Kadi Hainas

Jõgevamaa pedagoogid jagasid üksteisega projektis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ omandatud kogemusi

Jõgeva Lasteaed Rohutirts korraldas novembri keskpaigas näidistegevuse-seminari maakonna lasteaedade ja koolide pedagoogidele, kes osalevad väärtuskasvatuse projektis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“.

Koosolijad jälgisid näidistegevusi ehk lastekoosolekuid, mille viisid läbi õpetajad Ester Sakrits, Pille Kibal ja Merle Jegorova. Peale seda vaadati laste tehtud etendust „Triin ja päike“ ning vahetati aktiivselt töökogemusi.

Positiivsed muutused omavahelises suhtluses

„Algus oli raske,“ meenutab õpetaja Ester Sakrits ning lisab, et suurem osa päevast räägiti lastega tunnetest ja väärtustest. Lastevanemate seas võis alguses märgata palju eesmärkidesse umbusklikult suhtujaid, kuid ajapikku võtsid nemadki projekti omaks ning lõid meeleldi tegevustes kaasa.

„Uus ja õpetlik metoodika on kindlasti aidanud muuta laste suhteid positiivses suunas,“ teab õpetaja öelda. Rühmas on toodud programmi temaatika, tegevused, tulemused ja osavõtjate arvamused kõigile nähtavale. Lastekoosolekul otsiti vestluskaardi abil lahendusi olukorrale, kus laps tunneb end kaaslaste seas tõrjutuna. Laste arvamusi aitasid vormistada lisaks Sõber Karule hea sõber nukk Sipsik, keda abistas õpetaja.

Sakrits hindab metoodika juures õpetlikke hea sisu ja piltidega lastekirjandust. Lastega massaaži tegemisel kasutab ta toredaid luuletusi. „Kui lapsed lähevad looga kaasa, saab seda koos ka lavastada,“ räägib Sakrits, et nii sündis ka etendus „Triin ja päike“, mida on ette kantud nii lastele kui täiskasvanutele.

Pille Kibal tõi näiteid tegevustest, mis toetavad „Kiusamisest vabaks“ programmist omandatavaid oskusi. Tema sõnul on kasvanud laste osavõtlikkus, nad oskavad järeldusi teha ja ennast sõnade abil kehtestada. Samuti hindab Kibal laste oskust töötada väikeses grupis ja paaris ning rõõmuga tõdeb ta, et programmiga seotud koduseid ülesandeid täidavad meelsasti nii lapsed kui lapsevanemad. Lastekoosolekud on lapsi õpetanud tundma ning nimetama enda ja teiste tundeid ning selgitama emotsioonidega seonduvaid põhjuseid. Loe edasi: Jõgevamaa pedagoogid jagasid üksteisega projektis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ omandatud kogemusi

Täna selgub aasta parim noorkokk

Eelmise aasta Noorkokk võistluse võitjad

Täna, 31. oktoobril toimub Tallinn Foodfestil kokanduseriala õpilaste kutsevõistlus Noorkokk 2014. Sel aastal püüdlevad parimaks noorkokaks 12 õpilast Eesti ametikoolidest.

Eesti Peakokkade Ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu sõnul tuleb tänavusel võistlusel kolme tunni jooksul valmistada pidulik roog. „Sajad inimesed vaatavad, kuidas noored kokad oma kunstiteoseid valmistavad ja taldrikule välja panevad. Hästi tehtud tööga jäädakse kindlasti silma mõnele tööandjale,” kirjeldas Visnapuu. Ta lisas, et Eesti noorte kokkade tase aina tõuseb, mida tunnistavad tippkokad nii Eestist kui välismaalt.

Noorkokk 2013 võitja Margo Paluoja ütles, et võistluselt sai ta suurepärase kogemuse ja indu edaspidiseks. „Tänu võistlusele jäin silma presidendi peakokale, kes võttis minuga ühendust ja kutsus mind presidendi vastuvõtu toitlustusmeeskonda,” lisas Paluoja.

Parima tiitlit hakkavad püüdma 12 kokanduseriala õpilast Haapsalu, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Tartu Kutsehariduskeskustest, Narva ja Valgamaa Kutseõppekeskustest, Kuressaare ja Rakvere Ametikoolidest, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ja Tallinna Teeninduskoolist.

Võistlus „Noorkokk“ toimub alates 2005. aastast. Ürituse eesmärk on tutvustada kokaametit ja näidata Eesti avalikkusele uuenduslikke ja noortepäraseid lähenemisi kokakunstile. Võistlust korraldab Sihtasutus Innove, Eesti Peakokkade Ühendus ja Profexpo OÜ. Foodfest on Tallinna toidufestival, kus on esindatud Eesti toiduainetööstuse, toitlustuse, hotellinduse, müüjate ja vahendajate esindajad. Foodfest toimub Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28, Tallinn).

SA Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Leigarid põimivad pärimustantsu tänapäevaga

Rahvakunstiansambel Leigarid tähistavad 45. juubelisünnipäeva uuendusliku tantsuetendusega, kus 130 rahvatantsijat viivad grupiimprovisatsiooni käigus publiku läbi pöörleva spiraali rännakule tantsijate vahele. Etenduse lavastaja on koreograaf Jaan Ulst ning muusikalise kujunduse autor Ardo Ran Varres.

