Laps ja Pere mess sel nädalavahetusel Tallinnas

Hei armsad lapsed, lapsevanemad, vanaemad ja vanaisad!

Tulge kõik koos 19.-20. novembril Saku Suurhalli messile Laps ja Pere.

• Vaadake kuidas Muumimajas  elavad Muumitroll ja Väike-My
• Nautige  Nukuteatri või  Lasteteatri PIIP ja TUUT etendusi
• Külastage beebirestorani  või piimakokteili baari
• Saage osa pereauto Honda Jazz esitlustest koos turvatoolidega
• Küsige head nõu meie allergia- ja hambaravi nõuandekabinetist
• Toimetage  koos lugemispesas, helkuritoas ja perekoolis
• Hüpake laste batuudil ja proovige  ka Skyjumping’ut
• Saage uusi ideid emmede ökoalalt ja sünnipäevatänavalt
• Leidke messilt Libero mähkimis- ja titatuba kõige pisematele
• Laske politseil võtta oma näpujälg või minge “Ohtlikku tuppa”
• Saatke juba varakult kiri jõuluvanale messi „Päkapiku soovidekontoris“

Tulge ja veetke ühiselt rõõmsad ja sisukad tunnid, mis on kindlasti kvaliteetaeg teile kõigile! Kutsuge sõbrad ka kaasa!

Mess on avatud:
19. novembril kell 11-18
20. novembril kell 11-17

Päevapiletite hinnad:
Täiskasvanu 6 €
Perele (2 täiskasvanut + 2 õpilast) 12 €
Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär)  3 €
Kuni 7-aastastele lastele on TASUTA sissepääs
Flaieriga 3 €

Flaieri saad siit välja trükkida!

 

KOHTUMISENI PEREMESSIL!

Rakvere linnajuhid osalesid Euroopa Komisjoni uuringus

Selle aasta alguses viis Euroopa Komisjon läbi uuringu Local Authorities and the governance of the Single Market (Kohalikud omavalitsused ja ühisturu juhtimine). Eestis viis küsitluse läbi TNS EMOR. EMORi uuringu valikus osalesid Eesti kuue omavalitsusjuhi seas ka Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ja linnapea Andres Jaadla.

Kui uuring ühte lausesse kokku võtta, siis uuringu kohaselt KOV tasandi vastajad ei tundnud, et nendega oleks konsulteeritud kui EL ühtse turu strateegiat välja töötatakse. Selgelt tunnetatakse enda rolli Euroopa Liidu aktide rakendamisel, kuid nende väljatöötamisel kohalike omavalitsuste esindajate panust ei küsita.

TNS Emor küsitluse tulemused!

Mooska talu suitsuliha pälvis Võrumaa turismiettevõtete põnevaima ja maitsvaima roa tiitli

Mooska talu perenaisel Eda Veerojal on hea meel teatada, et Mooska suitsusaunas suitsutatud liha tunnustati Võrumaa turismiettevõtjate poolt aastal 2011 põnevama ja maitsvama toiduna turismiettevõtetes. Samal ajal, kui ta käis auhinda vastu võtmas suitsutas abikaasa Urmas kodus liha. “Üleeilne suitsutamise öö oli taas üks nendest öödest, mille pärast liha suitsutamine nii eriline on: öine kargus ja vaikus; kõrge tähine taevas; soe ja mõnusa mekiga suits; tänulikkus võimaluse eest kanda edasi traditisooni, elada lihtsat ja õnnelikku elu.”

Valminud on uus lihalaar ja soovijad saavad taas oma osa sellest. Andke teada kellele mida. Lambaliha sel sügisel enam ei saa. Sealihast tegime sel korral 2 pikka, ribikattega karreed mõeldes tulevatele jõuludele ja jõululaudadele. Muidu valik ikka sama: ede- ja tagatükid, kaelakarbonaad, lappetükid.

Eda Veeroja
+372 503 2341
www.mooska.eu

Kuressaare linnapead saatis täna töövari

Risto sõnul sattus ta linnapea varjuks tänu Kuressaare gümnaasiumi huvijuhile Anne Meistersonile, kes mõtte linnapeae Mati Mäetalule välja käis.

“Ise ma ei oleks osanud küll minna. Mind ennast huvitab rohkem välispoliitika, aga tahtsin näha, mismoodi linna juhtimine käib. See oli väga hea kogemus minu jaoks,” rääkis noormees. Varem arvas Risto, et linnapeal on ikka rohkem võimu. “Nüüd sain aru, et ta on abilinnapeadega võrdne ja nägin, kuidas kogu linna juhtimise süsteem toimib. Algul ma ei teadnud, mis roll on volikogul,” ütles Risto.

