Tuuli Hiiesalu

Keeda muna õigesti!

Munapühade ajal on paslik meelde tuletada, kuidas keeta mune. Näpunäiteid muna keetmiseks jagab Tallegg oma kodulehel.

Aseta munad õrnalt tühja keedunõusse. Kata munad umbes 2,5 cm kõrguselt veega. Soola lisades on mune hiljem kergem koorida. Kui lisate keeduveele äädikat või soola, siis munavalge valgud hüübivad kiiremini ning keetmisel tekkivad praod “kleepuvad” kiiresti kinni.Keetmise aeg sõltub sellest, millist tulemust ootate. Alltoodult annab Tallegg mõned soovitused, millega katsetada, kuid tegelik keetmise aeg sõltub munade suurusest, keedetavate munade hulgast, munade temperatuurist, millega nad keedunõusse pandi ning keetmisvee temperatuurist.

“Pehmed” ehk vedelad munad – keeda 3-5 minutit, munavalge munakoore alt kergelt hüübinud, sisemine munavalge piimjas; munakollane on vedel.

Parim serveerida munatopsis: aseta muna laiem ots allapoole, lõika peenem ots noaga pealt ära ning söö lusikaga.

Poolvalmis munad – kõvaks keedetud ja “pehmete” munade vahepealne variant. Keedetakse 5-6 minutit, mis annab pooleldi vedela munakollase ning piisavalt tugeva munavalge, et muna koorida saaks.

“Kõvad” munad – Keeda 10-15 minutit; 10 minutit keetes saavutab tumeda kollase pisut pastase konsistentsiga rebu; 15 minutit keetes on munakollane värvuselt helekollane, konsistentsilt tugev ja kuiv.

Üks kõvade munade valmistamise tehnika veel: Aseta munad 1 kihiliselt potti ning kata veega (~2,5 cm üle munade. Kui vesi saavutab keemistemperatuuri, eemalda nõu tulelt ning kata kaanega. Hoia suuri mune (L) vees 17 minutit ning Hiidmune (XL) 20 minutit. Peale aja möödumist vala vesi keedunõust välja, jahuta munad ja serveeri. Loe edasi: Keeda muna õigesti!

Kingi raamatukogule raamat

Tartumaa raamatukogud ootavad lahkeid annetajaid, kes aitaksid täiendada raamatukogude fonde puuduolevate raamatutega.

Raamatukogude võimalused kogude täiendamiseks on piiratud. Samas on inimesi, kellel mõnda trükist koju kaks eksemplari juhtunud — üks enda ostetud, teine kingiks saadud. On peresid, kus lapsed lasteraamatu lugemise east välja kasvanud ning riiuleid vaevamas ruumipuudus. Ehk on ka edukaid ühiskonnaliikmed, kes tunnevad valmidust ja soovi kogukonna arengusse midagi üldkasulikku panustada. Üheks võimaluseks on kinkida rahvaraamatukogule sealt puuduv raamat.

Enne annetuse tegemist tuleks kindlasti raamatukoguga ühendust võtta, et mõnda teost topelt ei saaks.

Millised Tartumaa raamatukogud milliseid raamatuid sooviksid, näeb siit. Oma soovid on ka Tartu Ülikooli raamatukogul – needki leiab veebist.

Naljapäeval avatakse Võru Linnagaleriis mitu näitust

Esimesel aprillil kell 18 avavad Võru Linnagaleriis näitusi Kärt Hammer, Tanel Tolsting ja Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbli- ja tekstiiliosakonna tudengid.

TANEL TOLSTING – isiknäitus “Maalid 2011-2013”

Võru Linnagaleriis avatakse Tanel Tolstingu (1987) esimene isiknäitus. Kunstnikul on hea meel teha oma esimene isikunäitus just Võrus, oma kodulinnas. Väljapanek koosneb viimase pooleteise aasta jooksul Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistratuuris tehtud töödest, mis sisaldavad nii visandi värskust, pooliku töö lummavat terviklikkust, kui ka kummitama jäävaid naturalistlikke portreid ja igapäevaelus muidu märkamatuks jäävaid stseene.

KÄRT HAMMER – maalinäitus “Vaikuse esteetika”

Käesolev näitus pretendeerib puhtalt visuaal-esteetilisele naudingule, heites kõrvale kunsti liigse seletamise ning defineerimise. Kui kunstis midagi on, siis haarab see ise oma vaataja järele. Ning seda, kas seal midagi on, võib igaüks ise otsustada, sest kunstnik pole võimeline andma rahuldavaid definitsioone kõikidele võimalikele vastuvõtjatele. Igaühe kogemise ning mõistmise võime on sama hästi lõputult piiramatu kui ka piiratult lõplik. Sõnad kipuvad visuaalesteetilisi ideid ja väärtusi lämmatama, alla suruma. Teos kaotab oma mõtte, sest iga seletus on aina enam kaotsi minev tõlgendus. Seega teose tekstilise killustamise asemel on eesmärgituks eesmärgiks kunsti puht-intuitiivne kogemine. Heites kõrvale tekstuaalsuse, heidan kõrvale ka liigse vormi. Jättes järele vaid värvi, joone ning lõputu tunnetusliku vabaduse. Loe edasi: Naljapäeval avatakse Võru Linnagaleriis mitu näitust

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus tutvustas lasteaedades erinevaid ameteid

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) korraldas 12.-28. märtsini Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Oru, Toila, Tudulinna lasteaedades ja lasteasutustes meistriklasse, kus lastepärases vormis tutvustati erinevaid elukutseid.