Tantsuetendus “Viies pööripäev” näitab, kuidas muutuva aja ja maailma taustal muutub ja kohaneb inimene. Varem peamiselt professionaalsete tantsijatega töötanud koreograaf-lavastaja Jaan Ulst ütleb, et laseb etenduses tantsijatel vanade pärimustantsudega sarnaselt oma tantsu ise luua. “Annan tantsijale tagasi tantsuloomisvõimu,” lubab Ulst. Kuigi lava on täis pärimustantsu, ei näe Ulsti sõnul ühtegi traditsioonilist rahvatantsunumbrit ning tavapärase tantsukontserdi asemel kogeb publik ühte kindla ideega algusest lõpuni jutustatud lugu. “Selle etenduse jaoks ei olegi oma žanri,” arvab Ulst.

Muusikalise kujunduse autor Ardo Ran Varres märgib, et muusikas on kasutatud ainesena Eesti rahvamuusikat, regilaulu, helletusi, hüüdeid, hõikeid, pillilugusid, loodushäälendeid, pilliimitatsioone. “Veetsin muljeterohkeid päevi rahvaluulearhiivis materjali kogudes,” selgitab Varres, kuidas käis inspiratsiooni ammutamas. “Valisime lavastajaga koostöös huvitavad lood välja, seejärel tegin neist töötlused, seadsin pillidele, lisasin heliribale loodushäälte salvestusi.”

[pullquote]

“Viies pööripäev”

koreograaf-lavastaja JAAN ULST
muusikaline kujundus ARDO RAN VARRES
lavastaja assistent SILLE KAPPER
Laval rahvakunstiansambel LEIGARID

[/pullquote]

Varres ütleb, et tema varasem kokkupuude folklooriga on pigem kasin ning hindab Leigarite tantsuetenduses osalemist seda põnevamaks.”Kuulates vanu salvestusi ning lugedes sadade kaupa vanade regilaulude noote ja sõnu, avanes olustikuline esivanemate maailm täis muresid ja rõõme. Minevik tuli lähemale, paljud maaeluga seotud nähtused muutusid arusaadavamaks,” kirjeldab Varres.

Tantsuetendusega oma 45. sünnipäeva tähistav rahvakunstiansambel Leigarid asutati 1969. aastal eesmärgiga tutvustada Eesti Vabaõhumuuseumi külastavatele turistidele eesti rahvatantsu ja -muusikat. Ansambli esimese kunstilise juhi, rahvatantsude koguja, uurija ja õpetaja Kristjan Toropi eestvedamisel püüti tantsida, laulda ja mängida nii, nagu eesti talurahvas vanasti. Ka täna on Leigaritele tähtis tantsimise ehedus. Leigarite koosseisus tegutsevad täiskasvanute ja laste tantsurühmad, laulurühm ja pillimehed.

Tantsuetendus “Viies pööripäev” toimub 1. novembril kell 18 Salme kultuurikeskuses. Piletid on müügil Piletilevis. Etendus kestab 1 tund ja 15 minutit.

Eestlane Silver Mähar on Euroopa parim veebidisainer

Parim ... Foto: SA Innove — Parim veebidisainer Silver Mähar Tartust Foto: SA Innove

2.–5. oktoobrini Prantsusmaal toimunud Euroopa kutsemeistrivõistlustel EuroSkills 2014 võitis Silver Mähar veebidisaini erialal kuldmedali, veel tõid eestlased koju pronksmedali ja viis meisterlikkuse medalit.

“Kuldmedal tähendab, et olen Euroopa parimatest parim,” ütles Silver Mähar. Ta lisas, et võidu tõi talle suur kirg eriala vastu, mis motiveeris pühenduma treeningutele. Veebidisainerite võistlusülesanne oli luua Prantsuse maiusele veebileht ja animatsioon. “Kõige raskem oli pingelises olukorras loovalt disainida,” kirjeldas Mähar. Lisaks kullale said eestlased Silver Mähar ja graafiline disainer Martin Siilak multimeedia meeskonnana pronksi.

Innove juhatuse liikme Andres Punga sõnul võib Eesti koondise tulemusega rahul olla, sest lisaks medalitele oli ka palju medalijärgseid kohti, mis tähendab, et eestlased on Euroopas igati konkurentsivõimelised. „Hea tulemus veebi- ja graafilises disainis tõestas jällegi, et Eesti on hea IT-riik,” lisas Pung.

Meisterlikkuse medalid tõid koju veebidisainer Silver Mähar, ehitusviimistleja Elsa Pärna, plaatija Taimo Avloi, restoraniteenindaja Diana Tšistjakova ja kokk Merit Martin. Meisterlikkuse medal antakse võistlejatele, kes saavad vähemalt 500 punkti ja sellega tunnustatakse nende suurepäraseid kutseoskusi.

