Autor: kylauudis.ee

Järgmisel nädalavahetusel elustub Paides muinasaeg

Järgmisel nädalavahetusel, 25. ja 26. septembril avatakse Paide vallitornist ümber kujundatud ajakeskus Wittenstein muinasajafestivaliga „Aegade tuuled”.

 Tänavuse festivali teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis. Tulevikus on kavas käsitleda teisi epohhe Eesti ajaloos kuni laulva revolutsioonini välja.

„Nii nagu Wittensteini ajakeskuses saab kaheksal korrusel ajamasinaga ringi liikudes näha kaheksat erinevat ajalooetappi, saab ka iga-aastase festivali „Aegade tuuuled“ raames Paide vallimäel näha milline olustik valitses muinasajal, orduajal, kuningate ajal, tsaariajal, Eesti vabariigi loomise ajal, okupatsioonide ajal, taasiseseisvumis- ning euroajal,“ ütles üks festivali eestvõtjaid Enno Must.
 
Festivalile oodatakse esinejaid ja osalejaid Eesti eri paigust. Kõigile kehtib soovitus, et nad võiksid Paide vallimäge külastades kanda ajastukohaseid kostüüme või riideid.
 
„Vaevalt nüüd kellelgi muinasajast pärit rõivaid on, kuid kui külalistel juhtub kodus olema lina- või takuriideid, siis võiks julgesti need selga panna ning seeläbi ajastu hõngu loomisele kaasa aidata,“ lausus Must.

Festival „Aegade tuuled” avatakse järgmisel laupäeval, 25. septembril kell 12 Paide raekoja ees.

Avamise järel on kõik oodatud Paide vallimäele, kus muinasaega käsitlevad loengud, õpitoad, demonstratsioonid ja esinemised ning muud tegevused kestavad õhtul kuni kella kuueni välja, mil laululaval algab vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas“.

Festivali teisel päeval, pühapäeval, toimub tegevus muinasaja külas kella 10-18 ning õhtul etendub teist korda „Lauluväe rahvas”.

Järgmisel laupäeval ja pühapäeval toimub Paide vallitornist ümberkujundatava ajakeskuse „Wittenstein“ avamise raames muinasaja festival, kus kahe päeva vältel püütakse Paide vallimäel luua tõeline muinasaja õhkkond. Foto: Jarva.ee

Vaata lisa!

Olustveres otsitakse nädala pärast
Eesti konkurentsieeliseid

Tulevaks nädalavahetuseks, 25. septembriks oodatakse kõiki, kelle mõtted ja tegevus on seotud maa ja toidulauaga, Olustverre konverentsile „Eesti konkurentsieelised”.

Konverentsil vaetakse maaelu valupunkte ja otsitakse Eesti maamajanduse konkurentsieeliseid muu maailma ees.

Ettekannete sisuks on maa ja maaparandus, maa koormamine ja looduslik tasakaal, mesinikuamet kui üks tore eluviis, konkurentsivõimeline köögiviljakasvatus, rukis ja meie igapäevane leib.

Fookuses on veel mitu teemat: millises seisus on Eestis tõu- ja sordiaretus, kuidas edendada lihaveisekasvatust, kuidas jälgida maitsete muutumist ja võita uusi turge, mil moel valmistuda eelseisvaks tööjõukriisiks põllumajandussektoris.

Ettekandeid peavad oma ala asjatundjad ja konverentsil osalemine on kõigile huvilistele tasuta.

Vaata lisa!

Põlvamaa tervisefoorum Värskas

Põlvamaa mehi oodatakse 24. septembril Värska sanatooriumi tervisefoorumile. Ettevõtmisega soovitakse parandada Põlvamaa meeste liikumis- ja terviseteadlikkust ning muuta tervisega seotud hoiakuid 
Tervisefoorumit „Mehed liikuma 2010” korraldavad meeste terviseliikumine „Mehed liikuma!“, meesteportaal Mees.eu, Põlvamaa tervisenõukogu ja Põlva maavalitsus.

Põlvamaa „Mehed liikuma!“ patroon on Põlva maavanem Priit Sibul.

