Kadri Valner

Tallinnas vaetakse laste ja perede kaitsmise teemal

28. septembril vaetakse Tallinnas Lapse Huvikaitse Koja eestvõttel laste ja perede kaitsmise teemal. Toimub konverents„Laste ja perede huvikaitse – keda huvitab?“
Konverentsi ettekanded keskenduvad laste ja perede huvikaitse olemuse ja vajaduse mõtestamisele. Räägitakse laste ombudsmani rollist laste ja perede huvide kaitsmisel, milline on riigi erinevate tasandite suutlikkus perepoliitika elluviimisel. Samuti arutletakse, kuidas tunnevad end Eestimaa venekeelsed pered ja kas nende huvid on kaitstud.

Ettekannetega esinevad Mihail Stefanov (National Network for Children, Bulgaaria), Andres Aru (Õiguskantsleri Kantseleist), Margus
Oro (SOS Lasteküla Eesti Ühingust), Sotsiaalministeeriumi esindajad ja teisedki.

Poliitikakujundajad väitlevad konverentsi raames teemal „Riigi erinevate tasandite suutlikkus laste- ja perepoliitika elluviimisel“.
Debatti juhib Sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Konverents algab kell 9.30 Clarion Hotell Euroopas.

Lapse Huvikaitse Koja koosseisu Perede ja Laste Nõuandekeskus, UNICEF Eesti, MTÜ Hea Algus, Pelgulinna Lastekaitse Keskus, Eesti Kasuperede Liit, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Rakvere Lastekaitse Ühing, Viljandi Lastekaitse Klubi, Nõmme Lastekaitse Liit, Ühendus Isade Eest, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Caritas Eesti, Eesti Lastefond ja SOS Lasteküla Eesti Ühing.

Matsalus valmis kolm ajaloolist lootsikut

Homme toimub Penijõel lootsikuehituse õppepäevade pidulik lõpetamine. Koolituste eesmärk oli taaselustada ajalooline lootsik ja selle ehitusvõtted. Õppepäevade raames valmisid kolm lootsikut, mis saavad endale linnunimed ja jäävad Matsalu rahvuspargi vetele väliekspositsiooni jaoks.
Tegemist oli Keskkonnaameti projektiga „Rahvusparkide kultuuripärandi koolitused kohalikele elanikele“ ning lootsikuehituse õppe viis läbi puulaevaselts Vikan.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on Eesti rahvusparkide ülesandeks lisaks loodusväärtuste kaitsele ka piirkonna kultuuripärandi kaitse. „Kahjuks on viimaste aastakümnete kalapüügi intensiivistumise ja ehk ka looduskaitseliste
liikumispiirangute tõttu lootsiku kui veeliiklusvahendi kasutamine praktiliselt hääbunud. Selle toreda paadi tegemise oskuse taastamine ja
lootsiku kasutamine looduses liikumiseks on aga siiski võimalik,“ ütles Lotman.

Lootsikute ehitamise õppepäevad algasid juba möödunud talvel. Aprilli keskel käidi ümberkaudsetes metsades tammekõverike otsinguil ning ehitus ise algas Penijõe mõisa ajaloolises laudahoones mai keskpaigas. Ehitusel võeti eeskujuks Kirikukülast pärit üle 80-aastane, ent tänaseni hästi säilinud, traditsiooniline lootsik.

Homme kell 14.45 kogunetakse Penijõe mõisa juures. Suitsu sadamas saavad värsked paadid endale nimed ning avatakse lamedapõhjalise
lootsiku infostend. Penijõe mõisa konverentsisaalis räägib ihtüoloog Markus Vetemaa Matsalus toimuvast kalaseirest, kohaliku kalastiku
olukorrast ning eripärast ja selle piikonna tähtsusest Väinamere kaladele. Oodatud on kõik paadi- ja kalastushuvilised. Sissepääs prii.

Kaval Käsi ootab lapsi ERMi

Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti kell 15 -17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa. Selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge.

Tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega. Registreerumiseks võib tulla lihtsalt kohale.

Eestit ründab Katja

Alanud nädala ilma Läänemere ümbruses kujundab Atlandi ookeani ületanud ja troopilisest tormist tavaliseks parasvöötme tormiks moondunud tsüklon ex- või post-Katia. Tsüklon ületab Skandinaavia teisipäeval Trondheimi piirkonnas ja kolmapäeval suundub endiselt jõulisena üle Põhjalahe Soome kohale.

Täna pärastlõunal tugevneb edelatuul sisemaal puhanguti 15-18, homme hommikupoolikul 20-22 m/s. Rannikul tõusevad iilid 22-25, saartel järgneval hommikul (14.09) kuni 27 m/s. Sellise tugevusega tuul võib murda suuri oksi ja nõrgemaid puid. Jälgige jooksvaid hoiatusi www.emhi.ee!

Allikas: EMHI

Hinda vabatahtlikke!

5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, mis keskendub sel aastal vabaühenduste juures tegutsevate professionaalidest vabatahtlikele tänamisele.

Lisaks avaldatakse esmakordselt austust ka silmapaistvatele vabatahtlike juhtidele ning töötajate vabatahtlikku tegevust toetavale ettevõttele või avaliku sektori asutusele.

