Nabaratoorium esitleb:
Harjumaal Kõue vallas Ardu koolimajas toimub homme, 6. märtsil 2013 kõhutantsu tutvustav tund ning see on osalejatele täiesti tasuta!
Kõhutants on tervislik ja lõbus harrastus igas eas, sõltumata vormist, treeningvarustusest või varasemasest tantsukogemusest. Tule saa osa!
Pühapäeval, 10. märtsil algusega kell 15 toimub Toila rahvamajas (Pikk tn 41, Toila, Ida-Virumaa) meditatiivne ja teraapiline kontsert-seanss.
Laulvate kristallkausside kontserdist osavõtul laseme oma keha ning meeli mõjutada helidel, mis lastakse kõlada sooviga muutuda puhtamaks ning terviklikumaks. Kogu ruumi täidavad rohkem kui kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid. Suurimad neist on poolemeetrise läbimõõduga kausid, millest kostuvad helid mõjutavad kuulajate alumisi energiakeskuseid. Väikseima läbimõõduga helikauss aga paitab oma helidega meie teadvuse kõrgeimaid sfääre. Kristallkausside komplekt kokku valgustab kogu meid ümbritsevat ning laadib ja puhastab kuulajate füüsilist-, kui ka emotsionaalset-, mõtte- ja vaimkeha. Toimub lõõgastumine, tasakaalustumine. Puhaste toonidega kristallkausid kutsuvad meie keha kaasa laulma ning seeläbi tervenema. Oma värvi helidesse lisab Wuhani- või Päikesegong.
Kaasa palume võtta joogamati ja teki või midagi muud pealevõtmiseks. Sest lebades on parim viis tervendavaid helisid kogeda. Võimalik helivoogudesse laadima ja puhastuma tuua pudel vett, lemmikvääriskive.
Osavõtutasu: 4 EUR
Ürituse flaier ja sündmuse leht Facebookis!
MÜÜK! Võtame kaasa ning kontserdi eel ja järel pakume poolvääriskive, ennustusvahendeid ning ehteid. Tutvu!
Info: aivar@tuletee.ee
tel: 513 6470
www.tuletee.ee
Obinitsa muuseumis saab 10. märtsil osaleda õpitoas “Villast lõngani”, kus saab näha ja ise järele proovida, kuidas villast lõnga saab. Õpitoa käigus tehakse läbi villa kraasimine jaühekordse lõnga ketramine, samuti vokiga lõnga korrutamine. Proovida saab koguni kedervarrega lõnga tegemist. Juhendajaks on rahvakultuurispetsialist Õie Sarv.
Tegemist on esimese õpitoaga sel aastal Obinitsa muuseumis toimuma hakkavas traditsiooniliste töövõtete tutvustamise sarjas, mille käigus tutvustatakse ja võrreldakse vanu töövõtteid tänapäevastega. Järgmiste õpitubadena on plaanis läbi viia seebi valmistamine, nööride-paelte punumine, vikatiga heinaniitmine, pistandaia tegemine ning taimedega värvimine.
“Villast lõngani” õpituba toimub Obinitsa Seto Muuseumitarõs 10. märtsil kell 12.00- 15.00.
Lisainfo: Kati Liiv, muuseum@meremae.ee, tel 785 4190, 524 2080.
Naiskodukaitse Võrumaa ringkond korraldab oma tegevust tutvustava perepäeva Haanja rahvamajas laupäeval, 2. märtsil 2013 algusega kell 14.
Tutvustame Naiskodukaitse tegevust vormiseelikust digilaiguni. Tegevust jagub kogu perele.
Täpsem info Naiskodukaitse kodulehelt ja sündmuse Facebooki lehelt!
Lugupeetud õpetajad, keskkonnahariduskeskuste töötajad ja teised huvilised, kes puutuvad igapäevatöös kokku ohtlike jäätmetega!
Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub kõiki huvilisi seminarile „Kuidas toimida ohtlike jäätmetega? Veebipõhine õppematerjalide kogu“. Seminaril kõneldakse ohtlike jäätmete teemal ning tutvustatakse projekti „Ohtlike jäätmete õppemoodul“ raames koostatud õppematerjale.
