Tuuli Hiiesalu

Võrumaa valdadesse jõudsid kohale spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid

Kõikidesse Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda jäävatesse valdadesse on nüüdseks kohale jõudnud erinevad spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid, mis soetati eesmärgiga elavdada külaelu.

Tegevjuht Anneli Ott selgitas, et erinevad esemed-komplektid soetas partnerluskogu projekti “Vahendite soetamine Võrumaa Partnerluskogus külaelu aktiviseerimiseks” MAK 2007-2013.a. LEADER meetme toel ja lepingute alusel anti need kasutamiseks valdadele vastavalt kohapealt laekunud soovidele.

Projekti kaudu jõudsid Antsla noortekeskusele lauajalgpalli ja õhuhoki komplektid, Haanja Suusaklubile suusad, Ruusmäe Noorteklubile jõusaali sisustus, Lasva valla noortekeskusesse piljardilaud, Mõniste avatud noortekeskusesse piljardilaud, Nursi külakeskusesse mängukonsool Xbox360 E, õmblusmasin Brother RH127 ja õhuhokikomplekt, Sõmerpalu valda viis koroonalauda ja üks lauatennise laud, Urvaste valla noorteklubisse käsipalliväravad, Krabi külaseltsile piljardilaud ja õhuhokikomplekt, Voki külaseltsile kaks kummipaati Gauja 240R ja neli päästevesti ning erinevatele Võru valla MTÜdele kolm lauatenniselauda ja üks koroonalaud. Loe edasi: Võrumaa valdadesse jõudsid kohale spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid

Vormsi jahimehed viivad ulukitele maiustamist

Jõulupühadel vältava jahirahu tähistamiseks viivad Vormsi jahimehed metsloomadele maitsvaid kartuleid, õunu ning lehisvihtasid.

Vormsi Jahiseltsi liikme Ants Varblase sõnul pole metsa uustulnukaid saabunud, kuid vanad sõbrad käivad ennast näitamas. “Karu nähti suvel ja ega hundijuttki päris õhust võetud ole. Järve ojal paisutab kobras vett, et talvepesa kuivale ei jääks,” lausus Varblane.

Varblase sõnul minnakse jõulupühadel esimese asjana metsa loomadele maiustamist viima. Söödakohtadesse viiakse kartuleid, õunu, lehisvihtasid ning kontrollitakse soolakute olukorda.

Kümme aastat tagasi loendati Vormsil 38 põtra, 220 metskitse, 75 metssiga ja 3 ilvest. Selle aasta seireandmed 2004. aasta omadest palju ei erine – 2014 oli saarel 45 põtra, 150 metskitse, 75 metssiga ja 7 ilvest.

Iseseisev Vormsi Jahiselts asutati 5. oktoobril 1991. Tänane põhikiri kinnitati 10. oktoobril 1998. Selts on ehitanud endisest Hullo küla kaalumajast ajakohase kokkusaamise ja jahisaagi jagamise koha.

Üle-eestiline Ühisnädal saab hoo sisse Tartus

19. novembril toimub Tartus AHHAA teaduskeskuses konverents “Kust tuleb kogukonnatunne?”, mis lükkab hoo sisse 24.-30. novembrini toimuvale üle-eestilisele Ühisnädalale.

Kodanikuühenduste tegemisi ja koosloomist tutvustav konverents keskendub inimestele, kes kogukonnatunnet loovad ja pakub lahendusi, kuidas ka teised seda paremini luua saaksid.

Avakonverentsi korraldaja Kadri Pau Tartu Ärinõuandlast lausus, et konverentsi esinejateks on inimesed, kes on toonud Eestis kogukonnatundesse positiivseid muutusi. “Meile tuleb rääkima koorijuht Hirvo Surva sellest, millist rolli mängib laulupeo-liikumine noorte arendamisel headeks kodanikeks ning kuidas see aitab kaasa kogukonnatunde loomisele. Samuti arutatakse, kas linnakool võib olla kogukonnakool ning sellest kõneleb Aune Valk Karlova seltsist. Äri poolelt avab kogukonnatunnet jäätisebrändi La Muu omanik ja looja Rasmus Rask. Usun, et tuleb tore ja uudsete mõtetega päev,” sõnas Pau. Ta on veendunud, et päeva lõpuks leiab igaüks ka kogukonnatunde üles.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub teistkordselt ja leiab aset novembrikuu viimasel nädalal, kodanikupäeva lähistel ning mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Domus Dorpatensise, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja teiste arvukate partneritega. 2013. aastal viidi Ühisnädala raames läbi 200 sündmust, millest võttis osa üle 6000 inimese. Need sündmused toimusid igas maakonnas ja neid korraldas kokku üle kuuekümne organisatsiooni.

Konverentsi päevakava ja lisainfo: www.uhisnadal.ee

Lõuna Eesti prefekt Tarmo Kohv: turvalisus on politsei ja kogukonna omavaheline koostoimimine

Tarmo Kohv, Künter Pedosk ja Erich Palm.

Täna kohtusid Viljandi maavalitsuses vastse maavanema Erich Palmiga Politsei Lõuna prefektuuri prefekt Tarmo Kohv ning Viljandi politseijaoskonna värske juht Künter Pedosk, et ühiselt arutada piirkonna turvalisusega seonduvaid päevakajalisi teemasid ja valdkondi.