Käesoleva aasta tunnustamisürituse teemat kommenteerides ütles Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd: “Järjest enam tuleb vabaühendustele appi vabatahtlikke, kes on valmis just oma erialaste teadmiste ja oskustega panustama. Sellist tüüpi vabatahtlikud on eriti väärtuslikud kuna kõigil ühendustel läheb igapäevatöös vaja teadmisi näiteks juriidikast, finantsjuhtimisest, turundusest ja personalitööst, kuid sageli puuduvad rahalised võimalused palkamaks oma ala spetsialiste.”

“Samuti soovime Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal esile tõsta vabatahtlike juhte ning tunnustada tööandjaid, kes julgustavad oma töötajaid vabatahtlikena osalema kodanikuühenduste tegevustes,” lisas Tuulike Mänd.

Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted.

Pokumaal on lasteluulepäev

Pärast 7-aastast vaheaega toimub teine Pokumaa lasteluulepäev. Reedel 16. septembril saab Pokumaal Hauka talu lavalt kuulata nii lastele kirjutatud kui laste kirjutatud luulet. Üles astuvad Milvi Panga, Lehte Hainsalu, Sulev Oll, Peep Pedmanson, Heiki Vilep, Jaanus Vaiksoo, Wimberg ja Contra. Lisaks on kohal ajakiri „Täheke“, lavalaudadele astuvad Jõõpre ja Kuldre kooli õpilased. Kava algab kell 12 ja kestab umbes 3 tundi.

Septembris läheb Targa Töö Ühing tuurile “Tule tööta koos meiega!”

Eesti Kaugtöö Ühingu järglane Targa Töö Ühing kutsub huvilisi paindliku töökorralduse alast oskusteavet jagama ja koguma ning alustab targa töö tuuri nii Põhja – kui Lõuna – Eestis.

22.-28. septembrini toimuval tuuril uuritakse kaugtöötamise võimalusi Eestis, mis aitavad inimestel töötada neile sobivas vormis ja kohas, suurendades ettevõtete tululikkust läbi paindliku töökorralduse ning aitavad kaasa kohaliku elu elavnemisele maapiirkondades.

Täna on Eestis kokku ligi 700 kaugtöökeskust, neist ligi 500 asuvad avalikes internetipunktides ja 130 on külakeskustes.

22. ja 23. septembril räägivad Oma tegevusest räägivad rahvusvaheline töökoha lahenduste pakkuja Regus, ideest teostuseni tööklubi Garage 48 ja jagatud kontoris tegutsev konsultatsioonifirma CPD Arendusjeskus. Samuti külastatakse Kuusalu vallas Kolgas multifunktsionaalset külakeskust. Kaugtöö kogemusi jagavad MTÜ Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskuse, Aaspere Külakoja ning Haljala rahvamaja inimesed.

26.-28. septembril käivad kaugtööhuvilised Lõuna-Eestisse. Kolme päeva jooksul külastatakse Paide töökeskust, arutletakse Noor-Eesti Loomekeskuses Tartus, kuidas käivitada loomemajanduskeskust ja vaadatakse, kuidas see juba ka Moostes toimib. Ka uuritakse Räpina, Kanepi, Urvaste, Võru, Abja-Paluoja ja Haanja Kündja talu sarnaste keskuste tööd.

Tuurile saab registreeruda www.smartwork.ee lehel.

Viljandis suunatakse kogu jõud A-hepatiidi ohjamisele

A-hepatiiti haigestumise ennetamise töörühm kogunes Viljandi maavanema Lembit Kruuse juures, et ametkondlikus koostöös leida parimad abinõud uute haigusjuhtude ärahoidmiseks.
Eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestunute arv 30%. Arvestades haiguse kuni 50 päevast peiteaega võib oletada, et veel mingi aeg näitab haigestumus kasvutendentsi.
Lembit Kruuse sõnul on tänaste tegevuste ja teavituse tähtsaim roll selles, et paari kuu pärast saaksime haiguse taandumisest rääkida.
Terviseameti vaneminspektori Jelena Sova hinnangul on parim, mis iga inimene enda ja oma pereliikmete kaitseks peale hügieeninõuete täitmise teha saab – vaktsineerimine, mis annab kaitse võimaliku haigestumise eest umbes 20 aastaks.
Korrapärased kokkusaamised Viljandi Maavalitsuses Terviseameti ja Veterinaarameti esindajate osavõtul toimuvad kuni vajaduse raugemiseni.

Rõuges õpetatakse lõnga värvima… seentega

longad_t — lõngaproovid Loodusmuuseumi näituselt

Selle nädala lõpuni Võrumaal Rõuges toimuval seenenädalal õpetatakse värvima lõngu seentega. Kübarakandjatega värvides saab ilusaid punaseid, pruune, beeže, sinakaid ja halle toone.

Tekstiilikunstnik Airi Gailiti sõnul saab seentega värvida isegi paremini kui paljude taimedega.

„Näiteks meie metsades palju levinud verkjas vöödik on suurepärane värviseen. Sellega saab tugevat punast, aga ka oranžikat. Lisaks saab jalgadest ka kollast värvi“, kirjeldab kunstnik üht oma lemmikut. Tõmmuriisika kupatusveest sai ta kätte hallikaid toone. Harilikust põdramokast saab aga sinist.

