Kadi Hainas

Noortebändi demovooru viimane nädal on alanud

Septembrikuus algas Eesti pikima traditsiooniga bändikonkursi Noortebänd 2013 demovoor, millest saab osa võtta 30. septembrini. Noortebänd 2013 peakorraldaja Karl-Gustav Kello sõnul on konkurss avatud kõikidele muusikastiilidele, seega on väga oodatud vähemalt kaheliikmelised elektroonilise, eksperimentaalse, etno-, jazz-, hip-hop ja veel nime saamata muusikastiilide esindajad.

Kello rõhutab, et bänd ei tähenda mitte ainult klassikalist trummi, bassi, kitarri ja vokaali kooslust, vaid oodatud on ka kollektiivid, kes astuvad traditsioonilise bändi raamistikust välja – kasutavad eksperimentaalseid instrumente, elektroonikat või on muusika tegemiseks mõne veel laiemale avalikusele teadmata mooduse leiutanud. Samuti võib üks muusik osaleda mitme bändi koosseisus.

Konkursil saavad osaleda kõik kuni 26-aastased artistid, kes esitavad omaloomingut. Registreerimine toimub septembri lõpuni Noortebändi kodulehel.

Demovoorus osalevate bändide seast valib žürii välja 25 kollektiivi, kes saavad oktoobri keskel edasi võistelda Tallinna ja Tartu eelvoorudes. Poolfinaalid toimuvad novembri esimeses pooles ning Noortebänd 2013 tiitli omanik selgub novembri lõpus.

Aasta esimeses pooles toimunud maakondlikelt konkurssidelt on eelvoorudesse valitud seitse ansamblit. Esindatud on Pärnumaa, Läänemaa, Viljandimaa, Tartumaa, Saaremaa, Harjumaa ning Lääne-Virumaa. “Sel hooajal tegime koostööd seitsme maakonnaga, kuid oleme avatud koostööks kõigi piirkondlike bändikonkurssidega,” lisas Kello.

Loe edasi: Noortebändi demovooru viimane nädal on alanud

Uued näitused Vana-Võromaa galeriis

Mari-Liis Laanemaa Mandala Foto: www.graafika.ee

Täna kell 17.00 avatakse Vana-Võromaa galeriis uued näitused “Vaas” ja “Mandalad”, mis jäävad avatuks 27. oktoobrini.

Klaasikunstnike ja keraamikute ühisnäitus “Vaas” kuulub Tallinnas tegutseva rakenduskunsti galerii GaleriiPINK poolt ellu kutsutud näituste sarja, mille raames keskendutakse ühele kindlale tarbevormile. Eesmärgiks on välja tuua ühe teada-tuntud eseme mitmekülgsust läbi Eesti kunstnike silmade. Seekordse näituse peategelaseks on vaas, mis on elementaarne igas majapidamises, millel on pikk ajalugu ja lai ampluaa. Näha saab nii traditsioonilisemat kui ka eksperimentaalsemat lähenemist vaasile.

Näitusel osalevad klaasikunstnikud Tiina Sarapu, Ivo Lill, Maie-Ann Raun, Kersti Vaks, Maie Mikof-Liivik, Kai Kiudsoo-Värv, Malle Karik-Hallimäe, Eero Vaikre, Marilin Kristjuhan, Niina-Anneli Kaarnamo, Caspar Sild, Maarja Treufeldt ja Kateriin Rikken. Keraamikud Marget Tafel, Rave Puhm ja Tiina Kaljuste. Näituse kuraator on Kateriin Rikken.

GaleriiPINK on rakenduskunsti ja disainigalerii, mis on kohtumispaik kunstniku ja vaataja, kunstniku ja kunstniku, kunstniku ja materjali, materjali ja vaataja vahel.

Mari-Liis Laanemaa näitus Mandala on universumi, maailma, õpetuse või süsteemi visuaalne kujutis. Enamasti mõeldakse mandala all kahe- või kolmedimensioonilist sümmeetrilist kompositsiooni, kus kõik osad on olulised ja omavahel harmoonilises kooskõlas. Mandalad on õpetuse osaks budismis, hinduismis ja lamaismis, kuid neid võib edukalt kasutada mistahes informatsiooni kaardistamiseks või erinevate teemade korrastatud kujutamiseks.

“Esmakordselt puutusin mandalatega kokku kui õppisin orientalistikat Humanitaarinstituudis ja nägin esimest korda tillukest mustvalget mandalat ühes Jaapani kultuuri atlases. See jättis sügava jälje. Peale mandalatega tutvuse tegemist innustusin neist nii palju, et kirjutasin magistritöö Jaapani mandalatest. Üllatusega avastasin, et suudan ka ise ilma erilise pingutuseta luua erinevaid mandala struktuure,” sõnab autor. Nii ongi juhtunud, et 20 aasta jooksul tehtud töödest on enamus mandalad või sisaldavad mandala elemente.

Näitusel saab näha erinevates tehnikates ja erinevatel aegadel loodud töid, mis on viidud ühte formaati ja raske on öelda milline neist on tehtud eile või milline 10 aastat tagasi. Kunsti puhul on huvitav, et 20 aastat tagasi tehtud töö võib kanda väga olulist infot, mida praegu enam taastada ei õnnestu. Seetõttu ei saa ka öelda, et viimased tööd on ilmtingimata paremad või täiuslikumad kui varem tehtud. “Minu jaoks on kõik tööd olulised ja näitusel on väljas valik minu parimatest töödest,” sõnab Laanemaa. Loe edasi: Uued näitused Vana-Võromaa galeriis

Meremäel peetakse pärimuspidu

28. septembril 2013 saavad rahvuste päevale pühendatud sündmused järje Setomaal, kus toimub pärimuspidu “Kultuuriruumi rikkus”. Sarnast koosviibimist peetakse Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu eestvedamisel alates 2008. aastast. Sel aastal sõidavad Meremäe valda külla tšuvašid ja ingerisoomlased.