Kuigi teisipäeval, mil ta linnapea varjuks juhtus, kuulusid linnapea kavasse linnavalitsuse nõupidamine ja istung, ei lasknud noormees end heidutada ja huvitus talle põnevana tunduvast ametist. “Istungil ma muidugi sõna ei võtnud, aga kui küsimusi tekkis, sain nende kohta linnapealt pärida,” sõnas gümnasist.

Meie Maa uuris Risto käest, kas ta oleks valmis linnapea ametikohta vastu võtma, kui tal selline võimalus tekiks. “Loomulikult. See oleks väga hea koht ja algus suuremale poliitilisele karjäärile,” ei kõhelnud Risto hetkekski. Ise ta ühtegi erakonda ei kuulu, kuid on mõnda aega seotud olnud Reformierakonna noortega. Pärast gümnaasiumi lõpetamist plaanib ta õppida majandust või välissuhteid.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu nimetas Ristot väga heaks töövarjuks. “Juhtus olema koosolekute ja arutelude päev. Ütlesin küll talle, et kui igavaks läheb, võid saalist ära minna, aga ta pidas ilusti lõpuni vastu,” kiitis linnapea. Istungi või koosoleku ajal tegi Risto märkmeid ja pärast arutas töövari koos linnapeaga tekkinud küsimused läbi.

Mati Mäetalu sõnul ei kõhelnud ta hetkekski, kui sai kooli huvijuhilt kirja ettepanekuga endale töövari võtta. Kuigi töövarjupäev on täna, 17. novembril, leidis linnapea, et parem on, kui Risto tuleb tema juurde kaks päeva varem, mil toimub linnavalitsuse istung ja ta näeb, kuidas otsused sünnivad.

Allikas: Meie Maa

Sänna Kultuurimõisas linastub Eesti film “Uus maailm”

Laupäeval, 26. novembril algusega kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas taas filmiõhtu. Sel korral linastub Eesti film “Uus maailm”. Filmiõhtu toimub suures saalis ning filmi näidatakse suurel ekraanil. Sel korral olemas ka DOLBY helisüsteem. Pilet 3 EUR.

Film “Uus Maailm” on kodanikualgatusest ning sellest, kuidas see reaalselt ühiskonnas ühe konkreetse näite varal toimima hakkab. Tallinnas Uue Maailma linnaosas tegutseb grupp noori, keda mõned peavad lärmakateks rahurikkujateks, mõned süüdimatuks hipikambaks, kolmandad kangelasteks. Nad alustasid kui anarhistlikud linnageriljad, kes võtsid enda missiooniks nii seaduslike kui ka ebaseaduslike aktsioonidega võidelda puhtama ja autovabama elukeskkonna eest, valmistades sellega politseile ja valvsatele linnakodanikele peavalu. Aga ühel päeval tuli tunnustus, tähelepanu ja rahastus. Need, kes enne panid meie peategelasi seletuskirja kirjutama, patsutasid nüüd tunnustavalt õlale. Mis jääb järele hullusest, kui see on vaja ühel hetkel projekti pakendada? Kuidas hoida aastate jooksul elus loovat kaost? Mida teha inimsuhetega, mis ei allu projektiloogikale?

Film “Uus Maailm” jälgib ühe idealistliku liikumise sündi ja elu ja valu viie aasta jooksul. See on ühe revolutsiooni anatoomia: lugu inimestest, suhetest ja suurest muutumisest. Seikluslik draama kus põimuvad armastus ja anarhia.

Filmi režissöör on Jaan Tootsen, produtsent Jaak Kilmi.
Film on 88 minutit pikk. Tootja Kuukulgur Film.

Vaata ka treilerit:

Pärimusmuusikatudengid musitseerivad Tartu tantsuklubis

Tartu tantsuklubi:
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid
23. novembril kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis musitseerimas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid Cathy Sommer (viiul), Hans Mihkel Vares (kitarr, mandoliin), Kaisa Nõges (harf), Kristel Kutser (torupill, flööt), Merike Paberits (torupill, flööt), Säde Tatar (flööt, viled), Sänni Noormets (viiul), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Ulvi Võsa (torupill). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Esseekonkurss sotsiaalse ettevõtluse teemadel

Heateo Sihtasutus kutsub osalema sotsiaalse ettevõtluse teabe- ja kommunikatsiooniprojekti raames osalema esseekonkursil “Mida minu jaoks tähendab sotsiaalne ettevõtlus?”

Konkursil ootame osalema nii sotsiaalseid ettevõtjaid kui ka antud valdkonna huvilisi jagama oma mõtteid sotsiaalse ettevõtluse teemal. Eelkõige ootame mõtisklusi isikliku kogemuse ja tundmuse põhjal.

Konkursi tähtaeg on 5. detsember 2011, selleks ajaks saada oma essee koos isikuandmetega Margarita Sokolovala (margarita@heategu.ee). Essee pikkuseks peaks olema 3000 – 3600 tähemärki koos tühikutega.