„Seentega on põnev katsetada,“ on tekstiilikunstnik kindel.

Kui vanad ja ussitanud seened söögitegemiseks ei kõlba, siis värvimiseks on need küll väga head. Veelgi enam – mida vanem ja koledam on seen, seda paremini eraldub temast värvaine. Ka on head värviandjad külmunud seened. Muidugi peab seentega värvida soovija metsas hoolikas korjaja olema – saja grammi lõnga kohta kulub pool kuni kolm kilo seeni.

Värvitoon ei sõltu ainult seente hulgast vaid ka peitsist, mida kasutatakse. Peitsimine suurendab värvi kinnitumist lõngale, parandab pesu- ja valguskindlust. Erinevaid peitsaineid kasutades saad ühe seeneliigiga värvida mitu värvi. Seeni tuleb keeta umbes tund aega. Seejärel tuleb varem peitsitud lõng kasta märjaks ja pista jahtunud värvileende. Lahuse temperatuuri tõsta aeglaselt 90°-ni ja hoida nii tund aega.

Taimedega värvimine on vana juba aastatuhandeid, aga seentega hakati värvima alles ligi nelikümmend aastad tagasi. Ameeriklane Miriam Rice avaldas 1974. aastal raamatu „Proovigem seentega värvida” (“Let’s Try Mushrooms for Color”), millele kuus aastat hiljem järgnes juba mahukam trükis “Seentega värvimine”. Samal aastal pandi USAs üles ka esimene seentega värvitud tekstiilide näitus. Ajapikku jõudis seentega värvimise oskus ka Euroopasse ja Eestisse.

Airi Gailit õpetab huvilistele seentega värvimist Rõuge rahvamajas sel laupäeval. Samas on üleval ka tema poolt seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus.

Seeneretked jätkuvad Rõuges nädala lõpuni. Rahvamajas on huvilistele välja pandud enam kui 60 liiki seeni. Samuti keedab meisterkokk Angelica Uudeküll uhke seeneroa ning pühapäeval toimub seenehoidiste degusteerimine ja konkurss.

Seenepäevi korraldab Viitina loodushariduskeskus, täpsema kava leiab www.viitinalhk.ee kodulehelt.

Ullo Toomi preemia läheb Võrumaale

Tänavuse tantsutaat Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab Võrumaa rahvatantsujuht Maie Pau. Stipendium antakse üle tantsupidude algataja Ullo Toomi sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna Raekojas.

Maie Pau alustas oma rahvatantsujuhi tööd juba 1972. aastal juhendades laste ja mudilasrühmi. 1983. aastal tööle asudes Võru Kultuurimajja Kannel juhendas ta tantsuringe nii kultuurimajas kui ka koolides. Lapsepõlves Kai Leete balletiringis tantsupisiku saanud, hiljem kõrgkoolis tantsualase hariduse omandanud tantsujuht asutas oma rahvatantsurühmad. 1983. aastal loodud segarahvatantsurühm Kannel ja 1985.alustanud naisrühm Tsõõr tegutsevad järjepidevalt tänase päevani. Maie Pau juhendab neid oma põhitöö kõrvalt. Maie Pau aastaid olnud Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastaja ning Võru Folkloorifestivali kunstiline juht.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures olev Ullo Toomi halduskogu leidis, et Maie Pau rahvatantsu traditsioonide hoidjana ja edasikandjana on oma aastatepikkuse tööga Võrus ja Võrumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid.

1987. aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Mullu pälvisid selle esmakordselt ajakirjanikud Anneli Ammas ja Kadri Valner.

Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

PRIA kutsub maaelu mitmekesistamiseks investeeringutoetust taotlema

12. septembrini saavad väikeettevõtjad taotleda PRIAst toetust investeeringuteks, millega kaasajastada maapiirkondades ettevõtlust, luua töökohti ja pakkuda teenuseid väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.

Käimasolevas taotlusvoorus on maaelu mitmekesistamise väikeprojektidele toetuste maksmiseks 10,2 miljonit eurot, üks taotleja võib seda toetust programmperioodil 2007-2013 saada kuni 100 000 eurot. Nii jätkub seekord toetust rohkem kui sajale ettevõtjale.

„Kui enamasti on maaelu investeeringumeetmete puhul üsna konkreetselt piiritletud, mille jaoks ettevõtja toetuseraha kasutada saab, siis maaelu mitmekesistamise toetuse puhul on tegevuspõld väga lai,“ märkis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu.
Ka maainimene tahab kohapeal kasutada selliseid teenuseid nagu linlane – mitmesugused (remondi)töökojad, pesumaja, rätsep, kingsepp, iluteenused ja palju muud. Ka põllumajandustootjatele on selle meetme abil võimalik teenuseid pakkuda: viljakuivati, põhupelletite tootmine, heina rullimine, villaveski jne. Puhkajad ja külalised tahavad eest leida majutus- ja söögikohti, minna sauna ja ratsutama, osta kohalikku käsitööd ja sooja leiba.
„Varasemad taotlusvoorud näitavad, et maaettevõtjatel on põnevaid ja originaalseid ideid: laste liikluslinnak, invakämping, sepikoda, autode tehnoülevaatuse keskus, kauplusauto, tuuleveski rekonstrueerimine, hambaravi-seadmete soetamine,“ loetles Sigmar Suu.

Maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab rajada või parendada ettevõtluseks vajalikke hooneid, soetada ja paigaldada seadmeid, investeerida tootmise kaasajastamisse, turu-uuringutesse, litsentsi või patendi saamisse, bioenergia tootmisse turustamise eesmärgil.

Taotlusi võetakse PRIA maakondlikes büroodes vastu 12. septembrini.

Keskkonnauudiseid maailmast

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb KUKU raadio saatele Ilmaparandaja kord kuus kokkuvõtte põnevamatest keskkonnauudistest laiast maailmast. Saade on eetris täna kell 14:

Augustikuu välisuudistes oli seekord ohtralt juttu ninasarvikute salaküttimisest. Väidetavalt on läinud Aasias liikvele müüdid, et ninasarviku sarvedega saab ravida vähi- ja insuldiohvreid. Ajalehe „The Observer“ andmetel aga kasutatakse Kaug-Ida maade alternatiivmeditsiinis ninasarviku sarvesid kõikvõimalike teistegi haiguste raviks, alates düsenteeriast, lõpetades unetusega. See kõik kokku on tohutult suurendanud ninasarvikute salaküttimist.

Ninasarviku sarve kilohind on tõusnud juba üle 50 tuhande inglise naela. Kuna see on juba suurem kui kulla, teemantite, kokaiini või heroiini kilohind, siis on ninasarvikute olukord läinud vägagi pingeliseks. Ajalehe The Guardian andmetel makstakse Hiinas ninasarviku sarve eest kaks korda suuremat kilohinda kui kulla eest.

Eriti tugevalt on astunud ninasarvikute kaitseks välja Inglismaa, kus korraldatakse mitmeid kampaaniaid, mis kummutavad müüte nende sarvede ravivast mõjust. Samuti korraldab Inglismaa vastavasisulisi seminare Lõuna-Aafrikas-, kus ninasarvikute salaküttimine on praegu väga levinud. Loe edasi: Keskkonnauudiseid maailmast

Viljandimaale Kõpule otsitakse perearsti

Viljandi maavanem kuulutab välja konkursi Kõpu vallas vabanevale perearsti nimistule. Nimistu suurus 2010. aasta 31. detsember seisuga on 827 inimest. Kõpu valla piirkonnas on üks perearsti nimistu, seega maksab Eesti Haigekassa pearaha 1200 isiku eest.

Praksise saanud arsti ülesanne on perearstiabi osutamine seadustega kehtestatud korras määratud teeninduspiirkonnas ja tegevuse asukohaga Kõpu vallas. Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur ütles, et Kõpu vald on oma perearsti kenasti toetanud. Perearstiga koos töötav õde on nõus jätkama ka uue arstiga.

Konkursil osalemise tingimusteks on arsti meditsiiniline kõrgharidus, perearsti kvalifikatsioon; õigus töötada Eesti Vabariigis arstina ning
võimalus alustada praktiseerimist hiljemalt 1. novembrist. Avaldusi oodatakse maavalitsusse 8. oktoobrini.

Eesti elanikud eelistavad rahvaloendust interneti teel

Kaks kolmandikku Eesti elanikest on valmis aasta lõpul algaval rahva ja eluruumide loendusel vastama loendusküsimustikule interneti teel, selgus uuringufirma Faktum & Ariko poolt augustis läbi viidud küsitlusest.

“Küsitluse tulemused on väga julgustavad ja annavad alust loota, et Eestil on võimalik teha maailma rahvaloenduste e-loenduse rekord,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. Kõige suurem interneti teel loendamise osatähtsus on seni maailma rahvaloendustest olnud Lõuna-Koreas, kus küsimustikule vastas veebis üle 40% riigi elanikest.

Küsimusele “2011. aasta loendusel on võimalik valida, kas vastate rahvaloendajale või täidate ankeedi internetis ise. Kumba võimalust kavatsete kasutada?” vastas 66% “täidan ankeedi ise internetis”, 27% “ootan koju rahvaloendajat” ja 7% ei osanud vastata. Enim interneti eelistajaid oli 15-35 aastaste seas, kus seda eelistas 80% vastanutest. 35-54aastaste seas küündis see protsent 75ni.

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles augustis Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15-74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Rakveres oli “seebikarpide” võidusõit

Rakveres toimus seebikarbiralli, kus iseehitatud mootorita vähemalt kolmerattalised sõidukid võtsid omavahel mõõtu. Enne laskumisele lubamist läbisid sõiduvahendid turvakontrolli. Iga osavõtja pidi kandma kiivrit.

Vinni-Pajusti Gümnaasiumi koolmeistri Mart Pitsneri sõnul oli kogu „seebikarbinduse” mõte anda meie üsna rahavaesel ajal isadele-poegadele võimalus midagi huvitavat üheskoos meisterdada. „Seebikarpe saab teha peaaegu kõigest – ka vana plekkvann läheb selle tegevuse juures „kaubaks” ning lisaks käelisele tegevusele arendab see ka loomingulisust. Hea on ka see, et seebikarpe saab meisterdada-arendada ka kooli tööõpetuse tundides,” lisas Pitsner.

Nii tänatigi võistlustel isasid, kes oma poegadel masinad valmis aitasid meisterdada. Tänusõnad pälvisid Indrek Linde Tallinnast, Hugo Vainoja ja Andrus Vabaorg Lääne-Virumaalt.