Seminar toimub neljapäeval 28. veebruaril 2013 Tartus hotell Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2) Petersoni saalis. Seminar kestab kell 12.30 – 15.30 ja on osalejatele tasuta.
Seminarile saab registreeruda kuni esmaspäevani 25. veebruarini!
Projekti „Ohtlike jäätmete õppemoodul“ käigus koostati veebipõhine õppematerjalide kogu ohtlike jäätmete teemal. Õppemoodul sisaldab informatiivset materjali, videoklippe, tööpakette õpetajatele ning mitmesuguseid muid materjale e-õppeks ning klassitundides kasutamiseks. Lisainfot projekti kohta leiab siit ja SIIT!
Seminari päevakava:
12.30-13.00 registreerumine, tervituskohv
13.00- 13.15 sissejuhatus ja projektitutvustus (Mirjam Burget, Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Jari Heiskanen, SYKLI keskkonnakool)
13.15-13.25 projektitulemuste avalikustamine Lätis (Ilona Roja, Ideja)
13.25-13.40 jäätmekäitluse teemaline koolitus (Taru Uotila, SYKLI keskkonnakool)
13.40-14.00 patareide taastöötlemine (Jarmo Pudas, AkkuSer)
14.00-14.30 patareide tagasivõtusüsteem Eestis (Margus Vetsa, EES-Ringlus)
14.30-15.00 ohtlike jäätmete käitlemine (Moonika Lipping, Epler & Lorenz)
15.00-15.30 lõuna (seminari lõpp)
Seminar on eesti ja inglise keeles.
Seminari toetavad Nordplus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kohtumiseni seminaril!
Lisainfo: Mirjam Burget, tel 5343 2408, mirjam.burget@teec.ee
Jõgeva Maavalitsuse ja Palamuse Vallavalitsuse ühisdelegatsiooni visiidil Leedus asuva sõprus- ja koostööpiirkonda Kaišiadoryse rajooni lepiti kokku sealsete ettevõtete osalemises tänavusel Paunvere Väljanäitusel ja Laadal.
Palamuse vallavanem Urmas Asteli sõnul peetakse mõttekaks kutsuda Paunvere Väljanäitusele ja Laadale lisaks kultuuritegijatele ka valla ja maakonna sõpruspiirkondade ettevõtjaid. “Eesmärk on pakkuda nendele võimalust Jõgevamaa firmade külastamiseks, nende juhtidega kohtumiseks ning majandussidemete loomiseks. “Nii oleksid Paunvere Väljanäitusele ja Laadale oodatud ettevõtted Leedust Kaišiadoryse ja ka Lätist Cesise rajoonist, kellega meil samuti pikaajalised koostöö suhted.” Astel märkis, et kaasa aidates selliste kontaktide tekkimisele saab omavalitsus anda oma panuse kohaliku ettevõtluse edendamiseks. “On oluline, et Palamusel toimuvale suursündmusele tuleksid ennekõike need Leedu ettevõtted, kes huvituvad eestimaisest toodangust ja teenustest,” ütles maavanem Viktor Svjatõšev, kes oli Kaišiadoryses viibinud Jõgeva maakonna ja Palamuse valla ühise delegatsiooni juht. “Ehk võiks kohtumised ja võimalikud ettevõtlussuhete loomised välismaa firmadega toimuda päev enne Paunvere Laata ja Väljanäitust,” arvas ta.