“Koosviibimise eesmärgiks on erinevate rahvuste pärimuskultuuri tutvustamine eestimaalastele ning sel aastal seto põlise pärimuskultuuriga tutvumine kohapeal,” selgitab pärimuspeo üks juhtidest, Kati Taal.

Omakultuuri tundmine on võtmeks teiste rahvuste mõistmisel ning heaks eelduseks suhtlemisel paljukultuurilises riigis kuna hetkel elab Eestis üle 190 erineva rahvuse.

Kõigile avatud ühispidu peetakse Kalatsova külas Setomaa Turismitalos algusega kell 19.00.

Pärimuspeol osalevad tšuvaši pärimusmuusika ansambel Palan Tallinnast, ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyskä Tartust, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ning meeste leelokoor Seto Miihi Summ Meremäelt. Lisaks saab iga piduline osa nii kohalikust seto kui ka külaliste laulu- ja tantsupärimusest ning käsitööst ja rahvusköögist.

Rahvuste päeva teiste tegemiste kohta saab rohkem teavet Kultuuriministeeriumi kodulehekülgelt.

Pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus saab teoks koostöös Kultuuriministeeriumi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Meremäe vallaga.

Sännas lauldakse väelaule

Väelaulude õhtud Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga toimuvad esmaspäeviti Sänna Kultuurimõisas. Esimene kohtumine toimub 30. septembril kell 19 . Tasu 3 EURi.

Väelaulud ehk laulujooga ehk südamelaulud ehk kooslaulmise ringid on viis kuidas rännata läbi laulude võimsalt oma südameruumis ja väes. Läbi laulmise ilusatest asjadest, positiivsest tulevikust, ürgsest väest, maagiast, armastusest, õnnest, maaemast, sisemisest rahulolust ja harmooniast, kutsume me just neid samu kvaliteete endale ligi.

Väelaulude õhtuid veab Indigolaste ansamblist tuntud maailmarändurist muusik Tom Valsberg . Tom on õppinud joogat Agama Joogakoolis Tais, elanud Indias, rännanud üle kahekümnes riigis ja kohtunud&laulnud koos mitmete maailmaklassi väelauljatega nagu Kevin James Carroll, Kailash Kokopelli, Krishna Das, Mirabai&Ceiba. Tom on vedanud väelaulude ringe lisaks Eestile veel Tais ja Indias. Loe edasi: Sännas lauldakse väelaule

Eesti parim mahetootja on Kiltsimäe talu Harjumaal

Eile kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval Eesti parimaks mahetootjaks 2013 Kiltsimäe talu Harjumaal ja parimaks mahetooteks 2013 Tammejuure talu öko kanepiõli.

“Meil on olemas tublid ettevõtted, kes toodavad ja turustavad kodumaist mahetoitu. Neid esile tõstes ja tunnustades innustame loodetavasti ka teisi, et võiksime järjest enam näha ka tavapoodide lettidel mahetoitu,” ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Mahetoit võiks aina enam jõuda meie igapäevasele toidulauale, seda eriti lasteasutustes.”

“Kümme aastat tagasi, kui ma mahetootmisega alustasin, tuli kaupmeestele kõigepealt rääkida, mis asi see mahe üldse on. Praeguseks on olukord hoopis teistsugune. Järjest rohkem tarbijaid saab aru, et toidul ja toidul on vahe ning nad valivad mahetoidu,” ütles Kiltsimäe talu peremees Margus Lille.

Kiltsimäe talu on Eesti üks suurimaid maheköögivilja kasvatajaid, kes ühena vähestest on ligi 10 aastat turustanud oma toodangut ka suurtesse poekettidesse. Mahetalu tegemistega saanud tutvust teha ka mitme kooli ja lasteaia lapsed.

Parima mahetoote valmistaja Tammejuure talu on tootearenduses lähtunud traditsioonidest. “Mul on hea meel, et me suutsime taaselustada vanade eestlaste toidulaua juurde kuuluva õlikanepi. Meid ennastki köidab selle toote mitmekülgsus: kasutamine toiduna, toidulisandina, nahahoolduses,” ütles Karin Kuusemaa Tammejuure talust.
Loe edasi: Eesti parim mahetootja on Kiltsimäe talu Harjumaal

Eesti Korteriühistute Liit korraldab Rakveres korteriühistute Virumaa foorumi

Foorumi peateemaks on “Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?”. Koos Virumaa kohalike omavalitsustega arutletakse koostöö võimaluste üle ja kuulatakse Virumaa ühistute parimaid renoveerimiskogemusi.

Foorumil keskendutakse muutustele, mis ootavad korteriühistuid ees lähiaastatel. Koos otsitakse vastust küsimustele. Mis toob korteriühistutele suvel valitsuse poolt parlamenti saadetud uus korteriomandi ja korteriühistuseadus? Kui suured on järgneva Euroopa Liidu rahastusperioodi toetussummad korteriühistute renoveerimiseks, ning milliseid kohustusi seatakse toetuse saamiseks maja kompleksele renoveerimisele?

