Mart Valner

Üle-eestilises pärandiaasta e-mälumängus on keskpäevaks osalenud juba 3000 inimest

Südaööl alanud priiuse põlistamise päevale pühendatud pärandiaasta e-mälumängu on täna keskpäevaks edukalt läbi mänginud juba 3000 inimest. “Eriti tihe võistlus toimub koolide vahel,” rõõmustas kultuuripärandi aasta eestvedaja Riin Alatalu. “Osalejaid on kõikjalt üle Eesti ning nii gümnaasiumite kui põhikoolide seast. Samuti on võistlustulle astunud juba mitmete ettevõtete võistkonnad.”

E-mälumängus saab osaleda aadressil http://www.malumang.postimees.ee südaööni, samal aadressil asub ka pidevalt muutuv tulemuste edetabel. 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Küsimused ja vastusevariandid on üles ehitatud nii, et seniseid teadmisi ja loogikat appi võttes on võimalik õige vastus välja nuputada.

Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, seltsid ja sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii kultuuripärandi aastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks. Osaleda saab nii Eestist kui väljaspoolt Eestit.

Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga kutsub täna, 27. märtsil kõiki osalema harivas e-mälumängus, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940.

2013. aasta on kuulutatud kultuuripärandi aastaks, mille raames toimub rohkelt erinevaid sündmusi üle terve Eesti. Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Kultuuripärandi aastal otsitakse nendele küsimustele vastuseid. Täpsemat infot teema-aasta kohta saab veebilehel www.parandiaasta.ee ning Facebookis www.facebook.com/kultuuriparandiaasta.

Müüki jõudsid Võru Folkloorifestivali passid

11.-15. juulini toimuva XIX Võru Folkloorifestivali passid jõudsid müüki Piletilevi müügikohtades ja veebipoes.

Pass tagab festivali ajal sissepääsu kõigile kontsertidele. Vaid rahvuslikule lõunale ja bussireisile peab passiomanik eraldi pileti ostma. Passi saab käepaela vastu vahetada festivali ajal festivalikeskuses, mis asub kultuurimajas “Kannel”.

Festivali passi soodushind on kuni juuni lõpuni 20 eurot, pärast seda tõuseb hind 28 euroni. Festivalile saavad tasuta kõik kuni 7-aastased lapsed (kaasa arvatud). Et vältida lapse vanuse määramisega tekkida võivaid probleeme, palume pöörduda kontserdipaiga piletimüüjate poole, kes panevad dokumendi ettenäitamisel lapsele käepaela.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Lisainfo:

Kadri Valner

XIX Võru Folkloorifestivali tegevjuht

52 88 104

info@vorufolkloor.ee

www.vorufolkloor.ee

Kriminaalsed naljad

Kaks sõbrannat otsustasid kolmanda arvel pisut “nalja” teha: lõid tema nimel suhtlusportaalidesse kontosid ja kirjutasid solvavaid kommentaare. Mis edasi sai, sellest kirjutab juhtivkriminaalametnik Anu Baum ajakirja “Märka Last” 2011. aasta sügisnumbris.

Evelin, Laine ja Ene olid olnud sõbrannad lasteaiast saati. Kui nad olid 5. klassis, tuli nende klassi uus poiss Andrus, kes hakkas kohe kõikidele tüdrukutele meeldima. Andrusele aga meeldis ainult Evelin. Evelinil ei olnud enam
sõbrannade jaoks eriti aega – ta käis nüüd rohkem Andrusega väljas. Laine ja Ene olid sõbranna peale väga kurjad ja otsustasid Evelini arvel natuke “nalja” teha. Nad tegid Evelini nimele kasutajakontosid suhtlusportaalidesse ja kirjutasid sinna teisi, aga ka Evelini solvavaid kommentaare. Et kellelgi ei oleks kahtlust, et tegemist on just selle Eveliniga, panid nad kontode juurde pildid. Kuna tüdrukud olid ju varem kõike koos teinud, logisid nad sisse ka Evelini tegelikele kontodele ja muutsid andmeid, saatsid sõpradele kirju ja lisasid suvalisi inimesi sõpradeks.
Koolis hakati Evelini mõnitama ja teda noriti teadete ja sõnumite pärast, mida ta väidetavalt oli internetti postitanud. Probleeme oli ka Andrusega, kuna Evelin olevat suhtlusportaalis kommenteerinud, kui nõme ja mõttetu kutt ta on. Loe edasi: Kriminaalsed naljad