Euroopa kutsemeistrivõistlustel esindasid Eestit noored meistrid eri ametikoolidest. Võistlustulle astusid kümne eriala kutseõppurid: trükkal, plaatija, ehitusviimistleja, graafiline disainer, kokk, restoraniteenindaja, veebidisainer, mehhatroonikud, floristid ja IT-meeskond.

Iga kahe aasta tagant toimuv EuroSkills on noortele üks tähtsaimaid kutseoskuste testimise ja näitamise kohti. Võistlustel osales rohkem kui nelisada õpilast 25 riigist ning mõõtu võeti 41 erialal. EuroSkills on hea võimalus noortele, kes on edukalt osalenud Eesti kutsevõistlustel. Seni on Eesti koondis EuroSkillsist osa võtnud kolmel korral ja koju on toodud 20 erinevat medalit. Noorte treeninguid ja osavõttu rahvusvahelistel võistlustel korraldab Sihtasutus Innove.

Eesti kooliõpilased näitasid suurepäraseid metsandusteadmisi

Pildil (vasakult) Mati Lepikson, Airon Oravas ja Annaleena Vaher. Foto: Eesti Metsaselts — Pildil (vasakult) Mati Lepikson, Airon Oravas ja
Annaleena Vaher. Foto: Eesti Metsaselts

29. septembrist 3. oktoobrini toimus Saksamaal Eberswaldes neljas rahvusvaheline koolinoorte metsandusvõistlus Noored Euroopa Metsades. Eesti õpilased saavutasid seal suurepäraseid tulemusi – koju toodi esimene, kolmas ja neljas koht.

Noored Euroopa Metsades (YPEF) on suurim Euroopa 13.-19. aastastelekooliõpilastele mõeldud metsandusalane võistlus, osalejaid oli üheteistkümnest riigist (Austria, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Portugal ja Rumeenia). Esimest korda võistluse ajaloos olid osalejad jaotatud kolmeliikmelistesse võistkondadesse, mille kõik liikmed olid pärit erinevatest riikidest. Nii said noored vahetada omavahel teadmisi oma riigi metsandusest, praktiseerida inglise keelt, õppida tundma teisi kultuure ja töötada rahvusvahelises meeskonnas.

Eestist pääses võistluse finaali Prantsuse Lütseumi võistkond Copper Owlkoosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Loosi tahtel võistles Annaleena koos Austria ja Läti, Airon Kreeka ja Poola ning Mati Ungari ja Saksamaa õpilastega. Üheskoos tuli näidata oma metsanduslikke teadmisi viktoriinis, lahendada metsas praktilisi ülesandeid ning teha valmis poster-ettekanne. Kõige rohkem punkte andiski poster ja selle alusel peetud ettekanne.

Võistlustulemused olid eestlaste jaoks suurepärased – võitjaks tunnistati tiim, kuhu kuulus Mati Lepikson, Airon Oravase võistkond tõusis kolmandaks ning Annaleena Vaheri tiim neljandaks. Võistkonna juhendaja, õpetaja Marje Väli oli laste tulemuste üle uhke: „Kartsin, et üksinda segavõistkondades on neil raskem, aga lapsed said väga hästi hakkama.“ Loe edasi: Eesti kooliõpilased näitasid suurepäraseid metsandusteadmisi

Sännas alustab lastele mõeldud idamaiste võitluskunstide huviring

Teisipäeval 7. oktoobril toimub Sännas Leiutajate Külakoolis 7-14. aastastele lastele mõeldud võistluskunstide huviringi esimene kogunemine. Huviringi ühe korra osalustasu on 2 eurot. Ring toimub 18. novembrini.

Võitluskunste õpetab Jaapani päritolu Havail elav ameeriklane Jigaku Ryan Nakade, kes on õppinud joogateraapiat ja idamaised ravimeetodeid Ananda kolledžis Ameerikas. Ta on sertifitseeritud jooga ja ayurveeda õpetaja ning on lõpetamas oma veeda astroloogia (sünnikaardi koostamise) õpinguid.

Üle nelja aasta on Jigaku juhendanud joogalaagreid Kalifornias, Oregonis ja Havail, olnud budistliku psühholoogia ja väelaulude õpetaja. Praegu elab Jigaku Havail ja on seal tegev jooga, väelaulude ja meditatsiooni juhendajana.

Jigaku ema on budistlik preester ja ta ise on teadlikult huvitunud vaimsetest teemadest alates oma teismeeast. Elukogemused on viinud teda silmitsi küsimustega kannatusest, eluülesandest, õnnest ja õnnestumistest.

Sellest ajast peale on ta põhjalikult õppinud ja uurinud erinevaid vaimseid traditsioone nagu jooga ja budism, sealhulgas omandanud oskusi meditatsiooni, ravimise, astroloogia, Tai Chi, võitluskunstide ja jungiaanliku psühholoogia kohta.

Jigaku viibib Sännas 2 kuud, mil ta teeb koos Leiutajate Külakooli lastega muusikat, laulmist, võitluskunste ning õpetab inglise keelt.

Võitluskunstid on suurepärane võimalus lapsel arendada keskendumisoskust ja kehalist liikumist, samas pakkudes puhast rõõmu. Õpitakse Wing Chun’i (mille on poulaarseks teinud Bruce Lee), Qi gong’i ja Tai chi’d, mis on oma olemuselt pehmemad võitluskunstid.