„Keskmine eesti mees elab ligi 12 aastat vähem kui keskmine eesti naine. Selleks et Põlvamaa kogukonnad oleksid ka kümne aasta pärast elujõulised, tuleb senisest enam korraldada selliseid projekte nagu „Mehed liikuma!“,” lausus Sibul.



Foorumil esinevad ettekandega peale Priit Sibula TÜ kliinikumi meestearst Kristo Ausmees, Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets, Vanemuise teatri näitleja Hannes Kaljujärv ning dirigent ja saatejuht Tarmo Leinatamm. Põlvamaa terviseprofiili tutvustab Põlvamaa tervisenõukogu liige Katti Lainoja ning „Mehed liikuma!” tegevusest Tartumaal annab ülevaate Andres Agan. 


Kõnetundidele järgneb aktiivne liikumistegevus Värska veekeskuses.

Lisainfo veebiväravates  www.mehedliikuma.ee/polvamaa  ning http://tervis.polvamaa.ee.  


Metsaühistute liikmeskond on kasvanud viiendiku võrra

Võrreldes aasta algusega kuulub metsaühistutesse üle viiendiku enam liikmeid küündides pea 3200 metsaomanikuni, teatas SA Erametsakeskus.
 
Augusti lõpu seisuga kuulub metsaühistutesse ligi 3200 metsaomanikku, kellele kuulub kokku üle 183 000 hektari metsamaad. Ühistute liikmetele kuuluva metsamaa pind suurenes kaheksa kuuga pea üheksa protsendi võrra. „Hea meel on tõdeda, et metsaühistute liikmeskond on pidevas kasvus. Nii on üha rohkem metsaomanikke kaasatud struktuuri, mis säästvat metsamajandamist edendab,” lausus SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
 
Eestis tegutseb üle 40 metsaühistu, mille tegevuseks on metsa majandamine.

Võrumaa MTÜd asuvad kogemusi vahetama

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab 1. oktoobri pärastlõunal Võrumaa MTÜde kogemuste vahetamise ümarlaua.

Esimesel  kohtumisel jagatakse kogemusi nais- ja külaseltsidega. Mõttekaaslased, kohv ja tee ootavad asjast huvitatuid Võrus kohvikus Spring. Ettevõtmine toimub piirkondliku kogukonna ja koostöö arendamise projekti raames, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Osalemisest tuleb teada anda 23. septembriks projektijuhile Külli Piirisillale telefonil 5660 0689 või e-posti aadressil kyllipiirisild@gmail.com.

Nädala pärast on Mäetagusel moosi- ja pannkoogipidu

Tuleval laupäeval, 25. septembril toimub Ida-Virumaal Mäetaguse rahvamajas moosi- ja pannkoogipidu „Mäetaguse moos 2010”, kus selguvad nii tublimad moosikeetjad kui ka parimad purkide kaunistajad.

Üritusel valmib ka valla suurim pannkoogitort, pakutakse musikalist meelelahtútust ning tunnustatakse fotokonkursi „Suveaeg Mäetaguse vallas” parimaid.

Moosipurke oodatase Mäetaguse rahvamajja hiljemalt 24.septembriks. Lisainfo telefonil 3366960 või www.maetagusevv.ee.

Alatskivil võisteldakse täna sibulatükeldamises

Peipsi ääres Alatskivil toimuvad täna maailmameistrivõistlused sibulatükeldamises, kirjutas Maaleht.

Sibula tükeldamises pole midagi keerulist — seda on vist enamik inimesi oma elus teinud. Konkurentidega maailmameistri tiitlile võisteldes on oluline sibula koorimise tehnika, tükeldamise kiirus ning sibulatükkide suurus. Parimatele on Peipsi-äärsete turismiettevõtjate võrgustik Sibulatee välja pannud hulgaliselt auhindu.

Võistluse korraldaja Triinu Akkermanni sõnul on Sibulatee erinevad veidi kiiksuga üritused ja võistlused väga hästi omaks võetud.

„Arvan, et meie sibulatükeldamise MM-st saab vähemalt sama menukas üritus kui sääsepüüdmise meistrivõistlustest,” ütles ta. „Sibulahooaeg on meie piirkonnas hooga käimas ning homne võistlus näitab, kes on parimatest parimad sibulakäsitlejad mitmes kategoorias.”