Foorum toimub esmaspäeval 16.09.2013, Rakveres Targa Maja(SEB pangamaja) II korruse saalis aadressil Turu plats 2. Foorum algab hommikul kell 10.00 ja vältab läbi terve päeva kella 17.00- ni.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on liit regionaalseid foorumeid regulaarselt korraldanud nii Lõuna-Eestis Tartus kui ka Lääne-Eestis Pärnus. Virumaal suurfoorumite läbiviimisesse on tulnud viimasel aastatel paus, mida liit üritab täna läbiviidava foorumiga täita ja edaspidi igaaastaseks muuta.

Foorumil osalemine on tasuta.

Tartu Folgiklubi alustab kolmandat hooaega

Tartu Folgiklubi kolmas hooaeg saab alguse 18. septembril kell 19:30. Uuel hooajal on Folgiklubis uus ajakava – alustatakse väikese tutvustusega uuspärimusmuusikast erinevate noorte pärimusmuusikat viljelevate ansamblitega. Sündmuse keskpunktiks olnud autoritundi alustatakse sel hooajal tund aega hiljem – 20:00.

Esimesel korral esinevad uuspärimuse pooltunnis kolm viiuldajat: Marju Varblane, Gloria Kadarpik ja Helin Pihlap! H. Elleri nim. muusikakoolis õppivad viiuldajad astuvad folgiklubis üles särtsakate eesti ja iiri viiulilugudega, pühendades need valitud palad KiReKaKu repertuaarist oma suurepärasele õpetajale.

Autoritunnis tervitatakse Indrek Kaldat koos poja Paul Kristjan Kaldaga.
Indrek on tuntud Eesti muusik, kes on aastate jooksul olnud liige Justamendis, Lindpriides, Kukerpillides, Jääääres ja teistes ansamblites. Indrek vestleb Ants Johansoniga folkmuusikast sellisena nagu seda mõistab läänemaailm. Oma pojaga mängib ta originaallugusid I. Hirve ja T. Pabuti tekstidele.

Tartu Folgiklubi toimub iga kuu kolmandal kolmapäeval Tartu Jazzklubis (Ülikooli 20) kell 19:30. Loe edasi: Tartu Folgiklubi alustab kolmandat hooaega

Tasuta taastuvenegriateemalised ettekanded

Neljapäeval, 5. septembril toimub Ala-Rõuge külalistemajas kaks avalikku tasuta ettekannet:

11.00-11.30 Pavel Bogdanov “Pelletikütte kasutamine väikeasulate katlamajades”
11.30-12.00 Urmo Lehtveer “Päikeseenergia kasutamise praktilised kogemused”

Peale lõunat jalutuskäik alevikus ja Ööbikuorus: Rõuge taastuvenergia minevik, olevik ja tulevik.
Soovijatel võimalus tellida lõunasöök (ettetellimisel, 8 eurot).

Huvilistel paluvad korraldajad registreeruda hiljemalt kolmapäevaks, 4. septembriks telefonil 5811 6465 või energiapark@rauge.ee (Viivika Nagel).

Ettekanded on osa Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Päike ja tuul: kestva arengu allikad” avaseminarist.

Otepää erivajadustega inimeste päevakeskus sai uue ruumi

Otepää erivajadustega nimeste päevakeskus tegutseb Otepää vallvalitsuse III korrusel

Varem Otepää hooldekodus tegutsenud erivajadustega inimeste päevakeskus sai uue ruumi – alates suve lõpust tegutseb päevakeskus Otepää vallavalitsuse III korrusel.

Päevakeskus aitab psüühiliste erivajadustega inimestel toime tulla igapäevase eluga. Päevakeskuses õpitakse, kuidas tulla iseseisvalt toime tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel, kuidas kujundada tööoskusi ja suhtlemisoskust. Päevakeskuses pakutakse ka erivajadustega inimeste lähedastele nõustamist.

Otepää sotsiaalteenistuse juhataja Anneli Salumaa sõnul finantseeris päevakeskuse remonti Otepää vald, vajaminev sisustus saadi Soome Kinnaspunki ja eraisikute abiga.

Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Hetkel käib Otepää päevakeskuses üheksa inimest, päevakeskuse tööd koordineerib Otepää vallavalitsuse sotsiaalteenistus. Päevakeskuses töötab tegevusjuht Helen Salumaa, kes õpib Tartu Ülikoolis eripedagoogikat ja psühholoogiat.

Päevakeskuse teenust – igapäevaelu toetamise teenust – rahastatakse riigieelarvest.

Täna avati silmaarsti vastuvõtt Lõuna-Eesti Haigla ruumides Meegomäel

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lõuna-Eesti Haigla koostöö raames alustas täna, 3.septembril silmaarst Aleks Kree ambulatoorseid vastuvõtte Meegomäel. Dr Kree on kogemustega silmaarst ja kirurg, kes on kitsamalt spetsialiseerunud silma eesosa haigustele (glaukoom, katarakt), silmapõhja probleemidele ning keerulisemate silmatraumade ravimisele. Dr Kree teostab silmapõhja angiograafiaid ja silmasiseseid süste.

Kabinetis on olemas silmahaiguste uuringuteks vajalik aparatuur. Silmaarsti konsultatsioonile pöördumiseks ei ole saatekirja tarvis. Ambulatoorse vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot.

Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik eelnevalt registreeruda Tartu Ülikooli Kliinikumis telefonil 731 9100 või Lõuna-Eesti Haigla registratuuri telefonil 786 8569. Septembris ja oktoobris on silmaarsti vastuvõtud avatud teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 9.00-16.00.

