Tuuli Hiiesalu

Rakvere linn toetab orkaanis laastatud New Yorki

Rakvere linnavalitsus otsustas tänasel istungil eraldada 1000 eurot orkaani Sandy poolt suuri kahjustusi saanud New Yorgi linnale.

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on Rakvere linn mitmel korral sattunud loodusõnnetuste küüsi ning rakverlased teavad omal nahal, mida tähendab looduse stiihiat tunda. “Toetussumma on küll väike, pigem sümboolse tähendusega, aga näitame oma head tahet,” sõnas Varek. „Rakvere on linna räsinud tormides saanud tuge teistelt omavalitsustelt, asutustelt, ettevõtetelt. Me teame, kui vajalik on raskel hetkel tunda teiste toetavat tuge, lähedaste kaotust ei korva miski.“

Rakvere linnavalitsus saadab raha New Yorgi linnavalitsusele USA Suursaatkonna vahendusel, lisaks saadab Rakvere linn vastavasisulise kirja ka New Yorgi linnavalitsusele.

Noorsootöö nädal keskendub tõrjutuse ennetamisele ja otsustusprotsesidesse kaasamisele

Täna algava noorsootöö nädala põhifookuses on kaks olulist probleemi – kuidas ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja kuidas kaasata noori enam ühiskonna otsustusprotsessidesse.

Nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, noorteühingutes ja huvikoolides neil teemadel läbi erinevaid teavitussündmusi, diskussioone ja muid noorsootöö-alased tegevusi. „Tänavuse noorsootöö nädala eesmärgiks on kutsuda inimesi üles arutlema noorte sotsiaalse tõrjutuse tekkepõhjuste üle ning näidata, mida saab noorsootöö kaudu ära teha probleemi leevendamiseks,“ rääkis Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.

Schlümmeri sõnul on noorsootöötajatel läbi erinevate noorsootöötegevuste tõhusad võimalused jõudmaks abivajava nooreni, kuid oluline on tõsta ka kogukonna teadlikkust probleemi olemasolust. „Sotsiaalne tõrjutus ei tähenda üksnes kehvast majandusolukorrast tulenevat ebavõrdsust, kuigi see on väga sageli probleemi põhjuseks. See tähendab inimestes jõuetus- ja pettumustunde süvenemist – tunnet, et probleemide ringist ei saadagi välja, et keegi ei huvitu noore tegelikust käekäigust ja arvamusest, mis võib viia pea täieliku ühiskonnaelust eemaldumiseni,“ selgitas Edgar Schlümmer. „Noored võivad kaotada usalduse väga kiiresti, kui neid ei võeta tõsiselt, koheldakse ebavõrdselt, seetõttu peabki noortele erilist tähelepanu pöörama, tõrjutust ennetama ning varakult sekkuma kui mured ilmnevad.“ Loe edasi: Noorsootöö nädal keskendub tõrjutuse ennetamisele ja otsustusprotsesidesse kaasamisele

Luulesõitjad teevad Rahvusraamatukogus peatuse

Näitus „Luulesõit – 7 esimest aastat“, mis tutvustab rahvusvahelist luulefestivali ja poeetide loomingut, avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 7. novembril kell 16.00.

Näitus võtab kokku senised Luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles
ja tõlkes. „Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja keelte vastu. Näitusel on muu hulgas võimalik kuulata, kuidas luuletajad oma emakeeles luulet loevad, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisidest. Lisaks saab näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ rääkis Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Luulesõidu idee sündis 2006. aastal, mil selle käivitas Soome Instituut. Luulesõit liigub igal aastal uuel marsruudil ning selle peamine eesmärk on tutvustada eri riikidest pärit luuletajate loomingut ja edendada luule tõlkimist. Tänaseks on festival omandanud rahvusvahelised mõõtmed – mitmekeelne luuleringsõit on jõudnud Eestisse, Soome, Lätti ja Rootsi,
rõõmustanud kokku 27 linna luulesõpru. Ringreisidel on osalenud Eesti tuntud luuletajad Elo Viiding, Contra, Karl Martin Sinijärv, Kivisildnik, Igor Kotjuh, Leelo Tungal jpt.

„Luule puudutab inimesi kõikjal maailmas ja seda võib kirjutada kõigis keeltes. Tõlkijaid vajatakse selleks, et autorite looming jõuaks ka publikuni, kes luuletuste originaalkeelt ei oska. Luulesõit tõstab esile luule tõlkimist ja tõlkijaid,“ rääkis Luulesõidu peakorraldaja, Soome Instituudi programmijuht Jenni Kallionsivu.

Näituse avamisel esinevad luuletajad Igor Kotjuh, Ingmara Balode, Rose-Marie Huuva jt. ning Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.

Näitust saab Rahvusraamatukogus külastada 28. novembrini ning hiljem rändnäitusena teistes Eesti linnades.

Pärsamal sündis uus laulukoor

Ajaleht Meie Maa annab teada, et alates oktoobri algusest on Leisi vallas uus segakoor. Sellega kandideerib Leisi kõige segakooririkkama valla tiitlile Saare maakonnas. Esimene proov tõi Pärsama kultuurimajja kokku 24 inimest ning segakoor oligi loodud.

Koorijuht Sirje Torni sõnul oli see alguse kohta väga hea tulemus. “Töötasin enne Kaarma koolis ja elasin nädala sees linnas, aga nüüd elan ja töötan Pärsamal,“ kommenteeris muusikaõpetaja Torn oma jõudmist uue koori dirigendiks ajalehele Meie Maa.