Ilusat priiuse põlistamise päeva

Tiina Tojak priiuse põlistumise päeva hommikul Pärnu kontserdimaja esisel väljakul. Foto: Urmas Saard

Esimene Eesti aeg – tegelik, de facto iseseisvuse aeg – kestis ühtekokku 7890 päeva, kirjutab Eesti Muinsuskaitse Selst. See moodustus Eesti Vabariigi väljakuulutamise päevast 24.02.1918 ning seejärel ajavahemikust 11.11.1918 kuni 16.06.1940 (kaasa arvatud).

Teine Eesti aeg ehk praegune iseseisvusaeg on kestnud alates 20. augustist 1991 katkematult. Ajavahemik 20.08.1991 kuni 26.03.2013 (k. a.) moodustab samuti 7890 päeva. Seega 27. märtsi esimestel hetkedel võime sümboolselt öelda: uus vabaduse aeg on osutunud pikemaks eelmisest.

Tegemist on ülimalt erilise, ainukordse ajatähisega. Loodetavasti ei kordu see Eesti ajaloos mitte kunagi – see tähendab, et meie riik jääb vabaks.

Videot tänahommikusest “Terevisiooni” Eriprogrammist saab näha ERRi kodulehelt.

Tallinnas esitleb Mari Tammar oma esikraamatut

11. märtsil esitleb TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika üliõpilane Mari Tammar Kapsad raamatupoes oma hiljuti ilmunud esikraamatut „Sõna Raamat. Vaimuilmast nüüd ja muiste.“

Kirjastuses Tänapäev ilmunud raamat räägib sõna jõust ja meie esivanemate usust sellesse. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et see jõud ei ole tänapäeval kuhugi kadunud, vaid eksisteerib meie kõigi jaoks käeulatuse kaugusel. Raamatusse on kogutud valik regilaulutekste ning rahvaste loitse ja palveid, mis aitavad avardada sisemist silma ja ühendavad meid universumi harmoonilise tervikuga. Tegemist on uudse lähenemisega meie esivanemate suulisele pärandile. Loe edasi: Tallinnas esitleb Mari Tammar oma esikraamatut

Haanja maratoni võitis Anti Saarepuu

Täna Haanjas peetud Estoloppeti suusasarja kuuenda etapi võitis Võrumaalt pärit sportlane Anti Saarepuu. Mees läbis 42 km ajaga 1:55:40. Pea kaks minutit hiljem ületas finišijoone Sparta spordiklubi esindaja Martti Himma, kelle lõpuajaks fikseeriti 1:57:32. Ajaga 1:58:30 jäi kolmandaks Martin Nassar.

Kiireim naine oli Karupesa Team’is sõitnud Laura Rohtla, läbides distantsi ajaga 2:15:40 ja lõpetades üldjärjestuses 54. kohal. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 981 ja lühikesele 270 suusatajat.

22 km rajal võidutses Karl-Cardo Mere, kelle lõpuajaks fikseeriti 1:20:05. M15 klassi kiireim oli Kevin Limbo ajaga 1:25:31, lõpetades üldjärjestuses 2. kohal. N15 klassi arvestuses tunnistati parimaks Liis Jääger, ajaga 1:31:27. Neiu tulemus andis talle lõpuprotokollis 13. koha.

