Otsitakse põnevaid, tavalisi ja erilisi hooneid, maalilisi kohti Eesti looduses, sise- ja välisarhitektuuri pärleid ning jubedusi Eesti võttepaikade andmebaasi. Andke teada oma põnevatest kohtadest, et neid turismimagneteid oleks võimalik leida ja näidata ka filmides ja teleekraanil. Uuri lähemalt!
Autor: Maris Lestberg
Statistikablogi: Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt
Eurostati andmetel kasutas 2012. aastal internetti 75% Euroopa Liidu 16–74-aastastest elanikest, kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik Mari Soiela Statistikablogis. Kaasaskantava seadmega väljaspool kodu või töökohta interneti kasutajaid oli 32%. Eestis olid vastavad näitajad 79% ja 37%.
Loe täpsemalt Mari Soiela postitusest „Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt“.
Selgusid Euroopa Liidu maaeluteemalise foto-videokonkursi võitjad
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50. juubeliaasta tähistamiseks korraldatud foto-videokonkursi võit läks Portugali. Tänu kahele kategooriavõidule ja kokku viie Eesti osaleja tööde Brüsselis toimunud esitlusele võib aga konkursi tulemust pidada ka Eestile väga õnnestunuks.
Rahvusvaheline žürii valis neljas EL-i liikmesriigis – Eestis, Bulgaarias, Maltal ja Portugalis – korraldatud konkursi ‘ÜPP – tagasipöördumine tulevikku’ üldvõitjaks portugallase Manuel Luis Gomesi foto “Wine – Douro Valley”. Douro orus asuvas veinitalus töötava hobipildistaja teos kuvab veini ning selle valmistamises aset leidva fermentatsiooni ehk kääritamise protsessi. Tehniliselt efektne ja ilus ning pea et igal pool Euroopat valmistatava põllusmajandustoote tuntust kommunikeeriv pilt sai žüriihääletuses kõige rohkem punkte.
Eestlaste osavõtt konkursist oli aktiivne, ning piltide hea taseme tõendina tutvustati Brüsselis 13.-14. detsembril toimunud seminariüritusel kokku viie meie kodaniku töid. Seminariruumi oli koostatud suurlõuendite vormis näitus konkursi 18 parimast fotost, nende hulgas Eddy Konti, Heino Laiapea, Lii Roosa ja Väino Valdmanni tööd – viimase osas isegi kaks pilti. Lisaks tutvustati Euroopa Komisjoni Põllumajanduse peadirektoraadi esindajatele ja teistele seminari külalistele videokategooria võitnut Ott Rõngase muusikalist lugu “Home”, mis žürii Eesti liikme, Eesti Talupidajate Keskliidu (ETKL) peadirektori Kaul Nurme sõnul sõelus konkurentide hulgast esikohale ilma tõsisemate vastasteta.
Ott Rõngase konkursitöö koosnes Lõuna-Eesti külaelu kuvava filmi valmimisel ülejäänud võtetest ning nende sidumisest tema enda kirjutatud ja esitatud muusikapalasse “Home”. Video:
Fotokonkursi kategooria “Mahepõllumajandus ja maaturism” võitnud Eddy Konti pilt sündis suvel, mil ta ühel varahommikul sattus autosõidu ajal nägema teeäärsel põllul ööbimas suurt kureparve. Tavaliselt inimesi kartvad linnud lubasid teda seekord endale üllatavalt lähedale, ning eriti žürii lõunaeurooplastest liikmeid kõnetanud pilt sai tehtud Konti sõnul üsnagi tavalise taskukaameraga.
Konkursi fotokategooriate võitjatöödeks osutusid žürii hinnangul:
- “Mahepõllumajandus ja maaturism” teemal eestlanna Eddy Kont pildiga “A field of storks“;
- “Euroopa põllumajanduspoliitika ja tootmine – kvaliteet, mitmekesisus, tervislikkus” teemal portugallane Manuel Luis Rebelo Gomes pildiga “Wine – Douro Valley“;
- “Külakogukonna tulevik” teemal samuti portugallane Francisco Telles pildiga “Back to Basics“.
Kategooriavõitjaid autasustati profifotograafidele ja arvutigraafikutele suunatud Wacom’i graafikalaudadega. Pressiteatele kaasatud pildil võtab Eddy Kont auhinda vastu konkursi Eesti korraldaja Timo Raussi käest.