Prefekt Tarmo Kohv tutvustas 1. oktoobrist tööle hakanud politsei uue struktuuri eesmärke ning tõi näiteid maakondliku tasandi tugevnemise kohta. “Praegu süsteemis toimuvad muutused võimaldavad inimeste jaoks menetlusprotsessi mugavamaks muuta. Turvalisus ei võrdu politsei, vaid on politsei ja kogukonna koostöö. Ennetustegevus on ikkagi peamine võimalus kuritegevust ohjeldada. Enamasti nähakse omavalitsustes läbi sotsiaaltöö või haridusasutuse probleemkohti esimesena ning ka esimesed ennetustöö võimalused on seal. Samas soovin julgustada ja valehäbi tundmata kahtluse korral politseiga suhelda. Midagi ei pea viltu olema, et meiega suhelda,” rääkis Kohv. Loe edasi: Lõuna Eesti prefekt Tarmo Kohv: turvalisus on politsei ja kogukonna omavaheline koostoimimine

Eesti koolinoored tegid 38 lühifilmi maaelust

Teist aastat järjest toimuvale kooliõpilastele suunatud lühifilmide konkursile “Ükskord meie külas 2” esitati kokku 38 lühifilmi, mis avavad noorte nägemust elust maapiirkondades. Võidufilm kuulutatakse välja 22. novembril kell 16.00 Coca-Cola Plaza 9. saalis toimuval autasustamisel.

“Meile on laekunud väga kirev valik lühifilme, kus on nii humoorikaid kui ka mõtlemapanevaid, ilusaid filme,” ütles JustFilmi juht Mikk Granström. “Noorte huvi filmitegemise vastu on aasta-aastalt suurenenud ja tänavusel konkursil on seda näha ka filmide kvaliteedis. Esitatud tööde seas on mitmeid väga hästi teostatud filme.”

Filme hindab viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Justfilfmi programmi koostaja Hannes Aava, filmikunstnik Reet Brant, populaarse telesarja “Padjaklubi” režissöör Ragne Mandri, filmiõpetaja ja noorsootöötaja Erko Sõrmus ning põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer. Konkursi võitja saab auhinnaks valida kaamera (video-, peegel-, GoPro või kompaktkaamera), mille on välja pannud Just Film koostöös Photopointiga.

Kuni 20. novembrini on kõigil võimalik oma lemmikule hääl anda Delfi Eesti elu portaalis.

Konkursi ettevalmistuste käigus külastas JustFilmi meeskond üle 40 kooli ja noortekeskuse kõigis eesti maakondades ning jagas näpunäiteid filmitegemisest. “Usun, et oleme suutnud noortes tekitada huvi nii filmimaailma vastu kui ka pannud neid mõtlema, millised eelised on elul väljaspool suurlinnasid ja mida põnevat maapiirkondades teha on, ” lisas Granström.

22.novembril toimuvale autasustamisele ja sellele järgnevale filmile on oodatud kõik külalised ja kohti saab broneerida aadressil justfilm@poff.ee.

Lühifilmikonkurssi “Ükskord meie külas 2” korraldab noorte- ja lastefilmide festival Just Film koostöös Põllumajandusministeeriumiga, konkurssi rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest.

Lastekaitse Liit esitleb täna raamatut “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”

MTÜ Lastekaitse Liit annab täna välja mahuka esindusalbumi “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”, mis kannab edasi lapse rolli eesti filmides, aitab mõista lapse vajadusi ning tugevdab teed lapsesõbraliku ühiskonna poole.

Raamatu esitlus toimub täna, 17. novembril, kell 17.30 PÖFFi Just Filmi lapse õiguste programmi raames Coca-Cola Plazas (saal 8). Esitlusel osaleb tuntud filmirežissöör Helle Karis, kelle filmid “Metsluiged”, “Karoliine hõbelõng” ja Nukitsamees” on kajastatud ka kogumikus. Viimase filmi keskmes olevad pereväärtused ja vägivallavaba kasvatuse olulisus on keskseks sõnumiks ka Lastekaitse Liidul.

“Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis” koostamise mõte sündis soovist näidata meie stsenaristide ja filmilavastajate suhtumist lapsesse ja tema kujutamise viisidesse eesti filmis läbi aegade. See on esmakordne pilk linateoses ilmnevale laps-tegelasele, tema soovidele, arusaamadele ja kohale üldises filmi kontekstis. ” Hõbedasel filmilindil peatatud hetk näitab lapse erinevaid tüüpe ja seost teistega, samuti tegijate eesmärki, lisades teosele kujundliku suhtumise ja avarama mõõtme ,” selgitab raamatu koostaja Õnne Kepp. Loe edasi: Lastekaitse Liit esitleb täna raamatut “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”

Keskkonnaamet palub kariloomi hoolsamalt valvata

Keskkonnaamet tuletab karjapidajatele meelde, et sügiskülmade saabumisel on kariloomad tavalisest aktiivsemad ning sügisrände instinkti ajel otsivad võimalusi karjaaedadest väljapääsemiseks. Loomade kättesaamine on aga keeruline ja kulukas.

