Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta Betoonehitis 2010“ võitjad. Aasta Betoonehitis 2010 – eramu Pirital (Vahtramäe tee 9, Tallinn).
Eriauhind – Eesti Maanteemuuseumi välialad (Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa) – arhitektuuribüroole Salto OÜ ja disainibüroole Laika, Belka & Strelka OÜ –tervikliku arhitektuurse lahenduse ja graafilise betooni idee eest. Žürii kommentaar: Tegu on omapärase objektiga, kus graafilise betooni
võimalusi on leidlikult kasutatud. Betoonihuvilise jaoks on Maanteemuuseumi põnevaim osa minevikku viivat teed kujutav ekspositsioon, kus graafilise betooni viimistlusega elemente kasutatakse eri ajastute markeerimiseks. Betoonelementidele on graafilise betooni tehnikas kantud vanad fotod. 3x5m suurused seinapaneelid valmistas etteantud fotode alusel AS E-Betoonelement ja need on esimesed omataolised Baltimaades.
Eriauhind – SA Tehvandi spordikeskuse multifunktsionaalne suusastaadion (Otepää) – Savekate OÜ – kvaliteetse betoonitöö eest.
Tänavu üheteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis“ on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi.
Autor: Sulev Valner
Viljandimaa noortekeskused saavad küsida projektidele toetust
Viljandi Maavalitsus kuulutab välja projektikonkursi avatud noortekeskustes läbiviidavate projektide toetuseks Viljandi maakonnas, eesmärgiks on aktiviseerida noorsootööd ja noorte omaalgatust kohaliku omavalitsuse tasandil. Konkursil osalemise tähtaeg on 31. märts.
Selle aasta projektikonkursi eelistuseks on noorte endi vajadustest välja kasvanud ja teisi noori kaasavad projektid, mis toetavad noorte omaalgatust ning noorte osalust ja kaasamist kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse. Eesmärgiks on ärgitada noori välja pakkuma ja vormistama projektitaotluseks ideid, mis aitavad noortel väärtustada oma kodukoha arengut ja ettevõtmisi ning nendesse panustada. Samuti ideid, mis võimaldavad noortel endil osaleda aktiivselt kohalikus noorsootöös ja kujundada seda iseendale meelepärasel viisil.
Projektikonkursil saavad toetust taotleda avatud noortekeskused (s.t juriidilise isiku asutused või nende struktuuriüksused), mis kasutavad avatud noorsootöö meetodit ning on tegutsenud vähemalt kolm kuud, omavad vastutavat noorsootöötajat ja ruume ning on avatud noortele vähemalt 20
tundi nädalas. Konkursil ei menetleta noorte püsi- või projektlaagrite arendamisega seotud projekte ja rahvusvahelise koostöö projekte.
Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 31. märtsiks 2011 esitada projekt koos lisadega paberkandjal Viljandi Maavalitsuse haridus- ja
sotsiaalosakonnale (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) märgusõna all “Avatud noortekeskuste projektikonkurss” ning saata projekti taotlusvorm
elektrooniliselt e-posti aadressil: riina@viljandimaa.ee. Projekti toetuse ülempiir on 1278 eurot. Konkursile esitatavate projektide läbiviimise tähtaeg on hiljemalt 31. detsember 2011. a.
Projektid vaatab läbi avatud noortekeskuste projektikomisjon, hinnates projektide vastavust maakondlikele prioriteetidele ja avatud noorsootöö meetodile, samuti noorte kaasatust, projekti teostatavust ning eelarve otstarbekust. Komisjon teeb otsused 14 tööpäeva jooksul ning need avalikustatakse Viljandi Maavalitsuse koduleheküljel mv.viljandimaa.ee
Võrus linastub “KIRJAD INGLILE”
Võru kinos Kannel linastub värske Eesti mängufilm *”KIRJAD INGLILE” neljapäeval 10. märtsil 2011 kell 19. Linastusel on kohal ka filmi režissöör Sulev Keedus, kes juhatab seansi sisse ning peale filmi lõppu räägib kõigi huvilistega ka pikemalt.