Zombie kõhust päästetud käbid ehk muljeid Uue Maailma festivalilt

Tekst ja fotod: Liisa Aavik

Festivalilt ei puudunud ka karussellisõit

Festivalil võis kohata palju lapsi, kel nägu kaunistamas uhke näomaaling

Kooke ja küpsetisi oli nii palju, et ei suutnud ära valida

Värske värvi lõhna võis tunda juba hommikul kell 11. Siin-seal kolisesid metalltalad ning kambakesi pandi kokku telke.

Kui mõnes vanalinna kohvikus maksab tükk kooki 4€, siis Uue Maailma festivalil saab sama raha eest neli korda rohkem ja paremat. Õuehoovides päikese käes peesitades proovitud koogid ja pirukad olid imehead ning imekenad. Leidlikud Kelmiküla kassijaama daamid mõtlesid ka oma kookidele välja selliseid põnevaid nimesid nagu näiteks „Lõhetätoveeringuga kass“ ja „Krämpsu kräsupea“. Loe edasi: Zombie kõhust päästetud käbid ehk muljeid Uue Maailma festivalilt

Pühapäeval algas Noortebänd 2013 demovoor

Noored muusikud saavad võimaluse end taas proovile panna – juba 1. septembril algas üle-Eestilise konkursi Noortebänd 2013 demovoor.

Demosid saab esitada septembri lõpuni, eelvoorud toimuvad oktoobris ning Noortebänd 2013 tiitli omanik selgub novembri lõpus.

Konkursist saavad osa võtta kõik kuni 26-aastastest noortest koosnevad ning omaloomingut viljelevad kollektiivid. Osalemiseks tuleb oma bänd registreerida www.noorteband.ee/web/et/page/Frontpage

Demovoorus osalenud bändide seast valib žürii välja 25 kollektiivi, kes võistlevad edasi Tartu ja Tallinna eelvoorudes.

2013. aasta esimeses pooles toimunud maakondlikel konkursitel valiti välja seitse kollektiivi, kes on juba endale koha eelvooru kindlustanud: A3 Pärnumaalt, Dethvipera Läänemaalt, Saphran Viljandimaalt, Wilhelm Tartumaalt, the Boondocks Saaremaalt, Ziggy Wild Harjumaalt ja Tuli Virumaalt.

Konkursi parimad bändid saavad ka väärikalt premeeritud – auhindadeks on muuhulgas salvestusajad ja esinemised mitmetele erinevatele muusikaüritustele.Noortebändi konkursilt on tuule tiibadesse saanud näiteks Animal Drama, Bedwetters, Sibyl Vane ja Tenfold Rabbit. Muusikalist tähelendu teeb ka eelmise aasta võitja Slippery Slope, kes lisaks arvukatele esinemistele esitles mõned päevad tagasi oma värskelt valminud muusikavideot.

Noortebänd toimub tänavu juba 13. korda ning on pikima traditsiooniga noorte bändide konkurss Eestis.

Ettevõtjad saavad arendada rahvusvahelist koostööd

31.oktoobril toimub Valga Kultuurikeskuses IV piirialade ettevõtjate partneriaat. Partneriaat on kohtumine, kus igale ettevõtjale leitakse teiselt pool piiri sama valdkonna koostööst huvitatud ettevõtja. Vastavalt ajagraafikule korraldatakse päeva jooksul läbirääkimised, mille käigus osapooled otsivad ühishuvi edasiseks koostööks.

Partneriaadi korraldamise eesmärk on pakkuda ettevõtjatele võimalusi oma tegevuse laiendamiseks üle piiri, rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks uute toodete väljatöötamisel või ühisturunduseks, jm.

IV partneriaadi valdkonnad on
– Puidutöötlemine ja puittoodete, mööbli tootmine
– Metalltoodete tootmine
– Toiduainete tootmine
– Turism
– Infotehnoloogia

Partneriaadi korraldajad on MTÜ Euregio Pskov-Livonia koostöös nelja maakonna arenduskeskustega (Põlva, Valga, Võru, Viljandi). Vene ettevõtjate sõidu organiseerib Pihkva Oblasti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti koordinaator on Euregio Pskov-Livonia Läti sektsioon. IV partneriaadil osalevad ka ettevõtjad Valgevenest, kutsed on saadetud Soome, Taani ja Poola ettevõtlusorganisatsioonidele.

Registreeruda saab siin kuni 20.septembrini. Osalustasu 20 eurot.

Toimuvad puidu turustamise ja ühismüügi seminarid

SA Erametsakeskus korraldab metsaomanikele mõeldud tasuta seminaride sarja “Puidu turustamine ja ühismüük”.

Seminarid toimuvad 05.09. Rakveres, 06.09. Tallinnas, 12.09. Võrus ja 13.09. Tartus.

Seminaril käsitletavad teemad:

*Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ning lähiümbruses
* Puidu ühismüügi võimaluste tutvustus
* Puidu ühismüügi ja metsa ülestöötamise toimimise näide metsaühistu praktika põhjal
* Lepingulised suhted metsaomaniku ja metsaühistu vahel

Seminari täpsem päevakava ja eelregistreerimine aadressil www.eramets.ee

Seminaride läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub kokkutulekule

Eelmise aasta kogukondade kokkutulek Foto: Paavo Eensalu

23.-25. augustil 2013. aastal toimub Harjumaal, Aruvalla külas, Lilleoru kogukonnas Eesti ökokogukondade liikumise VII kokkutulek.

Seekordsel kokkutulekul keskendutakse koostöö küsimusele, mis on nii teadlikult loodud kui traditsioonilistes kogukondades põhiliseks komistuskiviks ja samas ka suurimaks võimaluseks ühise sünergia saavutamisel. Seetõttu võivad kokkutulekult uusi ideid saada nii külade esindajad kui ka nt korteriühistute esindajad.