Seebikarbiralli eesmärgiks polnud maksimaalse kiiruse saavutamine. Võistlusel hinnati autode ehitamisel kasutatud huvitavaid lahendusi, fantaasiarikkust ja loomingulisust.

100 meetri paigalstardist võitis masin nimega Belarus, aeg 21.92, järgnesid Vinni Punn (21.94) ja Välgunool – Hiireke ( 21.96). Võistluse maksimumkiiruse sai masin nimega Tornaado A, mis võttis välja 32 km/h , kilomeetri jagu vähem arendasid kiirust Kolhoosielu edendajad ja Rakett. Eripreemia pälvisid kõige väiksemate ratastega K-Rait, suurimate ratastega Tornaado, Välgunool- Hiireke ainukese naispiloodiga ning GAZ51 kui kolhoosielu edendaja.
Anti Ronk
Foto Hille Pakkanen

Uue Maailma Selts paneb püsti maailmaparandajate telgi

Täna Tallinnas algaval Uue Maailma Tänavafestivalil on Väike-Ameerika ja Luha tn ristmikul maailmaparandajate nurgake. Festivalikülalisel avaneb suurepärane võimalus nautida õiglase kaubanduse kohviku tooteid, võita auhindu lõbusas aastatuhande arengueesmärkide mälumängus ja üldse saada veelgi targemaks maailmaparandajaks. Sobilik igas vanuses! Lisaks on kõikidel suure südamega inimestel võimalik teha annetus Somaalia näljahäda käes kannatavatele lastele. Korjanduskasti saab jätta oma soovile ja võimalustele vastava summa, mille annetame UNICEF-ile.

Iga-aastane tänavafestival on Uue Maailma tähtsündmus. See septembri esimene nädalavahetus on seltsi eesmärkide ja tegemiste kõige selgem väljendus. Neil kahel päeval ei ole linnajao tänavad pelgalt autosid ristmikust teiseni kandvad asfaltväljad ning majades ja aedades ei toimeta mitte üürnikud ja omanikud. Siin tegutsevad ühe kandi elanikud. Mootorsõiduk loovutab koha inimesele, too aga naeratab naabrile ja ütleb talle tere.

Tänavuse festivali teemaks on “Aed tuleb tänavale”. Avatud on tänavaturud, kohvikud, töötoad, kunstinäitused, toimuvad kontserdid, etendused, sport, saunad ja palju muud.

Festival algab täna keskpäeval paraadiga seltsimaja eest ja kestab homme õhtuni. Täpsem kava leiad aadressilt www.uusmaailm.ee.

Eetikakeskus otsib lühinäidendeid koolidele

Tartu Ülikooli Eestikakeskus ootab kõiki osalema lühinäidendite konkursil “Väärtused ja valikud” . Konkursile on oodatud eetilisi vastuolusid või valikuid kirjeldavaid lugusid, mille lavastusi saaks kooli keskkonnas väärtuskasvatuse eesmärgil kasutada.

Võistlusele on oodatud lühinäidendeid, mis oleksid seotud ainekavadega ja mida saaks kasutada koolitunnis erinevatesse rollidesse sisse elamiseks, samuti sellised lood, mis lähtuvad kirjutaja poolt valitud väärtusi väljendavatest või väärtustega laetud mõistetest, näiteks: sõda, vägivald, vastutus, võim, andestus, karistus.

Kirjutada võivad kõik, kellel idee idanema hakkas, eriti on oodatud kaastööd õpilastelt, õpetajatelt, kirjanikelt, huvijuhtidelt ja
näitetruppidelt. Saata võib ka juba valmis kirjutatud ja lavalaudadelt läbi käinud näidendeid või nende modifikatsioone.
Oluline on, et tekst oleks otsekõnes ja et seda oleks võimalik ette kanda 10 minutiga (seega pikkus ei tohiks ületada 4 standardlehekülge).

Näidendeid hinnatakse kolmest kriteeriumist lähtudes:
1) idee inspireerivus;
2) eakohasus, et tekst oleks selgelt määratletud eagrupile suunatud
(eagrupi, kellele kirjutatakse, määrab konkursitöö kirjutaja);
3) vormiline vastavus konkursi nõuetele.

Parimatele töödele on ette nähtud honorar kuni 320 €. Lühinäidendid palutakse saata 1. septembriks 2011 välkposti aadressile
eetika@eetika.ee või kirja teel TÜ eetikakeskus, Ülikooli 18, Tartu, 50090.

Lisainformatsioon ja inspiratsioon: http://www.eetika.ee/1002514

Kiidil tuleb sõirapäev ja avatakse piimapukk

: Lagunev piimapukk

Reedel, 26. augustil tuleb Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg taas maal lehmi hakata pidama. Sõiraseminar algab juba hommikul kell 10 Heifer programmi tutvustusega, mis on Võrumaal kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi siin taludele tasuta loomi tingimusel, et need jällegi sellelt saadud järglase teise talusse edasi. Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega, kellel kogemus Heifer programmist olemas.

“Samuti võib see huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikkonnaga, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”

Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük”, ning Heifer programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest kõneleb sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Siia on oodatud kõiki sõirahuvilisi, kaasa võiks võtta ka omatehtud sõira konkursile, samuti võib müüa sõira.