“Kirjad Inglile” on film aastaid tagasi Afganistani sõdima saadetud ning seal islamiusu omaks võtnud Jeremia Juunas Kirotajast (Tõnu Oja), kes
kodumaale naastes seisab silmitsi teistlaadi sõjaga. Laokil Eesti väikelinnas jookseb rindejoon ida ja lääne kultuuri, meeste ja naiste, terve mõistuse ja hullumeelsuse vahel. Kusagil nende lahingute keskel on tema tütar Ingel, kelle Kirotaja on otsustanud pärast aastaid kestnud eemalolekut üles leida. Ainsaks juhtlõngaks telefonis kostnud tütre nutt ja sidevahendiks kaustik täis tütrele adresseeritud kirju. Kuid kodumaal on temaga teised plaanid, ja linna valitsevad naised näivad just temalt närivale tühjustundele lunastust ootavat.
Jeremia Juunas Kirotaja osas astub üles Tõnu Oja, teistes osades galerii andekaid ja isikupäraseid naisi: Katariina Lauk, Ragne Pekarev, Tiina Tauraite, Mirtel Pohla, Ketter Habakukk jt.
Vaata lähemalt: www.kirjadinglile.ee
Maastikukunst Sännas
Sänna kultuurimõis Võrumaal annab teada maastikukunstist: Kristjan Ait / Kaarel Susi – Viitina juurtega kunstnik/graafik/disainer/fotograaf ja “3 nurka”.
Igaüks meist on tajunud hetke, mil teatud element on oma loomulikust keskkonnast välja kistud ja asetatud mujale. See tekitab põnevaid kontraste ja võib meis esile kutsuda vastakaid emotsioone — nagu sigaretikoni pooleliolevas õllepudelis või viiesajane keset kõnniteed. Samamoodi on vormidega looduses. Enamasti oleme harjunud nägema ebakorrapäraseid või vaataja seisukohast juhuslikke kujundeid (puud-põõsad, künkad, pilved). Harva kohtab silm midagi karjuvalt rangete vormidega ja täielikult korrapärast. Siit sündis idee kõrvutada Lõuna-Eesti sujuv kuppelmaastik teravanurgeliste
kolmnurkadega, ja uurida, kuidas need objektid koos töötavad.
Eesti Metsaselts annab välja metsanduse elutööpreemia
Kuni 22. märtsini saab esitada kandidaate elutööpreemiale, millega tänatakse silmapaistvaid ja Eesti metsanduse arengusse enim panustanud metsandustöötajaid. Metsanduse 2011. aasta elutööpreemia suurus on 3195 eurot (50 000 krooni) ning kandidaatide nimesid saab esitada igaüks. Kandidaadi esitamisel tuleb lisada ka lühike põhjendus elutööpreemia andmiseks ning edastada see e-postiga aadressile metsaselts@metsaselts.ee
või postiga Eesti Metsaseltsi kontorisse (Mustamäe tee 50, Tallinn 10621). Preemia antakse saajale üle 15. aprillil Tartus toimuval Metsanduse visioonikonverentsil.
Varem on Eesti Metsaseltsilt metsanduse elutööpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlane Ivar Etverk (2007),
metsateadlane Artur Nilson (2008), metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009) ja metsateadlane ja praktik Malev Margus (2010).
Naistepäeva puhul
“Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi – 35% – sellest ei piisa. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu Euroopa Parlamendis,” ütles europarlamendi president Jerzy Buzek täna rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.
Eestis valiti värskelt Riigikogu 101 liikme hulka 20 naist, mis teeb peaaegu 20%.
Head naistepäeva!
Film Arvo Kukumäest jõuab Värskasse
7. märtsil kell 17 näidatakse Värska Kultuurikeskuses dokumentaalfilmi “Kuku: mina jään ellu”.
See on valus portreefilm dramaatilise saatusega eesti filmi suurkujust Arvo Kukumäest, kes hakkab üles ehitama oma laiali lagunenud elu. Alkoholismist paranev Kuku otsib viisi, kuidas võita tagasi usaldus, mille ta on oma pikkade joomahoogude jooksul maha mänginud. Usaldust enda kui näitleja, sõbra ja partneri vastu. Ta tõotab oma naisele Maritile, et kui ta veel peaks käe pudeli järele sirutama, on ta teekond käidud. Kuku külastab arste ja teadmamehi, talle tuleb rollipakkumisi, tuleb meedia tähelepanu. Ka suhe Maritiga saab uue hingamise. Kui tundub, et kõik hakkab ülesmäge minema, siis võidab kiusatus Kuku tahte. Viinapudel on liigagi haardeulatuses. Uus allakäik tuleb raskem kui kõik eelmised, hävitades eneseteostuse võimalused, paisates sassi suhted, pannes proovile tervise ning viies lõpuks Kuku eksistentsi viimase piirini.