Parimad esseed avaldame sotsiaalse ettevõtluse erinumbris Head Uudised veel sellel aastal.
Ole osa muutusest ja jaga oma mõtteid!

Rohkem infot sotsiaalse ettevõtluse kohta aadressil http://maailmamuutjad.wordpress.com/

Kanuti Gildi SAAL’i ja ZUGA ühendatud tantsijate etendus Võrus

Teisipäeval, 22. novembril kell 19 Võru kultuurimajas Kannel

Kanuti Gildi SAAL’i tantsuetendus “KOHE NÄHA, ET VANAD SÕBRAD” koos ZUGA ühendatud tantsijatega

ZUGA ühendatud tantsijad Tiina, Helen, Kaja, Jarmo ja Kalle kutsuvad endale publiku külla. Arutama teemal “mis saab, kui sõbrad jäävad vanaks”.

Kanuti Gildi SAAList on saanud meie kodu. Vahel on olnud katseid sellest eemalduda. Saada täiskasvanuks. Olla iseseisev. Lõhkuda. Teha asju teistmoodi. Puberteediiga on möödas ja taas on leitud tee lapsepõlvekoju, kust kõik alguse sai. ZUGA on tantsukompanii, mis on olemas ainult siis, kui ZUGA seda väga tahab. Selleks ei piisa ühe inimese tahtest või ponnistustest. Aastal 2000 me tahtsime väga. Meri oli põlvini. Ka Eesti Vabariik oli uus ja avatud. Andsime etendusi New Yorgis, San Diegos, Jekaterinburgis, Saksamaal, Rumeenias, Hollandis ja mujal. Hea Ameerika onu Soros toetas meie tegevust. Me olime tähtsad.

Perioodil 2006 – 2010 tegutsesid ZUGA liikmed eraldi. Igaüks tegi sellist tööd, mida tema isiklikult kõige rohkem soovis või paremaks pidas. Reise jäi järjest vähemaks. Samuti toetusi. Maailm muutus kitsamaks. 2010 tekkis kõigil korraga soov koguneda. Uuesti kogeda seda grupitöö võlu ja valu. Aru saada, mis on juhtunud vahepeal nii meie isiklikus maailmavaates kui ka laiemas kultuuripildis. ZUGA puhul ei ole keegi tähtsam kui teine. Nüüd, kus vanus läheneb 40-le, ei ole enam reegel ka see, et kes kõvemini karjub, selle mõtted on õigemad. Hakkasime uuesti looma reegleid, milleta ei ole koostöö võimalik. Kokkuleppeid, mis ei ole kompromissid. See aga on pagana raske. Tööd tehes tekkis tihti tunne, et äkki on mitte kunagi parem kui hilja. Nüüd aga võime me öelda, et see on võimalik ja see on äge. Hoopis teistmoodi kui üksi nurgas konutada. Rõõmsa ja sõbraliku kohtumiseni!

Idee ja teostus: Tiina Mölder, Kaja Kann, Helen Reitsnik, Jarmo Karing, Kalle Tikas
Kunstnik: Liina Keevallik
Kaamera: Martin Sookael
Fotod: Margus Terasmees
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Kestus: 60′
Vaata lähemalt: www.zuga.ee

Piletid hinnaga 4 € eelmüügis k/m Kannel kassas (tel +372 786 8676) ja tund enne algust kohapeal.
Olete oodatud!

Tartus saab näha Eesti ja Soome kauneimaid raamatuid

Reedel, 18. novembril kell 12.15 avatakse Tartu kõrgema kunstikooli TKK raamatukogus näitus Soome kauneimad raamatud 2010. Samas on välja pandud ka Eesti 2010. aasta kauneima kujundusega raamatud.

Soome kauneimaks valiti Helena Soiri-Snellmani teos Atrium – Erik Bryggman ja Turun arkkitehtuuri. MIKS? Sest see on kunstilise ambitsioonikusega teostatud raamat kaasaegse arhitektuuri teerajajale. Kirjastuste poolt esitati kandideerimiseks kokku 163 raamatut. Soome raamatukunsti komitee valis kõige ilusamate raamatute hulka 25 raamatut. Aasta kõige õnnestunumate raamatukaante kategoorias jagati välja kümme eriauhinda.

Näitus Soome raamat-kaunitaridest on avatud kuni 18. detsembrini ning Eesti kaunitaridest kuni 22. novembrini. Näitusi saab TKK raamatukogus Tähe tn. 38B külastada tööpäevadel kl 9 kuni 17. Näitus on korraldatud koostöös Soome raamatukunsti komitee, Soome instituudi ja Tartu kunstikooliga. Internetis saab raamatutega tutvuda veebilehel.

TKK raamatukogust rändab näitus edasi Eesti rahvusraamatukokku. Raamatunäitusega osaletakse Põhjamaade raamatukogunädala ettevõtmistes.