Osalemiseks palutakse registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929 (Kadi).

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peatatakse latikapüük

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas käskkirja, millega peatab alates teisipäevast, 7. oktoobrist kaluri kalapüügiloa alusel toimuva latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest latika lubatud aastasaak on piirkonnas ammendumas.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaluri kalapüügilubade alusel on tänavu püütud vähemalt 690 tonni latikat. Piirkonna lubatud aastane väljapüük on 750 tonni. Sellega on piirkonnale lubatud aastane latikasaak ammendunud vähemalt 90% ning kalapüügiseaduse (§ 9 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.

Kuna latikat ei ole nakkevõrkudest võimalik elujõulisena vabastada peatas põllumajandusminister ka kalapüügi nakke- või raamvõrguga.

Kutselise kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse täna Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri avalikustatakse ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.

Prantsusmaal astuvad võistlustulle 14 Eesti noort meistrit

Eesti meeskond Tallinna Lennujaamas enne võistlustele sõitu. Foto: Elina Malleus

Eile, 2. oktoobril algasid Prantsusmaal Lille linnas Euroopa kutsevõistlused EuroSkills 2014. Võistlustel osalevad rohkem kui nelisada õpilast 25 riigist, Eestit esindavad 14 noort meistrit.

Eesti koondise liikme Gristel Jaanuse sõnul on rahvusvahelised võistlused hea võimalus pühenduda oma erialale ning panna oma teadmised ja oskused proovile Euroopa parimatega. „Usun, et võistluskogemus ja hea tulemus lisavad tööandjate silmis minu CV-le kaalu,” lisas Jaanus.

Euroopa kutsemeistrivõistlustel esindavad Eestit noored meistrid eri ametikoolidest. Võistlustulle astuvad kümne eriala kutseõppurid: floristid Moonika Tohvri ja Merlin Vaher (Räpina Aianduskool), veebidisainer Silver Mähar (Tartu Kutsehariduskeskus), graafiline disainer Martin Siilak (Kuressaare Ametikool), mehhatroonikud Roland Roman Puiestik ja Johan Arus (Tallinna Tööstushariduskeskus), plaatija Taimo Avloi (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool), kokk Merit Martin (Tallinna Teeninduskool), restoraniteenindaja Diana Tšistjakova (Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool), IT-meeskond Tauri Toel (Tallinna Polütehnikum), Tanel Peep (Viljandi Kutseõppekeskus), Tiina Ollemaa (IT Kolledž), ehitusviimistleja Elsa Pärna (Tallinna Ehituskool), trükkal: Gristel Jaanus (Tallinna Polütehnikum)

EuroSkills on hea võimalus noortele, kes on edukalt osalenud Eesti kutsemeistrivõistlustel. Sel aastal on Eesti võistlustest osa võtnud enam kui 450 noort ning osalejate arv on iga aastaga kasvanud. Kutsemeistrivõistlustel osalemise populaarsus kasvab ka mujal maailmas, mis on noortele kindel märk, et kutseharidus annab eeldused edukaks karjääriks. Eesti noorte meistrite ja ühtlasi kutsehariduse üldine tase on tõusnud, mida näitavad ka saavutused varasematel Euroopa kutsemeistrivõistlustel. Seni on Eesti koondis EuroSkillsist osa võtnud kolmel korral ja koju on toodud 20 eri karva medalit.

Iga kahe aasta tagant toimuv EuroSkills on noortele üks tähtsaimaid kutseoskuste testimise ja näitamise kohti. Võistlused kestavad kolm päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove.

Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Lastega.ee aitab lastega peredel ühiseid tegevusi leida

MTÜ Lastega.ee aitab leida tegevusi ja üritusi, ning teenuseid ja mõtteid, mida koos lastega ette võtta.

Lastega.ee eesmärgiks on informeerida lastega peresid võimalustest, kuhu koos lastega minna ning mida ühiselt ette võtta.
Samuti pakub MTÜ võimalusi osaleda üritustel, meisterdada, mängida, laulda, luuletada ning nautida koostegemise rõõmu!

MTÜ Lastega.ee eestvedaja Anne Partsi sõnul on väga oluline üksteisest ning eriti oma perest rõõmu tunda. “Lastega.ee näol on tegemist kodanikualgatuse korras tekkinud veebiportaaliga,” selgitab Parts portaali tagamaid. Kogemus on näidanud, et seda infot vajavad teisedki, mitte ainult lähemad sõbrad.

“Kutsume lapsevanemaid aktiivselt oma arvamust avaldama, millisest infost nad enim puudust tunnevad. Saabuvad arvamused on oluliseks lisainfoks ja mõtteaineks veebiportaali arendamisel,” sõnab Parts ning lisab, et oma infot on oodatud lisama ka teenusepakkujad.

Lastega.ee andmabaasis on hetkel 780 kohta, kes pakuvad teenuseid lastele ja lastega peredele. Nende hulka kuuluvad huvitegevused, sünnipäeva tähistamise kohad ja palju muudki.