Loe edasi: Paunvere Laat ja Väljanäitus saab rahuvusvaheliste majanduskontaktide sõlmimispaigaks
Tartu tantsuklubi: Toomased
Kolmapäev, 27. veebruar 2013 kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)
Seekord on Tartu tantsuklubis lava Lõuna-Eestist pärit noorte meeste päralt, keda ühendab peale sama eesnime veel sügav huvi lõõtspilli- ja karmoškamängu vastu. Kõik Tartu tantsuklubisse kutsutud Toomased on tuntud lõõtspilli- ja karmoškamängijad, kes on aastaid tantsuklubides musitseerinud ja omandanud vilumuse tantsuks mängimisel ning mitmekülgse repertuaari. Lisaks publiku poolehoiule on need Toomased korduvalt pälvinud tunnustuse ja võitnud preemiaid mitmesugustelt rahvamuusikute võistumängimistelt. Tantsuks mängivad Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Toomas Valk (libliklõõts, karmoška). Tantsuklubis mängitakse peamiselt rahvatantse Lõuna-Eestist ja Toomaste lemmiktantse võõrsilt.
Vahepeal on lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt.
Tantsuklubisse on osalema oodatud rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu heast pillimängust ja soovivad rahvatantse tantsida.
Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon arutas tänasel istungil maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetamist mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Elavaimat arutelu tekitasid toetatava ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa.
Tegemist on meetmega, mille eesmärk on maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine ning seeläbi maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ja töökohtade loomine. Toetuse saajateks on planeeritud põllumajandustootjad ning mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad. Ettevõtete vanuseks on esialgu välja pakutud kolm aastat, et tagada meetme kaudu juba tegutsevate ettevõtete tegevuse mitmekesistamise toetamine.
“Erinevad uuringud näitavad, et tuge arenemiseks ning tegevusvaldkonna mitmekesistamiseks vajavad ettevõtted 3-5 aasta vanuselt ehk siis räägime selle meetmega tegutseva ettevõtte tegevuse mitmekesistamise toetamisest, mitte stardiabist,” rääkis toetusmeetme esialgset lahendust tutvustanud maaettevõtluse büroo juhataja Ülle Puusta. “Hiljuti valminud maaettevõtluse uuring näitas ka, et mikroettevõtjad kavandavad järgmistel aastatel eelkõige investeerida masinatesse ja seadmetesse, mille puhul investeeringuvajadus jääb 100 000 euro piiridesse.”
Ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa perioodi kohta tekitasid juhtkomisjonis ka kõige elavamat arutelu ning tehti ettepanekuid ettevõtte vanuse piir 36 kuult allapoole tuua ja toetuse maksimaalset summat tõsta. Küll aga tõdeti, et ettevõtte tegutsemine peaks olema tõendatud vähemalt ühe majandusaasta aruandega.
“Me peame vaatama, et erinevad meetmed ei hakkaks üksteist dubleerima. Päris uute ettevõtete loomiseks on olemas muid starditoetusi, samuti on nii praegu kui ka uude maaelu arengukavasse ette nähtud omaette starditoetus noortele põllumajandustootjatele,” sõnas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Toetus sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu, kuid arutelu toetuse täpsemate tingimuste üle jätkab eraldi töögrupis, kus otsitakse keskteed erinevate soovide ja vajaduste vahel. Samuti ootab põllumajandusministeerium arvamusi ja ettepanekuid kirjalikult.
Tänane maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni istung on järjekorras kümnes ning kokku on läbi arutatud 16 toetusmeedet, järgnevates juhtkomisjonides tuleb arutlusele veel 9. Maaelu arengukava 2014-2020 jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse käesoleva aasta aprillis ning vastu võtmiseks uuesti sügisel. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.
Lisainfot Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 koostamisest leiab Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.
Tähetants on miski, mis toimub kogu aeg sinu sees ja sinu ümber. Põhimõtteliselt on see meie loomulik olek, paratamatu vabaduse aktsepteerimine. Nagu liiguvad, säravad, plahvatavad, surevad ja sünnivad tähed, teeme seda ka meie, kes me oleme loodud tähetolmust. Tähetants on liikumine harmoonias laiema tervikuga. See aitab avardada maailmatunnetust ja kogeda oma kohta universumis.
Laupäeval, 23. veebruaril tantsime Sänna Kultuurimõisas 5 rütmi tantsu (Tähetantsu) kell 15. Sel korral oleme vahelduse mõttes sini-valge-ruudulise-põrandaga saalis ning naudime selle ruumi omapära erilise lisana meie tantsus.