Soov näha suuremat pilti tõi Viljandi maavanemale töövarju

Täna, 17. novembril jälgib Viljandi maavanema Lembit Kruuse käike ja tegemisi Margit Külaots Viljandimaalt, Tarvastu Gümnaasiumi 11 klassist. “Mõtlesin, et kuhu võiks töövarjuks minna sel aastal. Eelmisel aastal olin “varjuks” vallavanemale, kuid nüüd soovisin näha suuremat pilti, mis tõigi mind siia, Viljandi maavalitsusse ja maavanema juurde. Olen rõõmus, et see võimalus teoks sai,” sõnas Margit Külaots.

Lembit Kruuse hinnangul on eriti väärtuslik töövarjuks olevate noorte puhul asjaolu, et algatus ja soov tuleb noorte endi poolt. “Selline algatusvõime näitab, et neid ootab ees ilus ja tegus tulevik. Noor, kes otsib ise võimalusi oma maailma suuremaks muutmiseks, omab initsiatiivi ning võtab elu juhtimise enda kätte – selliseid inimesi on meil väga-väga vaja”, tõdes Kruuse. “Me saame koolis kõikvõimalikke tarkusi, kuid enda tulevikuteekonna valimiseks on vaja vahel natuke lähemalt vaadata ja tajuda ka päris elu.”

17. novembril leiab aset juba 16. üle-Eestiline töövarjupäev. Selle päeva eesmärk on tutvustada noortele erinevate ametite argipäeva. Töövari on vanemate klasside õpilane, kes veedab päeva ühe töötaja kõrval tema “varjuna”.

Üle-Eestiline töövarjupäev on olnud populaarne ja edukas ettevõtmine, igal aastal on selles osalenud umbes 2000 ettevõtjat, spetsialisti ja juhti. Paljud neist on aasta-aasta järel võtnud endale töövarju, kuna nad on leidnud, et see annab neile hea võimaluse oma tegevusvaldkonda tutvustada ning noorte seas populariseerida. Suur hulk noori on saanud just töövarjupäevast kindlust oma erialavalikul või valdkonda rohkem tundma õppinud ning mitmed töövarjuks olnud on mõne aasta pärast kunagiste varjutatavate juurde tagasi jõudnud noorte kolleegidena.

“Kummardus meie isadele” Rogosi mõisas

Kallis isa ja pereinimene!

Oled oodatud Haanja valla perepäevale “KUMMARDUS MEIE ISADELE” 12. novembril 2011 kell 12 Rogosi mõisa, Ruusmäel. Kavas on südamlik kontsertkava lastelt ja naistelt meie praegustele ja tulevastele isadele.

Peale südamlikku osa soovime jätkata pisikese IDEEKOHVIKUGA, kus võiks olla jututeemaks meie tuleviku Haanja Kool, et teaksime kuhu edasi liikuda ning oma lastele parim haridus koduvallas anda. Samal ajal vaatavad noorimate järgi ning sisutavad laste aega Haanjamaa noored.

Võimalusel võiksid tuua kaasa ka midagi meie ühisele lauale, et kerge suupistega meeli ergutada.
Palun edasta kutset ka oma üleaedsetele!

Rahulikku hingedeaega soovides,
Einike Mõttus
Haanja Kooli hoolekogu aseesimees
+372 5816 5201

„Igavene Suvi“ esitluskontserdid erinevates kohtades

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox – tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate.

Kontserdid:
10.11 Viljandis klubis Rubiin
12.11 Võru Kultuurimajas Kannel
18.11 Pärnu Kuursaalis
19.11 Tartu Genialistide Klubis
02.12 Tallinnas Von Krahlis

Täpsem info: FacebookisMySpace’sKoduleht

Rakvere liigub velocity projektiga mugava jalgratta mudeli suunas

Rakvere linn sai Sihtasutuselt KredEx 77 700 eurot toetust „Rakvere – VeloCity 2012“ projektile, mille toel ehitab linn välja n-ö mugava jalgratta mudeli Rakveres.

Linna üldplaneeringu käigus valminud Rakvere linna kergliiklusteede analüüs näitas, et Rakveres on võimalik suhteliselt lihtsate vahenditega kujundada olukord, kus inimestel on lihtne eelistada igapäevasel liikumisel autosõidule ratast. Taolise mugava jalgratta mudeli rakendamisega on võimalik saavutada keskkonnaalane, tervislik ja majanduslik kasu nii elanikule kui linnale.