Kodurajal võidutsenud Anti Saarepuu sõitis lõviosa maratonist uhkes üksinduses. “See oli umbes kümnendal kilomeetril, kui avastasin, et järgmise mehega on vahe sees ja ma polegi selleks mitte midagi erilist tegema pidanud. Tegelikult oli lihtsalt plaan päikeselist ilma ja suurepärast rada nautima tulla, aga vend Asko oli nii head suusad teinud, et pidin lihtsalt eest ära sõitma, muidu oleks külm hakanud,” suusatas Saarepuu üle finišijoone laia naeratusega suul, tehes enne ajavõtumati ületamist kohalikule ergutuskoorile tänuks sügava kummarduse.

Suuski nurka mees veel ei viska. “Märtsi lõpus tahan kindlasti ka veel Eesti meistrivõistlustel sõita. Naudin suusatamist seni kuni lund jätkub.”

41. Haanja Maraton oli ühtlasi ka 16. Estoloppeti rahvaspordiürituste hooaja viimaseks etapiks. Alates sarja loomisest on sõidetud 71 suusamaratoni, lumepuudusel on ära jäänud viis. Kõik seni toimunud maratonid on läbinud seitse suusatajat – Kristjan Lood, Sulev Muru, Indrek Pak, Ulvar Pavlov, Arvo Raja, Kaarel Toss ja Margus Viisut.

41. Haanja Maratoni tulemused leiab veebilehelt: http://championchip.ee/

Eestkosteorganisatsioonid nõuavad hasartmänguseaduse muutmise seaduse sisuanalüüsi

Eesti laste ja perede eestkosteorganisatsioonid kogunesid, et arutada omapoolset nägemust seoses hasartmänguseaduse muutmise seadusega, millega üllatuslikult soovitakse muuhulgas likvideerida Hasartmängumaksu Nõukogu.

Üheskoos valmis pöördumine Vabariigi Presidendile, õigukantslerile, Riigikogule, rahandusministeeriumile, sotsiaalministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile ning Vabariigi Valitsusele. „Oleme seisukohal, et hasartmängumaksu seadus ja selle rakendus moodustab olulise osa laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste õiguste ja kaitse süsteemist,“ seisab pöördumises. Me oleme olukorras, kus 2011 aastal riigi poolt vastu võetud Laste ja perede arengukava nõuab stabiilsust ning lapsed ja pered tuleks seada prioriteedis mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Sellisel hetkel ei saa ilma sügava kaalumiseta seada löögi alla organisatsiooni, mis ka eelnimetatud arengukava järgi peaks toetama vabasektori potentsiaali. Loe edasi: Eestkosteorganisatsioonid nõuavad hasartmänguseaduse muutmise seaduse sisuanalüüsi

Head lasteraamatud 2012 on selgunud!

MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2012. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast taas kord välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda. “Hea lasteraamat õpetab õigeid väärtusi ja näitab nende rakendumist elus lapsele arusaadaval viisil. Nii aitab hea lasteraamat täita lastekaitse eesmärke ja kes muu kui Lastekaitse Liit peab nii hindamatu abilise teiste hulgast üles leidma,” ütleb MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.

Kord aastas hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kuni 12aastastele mõeldud raamatuid: Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool, lasteraamatukogude töötajad ja õpetajad. Loe edasi: Head lasteraamatud 2012 on selgunud!

Head vabariigi aastapäeva!

Eesti Lastekirjanduse Keskuses avati kaks illustratsiooninäitust

282671_502409213131204_2000790632_n — Marko Pikkat näituse avamisel

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis saab näha kujunduskunstniku ja illustraatori Tiia Metsa (1973) suurejoonelist isikunäitust „Pildid sahtlist”.

Tiia Mets näitusest: „„Pildid sahtlist” on väike tagasivaade kümne aasta jooksul joonistatule. Esimene illustratsiooninäitus, millel osalesin, oli 2003. aastal toimunud Tallinna Illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Osa pilte on sündinudki vaid eksponeerimiseks. Olles küll raamatutekstidel põhinevad illustratsioonid, on need teostatud vabamas vormis ja suuremas formaadis, et oleksid huvitavad vaadata ka näitusekülastajale. Spetsiaalselt raamatu jaoks tehtud pildid on rangema lahendusega, arvestades trükkimiseks vajalike omadustega. Näitus on pühendatud raamatu, sõna ja pildi olulisusele kultuuriloos, tänu millele teame möödunud aegade inimeste elust, tavadest, elukeskkonnast.” Käesolev on autori kuues isikunäitus.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Trepigaleriis on väljas noore kunstniku, Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse eriala üliõpilase Marko Pikkati (1987) isikunäitus „Kuupuu”.