Filmi tegid: Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi. Tootis: Kuukulgur Film
Filmi pikkus on 88 minutit. Pärast filmi kohtumine tegijatega!
Tulge kinno ja kutsuge sõbrad ja tuttavad ka kaasa!
Küsi erakondadelt maal elamise kohta
Eeloleval reedel, 4.märtsil kell 14 on Eesti kuulatavaimas raadiokanalis Vikerraadios plaanis erakondade mõttevahetus maaelu teemadel. Saatejuhiks Sulev Valner. Osalevad Reformierakonna, Keskerakonna, Rahvaliidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kristlike Demokraatide ja Iseseisvuspartei esindajad. Kui Sul pakitseb keele peal mõni oluline küsimus maal elamise teemadel, millele tahaksid poliitikute vastust, siis pane see kirja ja saada info@kylauudis.ee
Otepääl tähistatakse aastapäeva tankitõrjekahuri vedamise võistlusega
24.veebruaril tähistatakse Otepääl Eesti Vabariigi 93.aastapäeva tankitõrjekahuri vedamisvõistlusega. Kell 10 toimub Otepää Maarja talvekirikus Vabariigi aastapäeva jumalateenistus, mille peab EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa. Seejärel asetatakse Otepää Vabadussamba jalamile Vabadussõjas võidelnute mälestuseks pärjad. Kell 11 algab Neljakasemäel perepäev, kus tegevust jätkub kõigile. Toimub päästeauto demonstratsioon, on võimalik voolikuid lahti rullida ja ühendada, samuti näitavad päästjad, mida on võimalik teha tõstepatjadega. Kohapeal saab tutvuda päästeautoga nii seest kui väljast. Kaitseliidu Valgamaa malev ja Otepää politseijaoskond panevad välja relvastuse- ja tehnikanäituse, samuti on võimalik Neljakasemäelt liugu lasta sõjaväekelkudega. Väljas on politsei ja keskkonnainspektsiooni mootorsaanid, millega mootorsaanihuvilisi sõidutatakse.
Perepäeva tõmbenumbriks on tankitõrjekahjuri vedamise võistlus, millest võivad osa võtta kõik huvilised. Otepää Naiskodukaitse pakub kõigile osalejatele sõdurisuppi ja teed.
Perepäeva korraldavad: Otepää Vallavalitsus, Kaitseliidu Valgamaa Malev, Valgamaa Pääseosakond, Otepää komando, Otepää konstaablijaoskond, Otepää Naiskodukaitse ja Valga Keskkonnainspektsioon.
Hirmus õnnetus Haapsalus – väikelastekodu tulekahjus hukkus kümme last
Täna pärastlõunal süttinud Haapsalu väikelastekodu tulekahjus on päästeameti andmetel hukkunud kümme last.
Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremets ütles ERR-i uudisteportaalile, et päästekeskus sai põlengust teate kell 14.30. Päästjate kohale jõudes põles puidust hoone lahtise leegiga. Päästjad tõid põlevast majast välja kümme hukkunut, ülejäänud hoones olnud inimesed evakueeriti. Saaremetsa sõnul toimetati haiglasse 10 last ja üks täiskasvanu. Kokku oli hoones 37 last ja 9 täiskasvanut.
Tulekahju saadi kontrolli alla kell 16.24, järelkustutustööd jätkuvad. Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ütles ERR-i uudisteportaalile, et evakueeritud lapsed on paigutatud lähedal asuvasse noortekodusse ning kaks sai varjupaiga Haapsalu sanatoorses internaatkoolis. Vikmani sõnul toimetati üheksast täiskasvanust kaks haiglasse. “Nende tervis ohus ei ole,” ütles aselinnapea.
Praegu toimub Haapsalu linnavõimude kriisikoosolek, kus osalevad maavanem, sotsiaalosakona juhataja, aselinnapea, politsei ja päästeameti esindajad ning peagi langetatakse otsus edasiseks tegevuseks.
Põlengu asjaolud on selgitamisel.
Bussireisijatel uued õigused alates 2013. aastast
Tänu Euroopa Parlamendi saadikute nõudmisele, et reisijate õigused peavad olema tagatud kõigi transpordiliikide puhul, peavad bussiettevõtted ning bussijaamad kõikjal ELis täitma kolme aasta pärast ehk kevadest 2013 uusi teabe, abi ning hüvituse eeskirju.
