Kadri Valner

Otsitakse mentoreid venekeelsetele MTÜdele

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Avatud Eesti Fond korraldavad konkursi mentorite leidmiseks venekeelsetele vabaühendustele suunatud mentorlusprogrammi, mis kestab aprillist 2011 veebruarini 2012.

Programm toob kokku 13 venekeelsete vabaühenduste noori liidrit kogenumate eestikeelsete ühendustega, kes arendavad omavahel mentorsuhet. Paarides toimuva nõustamise, ühiste koolituste, osalejate isikliku suhtlemise ja kogemuse jagamise läbi tõstetakse venekeelsete ühenduste tegutsemissuutlikkust ning tõhustatakse suhtlust ja koostööd ühenduste vahel. Projekti käigus õpivad osalejad analüüsima oma arenguvajadusi ja leidma neile lahendusi, saavad teadmisi ja nõuandeid organisatsiooni juhtimisest, osalemisest ja eestkostest, aga ka Eesti kodanikuühiskonnast laiemalt.

Programmis osalev mentor :
1.   soovib eesti kodanikuühiskonna arengule kaasa aidata;
2.   tunneb rõõmu teiste nõustamisest ja on valmis teistele toeks olema;
3.   empaatiline, tolerantne, uudishimulik ja abivalmis;
4.   oskab seada realistlikke eesmärke ning planeerida aega;
5.   julgeb anda konstruktiivset tagasisidet;
6.   omab 3-aastast kogemust ühenduse juhtimisel/arendamisel;
7.    omab kogemust planeerimise, kaasamise, eestkoste ja finantsvaldkonnas;
8.    on valmis jagama oma kogemust ja teadmisi 4-8 tundi kuus;
9.   saab hädapärast aru vene keelest;

Programmi töökeeleks on eesti keel. Täpsemalt saab lugeda EMSLi kodulehelt.

ELF otsib uusi loodustalgute vedajaid

25. – 27. märtsil toimus Eestimaa Looduse Fondi järjekordne loodus- ja talgulaager Palupõhjas, millel registreeriti 4000. ELFi loodustalgululine. Nii suur osaliste vägi vajab ka enam talgujuhte.

Kui tunned huvi lüüa kaasa ELFi talgute korraldamisel, siis on praegu paras aeg tegutsemiseks. ELF otsib vabatahtlikke kolme erinevasse rolli:
talgujuht, saeminister ning lao- ja teelesaatmiseminister.
Sooviavaldus ja CV palub fond saata hiljemalt 4. aprillil aadressil siim@elfond.ee.

Talgujuht seisab hea talgute ladusa korralduse eest. Talgujuhile meeldib talgutel käia, inimestega suhelda, asju korraldada ja looduses viibida. Talgujuht läheb tosina talgulisega mitmeks päevaks metsa, rappa või üksikule saarele. Hoolitsedes toidumoona, tööjärje, ohutuse, transpordi jms eest.

Saeministri haldusalasse kuuluvad talgud, kus pealetunginud võsa, kadakad ja põõsad ootavad oma õiglast langetamissaatust. Ta hoolitseb heaperemehelikult tööriistade eest. Saeministril on tehnilist taipu ja varasemat kogemust kett- ja võsasaagidega (mida koolitusel täiendada ja värskendada saab). Ka temale meeldib loodus ja hea seltskond.
Lao- ja teelesaatmiseministri portfelli kuulub terve laotäis talguvarustust – tööriistad, talguraamatukogu, väliköögi- ja laagrivarustus, talguapteegid jms. Ta hoiab asjad õiges kohas ning muretseb puuduoleva asemele uue. Lao- ja teelesaatmiseminister saadab teele ja võtab vastu talgute varustuse, hoolitsedes, et õige kraam saaks õigel ajal õigesse Eesti otsa. Talle meeldib korraldada ja ei heitu ka siis, kui nädalas tuleb teele saata kolm või neli talgugruppi.

ELFi järgmised talgud on plaanitud Soomaale 22.-24. aprillil, kui talgule minek sõltub suurveest.