Keskkonnaametile on viimastel nädalatel saadetud mitmeid teateid karjamaadelt välja pääsenud loomade kahjustuste kohta ning seetõttu tuletab Keskkonnaamet meelde, et sügiskülmade saabumisel peab olema eriti valvas ning kontrollima sagedamini karjaaedu ning joogivee olemasolu, jälgima karja käitumist ning vajadusel viima loomad talveks siseruumidesse.

“Hulkuma pääsenud kariloomad on suurkiskjatele kergeks saagiks ning Keskkonnaamet arvestab suurkiskjate tekitatud kahjustuste hüvitamisel loomaomaniku hoolsust ja vastutustunnet oma karja hoidmisel. Samuti on vabadusse pääsenud karja kättesaamine väga keerukas ja kahjustuste korvamine aeganõudev ning kulukas,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

ERMi Postimuuseumis avati uus näitus „Armastuskirjad“

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum avas 12. novembril uue näituse „Armastuskirjad“, kus esitletakse lembeteemalisi postkaarte ja kirju läbi saja aasta. Tundeküllased kirjaread ja postkaardid, huvitavad ja ilusad käekirjad räägivad oma lugusid.

„Kuulmata, nägemata võrsunud südame aluses, valminud valgusele on minu armastus. Sina oled see, kelle järele ma janune olen. Sind ihkan ja igatsen ma päeval ja ööl, siis kui magab maailma mure. Ma ei saa mitte teisiti, kui ma ei ütle, et ma sind armastan, armastanud olen ja edaspidigi armastama saan, nii nagu elu armastus on.“ Need read kirjutas Artur Adson Marie Underile.

Igal ajal on omad kombed. Armastust tuntakse ja sellest kirjutatakse. Viimastel aastakümnetel on elektroonilised sõnumid vahetanud välja postkaardi, paberil kirjutatud kiri on liikunud e-posti. Südamega vormitud lausete asemel annavad tunnetest teada emotikonid. Nõnda võiks küsida, kas näpuotste abil arvutiekraanile vajutatud näopildid kannavad edasi meie aja kultuurilugu tulevastele põlvedele ja on sama huvitavad, nagu endiste aegade kirjaread meile lugeda. Visualiseeritud tunnete näitamine on muutunud igapäevaseks, esitades justkui väljakutse möödunud aja traditsioonidele.

Kas sõnade taga on jätkuvalt tähendus? Kuidas ja millise kultuuriloojälje kirjutavad tänased tegijad tulevastele põlvedele? Või kuidas ja kas seda ka loetakse?

Näitus valmis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, ERMi Postimuuseumi Sõprade Seltsi, Tartu Kunstikooli ja Omnivaga.

Andrei Hvostov: Läheksin Riigikogusse eksperimenti tegema

Eile õhtul Tudeng TV arutelusaates “Fookus” ütles värske SDE liige Andrei Hvostov, et juhul, kui ta osutub valituks, valmib tema saadikutööst raamat.

“Räägitakse, et kui kandidaat valitakse Riigikokku, juhtub temaga kolme kuu jooksul “midagi”. Ma tahan teada, mis see ”midagi” on ning kavatsen võimalikult ausalt parlamendis toimuva raamatu vahendusel inimesteni tuua,” ütles Hvostov. “Kui osutun valituks suure häältesaagiga, teen sellest ühed järeldused, kui mitte, siis teised. Igal juhul ammutan poliitikast ainest oma uue raamatu jaoks,” võttis kirjanik kokku oma poliitikasse astumise tagamaad.

Saate alguses ütles Andrei Hvostov, et tema seisukoht põlisrahva poegade suunas ei olnud ähvardav, vaid ta kavatseb rahvusküsimusele sellega suuremat tähelepanu pöörata. Hvostov esines saates särgiga, millele oli trükitud “sisserändaja poeg”.

10. novembril kell 21.00 avaldasid arutelusaates “Fookus” oma arvamust parteivahetamise ning uute liitujate teemal lisaks Andrei Hvostovile ka äsja Reformierakonna ridadesse astunud Yoko Alender koos politikasse tagasi pöördunud Silver Meikariga ning Vabaerakonda kuuluv Sergei Metlev.

Saadet on võimalik järelvaadata aadressil: tudeng.tv/fookus

“Fookus” on veebitelevisiooni Tudeng TV arutelusaade, kus vaatajatel on ühiskonna tegelastele võimalik oma argumente esitada. Läbi kollektiivse dialoogi jõutakse probleemsete teemade tuumani ja võimalike lahendusteni.

Sakala Keskuses avatakse Tõnis Laanemaa graafika näitus „KIRG“

Esmaspäeval, 17. novembril kell 17.00 avatakse Viljandis Sakala Keskuse jalutussaalis Tõnis Laanemaa graafika näitus „KIRG“.

Käesolev näitus on retrospektiivne. Eksponeeritakse 1960.-1980. aastatel loodud graafilisi töid, mis on peamiselt filigraanses ofordi ja kuivnõela tehnikas. Realistlikud linnavaated kõrvuti igavikuliste teemadega toovad vaataja üheaegselt nii maa peale kui tõstavad kõrgele taevasse. Seda polaarsust saab vaataja ise kogeda.