Tähetants on suurepärane võimalus võtta endale nädalas üks päev, kus olla vaba piiravatest kammitsatest, et tantsida, pööramata tähelepanu õigetele/valedele sammudele, lihtsalt vabalt ja orgaaniliselt järgnedes muusikale. Vaba tants lõõgastab, vabastab pingetest keha ja meele, julgustab seiklusrikkale rännakule iseenda sees, et (taas)avastada ennast oma eheduses, kauniduses ja tarkuses.
Eelnev tantsukogemus ei ole vajalik, kõik on igaühe sees juba olemas. Tähetantsus ei ole õigeid ega valesid valikuid, seal ei ole kritiseerijaid ja tänitajaid, kuidas oleks parem teha; tähetantsus pole ruumi klatšile ega kiusule, seal on ainult rõõm täiel rinnal elamisest (koos kurbuse, viha ja kõige muuga); tänulikkus, et oleme koos siin ja praegu.
Kokku kestab tants umbes poolteist tundi. Pane selga mugavad riided, soovi korral võid olla kleidis/seelikus, tantsime sokkides või paljajalu. Kultuurimõisa suures saalis (soe on).
Tasu 2 eurot.
Sel nädalal alustab Misso Rahvamajas tegevust kodanikukino – reedel, 22. veebruaril kell 19 linastub Hardi Volmeri verivärske ajalooline armastusfilm “Elavad pildid”. Filmis lööb kaasa Eesti näitlejate paremik: Ita Ever, Aarne Üksküla, Anu Lamp, Tõnu Oja jt.
Kodanikukino on MTÜ Kinobuss algatusel sündinud ettevõtmine, millega soovitakse koos kohalike aktiivsete kodanike ja vabaühendustega taaselustada filmikultuuri ning tuua rahvusvahelisi ja Eesti väärtfilme ka väikestesse maakohtadesse. Misso kodanikukino käimalükkaja Paul Nurme: “Plaanime Missos filme näidata esialgu korra kuus. Tahame häid filmielamusi pakkuda ka Eestimaa kõige kaugemas nukas.”
Suveperioodiks kolib Misso valla kodanikukino punkt Tsiistresse, kus uksed avab Tsiistre linamuuseumi suvekino. Suvekino filmiprogramm toob Eesti kagunurka valiku kino Sõprus väärtfilmidest.
Kodanikukino Missos toimub koostöös Prastuli Seltsiga ja PRIA Leader-meetme toel.
Filmi “Elavad pildid” treiler:
Vaata ka: www.misso.ee, www.linamuuseum.ee
Muusikasõprade Selts esitleb:
KONTRASTID
Kavas:
Bartok – Kontrastid
Prokofjev – Viiulisonaat nr 2 D-duur
Brahms – Klarnetisonaat nr 1 f-moll
Pillidel:
Tõnu Kalm – klarnet
Eva-Maria Sumera – viiul
Kadri-Ann Sumera – klaver
Kontserdid toimuvad 15. veebruaril 2013
Kell 10:20 Värska Gümnaasiumis
Kell 13:00 Rogosi mõisas
Pilet 2 eurot
www.kammermuusika.ee
Osale meie valla tulevikustrateegia kujundamises ja anna nõu: miks ja millist valdade koostööd me vajame?
Meie vald on seni hästi kohandunud viimaste aastate väljakutsega nii majanduses kui riigi rahanduspoliitikas, mis on vähendanud omavalitsuste tulubaasi. Täna püüab meie valla juhtkond koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Pricewaterhouse Coopersi asjatundjatega leida valdade omavahelise koostöö senisest tõhusamaid vorme, mis peaks suurendama meie valla võimekust ja töötajate asjatundlikkust.
Selleks, et seda sihti saavutada tahaksime teada Sinu arvamust omavalitsuse töö erinevatest tahkudest:
Sinu arvamus on väga tähtis otsuste tegemisel meie valla poolt, milliseid koostöö ja ühistegevuste suundi valida. Need valikud tuleb meil teha koos teiste Raplamaa valdadega 2013 aasta kevad-suvel.