Kokkutulekul kõneleb liikumise asutajaliige ning Euroopa ökokülade ühenduse endine juhatuse liige Toomas Trapido liikumise ajaloost Eestis ja mujal. Filmiprodutsent Artur Talvik arutleb “Kas kogukonnad päästavad Eesti?”. Lilleoru kogukonna liige Kaidi Tamm tutvustab oma doktoritööd “(Öko)Kogukondade roll jätkusuutliku ühiskonna loomisel” Inglismaa, Saksamaa ja Portugali ökoküladest ning kodanikuliikumistest. Ajakirjanik Riina Luik pakub oma ideelahendusi, kuidas ökokogukonnad võiksid teha koostööd meediaga. Ave Oit ja Toivo Aalja jagavad kogemusi koostööst Lilleoru kogukonnas, Erki Kaikkonen koostööst inimestega ning Maret Makko koostööst taimedega.

“Just Lilleorust sai 7 aastat tagasi alguse Eesti ökokogukondade liikumine ning kohtumine toimub taas siin, kuna sel aastal tähistame ka Lilleoru 20ndat sünnipäeva,” sõnas MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse juhatuse liige ja Lilleoru juhatuse esinaine Ave Oit.

Lisaks tehakse ülevaade selleaastasest Šveitsis, Shweibenalpi ökokogukonnas toimunud Euroopa ökokülade kogunemisest ning vastasutatud Läänemere ökokülade ühendusest (BEN ehk Baltic Ecovillage Network).

Toimub ka Eesti Ökokogukondade Ühenduse üldkogu. Õhtul on võimalik osaleda indiaanisaunas, juturingides, ökodiskol. Õhtuse muusika eest hoolitsevad: Kati Lumiste, Silver Sepp ja Arne Lauri.

Rohkem infot ja registreerumine: http://kokkutulek.kogukonnad.ee ja www.lilleoru.ee

Naljast sündinud äriidee – õppetund kogu eluks

Liisa Aavik, noor ettevõtja

Ühel päeval helises telefon. Daam USA saatkonnast kutsus mind 10-14-aastaste sallivuse-teemalisse laagrisse rääkima sellest, mida viimase aasta jooksul korda olen saatnud. Nimelt asusin natuke rohkem kui üheksa kuud tagasi koos kolme sõbrannaga teostama oma ammust unistust – esimest ettevõtet. Mõtlesime, millest Eestis puudus on? Parim sõbranna naljatas: „armastusest“. Naljast sündis äriidee ja nii hakkasimegi kiirkohtinguid korraldama.

Mõistsin, et teadmised, mis õpilasfirma tegemisega kaasnesid, erinesid täielikult oodatust. Kui valisin eelmisel sügisel koolis õpilasfirma valikainet, arvasin, et peale aine läbimist on mul olemas väga täpne ettekujutus, kuidas päris ettevõtted toimivad ning olengi firmajuht valmis. Tegelikkuses õpetas Junior Achievementi õpilasfirmade programm mulle sama, mida vanakreeka filosoof Sokrates: “Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.”

Julgus ennast ületada, asju ette võtta ning ära teha – see ongi edu pant. Ma ei sea enam suurettevõtjaid endast kõrgemale. Suurettevõtjaks saamine on minu eesmärk, mille nimel tuleb tööd teha. Kui otsisin meie firmale koostööpartnereid, öeldi meile palju ära. Siiski, ma ei lasknud ennast sellest heidutada ning leidsin alati eitavate vastuste hulgast jaatavad. Julgen öelda nii enda kui ka teiste õpilasfirma liikmete kohta – meil kõigil on palju rohkem enesekindlust, et tulevikus midagi ette võtta. Just see ongi kõige olulisem õppetund. Loe edasi: Naljast sündinud äriidee – õppetund kogu eluks

Talgulised Inglismaalt tegutsevad Eestimaa looduse heaks

Laelatu puisniit, mida talgulised tänavu hooldasid

Täna alustavad viis inglise vabatahtlikku tööd Alam-Pedja looduskaitsealal, kus üheskoos aidatakse muuhulgas läbi viia ilvese uuringuid ning parandatakse rohunepi mängupaikade tingimusi. Väärikas eas inglased võtavad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja The Conservation Volunteers’i (TCV) 50+ vabatahtlike vahetuse raames kolme nädala jooksul osa viitest talgutest Eestimaa eri paigus.

Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Siim Kuresoo on rõõmus, et loodusliku elurikkuse säilitamise nimel tegutsevad väga erineva tausta, vanuse ja rahvusega inimesed. “Looduskaitsjatele meeldib väga kirjusus ja sestap on meil eriti hea meel, et lisaks looduslikule mitmekesisusele on suur mitmekesisus ka talguliste hulgas,” lausus Kuresoo. “Kui sagedamini nähakse vabatahtlikena noori, siis tegelikult on suur huvi ja võimalusi kaasa löömiseks kõigil vanusegruppidel,” lisas Kuresoo.

Täna alanud talgud peetakse väga eraldatud paigas, Alam-Pedja looduskaitseala keskel asuvas Palupõhja looduskoolis. Talgutöid tehakse looduskooli heaks, aidatakse kaasa ilvese uuringutes ning taastatakse Pikknurmes asuvat lamminiitu, kus pesitsevad Eestis haruldased kaitsealused linnud, rohunepid, kes on tuntud oma erilise pulmamängu poolest.

Vabatahtlikud Edela-Inglismaalt jõudsid Eestisse kahe nädalat eest. Praeguseks on inglastel selja taga nädala jagu heinategu hooldamaks Laelatu puisniitu, mille harukordne liigirikkus on väärt iga-aastast tööd. Samuti korrastasid talgulised samas piirkonnas kõrede elupaikasid. Inglased naasevad kodumaale 13. augustil.