Tõnis Laanemaa (sündinud 1937.a Tartus) omandas kunstihariduse Tartu kunstikoolis maali erialal ning 1961-1966 ERKI-s graafika erialal. Laanemaa lõi kaasa 1960. aastatel eesti avangardses kunstirühmituses ANK´64. Hoolimata auväärsest east lõõmab Laanemaa loome edasi ka praegu, esikohal on abstraktsiooni ja aktimaali omanäoline sulam. Just KIRG oma loome vastu näib kunstnikku kõige enam inspireerivat.

Näitus jääb Sakala Keskuses avatuks 12. detsembrini 2014

Noorsootööühenduse üldkogu analüüsib riskilaste toetusprogrammi kulgu

Eile alanud noortekeskuste ringkülastus kulmineerub täna Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) üldkoguga, mis kaardistab olulisimad suundumused lähituleviku noorsootöös ja noortekeskuste arengus.

Noarootsi vallas Tuksi Spordibaasis kell 9.30 algava üldkogu olulisimaks teemaks on tagasivaade noortekeskuste tegevusele riskilaste toetusprogrammi rakendamisel.

Riskilaste toetusprogrammi näol on tegemist tänavu käivitunud 2-aastase projektiga, mille eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine, noortega seotud riskide maandamine ja noort kaasamine ühiskonna kujundamisse. Projekti koordineerib Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Projekt “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste“ on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ taotlusvoorust „Noorte-ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud“. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja
Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Loe edasi: Noorsootööühenduse üldkogu analüüsib riskilaste toetusprogrammi kulgu

Viljandimaa tahab turvalisemat elukeskkonda

Viljandimaa otsib ühises koostöös uusi ideid ja võimalusi luua turvalisemat elukeskkonda

Esmaspäeval, 24. novembril toimub Paistu rahvamajas Viljandi maakonna turvalisuse seminar “Koostöös loome turvalise elukeskkonna”, kuhu oodatakse maakonna ettevõtjaid, riigiasutuste- ja kodanikeühenduste esindajaid, omavalitsuste inimesi ning valdkonnast huvitatud kodanikke.

Vajadus turvalisuse teema täpsemalt lahti arutada tekkis omavalitsuste ja Viljandimaa inimeste ühisest vajadusest paremini mõista, kuidas jagunevad riigi, omavalitsuse ning vabatahtlike ühenduste vahel turvalisuse tagamise kohustused ja võimalused.

Seminari esimene pool keskendub riigi ja kogukonna omavaheliste suhete analüüsiks ning teises pooles keskendutakse omavalitsuse ja kogukonna vaheliste ootuste kindlakstegemisele.

Seminaril osalemine on vaba, vajalik on eelnev registreerumine siin, samas asub täpne päevakava.

Seminaril saavad sõna riigi siseturvalisusega tegelevad inimesed Siseministeeriumist, maakonna Politsei- ja Päästeameti juhid kui ka omavalitsuste ning kodanikeühenduste esindajad. Lõuna prefektuuri Viljandimaa politseijaoskonna juht Künter Pedosk ning Päästeameti Lõuna päästekeskuse Viljandi juht Jüri Soovik räägivad Viljandimaa olukorrast. Viljandimaa seisu võrdleb Eesti üldise olukorraga ning valdkonna tulevikuvõimalusi avab Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre. MTÜ Naabrivalve eestvedaja Marek Väljar ning liikumise Kodukant tegevjuht Anneli Kana räägivad tavainimeste valmisolekust turvalisse elukeskkonda panustada.

Viljandimaa turvalisuse seminari korraldavad Viljandimaa Arenduskeskus ning Viljandi vald.

Kadrina ajaloo esimese fotovõistluse tulemused teada!

Maia Kärdla - Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“ — Maia Kärdla – Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“

Kadrina valla ajaloo esimesel fotovõistlusel „Minu Kadrina, sügis 2014“ osales 33 autorit, kes saatsid kokku 123 fotot, mida vaadati valla fotoveebis enam kui 4500 korda.

Viieliikmeline žürii fotograaf Avo Seidelbergi juhtimisel jagas auhinnad alljärgnevalt.

Publikupreemia pälvis Maia Kärdla – Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“ viieteistkümne kiidukorraga.

Tubli oli Rein Kriks fotoga „Sügis raudteejaama ümbruses 3,“ kokku üheksa kiidukorraga.

Parima inimesest tehtud foto eest pälvis preemia Anastasia Mägi, kelle foto kandis pealkirja “Metsas seenel, seeneline Tatjana Naumova.“ Loe edasi: Kadrina ajaloo esimese fotovõistluse tulemused teada!

ProgeTiigri õpilaskonkursil saavad kõik oma lemmiktöid toetada

Tänasest kuni 30. novembrini toimub üle-eestilise ProgeTiigri õpilaskonkursi hindamisvoor, kus konkursile laekunud töid saab igaüks hinnata ning oma lemmikud välja valida. Lisaks avalikule hindamisele annab oma hinnangu ka ekspertidest koosnev žürii ja hinded liidetakse.