Anne Parts

Tagasivaade: Kuhjavere Külateatrite Festival läheb järgmisesse aastakümnesse

Kuhjavere teatrifestival. Rome Mukk avamisel. Foto: Kuhjavere külaselts — Rome Mukk Kuhjavere teatrifestivali avamisel. Foto: Kuhjavere külaselts

Jaan Lukas

Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres toimunud X Külateatrite festivalil pakkusid publikule kõige ehedamaid elamusi head naljad, kuraasikad karakterid ja külateatrites sündinud algupärandid. Auhinnaks olid publiku preemiad ja tunnustusmeeneid jagas ka sündmuse korraldaja MTÜ Kuhjavere Külaselts.

Alustuseks läks püünele Väikese Muki kostüümis Kuhjavere külavanem Rome Mukk, kes meenutas traditsiooniks kujunenud festivali algusaastaid. Külaliikumise Kodukant esindaja Külli Vollmer toonitas, et ega teistel küladel polegi ette näidata sellist kümneaastast teatritraditsiooni. Samuti tõstis ta esile kohaliku rahva panustamist. Sõna võttis ka hiljuti ametisse astunud Suure-Jaani valla kultuuri- ja haridusnõunik Ain Saviauk.

Kuhjavere Külaseltsi eestvedaja Urve Muki sõnul pakkusid festivalil kõige eredamaid elamusi head naljad, kuraasikad karakterid ja sündinud algupärandid, mida õhkus Läsna teatri, Tääksi kooli õpilaste, Sulbi külateatri, Avinurme suveteatri, Krabi külateatri, Võhma Rassijate ülesastumistest. “Just sellist siirast ja julget huumorit, huvitavaid lahendusi, äratuntavaid karaktereid, ka head lavakujundust ja maitsekaid kostüüme ning loo pikkust. Tundub, et seekordne kuni 45 minutiline piirang oli päris sobiv, keegi ei jõudnud igavust tunda, ” rääkis ta. Loe edasi: Tagasivaade: Kuhjavere Külateatrite Festival läheb järgmisesse aastakümnesse

Sargvere mõisas elustub soomeugrilaste pärimus

Esmaspäeval 11. augustil algas Sargvere mõisas pühapäevani kestev soome-ugri noortele mõeldud animatsiooni töötuba, mille käigus valmivad soomeugrilaste pärimusest inspireeritud lühianimatsioonid.

Esmakordselt toimuva ürituse eesmärk on tugevdada eesti noorte kultuurisidemeid teiste soomeugrilastega ning luua isiklikke kontakte erineva kultuuritaustaga noorte vahel. Töötoas on esindatud mitmed soome-ugri rahvad – komid, marid, udmurdid, ungarlased, ingerisoomlased, ersad ja eestlased.

“Usume, et üheskoos väikese kunstiprojekti kallal töötades õpivad noored ületama kultuuri- ja keeleerinevusi ning tekib mingi uus tunnetuslik ühtsus. Põnevaid tulemusi võib anda ka vana pärimuse ümbermõtestamine animatsiooni keeles, mis on üks nooremaid ja tehnoloogilisemaid kunstiliike üldse,” kommenteeris ettevõtmist üks projekti koordinaatoritest Ave Taavet.

Nädala aja jooksul valmivad lühianimatsioonid on inspireeritud töötoas osalevate soomeugrilaste folkloorsetest lugudest. Valminud filmid esilinastuvad pühapäeval 18. augustil kell 18.00 Sargvere mõisas. Lisaks animatsioonidele toimub ka Maailmafilmi õhtu, kus näidatakse valikut Maailmafilmi festivalile saabunud filmidest (www.worldfilm.ee).

Töötuba korraldab Tartu Ülikooli etnoloogia ja folkloristika tudengeid ühendav organisatsioon Tartu Nefa Rühm.

Toetajad: Hõimurahvaste programm, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu nõukogu ja AS Leibur.

Vähiravifond “Kingitud Elu” kogus Viru folgil üle 1750 euro annetusi

Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” kogus vabatahtlike abiga Viru folgi ajal annetusi. Kahe päevaga annetasid folgile kogunenud inimesed üle 1750 euro, millest saab järgmine vähihaige elupikendavat ravimit.

“Tänan festivali korraldajaid aga eelkõige igat folgilist, kes meie fondi annetuskastidesse midagi poetasid. Teie abiga saame taas mõnele vähihaigele elupäevi kinkida,” ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

“Sain Käsmu nn peamagistraalil kolme päeva jooksul fondi tutvustades ja annetusi kogudes folgilistelt terve müriaadi erinevaid emotsioone: oli eelarvamusi ja hirme heategevuse suhtes, kuid palju ka lahkeid inimesi, naeratusi, innustust ja isegi neid kes tulid ja kallistasid spontaanselt. Tänan iga euro ja hea sõna eest,” ütles Tänavsuu.

Järgmine suveüritus, kus vähiravifond annetusi kogub on juba tuleval reedel ning laupäeval toimuv Arvamusfestival Paides. Seal on võimalus fondi kohta täpsemalt uurida ning läbi annetamise vähihaigeid kallite ravimite ostmisel toetada.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” (www.kingitudelu.ee) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu.