Marko Pikkat tegutseb karikaturistina (Nelli Teataja nädala karikatuur, kaastöö huumoriajakirjale Pilkaja) ja koomiksiautorina, teeb kaastööd lasteajakirjadele, on illustreerinud ka ühe lasteraamatu (Eve Rist. „Külakoolikell”, 2009). Kujundab kaarte, kutseid jm, joonistab tellimisel pilte. Alates 2010 annab välja autorikalendrit (ise kirjutab muinasjutud, illustreerib ja kujundab).

Marko Pikkat näitusest: „See on minu kolmas isikunäitus. Näitust iseloomustavad kõige enam sõnamängud. Eesti keel on väga rikkalik ja mänguline ning see on mind alati paelunud. Nii ongi viimasel ajal sündinud palju mitmetähenduslikke pilte – ühendades enda lemmikteemad. Need on kõik iseseisvad tööd, mille läbiv joon on siirus ja soojus. Natuke naiivsed ja kohmakad tegelased oma laias mängumaailmas.”

“Ettevõtlik naine 2012” on talunik Piret Pihel

22dad6ca968996b56e7b167933f9ab16 — Laureaat Piret Pihel

Mittetulundusühing ETNA Eestimaal andis 8. veebruaril juba kuuendat korda välja ettevõtliku naise tiitli, mille tänavu pälvis Tapa valla talunik ja sealse kultuurielu üks vedajaid Piret Pihel, seisab pressiteates.

“Võib öelda, et Piret on naine nagu orkester: ta peab talu, mille suurus on koos rendimaadega 150 ha, sõidab ise traktoriga ja harib maid. Teisalt osaleb ta aktiivselt Tapa valla kultuurielus, korraldades möödunud aastal Tapa valla kultuurikonverentsi ning valla muusikapäeva,” põhjendas valikut MTÜ ETNA Eestimaal esinaine Sirje Vällmann.

Piret Pihel on ka Lehtse Talunike Seltsi esinaine ning ta kuulub Eesti Talupidajate Keskliidu juhatusse, samuti on ta Tapa vallavolikogu liige. Samuti oli Piret Pihel kunagise Lehtse valla vallavanem, olles toona üks vähestest naisvallavanematest Eestis.

Sirje Vällmanni sõnul on Piret ääretult sihikindel inimene, mida kinnitab ka asjaolu, et Piret Pihel tegutses aastaid tipptasemel laskespordiga.

Piret Pihel sai lisaks ettevõtliku naise tiitlile ka hõbesõle Riigikogu Naisteühenduselt.

2003. aasta jaanuaris tegevust alustanud MTÜ ETNA Eestimaal eesmärk on toetada maapiirkondades tegutsevaid naisettevõtjaid ning ettevõtlusega alustada soovivaid naisi.

Tiitlit Ettevõtlik Naine on ETNA Eestimaal välja andnud juba kuuel korral ning eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Heli Viedehof, Kristel Habakukk, Kaja Kesküla, Piret Talistu ja Reet Maadla.

Perede tasuta õigusnõustamine jõuab Skype’i teel Hiiumaale

Hiiumaa pered saavad alates märtsist tasuta õigusnõustamist ka Skype’i vahendusel.

«Kuna kümnendi alguses käisid mandri advokaadid õigusküsimustes Hiiumaal nõustamas, siis tekkis advokatuuril mõte proovida Hiiumaal ka pereõiguse projektiga. Nii leitigi lahendus, mis lubab vahetult anda õigusnõu, kuid mida ei sega näiteks Tallinna advokaatide ning Hiiumaa inimeste geograafiline vahemaa,» ütles advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.