Toimuvad vabatahtliku tegevuse koolituspäevad

2011. a on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Mida, kuidas ja miks teevad vabatahtlikud erinevates maakondades? Kuidas tuua vabatahtliku tegevuse aasta oma maakonda ning edendada kodanikuaktiivsust oma kodukohas?

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus on käivitanud vabatahtliku tegevuse koolituspäevad. Täna toimub venekeelne koolituspäev Narvas (täpsemalt: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Uudised/Uudised/1658/tulemas-on-ida-virumaa-narva-venekeelne-koolituspaev

7. aprillil oodatakse vabatahtlikke Saaremaale(lähemalt: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Uudised/Uudised/1657/tulemas-on-vabatahtliku-tegevuse-koolituspaev-saaremaal)

Loe juba toimunud koolituspäevade kokkuvõtteid: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Euroopa-vabatahtliku-tegevuse-aasta-2011/Maakondlikud-vabatahtliku-tegevuse-koolituspaevad

Koolituspäevadel tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi, pakutakse praktilisi näpunäiteid vabatahtlike kaasamiseks ning arutatakse, kuidas tähistada vabatahtlike aastat oma maakonnas.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tähistamist Eestis koordineerib Siseministeerium. Rohkem infot EVTA kohta leiab: http://www.siseministeerium.ee/evta2011/ ja http://europa.eu/volunteering/et

Karud ärkavad talveunest

Käes on karude taliuinakust virgumise aeg. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil kahjustada ka mesitarusid, mida tasuks rünnakute eest kaitsta.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi on juba nähtud. „Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad kord juba karu poolt avastatud mesilas kahjustused osutuda väga suurteks ja kesta pikka aega. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna „Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus“,” ütles Talvi.

Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõusid karude poolt mesitarudele tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. 2010. aastal tekitasid pruunkarud Eestis mesitarusid rüüstates kahju 39 mesinikule, kahjustades kokku 76 mesitaru.

Kuivõrd pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, siis esines ka karude poolt mesinikele tekitatud kahjusid ühtlaselt üle mandri. Enam oli kahjustusjuhte Harju- ja Raplamaal. Keskkonnaamet kompenseerib mesinikele kahjud kokku 12 350 euro ulatuses.

RMK otsib looduslike koosluste taastajaid

Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks täiendavaid maakasutuslepinguid kokku 92 maaüksusel 12 maakonnas. Unikaalsed looduskooslused, mis paiknevad 720 hektaril üle Eesti vajavad järgnevatel aastatel eripalgelisi taastamis- ja hooldustöid.

Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastike piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita.

RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad RMK metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavatel aladel, mille vastu on naaberalade hooldajate konkreetne huvi, antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumiste kaudu. Lepinguteni tahetakse jõuda sellistel aladel hiljemalt 15. aprilliks. Alad, mille kasutusse võtmise soovide kohta informatsioon puudub, antakse kasutusse läbi valikpakkumiste.
Valikpakkumiste läbiviimise kuulutused ilmuvad lisaks „Ametlikele Teadaannetele“ ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Valikpakkumiste kaudu tahetakse jõuda lepinguteni hiljemalt.

Kultuurkapital otsib maakondadesse uusi eksperte

Eesti Kultuurkapital otsib uusi kandidaate ekpertgruppidesse. Kandidaate maakondlike ekspertgruppide koosseisudesse järgnevaks kaheks aastaks võivad esitada vastava maakonna kultuuri- ja spordialade ühendused ning organisatsioonid. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 8. aprill.

Maakondlik ekspertgrupp on igas maakonnas tegutsev Kultuurkapitali struktuuriüksus, kelle ülesanne on Kultuurkapitali nõukogu poolt maakonna kultuurivaldkondadele eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja oma algatusel.
Eesti Kultuurkapitalis on kultuuri- ja spordi valdkonnad määratletud järgnevalt: kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur ning kehakultuur ja sport. Loe edasi: Kultuurkapital otsib maakondadesse uusi eksperte

Käätso sirgele maandub täna lennuk

Täna keskpäeval maandub Võru -Mõniste-Valga maantee kilomeetritel 5,5-7,7 (“Käätso sirge”) väikelennuk “Piper Arrow”. Teel on sellel lõigul nähtud ette võimalus lennuki maandumiseks ning parkimiseks.