Kokku viisid 14 õpetajat läbi 31 erinevat meistriklassi. Üksikud külastused jätkuvad ka aprillikuu alguses. Meistriklassid toimusid nii eesti kui vene keeles.

„Meie eesmärgiks on lastele võimalikult varases eas hakata tutvustama erinevaid elukutseid,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots. „Seda kõike püüame teha võimalikult lastepäraselt,” lisas Ojaots.

Erinevaid elukutseid-ameteid tutvustasid lasteaedades koos IVKHK õpetajatega ka kooli õpilased. Lasteaedades tutvustatud ametite hulgas olid: automaatik, ehitaja, elektrik, IT, juuksur, kokk, laohoidja, pagar, rätsep, tisler, keemik, õmbleja. Külastuste tulemuseks on lasteaedade kasvav huvi külastada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskust ning tutvuda kutsekeskuse erialadega kohapeal.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 17 valdkonnas: arvutikasutus, elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektroonika ja energeetika, hulgi- ja jaekaubandus, juhtimine ja haldus, juuksuritöö ja iluteenindus, kaevandamine ja rikastamine, keemia ja protsessitehnoloogia, majandusarvestus ja maksundus, majutamine ja toitlustamine, materjalitöötlus (puit), mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika, tekstiil, rõivaste ja jalatsite valmistamine, toiduainete töötlus ja tootmine, transporditeenused – kokku 28 erialal.

Nädalavahetusel toimuvad lihavõtte ja linnade linnuvaatluspäevad

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel.

Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda 12 linnas korraldataval
juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudne arv ja vaatluskoht palutakse ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.

Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval kell 16.

Lähemat teavet lihavõtte ja linnade linnuvaatluse kohta saab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Samas on ka kaart kõigi toimuvate linnuretkede infoga. Iga retke kohta saab lähemat teavet ja korraldaja kontaktandmed selle mullil klõpsates. Linnade linnuvaatluse eelmiste aastate tulemusi leiab aadressilt www.eoy.ee/taxonomy/term/62.

Seitsmes Kärdla kohvikutepäev kutsub kohvikuid osalema

Soera talumuuseumi eelkohvik Kahwe Talulauda Lüürika (foto: Urmas Liit)

Kärdla kohvikutepäev kutsub esitama oma kohvikuideed ja looma üheskoos juba seitsmendat erilist kohvikutepäeva.

Hiiumaa suve üks armastatum ja hulgaliselt külastajaid ligimeelitav sündmus Kärdla kohvikutepäev toimub sel aastal 3. augustil. Kuigi kohvikutepäev toimub alles 3. augustil, on aga just praegu õige aeg kiirelt tegutseda ja anda endast märku neil, kes soovivad seekord ise kohviku avada ning kaugelt ja lähedalt saabujatele unustamatuid elamusi pakkuda.

Augustikuu esimesel laupäeval avavad Kärdlas uksed ja väravad viisteist ühepäevakohvikut, mis seavad end sisse koduaedades ja hoovides, mere ääres, linnaväljakul, parkides – kõikmõeldavais kohtades! Aastate jooksul on kohvikutepäev omandanud ülesaarelised mõõtmed: lisaks Kärdla kohvikutele tegutsevad üle Hiiumaa eel- ja järelkohvikud. Kohvikutepäeva nädalavahetusel saabub Hiiumaale rekordarv külastajaid, kes tulevad ikka ja jälle tagasi, olles kord kogenud kohvikutepäeva erilist ja hubast atmosfäärist, nautinud rohelise Kärdla tänavaid ja sopikesi, osa saanud kohalike siirast lahkusest.

Selleks et Kärdla kohvikutepäevast rõõmu tunda kui kohvikupidaja, palutakse oma head mõtted ja kavatsused kirja panna ning saata kohvikuidee hiljemalt 31. märtsiks e-postil erenaat@gmail.com.

Sündmusega oodatakse liituma ka eel- ja järelkohvikuid üle Hiiumaa, kellel palutakse samuti eelnevalt oma ideed jagada. Kui ettepanekuid laekub enam kui viisteist, pääsevad Kärdla ühepäevakohvikute sekka need, kelle idee ja võimalik teostus on läbimõeldum ja kes on teistega võrreldes “kohvikulikumad”.