Lahendusega tulid välja Eesti Advokatuur, MTÜ Lastekaitse Liit ning Hiiumaa Lastekaitse Ühing projekti «Hea nõu lastega peredele».

Advokatuur on otsinud erinevaid võimalusi, kuidas 2010. aastal alanud perede õigusnõustamist mujale Eestisse laiendada.

Nõustamine hakkab toimuma Kärdlas asuvas Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskuses (HUPS) aadressil Uus tn 2b. Kuna vestlusteks on vaja privaatsust ja täielikku konfidentsiaalsust, on olemas eraldi ruum koos vajaliku arvuti, internetiühenduse ja Skype’iga. Nõustamine toimub kolmapäeviti kell 15.00 – 18.00 ja ühe nõustatava tarbeks eraldatakse 45 minutit. Probleeme arvuti või interneti kasutamisega nõustab kohapealne töötaja. Lisaks tutvustatakse nõustamisel ka riigi õigusabi olemust ning abi saab ka asjakohaste abitaotluste vormistamisel.

Perenõustamises on kolm põhilist probleemide kategooriat Loe edasi: Perede tasuta õigusnõustamine jõuab Skype’i teel Hiiumaale

Kose Vaba Aja Keskuses toimub täna tervise- ja teraapiaringis “Häälejooga”

Õpituba juhendab häälejooga looja, hääle- ja muusikaterapeut, TÜ õppejõud Eve Lukk. Häälejoogaga tegelemine aitab vähendada stressi, parandada inimese üldist kehalist ja tervislikku seisundit. See tugevdab siseelundeid ja korrastab nende tööd, suurendab painduvust ja tasakaalu. Häälejoogast on abi nina-neelu-kurgu-kõri piirkonna probleemide, nõrga, jõuetu hääle ja ülakeha pingete, samuti enesevalitsemise- ja keskendumisraskuste puhul. Häälejooga soodustab ebakindluse ületamist eneseväljendamisel ja suhtlemisel.

Õpituba leiab aset 12. veebruaril kell 18 – 19:45 Kose Vaba Aja Keskuses (aadressil Puhkekodu tee 55b, Tallinn). Osalemiseks ei ole vaja lauluoskust, piisab joogamatist, mugavatest riietest, soojadest sussidest-sokkidest. Osalustasu on 10 €

Lisainfo ja registreerumine: kristi.arendi@gmail.com või tel 52 19 097. Täpsemat infot leiab ka kodulehelt

Sõber sõbrapäevaks palmi alla!

Tallinna Botaanikaaeda saavad sõbrapäeval, 14. veebruaril, kaks sõpra ühe pääsmega.

Kas tead, millisest puust valmistatakse paberit Hiinas või miks on saanud mõni taim endale nimeks hambuline kõlupea? Subtroopikas õitsevad erivärvi jasmiinid, kaunis rooshibisk, hurmav austraalia kannike jpm. Kõike seda ja palju muud näeb Tallinna Botaanikaaias 14. veebruaril sõbra või armsamaga tulles eriti soodsalt.

“Vaatamata külmadele ilmadele on heade sõprade kohtumispaigaks kahtlemata troopiline botaanikaaed”, sõnab Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. „Lopsakate taimede, troopilise kliima ja ehtsa linnulaulu saatel on võimalik läbida ümbermaailmareis kõigest tunniga,“ lisab Kähr.

Pakkumine kehtib 14. veebruaril naeratavatele sõpradele.

Tallinna Botaanikaaia kasvuhooned on huvilistele avatud iga päev kell 11-16, avamaakollektsioonid kuni 17.00.

Riia turismimessil tutvustati Valgamaad

Valgamaa Arenguagentuur ja Sangaste Rukkiküla tutvustasid maakonna puhkamisvõimalusi 8. – 10. veebruaril Riias toimunud turismimessil BALTTOUR 2013 üheskoos sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism. Ees ootab rahvusvaheline
turismimess Tourest 2013 Tallinnas.