Kooskäimise algatus tuli mõneti ka inimeste poolt, sest lauluhimulisi inimesi on Pärsama kultuurimaja juhataja Aina Tomsoni sõnul sinna kogu aeg jagunud. “Heal ajal oli meil meesansambel, naisansambel, noorteansambel,“ täpsustas Tomson. “Kuna Sirje on aga kohalik, Pärsama inimene, siis meie soov langes tema omaga kokku.“

Esimene ülesastumine oli kooril Pärsama kultuurimaja juubelil eelmisel reedel. Nüüd hakatakse valmistuma järgmisel aastal toimuvaks kohalikuks laulupeoks.

Torni sõnul harjutatakse üks kord nädalas, järgmine eesmärk on osaleda Lümandas koorilaulupäeval. “Loodan, et me saame kõik laulud ikka selgeks, kuigi üks kooskäimise põhjus on muidugi seltsielu ja proovi jooksul peab jõudma kõik uudised ära rääkida,“ lisas Torn humoorikalt Meie Maale.

Järvamaa võtab sellel nädalal ette

Tänasest 10. novembrini toimub Järvamaa VI ettevõtlusnädal, mille eesmärgiks on arendada inimestes ettevõtlikku eluhoiakut ja soosivat suhtumist ettevõtlusesse.

SA Järvamaa Arenduskeskus ootab ettevõtlusnädalale kõiki aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi, kes soovivad alustada oma ettevõttega või seda edasi arendada. Sel nädalal tunnustatakse ja pööratakse tähelepanu maakonna edukamatele ettevõtjatele ning turismiarendajatele. Ettevõtlusnädal on hea võimalus omavahel kohtuda noortel, alustavatel ja tegutsevatel ettevõtjatel ning maakonna arendustööga tegelevatel inimestel, jagada oma kogemusi ning õppida teistelt.

„Käesoleval aastal oleme planeerinud tegevusi 8-18aastastele noortele, et kasvatada ja õpetada neile ettevõtlikku eluhoiakut ja soosivat suhtumist ettevõtlikkusse,“ ütles SA Järvamaa Arenduskeskuse juhataja Katrin Puusepp. „Noortel on võimalus osaleda toredates „Ettevõtlusküla“ mängudes ja „Minu raha“ päeval ning külastada maakonna edukamaid ettevõtteid,“ lisas ta.

Ettevõtlusnädala täpsema programmiga saab tutvuda siin.

Valminud venekeelsed e-raamatud tutvustavad eesti lastekirjandust

Kultuuriministeerium toetas esmakordselt Eesti laste- ja noortekirjanduse venekeelsete tõlgete avaldamist e-teavikuna ning kaks esimest teost on nüüd tasuta kättesaadavad.

Nendeks on Ülo Pikkovi „Presidendi torukübar“ („Цилиндр президента“) ning Jaanus ja Janika Leoste „Jänku-Jussi lood 4“ („Истории зайчонка Юсся“). Mõlemad e-raamatud on vene keelde tõlkinud Marina Tervonen.

„Tasuta e-lasteraamatud aitavad vene lastel leida tee eesti lastekirjanduse juurde ja aitavad tutvustada nii eesti keelt kui kultuuri,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Artjom Tepljuk.

Ülo Pikkovi „Presidendi torukübar“ (kirjastaja: OÜ Silmviburlane) on eelkooli- ja varases koolieas lastele mõeldud raamat, mis lisaks lõbusale loole õpetab selliseid väärtusi nagu usaldus, sõprus ja isamaa-armastus. Raamat räägib endisest politseikoerast Laisust, kes asub lahendama kaduma läinud presidendi torukübara saladust. Raamatu üks teema on omal moel ka tolerantsus ja teistsuguse omaks võtmine. Raamat ilmus eesti keeles 2008. aastal, mil pälvis ka eridiplomi konkursil „25 + 5 kaunimat raamatut“. Loe edasi: Valminud venekeelsed e-raamatud tutvustavad eesti lastekirjandust

Järvamaal asusid tegutsema ettevõtlikud naised

16. oktoobri õhtupoolikul leidis Paide Restoranis aset esimene MTÜ Järvamaa Ettevõtlike Naiste Klubi õhtu. Ühingu eesmärgiks on naiste kaasamine ja aktiivsem osalemine ettevõtluses ning ühiskondlikus elus. Klubi asutajaliikmeteks on kolm Järvamaal elavat naist: Siret Pihelgas, Elo Öösalu ja Kätlin Sõber.

Koosviibimisest võttis osa 15 Järvamaa õrnema soo esindajat. Avaüritusele oli kutsutud ka SA Järvamaa Arenduskeskuse konsultant Maiko Kesküla, kes sissejuhatuseks tutvustas MTÜ-de olemust ja rääkis nende tähtsusest tänapäevaühiskonnale. Toimus aktiivne arutelu kohaliku kogukonna murede ja rõõmude üle. Ühiselt tekkisid mõtted ja ideed esimesteks heategevusprojektide elluviimiseks. Klubi eestvedaja Siret Pihelgase sõnul võib hinnata esimest koosviibimist sisutihedaks ja igati õnnestunuks.

Kõigi kohalolijate innustus oli suur ning seltskonda seob soov teha midagi selleks, mis seoks ja hoiaks inimesi elama Järvamaal ning anda ühiselt oma panus kogukonna arengusse.