Kohvikute ideekonkursi ja osavõtu tingimused võib leida sündmuse kodulehelt:www.kohvikutepäev.ee

Tartlased saavad valida purskkaevu

Tartlased saavad valida uue purskkaevu kunagi Loomemajanduskeskuse maja taga asunud purskkaevu asemele.

Doktor Pfaffi villa juurde kuuluv purskkaev rajati eelmise sajandi alguses. Tegemist oli lihtsa kaheksanurkse betoonist rajatisega, mille keskmes oli kõrgem karikataoline betoonist kuju, mille tipus oli üks purskav veejuga. Basseiniosa kaheksal nurgal ilutsesid väikesed kaheksanurksed lillekastid püsi- või suvelilledega. Tänaseks on säilinud kunagise purskkaevu kaheksanurkne basseiniosa ning osaliselt ka selle servad.

Nii linnavalitsuse kui ka muinsuskaitse seisukoht on, et uues lahenduses tuleb aluseks võtta kaheksanurkne motiiv ning materjali osas tuleks kasutada betooni, nagu kunagise purskkaevu puhul. Muus osas piiranguid ette ei seatud. Purskkaevu taastamiseks on Tartu Loomemajanduskeskuses tegutsevad maastikuarhitektuuribürood Ökodisko ja TajuRuum teinud kaks kavandit, mille hulgast palutakse linlastel valida see, milline võiks uus purskkaev tulla. Purskkaevu rajamisele on lubanud õla alla panna Tartu Hansa Rotary klubi ning raha on kavas lisaks koguda annetuskeskkonna Hooandja kaudu ja korraldades mitmeid heategevusaktsioone purskkaevu rajamiseks vajamineva raha kogumiseks.

Hääleta, kumba kavandit eelistad siin! Hääletada saab 5. aprillini.

Algas otseülekanne kodukaku pesaelust

Eile alustas Eesti Ornitoloogiaühing otseülekande edastamist kodukaku pesaõõnsusest.

On-line veebikaamerate abil saavad vaatajad segamatult jälgida 2009. ja 2010. aastal tuttavaks saanud Läänemaa kodukakupaari Klaara ja Klausi pesitsemist. Kuigi kakkude pesapuu murdus mullu sügisel tormituultes, siis Keskkonnaameti ja RMK töötajad meisterdasid samast puust neile pesapaku, mille kodukakud tänavu kohe omaks võtsid. 19. märtsil munes Klaara esimese muna ja tänaseks on neid pesas juba neli. Kodukaku pesaelu saab jälgida EOÜ kodulehel, foorumit aga siit.

Esmakordselt Eestis on võimalik näha otsepilti nii kodukaku pesa seest kui ka väljast. Päevasel ajal on nähtavad mõlemad vaated, kuid öösel saab tänu infrapunakaamerale jälgida ainult pesapakus toimuvat. Kodukaku veebikaamera paigaldamisel ja pildi edastamisel on Eesti Ornitoloogiaühingu partneriteks Silma Märgala, EENet, Looduskalender, Keskkonnaamet, RMK, Beta Grupp, ITrotid, Videovalve ja Elisa. Kodukaku veebikaamerat rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ornitoloogiaühing vabandab, kui ühenduses tekib katkestusi. Uus töökindlam lahendus luuakse nädala jooksul.

Setomaa küladele otsitakse kujundust ja visiooni

Setomaa tipuvald korraldab kahele suuremale külale kujundus- visioonikonkursi, mille eesmärgiks on küladele kujundusidee saamine.

Selle aasta alguse seisuga on püsielanike arv mõlemas külas üle 160 inimese.

Meremäe küla on 20-ndatel aastatel moodustatud Meremäe valla administratiivseks keskuseks, kujunedes välja strateegiliselt tähtsa Võru – Vastseliina- Petseri tee ääres. Erilise stiimuli uute talude rajamiseks Meremäele andis just vallakeskuse staatus. Konkursi sisuliseks eesmärgiks Meremäe külale parima kujundus- ja maastikuarhitektuurse lahendusidee saamiseks ongi küla arendamine kaasaegseks valla keskuseks piirkonna eripära ja identiteeti arvestades.

Obinitsale, mis on Lääne-Setomaa üks suurematest küladest, administratiivsetes piirides parima kujundus ja maastikuarhitektuurse lahendusidee saamine baseerub pärimuskultuurikeskuse ideest ja kogukonna elu- ning keskkonna kvaliteedi parandamisest seto kultuurist ning arhitektuurist lähtuvalt kuna tegemist on ajaloolise kirikukülaga. Obinitsa vana küla osa on tüüpiline sumbküla, mille põhiliseks tunnuseks on hoonete, kõrge värava ja vahetaradega suletud hoov.

Uudseid ja huvitavaid ideid Setomaa kahe küla väljanägemise ja elukeskkonna parandamiseks oodatakse kuni 01.juunini.