Foto-videokonkurss oli osa Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kaasrahastatud infokampaaniast ‘ÜPP: tagasipöördumine tulevikku’ (Re:turn to the Future), mida korraldati sel aastal neljas mainitud EL-i liikmesriigis. Kommunikatsiooniettevõte In Nomine aitas kampaania peakorraldajal, Bulgaaria agentuuril Strategma, viia konkursiga seotud tegevusi ellu Eestis.
Kõikide foto-videokonkursil osalenud töödega võib tutvuda veebilehel. Infokampaania veebileht!
Lõuna-Eesti otsib avastamist väärt paiku
Alates järgmise aasta suvest on Lõuna-Eestis võimalik vaadata siinset piirkonda läbi ajakirja National Geographic kollaste akende. Maastikele paigaldatavad säravkollased raamid jutustavad lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti korraldajad kutsuvad üles Lõuna-Eesti kogukondi üles siinsete avastamist väärt paikade leidmiseks ja ideevooru esitamiseks.
Koostööprojekti, mida veavad eest viis Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppi ja mille partneriteks on siinsed turismiarendajad ja ajakiri National Geographic, eesmärkideks on siinsele piirkonnale tuntuse ja külastajate toomine ning piirkonna identiteedi tugevdamine. Kuusteist siia paigaldatavat kollast akent loovad täiendava põhjuse avastada ja külastada Lõuna-Eestit. Koos akna lähikonnas paiknevate turismiteenuste pakkujatega luuakse teemamarsruudid, mis tutvustavad siinset loodust, kultuuri, aktiivse puhkuse võimalusi ja ka väikeettevõtlust ning säästvaid lahendusi.
Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul sai idee alguse Hollandis asuvast Groningeni piirkonnast, kuhu paigaldatud kaksteist akent koos teemamarsruudiga tõid piirkonda pooleteise aasta jooksul kaks korda rohkem külastajaid. Tartu-, Võru-, Valga- ja Põlvamaa kollaste akende kampaania “Elu kahe maailma piiril” ootab siinset piirkonda avastama nii sise- kui väliskülastajaid.
Ideevoor Lõuna-Eesti avastamist väärt paikade leidmiseks on avatud ja kestab kuni 10.jaanuarini 2013. Saabunud ettepanekutest teeb žürii valiku jaanuarikuu lõpuks. Ideevooru kutse ja lisainfo!
Lisainfot jagavad Leader Lõuna-Eesti tegevusgrupid: Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu.
Jõulukontsert Haanja rahvamajas
Võrumaal Haanja rahvamajas toimub laupäeval, 22. detsembril algusega kell 17 jõulukontsert, kus esinevad Võru Adventkoguduse muusikud.
Kontsert on kõigile tasuta!
Aasta vabaühendus saab KÜSK-ilt 5000 eurot. Aeg esitada kandidaate!
EMSL-i iga-aastase kodanikuühiskonna aasta tegijate kandidaatide esitamise tähtaeg jõuab tänavu kätte koos jõuludega. Sel korral on meil ka värske hea uudis: Kodanikuühiskonna Sihtkapital on otsustanud aasta vabaühendust premeerida 5000 euro suuruse stipendiumiga. Aitäh KÜSK-ile!
Nagu ikka, on kandidaate aasta tegija tiitlile võimalik www.ngo.ee/tegijad esitada kõigil soovijatel, valiku teeb EMSL-i nõukogu. Aasta tegija tiitliga tunnustame ja täname inimesi ja organisatsioone, kes on oma tööga andnud enim hoogu kodanikuühiskonnale Eestis, ning teeme seda viies kategoorias: aasta vabaühendus, aasta avaliku võimu esindaja, aasta äriühing, aasta missiooniinimene ja aasta tegu. Võid esitada kandidaate kõigis viies kategoorias (ja soovi korral lausa mitu kandidaati ühes kategoorias) või siis ainult mõnes neist.
Www.ngo.ee/tegijad saab ka mälu värskendada, keda ja mille eest eelmistel aastatel tunnustati.
Meil on olnud päris tuline kodanikuühiskonna-aasta. Andkem siis teada, kes selle eest võiks enim kiitust väärida!