Kavas on väikelennuki Piper Arrow ülelend Kiidi turismitalust ja talviste maastikufotode tegemine õhust. Väikelennuk kuulub lennufirmale OÜ Ladybird ja piloodiks on Tõnis Lepp.

Maandumine ja õhkutõus toimuvad operatsiooni “Käätso Kotkas” raames, et testida päästeameti, politsei, kaitseliidu ja maanteeameti koostööd.

Lennuki maandumine ja demonstratsioon on osa „Kiidi lennushowst“, mille põhitegevus keskendub mäesuusa- ja lumelauavõistlustele Kiidi turismitalus. Sellel osalevad Eesti parimad suusahüppajad ja kahevõistlejad

“Eesti metsa lugu” jõuab Rapla- ja Põlvamaale

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Raplamaale ning uue nädala alguses Põlvamaale. Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Seekordsetel kontsertidel astub üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor kavaga “Tass teed”. Kavas kõlab koorimuusika tunnustatud Eesti autoritelt. Erilise tähelepanu all on tänavu 80-aastaseks saava Anti Marguste omapärase huumoritajuga looming. Selle kõrval kõlavad Lembit Veevo hõrgu harmooniaga koorilaulud, samuti Mart Saare, Veljo Tormise ja Eino Tambergi looming. Kogu kavale lisab aktsendi akordionisti Tiit Kalluste osalemine. Pajatusi sellest, mis toimus eesti metsas esimese vabariigi ajal, annab edasi Ott Sandrak.

Kontserdid toimuvad pühapäeval, 27. märtsil Rapla kultuurikeskuses, esmaspäeval, 28. märtsil Kanepi seltsimajas ning teisipäeval, 29. märtsil Mooste Folgikojas. Algus on kõikjal kell 19, kontserdid on osalejatele tasuta, ent vajalik on eelregistreerimine RMK veebis www.rmk.ee/loodusegakoos.

Aasta jooksul jõuab “Eesti metsa lugu” enam kui 30 Eestimaa paika, lisaks Eesti Filharmoonia Kammerkoorile saab olenevalt kohast kuulda ka Hortus Musicust, UMAt, Celia Rooset ja Tuule Kanni, Eesti Rahvusmeeskoori, Rondellust, Bonzot ja Piispead ning Weekend Guitar Triot. Igal kontserdil astub lisaks muusikutele üles jutuvestja, kes pajatab vastava ajastu metsast ja inimestest. Nii saab Hendrik Relve, Samuel Golombi, Vladislav Koržetsi ning Ott Sandraku esituses kuulata metsalugusid ennemuistsest ajast, mõisaajast, Eesti ajast, Nõukogude ajast ning tänapäevast.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. RMK korraldab sel puhul aasta jooksul sadakond kultuuri- ja metsandusüritust, mille eesmärk on tutvustada, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ja majandamine. Samuti saab erinevate matkapäevade, istutustalgute ja metsanduslike õpperadade võrgustiku loomises osalemise kaudu ise metsatöödes käed külge lüüa.

Linnud satuvad rändel autoteedele

Lumikate on veel päris paks ning hanged teede veeres suured ja kõrged. Sageli maanduvad saabuvad rändlinnud maanteele ja ei pruugi sõiduki eest kiirelt minema saada.

Kui oled kenasti lindudest möödunud, anna palun vastutulijale ohust tuledega märku see võtab vastusõitval masinal kiirust vähemaks ja teeb tähelepanelikumaks.

Saabunud rändlindudest on ikka rõõmu. Ilma jääkaaneta jõgesid on maanteede veeres juba näha, seega toitumise võimalused madalas kaldavees täiesti olemas ja väike hulk hallhaigruid on kohal, tegu pole talvitujaga.