Sännas saab täna näha uut Eesti filmi

Täna kell 19 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu. Sel korral ekraanil Kadri Kõusaare teine täispikk mängufilm “Kohtumõistja”

Tõsielu sündmustel põhinev film maalib portree esmapilgul sarmikast Cambridge’i ülikooli geeniteadlasest Johnist. Kui tema kihlatu ta maha jätab, otsustab mees akadeemilise karjääri pooleli jätta ning viia ellu oma kauaaegse unistuse, mida ta ise nimetab “õigluse missiooniks”. Johni teekonnal läbi Inglismaa saadab teda tema 14-aastane doonorlaps-Ronja, kellele ta püüab sisendada samu radikaalseid ideid, millesse ta ise usub. Sotsiaalne jäätmekäitlus. Puhastus. Mõrv. See kõik on tänapäeva Euroopa psühho silmis õigustatud.

Filmi peaosades on ETV ekraanil jooksvas seriaalis “Inspektor George Gently” ja mängufilmides “Kapten ja komandör” (2003) ning “Harry Potter ja Azkabani vang” (2004) osalenud inglise näitleja Lee Ingleby ja noor andekas rootslanna Lina Leandersson, kes vaatajaile tuttav vampiirifilmist “Let the Right One In” (2008).

Filmi näidatakse koostöös Kinobussiga. Pilet maksab 2 eurot.

Algab koolitussari külavanematele

Eesti Külaliikumine Kodukant alustab täna, 15.märtsi pealelõunal koos regionaalministri valitsusalaga külaliidrite koolitussarja “Külavanemad muutuvas ajas”. Esimene kohtumine toimub Ida-Virumaal ning hõlmab Jõgeva, Ida-Viru ja Lääne-Viru eestvedajaid.

Projektijuht Külli Vollmer usub, et koolitussari aitab kaasa rohujuure demokraatia arengule. “Soovime, et külad osaleksid aktiivsemalt ühiskonnaelus. Koolitustel mõtestame külavanema rolli muutuvas ajas, sõnastame eestkoste hea tava kohalikul tasandil ja julgustame külaelu eestvedajaid,” ütles Vollmer.

Regionaalminister Siim Kiisler rõhutas, et aktiivne külaliikumine näitab maapiirkonna kogukondade tugevust ja kohaliku võimu ülesanne on seda igati toetada. “Mida suuremad ja tugevamad on kohalikud omavalitsused, seda rohkem hingamisruumi tekib ka külaliikumistele ning rollid saavad paremini paika,” ütles Kiisler.

Õppepäevadel osalejad saavad ülevaate halduskorraldusest, teadmised külade eestkostest, kaasa rääkida muudatustest külaelus, anda oma mõtteid Eesti Külade X Maapäeva teemale “Aastaring külas” ning Liikumine Kodukant uuele strateegiale 2014-2020. Tehakse kokkuvõte peagi lõppevast projektist “Eesti külad 2013”, mille käigus koostati külaliidrite, külade kooskäimiskohtade ja külaseltside andmebaasid, koguti andmeid külade koostööühendustest valdades ning kaardistati “ärganud”, “ärkavad” ja “uinuvad” külad kõikides maakondades. Loe edasi: Algab koolitussari külavanematele

Eesti pikamaasuusatamise meistriteks kroonitakse Andres Kollo ja Laura Rohtla

Kuuenda Estoloppeti pikamaasuusatamise sarja meistrikulla vääriliseks tunnistati sprinter Andres Kollo ja Laura Rohtla.

M15 klassi parim oli tänavu Juri Kovaljov ja N15 klassis võidutses ülekaalukalt Merilin Jürisaar. Kümnest kogu sarjale registreerunud võistkonnast oli edukaim Alutaguse Suusaklubi/A2K.Võitjate pidulik autasustamine toimub 16. märtsil Tartus klubis Atlantis.

Suusasarja juhi Indrek Kelgu sõnul püstitati Estoloppetil tänavu osalusrekord. “Erinevatel maratonidel startis kokku 10 084 suusatajat. Viie väiksema maratoni lühidistantsidel kokku veel 955 suusasõpra. Ka Mini Estoloppetil tegi kaasa arvukalt noori spordihuvilisi vanuses 3-12 eluaastat,” rõõmustab Kelk spordiala üha kasvava populaarsuse üle.

“Kõik kuus maratoni sõitis läbi koguni 188 suusatajat, keda premeeritakse samuti aastamedaliga,” täpsustas Kelk ja lisas, et Estoloppeti meistrimedaleid anti sel aastal välja 71. “Meistrimedali omanikeks saavad need, kes on sarjas läbinud vähemalt 12 maratoni. Huvi meistrinormi täitmise vastu näitab samuti selgelt tõusutrendi, sest maratonidel müüdi kokku 111 Estoloppeti passi.” Loe edasi: Eesti pikamaasuusatamise meistriteks kroonitakse Andres Kollo ja Laura Rohtla

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse täna kell 14 rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. “Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Loodame, et uued võimalused ja ekspositsioonid aitavad suurendada ka muuseumi külastatavust.”