Sibulatee lõikuspidu, mille raames sibulate tükeldamise võistlus toimub, on Sibulatee sügisene retro-stiilis pidu, kuhu on oodatud kõik Sibulatee sõbrad. Lõikuspidu algab kell 19 Alatskivil Apollo Belvedere restoranis.

Mihklilaat Võrumaal Mõniste pargis

Homme, 18. septembril peetakse Võrumaal Mõniste pargis mihklilaata.

Melu läheb lahti hommikul kell 10. Kavas on õige mitu konkurssi nobedatele perenaistele. Parima leiva konkursile palutakse tuua terve leivapäts. Neid hindavad Uma Meki eestvedajad.

Kringlikonkursile esitatav kringel peaks olema ümmargune ja sellest peaks jätkuma seitsmele lapsele, kes neid küpsetisi hindavad.

Marineeritud seente konkursile palutakse tuua pooleliitrise purgiga seened, neid hindavad MTÜ Labritsa juhatuse liikmed.

Ilusaima hoidise konkursil tingimused puuduvad ja siin võib igaüks fantaasial lennata lasta, hindajateks on laadalised. Konkursile esitatud hoidised (juhul kui esitaja on nõus) loositakse hinnangu andnud laadaliste vahel välja.
 
Korraldajad ootavad laadale kõiki, kellel on aiasaadusi, käsitöid, taimi, istikuid, mida oma pere ei vaja. Samuti oodatakse perenaisi, kes küpsetavad saiu, kooke, pirukaid. Laadal on hea võimalus neile reklaami teha!

Laadal on kavas tekitada ka rohevahetusnurk. Meelelahutuse eest seisab hea Mõniste rahvamaja. Laata juhib Lauri Drubinš.

Kauplejatelt kohamaksu ei küsita, küll on korraldajatel palve, et nad loovutaksid oma toodetest, teenustest, asjadest ühe (või komplekti) oksjonile, millega kaetakse laada korraldamisega seotud kulud.

Soometsas sai külatee tolmuvaba katte

Häädemeeste valla Soometsa elanike heameeleks pandi külateele nädala alguses tolmuvaba kate, kirjutas Pärnu Postimees.

Kuigi Uulu-Soometsa-Häädemeeste 24kilomeetrisest kruusateest on nüüd tolmuvaba vaid kaheksandik, jääb see lõik Soometsa 150 elanikuga külas olulisimale kolme ja poole kilomeetri pikkusele lõigule, mis algab esimese talu kohalt Leemeti bussipeatuse juures ja lõpeb külamaja juures.

TV3 uus sari „Õnneleidja” räägib täna Võrumaast

Täna õhtul kell 20 on TV3 uue saatesarja „Õnneleidja” peategelaseks Luutsniku küla noor hobusekasvataja Raili Märdin.

TV3 tutvustab teda nii: „Kui mõnikord tundub, et on hästi raske, siis tuleks end kujutleda õblukese Raili Märdini igapäevaellu. Habras, oma nägemispuude tõttu vaid siluette nägev Raili peab Haanjamaal otse piiri ääres ihuüksinda suurt ratsatalu, kus tema hooldada on 22 tulist sporthobust. Raili tunnistab, et ta ongi inimesed asendanud hobustega — sest hobused ei ole kurjad. Ja ta on kogu selle raske töö ja oma tegemiste keskel õnnelik. Nüüd viib Raili teiste peal ellu ka ühte enda jaoks kättesaamatuks jäänud suurt unistust: kuna naine ise paraolümpiale ei kvalifitseerunud, loodab ta kogu südamest, et Londoni paraolümpiale jõuab tema õpilane Heleni.”

Uus saatesari „Õnneleidja“ räägib inimestest ja nende lugudest – kuidas nad oma õnne leidsid ja mismoodi seda hoiavad. Saatejuht on Kärt Anvelt.

Raili Märdin. Foto: TV3

Jäneda sügislaadal saab talvevarusid soetada

Homme, 18. septembril toimub Jänedal sügislaat, mille hüüdlauseks on „Talveks varud salve!”.

Mullu rõõmustasid Jäneda sügislaada külalisi eelkõige talutoodanguga kauplema tulnud talunikud. Musta Täku talli esisel tänaval hõljus suitsulihalõhn ja et ostjatel oleks hõlpsam kotte autosse tassida, kaubeldi kartuli ja köögiviljaga lausa laadaparklas.