ProgeTiigri õpilaskonkursi “Tuleviku õpperuum 2050!” hindamisvooru on laekunud 160 tööd, kokku osaleb konkursil 460 õpilast. Tuleviku õpperuumi teemalisi töid sai esitada viies kategoorias: arvutimäng või -animatsioon, arvutiga loodud muusikapala, mobiilne äpp, 3D graafika ja robootika. Kõige populaarsemad on arvutianimatsioonid.

Konkursitööde hindamisel on igaühel võimalus anda hääl oma lemmiktöödele ning seeläbi aidata parimad tööd ProgeTiigri konkursi finaali, mis toimub 24. jaanuaril 2015 Tallinna Lauluväljakul. Konkursitööde hindamine toimub veebikeskkonnas aadressil konkurss.progetiiger.ee, kus iga konkursil osalev meeskond on esitanud põhjalikuma ülevaate töö valmimisprotsessist.

“Osalejad esitasid oma konkursitööd nn digitaalse arengumapina. See on digitaalne keskkond, kus meeskonnad saavad oma tööde valmistamist täpsemalt kirjeldada, kogu protsessi reflekteerida ning loovtööd näidata. Digitaalne arengumapp võib olla kodulehekülg, ajaveeb, blogi, õpimapp jne. Valiku tegi iga meeskond ise,” ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets.

Esitatud konkursitööde puhul hinnatakse meeskonnatööd, aga ka seda, kas õppijad said juurde uusi teadmisi, kas lahendati mõnda reaalset probleemi, kas töö oli innovaatiline, kas IKT kasutamine oli õigustatud ja andis oodatud tulemuse ning kas lõpptulemus oli kvaliteetne ja visuaalselt kena. Konkursitöid hinnatakse kolmes vanuserühmas: lasteaiad ja algklassid (5-9 a.), põhikool (10-16 a.) ning gümnaasium, sh kutseharidus (17-19 a.).

15. detsembriks 2014 selguvad avaliku hindamise ja žürii hinnete põhjal konkursi finalistid.

Rahvusraamatukogus peeti kodanikuühiskonna teemalist foorumit

**Foto: Teet Malsroos, Eesti Rahvusraamatukogu**

Rahvusraamatukogu tähistas parlamendiraamatukoguna taastegutsemise 25. aastapäeva infopoliitika foorumiga, kus räägiti kodanike initsiatiivist ja rollist seadusloomes, kodanikuühiskonna määratlusest, aga ka bürokraatiast. Foorumit saab vaadata internetis, avatuks jäävad näitused.

VII infopoliitika foorumi avanud Riigikogu esimees Eiki Nestor tõdes, et rahvale loodud võimalust esitada petitsiooni tuleb veel tutvustada ja infotehnoloogiliselt arendada. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Marusterääkis lähemalt aprillis jõustunud seadusest teha rahvaalgatuse korras ettepanekuid seaduste muutmiseks.

Madle Lippus osutas definitsioonidele, kus ühelt poolt on kogukond sotsiaalpsühholoogiline nähtus ja tunnetuslik koostöö, mitte piiritletud haldusüksus, teisalt defineerib riik seda omavalitsuse, elanike ja ettevõttete kaudu. Alari Rammo leidis, et kolmanda sektori organisatsioonide tööd takistab liigne bürokraatia. “Meid on nii vähe, et kirjade vahetamise asemel peaksime rohkem ühte ruumi kogunema ja rääkima,” märkis Rammo. Ta lisas, et nõrk kodanikuosalus on tihti seotud kodanike tahtmatuse või oskamatusega oma vabadusi kasutada.

Arutleti ka selle üle, kas aktiivsemad on mehed või naised. Hille Hinsberg tõi välja, et Rahvakogu veebikeskkonnas rääkisid enamasti kaasa mehed, kuid Madle Lippuse tutvustatud uuringust nähtus, et kogukonna aktiivsema tuumiku moodustavad naised. Üksmeelselt leiti, et Rahvakogu protsess vajab teaduslikku analüüsi.

Videosalvestust Eiki Nestori, Alari Rammo, Hille Hinsbergi, Erle Rikmanni, Rait Maruste, Andrei Korobeiniku, Juhani Lemmiku, Maiko Kesküla, Madle Lippuse ja Karmen Linaski ettekannetest ning Tiina Kaalepi ja Raivo Ruusalepa juhitud arvamusringist saab vaadata infopoliitika foorumi kodulehel.

Rahvusraamatukogus avati Mare Mikoffi skulptuurinäitus

M__8908 — Mare Mikoff. Foto: Eesti Rahvusraamatukogu, Teet Malsroos

Näitusel eksponeeritakse läbilõiget Mare Mikoffi skulptuuriloomingust. Väljapaneku varaseim töö on valminud aastal 1984 ning hiliseimad 2013-2014. Pealkiri “Kestast välja” peegeldab tinglikult Mare Mikoffi loomingu mitmetahulisust, mängulisust ja omavahelist sidusust.

