Maris Lestberg

Pühapäeval toimub Harku rabas Rabajooks

Rabajooksu algatajad ja korraldajad 2003 aasta kokkusaamisel. Fotol vasakult Ants Vikerpuur, Uno Martinson, Väino Ermel, Oskar Lindt, Enno Raag, Valeri Vesselov ja Ants Jakobson.

Pühapäeval, 12. oktoobril toimub Harku raba teedel 82. Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1600 lõpetanut saavad vimpli.

Rabajooksu korraldustoimkond juhib tähelepanu, et tegemist on eelkõige rahvaspordiüritusega, osalejatel tuleks võimalike vigastuste vältimiseks valida kindlasti sobiv jooksutempo. Samuti on palve kõigile koeraomanikele, et loomi rajale kaasa ei võetaks, sest see häirib teisi jooksjaid.

Üritust korraldavad Nõmme linnaosa valitsus ja Sweco Projekt AS. Toetajad on AS Jalajälg, Viking Line, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Fortuna Optika, Postimees, AS Ilves-Extra, Kaitseliidu Nõmme malevkond.

Rohkem infot leiab Rabajooksu koduleheküljelt www.rabajooks.ee.

Keskkonnaamet alustab Võrus loodusõhtute sarjaga

Loodusõhtud saavad toimuma üks kord kuus Võru Kultuurimajas Kannel. Esinejateks on kutsutud looduse tundjad, oma ala eksperdid, loodusfotograafid – inimesed, kes soovivad oma kogemusi ning teadmisi jagada.

Kuulama ja vaatama on oodatud kõik loodushuvilised!

Esimene loodusõhtu “PÄEVALIBLIKAD” toimub Kultuurimaja Kannel II korruse väikeses saalis teisipäeval, 14. oktoobril kell 18.00-20.00.

Külla tuleb bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes, kes näitab pilte ja räägib erinevatest Eesti päevaliblikatest. Juttu tuleb liblikate elupaikadest, elukäigust ning sellest, mis mõjutab liblikate mitmekesisust.

Loodusõhtul osalemine on tasuta!

Loodusõhtut korraldab Keskkonnaamet SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Taskukoerad aitavad metsloomi

Chihuahua Sõprade Liit korraldab 12. oktoobril kell 14 väga erilist heategevuslikku moeshow’d Solaris Keskuse aatriumis, kus punasel vaibal on modellideks taskukoerad chihuahuad ja ka üks toekas mops.

Sel aastal kogub üritusel annetusi Imeloomade Selts, mille tegevuseks on traumajärgsete metsaloomade järelravi. Selts vajab raha eelkõige puuride ostmiseks, milles erineva suurusega loomad saaksid enne metsa tagasilaskmist rahulikult paraneda.

Laval annavad endast parima 9 üliarmast chihuahuat ja mops Jassu, kes kannavad Cedrelle ja Glamuursed Käpakesed toodangut ning Rootsis alustatud firma MERÏKH nahast kotte ja koertele mõeldud tarvikuid.

Õhtut juhib Miss Estonia Madli Vilsar.

Kõikide kohalviibijate vahel loosib ajakiri Mood vastutav väljaandja Tiiu Järviste välja ajakirja Mood tellimuse kuueks kuuks.

Kogupereüritusele on oodatud ka koerad ja kassid.

Toidupank kutsub toidukogumispäevale järgmisel nädalavahetusel

18. oktoobril on Toidupanga toidukogumispäev. Kampaaniaga liitunud 31 kaupluses, millest viis osaleb esmakordselt, on võimalik kohalikule toidupangale kaupa annetada kell 10-19. Käimas on vabatahtlike registreerimine, kõik on oodatud.

Toidukogumispäev on üle-eestiline toidupankade heategevusaktsioon, mis annab eraisikutele võimaluse aidata kohalikke puuduses elavaid peresid. Allpool loetletud kauplustes saab kohaliku toidupanga jaoks annetuse teha laupäeval, 18. oktoobril, kuid siin-seal on võimalik Toidupanga punaseid põlli kandvaid vabatahtlikke kohata juba ka reedel või siis hoopis pühapäeval.

Vajatakse juurde vabatahtlikke!
Toidukogumispäeva heaks õnnestumiseks kustume appi kõiki tegusaid inimesi, kes on valmis kinkima oma nädalavahetusest kolm tundi ning aitama aktsiooni läbi viia.
Tegevus toimub kolmes vahetuses: kell 10-13, 13 -16, 16-19.
Registreerumine!

Registreeruda saab nii üksi kui grupiviisiliselt. Hea mõte on panna kokku oma väike meeskond (kolleegid, sõpruskond vm) ning veeta koos üks heategus ja tore päev.

Vabatahtlike ülesanne on jagada infot ning aidata Toidupangale annetatud toidukaup kokku koguda ja transpordiks valmis panna. Pärast toidupanga lattu jõudmist jagatakse kogutud toidukaup iganädalaste toiduabipakkide koostises kohalikele puuduses elavatele peredele.

Annetustena on oodatud “parim enne”-tüüpi toidukaup, näiteks konservid, toiduõli, purgisupid, kuivained, hommikusöögihelbed, pudrumaterjal. Ka moosid-mahlad ja tervislikud maiustused.