Sadala Külateatrite Päevadega tähistakse Muumitrollide looja sajandat sünniaastapäeva

Sadala Teatripäevade õpitubade meistrid Aleksander Eelmaa ja Garmen Tabor Sadala rahvamajas peetud Torma valla eakate jõulupeol 2013 aastal Foto Sadala Külade Seltsi kogust — Sadala Teatripäevade õpitubade meistrid Aleksander Eelmaa ja Garmen
Tabor Sadala rahvamajas peetud Torma valla eakate jõulupeol 2013
aastal
Foto Sadala Külade Seltsi kogust

15-17 augustini toimuvatel Sadala II Külateatrite Päevadel osaleb erinevatest Eestimaa paikadest kaheksa truppi, kellest eraldi etendustega astub üles viis. Sündmusega tähistakse ka Soome kirjaniku, kunstniku ning muumiraamatute autori Tove Janssoni sajandat sünniaastapäeva.

Sadala Külateatri Päevade eripäraks on ühised õpitoad meistrite juhendamisel ja ühisetenduse lavale toomine. “Õppetundides õpitakse kõnetehnikat, näitlejameisterlikkust, samuti lava valgustamise, grimmi, jumestamise ja kostümeerimisega seonduvat. Meistriteks on Tallinna Linnateatri näitleja Aleksander Eelmaa, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti programmijuht, etenduskunstide osakonna lavakõne lektor Garmen Tabor, kohaliku näitetrupi juhendaja Valdi Reinas ja muusikuna tegutsev Onu Priit,” ütles MTÜ Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.

Tänavused Sadala Külateatrite päevad on pühendatud Soome-Rootsi kirjaniku ja raamatu illustraatori, Muumitrollide välja mõtleja Tove Marika Janssoni ( 9. august 1914-27. juuni 2001) sajandale sünniaastapäevale. Ühisetendusena õpitakse selgeks Tove Jansoni lugu “Sabatäht “, mida etendatakse pühapäeva õhtul kell pool kuus. Lugu räägib sellest, kuidas üks komeet oleks Muumioru peaaaegu hävitanud. Mõnede kriitikute arvates on selles teoses allegooria tuumasõjale. Huvilistel on võimalus osaleda õpitubades ja saada roll ühisetenduses. Korraldajad paluvad oma osalemisest teada anda telefonil 5211967.

Pille Tuti sõnul on Tove Janssoni loomingust repertuaaris ka laupäeval mängitav nukuetendus “Võlukübar“ ja etendus “Muumid pole kodus“ Sadala Külateatrite Lastetruppide esituses. Pühapäeval enne ühisetendust etendub aga Sadala Külateatri esituses “Muumipapa memuaarid“, kus Muumipapa räägib lugusid oma seiklusrohkest noorusest. Muumipapa rollis on etenduse ühel poolel Marten Sädeme ja teisel Eger Koger,” rääkis korraldaja.

Külalistruppidest astuvad laupäeval publiku ette Viljandi Pensionäride Ühenduse Teatristuudio etendusega „MATS VON KATROFEL“ ja Järvamaalt Kaalepi näitering Kaalepi Kratt etendusega “Vargamäe mehed Kihnut kaema”. Etendusi mängitakse ilusa ilmaga Sadala Rahvamaja õues.

Sadala II Külateatrite päeva toetavad Leader Eesti koos Jõgevamaa Koostöökojaga. SA Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Torma vald. Kaugemalt tulnud teatriharrastajatele pakub majutust Sadala kool.

Jaan Lukas

Põlvamaal saab näha põlise maaelu köögipoolt

Põlvamaal oma 10. sünnipäeva tähistav maaelu ja turismi arendaval perepäeval Rehepapi seitse ametit ajab rehepapp männikändudest tõrva, punub vitstest korve, lööb katuselaastu, teeb hobustega heina ja küpsetab maa sees lammast
ning pakub külastajatele teadmisi söödavatest taimedest, mis omal ajal karjalapse leivakõrvaseks olid.

Toimuma hakkav annab aimu endisaegsetest talutöödest ja tegemistest. Kesksel kohal on sellel aastal Tori hobune. Ikka selleks, et ka tänapäeva lapsed näeksid, et arvuti ja teleri asemel oli igavesti vingeid asju olemas juba vanal
ajal.

Tänavu oma 10. sünnipäeva tähistav Eestimaa põlise maaelu võlu ja köögipoolt näitav päev Rehepapi Seitse Ametit pälvis ava-aastal (2004) Põlvamaa turismi arendamise konkursil parima uustulnuka tiitli. Kui esimesel aastal oli külastajaid ligi 300, siis tippaastatel juba üle 1000. Tullakse kokku selleks, et tutvuda põliste talutöödega, lüüa ise aktiivselt kaasa, ajada semudega juttu ning maitsta E-vabu talutoite ja -märjukesi.

Päev algab laupäeval 2. augustil kell 11.00 Põlvamaal, Kanepi lähedal Jõgehara külas asuva Mesipuu talu hoovis Rehepapi lipu heiskamisega. Seltskondlikult lõbusat ja sisukat päeva veavad Kanepi Maaelu Edendamise Selts ja Mesipuu
talu. Tule kogu perega, sest talumehe tarkust jagatakse tasuta.