Hea autojuht, palun märka kassi autokapoti all!
Eesti Loomakaitse Selts, loomade varjupaigad ja turvakodud paluvad autojuhtidel olla tähelepanelikud ning kontrollida autode kapotialust ja rehvikoopaid, et sinna poleks peitunud talvepakast trotsiv kass. Kõige lihtsam moodus looma elu päästa, on enne mootori käivitamist kapotile koputada.
Mõned päevad tagasi päästsid Kasside Turvakodu vabatahtlikud kassipoja, kellele ootamatult käivitunud automootor tekitas raske esikäpa vigastuse ning kõrvaotste põletuse. Loomade Kiirabi kliinikus tehti kassipojale operatsioon, mille käigus eemaldati esimese käpa päkaosa. Kiisu on praegu kliinikus arstide järelvalve all.
Kuna talvel on selliseid juhtumeid väga palju, siis palume, et autojuhid kontrolliksid alati enne ärasõitu, kas kapoti alla pole peitunud mõni kass, kes sel viisil talvepakase eest varjub. Samuti tuletame kassiomanikele meelde, et kasse ei tohi hulkuma lasta, seda eriti tiheda asustusega piirkondades. Ka kodused kassid võivad õues külma eest automootori lähedusse sooja minna. Tagajärjed võivad olla traagilised.
MTÜ Kasside Turvakodu, MTÜ Kassiabi, Varjupaikade MTÜ, MTÜ Pesaleidja, Toolse kodutute loomade varjupaik, MTÜ Kuulikodu, Eesti Loomakaitse Selts
Rakvere uueks abilinnapeaks sai Rainer Miltop
Rakvere linnavolikogu vabastas abilinnapea Sven Kesleri abilinnapea kohustustest ja nimetas uueks abilinnapeaks Rainer Miltopi Rakvere linnavolikogu otsustas täna, 19. detsembril vabastada Sven Kesleri Rakvere linnapea Toomas Vareki ettepanekul abilinnapea kohustustest ja ametist alates 20. detsembrist 2012. aastal. Ettepanekut toetasid 17 volikogu liiget 18-st kohalolnud volikogu liikmest.
Järgmise päevakorrapunktina nimetas linnavolikogu uueks Rakvere abilinnapeaks Rainer Miltopi (IRL). Miltopi nimetamist abilinnapeaks ja linnavalitsuse liikmeks toetas 16 volikogu liiget kohalonud 18 liikmest. Rainer Miltopi esitas volikogule abilinnapea kandidaadiks Rakvere linnapea Toomas Varek.
Rainer Miltop on olnud Rakvere linnavolikogu liige, ta on ettevõtte Multi Marger AS juhatuse liige.
Otsus jõustus vastuvõtmise momendist.
Viljandimaa Arenduskeskus SA on taas Eesti kolme parima hulgas
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kuulutas välja selle aasta parimad maakondlikud arenduskeskused (MAK), parima keskusena tunnustati tänavu Tartu Ärinõuandlat.
Viljandimaa arenduskeskus oli jätkuvalt parima 2012 aasta ettevõtjate nõustaja tiitli nominent ehk siis kolme parima MAKi hulgas Eestis. MAKide tegevust kaasrahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.*
Viljandimaa Arenduskeskuse juhi Kaarel Lehtsalu sõnul olid Viljandimaa Arenduskeskuse selle aasta edu peamiseks võtmesõnaks uuendusmeelsus teenuse pakkumisel, millest ta toob välja kaks olulist asja. “Esiteks edukas koostöö Töötukassaga ning teiseks regionaalsust ära kasutades koos Pärnu kolleegidega meie toel alustanud ettevõtjatele Mentorklubi
loomine ja selle tegevuse käivitamine. Mentorklubis kohtuvad alustanud ettevõtjad juba end praktikas tõestanud ettevõtjatega ning saavad klubilise tegevuse käigus sisulist järelnõustamist ja abi. ”
Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul saab Viljandimaa Arenduskeskus tunnustuse põhjusega, sest hea töö kiidabki tegijat. “Arenduskeskuse tegevus Mentorklubiga on taaskord hea näide sellest, kuhu võib jõuda hea koostööga. Iga tegevus nende inimeste suunas, kuhu on koondunud ettevõtlik vaim – on samm õiges suunas. Piirkonna edukuse määravad ära edulugudega inimesed,” põhjendas Kruuse.