Sinakashalli ning valge sulestikuga, pikkade jalgade ja kaelaga lind on kergelt äratuntav. Täiskasvanud linnu kuklal on pikk tume tutt, noorlindude pealagi on must, lisaks muudele väiksematele erinevustele.

Otsitas takan kolmanda Uma Pido lavastajat!

Minkast är’ tunnõt:
– saa arvo võro keelest; viil parõmb – mõist võro kiilt kõnõlda’
– tund lõunaeestläisi kultuuri vai taht tuud hindäle selges tetä’
– mõist inemiisiga läbi saia’ ja ütte tüütädä’
– arvas, et ilmaelo ja võrokõsõ arvosaaminõ tuust om üts kistumalda põnnõv ja nal´akas asi ja taht tuud kolmanda Uma Pido lavastusõn vällä näüdädä’
– mõist vällä märki’, kuis saasi’ pidol ütevõrra hää olla’ ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är’, et taa om kõigi ütine pido
– mõist vällä üldä’ võrokeelidse sõna „rüäjüväserbätüs“

Kiä om säänest inemist trehvänü? Andkõ’ teedä’!

Pikembält või lavastaja otsmise kottalõ lukõ Uma Pido kodolehe www.umapido.ee päält lingi uudissõ’ vai uudised alt!
http://www.umapido.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22&Itemid=41

Algab Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamine

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimuse on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamist.

Selleks koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.

Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine.

Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks viiakse läbi algatuskoosolekud: 8. aprillil kell 17 Võru Maavalitsuse II korruse saalis, 11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas ja 12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas.

Eesti-Läti koostöös kaardistati 20 000 pärandkultuuri objekti

Kaks aastat kestnud ning ligi miljon eurot maksma läinud mahuka koostööprojekti tulemusena on Eesti ja Läti riigimetsade haldajad piirialadel kaardistanud ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. Homme Tartus toimuval seminaril tehakse koostööst kokkuvõtteid ning esitletakse Tartu- ja Põlvamaa pärandkultuuri tutvustavaid kogumikke.

RMK on pärandkultuuriga tegelenud alates 2005. aastat, selle aja jooksul on 12 Eesti maakonnas kaardistatud 28 700 mälestusväärset talukohta, kiviaeda, vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste põlvkondade tegutsemisjälge maastikul.

2009. aastal kaasati oma tegevusse ka lõunanaabrid ning üheskoos Läti riigimetsa haldaja ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga asuti kaardistama Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuuri, et seda edaspidi paremini teadvustada ja hoida ning eksponeerida ka looduspuhkuse pakkumisel.

Ulatusliku ühistöö käigus on kaardistatud enam kui 9100 pärandkultuuri objekti Eestis (Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal) ja üle 10 800 objekti Lätis (Valka, Valmiera, Alūksne and Limbaži piirkonnas).

Eestis on selle käigus:
• kulunud 32 000 töötundi ja läbitud 165 000 km
• koolitatud 108 pärandkultuuri inventeerijat
• tööd saanud 60 pärandkultuuri inventeerijat
• õpetatud pärandkultuuri objekte hooldama ja hoidma 50 metsaomanikku
• pärandkultuuri teabepäevadel ja üritustel osalenud enam kui 2000 inimest
• Lätis praktiseerimas käinud 70 metsaomanikku
• Koiva jõe kaldal Taheva ja Olinase vahel ehitatud välja piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega
• ilmunud Valga-, Võru-, Põlva- ja Tartumaa pärandkultuuri raamatud

Koos kevade algusega lisandusid kaardistatud objektide andmed ka avalikult kasutatavasse Maa-ameti geoportaali http://xgis.maaamet.ee<http://xgis.maaamet.ee/> ja nii saab iga huviline loodusretke planeerides või oma kodukoha ajaloo kohta uurides saada aimu ka seal asuvast pärandkultuurist.

Külauudised kutsuvad koolitusele

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub kõiki Kagu-Eesti aktiivseid kodanikke ja ajakirjandushuvilisi õpilasi laupäeval, 26. märtsil 2011 kell 13 Rõuge noortekeskusesse kodanikuajakirjanduse teemalisele koolitusele.

