Autor: Kaile Kabun

Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Rakke palvela ehitati 1930. aastatel. Palvela ehituseks tegid annetusi Rakke ja ümberkaudsete külade inimesed ning kogudused üle Eesti. Hoone oli koguduse koduks ligi 70 aastat, kuni pühapäevahommik, 9. märts 2003 vapustas teatega: Rakke kirik põleb!

Enamik kirikuhoonest ja koguduse ning kiriku korteris elanud koguduse juhi varast hävis või sai kuuma- ja suitsukahjustusi.

Kuna kirikut taastada ei olnud võimalik, võeti vastu julge otsus  ehitada Rakkesse uus kirik. Saadi ehitusluba puitkiriku ehituseks kogudusele kuuluvale kinnistule. Alustada tuli aga lammutustöödega, sest kõrge poolpõlenud ehitis oli ohtlik möödujatele ja uudishimulikele külastajatele. Kõigi rõõmuks õnnestus päästa tornikell, mis praegu on ootel, et ühel päeval täita oma ülesannet uues kirikus. Lammutamine võttis koguduselt kiriku remondiks kogutud säästud.

Vallavanema eestvõtmisel saadi riigilt lubadus kiriku ehitust toetada. Asuti otsima arhitekti, kellel oleks meiega uuest hoonest sama ettekujutus. Selliseks meheks osutus Hindrek Kuldbek. Projekti koostamisel püüdsime arvestada vana kirikuhoone puuduste ja voorustega. Nii sai muu hulgas uude kirikusse planeeritud lastetuba, et lastel oleks oma toimetamise koht. Loe edasi: Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Laulu- ja pillimänguhuvilised saavad kokku Leevil

16. aprillil leiab Veriora vallas Leevi rahvamajas aset Põlvamaa seltskonnalauljate ja pillimängijate töötuba ning simman-ühislaulmine.

Töötuba algab kell 16 ja kestab ligikaudu kolm tundi. Järgneb väike kohvi- ja hingetõmbepaus ning kell 20 alustatakse ühislaulmist ja simmanit.

Töötuba juhendavad Kalev Tilk ja Rain Kõrbe ansamblist Parvepoisid ning õhtune simman-ühislaulmine toimub samade meeste ehk ansambli Parvepoisid saatel.

Samal ajal on rahvamajas üleval näitus muusikateaduste professori ja folkloristi A. O. Väisäneni (1890–1969) tehtud piltidest.

Töötoast oodatakse osa võtma kõiki, kellel on huvi muusika ja laulu vastu. Pole oluline, kas tegu on algaja või juba pisut muusikaliselt haritud inimesega. Võimaluse korral tasub pill kaasa võtta, sobivad ka rütmipillid (šeiker, bingod jne).

Huvilised saavad kohapeal soetada ka seltskonnalaulude raamatu „Eesti rahva lemmikud 101 seltskonnalaulu” , kus on igal laulul ka tähtharmoonia peal.

Töötoas käsitletakse järgmisi teemasid:
Mis on muusika ja laul?
Milliseid laule võib pidada seltskonnalauludeks, kuidas need tekivad?
Mis on harmoonia, mis on tähtharmoonia, mis on duurid?
Mis ja milline on laulude saatmiseks vajalik harmoonia ja kuidas saab kujundada laulude saadet pilliga?
Kuidas kasutada erinevaid pille laulude saatmisel.
Erinevate pillide ülesanne ja tähtsus ansamblis.
Milline on laulude esitamiseks mugav kõrgus ehk helistik ning kuidas seda leida?
Mis on transponeerimine ja kuidas leida õiged duurid laulude saatmiseks?

Lisainfo: Piret Rammo, tel 525 7864; kultuur@veriora.ee.

Urvaste kohapärimus on kaante vahel

Üleeile, 11. märtsil esitleti Võru instituudis trükivärsket raamatut „Metsast leitud kirik”, kuhu on koondatud Urvaste kihelkonna kohapärimus.

Kogumik kuulub sarja „Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused” ja selle autor-koostaja on Võru juurtega Valdo Valper.