„Tartu Ärinõuandla on aastaid olnud parimate kohalike ettevõtluse nõustajate seas, kuid nüüd on nad saavutanud häid tulemusi ka kodanikuühiskonna arendamisel ja kohaliku omavalitsuste toetamisel. Kolme sektori ühtlane ja kooskõlas arendamine ongi maakondlike arenduskeskuste peamiseks rolliks ja Tartu on selles osas olnud aktiivne ja tulemuslik,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet.
Tartu Ärinõuandla tunnistati ühtlasi ka 2012. a parimaks kodanikeühenduste ning omavalitsuste nõustajaks. Võidu tõid klientide kõrge hinnang tehtu tulemuslikkusele ja nõustamiskvaliteedile, samuti edu koolituste korraldamisel ning aktiivsus maakondlikus arendustegevuses.
Parima ettevõtjate nõustaja tiitli saavutas Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ambitsioonikate ja loovate arenduste väljatöötamise eest ning püsivalt kompetentsete ettevõtlusnõuannete eest.
Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad iseseisvad arendusorganisatsioonid, kes pakuvad riiklikult finantseeritud nõustamisteenust ettevõtjatele, mittetulundusühendustele ja omavalitsustele.
Möödunud aastal tunnistati parimaks MAKiks Saaremaa Arenduskeskus.
Lisainfo: Kaarel Lehtsalu,Viljandimaa Arenduskeskus, tel 53054165
Registreerimine XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivalile “Moisekatsi Elohelü” on avatud
26.-27. aprillil 2013 toimub Põlvamaal Mooste mõisas XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival “Moisekatsi Elohelü”, mille märksõnadeks on seekord rahvusvaheline koostöö põhjamaade folkmuusikutega, teatetants Põlva- Mooste ja päikeseloojalaulmine koos UMA PIDO kooridega.
Järjekorras XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival “Moisekatsi Elohelü” (Mooste Eluheli) toimub igal aastal jüripäeva paiku ning on kutsutud ellu selleks, et eesti rahvamuusika ei kaoks, vaid elaks edasi muutuvas ajas, uutes traditsioonides ja vormides.
Festivali ainulaadsus põhineb festivali teisel päeva toimuval loomingulisel võistluskontserdil, mis nõuab võistlejatelt eesti rahvamuusika tundmist, väga häid interpreteerimisvõimeid ja heal tasemel muusikaliste seadete tegemise oskust.
Registreerumine festivali südameks olevale võistluskontserdile on avatud kuni 15. jaanuarini. Registreeruda saab kodulehel oleva ankeedi kaudu, samal lehel on saadaval ka võistluskontserdi kohustusliku loo noot, sõnad ja helinäide.
Lisaks 27. aprillil toimuvale peakontserdile hõlmab festivali programm erinevaid kontserte Mooste mõisakompleksis, vabalaval ja looduses.
Võistluskontserdi kava eeldab osalejalt kaht lugu, millest üks on esineja poolt vabalt valitud eesti rahvamuusikal põhinev töötlus, teine korraldajate poolt ette antud loo interpreteering.
Tänavuse festivali kohustuslikuks looks on Põlva kihelkonnast pärit laul “Õtak tulõ”. Kes viib seekord koju festivali 1000-euro suuruse peapreemia, selgub pärast žürii otsust ööl vastu pühapäeva.
Festivali võistluskontsert on Eestis ainulaadne rahvamuusikaalane loominguline konkurss, kus hinnatakse ja tunnustatakse eesti rahvamuusika põhiväärtusi, olles avatud nii professionaalsetele kui harrastusmuusikutele Eestis ja väljaspool.
Täpsema info ja kohustusliku loo leiab kodulehelt!
Festivali peakorraldavad MTÜ Folgisellide Selts ning Mooste Vallavalitsus.
Lisainfo: Ülle Podekrat, tel 508 7825.
Loomepäev Lümanda kultuurimajas
Neljapäeval, 3. jaanuaril 2013 kell 10-15 toimub Lümanda Kultuurimajas loomepäev, mille käigus otsitakse vastuseid küsimustele:
- kuidas leida hea äri- või projektiidee?