Inglise vabatahtlikud saabusid Eestisse ELFi ja TCV ühise vabatahtlike vahetuse raames, millest võtsid osa ka kuus eestlast, kes käisid Inglismaal talgukogemusi saamas juulis. Sealse looduse heaks töötati kolm nädalat. Nii eesti kui ka inglise vabatahtlike vahetuses osalesid vaid üle 50 aastased inimesed. Huvi vabatahtliku tegevuse vastu oli äärmiselt suur – Eestist kandideeris kuuele vabatahtliku kohale üle kaheksakümne nelja inimese. Talgutel osalemist toetas Euroopa Liit läbi täiskasvanuhariduse programmi Grundtvig.

Sel aastal peetakse Eestis ELFi eestvedamisel veel mitmeid loodustalguid. Talgutega saab lähemalt tutvuda ja end kirja panna veebilehel www.talgud.ee.

Moostes toimub Kaika suveülikool

Möödunud aastane Kaika suveülikool — 2010. aasta Kaika suveülikooli lõpetamine

Kaika suveülikool toimub sel aastal 9.-11. augustini Moostes. Juba 25. aastat järjest saavad võrukesed ja nende sõbrad augustis kokku, et kuulata loenguid, tutvuda ümbruskonnaga, tunnetada oma keele ja vaimu elujõudu ning püsimist.

Tänavuse suveülikooli teeb eriliseks see, et toimumispaik Mooste asub otse vana Võrumaa piiri ääres vastu ajaloolist Tartumaad. Praegune Mooste vald haarab endasse mõlema endise maakonna maid.

Osa ettekannetest puudutavad valla loodust, ajalugu ja inimesi. Mitu esinejat pärinevad ise samast kandist. Mõtiskletakse, kuidas keel ja inimesed on Mooste ümbruses aja jooksul liikunud ja piire nihutanud.

Eraldi rühm ettekandeid tutvustab vähemus- ja paikkondlike keelte eluspüsimist ja õpet Eesti riigis.

Õhtuti tehakse omakeelset teatrit, peetakse simmanit ja käiakse suitsusaunas. Kavas on ka bussiekskursioon Mooste valla tähtsatesse ja kaunitesse paikadesse.

Võrukeste ja nende sõprade kokkutulekul peetakse au sees võru keelt, mõeldakse maailma asjade üle ja õpitakse Võrumaad tundma. Suveülikoolis saab selgeks, kuidas ka haritud mõtlemine ja teadus saavad võru keeles elada ja avalduda.

Tänavust Kaika suveülikooli korraldavad Mooste vald, Võru instituut ja Võro selts VKKF. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital.

Orelikontsert Rõuge Maarja kirikus

Pühapäeval 11.augustil kell 17.00 esineb Rõuge kirikus rahvusvahelise orelifestivali raames Ines Maidre.

Mitmekülgse repertuaari ja virtuoosse mängustiiliga Ines Maidre on üks tunnustatumaid Eesti organiste. Tema tõlgenduses kõlavad ühtviisi meisterlikult nii varajane barokk, värvikas romantism kui ka tänapäeva muusika. Alates 2000. aastast on ta tegev orelidotsendina Bergeni Griegiakadeemias Norras.

Pääse 5.-

Kaarna järve kaldal said kokku kodukoha- ja koolipäevalised

Pühapäeval, 4. augustil kohtusid Otepääl, Kaarna järve kaldal endise Vana-Otepää koolimaja jures Vana-Otepää, Pilkuse, Kastolatsi, Otepää ja Pedajamäe endised ja praegused elanikud ning kõik need, keda seob ühine koolitee Vana-Otepääl. Toimus III Kodukoha ja Kooli päev, mis sel korral oli pühendatud kauaaegsele Vana-Otepää kooli juhatajale Jakob Pärnale. Üritusest võttis osa ligikaudu 250 inimest.

Päev algas Otepää vanal kalmistul endise koolijuhataja August Armoliku kalmul mälestusküünalde süütamisega, misjärel siirduti endise Vana-Otepää koolimaja juurde. Piduliku avakõnega esines Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa, muusikalise tervituskontserdi andis Pühajärve puhkpilliorkester Arno Antoni juhtimisel.

Päeva esimeses osas oli kohalviibijatel võimalik kuulata kaasahaaravaid ettekandeid Ain Mäesalu, Pille-Riin Larmi, Karl Õigeri, Maris Turbi, Aavo Hallingu esituses. Sõnavõttudega esinesid ka külade esindajad. Kõlama jäi mure noorte kodukohast lahkumise ja maaelu hääbumise pärast. Mitmel korral tõdeti, et oleme olukorras, kus talud on muutunud vaid elamispaigaks. Vana-Otepää kooli endine õpetaja, Sinaida Ernits andis edasi õpetajate tervitused ning meenutas, kuivõrd korrashoitud oli kooli ümbrus kooli ajal ja tundis kurvastust selle tänase seisukorra üle. Konverentsi lõpetas positiivselt Otepää vallavanem Merlin Müür, kelle sõnul on rõõmustav, et kogukonnad mäletavad ja hoiavad ajalugu ning et külad tegutsevad ühiselt.

Päeva jooksul sai tutvuda Endel Susi koostatud põhjaliku fotonäitusega “Möödunut meenutades” ja külade poolt koostatud stendiettekannetega. Peale konverentsi ootas kõiki Anneli Tanni poolt valmistatud maitsev koolisupp.