Lastele ja peredele korraldatakse põnevaid võistlusi ja sportmänge. Pere noorimad saavad tutvuda lähemalt mitmete koduloomadega, sõita ponidega või hobuvankril. Maitsta saab erinevaid talutoite ja -jooke. Esinevad isetegevuslased ja Kanepi Harrastusteater. Rahvast on tantsitamas ansambel Veskikivi. Simman külaplatsil kestab õhtupimedani. Soovi korral saab jääda ka tasuta telkima. “Kes on korra käinud, tuleb ka järgmine aasta ja võtab sõbrad kaasa,” vahendab perenaine Krukov külaliste endi sõnu.

Noorsootöötajad kolisid kesklinna

Parkuur Skoone bastionis Foto: Noorsootöötajad Keset linna Facebooki lehekülg — Parkuur Skoone bastionil Foto: Noorsootöötajad Keset linna Facebooki lehekülg

Tallinna noorsootöötajad tegutsevad sel nädalal tegevusprogrammi “Noorsootöötajad keset linna” raames kesklinna piirkonnas.

Tegevusprogrammi “Noorsootöötajad keset linna” raames toimuvad 21.-25. juulini erinevad üritused Kesklinna linnaosas.
Esmaspäeval toimus spordipäev Skoone bastionil, teisipäeval suur tantsupäev Vabaduse väljakul. Kolmapäeval on kõik oodatud Telliskivi Loomelinnakusse, kus toimumas Rahvusvaheliste võimaluste laat.
Laadal tutvutakse erinevate kultuuridega, toimub meelelahutusprogramm ning infot reisimise, õppimise ja töötamise kohta välismaal jagavad mitmed erinevad organisatsioonid. Neljapäeval on kõik kunstihuvilised oodatud kunstipäevale Tammsaare pargis ning nädal lõppeb taas reedel ekstreemspordiga Skoone bastionil.

“Noorsootöötajad keset linna” on Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud tegevusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda Tallinna 7-26 aastastele noortele vaba aja sisustamise võimalust noorte kogunemiskohtades, kasutades seejuures erinevaid noorsootöö meetodeid.

“Vao Karikal” sai vaatamata vihmale nautida sporthobuste võistlust

Laupäeval toimus võistlus “Vao Karikas”, mida on MTÜ Vao Ratsaklubi korraldanud alates 2012-st aastast, mil renoveeritud tall taas sporthobuste elupaigaks sai, ning valmisid harjutus- ja võistlusväljakud.

Varasematel aastatel on võistluste ajal vihmapilved Vao taevast eemale hoidnud. Tänavu said kõik korralikult märjaks. Platsi ettevalmistuste käigus väljakute uuendatud ja parendatud pinnakate õigustas märgades tingimustes selleks tehtud tööd ja kulutatud ressursse.

Tänavu toimusid takistussõidu võistlused viies avatud parkuuris:

70-80 cm parkuuri parima sõidu tegi Eret Muru hobusel Sarma.

90 cm parim tulemus – Mariaana Ilves hobusel Raduga klubist Viru Ratsu.

105 cm parim oli Priit Perna hobusel Hermela Ratsarügemendi klubist.

115 cm parkuuri ja Vao Ratsaklubi parim sooritus õnnestus teha Piret Ervaldil hobusega Uppercut.

Uuendusena antakse alates sellest võistlusest välja Vao rändkarikas kõrgeima võistlusklassi võitjale. 1972 a pärinev karikas kaunistab nüüd 125 cm parkuuri võitjat Tondi Ratsaspordiklubi. 125 cm parima tulemuse saavutas pärast ümberhüppeid noorsportlane Jessica Kaal hobusega Obora´s Gameboy Tondi RSK-st. Vao Karikas oli talle esimene kõrgema taksitussõidu suurem võit.

Vao Ratsaklubi tänab kõiki toetajaid, võistlejaid ja pealtvaatajaid!

Vormsi valmistub olavipäeva pidustusteks

Vormsi saarel käivad ettevalmistused 25. juulil algavateks olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 24. aastat. Olavipäevad on Vormsi tähtsündmus, mida igal aastal külastab sadu inimesi.

“Olavipäevad on saarega seotud inimeste kokkutulemise aeg, kuhu saabuvad nii endised kui praegused vormsilased, seal hulgas Vormsi rootslased. See on erinevate kogukondade koosolemise aeg, mil toimub kontserte ja põnevaid aja veetmise võimalusi,” lausus Püha Olavi kiriku diakon Ants Rajando ja lisas, et olavipäeval mälestatakse Vormsi rootslaste II maailmasõja järel saarelt lahkumist, millest tänavu täitub 70 aastat.

Olavipäevade traditsioon sai alguse 1990. aastal, kui südasuvel taaspühitseti Püha Olavi kirik. 14. sajandist pärit kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis.