- kuidas seda planeerida, ellu viia ja hiljem ka käigus hoida?
Läbiviijaks Piret Pihel Saaremaa Arenduskeskusest.
Kõik huvilised on oodatud! See koolitus on hea võimalus mõelda, mida tahad oma elus tulevikus tegema hakata ja kuidas oleks selles suunas mõttekas astuda esimesed sammud.
Osavõtt tasuta, vajalik eelnev registreerumine vallasekretäri juures (sekretar@lymanda.ee, tel +372 452 2751).
Haanjamaa nobedate näppudega naised tulevad kokku
Hea käsitööhuviline Haanimaa naine!
Üks alles alustav, aga loodetavasti tore ettevõtmine – Haanimaa käsitööselts(kond) – ootab nobedate näppudega huvilisi meie esimesele kohtumisele 20. jaanuaril 2013. aastal kell 15 Plaani Lodge’is. Arutame üheskoos, mida uut käsitöövallas õppida, mida vana meenutada ning ehk seame mingi plaanigi kokku.
Lisainfo Kärdilt ( +372 5399 8609 , kpettai@gmail.com) või Jutalt ( +372 554 3161 , eestijuta@hotmail.com).
Uue aasta tantsuöö Avinurme kultuurikeskuses
Teisipäeval, 1. jaanuaril 2013 algusega kell 00.30 toimub Avinurme kultuurikeskuses uue aasta tantsuöö.
Tantsutab ansambel FELIX-BAND.
Tants ja trall kestab varahommikuni!
Avatud puhvet.
Laudade broneerimine ja muu info tel +372 339 7483.
Pilet eelmüügist 5 €, kohapealt 7 €.
REL 2011: ettevõtlusega tegeleb ligi 4% vähemalt 15-aastastest elanikest
Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmed näitavad, et enamik Eesti elanikest on palgatöötajad. Ettevõtlusega tegeleb 3,8% vähemalt 15-aastastest elanikest.
2011. aasta 31. detsembri seisuga moodustasid vähemalt 15-aastased Eesti 1 294 455 püsielanikust 84,6%, kellest majanduslikult aktiivseid oli 630 101 ehk 57%. Palgatöötajaid oli vähemalt 15-aastasest elanikkonnast 46,7%, ettevõtjaid 3,8% ja muid hõivatuid (sh ajateenijaid) 0,8%.
Rahvaloendus näitab, et majanduslik aktiivsus on kõrgem linnalise rahvastiku hulgas ja madalam maarahvastiku hulgas. „Linnas on palgatööga hõivatuid rohkem kui maal, samas on maal veidi rohkem ettevõtjaid,“ rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Beltadze lisas, et maakondadest elab ettevõtlusega tegelevaid inimesi suhteliselt enam Harjumaal (4,4%), üle keskmise on ettevõtjaid ka Saaremaal, Hiiumaal ning Pärnumaal (kõigis 4,1%). Omavalitustest on ettevõtjate osakaal suurem Vormsi (8,9%), Kihnu (8,6%) ja Viimsi vallas (8,3%). Maalistes asulates domineerivad üksikettevõtjad.
Majanduslikult mitteaktiivseid vähemalt 15-aastasi inimesi oli 31. detsembri seisuga kokku 447 774 ehk 40,9% elanikkonnast. Neist suurimad grupid on pensionärid (287 450) ja (üli)õpilased (81 639).
Majanduslikult mitteaktiivseid on enim Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakondades, nende osatähtsus on väikseim Harjumaal. Pensionäride osatähtsus on suurim rahvastikust Põlvamaal ja väikseim Harjumaal ning Tartumaal.
Majanduslikult aktiivne rahvastik – vähemalt 15-aastased isikud, kes olid loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011) hõivatud või töötud. Hõivatuteks loeti ka ajateenijad.
Loenduse tulemused rahvastiku tööalase ja sotsiaal-majandusliku seisundi kohta leiab Statistikaameti andmebaasist. REL 2011 tulemused avaldatakse 2012.-2013. aasta jooksul.
Ajakavaga saab tutvuda www.REL2011.ee.
Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.
Aastavahetus Suurel Munamäel
Võrumaal Haanjas jätkub traditsioon tähistada aasta vahetamist Eestimaa kõrgeimas tipus – Suurel Munamäel.