Tule kohale ja mõtle kaasa, kuidas just sinu kodukoha uudis muutuval meedimaastikul löögile pääseks!

Päevakava:

Kell 13 – Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi juhatuse esimehe Sulev Valneri tervitussõnad
Kell 13.15 – „Külauudised – miks ja kellele?“ Erkki Peetsalu loovagentuurist Maailm
Kell 13.30 – „Internetiuudiste koht muutuval meediamaastikul“, IT-spetsialist Henn Sarv
Kell 14.15 – Kohvipaus
Kell 14.30 – „Kogukonnaajakirjanduse roll ja selle tuleviku-perspektiivid“, Tartu ülikooli meediauuringute lektor Ragne Kõuts
Kell 15 – aruteluring koos kohviga
Kell 15.30 – Ragne Kõutsi ettekanne jätkub
Kell 16 – soovijatele kylauudis.ee praktiline õppus

Koolitus on tasuta, seda toetab KOP. Soovitav registreerimine meiliaadressil allas.anti@gmail.com. Kui soovite Võru linnast Rõugesse ja tagasi sõitmiseks transporti, palun andke seda registreerimisel teada. Lisainfo tel 53400409.

Dagö toetab kontserdiga Mooste vallamaja taastamist

Ansambel Dagö toetab laupäeval, 26. märtsil kl 18 Mooste Folgikojas antava tasuta kontserdiga Mooste ajaloolise vallamaja taastamist. Kõik kontserdil osalejad saavad teha annetusi vallamaja taastamise toetuseks.

Mooste viinavabrikus paiknev Eesti Fototurismi Keskus pakub kontserdil osalejatele võimalust ööbimiseks ning järgmisel hommikul päikesetõusuga toimuvaks kalapüügiks Mooste järve jääl. Lisaks on kõigil külastajatel
võimalus tutvuda Mooste ja Põlvamaa vaatamisväärsustega.

Mooste ajalooline vallamaja süttis põlema 18. jaanuaril käesoleval aastal. Kuigi hoone õnnestus täielikust hävingust päästa sai hoone tule-, vee- ja suitsukahjustusi.

Swedbanki annetuskeskkond kutsub kandideerima uusi organisatsioone

Swedbank ootab kuni 15. aprilini uusi organisatsioone kandideerima Swedbanki annetuskeskkonda, mille vahendusel saavad mittetulundusorganisatsioonid ja sihtasutused oma projekte avalikkusele tutvustada ja eraisikud neile heategevuseks annetusi teha.

Välja valitud organisatsioonid saavad võimaluse esitleda end ühe aasta jooksul Swedbanki annetuskeskkonna lehel, kus inimesed saavad teha neile nii ühekordseid kui ka regulaarseid annetusi. Kandideerimisel on oluline, et projekt tegeleks ühiskondlikult olulise teemaga ja omaks selget visiooni selle lahendamiseks. Organisatsioonil peavad olema kindel tegevusplaan ning läbipaistvad ja korras rahaasjad.

Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn: „ SA Eesti-Hollandi Heategevusfond on olnud annetuskeskkonna liige 2010. aasta juunikuust saadik ning selle aja jooksul on Toidupangale laekunud annetusi ligi 4300 euro eest. Nende 188 inimese annetuste abil oleme saanud rahastada oma tegevust ning teha head enim puudust kannatavatele inimestele”.

Annetuskeskkonna vahendusel on tänaseks tehtud annetusi juba 136 000 euro ulatuses ning Swedbank on omalt poolt lisanud 236 473 eurot. Swedbank on kõiki organisatsioone toetanud ka vabatahtliku tegevuse projektidega- näiteks toidukogumise aktsioonide, heategevuslike meeskonnakoolituste ja muu sarnasega.