Muusikalist vahepala pakkus Lille Tali orkester Vana-Otepää külast. Esmakordselt toimus ümber Kaarna järve jooks, kus osales 19 jooksjat. Neidude arvestuses oli kiireim Kristiina Aluvee (aeg 15.46), noormeestest Mattias Jõgi (15.35), naistest Helen Aluvee (17.41) ja meestest Raivo Laanemets (17.04).

Õhtu edenedes toimusid meeleolukad mõõduvõtmise külade vahel ning vana aja kombel taimenukkude meisterdamine ja uue aja kombel tekstiilimaali katsetades. Päev lõppes ansambli Veskikivi hoogsate rütmide saatel.

Üritust toetasid Kohaliku omaalgatuse programm, Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Otepää Vallavalitsus, Vana-Otepää Lihatööstus Edgar, Tallinna Ülikool. Suure panuse ürituse toimumise jaoks andsid Endel Susi, Maie Niit, Maire Niit, Anneli Tanni, perekond Tinno, Karl Mõts, Jaan-Kaarel Kukk, Merike Tootsi, Monika Otrokova, Tarmo Evestus, Albert Vipp, Siim Süldre ning külavanemad Miia Pallase, Peeter Sokk, Helken Sunts ja Heleena Jõgi.

Korraldajate nimel Evi Vipp, Ülle Kikkas, Margit Turb

Sännas katsetatakse taimedega värvimist

Sänna Kultuurimõis soovib raamatukogu akende ette muhedaid meeleolukaid kardinaid. Sellelliste saamiseks toimub taimedega kanga värvimise katsetustuba, mida juhendab Hallimäe talu perenaine Olivia, kes tegutseb MTÜ-s Maavillane.

Olivia on tegelenud taimedest värvide väljavõlumisega aastast 2006, kuid seekordne värvimine on eriline – värviliseks tuleb tavapärase villase lõnga asemel saada hoopis puuvillane kangas. Kas ja kuidas see õnnestub, selgub juba kohapeal. Kindel on aga, et katsetustuba sisaldab taimearoome ja lõkkehõngu, veega plödistamist ning mõnusat jutuvada.

Mõnus katsetamine toimub Sänna Kultuurimõisa aias 8. augustil ning sellega alustatakse kell 11. Kuna kogu protsess võib kesta umbes 5-7 tundi, paluvad korraldajad võtta kaasa head-paremat-tervislikku ühisele teelauale.

Tasu: 5 eurot

Osalemisest palutakse teada anda kultuurimois@kultuuritehas .ee või 555 88 929

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Viljandis saab nautida Hispaania komöödiat

Kohvik Harmoonias toimub filmiõhtu Foto: Kohvik Harmoonia Facebooki lehekülg

Neljapäeval, 25. juulil kell 21.30 saab Viljandis kohvik Harmoonia terrassil alguse filmiõhtu. Linastub Pedro Almodóvari ülikerge komöödia “Olen nii elevil”.

Üle ookeani katastroofi poole lendava lennuki reisijatest ning neisse elurõõmu süstida püüdvatest stjuuarditest, milles teevad karakterrollid hispaania kino tuntuimad staarid Cecilia Roth (“Kõik minu emast”), Javier Camara (“Räägi temaga”), Lola Duenas (“Volver”) ning cameo-rollid Penélope Cruz ja Antonio Banderas. Tegemist on 2013. aasta filmiga, mille režissööriks on Pedro Almodóvar.

Filmiõhtu on tasuta, kuid vajalik on eelnev laua broneering.

Broneerimine aiakohvik@harmoonia.ee või telefonidel 435 4031, 56860270.

Viljandis avatakse reedel viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus

Reedel, 26. juulil kell 15:00 avatakse Sakala Keskuses näitus “Kuldne skulptuurisuvi”. Väljapanekul on eksponeeritud skulptorite Riho ja Ilme Kulla looming läbi aegade.

Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul astusid Ilme ja Riho Kuld eesti avalikusse 1960. aastate keskel modernismi laines. Aastakümnete jooksul on rännatud koos nii loomingulisel teel kui igapäevaelus. Ilme Kulla lüürilised naisfiguurid on oma meisterliku materjalitunnetusega alati pälvinud publikumenu. Riho Kuld aga on oma pingestatud dünaamiliste kompositsioonidega üks olulisimad eesti skulptuuri uuendajaid.

Paljudele võib silmade ette tulla Tallinna raadiomaja seinal asuv Riho Kulla “Raadiotuvi” või Tehumardi obelisk Saaremaal. Viljandlastele on tuttavad järve ääres asuv Riho Kulla pronksist “Jooksja” ning raamatukogus asuv Ilme Kulla puuskulptuur.

Skulptorid on koos võtnud osa mitmetest skulptuurisümpoosionitest Eestis ja välismaal. Viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus Viljandis jääb avatuks Sakala Keskuse suvehooaja lõpuni.

Näitus on avatud:

K – R 12:00 – 19:00, L 12:00 – 17:00

Kogukonnamuusikal etendub keset jõge

Suurejooneline koguperemuusikal “Veterahva needus” etendub 28. ja 29. juulil kell 17 ja 21 Kohila alevis Keila jõe kellasilla jõekäärus. Etenduses on tegevad 54 täiskasvanud osatäitjat, lisaks 35 last ja 20 tehnilise meeskonna liiget.

Lava ehitatakse otse jõele. Vetevana loss, vägev 4m kõrgune ja 21 m pikkune ehitis kõrgub jõekaldal, vesineitsid – näkineiud näevad välja küütlevalt kaunid. Mustlaslaager tuleb hobuste, värviküllaste vankrite ja kostüümidega ning ehitab oma elupaiga etenduse kestel üles.