Sama on oodata tänavu. Osalejate nimekiri on juba parajalt pikk ja sellega saab tutvuda veebilehel www.janedaturism.ee.

Laat kestab kella 10–18 ja seda iseloomustavad märgusõnad: käsitöölaat,
talutoodang, kalalaat, taimed, puuskulptuurid.

Lossis saab vaadata Eestis kasvatatavate kartuli- ja õunasortide näitust.
Laadalaval näeb programmi, milles on meelelahutust nabatantsust külakapellini, koorist rahvatantsuni.

Saaremaal Riksu ojas ja lahel kehtestati kalapüügikeeld

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas ajutiste püügikitsenduste määruse, millega keelatakse kalapüük Saaremaal Riksu ojas ja Riksu lahel.

Püügikeeld on seotud signaalvähkide avastamisega Saaremaal Riksu ojas 2010. aasta sügisesel seirepüügil. Tegu on võõrliigiga, kes kannab meie jõevähile ohtlikku haigust — vähikatku. Ohule vihjab ka see, et sellest piirkonnast Eesti oma jõevähki enam ei leitud, kuigi veel mullu neid ojast püüti.

Vähikatku leviku ohu tõttu ongi kalastamine Riksu ojas ja lahel keelatud, sest haigustekitajaga saastunud püügivahenditega võib vähikatku tekitaja jõuda ka teistesse veekogudesse.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi sõnul on võõrvähiliik Saaremaale sattunud inimese abiga ja ohtu seadnud kogu Saaremaa jõevähi populatsioonid. „On ülimalt oluline teadvustada, et just seetõttu on nii kalade kui ka teiste veeloomade viimine ühest veekogust teise ilma loata keelatud,” täpsustas ta.

Praegu proovib Keskkonnaamet signaalvähke võimalikult palju välja püüda. Samuti koguvad vähiteadlased vajalikku infot selle kohta, missugused on kõige tõhusamad moodused võõrvähkide leiukohtade isoleerimiseks.

Signaalvähk. Foto: vikipeedia

Esita aasta vabatahtliku tiitli kandidaat!



Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kutsub kõiki esitama 5. oktoobrini vabatahtlike veebiväravas www.vabatahtlikud.ee kandidaate 2010. aasta vabatahtliku tiitlile. Tänavu soovitakse tunnustada mentoreid ja juhendajaid.



Üleriigilise tunnustamisürituse moto on „Märka vabatahtlikku!” ja selle raames ootab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus infot kandidaatide kohta, kes on tegutsenud või tegutsevad vabatahtlikuna Eestis või mõnes välisriigis. Sel aastal oodatakse esmajoones kandideerima inimesi, kes on teisi vabatahtlikke innustanud ja juhendanud ega ole saanud oma tegevuse eest rahalist tasu.



Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka ettevõtted. Ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad eri elualade esindajad. Aasta vabatahtliku tiitel antakse kuni viieteistkümnele vabatahtlikule.


Aasta vabatahtliku tiitli pälvinute nimed tehakse teatavaks rahvusvahelisel vabatahtlike päeval 5. detsembril üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel Tartus Athena keskuses. Tunnustamisürituse patroon on Eesti president Toomas Hendrik Ilves.



Üle Eesti on vabatahtlikke tunnustatud juba alates 2005. aastast, kokku 232 vabatahtlikku: algatajaid, lahenduste loojaid, kaasajaid.



Vabatahtlike tunnustamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Haanjas käivad erilised õunavargad

Võrumaal Haanja küla Laioja talu läheduses on end sisse seadnud erilised õunavargad — nugised. Loomakesed käivad õunu näppamas mitte ainult maast, vaid ka puu otsast. Nii on pererahvas märganud, kuidas ilus tumepruun loomake ronib puu otsa, ampsab oksalt õuna hammaste vahele ning veab selle siis minema. Ehkki aias on mitu õunapuud, eelistavad maiad varganäod vaid üht magusate suveõuntega puud.