Projekti kohaselt rajatakse suuremate korrusmajade juurde lukustatavad rattamajad, mis võimaldavad rattaid mugavalt ja turvaliselt hoiustada. Enamus Rakvere linna elanikest elab korterelamutes, kus jalgrataste hoiustusvõimalused on ebapiisavad ning inimestel lihtsam on rattast loobuda kui neid väikestes keldrites või trepikojas hoida. Rataste hoiuvõimaluste paranemise järel muutub rattasõiduga tegelemine aga korrusmajade elanikele senisest mugavamaks.

Projekt näeb ette linnasisese kergliiklusteede märgistamist, et eraldada rattasõitjad märkide abil teistest liiklejatest ja muuta rattaga liiklemine linnas turvaliseks. Linna suurematesse avalikesse kohtadesse – koolide, kaubanduskeskuste, bussi- ja raudteema juurde jm. paigaldatakse suuremaid ja väiksemaid varjualuseid, mis võimaldavad lühiajalist elektrirataste hoidmist. Linnapilti lisanduvad nutikad ja omanäolised rattahoidjad ning pumpamis- ja laadimispunktid.

Projektivahenditest soetatakse kümmekond elektrijalgratast, mida hakatakse laenutama hotellidest ja turismiinfokeskusest. Eeloleval talvel tehakse vajalikud eeltööd, kevadel alustatakse rattamajade, -hoidikute ja varjualuste rajamise ning teede märgistamisega.

Maanteeamet kutsub esitama kandidaate Liikluskasvatuse Aasta Tegija auhinnale

Maanteeameti lõuna regioon tunnustab ka sellel aastal inimesi ja organisatsioone, kes on märkimisväärselt panustanud liikluskasvatusse ja -ohutusse. Kandidaate võivad esitada kõik soovijad, esitamise tähtaeg on 25. november.

„Meie eesmärk on tänada ja tunnustada järjepidevalt liikluskasvatuse ja ohutusalase ennetus- ja teavitustegevusega silma paistnud inimesi ja organisatsioone. Soovime näidata, et hindame kõrgelt nende panust ohutuma liikluskeskkonna kujundamisel,“ rääkis Maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Kai Kuuspalu. Tunnustust jagatakse neljas kategoorias: aasta õpetaja, aasta sündmus, aasta kohalik omavalitsus ja aasta koostööpartner.

Tunnustust vääriva inimese või organisatsiooni nime ning motivatsioonikirja, kus seisavad põhjendused, miks just tema on esiletõstmist väärt, ootab Maanteeamet e-postiaadressile Kai.Kuuspalu@mnt.ee või Maanteeameti lõuna regiooni postiaadressile Sepa 23, Tartu 51013. Kandidaate saab esitada 25. novembrini, pärast mida valib komisjon välja need, kes saavad kutse pidulikule tänuüritusele.

Esitamise korra ja nõuetega, millele kandidaadid peavad vastama, saab tutvuda Maanteeameti kodulehel.

Pooltevahetus 2011 kutsub töövarjuks või võõrustajaks

EMSL tähistab 26. novembril kodanikupäeva, viies vabaühenduste eestvedajad ning ametnikud üheks päevaks üksteise igapäevatöö juurde. Töövarjuprojekti mõte on võimaldada nii avaliku sektori ametnikel kui kodanikeühenduste liidritel üksteise igapäevatööd paremini mõista. Töövarjuks olemine võimaldab näha organisatsiooni köögipoolt lähemalt ning kogeda selle igapäevast toimimist – nii annab see ainulaadse kogemuse, mis aitab enam väärtustada üksteise tööd ning seeläbi ka enda töökorraldust parandada. Võõrustajaks olles vaatad oma tavapärasele tööle värske pilguga ja kobestad pinnase ka viljakaks koostööks tulevikus. See on kogemus, mis aitab enam väärtustada üksteise tööd, seeläbi enda töökorraldust parandada ning leida ühiselt võimalused paremaks sektoritevaheliseks koostööks.

Pooltevahetus 2011 toimub ajavahemikus 21. – 26. november. Kuidas valmistuda?

  • Kui soovite endale töövarju, mõelge, mis laadi tegevusi on teil plaanis ajavahemikus 21.-26. november. Millist töölõiku võiksite jälgimiseks välja pakkuda? See võib kesta 4-8 tundi. Pange see päev endale kalendrisse kirja.
  • Kui soovite ise minna töövarjuks, mõelge läbi, millise ametniku või vabaühenduse töö teid huvitab ning miks. Soovitav on mõelda eeskätt nende ametnike/vabaühenduste peale, kes on seni teie partneriks olnud või kellega soovite koostööd tihendada. Sel aastal soovime enam Pooltevahetusse kaasata kohalike omavalitsuste ametnikke ja kohalikke vabaühendusi.