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on tegemist suure arenguga põllumajandusmuuseumi töös. “Põllumajandus areneb tohutult kiiresti ja see seab kõrgendatud ootused ka muuseumile, et seda kõike jäädvustada. Nende hoonete rekonstrueerimine on suur arenguhüpe, aga ka väljakutse muuseumi töötajatele,” ütles minister Seeder.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut. Tööd toimusid 2011-2013. aastani ning need läksid kokku maksma 1,6 miljonit eurot.

Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.

2010. aastal sai põllumajandusmuuseum uue interaktiivse püsiekspositsiooni “Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite” eest kõrgeima muuseumidele välja antava autasu Eestis, ” Muuseumirott 2010″.

Osulas saab laupäeval nautida muusikat

Laupäeval peetakse Osulas muusikalaata „Pärimusmuusikast levimuusikani“.

Muusikalaada raames toimuvad õpitoad, kus on võimalus proovida ning tutvuda erinevate muusikainstrumentidega, kontsert erinevatelt muusikutelt, konkurss ” Muusik 2013″, üles on seatud pillimüüjate infoletid ja pillid ning samas on võimalik osta- müüa- vahetada seismajäänud muusikariistu.

Oodatud on pillimüüjad. Samas on võimalik osta, müüa ja vahetada seismajäänud muusikariistu. On võimalik tutvuda kohalikel traditsioonidel põhineva rahvamuusikaga, rahvapillidega, rahvalaulude ning uuema, kaasaegsema muusikaga.

Õpitoad on avatud kell 12.00-12.45; 13.00-13.45; 14.00-14.45

Pärimusmuusika tubades tutvustatakse kohalikel traditsioonidel põhinevat rahvamuusikat, rahvapille ja rahvalaule. Kandle toas saab teha tutvust väikekanneldega. Õpetajateks on Milja Udras ja Kersti Kamberg. Torupille, lõõtspille ja regilaule tutvustab Katrin Soon.

Laste- ja beebide muusikatoas saab kasutada rütmipille ja teha nendega muusikat. Pillid on maheda kõlaga ja jõukohased beebidele ja väikelastele. Rütmipillidega saab laps oma esmase kogemuse muusika maailmas, mis omakorda aitab arendada rütmitunnet ja koordinatsiooni, ning tuleb hiljem kasuks lugema ja kirjutama õppimisel. Aitab arendada mälu ja võimaldab mängida lasteorkestrites. Õpitoas õpetavad õpetajad Helena Helekivi ja Eha Haak. Loe edasi: Osulas saab laupäeval nautida muusikat

Riigimetsa majandamise keskus uuendab laudteid

Albu vallas Vetepere külas metsaserva veetud prussid annavad märku sellest, et riigimetsa majandamise keskus (RMK) on alustanud Kodru raba laudtee remonti.

Puhkeala juhataja Jaanus Käärma kinnitas, et Kodru raba Tammsaare väljamäe poolses otsas uuendab keskus laudteed 2,6 kilomeetri ulatuses.

Et tööde tähtaeg on 15. juuni, peavad kevadel Kodru rabas matkata soovijad arvestama mõningase ebamugavusega. «Ehitaja võtab laudtee üles jupikaupa ja kohas, kus ehitajad parasjagu töötavad, võib möödumine olla keeruline,» selgitas Käärma.

Kodru raba laudtee Järva-Madise-poolset 400 meetrit on uuendatud 2009. aastal.

Töid teeb Reibal JRK OÜ ja need maksavad 49 440 eurot, mille katab Euroopa Regionaalarengu fond meetmest «Looduse mitmekesisuse säilitamine».

Lisaks remondib RMK Järvamaal Simisalu–Matsimäe loodusrada. Selle Simisalu-poolsele 1350 meetri pikkusele paneb uued lauad samuti Reibal JRK OÜ, tööde lõpptähtaeg on samuti 15. juuni ja maksumus 37668,60 eurot.

Allikas: jarva.ee

Tallinna koolinoored meisterdasid lasteaedadele lindude pesakaste

Eesti Tööõpetajate Selts koostöös Lehola Keskkonnahariduskeskusega viivad läbi projekti “Pesakast 2013”, mille raames valmistasid nelja Tallinna üldhariduskooli õpilased pealinna lasteaedadele erinevate suurustega lindude pesakaste.

Esimesed pesakastid pannakse üles esmaspäeval, 18. märtsil kell 11 Tallinna Lehola Lasteaias aadressil Mustamäe tee 187. Korraldajate kinnitusel on tegemist juhtprojektiga ning järgmisel aastal on kavas ettevõtmist juba üle-eestiliselt korraldada.