Eks iga kandi kohta kuluks niisugune raamat ära, kui ainult jaguks neid, kes võtavad vaevaks lood kokku koguda, süveneda, süstematiseerida jne.

Valdo Valper kõneles esitlusel, kuidas ta Urvaste lugude juurde jõudis. Kümmekond aastat tagasi juhtus ta Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma liikmena nägema kogumiku „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus” valmimist. Rõuge oli talle emaisa kodukihelkonnana lähedane, samavõrd paelus emaema kodupaik Urvaste. Nii oligi liisk langenud.

Autor tunnistas, et talle on kontorilaua taga konutamisest südamelähedasem looduses ringi liikuda. Seega oli magusam osa tööst just maastikku mõõta.

Kuna raamat on nii mahukas, võib aga arvata, et töölaua taga oldud tunnid ei olnud ka üürikesed. Lisaks omakorjatule on raamatus pealegi kasutatud rohkelt arhiivimaterjali.

Raamatut illustreerivad fotod võimaldavad lugudega kaasa mõelda teisel, elaval pildilisel tasandil, ja keel, mida lugude kõnelejad on kasutanud, veel mingis kolmandas võtmes.

Kokkuvõtteks: rikas maa see Eesti, kus saab ühe kihelkonna kohapärimusest kaalult ja sisult nii kaaluka raamatu kokku panna.

Kaile Kabun

Valdo Valper ja „Metsast leitud kirik”.
Pealkirja on andnud raamatule üks
Urvastes tuntud kohapärimuslik lugu.
Foto: Kaile Kabun

Võrumaa meistrivõistlused grillimises toimuvad Navil

Eelmisel aastal Võrumaal esimest korda toimunud maakondlik toiduvalmistamise suurvõistlus leiab sel aastal aset Võru vallas Navil.

Eile, 11. märtsil sõlmisid Eesti Grilliliit ja Võru vallavalitsus lepingu korraldada ühiselt tänavused Võrumaa meistrivõistlused grillimises.

Võistlus toimub Navi seltsimaja platsil laupäeval, 30. juulil algusega kell 10 ja kestab kuni seitse tundi. Võistlusel osalemine ja sissepääs on kõigile prii. Registreerumine võistlusel osalemiseks algab esmaspäeval, 21. märtsil.
 
2010. aastal osales Võrumaa võistlusel üksteist võistkonda. Parima searibi küpsetas võistkond Reola Gaas, fantaasiavooru esikoha pälvis Ivari Padari võistkond „Liha ja rahu maailma rahvastele!” ja fantaasiavooru esitluse eripreemia vääriliseks tunnistasid Eesti Grilliliidu kohtunikud võistkonna Murueide Tütred.

Võistluse kokkuvõtet saab vaadata kodulehel http://vorumaa.grillfest.ee.
 
Lisainfo: Auris Rätsep, MTÜ Eesti Grilliliit juhatuse liige,
tel 504 3000, e-posti aadress: grilliliit@grillfest.ee
Eesti Grilliliidu koduleht: www.grilliliit.ee 
 

Eesti õpetaja autähis on leidnud toetajaid

2009. aasta kevadel tulid Haljala gümnaasiumi tegusad noored välja mõttega püstitada autähis Eesti õpetajale.

Autähisega tahetakse tõsta õpetajat esile kui eestluse kandjat, kui maa soola. Eesmärk on anda Eesti õpetajale tagasi talle õigusega kuuluv väärikas koht ühiskonnas.

Autähis koosneb kaheksatahulisest alusest ja nelja meetri kõrgusest tahvlist. Aluse graniidist küljetahkudel asuvad tekstid ja metallist tahvlil on lisaks aabitsakukele ka roomlastelt pärit mõttetera „Õpetades õpid”.  



Praeguseks on õpetaja autähise pangakontole tänu headele annetajatele, tublidele märgimüüjatele ja -ostjatele ning haridus- ja teadusministeeriumi toetusele kogunenud 15 182 eurot. Kavandi autoril skulptor Mati Karminil on võimalik alustada autähise valmistamist.