Siis algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitamist alustavad järgmisel nädalal talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust küla raadiost ja ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960 -1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub ka piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.

Päeva kava saab lugeda www. kiidi.ee

Võrumaal tulevad taas suitsusaunapäevad

27. augustil kütavad ajaloolise Võrumaa suitsusaunade omanikud kerised kuumaks ja kutsuvad huvilisi sauna nii, nagu ikka käidud on. Rahakoti võib koju jätta, koos saunaperega tehakse veidi talgutööd, jagatakse moonakotti ja käiakse saunas.

Suitsusaunade uksed tehakse lahti mitmel pool vanal Võrumaal. Kes pole varem suitsusaunas käinud, saavad saunakuumust ise järele proovida ja teha tutvust saunakommetega.

Savvusanna kuuntüükogo ja Võro Selts VKKF hõikasid kevadel saunaomanikele välja idee suitsusaunad huvilistele avada ja külalisi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgiva traditsiooniga tuttavamaks teha. On ju suitsusaunakultuur senini elav. Suitsusaunu kütavad nii noored kui vanad ja vana Võrumaa on koht, kus neid ka juurde ehitatakse.

Esimene avatud suitsusauna päev oli 9. aprillil Põlva Talurahvamuuseumis. Juulikuu kahel viimasel laupäeval võtsid huvilisi vastu Haanjamaa talude saunad. Augustikuu viimasel laupäeval, 27. augustil on suitsusaunad külalistele avatud üle vana Võrumaa.

Kui suitsusaunas käimise komme on vana, siis enamus peresid, kes sauna külalistetele lahti teevad, on noored, kes ise saunad korda seadnud või uuesti üles ehitanud. Saunapäeval avavad teiste hulgas sauna muusikaõpetaja, pillimehed, jahimees, mesinik… Igal saunaomanikul ja saunal on oma kokkusaamise lugu.

Suitsusaunast saab siis õiget aimu, kui näed, kuidas sauna köetakse. Saunalised on peredesse oodatud aegsasti, vähemalt lõuna paiku, sest siis on õige aeg saun küdema panna. Sauna kütmise ajal, mis kestab õige mitu tundi, saab koos pererahvaga talgukorras mõnd tarvilist tööd teha ja vahepeal vaadata, kuidas käib suitsusauna kütmine ning milliseid nippe ja teadmisi on vaja, et saun hästi köetud saaks. Saunas saab käia koos pererahvaga, kes kõneleb oma pere suitsusaunakommetest. Nagu pole olemas kaht täpselt ühesugust sauna, nõnda pole ka saunatavad igal pool täpselt ühesugused.
Sauna võib tulla kas üksi, perega või koos sõpradega, aga oma tulekust tuleb eelnevalt teada anda, et kõigile ikka saunakohti jaguks.

On selle kandi põline tava, et sauna küsijale ei keelata, kui saun köetud on. Ikka kutsutakse naabreid ja sõpru-sugulasi saunas käima. Tuletame seda kommet taas meelde koos teiste suitsusauna juurde kuuluvate teadmiste ning tavadega.

Täpsem info saunade kohta ja kirjapanek: www.savvusann.ee

Otsitakse seieritega kelli

Noored kunstnikud Anna Hints, Eva Labotkin, Marja-Liisa Plats ja Toomas Thetloff avavad septembris Tartus Y -galeriis näituse “Tartust ära”, mille jaoks otsitakse seieritega kellasid. Nii ootavadki noored kunstnikud Y – galeriis ( Tartu, Küütri 2) lahkeid kellalaenajaid, kes ajanäitajad näitusele tooks. Kellad märgistatakse ja antakse omanikele tagasi näituse lõppedes.

Näitus “Tartust ära” ideekavand võitis sel kevadel Y-galerii KUKU NUNNU produktsioonistipendiumi. Kunstnikud tutvustasid oma näitust siis nii: “Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme ta Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb välja, et Tartust äraminek polegi nii kerge. Pisike kunstimaailm, pisike väikeriik, kus küünitus on iseseisva väärtusega akt, mida peab harrastama. Oleme pühendunud (ära)küünitusele, kuid oleme oma pingutusest hoolimata keldris kinni. Vaatame aknast igatsevalt teisi ning ootame järjekorras luba lahkuda”.
Näitus avatakse Tartus festivali ART IST KUKU NU UT raames 15. septembril ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

KUKU NUNNU stipendium on mittetulundusühingu Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT algatus, et initsieerida ja toetada noorte kunstnike kunstiproduktsiooni Eestis ning esitleda regiooni noori kunstnikke rahvusvahelises kunstikontekstis.

Soome-ugri etendus lavastub Tallinn 2011 programmis

Fenno-Ugria algatatud rahvusvaheline soome-ugri pärimusteatri projekt esietendub Tallinn 2011 kultuuriprogrammi raames Skoone bastioni Põhuteatris 26.-30. augustini algusega kell 19. Anne Türnpu, Eva Klemetsi ja Mart Kolditsa lavastuses „Sugrierror.com“ teevad kaasa handi, mansi, mari, udmurdi ja eesti näitlejad.