Lehola Keskkonnahariduskeskuse juhi Mairi Enoki sõnul on projekt vajalik ja õpetlik ning lasteaiad on pesakastidest väga huvitatud. “Lasteaedade ümber on kõrghaljastusega suured õuealad, kus lindudel on hea pesitseda. Pesakastide olemasolul saavad lapsed erinevaid linnuliike vaadelda ja tundma õppida. Linnas on lindudel keeruline leida pesa ehitamiseks vajalikku materjali, seetõttu suurendab pesakastide paigaldamine lindude pesitsusvõimalusi lasteaedade läheduses,” ütles Enok.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juht ning Tallinna Ristiku Põhikooli õpetaja Jürgo Nooni selgitas, et projektis osalenud koolid said kingituseks binoklid, et loodusõpetuse- või bioloogiatundide raames oleks võimalik ka linnuvaatlusega tegeleda. Nooni sõnul on projekti kaasatud ka Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna tudengid, kes selle raames olid nõus pesakastedisainima. “Üliõpilaste valmistatud pesakastide funktsionaalsusele annab hinnangu Georg Aher MTÜ-st Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Aher käis ka projektis osalevates koolides linnuvaatlusest rääkimas,” selgitas Jürgo Nooni.

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Pesakastid aitavad üles panna Tallinna Keskkonnaameti töötajad.

Täna öösel kõneldakse ITst

Täna öösel toimub juba kolmandat korda üle-eestiline IT ÖÖ, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja hakkavad välja mõtlema ja teostama reklaame teemal: miks IT eriala on parim valik.

IT ÖÖ sündmusi on võimalik otsepildis jälgida www.eank.ee vahendusel ja kuulata IT ÖÖ eriprogrammi Keila noorteraadios www.keilanoortekeskus.ee/kraadio ning www.facebook.com/KRaadio. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele ka IT valdkonna tudengid ja IKT ettevõtete esindajad.

IT öö eesmärgiks on äratada noortes huvi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna vastu, näidata seoseid teiste valdkondadega ja kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest. Täpsema info leiab siit.

Vao Ratsaklubil on põhjust rõõmustada

Ice de Wiqui ja Piret Ervald

Eelmisel nädalavahetusel Ruilas toimunud takistussõidu võistluselt “Ruila Talv” toodi koju esikoht noorhobuste klassis.

Peategelane on viie aasta vanune Belgia soojavereline tunnustatud sugutäkk Ice de Wiqui, kes läbis parkuuri Piret Ervaldi kindlal juhtimisel.

Väike-Marja vallas ajaloolises Vao tallis käib aktiivne ratsasporditegevus alates eelmisest suvest. Paaril varasemlt aastal tegeldi talli ja harjutusväljakute renoveerimise ja ehitamisega. Vao Ratsaklubi MTÜ eestvedamisel korraldatakse Vao külas igal aastal “Teeme Ära!” talguid.

Keila-Joa pargis jätkuvad rippsildade ehitustööd

Keila-Joa rippsild. Foto: keskkonnaamet.ee

RMK poolt läbi viidava Keila-Joa mõisapargi renoveerimis- ja ehitusprojekti ettevalmistav etapp on lõppenud, märtsis toimuvad rippsildadega seotud ehitustööd ning projekti valmimistähtaeg on juulis.

RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu sõnul on mullu novembris alustatud ettevalmistustööd Keila-Joa mõisapargi renoveerimiseks ja objektide ehitamiseks lõpule viidud. “Tööde käigus ilmnes ka vajadus eemaldada pargist mõned puud, mis jäävad ette ehitiste renoveerimisele või ohustavad külastajaid,” selgitas Maasalu ning lisas, et raietöödele on hangitud nõuetekohased load Muinsuskaitse- ja Keskkonnaametist ning Keila vallavalitsusest. Tänaseks on Keila-Joa pargis rajatud alus paekiviastmetega treppidele, paigaldatud rippsildade taridetailid ning hetkel käib vundamentide valamine.

Aprillis jätkub rippsildade konstruktiivsete osade ehitus ning siis asutakse eemaldama ka tabalukke, mis olid sildadele pulmatraditsioonide käigus kinnitatud. Mais alustatakse paekivist treppide astmete ja käsipuude paigaldamisega. Kuna peale 2013. aasta juulis lõppevaid renoveerimistöid ei tohi sildadele lukke enam kinnitada, pakub RMK võimalust vanale pulmatraditsioonile uus ja püsivam leida. Selleks saavad asjahuvilised oma ettepanekuid saata aadressile keilajoa@rmk.ee.

Keila-Joa mõisapargi töid tellib RMK ja finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keila-Joa mõisapargi suuruseks on 79,7 hektarit. RMK hallata on jõe vasakpoolne pargiala suurusega 34,2 hektarit, millest on metsaga kaetud 27,9 hektarit. Keila-Joa mõisapargi üks rippsildadest on ajastule omane pargi väikevorm ja see kuulub muinsuskaitse alla.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Anti üle Hindätiidmise ja Kimmä Seto avvuhinna

Imäkeelepääväl algusaga kell 12.30 kiteti Haani Koolin timahavvatsõ võrokõisi Hindätiidmise ja setokõisi Kimmä Seto avvuhinna saajit.

Vanal Võromaal välläantava Hindätiidmise Avvuhinna saava Põlva Mesimummi latsiaid, taa Meelespea rühm, Haani Kuul ja Krabi Külätiatri. Setokõisi Kimmä Seto avvuhinna saa Sarvõ Õiõ.