Reet Varblane on öelnud, et Mikoffi teosed lõhuvad raame ja vallutavad ruumi, haarates endasse väljapanekuvälised detailid ning astudes dialoogi põhiekspositsiooni teostega. “Klaaskupli alla vangistatud “Maria Siberimaal” (2010) on elav inimene: ajale jalgu jäänud ohvri tõlgenduses on hirmu ja segadust, aga ka sisemist murdumatust. See on kunstniku tõlgendus eksistentsiaalsest seisundist, kuid teose sügavama tähenduse loob vaataja ise,” kirjeldas Varblane üht teost.

Mare Mikoffil on Rahvusraamatukoguga tugev side, tema loodud on raamatukogu fuajees eksponeeritavad “Rotid” ning “Viitnaised” 5. korrusel, mis valmisid Tõnismäel asuva raamatukoguhoone avamiseks 1993. aastal.

Eesti Kunstnike Liidu auliige Mare Mikoff on väljapaistev skulptor ning osalenud näitustel Eestis ja välismaal 1970ndate algusest. Tema monumentaalteoseid kohtab linnapildis Tallinnas, Tartus ja mujal, näiteks Lennart Merile pühendatud teost saab näha Tallinna Lennujaamas.

Uute tantsude konkurss juhatab sisse II Eesti Naiste Tantsupeo

Laupäeval toimuv II uute naistetantsude konkurss on ühtlasi avaakordiks II Eesti Naiste Tantsupeole, mis leiab aset Jõgeval 2016. aasta 12. juunil.

Jõgeva Kultuurikeskuses 1. novembril toimuvale konkursile laekus tähtajaks 39 uut tantsu nais-, neidude- ja memmede rühmadele. Tantse hindab viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Ilma Adamson, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Helle-Mare Kõmmus ja Ülar Martjan. Lisaks jälgib kava ja teeb oma valikuid II Eesti Naiste Tantsupeo lavastustoimkond.

„Konkursi eesmärk on leida uusi tantse II Eesti Naiste Tantsupeo repertuaari ja ka teisi toredaid tantse meie tantsurühmadele, “ ütles võistluste korraldaja ja naiste tantsupeo korraldustoimkonna juht Airi Rütter. “Soovime, et II Eesti Naiste Tantsupidu annaks kõigile Eestis ja ka väljaspool Eestit tegutsevatele nais- ja neiduderühmadele taas võimaluse tunnetada seda seletamatut koostantsimise ja üheshingamise lummust.” Loe edasi: Uute tantsude konkurss juhatab sisse II Eesti Naiste Tantsupeo

Põlvamaa aasta terviseedendaja on Hille Post

25. oktoobril tunnustati maakonna tervisedendajaid ning kuulutati välja aasta tervisedendaja, kelleks pärjati Põlva spordikool haldusjuht ja Põlva Päevakeskuse võimlemisõpetaja Hille Post.

Oktoobris täitus Hillel 15. aastat Põlva Päevakeskuses tervisennetuslike ravivõimlemistundide juhendamisega alustamisest. Aastate jooksul on võimlemistund saanud eakate seas väga populaarseks ja tänaseks on ravivõimlemise tunnid lausa kolmes vahetuses kaks korda nädalas. Lisaks ravivõimlemistundide läbiviimisele on Hille on juba mitmeid aastaid aidanud läbi viia kevadist südamekõndi, üritust “Tund tervisele”, helkurkõndi ja palju teisi tervisedenduslikke spordiüritusi.

Koostöö ja toetuse eest tänas Põlvamaa tervisenõukogu Valgjärve valla sotsiaalnõunikku Riina Marranit, Laheda valla tervisekomisjoni juhti Meriliis Mandelit, Värska valla sotsiaalnõunikku Merike Teini, Veriora valla sotsiaalhoolekande spetsialisti Kaire Leikinit, Veriora valla sotsiaaltöö spetsialisti Ave Pajut, Põlva valla tervisekomisjoni liiget Taima Nurme, Kõlleste valla sotsiaalnõunikku Küllike Kaldoja ja Ahja noorsootöötajat Piret Palmi.

Igal aastal tänab Põlvamaa tervisenõukogu inimesi, kes aitavad kaasa, et terviseteemad oleksid jätkuvalt maakonnas aktuaalsed.

Allikas: polvamaa.ee

Kolm Eesti rohemajanduse edendajat said “Läänemere sõber 2014” tiitli

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) auhind “Läänemere sõber 2014” anti täna üle kolmele Eesti silmapaistvale meremajanduse esindajale: AS-ile Green Marine, AS-ile Läätsa Kalatööstus ja Eesti Väikesadamate Liidule.

Auhinnad anti üle SEI Tallinna korraldatud säästva arengu foorumil 2014 “Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas”. Foorumi pealelõunasest sessioonist võtsid osa ka Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel.

Seekordne säästva arengu foorum oli rahvusvahelise Soome Lahe ja Eesti jaoks ka Läänemere aasta puhul pühendatud Läänemerele. Alates juulist on Eesti eesistuja nii Läänemere merekeskkonnakaitse komisjonis (HELCOM) kui ka Läänemeremaade Nõukogus. Tänasel foorumil arutleti muutuste üle Läänemeres ettevõtete seisukohalt ning koostöövõimaluste üle, kuidas saavutada Läänemere hea tervis.