Kogu kandideerimiseks vajalik informatsioon on üleval annetuskeskkonna lehel. Sealt leiab huviline ka testi, mis annab esmase tagasiside organisatsiooni sobivuse kohta annetuskeskkonna tingimustele. Väljavalitud organisatsioonid saavad õiguse esitleda oma organisatsiooni ja projekti keskkonnas ühe aasta jooksul.    Annetuskeskkond on Swedbanki internetipangas leitav aadressil www.swedbank.ee/tuletoeta . Keskkonda pääseb läbi alajaotuste Swedbankist -> Swedbank ühiskonnas -> Annetuskeskkond.

Tipu looduskool kutsub täna loodusõhtule

Soomaal asuv Tipu Looduskool kutsub täna kell 19 loodusõhtule „Õitsev elu“ Tipu külamajja. Loodusõhtu lektoriks on Urmas Tartes.
Urmas Tartes räägib putukatest, kes on kõige liigikirevam rühm Eestimaa looduses ja kahtlemata ka kogu maakeral. Kindlasti on nad hõivanud iga viimase kui elupaiga ning paljud liigid neist on tohutult arvukad. See maailm on põnev ja pakub lahkel käel avastamisrõõmu kõigile, kes võtavad vaevaks sellega lähemalt tutvuda.

Urvastes tutvustatakse raamatut kohalikust pärimusest

Sel pühapäeval kell 14.30 räägib Urvaste seltsimajas raamatu “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” üks kokkupanijaist, Valdo Valpri uuest teosest ja selle loomisloost.

“Metsast leitud kirik ” on mahukas ülevaade Urvaste kihelkonna pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket, nimesaamist jne. illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti
Kirjandusmuuseumi kogudest. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku koostaja ja Urvaste kihelkonna pärimust ja paiku käsitleva eessõna autor on Valdo Valper, toimetanud on raamatu Mall
Hiiemäe.
Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles.
Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27.

Õpiring pakub külakogukondadele õppimisvõimalusi

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant vedamisel algas projekt “Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!”, mille eesmärgiks on tutvustada õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele. See võimaldab osalejatel ise otsustada, mida, kuidas ja kui kaua õppida. Õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu. Korraldajate soov on, et vähemalt pooled loodavatest õpiringidest toetaksid läbi tegevuse küla ja piirkondlikku arengut, olgu see siis näiteks küla arengukava loomine või uuendamine, külaseltside poolt pakutavate teenuste algatamine, küla kodulehe loomine jne.

Projekti raames toetatakse kahekümne viie õpiringi käivitamist üle Eesti. Igal õpiringil peab olema ka õpiringi juht. Õpiringi juhtidele toimub projekti raames ka koolitus. Esimene infopäev toimub täna algusega kell 12 Tartus (Tartu Kutsehariduskeskuse Hotellis, aadress Kopli 1C).
Loe täpsemalt meie kodulehelt: http://www.kodukant.ee/index.php?id=&news_id=103082 Järgmine infopäev toimub 1. aprillil Tallinnas (toimumiskoht on selgumisel) ja seejärel 8. aprillil Pärnus (Pärnu Maavalitsuse saalis).Lisainfot saab õpiringi kodulehelt http://opiring.edicypages.com

Algas konkurss väärtusarendusest läbi vabatahtliku tegevuse

Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Avatud Eesti Fond kuulutavad välja Haridus- ja Teadusministeeriumi väärtusarendusprogrammi konkursi “Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse”. Konkurss toimub Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames ja koostöös seda riiklikult koordineeriva Siseministeeriumiga.

Konkursi eesmärgiks on luua võimalused väärtuste märkamiseks, nende üle arutlemiseks ja nendest tulenevate valikute mõtestamiseks; edendada koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste väärtusarendusalast koostööd ning leida uuenduslikke ideid ja koostöövorme nii õppe- kui kooli noorsootöös

Kuna 2011.a. on Euroopas kuulutatud vabatahtlike aastaks, siis ootame koostööprojekte, mis edendavad nimetatud väärtusi läbi vabatahtliku tegevuse oma kogukonna heaks. Eeldame, et lisaks praktilisele tegevusele käsitletakse projekti käigus ka vabatahtliku tegevuse teoreetilisi aspekte, toimub saadud praktilise kogemuse mõtestamine ning hindamine. Projektides osalemine peab aitama kaasa vabatahtliku tegevuse harjumuse kujundamisele noorte hulgas, soodustama kodanikuaktiivsust ning tõstma noorte teadlikkust vabasektori rollist ja selle väärtustest ühiskonnas.