Võrokõsõs ja setokõsõs olõmist avvu seen pidämise tunnistähe’ and täämbä Haanin üle Võro maavanõmb Andres Kõiv.

Hindätiidmise avvuhinna vääriliidsi säeti timahavva ette viis: Puiga latsiaid Siilike, Põlva latsiaid Mesimumm, taa Meelespea rühm, Haani ja Mõnistõ Kuul ni Krabi Külätiatri. Naid kaalsõ hindamiskogo nii paprõ pääle pantu ku paigapäälitse tsõõrikäügi perrä. Nii vai tõistõ keerolidse sõklmise perrä saava timahavva kõgeinämb kitetüs Põlva latsiaid Mesimumm ja taa Meelespea rühm, Haani Kuul ja Krabi Külätiatri.

Setokõisi Kimmäs Seto sõgluti timahavva kolmõ ülessäetü siäst: Annela Laaneots, Liidia Lind ja Õie Sarv.

Kõik avvuhinnalõ esitetü omma oodõt imäkeelepääväl Haani Kuuli pidolitsele olõngile. Vana Võromaa maavalitsusõ ja Võro ni Seto Instituut tennäse süämest nii taotlusõ esitejit ku ülessäetüid – uma keele ja meele hoitjit. Loe edasi: Anti üle Hindätiidmise ja Kimmä Seto avvuhinna

Valmis ülevaade Järvamaa noorsootöö hetkeseisust

Järva Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonnal valmis ülevaade Järvamaa noorsootöö hetkeseisus.

Andmeid on kogutud ajavahemikus 1.november 2012 – 19. veebruar 2013. Ülevaatesse on koondatud andmed noortekeskuste, noorsootöötajate, noorteorganisatsioonide, noorte kaasamise ja vabatahtliku töö kohta. Kirja on pandud ka noortele suunatud projektid ning andmed rahvusvahelise noorsootöö ja huvitegevuse kohta.

Ülevaate koostanud haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialisti Tuuli Taaveti (pildil) sõnul on maakonna enam kui 8000 noore jaoks aastate jooksul loodud head võimalused vaba aja veetmiseks ja enese arendamiseks. Maakonnas on 21 noortekeskust, noortetuba ning enamus koolides töötavad huvijuhid. Noorte kaasamiseks ja arvamuse kuulamiseks on koolidesse loodud õpilasesindused ning mõnes vallas tegutsevad ka noortevolikogud. Noorte osaluskogude katuseorganisatsiooniks on MTÜ Järvamaa Noortekogu. Noortele suunatud projekte viivad läbi noortekeskused, üldhariduskoolid, spordiklubid, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ning Kaitseliit ja suurem osa Järvamaa omavalitsusi korraldab igal suvel noortele töö- ja puhkelaagreid

Tuuli Taaveti sõnul on hea meel tõdeda ka seda, et 2013.a kevadperioodil on Järvamaa kuus omavalitsust otsustanud läbi viia noorsootöö kvaliteedi hindamise, mille käigus kaardistavad omavalitsused põhjalikult oma noorsootöö tugevused ja arendamist vajavad valdkonnad, et tulemuste põhjal planeerida edasist arengut ning jälgida edusamme. Eelnevalt on Järvamaal noorsootöö kvaliteeti hinnanud 4 omavalitsust, mis näitab, et kvaliteetse noorsootöö pakkumine on Järvamaa omavalitsustele üha suuremaks prioriteediks.

Täpsemad andmed Järvamaa noorsootöö kohta on leitavad siit
Allikas: Järvamaa Infoportaal

Põlvamaal koondati mõtteid ja tunnetati koostöövajadust

6. märtsil Vana-Koiola kultuurimajas toimunud Põlvamaa Kultuurikogu Päeval arutati Põlvamaa kultuurielu olulisi pidepunkte.

Diskussioonides osalesid maavanem Ulla Preeden, Põlvamaa Kultuuri Koostöökogu liikmed, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu arendus- ja mainekomisjoni liikmed ning maakonna kultuuritöötajad.

Viies arutelugrupis toimunud vestlustel jagati arvamusi kultuuri järjepidevuse ja kogukonna identiteedi, kultuuritöötaja ja kogukonna rolli, folklooriliikumiste eesmärkide ja väljundite, loomemajanduse ning kultuurialase koostöö ja kultuuriturismi teemadel.

Toodi välja, et mitmed tegurid on katkestanud kultuuri järjepideva edasi kandumise põlvest põlve. Seetõttu peaks kultuuri järjepidevuse tagama väärtuskasvatus. Panustada tuleks nii õpetajakoolitusse kui ka teha vajalikud muutused õppekavades. Kogukonna identiteedi loojatena nähti eelkõige kolmandat sektorit, kellele peaks omavalitsused rohkem toetust, usaldust ja ka vastutust jagama.