31. detsembril 2012 algusega kell 23 esinevad sussisahistajad Rõugest. Kell 24.00 on ilutulestik ning pärast seda saab ka torni külastada.
Pidu jätkub kell 01 Haanja rahvamajas, kus tantsuks mängib ansambel The Best Way.
Avatud on Tornikohvik.
Pilet torni ja rahvamajja on 2 €.
Info tel +372 514 4675.
Ekstreempark pakub taas võimalust minna Haanjamaa kõrgemaid tippe vallutama
Jõulupühade paiku võib taas osa saada Ekstreempargi iga-aastasest matkast Haanjamaa 20 kõrgeima tipu vallutamiseks. Nende mägede absoluutkõrguste summa on 5751 meetrit. Kõikide mägede läbimiseks tuleb läbida vähemalt 745 meetrit vertikaaltõusu.
Kogunemine toimub Haanja Suusabaasis (pubi Finiš juures) teisipäeval, 25. detsembril 2012 algusega kell 9:30, START täpselt 10:00.
Kaasa hea tuju, termosega tee + midagi tee kõrvale ja sisse.
PEALAMP kindlasti kaasa. Tagasi jõuame pimedas. Arvestama peab umbes 6-9 tunnise matkaga looduses. Kokku läbime ca 25 km jalutades.
NB!!! See matk on jõukohane kõigile. Kui ei usu tule ja veendu ise.
Üritus on TASUTA ja korraldajad ei planeeri midagi peale selle, et nad on ise 25. detsembril kohal ja nõus kõige ees läbi lume mägesid vallutama minema. Kõigil, kel soovi ja tahtmist osaleda, on oodatud!
Kontakt ja info:
Hillar Irves
Ekstreempark
Tel +372 521 0800
E-post ekstreempark@gmail.com
Pärnumaal Vändras valmisid psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegsed peremajad
Möödunud kolmapäeval, 5. detsembril peeti Pärnumaal Vändra Kodu soolaleivapidu. Vändra Kodu viis peremaja on osa AS Hoolekandeteenused läbiviidavast psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames rajab AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel 11 Eesti eri paika kokku 55 kümnekohalist peremaja – rajatakse kaheksa uut kaasaegsetest peremajadest koosnevat moodsat kodu ning laiendatakse kolme toimivat kodu.
Vändra Kodu avas oma uksed elanikele selle projekti kuuenda asukohana. Selle aasta algusest on lisaks Vändras valminud peremajadele valmis saanud peremajad Viljandimaal Karulas ning Viljandis, Tapal, Kehras ja Läänemaal Uuemõisas.
Ehitustegevus üle Eesti on samas jätkumas ning 2013. sügiseks kerkivad AS Hoolekandeteenustel uued kaasaegsed ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohad veel Harjumaal Vääna-Vitis, Ida-Virumaal Sinimäel, Järvamaal Türil, Tartumaal Kodijärvel ning Valgamaal Tõrvas. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond ja ülejäänud osas Eesti riik.
Loe edasi: Pärnumaal Vändras valmisid psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegsed peremajad
Klubi Tartu Maraton ootab uuel hooajal radadele üle 40 000 rahvasportlase
2012. aastal osales Klubi Tartu Maraton üritustel kokku 36 127 spordisõpra ning vaadates ürituste kasvutrendi, oodatakse järgmisel aastal rajale üle 40 000 rahvasportlase.
Klubi Tartu Maraton juhatuse esimehe Indrek Kelgu sõnul on Klubi Tartu Maratonil hea meel, et üha enam inimesi leiab tee tervisespordini. „Meie missioon on motiveerida inimesi elama tervislikult ja sportima aastaringselt ning loodame, et meie üritused aitavad sellele kaasa ka edaspidi.“
Ürituste hooaja avab 42. Tartu Maraton, mis toimub juba 17. veebruaril 2013. 2012. aastal osales 41. Tartu Maratoni programmilistel üritustel 9563 spordihuvilist, 2013. aastal ootame üritustele 10 000 suusasõpra.
Klubi Tartu Maraton korraldab aastas kuute suuremat üritust, mida raamivad kümned kaasüritused. Nelja suuremat üritust koondab SEB Tartu Neliküritus, mis on üritustesari motiveerimaks inimesi sportima aastaringselt. Teenindades enam kui 36 000 osalejat aastas on Klubi Tartu Maraton suurim rahvaspordiürituste korraldaja Baltikumis.