Taotletava summa ülempiiriks on 650 EUR ning kokku läheb konkursi raames jagamisele projektitoetusi kogusummas 12 780 EUR. Taotluste esitamise tähtaeg on 18. aprill.

Lisaks projektitoetustele, mida rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Avatud Eesti Fond, tunnustab Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta riiklik koordineerimisasutus (Siseministeerium) algatusi, mis kõige läbimõeldumalt suurendavad ühiskonna teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtustest ning on suunatud pikemaajalise vabatahtliku tegevuse võimaluste loomisele.

Täpsete konkursitingimuste ning taotlusvormidega saab tutvuda Avatud Eesti Fondi koduleheküljel www.oef.org.ee

Võrus esietendub traditsioonipõhine komöödialavastus

5. aprillil kell 19 esietendub Võru Linnateatris traditsioonipõhine komöödialavastus „Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“, mille näol on tegemist mõttelise järjega „Võrumaa rituaalide“ sarjale.

„Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“ räägib muistendeid ja rahvatarkusi inimese kultuursusest läbi erinevate loomade silmade. Lavastuse käigus õpivad loomad rääkima ja inimese kombel tööd tegema, laulma ning nalja viskama. Viis tegelast – Jänes, Karu, Nugis, Lehm ja Konn – jutustavad lugusid inimese juhmusest mitte osata olla loom. Loomulikult lisatakse sekka hulgaliselt lõbusaid traditsioone ja rituaale jahipidamisest, kalapüügist, looduse (loomade) fotografeerimisest ning „külmarohu“ ja „ravimi“ võtmise õpetussõnu rahvameditsiinist. Niisiis, “Loomad” mõtestavad inimest.

Etenduse lavastab Tarmo Tagamets, kostüümi- ja lavakunstnik Liisa Soolepp, muusikaline kujundus Anu Taulilt. Mängivad Anu Taul, Kaspar-Oskar Kramp, Mart Parind, Maive Käos ja Agu Trolla.

Homme kustutame tunniks tuled

26. märtsil toimub ülemaailmne kliimamuutustele tähelepanu juhtimise aktsioon Earth Hour – Maa Tund, mis kutsub inimesi ja organisatsioone üles sellel päeval kell 20.30-21.30 kohaliku aja järgi lülitama tunniks ajaks välja elektri.

Kliimamuutusest tingitud üleujutused ja looduskatastroofid mõjutavad ka meie igapäevategevust. Jaapani katastroof on üks viimase aja kurvemaid näiteid looduslike jõudude võimsusest. Seetõttu on oluline, et igaüks meist panustaks kasvõi väiksel määral meid ümbritseva keskkonna säästmisesse.

WWF Earth Hour ootab aktsiooniga liituma ligi miljard inimest üle maailma ja avaldama veebilehel http://www.beyondthehour.org/ oma isikliku panuse keskkonna säästimisesse. Interaktiivselt veebilehelt on võimalik jälgida erinevate kontinentide ja riikide elanike lubadusi ning plaanitavaid tegevusi meie keskkonna kaitseks.

Earth Hour on 2007. aastal Austraaliast alguse saanud ülemaailmne üleskutse lülitada tunniks ajaks välja elektriseadmed, eesmärgiga juhtida tähelepanu jätkusuutlikule eluviisile tänapäevases keskkonnas. Algatuses on osalenud 128 riiki erinevatelt kontinentidelt ja maailma tunnustatuimad hooned nagu Sydney Harbour Bridge, Rooma Colosseum jt.

Peame meeles Suure Lennu kaart

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsub kõiki inimesi, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega jätkama 29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust, mis sai alguse 2006. aastal.

Selleks süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates paikades, mis asuvad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas. Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad läbib teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.