Folklooriliikumise teemagrupi ühisel arutelul leiti, et folklooripeod on kohaliku identiteedi kandjad ning seetõttu peaks kõikidel suurematel kultuurisündmustel olema loov väärtus. Folklooriliikumise eesmärgiks on kindlasti ka koolitamine ja nõustamine, et anda inimestele julgust ning oskusi rahvakunstiga tegelemiseks. Samuti selgus, et eestvedajate ja juhendajate motiveerimiseks ning tegutsemistahte säilitamiseks on puudu piirkondlikust tunnustusest. Loe edasi: Põlvamaal koondati mõtteid ja tunnetati koostöövajadust

Tartu saab suveks Emajõe kaldale rosaariumi

Kohe pärast lume sulamist alustatakse Tartusse Emajõe kaldapealsele 110 ruutmeetri suuruse rosaariumi rajamist, kuhu istutatakse 134 roosiistikut.

Atlantise ning Võidu silla vahelisele alale tulevad jalgteede vahele kaarekujulised roosipeenrad, mille äärde rajatakse puitlaudisega kaetud istumiskohad.

Kuna tegemist on Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostöö programmist rahastatava partnerlinnade rosaariumi projektiga, siis kasutatakse istutusmaterjalina ilmastikukindlaid Eestis, Lätis ja Venemaal levinud pargirooside sorte. Rosaariumi juurde paigaldatakse ka infostend, kus on kirjas kasvavate rooside sordid ning nende asukoht rosaariumiplaanil.

Rosaariumi rajab Aiad Korda OÜ, kes võitis väljakuulutatud riigihanke pakkumusega 20 292 eurot. Rosaarium valmib juuni lõpuks.

Töid finantseeritakse 90% ulatuses programmi “Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013” vahenditest. Programmi raames algatatud projekti GreenMan eesmärgiks on rohealade tõhusa majandamise põhimõtete ühisarendamine Tartus, Rezeknes ja Pihkvas. Projekti kogueelarve on 1 948 195 eurot, millest Tartu Linnavalitsuse eelarve ulatub 305 810 euroni. Omafinantseeringu määraks on 10 protsenti.

Karolin Ott avab Võru Linnagaleriis näituse

Homme kell 18.00 avatakse Võru Linnagaleriis Karolin Otti näitus “Tagasi armastuse juurde”.

Näituse kohta on Karolin Ott kirjutanud järgmist:

“Need turvalised kooliseinad, mis olid soditud erinevate seal õppinud tulevaste kunstnike poolt. See pidevalt kinnikiiluv lift, mis sind kolmanda korruse maaliklassi viis. See suur ruum, mis alati pilgeni kunstimaterjale täis. See hea ja soe enesekindlus, et ühel päeval saab sinust professionaalne kunstnik, kes veedab kõik oma tulevased päevad oma ateljees. See kõik oli justkui üks heleroosa mull, mille sees sa tudengina elasid….. Ühel hetkel lõhkeb see heleroosa mull ja sa seisad toas, mis polegi see imeliselt avar ateljee ja sina pole ikka veel see professionaalne kunstnik…sest sul polnud raha. Sa läksid tööle, et teenida raha ja võimaldada endale kõik see, aga raha pole olnud piisavalt palju ja mis peamine…sul pole olnud enam piisavalt aega… Ma seisan toas, mis pole isegi päris minu oma ja vaatan end ümbritsevaid asju. Need asjad räägivad mulle milliseid rolle ma olen vahepeal kandnud…kontorinaine, koduperenaine, rändur, naine oma mehele….neis rollides elades olen kaotanud aja, et keskenduda rollile, mida südames kõige rohkem igatsen. Ma võtan selle aja. Nüüd, selle näitusega.”

Ehk siis näitus keskendub noore naise minapildi leidmise otsingule ja enda erinevate rollide vahel jagamise konfliktile.

Näituse kohta leiab infot Facebooki lehelt.

Kursi jahilossis esineb Viido Polikarpus

Pühapäeva õhtul kell 18 algaval kontserdil Puurmani vallas Kursi jahilossis musitseerivad kultuurialaste harrastustega ettevõtja Viido Polikarpus ning Kuldar Kalluste, kes on saanud tuntuks ka kitarride meisterdamisega.

Kursi jahilossi perenaise Allikee Kubi sõnul mängivad Viido Polikarpus ja Kuldar Kalluste kitarri ja laulavad hoone erinevates saalides vastavalt oma soovile ning publiku kaasaelamis huvile.

“Enamuse oma elust Ameerika Ühendriikides elanud, kuid viimasel ajal end järjest rohkem Eestiga sidunud Viido Polikarpus vastab ka kontsertikülastajate küsimustele ning räägib muuhulgas päikesepatareidest,” ütles Kubi. Tema sõnul on võimalik muusikat nautides ka õhtueinet süüa ning ka metskitsepraadi maitsta.

Täpsemat infot muusikasündmusest saab www.kursijahiloss.ee.

Jaan Lukas