Lugupeetud valla elanik, me palume Sul vastata lühikese ankeedi kõikidele küsimustele, mis on üleval Raplamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel. Soovi korral saate ankeeti täita paberversioonis meie valla raamatukogudes. Küsi ankeeti täitmiseks raamatukoguhoidjalt. Samas palume valida ankeedi täitmiseks ainult üks, kas siis elektrooniline või paberversioon.
Kalle Toomet
Kehtna vallavanem
Head vilistlased, endised töötajad, lapsevanemad ja sõbrad!
Libatse kool tähistab oma 25. aastapäeva 28. märtsil 2013 koolimajas.
Pidulik aktus ja sellele järgnev meeleolukas koosviibimine algab kell 18.
Tantsuks ansambel Polero.
Avatud on baar.
Osavõtutasu eelregistreerimisel 8 eurot, kohapeal 10 eurot.
Lisainfo telefonil +372 5690 6758 ja Halinga valla kodulehel.
Hea vormsilane!
Saabumas on Eesti Vabariigi aastapäev ning ühtlasi ka aeg tunnustada Vormsi tublisid ja toimekaid inimesi. Vastavalt Vormsi valla põhimääruse paragrahvile 86, antakse valla aukodaniku nimetus inimesele, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Vormsi vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jms. edendamisel.
Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid, kellele võiks anda Vormsi aukodaniku nimetus. Lisaks nimele kirjuta ka põhjendus, miks just tema väärib aukodaniku tiitlit. Ettepanekud saatke Vormsi Vallavalitsuse meilile aadressil vv@vormsi.ee. või tooge vallavalitsusse. Ettepanekuid ootame hiljemalt 14. veebruariks.
KOKKUKUKKUMINE on sõpruskondlikust köögipõhisest rõõmsast koosmusitseerimisest alguse saanud koosseis, kus väga oskuslik pillivaldamine kohtub spontaansete oma-laulude ja oma-viisidega. Seda algset kokkumängu-üllatust loodame lavale kaasa tuua.
Neljapäeval, 21. veebruaril 2013 algusega kell 19 astub Võrumaal Haanja rahvamajas üles kollektiiv Kokkukukkumine:
Jaak Johanson – laul, kitarr
Krista Citra Joonas – india bambusflööt
Mai Jõgi – basskitarr
Ain Agan – kitarr
Perepilet 6 €, täiskasvanu 4 €, õpilased 2 €.
Stipendiumikonkurss võimaldab Eesti tublidel õpilastel end rahvusvahelises keskkonnas mitmekülgselt arendada.
United World College Eesti Ühing on välja kuulutanud stipendiumikonkursi UWC rahvusvahelistesse koolidesse. Konkurss on avatud 10. ja 11. klassi õpilastele ning sel aastal on pakkumisel täisstipendiumid Norrasse. Täpsem info koos konkursitingimustega on aadressil uwc.ee/stipendiumikonkurss. Dokumentide esitamise tähtaeg on 24.veebruar 2013.
Lisainformatsiooni United World Colleges liikumisest saab ühingu kodulehelt.
26.-27. aprillil 2013 Põlvamaal, Mooste mõisas toimuval XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil osalejad on selgunud. Igal kevadel Mooste mõisas toimuv eesti rahvamuusikaseadete konkurss on järjekordselt tõestanud suurt populaarsust muusikute seas.
Kevade esimesele suuremale folgipeole registreerus 27 kollektiivi nii Eestist kui ka Poolast, Venemaalt, Mordvast ja Rootsist.
Kuna võistluskontserile pääsejate arv on kontserdi pikkuse tõttu piiratud, siis valis MTÜ Folgisellide Selts välja 20 nominenti, kes hakkavad võistlema võistluskontserdi peapreemiale. Juba neljateistkümnendat korda festivali korraldavale toimkonnale oli võistlema pürgijate arv ja tase muljetavaldav. Esimest korda tuli eitav vastus anda seitsmele kollektiivile ligi 40 osalejaga.