Üleskutse esitajad Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsist, Velise Muinsuskaitse Seltsist Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonnast ning Sillaotsa Talumuuseumist teevad ise tuld Aravere küla maadel Velise raba pealsel teel teisipäeval üks tund enne päikeseloojangut.

Rõivakogumine “Kapid korda!” tuleb taas

Mullu edukalt toimunud „Kapid korda!“ rõivakogumine toimub ka sel aastal. Humana pakub võimalust oma seismajäänud rõivad annetada heategevuseks ja samas rõivaste taaskasutusse suunamisega vähendada vajadust uute loodusresursside järele. Näiteks ühe uue T-särgi tootmiseks kuluva ressursiga saab taaskasutusse suunata 32 juba kasutuses olnud T-särki. Vastu võetakse ka jalatseid, mänguasju ja kodutekstiile, kõike seda, mida saab taaskasutada kas lähedal või kaugel.

Rõivakogumiskampaania “Kapid korda!” kestab 14. aprillini. Riideannetusi võtavad vastu kõik Humana Tallinna, Tartu ja Pärnu poed. Lahketele annetajatele kingituseks Humana kliendikaart.

2010. aasta kampaania ajal koguti Humana kauplustes kokku 25,4 tonni riideannetusi, mis on 9 tonni rohkem kui 2009. aasta samal perioodil.

2010. aastal toetasHumana rõivaannetustega 30 hooldekodu ja –keskust, lastekaitseühingut ja seltsi, mis saadud riideannetusi kohapeal kasutasid või abivajajatele jagasid. Kokku annetati 576 885 eset ehk üle 200 tonni rõivaid, jalatseid ja mänguasju.

Tallinna Lastehaiglale koguti aasta jooksul 10 566 krooni (675,3 eurot). Alates 2004. aastast on Humana kliendid lastehaiglale annetanud üle 90 000 krooni.

Homme on Viljandis Toropi tantsumaja

Viljandis Pärimusmuusika Aida suures saalis avab homme kell 19 taas uksed tantsumaja. See on pühendatud folkloristi Kristjan Toropi tegevusele.

Tantsumaja on koht, kus saab tantsides pidutseda parimate pillimeeste saatel. Ette võetakse traditsioonilisi eestlaste, aga ka teiste rahvaste tantse. Kindlasti saab tantsida valssi, reinlenderit, polkat, labajavalssi ning paljusid muid vähem ja rohkem tuntud tantse. Oodatud on igas vanuses ja igasuguste oskustega inimesed, kes tahavad tantsida, aga ka lihtsalt kuulates-vaadates mõnusalt aega veeta. Peo juhatab alati sisse õpituba, kus õpetatakse eeloleval õhtul tantsitavaid tantse.

Kell 19 algab tantsumajas polka õpituba õpetajate Sille Kapperi, Kalev Järvela ja ansambel Leigarid eestvõttel

Kell 20 algab samas folklooriseltsi Leigarid lühitantsuetendus ning kell 20.15 alustavad tantsuks mängimist ansambel Knihv, Ilmar Kald ja Jaanus Põlder.

Märjamaa õpilased korraldavad toetuskontserdi ja laada Haapsalu laste toetuseks

Homme, veerandi viimasel päeval toimub Raplamaal Märjamaa gümnaasiumis õpilaslaat, kus tulevad müügile nii küpsetised, ehted ja muu laste enda valmistatu. Müügileti kohamaksumus on 2 eurot, mis annetatakse Haapsalu väikelastekodule, gümnaasiumi õpilasesinduskogu kutsub üles annetama heategevuseks kogu laada tulu.

Samal õhtul kell 19 toimub koolisaalis heategevuskontsert, kus esinevad nii õpilased, õpetajad kui kohalik menuansambel Sixpäkk. Ka selle kontserdi kulud kantakse Haapsalu väikelastekodu tuleõnnetuse ohvrite toetuseks ja loodava Märjamaa Gümnaasiumi heategevusfondi loomiseks.

Laada ja kontserdi korraldab Märjamaa gümnaasiumi õpilasesindus.