Bussireisi tühistamise või bussi väljumise hilinemise korral rohkem kui 2 tundi peab bussiettevõte pakkuma reisijatele viivitamata võimalust lisakuludeta reisi jätkata või marsruuti muuta, et jõuda lõppsihtkohta, või saada tagasimakse. Kui vedaja sellist valikut ei paku, on reisijatel õigus hüvitisele 50% ulatuses pileti hinnast, mis tuleb maksta lisaks piletihinna hüvitamisele.
Kui buss hilineb väljumisel rohkem kui 90 minutit, tuleb reisijatele pakkuda suupisteid ja karastusjooke. Kui reis katkeb, juhtub õnnetus või kui reis hilineb nii palju, et tuleb kohapeal ööbida, siis peab bussioperaator hüvitama kuni 2 öö majutuskulud (maksimaalselt 80 eurot/öö). Erandeid võib teha vaid juhul, kui reisi tühistamine või hilinemine on põhjustatud halbadest ilmastikutingimustest või suurtest loodusõnnetustest.
Pagasi kaotsimineku või kahjustumise korral on reisijal õigus kuni 1200 euro suurusele hüvitisele. Abivahendite, nagu ratastoolid, kahjustumine tuleb hüvitada täielikult. Reisija vigastamise või surma puhul nähakse ette kuni 220 000 euro suurune hüvitis. Liikmesriigid võivad maksimaalset hüvitissummat suurendada.
Määrus näeb lisaks ette 12 põhiõigust, mis kehtivad kõikidel regulaarliinidel, sõltumata reisi pikkusest. Siia alla kuuluvad õigus saada teavet enne reisi ja selle ajal, ning puuetega inimeste õigused. Puudega või piiratud liikumisvõimega isikul on õigus abile bussijaamas kui ta teeb vastava avalduse vähemalt 36 tundi enne reisi väljumist. Kui sellist abi ei pakuta, on puudega isikul õigus võtta tasuta kaasa tema poolt valitud saatja.
Liikmesriigid, seega ka Eesti, võivad määruse kohaldamisest vabastada kuni neljaks aastaks riigisisesed regulaarveo teenused ja konkreetsed veoteenused, mida suuremas osas osutatakse väljaspool liitu. Seda perioodi võib pikendada üks kord.
Allikas: Euroopa Parlament
Suur kumumine
Tänasel Kumu sünnipäeva pärastlõunal oodatakse kõiki osa võtma põnevast, hasartsest ja harivast kogu Kumu haaravast orienteerumismängust, kus mõteldakse ja tehakse, otsitakse ja leitakse. Kumumine toimub Kumu aatriumis ja näitusesaalides, auditooriumis ja hariduskeskuses, poes ja raamatukogus, koridorides ja treppidel, isegi liftides ja tualettides ning annab vastused küsimusele “mis on Kumu?” Mängus võib osaleda individuaalselt või kuni viieliikmelise võistkonnaga.
Mida tähendab sõna “kumumine”? Kui “KUMU” nimi on lühend sõnast “KUnstiMUuseum”, siis “kumumist” võiks mõista kui kunstimuuseumi avastamist läbi mängulise tegevuse, mida on mõnus teha koos pere, sõprade või töökaaslastega, aga miks ka mitte üksi. “Suur kumumine” viiakse läbi koostöös üritusturundusfirmaga Event Masters, kel on selja taga mitu aastat praktikat nö. tavalise kumumisega, mida nad on pakkunud eelkõige ettevõtetele meeskonnamänguna. Sünnipäevakumumise sisu on veidi teistsugune – oma teemalt muuseumikesksem ja Kumu inimeste poolt välja mõeldud.
Iga võistkond saab mapi kumumise kaartidega, mida võib lahendada suvalises järjekorras. Kaardid koosnevad küsimustest, ülesannetest ja veidi fantaasiat nõudvatest loomingulistest väljakutsetest, mis suunavad võistkondi Kumus ringi liikuma ning annavad üheskoos vastuse küsimusele “mis on Kumu?”. Niisiis on kumumine ühtaegu orienteerumine ja mälumäng, detektiivi mängimine ja lihtsalt lõbus sagimine.
Kuni viieliikmeline võidumeeskond saab väärilise auhinna ja kõik osavõtjad on pärast mängu palutud Kumu sünnipäevapeole!