Järvamaa Ettevõtlike Naiste Klubi üritused hakkavad toimuma korra kuus erinevates huvitavates Järvamaa paikades. Lisaks sellele kutsus Elo Öösalu osa võtma ühiselt novembrikuus toimuvast isadepäeva üritusest E-Piim Spordihallis, mis leidis heakskiidu kõigi poolt.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Timmi Mart: talomiis piät märkmä ummi tegemiisi mitu aastakka ette!

Vana Võromaa üte suurõmba talo, Jaagumäe talo peremehel Timmi Mardil (66) om parhilla kipõ aig: rekordsaagi koristaminõ nakkas är saama ja 3. märdikuu pääväl tege tä Võro liinan vallalõ vahtsõ Võromaa söögikeskusõ. 2009. aastal Eesti aasta põllumehes valitul Räpinä kandist peri Navi külä mehel om hää miil, et Jaagumäe talo and seost sügüsest tüüd 150 inemisele.

Kas saak om salvõn?

Üle pini om är saadu, üle hanna om minnä. Kardok om võetu, kapsta ja põrkna võtminõ käü. Timahavanõ saak om aoh kõgõ parõmb – ei mahu lattu är… Eloh ei olõ nii suuri numbrit saadu, no õnnõ kardokal või-olla 35–40 tonni hektäri päält. Kuiva villä saimi timahava kuus tonni hektäri päält, minevä-aasta 4,5. Talvõrapsi saimi neli, suvõrapsi 2,5 tonni, kapstast 70–80 tonni hektäri päält. PRIAtoetuisi all om meil põllumaad 1400 hektärri, tuust 350 om uma maa, ülejäänü rendimaa. Timahava oll’ maah 770 hektärri villä, 320 rapsi, 100 kardokat, 40 kapstast, 15 kaali, 8 piiti, 7 põrknast, sis viil tsipakõsõ kurki, kürvitsät, sibulat ja muud.

Kuis tsiakasvatus lätt?

No parhilla olnu kavval vili kõik maaha müvvä ja tsiaga ülepää mitte tegeldä. Elohkaalu kilost saa Eestih parhilla 1.38-1.40 eurot, Vinnemaal 2.40. Tsialiha hind ei olõ meil viil vilä ja valgulisandidõ hinnalõ perrä tulnu. A as’a ei käü nii, et tõmbami täämbä piduri pääle ja hummõn panõmi rongi vahtsõst liikma. Talomiis tohe-i nii mõtõlda, et nakkas järgmäne aasta tegemä tuud, millest timahava suurt kassu saias. Hää näüde om kardokas. 2010/2011 talvõl läts’ kardokas Vinnemaal häste kaubas – suvõl olli ollu ikaldusõ. Sis joosi kõik kardokat maaha pandma – löüdse «kullamulgu». Järgmädsel talvõl sai õkvalt tuust kullamulgust mullamulk! Kardokat veeti prügümäele ja müüdi viiesendidse kilohinnaga, ku kümme senti oll’ kardoka kasvatamisõ umahind. Kõrdamineki jaos om tähtsä stabiilsus, hüplemiseldä mõtlõminõ. Tsiko lätt meil aastah suurõst luust müüki 3500, tuust vanal Võromaal 2500. Tuhat tsika om olnu kombinaatõ jago, a ku Võromaa söögikeskus käümä lätt, sis looda, et tsiko inämb kombinaati ei lää. Loe edasi: Timmi Mart: talomiis piät märkmä ummi tegemiisi mitu aastakka ette!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub tasuta koolitusele

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub tasuta koolitusele “Projekti planeerimine ja kirjutamine”.

Kursus toimub kahepäevase koolitusena 28. ja 29. novembril 2012 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis Kompanii 10: I osa 28. novembril kell 15.00-19.50, II osa 29. novembril kell 15.00-19.50. Koolitajateks on Külli Kalamees-Pani ja Kersti Sõgel.

Koolituse sihtgrupiks on FIEd, alustavad FIEd, väikeettevõtjad, seltside ja ühenduste liikmed, kes on madalama haridustasemega või aegunud kvalifikatsiooniga. (Madala haridustasemega isikuteks loetakse maksimaalselt üldkeskhariduse omandanuid, aegunud kvalifikatsiooniga isikuteks enne 1992. aastat keskerihariduse, kutsehariduse või kõrghariduse omandanuid isikuid, kes ei tööta oma erialal.)

Koolitus on tasuta ja sellele registreerumiseks on vajalik esitada avaldus. Avalduse või lisainfo saamiseks tuleb ühendust võtta koolitusjuhiga (margit.sokk@teec.ee või tel. 736 6120).

Koolitusele registreeritakse eelisjärjekorras sihtgrupile vastavad isikud, vabade kohtade olemasolul registreeritakse ka teisi avalduste laekumise järjekorras.

Koolituse kohta leiab lisainfot ka siit.

Suurettevõtja toetas Otepää lasteaeda

tere [1600x1200] — Tere juhataja asetäitja Ülo Kivine ja Otepää vallavanem Merlin Müür (foto: Tere AS)

Eesti üks suuremaid piimatootjad Tere AS toetas 1000 euroga Otepää lasteaeda.