Autähis ei ole aga veel valmis. Ettevõtmist saab toetada, annetades raha või ostes märke, mida müüvad aktiivsed  Lääne-Virumaa noored. Märke on kahes suuruses ning nendel on aabitsakukk rohelisel taustal.


Autähise kohta saab rohkem infot aadressil http://eestiopetaja.haljala.ee

Haljala gümnaasiumi ja Sõmeru põhikooli õpilasesindus 


Puhja vald kuulutas välja meenekonkursi

Puhja vald kutsub kõiki käsitöömeistreid ja kunstihuvilisi kaasa lööma meenekonkursil, mis on pühendatud omavalitsuse taastamise 20. aastapäevale, vahendab Tartumaa infoportaal. 
 


Konkursi tingimused:
1) meenega kaasneb „oma lugu”, mis rõhutab piirkonna eripära;

2) meene sobitub Puhja valla vapi sümboolikaga;

3) tehnika ja materjali valik on vaba, kuid soovitatavad on naturaalsed ja looduslähedased materjalid;

4) meene peab jääma väikevormi piiridesse.

Tööde hulk ühe osaleja kohta ei ole piiratud. Arvesse lähevad kõik tööd, mis saabuvad Puhja vallavalitusse enne 15. aprilli 2011 (kaasa arvatud). Parimatele on auhinnad.

Rohkem infot: www.puhja.ee

„Teeme ära!” talgupäev tuleb taas

Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail toimub taas kõikjal üle Eesti „Teeme ära!” talgupäev. Tehakse tööd, räägitakse talgulugusid, süüakse talgusuppi – just nii, nagu iga kogukond ise otsustab.

Tänasest, 12. märtsist saab „Teeme ära!” veebilehel oma talgud kirja panna. Kiirematele on preemiaks suurem tähelepanu.

„Teeme ära!” meeskond kuulutab peagi koos Eesti Rahva Muuseumiga välja ka esimese üle-eestilise talgulugude kogumise veebiretke.
Kõik on oodatud oma lugusid „Teeme ära!” kodulehel jagama!

Otseviidad:
Tänavuse talgupäeva tutvustus http://teemeara.ee/2011
Talgute kirjapanek http://talgud.teemeara.ee
Talgulugude sisestamine http://teemeara.ee/talgulood

Värskast tuleb värske bänd

Ansambli Zetod kodukohana tuntud Värskas tuleb uue plaadiga välja noortebänd Trallikud, antakse teada Setomaa veebiväravas.

Plaadiesitlus toimub 16. märtsil kell 19 Värska kultuurikeskuses.

Trallikud mängivad pärimusmuusikat. Tegevust alustati 2007. aasta sügisel Värska muusikakoolis. Enam kui kolme aasta jooksul on ansambel palju esinenud koduvallas ja kaugemalgi – Venemaal ja Leedus.

Trallikud on olnud edukad ka rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü, kus neile on kolmel järjestikusel aastal preemiaid jagatud. Ansambli juhendaja Kristjan Priks on osanud värskete ja tänapäevaste seadetega pärimusmuusika noortele omaseks muuta.

Plaadi esitlusel on tantsu, tralli ja laulu. Kõik on oodatud lustima.

Sillaotsal tuleb suurrätinäitus

5. märtsil avatakse Sillaotsa näituseküünis näitus „Suurrätt – kavandamine ja tehnikad”. Näitusel on eksponeeritud kümmekond eriilmelist suurrätti koos rakendustega. Enamik nendest vanad, osa pärit Märjamaa valla Sillaotsa talumuuseumist, ülejäänud erakogudest.



Näitusega soovitakse juhtida tähelepanu suurrättidele, mitte ainult kui ruudulistele toimses tehnikas tarbetekstiilidele, vaid kui valmistajalt väga häid kangakudumisoskusi, tehnoloogilist mõtlemist ja värvitaju eeldavatele esemetele.