Mäng algab kell 16.00 ja kumumiseks on aega kaks tundi ehk kuni muuseumi sulgemiseni, mil tuleb oma kaardid käest anda ja jääda lootma parimale tulemusele. Võidab mitte kiireim, vaid sisukaim võistkond. Võrdsete tulemuste korral on kaalukausiks loomingulisus ja häda korral fortuuna Kumu direktori näol.
Selleks et osa võtta ja auhindu võita, on vaja oma meeskond eelnevalt registreerida. Registreerida ja rohkem infot küsida võib helistades telefonil 602 6126 või kirjutades aadressil kumu.giid@ekm.ee
Enne või pärast registreerimist tuleb igale võistkonnaliikmele osta ka pilet, mida saab Kumu kassast või Piletilevist.
Eelkooliealistele sisspääs tasuta.
Muuseumisse tasub tulla juba varem, sest kell 15.00 on võimalik Kumus kohtuda mitme tuntud eesti kunstnikuga, kes räägivad Kumust, endast ning oma töödest Kumu ekspositsioonis. Graafikaateljees on võimalik vaadata, kuidas sünnib graafikatehnikas kunstiteos.
Iga Tallinna lasteaed saab lindude söögimaja
Sel neljapäeval antakse igale Tallinna lasteaiale lindude söögimajad, mille valmistasid pealinna koolide õpilased.
17. veebruaril algusega kell 14.00 toimub Tallinna Ristiku põhikoolis keskkonnapäev lasteaedadele, mille raames harrastusornitoloog Peep Veedla räägib lindude söötmisest ning igale lasteaiale antakse söögimaja ja vajalik linnutoit.
Lindude söögimajad valmistasid tööõpetuse tundides 6.-8. klassi õpilased 13 pealinna koolist. Kokku juhendas õpilasi kümme tööõpetuse õpetajat.
Lindude söögimajad valmisid Eesti Tööõpetajate Seltsi ja Lehola Keskkonnahariduskeskuse ühisprojekti raames. Puuinfo toetas puitmaterjaliga ja Tallinna Keskkonnaamet varustas söögimaju linnutoiduga.
Foto autor: Jürgo Nooni.
Lõimumisdebatt 2011
Eesti on viinud lõimumispoliitikat ellu juba üle kümne aasta. Paraku on integratsiooni tulemuslikkuse kohta kõlanud rohkem kriitikat ja rahulolematust kui olnud näha heakskiitvat peanoogutust. Selge on see, et Eesti ühiskonna lõimumine pole veel kaugeltki lõpule jõudnud. Vaatamata selle teema olulisusele Eesti tuleviku jaoks, on integratsiooniga seotud probleemid ja väljakutsed jäänud senises valimisdebatis tähelepanu alt välja. Seetõttu kutsutakse arutlema koos erakondade esindajatega Eesti lõimumispoliitika tuleviku üle kolmapäeval, 16. veebruaril kell 16.30 – 18.00 Tallinna vanalinnas TLÜ Ajaloo Instituudi majas (auditoorium 1) aadressil Rüütli 10.
Nägemusi Eesti lõimumise järgneva viie aasta suurimatest väljakutsest ja nende lahendustest ning sellest kuhu integratsiooniprotsess peaks välja viima, esitavad seitsme erakonna esindajad:
* Igor Gräzin (Reformierakond)
* Evelyn Sepp (Keskerakond)
* Indrek Raudne (Isamaa ja Res Publica Liit)
* Urve Palo (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
* Marek Strandberg (Eestimaa Rohelised)
* Mati Väärtnõu (Rahvaliit)
* Dmitri Mihhailov (Vene Erakond Eestis)
Debatti modereerib ajakirjanik Sven Paulus.
Üritust korraldab Balti Uuringute Instituut koostöös TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudiga.
Poliitikute uus põlvkond – kas broilerid või noored ja vihased?
Riigikogu teabekeskus kutsub: 17. veebruaril kell 14.00 toimub Riigikogu teabekeskuses järjekordne demokraatia töötuba. Üritus on mõeldud peamiselt noortele inimestele, aga osaleda võivad kõik. Arutatakse Riigikogu fraktsioonide esindajatega põlvkondade vahetuse üle poliitikas.
Kuna peatselt toimuvate valimiste eel on näha mitmest Riigikogu koosseisust tuntud poliitikute taandumist ning muutused on aset leidnud ka erakondade siseselt, siis seekordses demokraatia töötoas räägimegi võimalikust uue põlvkonna pealetulekust poliitikas.