Saadud rahast osteti Otepää lasteaiale täispuhutavaid mänguloomi, millega lapsed saavad hüpata. Taolised hüppeloomad arendavad lapse üldist füüsilist arengut ning aitavad omandada keerukamaid võtteid, mis nõuavad täpsemat kehakontrolli.

„Ühele väiksele omavalitsusele on sellise summa panustamine laste mänguasjade tarbeks suur asi,“ sõnas vallavanem Merlin Müür. „Täname Tere ASi helde panuse eest eest!“

Tere AS peamisteks tegevusaladeks on toorpiima kokkuost, piimatoodete tootmine ja müük. Tere tootmisüksused asuvad Tallinnas, Viljandis, Paides ja Põlvas. Tere tütarettevõtteks on Meieri Transport. Ettevõttes töötab üle 420 töötaja.

Viljandi maavalitsuses näeb Aldo Nõmme fotosid

Viljandi maavalitsuse teise korruse fuajees saab kuni käesoleva aasta lõpuni vaadata Viljandi fotograafi Aldo Nõmme fotonäitust “Pilte meie ümbert”.

Nagu nimigi ütleb, on fotograaf oma töödes jäädvustanud hetki ja inimesi meie ümbert. Välja on pandud tosin pilti, kus on kujutatud loodust, linnakeskkonda, tööstusmaastikke jm.

Aldo Nõmme (sündinud 1943. aastal) alustas pildistamisega 9. klassis. Enda sõnul meeldibki talle pildistada peamiselt loodust ja erinevaid üritusi, samuti teha fotoreportaaže. “Kõige vähem soovin aga pildistada inimeste portreesid,” on fotograaf tunnistanud.

Aldo Nõmme on olnud eluaeg metallitöö tegija. Ta töötas kokku 37 aastat ettevõttes, mis praegu kannab nime AS Viljandi Metall. Kui Viljandi Metall andis firma 15. aastapäevaks välja meeneraamatu, siis kolmandik raamatus olevatest piltidest olid just Aldo Nõmme tehtud. Kui aga koostati Viljandi KEK-i ajalugu, siis olid tema tehtud pooled kokku 350 pildist. Lisaks tegi Nõmme trükikõlbulikuks kõik kogumikus ilmunud fotod.

Aldo Nõmme fotosid on Viljandi maavalitsuses eksponeeritud ka varem, tema tööde eelmine näitus oli seal vaadata 2010. aasta suvel.

Fotonäitus “Pilte meie ümbert” jääb Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2, Viljandi) teisel korrusel avatuks kuni 2012. aasta lõpuni.

Võrumaa Talupidajate Liit õpetab lambaid kasvatama

Võrumaa Talupidajate Liidu Nõuandekeskus korraldab 23.oktoobril õppepäeva lambakasvatuse teemal.

Õppepäev algab hommikul tegevustega Tuuma talus (söötmine-pidamine, aretus-karjatervis: arutelu ja praktilised näpunäited loomade juures, laudas ja koplis). Tegevusi juhib konsulent Liilia Tali.

Pärast lõunapausi Kangsti saalis peetakse seminari, mille teemadeks on aretus, turundus ja lambakasvatuse majanduslikud aspektid. Seminari juhib Eesti Lambakasvatajate Seltsi juhatuse aseesimees Ants Kuks.

Õppepäevale saab eelregistreeruda 19. oktoobrini telefonil 53 499 454 ( Marika Parv). Üritust toetab Euroopa Liit.

Fotokonkurss “Ruutmeeter Rõuget” ootab pilte

Käimas on fotokonkurss “Ruutmeeter Rõuget”.

Konkursile võivad töid esitada kõik soovijad. Tuleb vaid pildile jäädvustada see, mis fotograafi arvates Rõuget iseloomustab: on see siis kelmika baretiga tammetõru Rõuge pargis kasvaval tammepuul või härduspisar põsel lapselast Rõuge kooli saatva vanaema, rääkimata suursugusest Eesti Ema kujust Rõuge mäenõlval.

Võisteldakse kahes vanuseastmes: lapsed kuni 16-aastased (k.a) ning 17-aastased ja vanemad. Esitada võib töötlemata mustvalgeid või värvifotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Üks võistleja võib saata kuni kolm pealkirjastatud võistlusfotot. Fotod esitatakse elektrooniliselt e-mailile: rahvamaja@rauge.ee Fotod tuleb esitada kontaktandmetega (nimi, vanus, aadress, e-posti aadress, telefon). Kõik fotod laetakse korraldaja poolt üles Picasa fotokeskkonda.

Fotode saatmisega kinnitab konkursil osaleja, et tema poolt esitatav foto kuulub talle või ta omab õigusi selle levitamiseks. Konkursi korraldaja ei võta vastutust lisatud fotode autoriõiguse eest. Foto autor annab konkursile esitamisega korraldajale õiguse kasutada pilte Rõuge reklaamimiseks ja erinevate ürituste turundamiseks. Pildi kasutamisel märgitakse ära autori nimi. Korraldaja jätab endale õiguse küsida autorilt pildi originaalfaili.

Töid hindab professionaalne zürii ning selgitatakse välja ka publiku lemmik. Väljavalitud tööd saavad tunnustatud ja auhinnatud, lisaks kantakse need suurtele kapaplaatidele ja pärast näitust leiavad pildid koha valla asutustes: koolis, lasteaias, noortekeskuses, rahvamajas jne.