Loe edasi: Moostes toimuvale võistluskontserdile pürgijate arv ja tase oli muljetavaldav
Laupäeval, 9.veebruaril sai Tartus Tasku keskuse aatriumis teoks Tartumaa kultuuripärandiaasta avaüritus pulmalaat.
Üritus oli korraldatud Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi poolt ning kandis pealkirja “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni”. Oma müügilaudade ja infoväljapanekutega olid kohale tulnud Tartumaa kultuuri- ja käsitööseltside esindused, kes pakkusid müügiks oma näputööd ning jagasid infot seltsitegevuse kohta. Tartumaa valdade kultuuriseltsid etendasid nelja tunni jooksul pulmamängu, mis tõi publikuni pulmakombeid läbi erinevate aegade. Päevajuhtidena vedasid pulmalaata Astrid Hallik ja Ants Johanson, avasõnad lausus Tartu maavanem Reno Laidre.
Päevale tegid jooksupolkaga hoogsa alguse Treffneri gümnaasiumi rahvatantsijad. Polka- ja valsilugudega lõid meeleolu rahvamuusikaringi Kaval Käsi väikesed kandlemängijad Eva Väljaotsa juhendamisel. Nime kaotamise kombestikust andis ülevaate Luunja Aidateater. Reola kultuurimaja etteaste rääkis loo saaja (ehk siis peiu) sissesõidust ja väraval laulmisest, Vilde teater aga etendas mõrsja otsimise, väljatoomise ja mõistatamise loo. Võnnu kultuurimaja tõi pulmakombestikust vaatajate ette tanutamise ja põlletamise rituaali.
Laeva kultuurimaja oli kohale toimetanud peiupoisi rammukatsumise ülesande jaoks suured puupakud, et anda vabatahtlikele võimalus kogeda pakulõhkumises peiupoisi saatust. Kambja Püünelinnu teatri eestvedamisel prooviti pruutpaari valmisolekut pere loomiseks titemähkimise teel. Oma kogemustepagasit jagasid publikuga hinnatud pulmaisad Kaarel Tuvike ja Anti Einpaul.
Pulmalaadalisi kutsusid tantsu lööma Väägvere külakapell ja rahvamuusika ansambel Siller, kuid publikust “pulmarahvas” eelistas jääda kuulajaks.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Euroopa Liidu ülemkogul sõlmitud eelarvekokkulepet kommenteerides, et Eesti saavutas parima võimaliku lahenduse.
„Jõudmine 196 euro tasemeni hektarilt oli tänastes tingimustes kindlasti parim võimalik lahendus,” ütles Seeder. “2014. aasta toetuste vähenemine on meil võimalik katta maaelu arengu vahendite arvelt, kuhu Eesti sai algse pakkumisega võrreldes juurde 50,7 miljonit eurot.”
Maaelu arengukava osas võib Seederi sõnul tulemust pidada laiemat eelarvekonteksti arvestades igati positiivseks. „Olukorras, kus kogu Euroopa Liidu eelarvet vähendati eelmise perioodiga võrreldes 33 miljardi euro võrra, on MAKi vahendite säilitamine peaaegu senises mahus, väga hea tulemus,“ rääkis Seeder.
Seederi sõnul on kokku ligi 40-protsendilise Euroopa Liidu vahendite tõusu taga diplomaatide, ametnike ja põllumeeste ühine tegutsemine. „Tulemus on oluliselt parem, kui ta oli sel perioodil ja ka võrreldes sellega, mida Euroopa Komisjon algselt pakkus. Selle taga on kaks aastat kestnud poliitikute, diplomaatide ja ametnike pidev selgitustöö teistele liikmesriikidele ja põllumeeste aktiivne toetus, “ ütles Seeder.
Ülemkogul täna heaks kiidetud eelarve kohaselt saab Eesti Euroopa Liidust aastatel 2014–2020 põllumajandustoetusteks kokku üle 1,73 miljardi euro, mis on ligi 500 miljoni võrra enam kui eelmisel perioodil. Põllumajandustoetuste kasv on ka kõigist valdkondadest suurim.