Registreeru töövarjuks
Registreeru võõrustajaks
LOE JUHENDIT

Lisainfo:
Teve Floren e-postiaadressil pooltevahetus@ngo.ee või Elina Kivinukk e-postiaadressil elina@ngo.ee
Kodulehelt

Isadepäeval kerkib Rakvere Põhjakeskusesse telklinnak ja saab näha jõustruktuuride demonstratsioonesinemisi

Kaitseliidu Viru malev korraldab 13. novembril kella 12-16 koostöös teiste jõuametkondade, koostööpartnerite, Lääne-Viru maavalitsuse ja Põhjakeskusega tasuta perepeo, mille eesmärgiks on väärtustada isa kui kaitsja, aga ka kasvataja ja õpetaja rolli. Kogupereüritust juhib reservohvitser ja kaitseliitlane leitnant Madis Milling.

Igal järgneval täistunnil saab näha jõuametkondade demonstratsioonesinemisi, pooltundidel astuvad üles lauljad ja taidlejad ning kogu ürituse vältel pakutakse atraktiivseid tegevusi kogu perele. Üles astuvad Virumaa Pärimusmuusikud, kus mängib üle 30 pärimusmuusikahuvilise lapse ja noore, kuulata saab populaarset Sõmeru Põhikooli poisteansamblit SPA koos solistidega ning näha ka Tapa kultuurikoja breikareid. Samuti esineb päeval Väike-Maarja pasunakoor 25 puhkpillimängijaga.

Välja pannakse jõuametkondade tehnika, relvastuse ja erivarustuse huvipakkuvam osa. Näiteks saab näha Kaitseväe masinatest soomustatud Toyota Land Cruiserit, MAN’i, UNIMOG’i, veoautot DAF, soomusautoga MAMBA tehakse lastele Põhjakeskuse juures lõbusõitu, saab tutvuda kaitseväe ja kaitseliidu relvade, lahingtehnika ja varustusega, samuti ise laskmist proovida, kusjuures atraktiivsematest relvadest on väljas 122 mm kahur ja õhutõrjekahur. Põhjakeskuse paremas tiivas saab soovi korral lasta miinipilduja õppevariandist, kuulipildujast KSP-58 ja automaadist AK-4. Ohutu laskesimulaator keskuse sisetingimustes võimaldab kätt harjutada ka väga noortel. Politsei poolt on välja pandud patrullauto-konvoibuss, millega transporditakse kurjategijaid arestimajja, politsei mootorratas ja patrullauto. Saab näha, missugused on politseinike relvad ning erivahendid, kuidas peatatakse sunniviisiliselt sõidukit “siili” abil. Samuti demonstreerib päästeamet oma päästetehnikat. Silberauto toob teiste autode kõrval kohale ka 1983. aasta Chevy Blazeri. Enamikku tehnikast on külastajatel võimalik ka oma käega katsuda ning uudistada väljast ja seest.

Põhjakeskuse parklasse kerkib kaitseliidu Viru maleva telklinnak, kus käib tõeline sõdurielu, uudistada saab sõdurivarustust, seda selga proovida, moondada ennast sõdurimaalinguga, vaadata jao suuruse üksuse telgi püstitamist, valmistada katelokis kohvi ja kiirnuudleid ning tunda ennast täisväärtusliku sõdurina. Laagrialal tutvustab oma ala spetsialist ka plahvatusohtlikke lõhkekehi ja väljas on laud “Ära näpi, ära topi!” vahenditega. Ellujäämislaagris saab infot üleelamisnippide kohta ning noorkotkad õpetavad huvilisi roopille ja -matte valmistama, ka kala küpsetama. Telklaagri ala on sobiv paik fotosalvestiste tegemiseks.

Ühtlasi võivad lapsed ja täiskasvanud lasta ennast tundmatuseni muuta näomaalingutega, proovida selga erinevate jõuametkondade varustust sisetingimustes ning jäädvustada mälestuseks tore tasuta fotolavastus suuruses 15 x 21 cm. Vahvad stuudiopildid saab kätte Rakvere Kuma Fotost. Lisaks tundmatuseni muutvatele sõduri maskeeringutele on võimalik Põhjakeskuses teha ka kauneid näomaalinguid.

Ida prefektuur pakub ürituse raames palju huvitavat politseinike ja piirivalvurite töömailt. Näiteks näitab piirivalvur, milliseid ebaausaid võtteid kasutavad võõrriikide kodanikud Eestisse pääsemiseks. Kohapeal on vaatamiseks võltsitud dokumendid ja räägitakse, kuidas neid avastatakse. Oma oskusi näitab jäljekoer Nero koos koerajuhiga. Tutvustatakse märulipolitsei vormi, mida võib soovi korral selga panna. Lastega tegelevad noorsoopolitseinikud, kelle juures saab joonistada ja ristsõnu lahendada. Kommi jagab ja nõuandeid annab Lõvi Leo.