Etendus on paljuski üles ehitatud improvisatsioonile, et tuua selgemalt esile soome-ugri mõttelaadi ja traditsioone. Tähelepanu keskmes on väikerahvaste identiteet, juured ning erinevus tänapäeva euroameerika maailmast.

“Sugrierror.com“ on tegijate sõnul mäng soome-ugri teemadega, mis ehitab end igal etendustel uuesti üles, ühendades olemasolevaid osiseid iga päev vastavalt sellele, milline on päev on, kes istuvad saalis, mida mõtleb näitleja või mida muud juhus nõuks võtab. See on assotsiatsioonidemäng – eksperiment soome-ugri mõttelaadi ja teatri ühendamisega, kus „error“ on must notsu, jokker või trikster, ootamatu lahendus või väljapääsmatu veateade.

Kaheaastase projekti esimesed proovid ning õpitoad algasid juba mullu suvel. Soome-ugri ja eesti näitlejad külastasid festivali Baltoscandal ja tutvusid kohaliku kultuuriga Lõuna-Eestis ja Setumaal, kaks nädalat tehti eelseisva lavastuse proove. 2011. aasta aprillis kohtusid näitlejad proovide tegemiseks Hantõ-Mansiiskis, praegu on aga alanud kuu aega kestev prooviprotsess Eestis Esna mõisas ning Teatris NO99.

Venemaal elavate soome-ugri rahvaste ja Eesti teatriinimeste ühisprojekti on plaanitud juba aastaid. Soomeugrilaste teatritegemine Venemaal on lähtunud peamiselt vene traditsioonidest, kuigi olukord on regiooniti erinev: näiteks on maridel olemas omakeelne riiklik draamateater.

Koostöö eestlastega julgustab hõimurahvaste teatrikunsti olema rohkem seotud oma rahva ja kultuuriga. Erinevate võimaluste nägemisel ja analüüsimisel, oma pärimuse väärtustamisel ühises prooviprotsessis leitakse oma ja kordumatu ning saadakse jõudu edaspidigi asju omanäolisemalt teha. Eesti näitlejatele ja lavastajatele on see aga võimalus töötada koos keelesugulastega ning mõtestada omaendagi tegemisi keele- ja pärimuskesksemalt.

Etenduses teevad kaasa hant Jevgenia Moldanova obiugri rahvaste teatrist „Päike“, handi vabakutseline näitleja Anna Randoma, mansi harrastusnäitleja Pjotr Anjamkov, handi üliõpilane Artjom Tarlin, udmurdi näitleja Mihhail Begišev ning Mari Riikliku Draamateatri näitlejad Svetlana Stroganova, Sergei Danilov ja Marina Potšteneva. Eesti näitlejatest mängivad lavastuses Risto Kübar ja Mirtel Pohla Teatrist NO99 ning Bert Raudsep ja Artur Linnus.

Etenduse lavastajad on Anne Türnpu, Eva Klemets ja Mart Koldits, kunstnik Epp Kubu, dramaturg Maria Lee Liivak, valguskunstnik Airi Eras ja helikunstnik Maike Lond. Näitlejate koolitamisel on abiks olnud veel Maret Mursa Tormis, Jüri Nael, Tõnu Tepandi, Kaie Mihkelson, Jaan Tooming, Andres Heinapuu, Mare Kõiva, Kadri Viires, Tarmo Tagamets ja Kristo Viiding.

Vargamäel tuleb võistutantsimine

20. augustil kell 20 toimub Vargamäel suur rahvatantsu võistutantsimine. See on omaloominguliste rahvatantsude konkurss täiskasvanute segarühmadele, mis tantsitakse ette n-ö „elusa“ muusika ehk ansambli Untsakad saatel.

Just selle ansambli repertuaar on inspireerinud paljusid tantsijaid ja tantsujuhte. Mõnele laulule on kohe mitu erinevat tantsu.

Esimesele Vargamäe võistutantsimisele on registreerunud rühmi üle Eesti, kes esitavad kõik omaloomingulise tantsu. Nende seast selgub kolmeliikmelise žürii ja publiku ühine lemmik. Žüriisse kuuluvad üks rahvatantsujuht, ansambli Untsakad liige ning üks rearahvatantsija.

Pärast võistutantsimist on kõigile ühine simman.

Sellist võistutantsimist – ilma eelvoorudeta ja ainult segarühmadele – ei ole üle-eestilisena varem korraldatud. Vargamäe, sh 1992. aastal loodud Järvamaa Kultuurihiis on tuntud küll teatrietenduste toimumiskohana, kuid muuseumi laienenud võimalused on loonud eeldused kujunemaks üle-eestiliste kultuurisündmuste toimumispaigaks.

Just samal ööl jõuab ka TeateTants Järvamaale. Nii toimub Vargamäel kahe toreda tantsusündmuse kohtumispaik.

Homme algavad VIII aianduspäevad

Eesti Dendroloogia Selts, Eesti Kodukaunistamise Ühendus ja Ellamaa arboreetum korraldavad Harjumaal Ellamaal Nurga puukooli ja Ellamaa arboreetumi territooriumil VIII aianduspäevi pelakirjaga Eestimaa kauniks ja roheliseks.

Päevad algavad homme kell 12 ning kestavad pühapäeval kella 14ni.