Nii teevad nugised pikki varguseretki metsast aeda — poevad aialippide vahelt sisse ja viivad kraami minema. Tänaseks on metsa ja aia vahele tekkinud juba mitu kitsast rajakest. Kahjuks ei ole pererahvas varganägusid pildistada jõudnud, aga arvatavasti on tegu metsnugistega.

Hiidlased sel aastal kartuleid mandrile ei tarni

Kui veel mõned aastad tagasi oli Hiiumaal kartulitootmine sellisel järjel, et mugulaid jagus mandrilgi müümiseks, siis praeguseks on ka suurim kartulitootja Mereliiva talu kartulikasvatust koomale tõmmanud ja müüb tuhlist vaid Hiiumaal, kirjutab Hiiu Nädal.

Mereliiva talus kasvas kartul tänavu 23 hektaril ja sellest peaks OÜ Mereliiva Talu tegevjuhi Viljam Heinma sõnul Hiiumaa jaoks piisama.

„Varasematel aastatel on mandril ka müüdud, tänavu mitte,” lausus Heinma. „Eks see elu on keeruline. Eelmisel aastal olid hinnad nii maas terve aasta, et… Võib-olla ei ole varsti enam [kartulit Mereliival maas] Hiiumaa jaoks ka. Ei tea ju, mis elu toob.”

Tänavust saaki mõõtis Heinma 25-30 tonniga hektarilt, aga on olnud aastaid, kui hektarilt on saadud 40-50 tonni.

Olustveres tuleb kuues hoidistemess

Viimane aeg on liikumise Kodukant maakonna koordinaatoriga ühendust võtta neil, kes soovivad oma tänavuste hoidistega 25. septembril Olustveres toimuval kuuendal hoidistemessil osaleda.

2006. kogunes sadakond Eestimaa perenaist Olustvere maamajandus- ja teeninduskooli, et kinnitada veel kord: Eestis on aastasadade jooksul valmistatud häid koduseid moose, kompotte, siirupeid, mahlu ja veine. See traditsioon pole kuskile kadunud, vaid kogub tasapisi uut jõudu.

Nüüd seisab ees juba kuues mess. Kõigil huvilistel, kes soovivad messil kaasa lüüa, on võimalik oma maakonna koordinaatoriga läbi rääkida, mida väljapanekule tuua, kuidas oma maakonna lauad kujundada jms. Olustvere poolt tasutakse messil osalejate sõidukulud (kuludokumendi alusel) ja hoolitsetakse lõunasöögi eest.

Kui hoidistemessi lühikesse ajalukku kiirpilk heita, siis esimesel hoidistemessil 2006. aastal oli suurimaks üllatajaks porgand ja sellest valmistatud hoidised.

Teisele hoidistemessile oli kaasa toodud rohkelt kompotte ja moose, mille põhikomponendiks oli õun. Kolmas hoidistemess üllatas astelpaju- ja banaanihoidiste rohkusega. Neljandal hoidistemessil paistsid kõige rohkem silma seentest valmistatud purgiroad.

Eelmise aasta hoidistemessi märgusõnadeks olid kõrvits ja rabarber. Mille poolest jääb meelde tänavune mess, selgub juba nädala pärast.

Liikumise Kodukant kontaktisik Olustvere moosimessil on Külli Vollmer (tel 5114027, kylli@kodukant.ee).

Hoidiseid saab messil
ka degusteerida.
Foto: kylaelu.blogspot.com

Lisainfo

Saaremaa Pisa torni projekt soovitakse ellu äratada

Kihelkonna vald võttis ühendust Saaremaa Pisa torniks nimetatava Kiipsaare majaka (pildil) omanikuga, et viie aasta eest tormis kannatada saanud viltune tuletorn taas elule äratada, kirjutas Õhtuleht.

„Saatsime omanikule Meelis Osale kirja, et kunagi tema poolt vallasvarana vallalt ostetud neli objekti on pikemat aega olnud korrastamata ja soovime temaga kokku saada, et nende objektide edasist saatust arutada,” lausus Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. Tema sõnul peatas arenduse viie aasta tagune jaanuaritorm, mis tuletorni ja maa vahel tpinnase välja uhtus ja sinna 40–50 meetri laiuse veevälja tekitas. Seega muutus Harilaiu poolsaarel oleva tuletorni, elamu, saunahoone ja kaevu arendamine turismiotstarbeks keeruliseks.

