävala pst 4) seinatahvli avamisele, mis teatab Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamisest seal paiknenud hoones 30 aastat tagasi. Tahvlile on kirjutatud: „Siin paiknenud hoones asutati jõulukuu 12. päeval A.D. 1987 Eesti Muinsuskaitse Selts“.

Loe edasi: Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 30. sünnipäeva ja avab mälestustahvli