Valgamaad tutvustasid Baltimaade suurimal turismimessil Balttour Valgamaa Arenguagentuuri turismispetsialistid, SA Otepää Turism infokonsultant, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni ja Tartemik OÜ esindajad.

Vahetult enne messe valmisid Arenguagentuuri poolt koostatud loodustrükis „Valgamaa ja Otepää – Lõuna-Eesti pärlid“ 6 keeles, kultuurikalender „Valgamaa sündmused 2013“ eesti, inglise ja vene keeles ning eesti-, vene- ja inglisekeelne Valgamaa infotrükis koos maakonna ja linnade kaartidega. Messikülastajatele jagati infot nii maakonnas kui ka kogu Eestis pakutavate puhkamisvõimaluste ja sündmuste kohta.

Suur hulk Balttouri külastajad on käinud Valgamaal mõned aastad tagasi ja tundsid huvi just uute teenuste ning toodete vastu. Palju räägiti ka Otepääst kui suurepärasest sporditurismi sihtkohast.
Loe edasi: Riia turismimessil tutvustati Valgamaad

Tallinna noortekeskused kutsuvad vastlarallile põnevaid kelke ehitama

Täna, 12. veebruaril kell 16.00 saavad Tallinna noored kokku Kopli noortekeskuse õuel (Kopli 98), et vastlaliugu lasta ning võistelda kelgu ehitamises.

Üritusest „Vastlaralli“ saavad osavõtjad kaasa lüüa mitmel viisil. Traditsioonilisele vastlapäeva liu laskmisele saab osaleda ka kelgu ehitamises ja selle katsetamise võistlusel. Iga võistkond saab lahendamiseks ka üllatusülesande, mis määratakse vastavalt ilmastiku oludele.

Osalemine on kõigile tasuta ning liulaskmiseks on vajalik kelgu olemasolu. Ootame kõiki noori vanuses 7-26 aastat. Parimatele väärtuslikud ja põnevad auhinnad.

„Vastlaralli“ toimub Tallinna noortekeskuste vahel viiendat korda. Üritusele on kutsutud kõik Tallinna noortekeskused, et tähistada noortega üheskoos vastlapäeva. Kõigile vastlapäevast osavõtjatele pakutakse ka vastlakuklit ning kuuma teed.

Üritust korraldab Tallinna Noorsootöö Keskus ning toetavad Skypark, Lasergame ja Kalev Spa.

Tartu Maratoni peaproov möödus edukalt

Open Track_Ardo S2ks — Foto:Klubi Tartu Maraton

Pühapäeval toimus 1268 suusataja osavõtul Tartu Maratoni peaprooviks kutsutud Tervis Plussi 12. Tartu Maratoni Naistesõit ja 2. Tartu Teatemaraton.

„Maratoni peaprooviks kutsume üritust just seetõttu, et ettevalmistused on samasugused nagu nädala pärast Tartu Maratonil. See annab väga hea võimaluse näha, kus peaks midagi teistmoodi tegema, mida veel paremaks teha,“ sõnas Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu.

Päev pärast peaproovi kokkuvõtet tehes on klubi Tartu Maraton turundus- ja kommunikatsioonijuht Greete Kempel tuleva nädalavahetuse suhtes optimistlik. ”Peaproov näitas, et üldiselt on kõik hästi. Arvestades ilma ja olukorda on rajaolud väga head ja nädalavahetuseks lubatud viis kuni seitse miinuskraadi tulevad vaid kasuks. Lumepuuduse üle kurtma ei pea. Eilne päev oligi pigem mõtisklemise koht” Ainukese paranduskohana toovad korraldajad välja vajaduse tulevaseks maratoniks tuua välja rohkem laudu ja inimesi teeninduspunktidesse. Põhimaratonil on ju aga ka pea seitse korda rohkem osavõtjaid, kui seda oli nädalavahetusel. Loe edasi: Tartu Maratoni peaproov möödus edukalt

Uus näitus Tallinna Botaanikaaias “Iidsete aegade taimed, pitsatpuust pajuni”

26. jaanuarist kuni 3. veebruarini saab külastada Tallinna Botaanikaaia selle aasta esimest näitust „Iidsete aegade taimed, pitsatpuust pajuni“.