Fotokonkurss kestab veel novembri lõpuni. Konkurssi “Ruutmeeter Rõuget” toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp ja Võru Foto.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kempleb Päästeametiga

Lääne Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi saatis Päästeameti peadirektorile Kalev Timbergile avaliku pöördumise seoses plaaniga vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu. Külauudised avaldavad pöördumise muutmata kujul.

Lugupeetud härra Timberg

Pöördume Teie poole seoses Päästeameti Ida päästekeskuse Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamisega 2012 ja 2013 aastal. Meile teadaolevalt plaanite ning olete juba alustanud Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamist 40 liikmeliselt koosseisult 32 liikmelisele koosseisule, mis tähendab, et Rakvere päästekomandosse jääb kahe mehitatud päästeauto asemel üks mehitatud päästeauto. Olles teadlik, et päästekeskuse juhtkonna poolt oli Lääne-Virumaal päästetöö korraldatud nii, et Rakvere teine või vastavalt vajadusele esimene päästeauto reageeris väljapoole Rakvere linna ja selle lähiümbrusesse. Rakvere päästekomando päästetööde koormus on suur, 1088 väljasõitu 2011. aastal. Kui nüüd jääb sellist koormust kandma ainult üks päästemeeskond, ei ole võimalik tagada Lääne-Virumaa elanikele õigeaegset päästeteenust, mis on meie seisukohalt lubamatu. Selline olukord võib kaasa tuua elanikele õigeaegse abi andmise kaugenemise, et päästa nende elusid ja vara.

Lääne-Virumaal on kahe viimase aasta jooksul suletud kaks päästekomandot, 2010. aastal Simuna ja 2012. aasta mais Võsu päästekomando. Nüüd on Teil plaanis vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu kaheksa päästetöötaja võrra, mis tähendab Lääne-Virumaa inimese ja ettevõtja jaoks veel turvalisuse vähenemist ning kaugenemist.

Väga loodame, et enne vastava otsuse langetamist olete koostanud ka korraliku analüüsi, mis on andnud Teile otsuse langetamiseks vajamineva informatsiooni. Enne Võsu päästekomando sulgemist esitasite vastavasisulise Võsu päästekomando analüüsi. Palume Teil koos meie pöördumise vastusega saata ka vastav Rakvere päästekomando analüüs, mis andis Teile otsustamiseks just sellise tulemuse. Oleme väga huvitatud Teie poolt koostatud analüüsiga tutvumisest, et siis koos Teiega edasi arutada päästeameti poolt pakutavast turvalisusest Lääne-Virumaal ja seda just päästesündmustele reageerimise mõistes.

Digitaalselt allkirjastanud Sven Hõbemägi (Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor)

Tartus hakatakse koomikseid looma

Rahvusvahelise 24-tunni koomiksimaratoni raames hakatakse sel laupäeval Tartu Kunstikoolis joonistama koomikseid. Samaaegselt joonistatakse umbes 90 eri paigas kogu maailmas.

Koomiksimaratoni idee algatas 1990. aastal ameerika koomiksikunstnik ja –teoreetik Scott McCloud. Juba viiendat korda on rahvusvahelise üritusega ühinenud Eesti joonistajad. Koomiksimaratoni eesmärk on luua iga tunni kohta üks lehekülg koomiksit. Ehk 24 tunniga 24 lehekülge kandvat lugu ja põnevat pildimaterjali. Selle aja sisse peab mahtuma kõik: loo väljamõtlemine, joonistamine, teostus ja soovi korral koloreerimine.

Materjalid ja tehnika on vabad. Otseseid eelnevaid ettevalmistusi, mis puudutavad loo väljamõtlemist või visandeid, teha ei tohi. Inspireeriva muusika, pildimaterjali, raamatu , eseme ja töövahendite leidmine on lubatud ja soovitatav.

Kell hakkab tiksuma joonistamishetkest kell 9.00 ja lüüakse kinni 24 tundi hiljem.Kuidas vahepealset aega jaotatakse, on igaühe oma asi. Võib süüa , magada, unistada ja lugeda, aga aeg ei peatu. Söögipausid peaksid 24 tunnise tsükli jooksul kindlasti olema, sest intensiivne töö nõuab energiat ja on oht muutuda ükskõikseks ja tuimaks. Kui antud aja piires ei jõuta soovitud lehekülgede arvuni, võib jätkata kuni valmissaamiseni või jätta töö poolikuks. Oluline on püüd tõesti 24 lehekülge valmis saada.

Kogu ettevõtmine on mõeldud inimestele, kelle jaoks enda proovilepanek pakub rõõmu.

Õige aeg on õppida!

Õige aeg on just nüüd ja praegu, paremat või eraldi aega õppimise jaoks ei pruugi tullagi!

Õppimine toimub väga mitmesugustes elusituatsioonides. Iga eluetapi jooksul kasutame erinevaid võimalusi ja lähenemisviise:

* õpime kogudes koolitarkust
* õpime kogedes ja kogemata
* õpime suheldes teiste inimestega
* õpime tööd tehes

Tööl peame pidevalt oma teadmisi ja oskusi täiendama ning vajadusel ümber õppima. Ja kui töötus hakkab kimbutama, siis on ainus väljapääs õppida. Õppida end tööle!

Elukestev õppimine on omane igale inimesele. Enesetäiendamine annab kindlustunde oma eluga edasi minna ja uusi väljakutseid vastu võtta.