Meelis Osa edasist kommenteerida ei soovi. „Vaatame, mis teha annab, et hundid oleks söönud ja lambad terved. Ootame kohtumise Kihelkonna vallaga ära,” ütles ta.

Emmastelased saavad suurema poe

Tarbijate ühistu tellimusel ehitatakse Emmaste A&O kauplus jõulukuuks poole suuremaks. Siis on poes ligi 200 ruutmeetrit müügipinda.

Tarbijate ühistu Emmaste kauplus tegutseb osaühingule Katres kuuluvas majas. Hoones asuvad veel postkontor ja kasutatud riiete müügipunkt. Hoone teisel korrusel on Kati söögituba, mida peab majaomanik ise.

Võru maavalitsuse kirjandusauhinna saab Rein Põder

Võru maavalitsuse Bernard Kangro kirjandusauhinna žürii ettepanekul läheb tänavune preemia kirjanik Rein Põdrale (67, ülemisel pildil) romaani „Unustatud” (2010) eest. Auhind antakse laureaadile kätte 17. septembril Bernard Kangro 100. sünniaastapäevale pühendatud lugemisaasta konverentsil Võru kultuurimajas Kannel.

„Unustatud” kutsub lugejat kaasa elama ühele ajalõigule Eesti lähiminevikust — põgenemisele sõja jalust 1944. aasta sügisel läände. Romaanis, mida kirjanik ise nimetab teekonnaromaaniks, on meelenukrust ja põnevust, pagejate teede ristumist ja juhuste kokkulangemist. Pagulusteema kohta ütleb autor, et jõudis selle juurde üsna iseenesest.

„Mõtlesin ainult, missugused inimesed panna liikuma. Fotograaf — jah, kindlasti. Tema jäädvustab hetki. Inimesed unustavad, aga fotod aitavad meeles pidada. Veel on naine kahe tütrega ja sõdurpoiss. Niisuguseidki liikus sellel teekonnal. Sündmustik on kujutluse vili, mingeid päevaraamatuid või muud taolist ei ole eeskujuks võtnud,” kõneleb Rein Põder romaanist.

Rein Põder on sünnilt võrumaalane, õppinud Krabi ja Saru koolis, lõpetanud keskkooli Varstus. 1969 lõpetanud TRÜ bioloogia-geograafiateaduskonna geograafi-hüdroloogi kutsega. Ta on töötanud noorteväljaannetes ajakirjanikuna, 1977. aastast töötab kirjastuses Eesti Raamat. 1997. aastast on Eesti Raamatu peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige 1989. aastast.

Rein Põder saab Kangro preemia teist korda. Talle määrati see 1994. aastal kogu loomingu eest. Kuid auhinna statuut ei keela preemiat korduvalt anda, kui tegemist on nominentide hulgast esiletõusva teosega.

Tänavuse preemia määramisel sai kaalukeeleks ka pagulusteema. Jagas ju Bernard Kangrogi nende tuhandete kaasmaaslaste saatust, kes sõjakeerises pidid kodu jätma.

Võru maavalitsus annab kirjandusauhinda välja 1990. aastast. Preemia esimene laureaat oli väliseesti kirjanik Bernard Kangro Lundist. Tema sünnist möödub homme, 18. septembril 100 aastat.

Liina Valper, žürii liige

Vormsil peetakse laupäeval mädakala pidu

Laupäeva, 18. septembri õhtul võib Vormsi saarel tunda mädakala lõhna, sest Vormsi kõrtsis Krog №14 peetakse rootslaste traditsioonilist hapusilgu ehk surströmmingu pidu, kirjutas Maaleht.
 
„Vormsi on juba praegu elevil, isegi need, kes muidu kala ei söö, on lubanud tulla,” rääkis Triin Lepp Krog №14 Lääne Elule.

Surströmming on hapendatud kala, mida süüakse koos õhukese leiva tunnbrödi ja keedetud kartuliga. Omapärase lõhna tõttu peetakse hapusilku Rootsi kõige omapärasemaks delikatessiks.

Surströmmingu söömishooaeg algab Rootsis tavaliselt augusti teises pooles, enne seda on kala umbes aasta aega hapendatud.