Loe edasi:

KÜSK: vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor 2015

Taotlusvooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs (kirjapanduna taotlusvormis):

oma ühenduse arenguvajadustest – tegevusvõimekuste erinevatest komponentidest, mis arendamist vajavad. Ühenduse eneseanalüüs peab olema põhjalik ning tulevikku vaatav, sihiks organisatsiooni põhikirjaliste eesmärkide kõige efektiivsem ja operatiivsem saavutamine
oma tegevuse mõju senisest hindamisest ning selle kommunikatsioonist.

Toetust saab taotleda vähemalt üheaastane avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes ei ole avaliku sektori ega äriühingute valitseva mõju all. Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi. Ka katusorganisatsioonid ja võrgustikud on taotlema oodatud.
NB! Ei toetata taotlejaid, kes taotlemise hetkel on ellu viimas KÜSKi toel eelmist arenguhüppe taotlusvooru (AH14) projekti.

Soovitame projekti elluviimisesse kaasata eksperte/konsultante, kes ühingut projektiperioodi jooksul nõustavad saavutamaks eesmärgiks seatud arenguhüpet ning hindamaks projekti tegelikku mõju. NB! Oleme loomas soovituslike konsultantide andmebaasi – info loodame üles panna novembriks. Kindlasti on ühingu arengu kavandamise teemal kompetentsed maakondlike arenduskeskuste konsultandid, kelle poole pöörduda nii projekti ettevalmistamisel kui ka elluviimisel. Andmebaas saab aga kajastama lisaks neile teistegi konsultantide kontakte. Sellesse baasi kandideerimiseks kuulutame konkursi välja oktoobri alguspoolel.

Loe edasi:

Parim mahetootja 2014 on Konju mõisa talu

Eesti parimaks mahetootjaks 2014 valiti Konju mõisa talu Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiimatoodete valmistamisega. Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi toodetav Urvaste kama.

“Klassikalise põllumajanduse kõrvale on tekkinud väga teadlik mahetootmine. Hektarite arv mahetootmises on hüppeliselt kasvanud, kuid peame pingutama selle nimel, et kodumaine mahetoodang jõuaks üha enam ka valmistoodetena kaubandusse,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar tänukirjade üleandmisel. “Huvi Eesti mahetoodete vastu on järjest suurenenud ja ka tootjad oskavad üha paremini mahekaupa välja pakkuda.”

Välja anti tiitlid “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014”. Fotod auhinnatseremooniast!

“Parim mahetootja 2014” on R Capital OÜ (Konju mõisa talu) Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiima tootmise ja töötlemisega. Teise preemia sai Arne Kokla Tõnise talust Hiiumaal ja kolmanda preemia sai Ants Schmidt Tuuma talust Võrumaal.

“Konju mõis väärib tunnustust eelkõige sellepärast, et nad on väga aktiivselt panustanud tarbijate teavitamisse ja tegelenud mahetoidu tutvustamisega. Talu peremees Martin Repinskiarendab tõsiselt kitsekasvatust, neil on üle 200 lüpsikitse ja tegelevad nii kitse- kui lehmapiima otsemüügiga,” rääkis Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi “Urvaste kama”, teise koha sai OÜ Pagar Võtaks kanepiseemnetega rukkileib Öko eest ning kolmanda koha OÜ Wilawander mustsõstrasiirupi eest. Publiku lemmikuks valiti OÜ LaMuu Pistaatsiajäätis.

“Valikus oli palju erinevaid tooteid – piimatooted, mahlad, küpsetised. Eriti hea meel on, et turule on tulnud ka esimene valmistoode mahelihast,” ütles Airi Vetemaa. “Parima mahetoote Urvaste kama puhul on tegemist traditsioonilise tootega. Tore on see, et seda kama toodavad kohalikud aktiivsed naised.”

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:

OÜ La Muu sidrunisorbett – Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
OÜ Allew Magusameistri šokolaaditrühvel puidust kinkekarbis – Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
OÜ Koplimäe talu tatraküpsised – Oma talus kasvatatud tatra väärindamine;
Sirloin OÜ vinnutatud liha “Traditsioonitruu” – Esimene Eesti maheveiselihast valmistoode.

Tootjakonkursile kandideeris kaheksa mahetootjat üle Eesti. Parima mahetoote konkursile esitati kokku 36 toodet 14 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja -toodet valiti viiendat korda.

Käivitus meestele suunatud kampaania “Mees peab olema viljakas”

Eile, 15. septembril algas ja 5. oktoobril lõppeb üle-eestiline puu- ja köögiviljade kampaania “Mees peab olema viljakas”. Kampaania keskendub meestele vanuses 20-40 aastat. Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Kärt Russaku selgitusel soovitakse selle kampaania käigus suurendada meeste teadmist, kuidas puu- ja köögiviljade söömine (minimaalselt 5 portsjonit päevas) aitab tervist hoida või parandada. “Soovime lihtsustada sihtrühmal soovituse täitmist, pakkudes inspiratsiooni ja tuge ning sihtrühma sellel perioodil aktiivselt kaasata.”