Suurrätt tuli naisterahva rõivastuses kasutusele 19. sajandi alguses ja oli n-ö kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest.

Tänapäeval, kui oleme leiutanud palju uusi ilmastikukindlaid kangaid rõivaste valmistamiseks ning sõidame pealegi suure osa ajast autoga, ei ole suurräti kandmine enam õigustatud. Kuid see vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnetust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks.

Näitusekülastajal on võimalik rätiruudustikelt šnitti võtta ja vanu tehnikaid üles kirjutada, sest rätte täiendavad juuresolevad kangarakendused/mustrilehed.






Sännas tuleb taas nukuteatripäev

12. märstil toimub Sänna kultuurimõisas taas nukuteatripäev. Külla tuleb Viljandi nukuteater varjuteatrilavastusega „Kõige suurem sõber”. Etendused algavad: kell 15 ja 17 (viimasel vabu kohti enam pole).

Päeva mahub ka õpituba „Nukk ja vari”: nukuteatri inimesed räägivad varjuteatri, ühe vanema teatriliigi sünnist, varjuteatri nukkude valmistamisest, etenduse loomisest; koos publikuga valmistatakse nukud, minilava, tutvutakse võimalustega, kuidas varjuteatri nukk laval elavaks muuta.

Õpituba ja nukuetendus sobivad igas vanuses lapsele, ka emale-isale, vanaemale-vanaisale. Nukuteatripäev on tasuta. Osalemiseks palutakse registreeruda, kuna kohtade arv on piiratud.

Rohkem infot ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee.

Algab Kaarepere raudteeülesõidukohtade ümberehitus

Sellel nädalal algavad Kaareperes teetööd, mille käigus ehitatakse 5,46 miljoni euro eest kolme samatasandilise raudteeülesõidukoha asemele viadukt.

Põhieesmärk on muuta raudteeületus liiklejate jaoks senisest turvalisemaks. „Kaarepere kolmel raudteeülesõidukohal on viimase kümne aasta jooksul juhtunud viis liiklusõnnetust, kus hukkus üks ja sai vigastada viis inimest. Need arvud näitavad selgelt, et tegemist on liiklusohtliku kohaga, mis vajab ümberehitamist,” ütles maanteeameti lõuna regiooni direktori asetäitja Janar Taal.

Tööde käigus ehitatakse Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele viadukt, mis on 73 meetrit pikk ja 11 meetrit lai. Viadukti saavad ületada nii sõidukid kui ka jalakäijad. Samatasandilised raudteeülesõidukohad kaotatakse ka Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteel: nende teede trassi muudetakse nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata.

Lisaks viaduktile ehitatakse Kaareperre ja Pikkjärvele umbes kaks kilomeetrit jalgteid ning Kaarepere rongijaama lähedale rajatakse parkla. Teelõikude ümberehitamisest saadud freespuruga ehitatakse tolmuvaba kate 7,5 kilomeetrile Jõgevamaa kruusateedele.

Tee-ehitus kestab 2012. aasta alguseni. Tööde kogumaksumus on 5,46 miljonit eurot ja 80 protsenti rahast tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Väikemuuseum näitab end suuremas muuseumis

Võrumaa muuseumis avatakse täna kell 17 teine näitus sarjast „Väikemuuseum näitab”.

1995. aastal rajatud Obinitsa Seto muuseumitare, mis tutvustab peaasjalikult setu perede elu aastail 1920-1940, eksponeerib näitusel „Setu pitsid” ainulaadset setu käsitööd: valge ja värviline pits; pühaserätid ja ilukäterätid, naise rahvarõivad.

Näitusel on väljas ka eelmisel aastal ilmunud setu värvilise pitsi raamatu pitsid – nii originaalid kui ka koopiad.

Setu pitsi töötuba toimub 17. märtsil kell 13. Näitusele tulijat ootab ka üllatus!

Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Rohkem infot: http://www.obinitsamuuseum.ee/

PRIA alustab loomakasvatustoetuste taotluste vastuvõttu

2.-21. märtsini saavad põllumajandustootjad esitada PRIAsse taotlusi kokku kuut liiki loomatoetuse saamiseks. Toetuste eelarve on 22,2 mln eurot (347,3 mln krooni).

Loomakasvatustoetustega soovitakse kompenseerida osalt loomapidajate kulutusi ja tõsta nii nende konkurentsivõimet, samuti aidata jätkata tootmist põllumajandussektoris. Möödunud aastal oli toetusesaajaid ligi 5200.

Kõige mugavam on taotlust esitada elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Loomakasvatustoetuste taotlemiseks vajalikke juhiseid ja vorme ning loomade andmeid saab peale e-PRIA kodulehelt www.pria.ee ning maakondlikest büroodest. Küsimusi võib esitada infotelefonil 7377 679 või e-kirjaga aadressil info@pria.ee.

Toetuste määramise otsused teeb PRIA hiljemalt 29. mail, erandiks piimasektori eritoetus: see määratakse 1. detsembriks.

Pärimusmuusikafestivali esinejad on välja hõigatud

Eesti Pärimusmuusika Keskus tegi eile avalikuks lõviosa järgmise Viljandi pärimusmuusikafestivali esinejatest.

Nagu eelmistel aastatel on ka tänavu 28.-31. juulini peetava festivali kavas üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.

Kontsertide täpne ajakava avalikustatakse aprillis, kui peale passide tulevad Piletilevi vahendusel müüki ka päevapassid ja kontsertide
üksikpiletid.

Üle ilma tuntud esinejatest nimetas programmipealik Tarmo Noormaa Trilok Gurtut – Kašmiirist pärit löökpillimängijat ja heliloojat. Ta oli üks esimesi india muusikuid, kes suutis 1970. aastatel läänemaailmas läbi lüüa oskusega põimida oma kodumaa muusikat jazzi ja world fusioniga.

Lisaks tuleb Viljandisse Rootsi pärimusmuusika pioneeriks ja legendiks tituleeritud ansambel Hedningarna, kes segas esimesena maailmas elektrooniliste ja akustiliste vahenditega Skandinaavia pärimust ja rokki.

Peale selle oodatakse väljastpoolt Eestit festivalile näiteks Snaarmaarwaari Belgiast, Saeid Shanbehzadehi Iraanist, Chveneburebi Gruusiast, Oreka Tx`i Baskimaalt, Reveillonsi Quebecist, Cissokho Systemi Senegalist, Aulit Lätist ning Sergei Starostini pereansamblit Venemaalt.

Eesti esinejatest astuvad publiku ette Abrahams Café, Legshaker, Nikns Suns, Triskele, VEM, Vägilased, Untsakad, RO:TORO, Zetod, Paabel, Knihv, Kukerpillid ja teised. Loe edasi: Pärimusmuusikafestivali esinejad on välja hõigatud

Tipu looduskool õpetab korvipunumist

Kui tahad sügisel omatehtud korviga seenele minna, siis mine Tipu looduskooli korvipunumist õppima!

Millal ja kus õppepäev toimub? 2.-3. aprill algusega kell 11 Tipu külamajas Tipu külas Soomaa rahvuspargis. 
Juhendab Priit Retsep. 


Info ja registreerimine: 
MTÜ Tipu Looduskool, www.tipulooduskool.ee,
e-post: dagmar@tipulooduskool.ee, tel 5353 6961.

Vistel-pastel vastlapäev Tartus

Eesti rahvapärimuse kool korraldab 7. märtsil kell 13 ja 14.30 Tartus Pepleri 27 saalis rahvaliku teemapäeva „Vastel-pastel vastlapäev”. 

Räägitakse vastlapäevakommetest, maagiast, liulaskmisest, linast ja linaõnnest, uuriluust, vastlapudrust, rasvaleivast, seajalgadest. Lugude vahepeal on laulu liulaskmisest ja sellest, mis juhtub nendega, kes liugu laskma ei lähe. 