Poolseasjast muusikali osatäitjast on laulmine igapäevatööks vaid Rebecca Kontusel, Sulev Võrnol ja ansambli Regatt solistil Marek Jürgensonil, ülejäänud on loomu poolest andekad, kerge jala ja kena lauluhäälega ning pea kõik ka Kohilast pärit.

“Veterahva needus” räägib loo veterahvast – teda tabanud needusest, Udumäe varjuriigist ja ootamatult jõekääru saabuvast mustlastest. Ühe mustlaspoisi ja näkineiu vahel tärkab keelatud armastus, mis ähvardab hukutada mõlema hõimu tuleviku. Kuidas traagilise pöörde võtnud lugu uuesti heale pööratud saab, kes on Vana Säga, kuidas lahendab elu põletavaid probleeme näkkide naksis nelik ja mis osa ses loos on täita mustlasneiul Mirelal, peab igaüks juba ise nägema.

“See, kuidas inimesed soovivad oma õla alla panna ja meid aidata – see ongi see miski, mis teeb Kohilast elupaigana maailma parima! Ja kui te kuulete neid laule – eriilmelisi, eriliste inimeste, erilises ettekandes… ja näete kõike seda, mis meie eriefektide tiim praegu ette valmistamas on… – te lihtsalt peate tulema kuulama ja vaatama,” räägib lavastaja ja muusikaliprojekti eestvedaja Anneliis Kõiv varjamatu õhinaga.

Teise lavastaja, Valter Uusbergi sõnul on Kohila muuskali kogukond erakordselt hea energiaga näitetrupp, kes üheskoos räägivad mõistuloo iseendast, kogukonnaks olemisest ja iga kogukonna jaoks elutähtsatest küsimustest – järelkasvust.

Etendus koos vaheajaga kestab 2 tundi. Muusikajuht on Ivi Rausi, liikumisjuht Silvia Purje, kunstnik Toom Raudsep. Muusikali saatemuusika tuleb Andrus Rannaääre juhtimisel “Regatt” bändilt otse. Eriefektid lavastavad Meelis Kubo – alias Miraakel ja Martin Heinla. Lavastajaid on kaks: Anneliis Kõiv Kohilast ja Valter Uusberg Raplast. 28. juulil on Kohilas avatud ka koduaedade kohvikud. Muusikal on ühtlasi juuli lõpul toimuvate kogukonnapäevade”KOHTUME KAPA-KOHILAS!” lõppakordiks.

Muusikali piletid on saadaval tund enne etendust kohapeal. Üksikpileti hind 5 EUR, peredele ja pensionäridele soodustused.

Kõige rohkem eksitakse seaduse vastu Tallinna ja Narva turgudel

Põllumajandusameti, Veterinaar- ja Toiduameti ning Tarbijakaitseameti koostöös viidi turgudel läbi värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll. Värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll näitas, et kõige rohkem eksitakse seaduse vastu Tallinna ja Narva turgudel. Lisaks toimusid ühiskontrollid veel Pärnu, Tartu, Rakvere, Võru ja Valga turul.

Kartuli osas tuvastati 3 suuremat rikkumist: Tallinna keskturul oli müügil Poola kartul, millel puudusid nõutud dokumendid, asjaolude täpsema väljaselgitamisega tegeleb edasi Poola Taimekaitseteenistus. Tartu turul esitas müüja väärinformatsiooni kartuli päritolu kohta ja algatatud on väärteomenetlus. Tallinnas Priisle turul ühe müüja poolt esitatud saatedokumentide osas on võltsimiskahtlus ning Põllumajandusamet edastab materjalid vastavat pädevust omavatele asutustele.

Lisaks eelnimetatutele tuvastati juhtumeid, kus kartuli turustajad ei täitnud ettenähtud registrikohustust, kauba saatedokumentidel puudus taimetervise registri number või puudusid saatedokumendid täielikult. Üldiselt saab väita, et Eesti tarbekartuli tootjad on turustamise nõuetega kursis ja kui turul müüb kasvataja ise, on ka päritolu jälgitav. Problemaatiline on olukord, kui toodangut turustavad nn vahendajad, kellel saatedokumendid puuduvad.

Värske puu- ja köögivilja müüjatest kontrolliti kokku 96. 59 neist olid talunikud ja väikeaiapidajad, kes turustasid omakasvatatud aiasaadusi, sh maasikaid, kurke, herneid jm. Valdavalt on Eesti tootja esitatavate nõuetega kursis, toodete kvaliteedi osas etteheiteid teha ei saa. Väiksemaid märgistamisnõuete rikkumisi siiski esines, mis kõrvaldati kontrolli käigus. Ülejäänud 37 isikut olid nn vahendajad, kes turustasid nii Eesti tootjatelt kokku ostetud kui erinevatest värske puu- ja köögivilja edasimüügiga tegelevatest hulgimüügi ettevõtetest hangitud kaupa. Kvaliteet vastas küll nõuetele, kuid nõuetekohaseid saatedokumente ei olnud esitada lubamatult paljudel müüjatel.

Arvestades olemasolevaid ressursse ja võimalusi, jätkuvad turgude ühiskontrollid ja andmevahetus teiste riigiasutustega ka edaspidi. Ühtlasi kutsub Põllumajandusamet üles tarbijat enne ostu sooritamist küsima müüjalt rohkem teavet turustatavate värske puu- ja köögiviljade päritolu kohta ning sellekohastest kahtlustest ka Põllumajandusametit informeerima.