Tervisespetsialisti sõnul on lühidalt puu- ja köögiviljade söömise kasu tervisele järgmine:

Aitavad hoida või saavutada normaalset kehakaalu
Neis leiduvad ained aitavad ennetada haigusi (vähid, südame-veresoonkonna haigused jne)
Aitavad kaasa immuunsüsteemi tugevdamisele
Aitavad vererõhku kontrolli all hoida
Aitavad hoida vere kolesteroolitaset kontrolli all

Soovitus on süüa minimaalselt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas. 1 portsjon = 100 g ehk umbes üks peotäis. Köögiviljade hulka loetakse ka külmutatud, konserveeritud, kuivatatud kujul viljad, isegi mahl (teatud piirangutega). Russak juhib tähelepanu sõnale “minimaalselt”, väidetavalt pole selle mõiste sisulisele tähendusele eelnevalt kommunikatsioonis piisavalt keskendutud. Soovitav kogus on seotud kehakaaluga, seega meestele on kindlasti soovitatav süüa isegi rohkem kui 5 portsjonit päevas.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014 raames.

Viljandi maavalitsuse tervisetuba korraldab puu- ja köögivilja kampaania raames mitmeid erinevaid kõikidele maakonna igas vanuses ja -soost inimestele, mille kohta leiab lisainfot Tervisetoa koduleheküljelt või FB lehelt!

EAS: piirkonna ettevõtte kategooria finalistid on Dale LD., Loodusvägi ja Pintmann Grupp

Dale LD. AS (Hiiumaa), Loodusvägi OÜ (Tallinn) ja Pintmann Grupp OÜ (Võrumaa) konkureerivad aasta piirkonna ettevõtte peaauhinnale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) konkursil Ettevõtluse Auhind 2014, mille võitjad selguvad 9. oktoobril.

Võrumaa ettevõte Pintmann Grupp OÜ opereerib Kubija hotell-loodusspaad, mille juurdeehitusena avati 2012. aastal spaa-ja saunakeskus ning kaasaegne Euroopa tasemel unekliinik. Ligi 50 töötajaga ettevõte paistab silma motiveeriva tööandjana ning on võitnud Eesti klientide usalduse, kelle osakaal ulatub ligi 80 protsendini. Ettevõtte 2013. aasta käive oli 1,8 miljonit eurot.

Tallinnas tegutsev Loodusvägi OÜ on pühendunud kodumaiste mahetoodete väljaarendamisele, tootmisele ja turustamisele Euroopas. Mullu 265 000 eurose aastakäibe saavutanud ettevõte kasvatas viimase kahe aastaga oma tooteportfelli neljalt tootelt 55-le ning arengule on hoogu andnud mahetoodangu ekspordi alustamine Soome, Rootsi, Taani, Belgia ja Ühendkuningriigi turule. Ettevõtte kaudu saavad oma toodangut turustada mitmed Eesti väiketootjad.

Hiiumaa ettevõte Dale LD. AS tegutseb juba 1991. aastast ning 2013. aasta käive ulatus 3,9 miljoni euroni. Ligi 50 töötajaga ettevõtte konkurentsieelised tulenevad ettevõtte pikaajalisest tehnoloogilisest ning ettevõtte juhtkonna kogemustest, samuti tootmise paindlikkusest ja kvaliteedist. Dale LD. on väga hinnatud tööandja ning panustab kohaliku kogukonna arengusse.

Aasta piirkonna ettevõtte konkursil tunnustatakse ja tuuakse teistele eeskujuks majanduslikult edukaid, peamiselt siseturule suunatud väikeettevõtteid, mille käive või bilansimaht ulatub kuni kümne miljoni euroni ja mis on olulise piirkondliku mõjuga, kaasa arvatud Harjumaal või Tallinnas.

Loe edasi: EAS: piirkonna ettevõtte kategooria finalistid on Dale LD., Loodusvägi ja Pintmann Grupp

Laiuseväljal koguti allkirju õigeusu kiriku kabeli ehitamiseks

Munkpreester Stefan Ots. Foto: Mihkel Hurt

Jõgeva vallas Laiuseväljal tähistati Laiuse Jumalaema Sündimise koguduse loomise 165. ja selle kiriku 150. aastapäeva. Pärast jumalateenistust koguti allkirju külakabeli ehitamiseks lootusetult lagunenud kirikuhoone asemele.

Usu-ja kultuurisündmuse sissejuhatuseks helistas kella Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses aastail 1951-1987 ametis olnud preestri Ermil Alliku poeg Georg Allik, kes kuni õpetanud Tartu Ülikoolis inglise keelt erinevate erialade üliõpilastele. “Praegu on siinsel kirikul seinad vaevalt püsti seismas ja torn viltu vajanud. Inimesed on minult küsinud, miks ajaloolise kultusehoone korda tegemiseks midagi ette ei võeta. Olen seletanud, et selle taastamine on väga keeruline ja võib kergesti jääda rahapuuduse taha. Küll aga võiks kirikuhoone asemele ehitada väike külakabel, milles paikneksid altar, ikoonid ja laud jumalateenistuse pidamiseks. Kõige olulisem on, et kabeli rajamise mõtet toetaks Eesti apostliku kiriku õigeusu kiriku valitsus.”

Loe edasi: Laiuseväljal koguti allkirju õigeusu kiriku kabeli ehitamiseks

90 aastat tagasi startis Eesti esimene elektrirong

Laupäeval, 20. septembril täitub 90 aastat päevast, mil Eestimaa pinnal tegi oma esimese reisi elektrirong. Seda päeva peab oma sünnipäevaks Eesti Liinirongid AS ehk Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron, mis on elektrirongiliikluse järjepidevuse kandja.