Tutvutakse taimeriigi arengulooga alates iidsetest aegadest, kui inimese jalg polnud veel maapinda puutunud kuni tänapäevani, kus inimtegevuse tagajärjel on palju taimeliike hukkunud või hukule määratud. Vaadata saab lähemalt ka kivisöeajastu uhket ja lopsakat taimestikku, selle asendumist okaspuude ja palmlehikutega ning esimeste õistaimede tekkimist.

“Tahame ka alanud aastal näitustega meie külalisi üllatada ja sealse infoga taimedest üha uusi ja huvitavaid fakte ja külgi välja tuua“, seletab Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. „Seepärast alustame uut näituste aastat meile ebatavaliste taimede tutvustamisega. Näiteks taimed nagu pitsatipuu, soomuspuu, sammaspuu jt, olid olemas juba enne dinosauruste hiilgeaega. Lisaks näeme taimi, kes elasid üle jääajad ja on elus tänaseni,“ lisab Kähr.

Näituse kuraatoriteks on Krista Kaur, Taimi Puusepp ja Urmas Laansoo Tallinna Botaanikaaia keskkonnahariduse osakonnast.

Tallinna Botaanikaaia koduleht

Kohtla-Nõmme Rahvamajas räägitakse turvalisusest meie ümber

Mälumäng “51. Kloostriturniir” Pirital

Sel laupäeval, 26. jaanuaril algusega kell 12.00 toimub Pirita Vaba Aja Keskuses “51. Kloostriturniir – PK 75. juubel”. Esitatakse 75 küsimust sõnas, helis, pildis ja esemetena. Mäng on mõeldud 3-liikmelistele võistkondadele, aga tulla võib ka üksi või kahekesi, sest ka kohapeal saab moodustada võistkondi. Mäng on kauaaegse mängujuhi Peeter Kubo juubelimäng. Peeter Kubo on Pirita VAKis 11 aasta jooksul (2001-2012) juhtinud ja läbi viinud 72 mälumängu, millest on osa võtnud ligi 3500 mälumängurit üle Eesti.

Mängima oodatakse mälumängureid ning auhinnalaud on rikkalik!

Pirita Vaba Aja Keskuse koduleht

“Jälg 2013“ – rahvusvaheline kelgukoeraspordi võistlus

Sel nädalavahetusel, 26.01. – 27.01. leiab Tehvandil aset rahvusvaheline kelgukoeraspordi võistlus “Jälg 2013“. Sprindidistants toimub Tehvandi matkarajal, esmakordselt Eestis leiab aset ka keskpikamaa distants, kus võisteldakse nii Kekkose kui Tehvandi matkaradade erinevatel rajalõikudel ning Tartu maratoni suusarajal.

Võistluse ühe päeva piletihind (mis sisaldab käepaela ning istekohta tribüünil) täiskasvanutele on 5 €, sooduspilet (õpilased, üliõpilased, pensionärid) on 3 € ning alla 7-aastased lapsed pääsevad sisse tasuta. Kahe päeva piletihinnad on vastavalt 8 € ning 6 €

Tule osalema või kaasaelama ning saa osa kelgukoerte ja kelgukoeraspordi kaasahaaravast maailmast!

Rohkem infot kodulehelt

Täna toimub Vinni Talvepunn

26.01. algusega kell 11 toimub rahvusvahelise lumepäeva raames Vinni talvepunn. Kavas on nii võrrijalgpall, võrrisõidu sprindietapp, isa-poja võistlus ja saanisõit. Võistlused leiavad aset Vinni-Pajusti Gümnaasiumi juures ja Vinni-Pajusti tammiku terviserajal.
Lisainfo: www.vinnipunn.ee

Tule osale Red Bull Snow Kayakil

26.jaanuaril saab Kuutsemäe nõlvalt hoopis isemoodi alla sõita – Red Bull Snow Kayak annab kõigile 16+ huvilistele võimaluse kajakiga lumel kelgutada ja uutmoodi talverõõme nautida. Võistlus on invdividuaalne ja kvalifikatsioonid algavad kell 12.00. Kvalifikatsioonidest selgitatakse aegade alusel välja 64 parimat, kes jätkavad finaalvõistlusel.