“Läänemere sõber 2014” on auhind, mis tunnustab ettevõtteid, kes järgivad oma tootmises ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Esimest korda anti auhind välja kaks aastat tagasi, säästva arengu foorumil 2012, kui parimatele ettevõtetele anti “Rohemajanduse edendaja 2012” tiitel. Loe edasi: Kolm Eesti rohemajanduse edendajat said “Läänemere sõber 2014” tiitli

Viljandi Pauluse Kirikus on rahupalvus

Täna kell 17.00 on Viljandi Pauluse kirikus rahupalvus, kuhu oodatakse kõiki, keda on puudutanud Viljandi koolitulistamine. Alates tänasest kuni pühapäevani on Viljandi Jaani kirik avatud kell 12.00-20.00 ja Viljandi Pauluse kirik kell 10.00-15.00.

Esmaspäeval Viljandis aset leidnud koolitulistamine on šokeerinud kõiki Eestimaa elanikke. Paljudes peredes on hirmu, rahutust ja ebakindlust. Kriisist väljumine ja normaalse elurütmi taastumine võtab aega. Olulisem kui juhtunus süüdlaste otsimine on leida võimalusi üksteise märkamiseks, hoolimiseks ning julguse ja lootuse jagamiseks.

Traagilistel päevadel avavad Viljandi kogudused pühakodade uksed, et soovijad võiksid tulla mõtisklema, palvetama ja hingerahu leidma. Kirikus võib eestpalve, lootuse ja armastuse märgiks süüdata palve- või mälestusküünla ja viibida mõne aja vaikuses. Soovi korral võib kõnelda vaimuliku või koguduse töötegijaga.

Kolmapäevasele rahupalvusele oodatakse kõiki, kes tahavad endas uuendada hingerahu ja lootust ning palvetada rahu pärast Viljandi kodudes, koolides ja linnas. Palvetatakse hukkunu ja tema perekonna, Paala kooli õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate ning kõigi eest, keda aset leidnud vägivald on isiklikult puudutanud. Palvusel teenivad praost Marko Tiitus, Viljandi koguduste vaimulikud, Anton Medvedjev orelil ja Marko Mägi saksofonil. Kirik on avatud vaikseks palveks ja küünalde süütamiseks.

Rasketel aegadel võime õppida ühtehoidmist ning kogeda, et inimelu on habras ja haavatav, kuid armastus, mida võime oma elu jooksul kogeda ja vastu võtta, ei hävi ilmaski. Ka kõige sügavamas pimeduses põlevad lootuse küünlad.

Võrumaal toimub traditsiooniline õpetajate metoodikapäev

Võru maakonna õpetajad kogunevad oktoobrikuus koolivaheajal maakondlikule metoodikapäevale, mille eesmärgiks on väärtustada Võrumaa õpetajate õppimis- ja õpetamiskogemusi.

Teisipäeval, 21. oktoobril toimub Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis õpetajate töökogemusseminar, mis annab headele õpetajatele võimaluse jagada oma parimaid oskusi ja töövõtteid kolleegidega.

“Metoodikapäeval saab kuulata maakonna 12 haridusasutuse 31 õpetajalt 26 ettekannet, mille siduvaks üldteemaks on iga lapse ja õpilase võimetekohast arengut toetav õpikäsitus. Suurema tähelepanu all on seekord võõrkeelte õppimine ja aineõppe lõimimine, samuti kaasaegsed õpikeskkonnad ning nutikas õppimine ja õpetamine. Ettekanded toimuvad viies töötoas, seejuures saab iga kuulaja ise koostada endale võimalikult sobiva ja huvitava päevakava,” ütles Võru Maavalitsuse peaspetsialist Aigi Tiks.

Metoodikapäeva korraldab seitsmendat aastat Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond. Päeva põhieesmärgiks on õpetajate professionaalsuse toetamine eeskätt kolleegi väärtusliku metoodilise töö kogemusega tutvumise läbi. Nutikate lahenduste vahetamise kogemusi sõltumata õpetatavast ainest on raske üle hinnata – oma osa saavad siit nii esinejad kui ka kuulajad, seejärel juba õpilased ning nende kaudu ka lapsevanemad. Teisalt annab see päev õpetajatele võimaluse esineda ettekannetega maakonna tasandil, mis on üheks oluliseks näitajaks õpetaja professionaalsel enesearendamisel.

Tunnustati Põlvamaa täiskasvanud õppijaid

Maavanem Ulla Preeden andis eile Räpina loomemajas Põlvamaa aasta õppijale, väärikale õppijale, koolitajale ja koolitussõbralikumale organisatsioonile üle tänukirjad.

“Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises. Uuega kaasa minemine nõuab kohanemist ja tuleb ka mitmeid asju juurde õppida. Kõik need inimesed, kes pere, töö ja muude kohustuste kõrvalt leiavad aega eneseharimiseks ja silmaringi laiendamises loovad ühiskonnas lisaväärtust ning annavad head eeskuju ka kõigile teistele,” rõhutas õppimise olulisust maavanem.