“Tallinna ja Pääsküla vahele Baltimaade esimese elektriraudtee rajamise võimalusest hakati esmakordselt rääkima 1920. aastal, kohe peale Vabadussõja lõppemist,” rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip . “Täna ajas tagasi vaadates tuleb tunnustada vastse Eesti Vabariigi juhtide otsustusjulgust – elektrivedurite ja -raudteede arendamine oli kogu maailmas veel üsnagi algusjärgus. Kiita tuleb ka toonaste riigijuhtide tegutsemiskiirust – vaid nelja aastaga sai plaan teoks.” Andrus Ossip lisas, et raudteega seonduvaid otsuseid langetatakse Eestis julgelt ja kiiresti ka täna. “Otsus vahetada ühekorraga välja kogu riigi reisirongiliikluseks vajalik veeremipark on kogu maailmas üsna harukordne ning väärib kindlasti tunnustamist. Eestil oli siinjuures väärikas eeskuju ja kogemus omal võtta,” ütles Andrus Ossip.

Elektriraudtee on Eestis Andrus Ossipi sõnul jätkusuutlik. “90 aastat on väärikas number, kuid hoolimata oma kõrgest east on Elron teotahet ja “elektrit” täis,” sõnas Andrus Ossip. “Kavatseme oma reisijaid kvaliteetselt teenindada veel vähemalt sama kaua.”

Loe edasi: 90 aastat tagasi startis Eesti esimene elektrirong

Taastuvenergia seminar Viljandimaal toob fookusesse säästvad energialahendused

7. oktoobril toimub Suure Kõpu mõisas Viljandi maakonna taastuvenergia seminar. Pärastlõunal toimuvale seminarile on oodatud kohalike omavalitsuste- ja korteriühistute esindajate kõrval nii ettevõtjad kui ka kõik eraisikud, kes ühel või teisel viisil oma halduses olevatele hoonetele säästvamaid energialahendusi otsivad.

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase sõnul saavad osavõtjatele tasuta seminaril esinejate näol kokku Eesti parim energiasäästu-alane kompetents ühelt poolt ning energia kasutajate praktika teiselt poolt. “Me kõik sõltume energiast vähesemal või rohkemal määral. Põhjamaana teame, et suurima osa meie kõikvõimalikest kuludest moodustavad hoonete soojana hoidmise kulud. Seda nii kodude, koolimajade, tootmishoone kui kortermajade puhul. Kõige suurema osakaaluga ühishuvi on meil seega rakendada kõikvõimalikke abinõusid, suutmaks nii täna kui tulevikus vajaliku soojuse eest tasuda. See tähendab aga tarku energiasäästulahendusi ning – investeeringud.” selgitas Kase. “Kõikide nende teemade üle saame seminaril arutada ning asjatundjate käest küsimustele vastuseid. Kui meil õnnestub taastuvenergia- ning energiasäästu valdkondadesse paigutamiseks Euroopa Liidult toetust saada, siis on raha otstarbekaks kasutamiseks vaja kindlasti valmis olla.”

Osalemine seminaril tasuta. Osalemiseks registreerimine!

Loe edasi: Taastuvenergia seminar Viljandimaal toob fookusesse säästvad energialahendused

Lugude õhtu “Visandeid Edgar Valterist” koos Vahur Kersnaga Pokumaal

Pokumaa tähistab Edgar Valteri 85. sünniaastapäeva meenutuste õhtuga “Visandeid Edgar Valterist” Pokukojas 21. septembril kell 15. Oma teekaaslasest ja sõbrast kõnelevad Fred Jüssi, Heiki Ernits, Tiiu Randviir, Alo Murutar, Peeter Tooma, Ülo Vilimaa jt. Põnevaid seiku meenutavad ka kunstniku hilisemad tuttavad Urvaste vallast. Juturingi veab Vahur Kersna. Et kohtade arv on piiratud, saavad meenutusõhtust osa võtta ainult registreerunud külastajad.

Kirjastus Elmatar tutvustab Edgar Valteri lugude põhjal koostatud “Noodaspea luiskelugude” CD-d, millele on hääle andnud näitleja Tõnu Tamm, kes samuti meenutusõhtul osaleb.

Lastelegi on 20. ja 21. septembril Pokumaal tavapärasest rohkem tegevusi. Laupäeval saab Merike Tiimanni juhendamisel meisterdada heinanukke, pühapäeval proovida kätt maalimise ja looduslikest materjalidest meisterdamise kallal, juhendajateks Kanepi kandi kunstnik Epp Marga ja Eesti Vabaõhumuuseumi perenaine Age-Li Liivak.

Edgar Valteri loomingus on looduskunstil tähtis koht – armastas ta ju puukujukesi kõhvitseda, tema kujutlusvõimest on sündinud raamat “Kuidas õppida vaatama” ja meile kõigile tuttavad pokud. Eelmisest sügisest on Pokukojas avatud “Etsi tuba”, kus on Edgar Valteri Pöörismäe ateljeest pärit sisustus, maalitarbed, hobiasjad ja visandid.