Vastuseid otsime muuhulgas järgmistele küsimustele:
• Mida tähendab põlvkonnavahetus poliitikas, mida me selle all mõtleme?
• Kas Eesti ühiskond ja erakonnad ise on valmis uue põlvkonna pealetulekuks? Kas see on vajalik?
• Mis rolli mängivad poliitika uuenemisel erakondade noortekogud?
• Kas senistest juhtidest nooremad poliitikud toovad kaasa põlvkonnavahetuse, kui kogu nende senine töökogemus on seotud erakonnaga ja nad on senistelt juhtidelt õppinud nii võtted kui mõtteviisi?
• Mida võiks põlvkonnavahetus poliitikas kaasa tuua?
Vestlusringis osalevad Silver Meikar Reformierakonnast, Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Ain Seppik, Mart Jüssi Eestimaa Roheliste Erakonnast ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.
Vestlust juhib ajakirjanik Ainar Ruussaar ning kommenteerib poliitikaekspert Agu Uudelepp.
“Tere, kevad” tuleb taas
Hoolimata rekordilistest pakasekraadidest algab taas loodushariduslik ettevõtmine “Tere, kevad!”. Studio Viridis Loodusharidus ja Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsuvad 1.-9. klasside õpilasi ja ka lasteaedade lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ning oma tegemisi teistega jagama. Nii on see toimunud juba 15 aastat. Projekti tegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.
“Tere, kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisesse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits). Loe edasi: “Tere, kevad” tuleb taas
Külm teeb trikke
Eestisse saabus põhjast ja kirdest väga külm õhumass, nii et päevalgi püsib temperatuur -10°C piires, kuid öösel langeb mõnel pool -20°C-st madalamale. Ka päikest näeb päevasel ajal paljudes kohtades. Seetõttu on head võimalused halonähtuste tekkeks! Seega võib taevas näha mitut päikest või ringi päikese ümber, valgusesambaid, mitut päikest taevas ja muid ilmaimesid. Nii tähendabki halo kreeka keeles ringi, ketast, samuti särapärga või oreooli.
Halonähtuste tekkimise põhjuseks on jääkristallid kiud- ja kiudkihtpilvedes troposfääri ülemises kihis kõrgusel 5–10 km, talvel ka maapinna lähedal. Antarktikas ja Sahhas tekivad halod ka jääudus. Looduses tekivad halonähtused Päikese või Kuu ümber, linnades ka võimsate tänavalaternate ümber.
Seega pistke hoolimata külmast ilmast nina jopekrae vahelt välja ja vaadake taevasse. Pilti võib ka teha ning laadida see kodulehele www.ilm.ee, kus saab ka teisi halofotosid vaadata.
Holstre-Pollis orienteeruvad suuskadel eestlased ja lätlased
Tänavu käivitunud orienteerumisspordi uus võistlussari, Eesti-Läti orienteerumisliiga jätkub täna ja homme suusaorienteerumise osavõistlustega Viljandimaal Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskuses.
Sarja kuulub 2011. aastal kaks kahepäevast osavõistlust suusaorienteerumises, millest esimene peeti Põhja-Lätis Aluksnes. Teisele osavõistlusele, mille järel selgitatakse välja ka Eesti-Läti orienteerumisliiga üldvõitjad, oodatakse ligi 350 võistlejat vanuses 12-65.
Eesti suusaorienteerujad lähevad teisele osavõistlusele liidritena vastu 15 vanuseklassis 20-st. Naiste põhiklassis on kahe Läti võistleja ees ülekaalukalt liidrikohal äsja juunioride MM-il 8. koha saavutanud Värska OK Peko esindaja Daisy Kudre. Meeste põhiklassis juhib lätlane Andris Kivlenieks napi eduga Värska OK Peko esindajate Tiit ja Even Toomase ees.
Eesti-Läti orienteerumisliiga on osa Eesti ja Läti alaliitude projektist “Est-O-Lat League”, mille peaeesmärgiks on uuendada orienteerumisspordi traditsioone ja tagada spordiala jätkusuutlikkus Eesti-Läti piirialadel. Projekti kestus on 24 kuud, selle tegevused jätkuvad mõlemas riigis 2012. aasta suveni. Projekti kaasfinantseerib 85 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond, projekti eelarve on 166 304 EUR.
Talleta ajalukku “Minu auto”
Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal “Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.
Kui olete pikaaegne autoomanik, oleksime tänulikud mälestuste ja võrdluste eest, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?