Põlvamaa aasta õppija 2014 on Junika Adson. Koduperenaisena otsustas Junika teha oma elus kannapöörde ning astus Tartu Iluravi erakooli ja omandas maniküürija oskused ning seejärel täiendas end mitmetel eriala koolitustel. Junika õppis, käis tööl ja koolitustel näpistades aega pere ja muude kohustuste kõrvalt. Ta alustas ettevõtjana ja avas oma ilusalongi, kus lisaks temale töötab veel mitu noort inimest. Lisaks tööalastele koolitustele võtab Junika aktiivselt osa ka paljudest loomemaja kursustest ning on koolituspisikuga nakatanud ka oma tuttavaid. Junika motoks on “Tee, mida naudid ja naudi, mida teed!”. Loe edasi: Tunnustati Põlvamaa täiskasvanud õppijaid

Käsikirjalise “Don Quijote” eestikeelne peatükk saadetakse Hispaaniasse

Täna andis Rahvusraamatukogus raamatukogu peadirektor Janne Andresoo välisministrile Urmas Paetile üle “Don Quijote” eestikeelse käsikirjalise peatüki originaali, mille on käsitsi ümber kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja illustreerinud Jüri Mildeberg ning mis saadetakse Hispaanias asuvale Cervantese muuseumile.

Seoses 2015. aastal tähistatava Miguel de Cervantes Saavedra teose “Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast” 2. osa esmatrüki neljasajanda aastapäevaga koostab Cervantese muuseum eeldatavasti maailma suurima mitmekeelse ja käsikirjalise “Don Quijote”.

Eestile pakuti võimalust kirjutada ümber ja illustreerida 4. peatükk. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ütles: “Nägime siin võimalust oma tuntud luuletajat Paul-Eerik Rummot ja kunstnikku Jüri Mildebergi maailmale tutvustada ning oli suur rõõm, et nad selle ettevõtmisega nõustusid”.

Paul-Eerik Rummo sõnul räägime Don Quijote karakterist igapäevakeeles ühekülgselt, kuid täht-tähelt originaalile pühendudes avardub selle klassikateose rikkus. Ta lisas: “Ka Aita Kurfeldti tõlge eesti keelde on maailmaklass”.

Käsitsi kirjutatud raamatuga saavad eeldatavasti 2015. aastast kõik huvilised tutvuda Hispaanias El Tobaso linnas. Eestikeelset peatükki saab digiteerituna näha digitaalarhiivis DIGAR.

Eestikeelse peatüki projekti juhtis Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Eesti Kujundusgraafikute Liiduga. Materjalid jõudsid Eestisse Hispaanias asuva Eesti saatkonna ja Eesti Välisministeeriumi kaudu, illustratsioonide loomist toetas Eesti Kultuurkapital.

Põlvamaa otsib aasta isa

Tänavu korraldab Naiskodukaitse Põlva ringkond koostöös Põlva maavalitsustega konkurssi Põlvamaa aasta isa leidmiseks.

Aunimetus antakse isale, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last. Aasta isa on oma töös pädev ja tunnustatud ning perekonna väärtustamisel heaks eeskujuks ka väljaspool kodu. Aunimetuse saaja peab olema Põlvamaa elanik ja Eesti Vabariigi kodanik.

Kanditaatide esitamise tähtaeg on 26. oktoober. Oma kandidaate saavad esitada kõik, nii üksikisikud kui ka asutused ja ühingud.

Kandidaadi esitamisel tuleks ära märkida: kandidaadi nimi, elukoht, sünniaeg, laste arv (võimalusel ka vanused), tunnustamise põhjendus ning kandidaadi lühiiseloomustus, ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed.

Vabas vormis taotluse palume saata Naiskodukaitse Põlva ringkonnale aadressil Võru 3, Põlva 63308 või e-postiga karin@naiskodukaitse.ee. Märgusõna “Põlvamaa aasta isa”.

“Põlvamaa aasta isa 2014” valib saabunud ettepanekute põhjal välja komisjon, mille kinnitab Naiskodukaitse Põlva ringkond. Põlvamaa aasta isa valimise patrooniks on Põlva maavanem.

Aasta isa kuulutatakse välja pidulikul isadepäeva tähistamisel, kuhu kutsutakse kõik nominendid.

Isadepäeva tähistamise eesmärgiks on märkida ära meeste roll laste kasvatamisel ning väärtustada perekonda.

Hiite kuvavõistluse peaauhind nüüd 1000 eurot

Käimasoleva Maavalla hiite kuvavõistluse peaauhinda suurendati enam kui kaks korda ning nüüd ootab võitjat senise 400 euro asemel 1000 eurot. Auhindade hulka lisandus ka hõimurahvaste pühapaiga eriauhind suurusega 300 eurot.

Kuni 31.10.2014 toimuvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitestja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk onväärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Tänavu seitsmendat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Eriliselt on oodatud hõimurahvaste pühapaikade pildid. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel, s.h meie hõimurahvastel.

Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele (1000 eur) ja noorte (200 eur) rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu Loodusajakirjadelt, Keskkonna- ja Muinsuskaitseametilt, ERMilt, ansamblilt Metsatöll jt.

Võitjaid autasustatakse 29. novembril Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.

Aadressil www.maavald.ee/kuvad/ saab tutvuda võistluse eeskirja ning käesoleva ja eelnevate aastate võistlustöödega, otsida lisateavet ning laadida üles oma võistlustööd.

Hiite kuvavõistlust korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.