Geomar kehahooldustoodete kampaania kogus puuetega laste hoiukodudele ligi 3000 eurot

Möödunud aasta septembris alguse saanud Geomar kehahooldustoodete heategevuskampaaniaga kogunes aasta jooksul SA TÜK Lastefondi sügava ja raske puudega laste hoiukodude projekti toetuseks 2777 eurot.

Tegemist oli koostöös OÜ Aravoniga läbi viidud kampaaniaga, mille raames annetas ettevõte igalt müüdud Geomar tootesarja kehahooldustootelt 1 euro Lastefondile.

Kampaania käigus kogutuga rahastatakse Lastefondi 2015. aasta põhikampaaniat “Unistuste puhkus”, mille eesmärgiks on toetada sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning kogu perele tugiteenuste pakkumist.

Loe edasi: Geomar kehahooldustoodete kampaania kogus puuetega laste hoiukodudele ligi 3000 eurot

Tartu tantsuklubi “Inglise tantsud” Tiigi seltsimajas

Liam Robinsoni tantsubänd koosseisus (vasakult) Tim Walker, Liam Robinson ja Nina Zagorski. Foto: Phil Crow

Kolmapäeval, 24. septembril 2014 kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) Tartu tantsuklubi “Inglise tantsud”.

Liam Robinsoni tantsubänd (The Liam Robinson Dance Band) on taaskord Tiigi seltsimajas toimuva Tartu tantsuklubi külaliseks. Inglased mängivad peamiselt oma kodukandi, Inglismaa idaosas asuva Lincolnshire maakonna, külapidude tantsumuusikat. Kui tantsijatel on huvi, siis on nad suutelised haarama tantsurahva mitmeks tunniks oma kütkeisse. Vaatamata sellele, et inglise rahvatantsud on valdavalt kontratantsud, on need lihtsad, kiirelt õpitavad ning väga lõbusad. Ansambel on välja andnud tantsumuusikaga albumid “Welcome Here Again” (2011) ja “So Merrily Danced” (2014).
Ansamblis musitseerivad:
Liam Robinson – 2-realine lõõtspill, laul ja tantsuõpetus;
Tim Walker – löökriistad, kornet, laul;
Nina Zagorski – klaver, laul.

Lisainfot ansambli kohta!

Loe edasi:

Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 uueks teemaks on isejuhtiv linn

Kaader eelmise Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2013 Väike-Õismäe visioonivõistluse näituselt. Foto Reio Avaste.

Seoses Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 kuraatorite vahetumisega kinnitas suursündmuse ümarlaud järgmise biennaali uueks teemaks Marten Kaevatsi esitatud kontseptsiooni “Isejuhtiv linn”. Peaaegu täpselt aasta pärast algav kuupikkune arhitektuurifestival räägib sellest, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas aset leida, kui võtame kasutusele isejuhtivad autod.

TAB 2015 kuraatori Marten Kaevatsi sõnul saavad lähikümnendite suurimaks ruumi mõjutajaks just isejuhtivad autod. “See muudab liikuvuse tõhusamaks: tänavate läbilaskvus suureneb, sõidukite arv väheneb, kasutuks muutuvad hiiglaslikud liiklussõlmed, vähemaks jääb liiklusõnnetusi ning majade ees parkivaid autosid. Magistraaltänavatel ja majadevahelisel jääb väärtuslikku ruumi üle ning TABi ajal uurime, mida see linna, linnaelanike ja arhitektide jaoks tähendab,” selgitab Kaevats.

2015. aasta biennaal keskendub linlaste vabadusele, loovusele ja ruumitaju muutusele. Eesmärk on pakkuda nägemust tuleviku Tallinnast. Kasutades kolmanda tööstusrevolutsiooni, eriti isejuhtivate sõiduvahendite tehnoloogiat ja kogukondlikku mõtteraamistikku, pakub biennaal senise linnaplaneerimise mõttemudeli asemele uued mängureeglid. Muutuvas keskkonnas tegutseva kogukonna käitumisest otsitakse biennaalil uusi tüpoloogiaid linnaruumile ja arhitektuurile: alates linnakoe ümbermõtestamisest, planeerimisprotsesside kaasajastamisest kuni liikuvusrevolutsioonini.

Loe edasi: Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 uueks teemaks on isejuhtiv linn

Tallinna Lasteteater Lepatriinu tervitab kõiki oma väikeseid vaatajaid

Juba rohkem kui 8 aastat on Lepatriinu Lasteteater pakkunud lastele jõulurõõmu oma toredate etendustega. Nii saab see olema ka sel aastal! Taas valmib jõuludeks uus lavalugu, milles on laulu ja nalja – üht ikka rohkem kui teist! Etendus sobib nii tillukestele kui ka juba pisut suurematele vaatajatele. Võtame kaasa ka Jõuluvana.

Etenduse pikkus on ca 35 min.

Etendust on võimalik mängida nii suures saalis kui ka keskmises bürooruumis.

Kui soovite pakkuda lastele meeldivaid jõuluhetki, siis võtke kindlasti meiega ühendust, kiirematele parem kuupäevade valik!

Lisainfo!