Võimalik on esitada ka vabateemalisi võistlustöid. Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mida leiate veebis: http://www.erm.ee/kirjasaatjad Soovi korral küsige küsimuskavu muuseumist.
Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4 -formaadis paberile. Neilt, kellel on arvuti kasutamise võimalus, oodatakse kaastöid digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.
Tööd saata kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.
Võistlusele laekunud tööd vaatab läbi žürii, kes teeb kokkuvõtteid iga teema kohta eraldi. Paremaid töid auhinnatakse rahaliste preemiate ja muuseumi väljaannetega. Võistluse tulemused tehakse teatavaks kirjasaatjate päeval septembris 2011 ning avaldatakse muuseumi kodulehel.
Pannes kirja oma teadmised ja kogemused, annate panuse meie kultuuripärandi säilimiseks ning uuteks näitusteks ja uurimusteks. Muuseum ootab Sinu lugu!
I Eesti Naiste Tantsupidu
Miks naised käivad tantsimas? Praegu sellepärast, et suvel toimub Jõgeval esimene naiste tantsupidu? Aga muidu vist sellepärast, et … noh, et on naised, et edevad, et tahavad …
Seekord on kõik teisiti. Naised ei oota algatust meestelt, vaid teevad ise. See saab olema hingeliigutav NaiseLugu, kui 2882 ema, tütart, vanaema seda tantsukeeles jutustavad. … aga naine ilma meheta on kui lill ilma leheta …, sestap on 240 isa ning poega oma- ja koostantsimisega toetamas lugu, kuidas on õnnestunud siin tuulte tallermaal lapsed ikka eestlasteks kasvatada, rääkis pealavastaja Ülo Luht.
Pidu tuleb. Kokku on registreerinud üle Eestimaa 253 tantsurühma 3122 tantsijaga. Esindatud on kõik maakonnad,soovijaid on ka Rootsist, Leedust ja Ameerikast. Korraldajate üllatuseks on I Eesti Naiste Tantsupeole registreerinud kõige rohkem tantsijaid Harjumaalt – 34 tantsurühma 420 tantsijaga. Neile järgneb Tartu linn ja Tartumaa 27 tantsurühma 336 tantsijaga.
Praegu on kõik peale päevatööd pingeliselt treenimas, sest 12. märtsist algavad tantsupeo eelproovid ja ülevaatused maakondades. Ainult hästi selgeks õpitud-harjutatud tantsudest küpseb tantsupeo etendus NaiseLugu, ütles ettevõtmise peakorraldaja Airi Rütter.
Pidu läheb käima 12. juunil Jõgeva linna staadionil ja lugu jutustatakse kaks korda: kell 15 ja kell 19. Pääsme peole saab Piletilevist lunastada juba praegu. Kohtade arv on piiratud, vaid 2000 piletit etenduse kohta.
Lisainfo: www.naistetantsupidu.ee
Tartus esitleb Urmas Vadi oma uut raamatut
Tartu Kirjanduse Majas Vanemuise 19 täna kell 18 kirjanduslik teisipäev.
Urmas Vadi esitleb oma raamatut “Kirjad tädi Annele”.
Ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010
Tartu Ülikooli Kirjastuselt ilmus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010, milles sisalduvad ülevaated, analüüsid ja esseed Eesti meediamaastiku kohta paaril viimasel aastal. Tähelepanu all on nii hetkeseis kui suundumused ja väljavaated traditsioonilises meedias.
Reedel, 18. veebruaril 2011 kell 15 toimub TÜ peahoone auditooriumis 128 Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatu esitlus.
Paljude kirjutiste aluseks on seltsi koosolekutel peetud ettekanded. Käsitluse all on trükiajakirjandus (nii üleriigilised ajalehed kui ka maakonnalehed, samuti ajakirjad), raadio, televisioon ja ajakirjanikutöö. Raamat sisaldab rohkesti meediastatistikat ja uuringute tulemusi. Avaldatakse Juhan Peegli publitsistikat puudutav ettekanne 1983. aastast, autorite hulgas on Hagi Šein, Andres Jõesaar, Indrek Treufeldt, Maarja Lõhmus, Janek Luts, Sulev Valner, Roosmarii Kurvits, Indrek Ude, Peeter Vihalemm jpt.