Perioodil 2007–2013 sai Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetusteks ligi 1,23 miljardit eurot, millest ca 500 miljonit eurot läks otsetoetusteks ning 723,7 miljonit eurot maaelu arengukava meetmetele.
Tiheda lumesaju saatel toimunud 2. Tartu Teatemaratonil ületas finišijoone esimesena AIROK Team meeskondliku ajaga 2:39:27. Eelmise aasta võidumeeskond SK Biathlon/Squeezy Team pidi seekord leppima teise kohaga ajaga 2:46:24. Kolmandale positsioonile sõitis meeskond CFC Spordiklubi ajaga 2:51:16.
„Väga hea tunne on!“ ütles võitja meeskonna ankrumees Avo Sambla vahetult pärast finišit. „Teised mehed tegid põhitöö ära, minule jäi ainult võidu fikseerimine,“ sõnas Sambla. Sambla sõnul tuli meeskond starti võidumõtetega ning suurimaks konkurendiks peeti eelmise aasta esikoha meeskonda SK Biathloni.
Sellel aastal teiseks tulnud SK Biathlon/Squeezy Team tuli starti küll võitu kaitsma, kuid teise koha tulemuse pärast pettumust ei tuntud. „Andsime endast maksimumi. Lõpus oleks tahtnud koos konkurendiga finišijoonel olla, aga andsin endast maksimumi,“ rääkis meeskonna ankrumees Martten Kaldvee. Teatemaratoni kohta sõnab Kaldvee: „Teatemaraton on tore kollektiivne üritus ja loob hea kambavaimu. Kui saab sõpradega koos metsa vahele tulla, on mõnus, mida veel siis pühapäeval teha,“ lisas Kaldvee.
Kolmanda koha ankrumees Alvar Andres Virkus CFC Spordiklubist sõnas, et meeskonna plaan oli täna kindlasti esikolmikusse sõita. „Selle eesmärgi me ka täitsime ja tunne on hea! Meeskonnatöö oli täna väga hea, kõik suutsid mõnuga sõita,“ rääkis Virkus finišijärgselt.
AIROK Team: Morten Priks, Eeri Vahtra, Janari Rajas, Avo Sambla.
SK Biathlon/ Squeezy Team: Karel Kulbin, Priit Viks, Virgo Karu, Martten Kaldvee.
CFC Spordiklubi: Karli Veelain, Siim Vinter, Kaspar Vaher, Alvar Andres Virkus.
Jooksvad mitteametlikud tulemused!
Kokku läks täna teatemaratoni starti 155 meeskonda, kellest enamik on praegu veel rajal. Tartu Maratoni peaproov ühes teatemaratoni, avatud raja sõitude ja Tervis Plussi 12. Tartu Maratoni Naistesõiduga kestab täie hooga.
42. Tartu Maraton toimub juba täpselt nädala pärast, 17. veebruaril.
Lõuna-Eestis ja mujalgi liiguvad aastast aastasse ringi inimesed, kes raha teenimise eesmärgil otsivad heauskseid, kellelt erinevatel moodustel eurosid välja petta. Näiteks on viimase ajal petuskeemiks enda tutvustamine Kiievi Stockmanni esindajana ning tutvumiseks pakendis kauba kinkimine ning peale seda hoopis kütuse jaoks raha küsimine. Samuti liigutakse ukselt uksele, pakkudes väidetavat pankrotivara soodsa hinnaga. Niimoodi õnnestus petturitel saada Põlvamaal ühe eaka inimese käest 95 eurot, pakendis oli aga lubatud kvaliteetsete jopede asemele neli vana riideeset. Võrumaal tegutsesid petturid kahekesi ning riiete näitamise eesmärgil tuppa saades varastati samuti eakalt naiselt rahakotist 100 eurot. Erineva kauba pakkujaid on nähtud ka teistes maakondades ning kaupluste juures ja tänavatel, ringi liigutakse Läti numbrimärkidega autodega.