Eelregistreerida saab aadressil www.redbull.ee või alates kell 12.00 võistluspäeval kohapeal. Kiivrid ja kajakid saab korraldajatelt. Üritus ise algab kell 14:00.

Auhinnad panevad välja GoPro ja Seiklusfirma 360 kraadi:
I koht: kajakimatk Hiiumaa laidudele 4 inimesele + GoPro Hero3 white edition
II koht: kajakimatk Tallinna lahel 4 inimesele + GoPro Hero3 white edition
III koht: kajakimatk Tallinna lahel 4 inimesele + GoPro Hero3 white edition

NB! Nii osalemine kui ka pealtvaatamine on tasuta!

Näitus “Postinstrumentum” Pärnus

Pärnu Linnagaleriis on kuni jaanuari lõpuni avatud interaktiivne näitus

372900_543722708972208_1195308436_n

“Postinstrumentum”.

“Postinstrumentum” on interaktiivne näitus, mis annab ülevaate seni kaks aastat väldanud masina-esteetilisest sound-art projektist. Lisaks tehnoloogilistele helimasinatele on eksponeeritud ka dokumentatsioonid esinemistest Eestis, Lätis ja Leedus.

Instrumentaarium, mida kasutatakse kaasaegse akadeemilise muusika mängimisel, pärineb oma tsentraalses osas mitme sajandi tagusest muusikainstrumentide evolutsioonist (mõistagi kasutatakse ka kõike muud mis kätte juhtub ja häält teeb, aga klassikaliste viiulite, oboede ja klarnetite rakendatust pole see kuigivõrd vähendanud). Peamine probleem niisuguse esituspraktikaga seisneb selles, et pillide evolutsioon liikus tempereeritud häälestuse võimalikult efektiivse ja heakõlalise kasutamise suunal. Kõik need traditsioonilised pillid arendati välja selleks, et muusika kõlaks kokku nii kõrvasõbralikult ja «hästi» kui vähegi võimalik. Operatsioonid mürade ja atonaalsusega ei kuulunud nende pillide evolutsiooni eesmärkide hulka.

Tulemus on ühene. Klassikalistel pillidel puudub mürade esitamiseks vajalik/sobilik tämbriline iseloom ja tempereeritud häälestus mürade esitamiseks tundub nagu katse kokteilikõrrega merd tühjaks juua.

See tähendab, et müradega adekvaatselt töötamiseks on vaja teha uued pillid, sellised, mille iseloom algusest peale ongi orienteeritud mürade esitamiseks.

Avatud on näitus EHE EHE

GaleriiPINK Tallinnas on hetkel Tallinna klaasikunsti meka, sest Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti tudengid on seal avanud oma ühisnäituse.

Klaas on tugev ja õrn, külm ja kuum, sile ja terav, läpipaistev ja tuunjas. Igaüks tunnetab klaasi erinevalt ning just talle omaselt. Sellest ideest lähtuvalt on iga näitusel osalev noor kunstnik mõtestanud enese jaoks lahti klaasi kantavuse ehtena. Klaas on materjal, mille hinge õpitakse tundma kogu elu ning mis kannab endas lõputuid võimalusi.

Oma ideid klaasis tutvustavad publikule Sandra Allemann, Natalja Jemets, Marilin Kristjuhan, Kristiina Oppi, Aleksandra Pavlenkova, Birgit Pählapuu, Caspar Sild, Maria Tamm ja Maarja Treufeldt

Juhendaja: professor Mare Saare

Lisainfo Facebookis.