Ida-Eesti päästekeskuse spetsialistid selgitavad ja jagavad nõuandeid kodude tuleohutusest, veeohutusest ning veeõnnetuste ärahoidmisest. Lisaks jagatakse infot tulekahju avastamise seadmete paigaldamise, nende hoolduse ja vajalikkuse kohta. Tutvustatakse esmaseid tulekustutusvahendeid, päästeala infotelefoni 1524 tööd. Jagub ka mitmeid praktilisi tegevusi: testide ja ristsõnade lahendamist, värvimist, joonistamist, puslede kokkupanemist. Loomulikult on lapsi tervitamas päästekoer Nublu.

Maanteeamet paneb välja õppestendid ning tegeleb liikluskasvatusega, jagab sellekohast infot, korraldab liiklusmänge, annab lahendada teste ja värvida värviraamatuid.

Maakondliku tervise-edenduse koordinaator Olga Boitsov nõustab isasid, kuidas suitsetamisest loobuda, mõõdab külastajatel vererõhku ja räägib tervislikest eluviisidest.

Naiskodukaitsjate eestvedamisel õpetatakse külastajatele esmaabivõtteid, pannakse NATO tähestiku abil kokku sõnumeid. Väljas on näitus niidigraafika töödest, samas võimalik ka ise kätt harjutada ja meisterdada tore ese. Isadele ja poegadele on avatud töötuba, kus nad koos valmistavad vahvaid puidust autosid. Loomulikult kuulub päeva ürituste hulka isadepäeva-kaartide tegemine. Kella 12-15 toimub BabyCity organiseerimisel lastele Bakugani turniir.

Kohal on ööjooksu meeskond, kes korraldab peredele miniorienteerumise ja Mõmmi viktoriini ning loosib auhindu. Eku seiklusgrupp toob osalejateni elamusmängud.

Eesti Korstnapühkijate Koja eestvedamisel valmivad populaarseks saanud õnnenööbid.

Isadepäeval on Põhjakeskuses kohal täies hiilguses Sky Plus koos oma suurepärase meeskonna ja mitme üllatusega. Saated lähevad pühapäeval otse-eetrisse alates kella kümnest. Päev läbi toimub kohale tulnud kuulajate vahel kõikvõimalikke mänge mõnusatele auhindadele. Pettuma ei pea ka tulihingelised Naisteka fännid – Sky Plus on tegelikult kohal juba laupäeval, 12. novembril, kui kella 15-18 võtavad Põhjakeskusest eetri üle Meelis Tõrv & Kirsti Timmer. Neil päevil on kõigil külastajatel võimalik uudistada, kuidas raadiostaarid saateid teevad.

Kõik huvilised on oodatud!

Eesti parim koolisöökla asub Harku vallas

Möödunud nädalal Tallinna Toidumessil peetud konkursi “Parim koolisöökla” finaali võitis Vääna Mõisakool, keda esindasid kooli tublid kokad Jaanika Rist ja Katrin Noodapera. Finaali jõudis ka Tabasalu Ühisgümnaasium.

Finaalis osalenud seitsme kooli kokad pidid etteantud aja, s.o 2 tunni ja 20 minuti jooksul valmistama kolm rooga – tavapärase koolilõuna ehk supi ja magustoidu, mida reaalselt ka koolis pakutakse ning lisaks uuendusliku kala-köögiviljaroa omal valikul.

Toiduasjatundjatest koosnev žürii hindas kokkade professionaalsust, hügieeninõuete täitmist, toiduvalmistamise protsessi, roogade välimust, maitset ja serveerimise temperatuuri, samuti roogade omavahelist sobivust ning toitainelist koostist. Kala-köögiviljaroa juures jälgiti lisaks ka innovaatilisust, võimalikku populaarsust õpilaste seas ja roa reaalse valmistamise võimalust koolisöökla tingimustes.

Žürii esimehe, restorani C´est La Vie peakokk Vello Kivibergi sõnul oli võistlus pingeline ja tasavägine. „Finaalikohta olid kõik road väärt. Parima supi tegid Vääna Mõisakooli kokad, parim magustoit oli Tabasalu Ühisgümnaasiumi ahjus küpsetatud õunad meekastmega. Uuendusliku roa eest sai kõrgeimad punktid Valga Põhikooli lõhe-köögiviljavormiroog.“

Energiasäästunädal kutsub targalt tarbima

Üha kõrgemale tõusvad energiahinnad toovad aina enam inimesi energiasäästu meetmete rakendamise juurde, kuid energiasäästupotentsiaal on Eestis veel väga suur. Sel nädalal kolmandat aastat toimuva Energiasäästunädala eesmärk on tõsta eestimaalaste teadlikkust energiasäästu võimalustest ja motiveerida inimesi reaalsetele tegudele.