Vormsile tuleb hapusilk otse Rootsist, söögi kõrvale räägitakse surströmmingust laiemalt ning lauldakse rootsi peolaule.

Kohaliku omaalgatuse programm ootab taotlusi

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisese vooru taot­luste esitamise tähtaeg on 1. oktoober.

Kohaliku omaalgatuse prog­rammiga soovitakse toetada kohalikku arengut ja kasvatada piirkonda­de konkurentsivõimet ko­halike elanike initsiatiivi, kogu­konna kaasamise ja koostöö tu­gevdamise kaudu.

Taotleja võib olla mittetu­lundusühing, sihtasutus või füüsiline isik seltsingu esindajana (linnapiirkonnas pole seltsing abikõlblik), kui nende liikmeks või asutajaks ei ole koha­lik omavalitsus ega riik.

Maksimaalne taotletav toetussumma on 25 000 krooni. Esimest korda on programmi maakondlikul komisjo­nil sügisvooru taotluste hindamiskoosolekul õigus otsustada, millist varasemates voorudes positiivselt silma paistnud organisatsiooni kuni 25 000 krooniga premee­rida.

Programminõuded ja taotlusvormid on EASi kodulehel kodanikuühiskonna jao­tises.

Teabepäevad enne sügisvooru:

  • 17. septembril Valga maavalitsuses kell 11.
  • 20. september Järva maavalitsuses kell 11.
  • 20. septembril Jõhvis.
  • 20. septembril Haapsalus Kongo hotelli seminariruumis kell 14.
  • 21. septembril  Võru maavalitsuses kell 10.
  • 22. september Saare maavalitsuses kell 12.
  • 23. septembril Jõgeva maavalitsuses kell 10.

Mooste mõisa viinavabrikus avatakse fototurismi keskus

Kuu aja pärast, 16. oktoobril avatakse endises Mooste mõisa viinavabrikus Eesti fototurismi keskus, mille   eesmärk on arendada fototurismi ning pakkuda kohalikele ja välismaistele fotograafiahuvilistele võimalust oma oskusi täiendada.

Keskus  on mõeldud nii algajatele kui ka edasijõudnud fotohuvilistele. Külalistele pakutakse seminare, koolitusi ja fotoretki.
 
„Meie eesmärk on saada juhtivaks fototurismi keskuseks Eestis ja lähiriikides. Ajalooline viinavabrik, tipptasemel koolitajad ning ilus Lõuna-Eesti loodus loovad selleks head võimalused,” ütles keskuse juhataja Minna Jõgeda.

Koolitusi korraldavad teiste hulgas Urmas Tartes, Arne Ader, Remo Savisaar, Sven Začek jpt. Keskuses on sisustatud professionaalne fotostuudio ning lähitulevikus asutakse pakkuma ka varjest pildistamise võimalust.

„Analoogseid keskusi meie lähinaabruses ei ole. Soomes ja Venemaal tegeldakse fototurismiga, aga seal keskendutakse pigem ühe konkreetse looma- või linnuliigi pildistamisele, meie pakutav on laiapõhjalisem,“ lisas Jõgeda.
 
Eesti fototurismi keskus tegutseb ajaloolises Mooste mõisa viinavabriku hoones, mis on ehitatud 1909. aastal. Muinsuskaitse all olevat hoonet on renoveeritud ja keskuseks ümber ehitatud viimased kolm aastat.

Vaata lisa!


Eesti fototurismi keskuse koduks saab Mooste viinavabrik.

Raadi mõisaparki hakkab ehtima rotund

Raadi mõisa pargis järve ääres on praegu näha vaid suur liivane auk, kuid peagi kerkib selle asemele uhke valge rotund. Selline nagu oli sama koha peal ka enne sõda, kirjutas Postimees.


Rutundi Eestistehtud jupid, millest ehitis paari nädalaga nagu lego kokku pannakse, on juba valmis. Augus on „settimas” killustik ja liiv, et järgmisel nädalal hakata tegema betoonalust. Ainssad, mis praegu puudu, on Hiinast tellitud graniitplaadid, millest tehakse põrand ja trepiastmed.

Rotundi ehitust rahastab ja korraldab Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts ning see läheb maksma ligi 600 000 krooni.