Info: http://aki.ut.ee/selts
Kogumik värskeid uurimusi noore põlvkonna kujunemisest kiiresti muutuvas ühiskonnas
Täna kell 16.15 esitletakse Tartu Ülikooli kohviku talveaias Eesti Teadusfondi grandi “Lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas” raames valminud digitaalset kogumikku. CD-kandjale on koondatud projekti jooksul valminud teaduspublikatsioonid, doktori- ja magistritööd ning ajakirjanduses ilmunud artiklid.
Projekti juhi Veronika Kalmuse sõnul tingis vajaduse kogumiku väljaandmiseks lähedaste teemadega tegelevate kolleegide, üliõpilaste ja praktikute suur huvi. “Noore põlvkonna eripära on siirdeühiskonnas jätkuvalt aktuaalne ning kogumiku vahendusel on võimalik sellest küllaltki rikkalik mosaiikpilt kokku panna”, lisas Kalmus.
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi meediauuringute professori Veronika Kalmuse juhitud grandiprojekti (kestis aastatel 2007−2010) raames välja antud kogumik sisaldab publikatsioone, mis vaatlevad noore põlvkonna kujunemist tänapäevase, kiire arengutempoga ühiskonna kontekstis. Kogumikust võib leida inglise, eesti, saksa ja vene keeles ilmunud 39 teadusartiklit või raamatupeatükki, kaks doktoritööd, üheksa magistritööd ning 12 populaarteaduslikku artiklit.
Veronika Kalmus, Margit Keller, Pille Runnel ja Andra Siibak on lisanud põhjaliku eesti- ja inglisekeelse sissejuhatuse, mis annab ülevaate peamistest tulemustest ja pakub praktilisi soovitusi lapsevanematele, lasteaednikele, õpetajatele, ajakirjanikele, noorsootöötajatele ja teistele noore põlvkonna sotsialiseerimisega seotud huvirühmadele.
Projekti jätkuna keskendub uurimisrühm edaspidises töös põlvkondade vahelistele suhetele kujunevas infoühiskonnas, võttes vaatluse alla näiteks erinevate vanuserühmade meediakasutuse, aga ka lapsevanemate ja õpetajate rollijaotuse laste meediapädevuse kujundamisel.
Noortele infopäev töö kohta
Homme on Võru Noortekeskuses kell 15.00 infopäev ” Töö või Mina või Kool?” kuhu on oodatud osalema kõik noored.
Vastust otsitakse koos küsimustele:
Mis on minu kui noore õigused ja kohustused tööturul?
Kui vanalt ja kui palju võib töötada?
Aga mis on minu võimalused siis, kui mul on jäänud kool pooleli?
Kelle käest ja kuidas on võimalik saada juriidilist abi, kui näiteks tööandja ei taha maksta?
Mis vahe on töövõtu-, töö- või käsunduslepingul?
Praktika? Noor ja töötu!? Kui palju palka küsida?
Kool, töö või mõlemad?
Kõigil noortel on võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, küsimusi küsida!
Aitavad läbi viia: Eesti Töötukassa ja OÜ Karjääripõld
Koerad ketti!
Uno Minka,
Illi jahtkonna esimees
Külmakraadid on vaheldunud sulaga, lumel on mitu kihti. Jäine koorik aga muudab eriti metskitsede liikumise üliraskeks. Sõrad vajuvad lumest läbi, veritsevad ning iga jalaliiigutus on piinarikas. Linnaelanikud, kes metsas eriti ei käi, ei kujuta ette sellist olukorda. Kahjuks ei saa metsloomade raskest elust aru ka paljud maal elavad inimesed, kes oma koerad ketist lahti on päästnud.
Tunnetades olukorra tõsidust ja traagilisust, pöördun jahimehe ja loodusesõbrana kõikide inimeste poole teha kõik endast olenev, et aidata hädas olevaid jahiulukeid.
Mind sundis sulge haarama teadmine, et Illi jahimaadel murti 1. veebruaril hulkuvate koerte poolt lausa kaks metskitse. Ühe murtud metskitse avastasid kohalikud jahimehed ise, nähes samas kolme koera, kes metsa jooksid. Teisest metskitse murdmise faktist, kus oli ka pealtnägija, teavitasin kohe Võru politseijaoskonda.
Kõikidel valdadel on nende volikogude poolt kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjad. See õigusakt kohustab koeraomanikke hoidma oma neljajalgsed majavalvurid ketis või ehitama tara või piirdeaia, mis välistab koerte lahtipääsemist. Loe edasi: Koerad ketti!