Üheskoos vuristatakse vurrkonti, aetakse põrsad põllule ja kada teiste sakste maile. Et jooksikute sigade ja teiste kariloomade jalad ikka kammitsas oleksid ja kevadel kiigeseppadele midagi kinkida oleks, punutakse valmis sile, sitke ja vastupidav vastlapael.

Lisaks kammitakse pead, tehakse noore kuu loitsu ja meisterdatakse nööbivurri. Kaasa tuleb igal osalejal võtta kamm, midagi kõlisevat ja peotäis riideräbalaid.


Info ja eelregistreerimine: Terje Puistaja, terjepu@gmail.com, tel 5649 2650.
Lisainfo: www.parimuskool.ee

Risti rahvas sai omale käsitöömaja

Reedel, 25. märtsil avati Risti rahva seltsi käsitöömaja.

Majas valmistatakse käsitöötooteid, toimuvad näitused ja käsitööde müük. Koostööd teevad Risti valla käsitöölised.

Käsitöömaja paikneb endises toidupoe hoones, mis seisis pikka aega kasutuseta. Praegu kuulub hoone ASile Haapsalu Restauraator. Ettevõte on hoonet korrastanud, otsis majale otstarvet ning andis selle nüüd Risti rahva seltsile tasuta kasutada.

Risti vallavanem kinkis majale avamise puhul Eesti lipu.  

Türil kõlavad laupäeval südamelaulud

Laupäeval, 5. märtsil algusega kell 15 toimub Türi kultuurimajas noorte omaloominguliste laulude konkurss „Südamelaul 2011”, vahendab Järvamaa infoportaal.

Esitusele tuleb 15 laulu noortelt loojatelt Järva-, Pärnu-, Tartu-, Jõgeva-, Viljandi- ja Harjumaalt.  

Konkursi parimad selgitab välja žürii: Tiiu Schüts, Krista Tiitmaa ja Thea Kristal.

Kava:

• Kell 15 noorte omaloominguliste laulude konkurss „Südamelaul 2011”. Esinevad Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Pärnu- ja Järvamaa noored. 
• Kell 18 „Südamelaulu” sünnipäev – 10 aastat Eestimaa südames. Kogumiku esitlus: esinevad konkursside parimad läbi aegade- Maria Gertsjak, Kaire Leemet, Lauri Lugu jt.

„Ka publikul on suur roll – valida välja publiku lemmik,” ütles ürituse korraldaja Eve Siilak. „Esitame väljakutse Järvamaa omavalitsuste noortele, tulge kohale ja pange välja auhind oma lemmikule.”

Avatud on Kevade kohvik. Võimalik vaadata varasemate konkursside filmiklippe.

Pärnu-Jaagupi loomingutuba kutsub

Märtsikuus on Halinga valla loomingutoas kavas mitu õpipäeva.


1. märts – makramee ehk sõlmpits. Seda tehnikat saab kasutada nii kottide, ehete, vööde kui ka seinavaipade tegemiseks. Tutvustatakse põhilisi töövõtteid ja nende kombineerimist. Kellel on, võib ka materjali ise kaasa võtta.

15. märts – ogalala. 
See on pärlipõimingu tehnika. Selle jaoks on vaja kapronniiti, nõela, seemnehelmeid ja mõned suuremad pärlid (15-20).

29. märts – Tenerife pits
. Selle tehnikaga on mõnus teha õhulisi lilli, kuid saab teha ka mitmesuguseid motiive ja neid sallideks, pluusideks, linikuteks ühendada. On olemas spetsiaalne töövahend, mida kaubanduses nimetatakse „lillealuseks”. Selle alusega on mõnus lillekesi ja motiive teha, kuid saab ka ilma.

Algusaeg kell 18. Kursused toimuvad Pärnu-Jaagupi rahvamajas.

Rohkem infot e-posti aadressil: sulger.anne@gmail.com või tel 5624 5730.


Vaata ka loomingutoa blogi aadressil: www.pjloomingutuba.blogspot.com.