Aianduspäevadel saab kuulata tasuta loengud ja konsultatsioone oma ala parimatelt spetsialistidelt Eestist ja Lätist.
Oma toodangut pakuvad mitmed Eesti ja Läti puukoolid.Välja on pandud okaspuud, lehtpuud ja põõsad, elulõngad, rododendronid, viljapuud, püsililled ja lillesibulad. Kohal on ka kollektsionäärid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist.

KAVA

Reede, 19. august
12.00 Avamine
12.30 Ringkäik ja taimede müüjate tutvustamine:
· Szkolka Sienicki (Andrzej Sienicki, Poola – lehtpuud ja –põõsad)
· Dace Gertnere rododendronid (Dace Gertnere, Läti – külmakindlad rododendronid)
· Puku lauki SIA (Raivis Reinbergs, Läti – püsililled, kõrrelised, pügatud pukspuu vormid)
· Roseservices – Latroze (Agris Kumelins, Läti – roosid)
· Järvselja õppe- ja katsemetskond (Kaie Ein – lehtpuud ja -põõsad, püsililled)
· Garden.ee (Merilen Mentaal – Roosid (Austin, Kordes, Delbard), iirised, püsililled)
· Saare-Tõrvaaugu aiandustalu (Harri Poom – viljapuud sh. perepuud, virsikud, aprikoosid, viinamarjad, kaktused)
· Mahhovi elulõngad (Erika Mahhov – elulõngad)
· Haideaed OÜ (Arnold Hannust – püsililled)
· Väino Eskla (Sõstrasortide istikud – ligi 20 sorti; musta sõstra sügavkülmutatud marjade degusteerimine)
· Schetelig EV (lillesibulad (reedel ja laupäeval))
· Metsatarvikud OÜ (Cristian Selg – mutilõksud)
· Viivi Lepik, hobiaednik (püsililled)
· Enno talu (Aivar Kaljuste – sõnajalad)
· Nurga puukool (Rudolf Pehter – okaspuud, lehtpuud ja -põõsad)
13.40-18.00 Istikute müük, tasuta konsultatsioonid, külastajatele avatud Ellamaa arboreetum, võimalus suhelda taime kollektsionääridega Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist
14.00-16.00 Puukooli kohvikus võimalus lõunastada
Loengud:
13.00 Viimastel talvedel tugevaks osutunud okaspuude vormid, Aino Aaspõllu, Andres Vaasa
14.00 Fantaasia ja ruum aias, Haideaed OÜ, Arnold Hannust
15.00 “Külmaõrnad” taimed külmapealinnas Jõgeval, Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer
16.00 Arbuuside ja melonite kasvatamine Eesti tingimustes, degusteerimine, Harri Poom

Laupäev, 20. august

10.00-18.00 istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum
Loengud:
11.00 Paharetid puuviljaaias, Väino Eskla
12.00 Ehisaianduse katsetalu pargiaedniku kogemusi, kirjanik ja taimekollektsionäär Heino Kiik
13.00 Aiandusteemaline mälumäng
14.00 Ringkäik MTÜ Ellamaa arboreetumis koos Rudolf Pehteriga
14.00-16.00 Puukooli kohvikus võimalus lõunastada

Pühapäev, 21. august

10.00-14.00 Istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum, avatud kohvik, Aiaklubi rohevahetus

Kabalas värvitakse… kartuleid

Täna algas Järvamaal Kabalas VI kartulitrükifestival, mis kestab pühapäevani. Tegemist on MTÜ Potatoprint korraldatava kunstiüritusega, millel tänavu keskendutakse teemale “Kiri”. Kolmel päeval toimuvates loengutes ja töötubades mõtiskletakse kirja eri aspektide üle nagu kirjasõna, kirjatäht ehk tüpograafia ja kiri kui rahvuslik muster. Lisaks kirja teemale tutvustatakse looduslike värvide kasutamist kartulitrükis ning “kirjatakse” kartuliga tekstiile ja tapeete.

Tekstiilikunstnik Reet Talimaa räägib osalejatele teemal “Mustrimeelest, kirja keelest”, kirjanik Vahur Afanasjevi teemaks on “Kirjanik välismaal – emigratsioon kui eskapism” . Disainer Mart Anderson vestleb teemal “Kandilised Eesti kirjatüübid” ning soome tekstiilikunstnik Ulla Lapiolahti on pealkirjastanud oma vestluse nii: “Punased putukad ja indigosinine”.

Festivalil on osalejaid nii Eestist kui Norrast ja Soomest.

Mahu rannas tuleb pilliroofestival

Homme on Lääne- Virumaal Mahu rannas V pilliroofestival, kus saab töötubades õppida meisterdama pilliroost matte, pille, kaunistusi, riideid ja muud põnevat.

Tänavu on festivali raames esimest korda võimalik vaadata, kuidas ehitatakse pilliroost paati. Paadiehitus algab juba hommikul kell 10. Tegijateks on külalised Tartust, kes soovivad luua Peipsi järve äärde omapärase Roomaa.

Samuti pakutakse degusteerimiseks uusi toite ja jooke, mille valmistamisel on kasutatud pilliroogu.

Toimub ka pilliroost paatide võistlus – mõõtu võtavad kohapeal valmiv sõiduriist ja paat, mis kohalike kätetööna tehti eelmisel aastal.