Täiskasvanud õppija nädal on aeg, mil võiksime üle vaadata oma senise teekonna – küsida endalt, kas ma õpin, mida ja kuidas ma õpin ning mismoodi saan oma tarkust igapäevaelus kasutada.

Rohkem infot täiskasvanud õppija nädala kohta leiab siit.

Seiklusmängu jäänud kolme paari ülesvõtted ootavad hääli

Kuni neljapäeva südaööni ootavad hääli Puhka Eestis Facebooki lehel videoblogi „Eile nägin ma Eestimaad” osalejate videod, mis kajastavad blogijate eelmise nädalavahetuse puhkust Eestimaa mõisates ja lossides.

Puhkamas käisid Mariliis ja Sigrid Põlvamaalt, Kairi ja Rauno Tallinnast ning Maren ja Mihkel Viimsist. Videoid saab näha ja hääli anda siin.

Veidi enam kui kahe nädala eest alanud seiklusmängu videoid on youtube.com „Eile nägin ma Eestimaad“ kanalis tänaseks vaadatud ligi 11 000 korda.

„Senised iganädalased võitjad on alati kogunud umbes nelisada häält ja loodame, et finaali lähenedes kasvab hääletajate hulk veelgi,” kommenteeris mängu korraldaja Regina Soop Alfa-Omega Communicationsist. „Tegemist on vahvate seiklejatega, kellel on lisaks reisitahtele üllatavalt head videomonteerimisoskused, mistõttu on loodud ülesvõtted väga kaasahaaravad. Loodetavasti innustavad blogid nii mõndagi inimest oma sügisest puhkust just Eestis veetma,” lisas Soop.

Möödunud nädalavahetuse teemaks olid mõisa- ja lossipuhkus. Lahemaa rahvuspargi mõisaid – Palmset, Sagadit ja Vihulat – avastamas käinud Kairile ja Raunole jäi lisaks uhketele hoonetele sellest nädalavahetusest eriliselt meelde ka Käsmu rand. Kairi sõnul võiks ta hea meelega sinna ka mõne aja pärast elama kolida. „Hea ja rahulik koht, kus mõnusalt sõprade ja pere seltsis aega veeta,” lisas ta. Loe edasi: Seiklusmängu jäänud kolme paari ülesvõtted ootavad hääli

Viru malev ja Põhjakeskus jahivad fotosid

Kaitseliidu Viru malev ja Rakvere Põhjakeskus jahivad tänasest kuni oktoobri lõpuni fotosid teemal “Paps ja laps”, et väärtustada isadepäeva eel isa rolli ning koguda ja säilitada väärtuslikku pildimaterjali.

“Fotojaht tulenes meie soovist isadepäeva eel väärtustada isasid, kes on lapse elus väga erilised ja kelle kanda on peres tähtis roll. Kiires elurütmis on oluline väärtustada aega, mida pühendatakse oma lapsele ja perekonnale,” sõnas Kaitseliidu Viru maleva teavituspealik Kristel Kitsing. “Kindlasti on inimestel kodus fotosid, mis jutustavad meile loo. Kutsun üles inimesi saatma pilte, mis esindavad puhast ja siirast emotsiooni, mida isad oma laste vastu tunnevad.”

Fotojahil võivad osaleda kõik, kes tunnevad, et isa ja laps väärivad jäädvustamist. Iga autor tohib konkursile esitada kokku kuni kolm fotot. Pilte võib fotojahile esitada ainult autor ise. Konkursile ei või esitada töid, mis on osalenud teistel fotokonkurssidel.

Võistlusfoto peab olema hea kvaliteediga, et seda oleks võimalik vähemalt A4 formaadis välja trükkida (resolutsioon soovitavalt min 180 dpi, suurus 2048×1536 pikslit). Pilt ei tohi olla digitaalselt töödeldud, va minimaalne kontrastsuse, heleduse ja värvikorrektsioon ning teravustamine. Lubatud on pildi vähene lõikamine. Piltidel ei ole lubatud elementide kustutamine või asendamine. Pilt ei tohi olla mitmest pildist kokku pandud. Ei tohi esitada ka digitaalselt kokku kleebitud panoraame. Filmile pildistatud või lõigatud panoraamid on lubatud.

Pilte saab konkursile esitada alates 10. oktoobrist kuni 31. oktoobrini 2012, saates need meiliaadressile press(ät)virumalev.ee. Fotod tuleb varustada autori nime ja kontaktandmetega ning pealkirjaga. Loe edasi: Viru malev ja Põhjakeskus jahivad fotosid

Pikakannus valmisid hõrgud moosid

Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse köögis on valminud hõrgud moosid.

Õuna-pohlamoos muudab kõik raskesti seeditavad eestlaste traditsioonilised toidud hõrguks ja kergeks. Soovitatakse aastaringselt. Koolimoos õuntest ja sõstardest teeb lapsed terveks ja targaks. Hea Lapse Moosiga saab terveks päevaks hea lapse. Kuumale veele lisades sobib suurepäraselt jonni ja muude kergemate külmetushaiguste leevendamiseks.

Moosid on traditsioonilises pooleliitrises purgis, kuid lasteasutustele ja koolidele pakutakse ka suuremaid koguseid. Kogu tooraine peale suhkru on kohalik, Võrumaa metsadest ja aedadest pärit. Koriluse ning ettevalmistusega abistavad lapsevanemad ning moosid valmivad vanaema meetodil – puupliidil.