Kuigi teemast on palju räägitud ja hoiatatud, on taaskord aktuaalne rõhutada, et ukselt uksele kauba pakkujatesse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega. Seda tõde tuleks kindlasti üle rääkida ka oma eakatele sugulastele ja tuttavatele, sest just üksinda elavad eakad on petturitele ja varastele heaks sihtgrupiks. Vene keelt rääkivad erineva kauba pakkujad on piisavalt osavad psühholoogid, pannes inimese uskuma, et tal on hädasti vaja näiteks nelja jopet, mootorsaage, mobiiltelefoni või muud sellist „ülisoodsa“ hinnaga.
Loe edasi: Politsei hoiatab taaskord aktiivsete raha väljapetjate eest
Reedel, 22. märtsil 2013 algusega kell 22 toimub Võrumaal Haanja rahvamajas extreemselt elektriline pidu kõikidele drum&bassi, dubstepi ja electro muusika austajatele.
Plaadikeerutajaid on nii pealinnast, saarelt kui ka mägismaalt.
Avatud on baar (ainult sulas).
Tule ise ja rebi ka semu kaasa!
Sissepääs alates 18 eluaastast.
Pilet: 6 EUR.
Lisainfot peol toimuva kohta saad jälgida sündmuse Facebooki lehelt!
Kutsehariduse suurüritus Noor Meister 2013 toimub 8.-9. märtsil kell 10-18 Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Ürituse sissepääs on külastajatele tasuta!
Kutsemeistrivõistlused 8. märtsil kell 10-18 ja 9. märtsil kell 10-14.
Võitjate autasustamine 9. märtsil kell 17.
Töötoad ja messihall 8.-9. märtsil kell 10-18.
Noor Meister koondab kaheks päevaks Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidusmaastiku. Suurüritusel toimuvad kutsemeistrivõistlused, õpetlikud töötoad ja kutseharidusmess.
Nii nagu spordiski võetakse mõõtu erinevatel aladel, siis panevad ennast proovile ka kutseõppurid erinevatel ametitel. Võistlustel selguvad parimatest parimad, kus arvesse lähevad kiirus, täpsus ning omandatud teoreetiliste ja praktiliste teadmiste kasutamine. Eestisiseste kutsevõistluste paremikul on sageli võimalus minna võistlema välismaale.
Noor Meister 2013 toimuvatele kutsevõistlustele on kaasatud 21 võistlusala – müüjad, majutusteenindajad, mehhatroonikud, floristid, juuksurid, pagarid, kondiitrid, ehituspuusepad, tislerid, ehitusviimistlejad, plaatijad, maastikuehitajad, infotehnoloogid, veebidisainerid, graafilised disainerid, müürsepad, logistikud, puhastusteenindajad, elektrikud, elektroonikud ja rätsepad.
Uue lahendusena toimuvad suurüritusel töötoad, kus lihtsates ja põnevates töötubades saab oma käega proovida erinevaid ameteid ning piiluda kutsehariduse telgitagustesse. Lisaks kutsemeistrivõistlustele ja töötubadele toimub kutseharidusmess, kus on võimalik tutvuda ametikoolide võimalustega. Sündmusest võtab osa ka Rajaleidja karjäärikohvik, kust saab abi oma tuleviku planeerimisel.
Pärnu Jääfestival toimub 16.-24. veebruaril 2013. Festivali raames avatakse talvepark ja jäälinn, kus tegevust jagub kogu perele. Pärnu Jääfestival on Eesti suurim talvine perefestival, mis toob Pärnusse 20 000 külastajat. Jääfestival toob lumisesse kuurorti tagasi suvise melu ning tegevust igas vanuses pereliikmele. Siin on jääd ja lund, spordivõistlusi, etendusi, tantsu ning kõige krooniks meeleolukas vabaõhukontsert Eesti Pidu.
Loe edasi: Talvises Pärnus on tulemas meeleolukas Jääfestival
Võitjad kuulutatakse välja vabariigi aastapäeva aktusel Kiili rahvamajas.