Setomaal saab seentega värvida

värviseened Obinitsa Seto Muuseumitarõ Selts korraldab 14. septembril Setomaal seentega värvimise õpitoa. Juhendajaks on seto käsitöömeister Sirje Ots, õpituba toimub Rokina külaplatsil algusega kell 12.

värvitud lõngad “Sügisel saab lisaks söögiseente korjata ka värviseeni. Seentega värvides on värvimistehnika sarnane taimedega värvimisele, ent on võimalik saada veelgi omapärasemaid toone. Seekord keskendume valdavalt punastele toonidele”, kirjeldas õpitoa olemust korraldaja Kati Liiv.

Seentega värvimise õpituba on osa projektist “Traditsiooniliste töövõtete õpitoad”, mille käigus tutvustakse erinevaid traditsioonilisi töövõtteid, sidudes neid tänapäevaste võimaluste ja vajadustega. Õpitoas osalemine on eelregistreerimisega.

Projekti toetavad Meremäe vallavalitsus ja Kultuurkapital.

Registreerimine ja lisainfo:
Kati Liiv, projektijuht
Obinitsa Muuseum
Tel: 5397 1833
E-post: muuseum@meremae.ee

Ida-Virumaa Maanoortepäev möödus huvitavalt ja kasulikult

Lohusuu valla noored kokkutulekul. Fotod: Rebeca Hertzmann ja Karl-Erik Kivi

Möödunud kuu lõpus, 28. augustil Lohusuus toimunud Ida-Virumaa Maanoortepäeval panid noored oma teadmised ja oskused proovile osavust ja taiplikust nõudvatel võistlustel ja mängudel. Sündmusel osalesid ka Voore ja Pala noortekeskuste noored ning Jõgevamaalt olid ka võistluse “Aaretejaht” läbiviijad “Pöörased seiklused”.

Ida-Virumaa maanoorte kokkutuleku avas Lohusuu vallavanem Anneli Kaasik. “Sündmusele saabus noori kümnest noortekeskusest, lisaks valdadele ka Narvast, Kohtla-Järvelt, Jõhvist ja Sillamäelt,” rääkis päevajuht Mari Oolberg, kes töötab Lohusuu vallavalitususes sekretär-asjaajajana.

Seiklusmänge korraldav “Pööraste seikluste” ettevõtja Rene Köök Jõgevalt rääkis, et stsenaariumi järgi otsitakse võistlusel “Aaretejaht” aardeid, mida piraatide kapten Kuldhammas on ära peitnud. Võistlustel on vaja ületada takistusi ja “miinivälju”, orienteeruda kaardi abil ja lahendada nuputamisülesandeid.

“Mind määrati aaretejahil kapteniks, seepärast panin selga ka turvavesti, et oleksin kõigile nähtav ja mind kiiresti üles leitaks. Vastutusrikka rolli sain tänu sellele, et suhtlen nii eesti kui ka vene keeles,” ütles Voore noor Maria-Alviine Kruus. “Aeg Lohusuus on möödunud huvitavalt ja sisukalt,” laususid Voore põhikoolis õppivad õed Liisu Johanna Olgo ja Teele Olgo, kes samuti kiitsid, et Lohusuu on väga ilus paik maanoortepäevade läbi viimiseks.

Loe edasi: Ida-Virumaa Maanoortepäev möödus huvitavalt ja kasulikult

Nelja küla ühine väljasõit Ida-Virumaale

Ida-Virumaal olles tuleb kindlasti käia Peipsi, Euroopa suuruselt neljanda järve ääres. Juba oli randa ilmunud hulgaliselt sõiduautosid. Kauksi on tuntud puhkuse ja suvituse koht Peipsi põhjarannikul. Mõnusat suvitusvõimalust pakub RMK puhkeala. Kauksist algab Vask-Narvani ulatuv Eesti pikim liivarand (30 km). Tavaliselt pikematel ekskursioonidel jäädakse järve äärde telklaagrisse või siis kämpingutesse ööbima. Värskendasime end järve vees ja jätkasime sõitu Kuremäe suunas.

Pühtitsa Jumalaema uinumise Nunnaklooster asub 92 meetri kõrgusel üle merepinna. Klooster on ühtlasi maakonna kõige suurem turismimagnet. Kuremäe klooster on 1891. aastal rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saab ka kümmelda. Allikavett võetakse kaasa koduteele, sest usk vee pühadusse, tema tervistavasse mõjusse on suur. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja seal ringi jalutades saab näha nende elu-olu. Klooster on isemajandav, seal elab üle 150 nunna. Vaatamisväärsusteks on ikkagi eelkõige kirikud, inimesed oma toimingutes, heinakuhjakujulised puuriidad, surnuaed, väravatornid ning kõrged müürid, mille taga on toimetatud juba 123 aastat.

Loe edasi: Nelja küla ühine väljasõit Ida-Virumaale

Eesti Noorsootöö Keskus: alanud Eesti-Jaapani noortevahetus tugevdab riikidevahelisest koostööd

Kuu jooksul, 6. septembrist – 8. oktoobrini, toimub Eesti-Jaapani koostöös noortevahetuse programm, mille eesmärk on suurendada noorte teadlikkust kultuuri, ettevõtluse, hariduse jm vallas ning seeläbi tihendada ka koostööd kahe riigi vahel.

Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmeri sõnul on rahvusvaheline noortevahetus, kui noorsootöö üks vormidest, väga tõhus noorte vahetu suhtlemise ja koostöö formaat. ” See on võimalus koos tundma õppida kultuuridevahelisi erinevusi ja sarnasusi, arutleda noorte endi jaoks olulistel teemadel ning panna alus edasisele koostööle inimeste ja riikide vahel. Seda nii noortevaldkonnas, hariduses, teaduses, kultuuris kui ka ettevõtluses,” ütles Schlümmer.

16-liikmeline Jaapani noorte delegatsioon viibib Eestis 6.-22. septembril, millal külastatakse erinevaid IT-, haridus-, noorte- ja kultuurivaldkonna asutusi. Kohtutakse ka Eesti Vabariigi peaministri Taavi Rõivasega, Eesti-Jaapani parlamendigrupi liikme Imre Sooäärega, haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovskiga ja Saku vallavanemaga Janec Leppikuga.

22.-8.oktoobril toimub 10-liikmelise Eesti delegatsiooni visiit Jaapanisse, kus toimub rahvusvaheline noortekongress ning külastatakse samuti erinevaid asutusi haridus-, keskkonna- ja kultuurivaldkondadest. Samuti kohtutakse programmi patrooniga, Jaapani Kroonprints Naruhitoga. Lisaks Eestile osalevad sellel aastal Jaapanis toimuvas vahetuses noored Dominikaani Vabariigist, Laose Demokraatlikust Vabariigist, Tansaania Ühendvabariigist, Jordaania Hašimiidi Kuningriigist ja Katari Riigist.

Loe edasi: Eesti Noorsootöö Keskus: alanud Eesti-Jaapani noortevahetus tugevdab riikidevahelisest koostööd

Vana-Veski Puhkekeskus kutsub loodusmatkale “Veel ja maal”

Vana-Veski Puhkekeskus Paide vallas kutsub kõiki Järvamaale loodusmatkale!

Päevakava:

11.00 kogunemine Vana-Veski Puhkekeskuses
11.30 start kanuudega Simisallu
15.30 Simisalu vaatetorni külastamine ja väike piknik
16.30 start jalgsi Vana-Veski Puhkekeskusesse
18.30 õhtusöök ja kuum saun

Hind inimese kohta 20 €.

Kohtade arv on piiratud, soovijail palume registreeruda matkale hiljemalt 10. septembriks!

Lisainfo:

Tel: 5552 2567
E-post: info@vanaveskipuhkekeskus.ee
www.vanaveskipuhkekeskus.ee

Rakvere Teatri “köök/keittiö” osales Poris Soome sõltumatute teatrite festivalil

Pühapäeval, 7. septembril lõppes Soomes, Poris 15. Soome sõltumatute teatrite festival Lainsuojattomat, millest võttis osa ka Rakvere Teatri koostöölavastus “köök/keittiö” (lavastaja Andres Noormets). Lisaks “köögile” olid festivalile kutsutud ka teised Kolme Teatri Ühisprojekti tööd – “Kullervo” ja “Petroskoi”. Sellises mastaabis kolmikprojekti võõrustas Pori festival oma 15-aastase ajaloo jooksul esmakordselt.

Lainsuojattomat (soome keeles “Lindpriid”) on festival, mis näitab igal sügisel soome riikliku rahastussüsteemi mitte mahtuvate teatrite parimaid lavastusi ning lisaks valikut välismaistest teatriproduktsioonidest. Eesti kõrval olid seekordsele festivalile kutsutud ka lavastused Suurbritanniast.

Kolme Teatri Ühisprojekt on Eesti-Soome koostöö-projekt, millest võtavad osa põhjanaabrite sõltumatud teatrid Teatteri Telakka Tamperest ja Teatteri Vanha Juko Lahtist, Eestit esindab Rakvere Teater. Projekti lavastusi on alates 2013. aasta sügisest mängitud Rakveres, Tamperes ja Lahtis, lisaks festivalidel Baltoscandal, Tampereen Teatterikesä ja DRAAMA. 2013. aasta sügisel pälvis projekt Soome riikliku teatripreemia. Alates septembri lõpust on Eesti teatrivaatajal sama ettevõtmise raames võimalik näha Lahti teatri Vanha Juko lavastust “Kullervo”. Tegemist on põhjanaabrite ühe lootustandvama noore lavastaja ja KOM-teatri juhi Lauri Maijala tõlgendusega Aleksis Kivi klaasikalisest teosest.

Etendusted leiavad aset 30. septembrist 4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas. Rakvere Teatri poolt teeb “Kullervos” kaasa näitleja Erni Kask.

Toimus kolme Põlvamaa valla ühine spordipäev

Foto: Köieveo võidukas võistkond, autor Maanus Hass

Laupäeva, 6. septembri lõunaks kogunesid Kanepi lähedal Jõksi järve äärde Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valdade spordiharrastajad, et veeta koos spordiga üks mõnus päev. Sellega taaselustati vana traditsioon, sest juba majandite ajal käidi koos üksteiselt mõõtu võtmas.

Võistkonnad olid 6-liikmelised, kus vähemalt 2 liiget pidid olema õrnemast soost. Kokku osales 8 võistkonda, nende seas nii valdade, külade kui ka kollektiivide esindusi. Võistkonnad rõhutasid võitlusvaimu ühtsust sarnase riietusega, näiteks särkide või rättidega. Ootusärevus oli suur ja kõik kibelesid võistlema.