Moosisildid kujundas Epp Margna ja moosiprojekti toetas KÜSK. Esmast tutvust moosidega saab teha Tartu Kaubamaja Hullude Päevade laadal (Kaubamaja Küüni tn.poolsel küljel) kuni pühapäevani, 14.oktoobrini. Edaspidi saab Pikakannu moose koju viia Tartu ja Tallinna Kaubamaja Toidumaailmast, Tartu Lõunakeskuse Taluturult,Võru Maksimarketist. Moosi ostes toetatakse Pikakannu kooli.

Rakvere tänab imelisi vanavanemaid

Rakvere linnapea Toomas Varek tunnustab täna Rakvere Kultuurikeskuses algaval pidulikul tänuüritusel kümmet imelist vanavanemat.

Imelisteks vanavanemateks on kaheksa vanaema: Marta Toiger, Liivia Armipaik, Elve Karu, Asta Unt, Annika Arumäe, Helje Loo, Hurmi Kangust, Ruti Priisalu ning kaks vanaisa: Valdu Arumäe ja Lembit Priisalu. Tunnustusega avaldatakse austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest.

Imelise vanavanema konkursiga soovib Rakvere linn tunnustada ja esile tõsta aktiivseid, ühiskonnaelus osalevaid ning avara huvidemaailmaga vanaemasid ja -isasid, kes kõige muu kõrval jõuavad olla ka hoolitsevad vanavanemad oma lapselastele.

Rakvere linnapea Toomas Varek, kes on kahe lapse isa ja viie lapse vanaisa, pälvis mullu Rakvere imelise vanaisa tiitli, olles heaks näiteks, kuidas ühendada oma elus aktiivne ühiskondlik tegevus, sportlik eluviis ja pereväärtused.

Rakvere sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõllu sõnul esitasid oma imelised vanavanemad esitasid konkursile peamiselt lapsed ja lapselapsed.

Rakvere imelised vanavanemad osalevad ka Vanavanemate Fondi korraldataval üleriigilisel imelise vanavanema konkursil.

Lembit Kruuse: Jõudude ühendamisel on toime

10.10.2012 — Viljandi maavanem Lembit Kruuse konverentsil ettekannet tegemas

Eile toimunud Suure-Jaani valla ettevõtluskonverentsil “Ühistegevusega ääremaastumise vastu” peetud avaettekandes sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et jõudude ühendamisel on alati toime, olgu siis tegemist teadmiste, raha, ideede, väärtuste või milliste tahes asjade või omadustega.

“Paljude erinevate inimeste ja tegevuste koostööst sündiv sünergia on uue omaduse leidmine rahale, inimestele, vahenditele, millest tekibki areng ja edu. Ääremaastumine on selle kõige kõrval pigem mõtteviis,” nentis Kruuse.

Üle 5600 elanikuga Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu avaldas veendumust, et iga piirkonna areng on ettevõtlusega seotud ja sellest sõltuv. “Nädala alguses avalikustati omavalitsuste võimekuse pingerida, kus Suure-Jaani on küll esimeses pooles, kuid kindlasti peame pingutama, et sinna jääda. Konverentsi teema ei ole juhuslik, loodame sellest leida uusi ideid ja mõtteid, mis aitaksid kaasa maapiirkondade elu parandamisele. Ei piisa sellest, et elame ilusa puhta loodusega piirkonnas, vaja on veel palju muudki,” ütles Aavasalu.

Suure-Jaani vald on mõistnud, et ettevõtlusest rääkimine on vajalik sagedamini kui vaid kord aastas ning seeläbi kujundada ettevõtlikku mõtteviisi erinevatel tasanditel. Konverentsil “Ühistegevusega ääremaastumise vastu” astusid ettekandega üles veel OÜ Combimill tegevjuht Margus Kohava, OÜ Eesti Valgus juht Peter Wütrich jt. Päeva lõpetas Suure-Jaani valla parimate ettevõtjate tunnustamine.

Suure-Jaani valla ettevõtlusnädala raames korraldati lisaks konverentsile temaatilisi sündmusi kõikides Suure-Jaani valla lasteaedadesja Suure-Jaani Gümnaasiumis.

MTÜ Lõõtspilliselts alustab taas rahvamuusika kursustega

Põlvas tegutsev MTÜ Lõõtspilliselts alustab ka sel sügisel lõõtspillimängijate koolitamisega.

Arvult juba kuues kursus keskendub seekord senisest enam omandatud baasoskuste lihvimisele ning on mõeldud ennekõike neile, kel esmased tutvused lõõtsaga juba tehtud. Kursusel keskendutakse uute lugude õppimisele, peamiselt suurpeo Harmoonika repertuaari omandamisele ning erinevate mängustiilide õppimisele.

MTÜ Lõõtspilliseltsi üks eesmärke on tutvustada ja hoida traditsioonilist külapillimehe mängustiili. Traditsioonilähedane mängimine eeldas pillimängu õppimist kuulamis-matkimis meetodil: kuulati oma küla või naaberküla pillimeeste mängu pidudel ja pulmades ning seejärel püüti kuulmise järgi neid lugusid iseseisvalt kodus järgi mängida. Selline iseseisev kuulmismälule toetuv matkimine-õppimine viis tulemuseni, kus igal pillimehel kujunes välja küll piirkonna traditsioonidele vastav, kuid siiski selgelt omanäoline mängustiil.