Hoia info saamiseks silma peal ka Klubi Tartu Maratoni kodulehel ja nende Facebooki lehel.
Põlvamaa linarosinad lõid Tartu Näituste keskkonnamessil laineid
Foto: Toomas Kelt
“Kes proovis, see kiitis!” võiks iseloomustada SA Põlvamaa Arenduskeskuse poolt Tartu Näituste keskkonnamessil Elukvaliteet tutvustatud linarosinaid. „Neist võib saada Põlvamaale iseloomulik maius,“ rääkis Tiiu Marran, Põlvamaa Arenduskeskuse projektikonsultant.
Linarosinad on toodetud magusa ja kergelt pähklilise maitsega linaseemnekoogist, selgitas Marran. Linarosinad on väga kasulikud, sest sisaldavad suures kogus limaainet ja Omega 3 rasvhappeid, mis korrastavad seedimist ja reguleerivad kolesterooli taset veres. Seetõttu peetakse Omega 3 rasvhappeid südame-veresoonkonna haiguste ennetajaks. Linarosinaid toodab Põlva väiketootja Raili Kallavus, rosinate saamiseks karamelliseeritakse linakooki fariinsuhkruga.
SA Põlvamaa Arenduskeskus tutvustab keskkonnamessil Rohelisemat märki, mis ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal valmistatud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 190 tootenimetuse, mida pakub 35 ettevõtet.
Tartu Näituste messikeskuses toimunud keskkonnamess Elukvaliteet tutvustas keskkonnateadlikke ettevõtteid ja organisatsioone. Messil olid esindatud elektriautod, mahetoit, päikesepaneelid, taaskasutus ja mitmed uudsed ettevõtmised. Nii näiteks tutvustas Maaülikool päikesepaneelide toimimist ja kokkupanekut.
Peapiiskop räägib pühapäeval Kapa stuudiumis inimlikust ja jumalikust õnnest
Pühapäeval, 9. detsembril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarjas Kapa stuudium peapiiskop Andres Põdra arutlus „Inimlikust ja jumalikust õnnest“.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, kes Kapa stuudiumi kuulajate ette astub pigem filosoofi ja teoloogina, ütles oma ettekannet tutvustades, et püüab kuulajatele anda ülevaate õnne-mõiste erinevatest filosoofilistest ja usulistest käsitlustest ajaloos ja tuua välja probleeme ja ohte, mis meid õnne-otsingutel ka täna oodata võivad. „Õnne ja õnnetunnet igatseb iga inimene, kuid õnne defineerida ja lahti mõtestada pole kuigi lihtne. Võib juhtuda, et õnn osutub vaid reklaamisildiks. Vaibaparadiisist võib saada ehk korraliku vaiba, kuid kas ka õnne?”
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua-vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Loe edasi: Peapiiskop räägib pühapäeval Kapa stuudiumis inimlikust ja jumalikust õnnest
Viljandi maavanem Kruuse: Paistu sotsiaalkeskus on märk Viljandi maakonna tulevikuhoolekande arengusuunast
“Kuidas me ka ei püüaks, haiglast kodu teha võimalik ei ole”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse Paistu sotsiaalkeskuse avamisel 6. detsembril. “Vastupidist aga küll. Hoone lihtsus, säästlikkus ja sisuliselt kõikide sotsiaalteenuste olemasolu tagab selle, et säilib võimalikult palju kodutunnet. Siin on see saavutatud,” tunnustas Kruuse vallavanem Ene Saart.
“Paistus saavutatu on hea näide sellest, kuidas luua väiksemasse, kuid samas tõmbekeskuse – antud juhul Viljandi lähiümbrusesse keskkond, kus saab väärikat vanaduspõlve veeta. Samas annab sotsiaalkeskus kohapealsetele inimestele teenistusvõimaluse,” selgitas Kruuse.
Kruuse lisas, et rõõm on sellestki, et Ene Saare tänased suurepärased kogemused piirkonna arendamisel on oodatud uues rõngas-, ehk Viljandi vallas.” Just selliseid häid praktilisi, teostatud kogemusi meie maakond ja Eesti tervikuna vajabki,” kinnitas Kruuse.