Kui võistkonnad registreeritud ja alagrupid loositud, pääsesid esimesed võistlejad kaaslaste ergutuste saatel rajale. Iga võistlusala määrustepärast läbimist jälgisid kohtunikud, kes protokollisid ka tulemused.

Õige pea hakkasid selguma alade võitjad. Kuulijännis oli parim võistkond Ihamarulane (Kõlleste vald), kaarikusõidus Valgjärve valla võistkond, paku veeretamises võistkond Kanged (Kanepi), kotijooksus võistkond Kropa (Kõlleste), granaadi täpsusviskes võistkond Kanged, köieveos võistkond Kanepi nautijad (Kanepi) ja veepallis Kooraste küla võistkond (Kanepi). Vallavanemate vahel toimunud murutraktorite võiduajamises oli osavaim Valgjärve vallapea Kaido Kõiv.

Peale sportimist ei lastud kehal ja vaimul puhata, sest autasustamisel tuli ju ka medalite järgi joosta. Võistkondade kokkuvõttes osutus edukaimaks võistkonnaks ja rändkarika saajaks võistkond Kanged (koosseisus Kaido Nõmmik, Monika Sulbi, Tiit Rammul, Meeli Rammul, Inge Tamm, Sirje Salundi).

Päeva lõpetas vardas küpsetatud põrsa söömine ja jalakeerutamine Meelis Band saatel.

Korraldajad tänavad eriauhindade väljapanijaid Arke Lihatööstust, Mesipuu talu, perearsti Vaike Meesakut, Aire Hallapit. Kummardus peakohtunikele Margus Nemvaltsile ja Maiken Keldule, Kanepi noortele ja päeva moderaatorile Timo Penole.

Lõppkokkuvõttes oli väga mõnus päev sportimiseks ja vormi hoidmiseks. Ootame nüüd järgmisi kohtumisi juba Valgjärve vallas ning loodetavasti saavad järgmine kord selle aasta rekordid purustatud!

Kirjutas Ülar Kõrge

Eesti lipuloo bareljeefi kipskavandid on valmimas

Otepää Vallavalitsus koostöös Riigikantseleiga korraldas Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen. Tänaseks on skulptoril valmis saanud üks täismõõdus bareljeefi kipskavand. Skulptor on alustanud töö kivisse raiumist.

Kokku valmib kaks bareljeefi, mis paigaldatakse Otepää Maarja kirikumüüri piirdepostidele. Ühel bareljeefil on kujutatud sini-must-valge rahvuslipu toomist Otepääle, teisel öölaulupidu, kui Eesti taasiseseisvumise sümbolit. Bareljeefid avatakse selle aasta novembrikuus.

Otepääl pühitseti 1884. aastal esimene sini-must-valge rahvuslipp. Eesti lipuloole pühendatud bareljeef toob veelgi esile Otepää linnaruumis seda nn. lipupealinnaks olemist. Pastoraadi kompleks lipumuuseumi, Jakob Hurda monumendi ning Otepää kirik 1934.aastast pärit ja uute bareljeefidega moodustavad ühtse terviku. Kogu Otepää kõneleb sini-must-valge ajaloost.

1935. aastal avati Otepää kiriku lääneseinal skulptor Voldemar Melliku loodud Eesti lipulugu tutvustavad bareljeefid. Need hävitati 1950.a, taastati skulptor Mati Variku poolt ja taasavati 1989. aastal. Selleks, et rahvuslipu pühitsemist väärikalt tähistada ja paremini lipulugu välja tuua, otsustas Otepää vald koostöös partneritega jätkata Eesti lipuloo tutvustamist Otepää Maarja kiriku juures ning algatada ideekonkursi. Eesti lipu 130. aastapäeva tähistamisel Otepääl tehti teatavaks võidutöö autor.

Lisaks Otepää kiriku seintel olevatele bareljeefidele on Otepää pastoraadis Eesti lipu tuba, mida on plaanis koostöös partneritega välja arendada Eesti Lipu Keskuseks, et Eesti lipulugu oleks väärikalt eksponeeritud.

Eesti lipu ajaloost:

Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. a. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas Seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas, seletades piiblisalmi najal, et nõnda nagu kepp muutus maoks, kui Aaron selle maha viskas, muutub mahavisatud truudusetõotus hädaohtlikuks truuduse murdjale enesele. Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja-õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse.

Allikas: eestilipp.err.ee

Tuleohutuse ja päästealane koolitus Tamsalu rahvale

Laupäeval, 30. augustil kell 10-16 toimub piirkonna elanikele Lääne-Virumaal Tamsalu vallas, Järsi külas, Metsamõisa talus, Puhta vee teemapargis tasuta tuleohutuse ja päästealane koolitus.

Käsitletavad teemad:

kaldalt pääste,
viskeliin,
erinevad päästevahendid;
tulesimulaatoril tule kustutamise harjutused tuletekiga ja tulekustutiga;
küttekollete ohutu kasutamine ning ettevalmistus külmal ajal kasutamiseks.

Koolitavad ja annavad nõu Väike-Maarja päästekomando päästjad ja korstnapühkija. 30. ja 31. augustil kell 10-16 saab tasuta külastada Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumit-

Lisainfo: tel +372 513 2149 või info@okokratt.ee
Projekti elluviimist rahastab Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.