Lahedal tuleb lahe vastlapäev

Laheda valla tervisekomisjoni eestvõttel toimub 8. märtsil kell 12 Kõrbjärve lauluväljaku mäel vastlapäev.

Süüdatakse vastlalõke. Toimuvad lastedisko ja võistlused, kus selgitatakse välja vastlapäeva rändkarika omanik.
Võta kaasa kelk, kauss, või vann, millega mäest alla lasta!
Eriti oodatud on valge kassi ja jänese aastaga seotud peakatete ja näomaalingutega vastlapäevalised.

Kuressaarde kerkib lumelinn

Kuressaare linnastaadioni kõrval ehitatakse eeloleval laupäeval kella 11-16.30 lumelinna, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Üritust korraldav Kuressaare noorte huvikeskus teatas, et ehitama oodatakse 3–6liikmelisi nii laste kui ka täiskasvanute võistkondi (klassid, pered, ettevõtted, sõpruskonnad).



Võistkonna saab registreerida 25. veebruaril kella 12ni e-posti aadressil knh@kuressaare.ee. Rohkem infot: tel 554 2426 ja www.kuressaare.ee/huvikeskus.

Mooste toiduklubis valmivad kõrvitsahõrgutised

Reedel, 25. veebruaril kell 18 toimub Mooste külalisstuudios toiduklubi selle aasta kolmas kooskokkamine.

Seekord valmivad Evelyni ja Liilia eestvõttel hõrgutised kõrvitsast. 

Korraldajad paluvad huvilistel oma tulekust kindlasti teatada hiljemalt neljapäeva, 24. veebruari õhtuks, helistades telefoni 513 8599 või saates kirja e-posti aadressil toiduklubi@hot.ee. Miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti. 



Mooste toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamu toidust – mida me sööme ja kuidas. Klubi soovib oma tegevusega kaardistada kohalikku toidutootmist ja kasutada toiduvalmistamises nii palju kohalikku päritolu toiduaineid kui võimalik. 

Samuti tahab klubi oma tegevusega ärgitada inimesi hindama kohapeal kasvatatud toitu, jagama toidu valmistamisse puutuvaid teadmisi ja traditsioone (erinevad säilitusmeetodid, traditsioonilised retseptid jne).

Rohkem infot: http://mooste-toiduklubi.blogspot.com.  

Luunja alevikus on uus veevärk

Luunja alevikus on jõudnud lõpusirgele veevärgi uuendamise projekt. 
Rekonstrueeritud on  kanalisatsioonitorustikud, ehitatud uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rajatud reoveepuhasti ning joogivee eelpuhastusjaam, annab teada Tartumaa infoportaal. 

Kõige keerulisem objekt oli reoveepuhasti, mis asub ajaloolise Luunja mõisapargi servas, kus kehtivad muinsuskaitsenõuded. Muinsuskaitseameti nõudel tuli puhasti paigutada osalt maa alla. See tegi töö kalliks ning nii jäi vähem raha torustike uuendamiseks.

Luunja vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde hinnaks kujunes pisut üle 13 miljoni krooni.

Juba plaanitakse ka jätkuprojekti, kuhu on kavas hõlmata Kabina küla suvilapiirkonnad, Pilka küla tiheasustuse osa, Kavastu küla ja Luunja aleviku nn Uue tänava pikendus.

Rohekm infot: www.luunja.ee.

Luua metsanduskool kutsub kuuse kasvatamise kursusele

Teisipäeval, 22. veebruaril korraldab Luua metsanduskool erametsaomanikele tasuta kursuse „Jõulukuuskede kasvatamine”.

Kursusel käsitletakse järgmisi teemasid: jõulukuuskede kasvatamiseks sobivad liigid; maapinna ettevalmistamine, istanduse hooldamine; jõulupuude lõikamine; investeeringud, müük, tasuvus.

Kursust juhendab OÜ Pruuli Puukool juhataja Riho Pruuli.

Lisainfo ja registreerimine kursusele e-posti aadressil koolitus@luua.edu.ee ja telefonidel 776 2115, 566 38224, 525 4004.