„Inimeste teadlikkus energiasäästmisest on viimaste aastate jooksul tunduvalt tõusnud. Üha rohkem uuritakse võimalusi säästa energiat koduses majapidamises. Energiat saavad säästa kõik inimesed ning isegi lihtsate harjumuste muutmine võib anda tuntava rahalise kokkuhoiu,“ ütles Tiit Pikk Tartu Regiooni Energiaagentuurist.

Energiasäästunädala raames toimub üle Eesti ligi 40 erinevat üritust, mille eesmärk on teadvustada inimestele, mille peale nad tegelikult energiat kulutavad ja kuidas on võimalik tarbimist vähendada.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni Mirja Adleri sõnul peitub kõige suurem energiasääst korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimises. „Hetkel on loodud korterelamute rekonstrueerimiseks soodsaimad finantseerimistingimused läbi aegade. Komplekse renoveerimise tulemusena on võimalik saavutada kuni 50% energiasäästu ning alandada sellega igakuiseid makseid,“ ütles Adler.

Energiasäästunädala jooksul toimuvad seminarid, esitlused, näitused ja õppepäevad. Nädala avab energiasäästuviktoriin Riigikogus, lõpetab aga energiasäästu teemal toimunud videokonkursi võitja väljakuulutamine Tartus.

Energiasäästunädala kavaga saab tutvuda kodulehel www.energiatark.ee, kus on üleval ka juhised ja näpunäited, kuidas kodus lihtsate vahenditega energiat säästa.

Energiasäästunädalat korraldavad Tartu Regiooni Energiaagentuur, KredEx, Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Säästva Eesti Instituut, Tartu Teaduspark, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Swedbank.

Teavitust aitavad läbi viia Euroopa Liit, Postimees, Edelaraudtee, Raadio Elmar, Raadio KUKU, SEBE ja Teadusaasta.

Enamik elanikest rahvaloenduse toimumisest teadlikud

83% Eesti elanikest on teadlikud, et tänavu toimub rahva ja eluruumide loendus, selgub uuringufirma Faktum & Ariko poolt läbi viidud küsitlusest. Enamik küsitletutest pidas rahvaloenduse korraldamist vajalikuks.

“Inimeste teadlikkus saabuvast rahvaloendusest on oluliselt kasvanud. Kui veel augustis oli saabuvast rahvaloendusest kuulnud vähemalt pooled Eesti elanikest, siis oktoobriks oli see näitaja tõusnud juba nelja viiendikuni,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Kõige suurem on teadlikkus 55-74 aastaste (95%) ja kõrgharidusega inimeste (94%), väiksem aga 15-34 aastaste (69%) ja alg- ning põhiharidusega inimeste seas (70%). Kõige enam on kolmekuulise uuringuperioodi jooksul suurenenud teadlikkus alg- ning põhiharidusega inimeste hulgas (augustis 24%, oktoobris 70%).

Teadlikkuse tase eestlaste (85%) ja muukeelsete inimeste (80%) hulgas on võrdsustumas, veel augustis oli teadlikkus rahvaloenduse toimumise kohta eestlaste seas 65% ning muukeelsete elanike hulgas 39%.

Rahvaloenduse korraldamist pidas vajalikuks või pigem vajalikuks 95% elanikest (septembris 92%). Et rahvaloendusel osalemine on kohustuslik kõigile Eesti püsielanikele, teadis 68% küsitletutest (septembris 61%).

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles oktoobris Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15–74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Rahvaloendus Facebookis
Rahvaloendus Twitteris

Narvas küsitakse, kas riigiasutused peaksid asuma ka väljaspool Tallinna

Nädala jooksul toimub üle Eesti kuus rahvastikuteemalist väitlust sarjast “Eesti tähtsaim väitlus”. Neljapäeval, 10. novembril TÜ Narva Kolledžis toimuval väitlusel küsitakse, kas riigiasutused peaksid asuma ka väljaspool Tallinna. Väitlussarja kolmas väitlus keskendub küsimusele, kas ääremaastumise pidurdamiseks peaksid asuma riigiasutused ka väljaspool Tallinna. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu asuvad sõnalahingusse Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste. Väitlus algab kell 18 TÜ Narva Kolledžis (Narva, Kerese 14, ruum 213). Väitlus toimub vene keeles.

“Väitluste idee on tuua publikuni arutelu olulistest rahvastikuteemadest nagu väljaränne, ääremaastumine, sündimus, vananemine ja pärimuskultuuri säilitamine. Need on olulised teemad, millele pakuvad vastuseid aasta lõpus Eestis algav rahva- ja eluruumide loendus. Narvas toimuv debatt keskendub regionaalpoliitikale ja küsib, kas Eestis peaks tõesti koondama kõik riigiasutused Tallinna või anda ka kaugematele piirkondadele võimalus,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja “Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja Statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust. Väitluste nädal algas 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu Ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab Statistikaameti kodulehelt.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) saab täita loendusküsimustiku internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. Vaata täpsemat infot.