Oma kursustel on MTÜ Lõõtspilliselts järginud analoogseid õpetamismeetodeid. Kursus keskendub kursus lisaks olemasolevate oskuste lihvimisele just traditsioonilise külapillimehe stiili tutvustamisele. Kursusel kuulatakse seda stiili valdavate tuntud lõõtspillimängijate (näiteks Karl Kikas, Richard Reino, Elmar Sepp, Eduard ja Arnold Pärnamets, August Teppo, Tarmo Noormaa) pillilugusid ja arhiivisalvestusi ning püütakse võimalikult täpselt nende mängu matkida. Peamine töö toimub individuaalselt koos õpetajaga või väikestes gruppides, põhiosa jääb siiski iseseisvale harjutamisele kodus. Kursuse õpetajateks on Heino Tartes, Kalev Kreegipuu, Olev Suur, Riho Pähn, Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Kristi Kool. Loe edasi: MTÜ Lõõtspilliselts alustab taas rahvamuusika kursustega

Tartu koduta loomade heaks koguti rekordiline toetussumma

Pühapäeval toimunud Baltikumi suurimal iga-aastasel heategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show koguti koduta koerte toetuseks 2682 eurot, mis on näituse kaheksa-aastase ajaloo jooksul suurim kogutud summa.

Eesti Koeraomanike Seltsi ja BIGBANKi korraldatud koertenäituse tulud lähevad tänavu Tartu Koduta loomade varjupaiga heaks. “Rekordilise annetussumma kogusime heatahtlike loomasõprade abiga, kes tulid koertenäitusele oma lemmikutele kaasa elama, oma koeraga võistlema või tegid heateo Facebooki kaudu. Eriti sügavale südamesse puges aga annetus ühelt väikeselt poisilt, kes tõi kõik suure hoolega kogutud sendid koerte abistamiseks. Just nii kasvavadki tulevased vastutustundlikud koeraomanikud, kes aitavad hädasolijaid ja ei jäta oma lemmikut kunagi hätta,” rääkis BIG Match Show üks korraldajatest, Eesti Koeraomanike Seltsi juhataja Aire-Piret Pärn.

Kui rekordilisest toetussummast 2247 eurot koguti BIG Match Show koertenäitusel kohapeal, siis ülejäänud 435 eurot kogunes Facebookis toimunud kampaania abil. “Korraldasime sel aastal koduta loomade toetuseks esmakordselt ka heategevusliku kampaania Facebookis, kus iga BIG Match Show toetajaskonnaga liitunu pealt annetas BIGBANK 1 euro Tartu koduta loomade varjupaiga heaks,” selgitas Pärn. Loe edasi: Tartu koduta loomade heaks koguti rekordiline toetussumma

Tartus selgusid joonistamise meistrid

Tartu Kunstikoolis peetud joonistamise meistrivõistlustel võisteldi realistliku joonistamise oskuses.

esimenekoht — Vitaly Makurini kodutöö ja võistlustöö. Foto: Vladimir Brovin

Eelnevalt valmis tehtud töö anti korralduskomitee kätte ja võistluspaigal joonistas iga võistleja oma töö peast uuesti.

Tulemused:

Kunstiharidusega joonistajad:
I Vitaly Makurin
II Eero Tamm
III Oliver Nassar

Vanemad hobijoonistajad:
I Anne Hanni
II Elin Süld
III Anna-Liisa Hanni

Nooremad hobijoonistajad:
I Geili Pütsepp
II Rete-Keyt Uibo

Eriauhinna said noorimad osavõtjad Johann ja Jakob Mürk.

Võistlust toetas kunstitarvete pood VUNDER. Järgmine mõõduvõtt toimub 3.-4. oktoobril 2013.

Muusikali “Grease” täiendav rollikonkurss noormeestele!

Vanemuise teater kuulutab välja muusikali „Grease“ täiendava rollikonkursi noormeestele, mis toimub 21. oktoobril kell 11.00 Vanemuise suures majas. Oodatud on kõik hea laulu- ja tantsuoskusega 17-28 aastased noormehed.

„Grease´i“ rollikonkursite põhjal valitakse välja 24 lauljat, kes osalevad Georg Malviuse käe all 4. mail 2013 esietenduvas muusikalis. „Grease´i“ peaosades astuvad üles Getter Jaani ja Uku Suviste. Lavastuse proovitsükkel kestab järgmise aasta märtsist maini.

Konkursil osaleja peab esitama ühe laulu muusikalist „Grease“ (konkreetse laulu saab teada e-maili teel pärast registreerumist) ja ühe pop- või rocklaulu omal valikul. Lisaks viiakse läbi tantsuoskuste proov. Täpsem info prooviesinemise tingimuste kohta on üleval Vanemuise kodulehel – http://www.vanemuine.ee/grease-rollikonkurss

Vajalik on eelregistreerumine enne 17. oktoobrit aadressil maiken@vanemuine.ee.

„Me leidsime esimese konkursiga mitmeid väga hästi laulvaid ja tantsivaid poisse. Lisakonkursi korraldame seepärast, et meil oleks suurem valik tüpaaže, kellega siis workshopil edasi töötada,“ ütles lavastaja Georg Malvius.

Prooviperiood 17.03.13 – 4.05.13 tähendab tööd kuuel päeval nädalas 2 x päevas (kell 11-15 ja kell 18-21), proovides osalemine peab olema maksimaalselt võimalik. Prooviperioodile eelneb individuaalne töö kontsertmeistriga.