Meremäe vald särab jõulutuledes
Setomaa tipp – Meremäe vald on jõulumeeleolus, sest kahes suuremas külas säravad jõulupuud. Viimati sai vallas kaunistatud kuuskede all käidud ja jõuluvalgust imetletud üle viie aasta tagasi.
Obinitsas säravad kasvaval kuusepuul pisikesed punased tuled ning Meremäel on ehitud siniste tuledega koolimaja juures kasvav üle 12 meetrine kuusk.
Erilise Setomaale sissesõidumeeleolu loob aga Meremäe vaatetorni sirged ja sihvakad vormid, mis on valge valgusvoolikuga kaunilt esile tõstetud. Pimeduses helendab 18 meetrine torn täies hiilguses ja pidulikkuses.
Talvisel ajal valgustatud vaateplatvormile ronida ning Lõuna-Eesti kagunurga metsade-mägede-orgudega kaetud maastiku vaadata ja imetleda pole aja raiskamine.
Lumise talvenaudingu saate kohe kindlasti!
Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku
Tartus 6. detsembril toimunud arengukonverentsil “20 aastat iseseisva Eesti metsandust” meenutati taasiseseisvunud Eesti metsanduse algusaegu, analüüsiti toimunud sündmuste järelmõju ja hetkeseisu ning püüti heita pilk ajas 20 aastat ettepoole. Kuulajate ja kõnelejate seas olid esindatud nii riigi-, erametsanduse, metsateaduse kui ka metsa- ja puidutööstuse esindajad eri põlvkondadest.
“Metsas mõõtes on Eesti juba praegu Euroopa viie rikkama riigi hulgas. Kui metsandus areneb ka edaspidi samasuguses tempos nagu möödunud 20 aasta jooksul ja me oma puitu väärindame, siis suudame ka majanduslikult jõuda Euroopas esimeste sekka,” avaldas arvamust konverentsi moderaator, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus.
Riigimetsanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses rääkis konverentsil keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Tema sõnul oli toona murranguline just mõtteviisi muutus, et raha majandusele ei tule mujalt kui läbi tööstuse ja töötlemise. Tänaseks on RMK suutnud veenvalt tõestada: metsi on võimalik majandada nii, et neile ei pea peale maksma. Teadmiste ja kogemuste eest võlgneb Andres Talijärve sõnul Eesti metsandus tänu soome kolleegidele, kes oma kogemuste pinnalt meile vajalikku nõu ja tarkust jagasid.
Loe edasi: Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku
Korteriühistute liit: ühistu kohustus linna maalt lund rookida on ülekohtune
Lumine talv on toonud ühistutele lisamure – kuidas hoida korras nii kinnistu territoorium kui ka täita teeseadusest tulenevat nõuet hoida korras kinnistuga piirnevad kõnniteed. Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi peab olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Või siis saaksid ühistud raske töö eest kompensatsiooni,” teeb ta ettepaneku. Korteriühistute heakskiitu on leidnud aga kohalike omavalitsuste aktsioonid, mille käigus jagatakse libedusetõrjeks ühistutele tasuta sõelmeid.
Lumekoristusele katusel ja jääpurikatele katuseräästas soovitab Mardi aga kinnistuomanikel erilist tähelepanu pöörata ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Statistikaamet paneb rahvaloendajate mobiiltelefonid oksjonile
Statistikaamet paneb osa rahva ja eluruumide loendusel kasutusel olnud mobiiltelefonidest avalikule enampakkumisele. Kokku läheb elektroonilisel oksjonil pakkumisele 720 rahvaloendajate kasutuses olnud mobiiltelefoni.
„Osa mobiiltelefonidest jäi riigisektori kasutusse, ülejäänud paneme aga 10-telefoniliste komplektidena enampakkumisele,“ ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Kokku müüakse enampakkumisel 720 kasutatud mobiiltelefoni Samsung GT-E1081. Telefonid müüakse 10-telefonilistes komplektides alghinnaga 5 eurot komplekt.
Enampakkumisest saab võtta osa alates tänasest elektroonilises oksjonikeskkonnas Osta.ee. See oksjon kestab 21. detsembrini 2012. Otselink pakkumisele.
Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.