Vormsi saarele pääseb Rohuküla sadamast väljuva praamiga. Korraldajad soovitadad saarele tulla autota, sest kohapeal sõidutab rahvast sadama ja Hullo vahel buss.
Loe edasi: Vormsi valmistub olavipäeva pidustusteks

Alanud on hääletamisvõistlus “Kas tunned maad XIV”

Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi poolt neljateistkümnendat aastat korraldatava hääletamisvõistlusega “Kas tunned maad XIV” soovib ring tõmmata tähelepanu hääletamisele kui loodussõbralikule liikumisviisile ning selle võludele ja ohtudele.

Sellel aastal on võistlemas 10 segapaari, kellel tuleb nelja päeva jooksul mööda Eestimaad seigelda, et jõuda võimalikult paljudesse kultuuri- ja looduslooliselt põnevatesse kontrollpunktidesse.

Kontrollpunkte on kokku 51, millele lisaks on veel kolm liikuvat punkti. Võistlus lõpeb neljapäeval, 24. juuli õhtul kell 19.00 Viljandi Folgi Rohelise lava juures. Võitjaks kuulutatakse paar, kes on läbinud kõige rohkem ette määratud punkte. Neile antakse üle rändkarikas ja Viljandi Folgi passid, auhindu jagub rohkemgi kui esikolmikule. Võistusest osavõtjate autasustamine toimub neljapäeval kell 20.00 Rohelisel laval.

Koostöös Positium LBS-i ning Super kõnekaardiga saab iga hääletajapaari mobiiltelefoni pideva positsioneerimise abil reaalajas jälgida ning võistlejatega ühendust võtta ning võistlusele kaasa elada. Informatsiooni reeglite, kontrollpunktide, võistlejate ja kõige muu kohta leiab looduskaitseringi blogist.

Hääletajatele saab kaasa elada siin.

Korraldada aitavad: Viljandi Pärimusmuusika Festival, Regio, MTÜ Emajõe Lodjaselts, Intsikurmu festival, MTÜ Loodusajakiri, Pargi Baar, Inspiratsioon Catering, Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus, Super, Positium, Billy Boy.

Kodu- ja aiakonkurss Kodu Kauniks 2014 ootab osalejaid

Juba 14. aastat korraldab Eesti suurim kuukiri Kodu & Aed silmapaistvate kodude ja väärikate aedade konkurssi Kodu Kauniks. Sel aastal ootab osalejaid varasemast veelgi enam preemiaid ning kopsakam auhinnafond, kingituse saavad ka kõik osalejad! Toimetus ootab aiakategooria kandidaate 28. juuliks, kodukategoorias 1. septembriks.

Võistlusel Kodu Kauniks tunnustatakse Eesti kauneid ja nutikaid kodu- ja aiakujundusi; ajakirja kaudu jõuavad paljude lugejate ning huvilisteni nii põnevad kodukujundamise ideed kui ka innustavad kogemused. Konkursile osalema on oodatud kõik huvilised olememata vanusest, elukohast, perekonna, kodu või aia suurusest. Eraldi tuuakse esile ka vahvaid ideid ja lahendusi oma kodu mõnusaks muutmisel.

Võistlusele esitatud kandidaatide hulgast valitakse fotode põhjal välja finalistid, keda külastab žürii. Külaskäigu ja selle ajal tehtud profifotode põhjal selguvad sügiseks parimad – kes pälvivad tänavu Eesti aasta kodu ja aasta aia preemia. Peale selle antakse välja arvukalt hinnalisi eripreemiaid, näiteks noore pere kodule, noorele aiale, loodussõbralikule kodule, parimale värvilahendusele, parimale maastikukujundusele jm. Tiitliga aasta kodu kaasneva 2500 € peapreemia annab juba 14. korda välja Swedbank. Aasta aia tiitlit premeerib Bauhof samuti 2500 euroga.

Sel aastal valitakse esmakordselt eelhääletusega publiku lemmikkodu, mida premeerib 1500 euroga If Kindlustus, lisandus ka köögipreemia, mille paneb välja Fiskars. Võistluse tänavune auhinnafond on 20 000 eurot, sponsorite hulka kuuluvad lisaks Bauhofile ja Swedbankile ka Hansaplant, Hemtex, Gustavsberg, Vivacolor, Husqvarna, Schetelig, If Kindlustus, Iittala, Fiskars ning Safran.

Ajakirja Kodu & Aed peatoimetaja Piret Veigel ütleb: “Võistluse Kodu Kauniks eesmärgiks on tunnustada inimesi, kes läbi kodule või aiale pühendatud energia aitavad arendada kogu Eesti kodu- ja aiakultuuri. Oma kogemuste ning saavutuste jagamine on seejuures ülioluline, sest üksteist aidates ja teiste kogemustest õppides võidame kõik. Igaüks peaks olema õnnelik ning uhke oma saavutuste üle! Õnnetunne kauni ja mugava kodu üle kajastub ju inimese teotahte ja suhtumise kaudu ka väljaspool koduseinu või aiaväravat.”
Eelmisel aastal läks aasta kodu tiitel Tartumaale ning aasta aia tiitel Märjamaale. Loe edasi: Kodu- ja aiakonkurss Kodu Kauniks 2014 ootab osalejaid

Võnnu tantsib 21. juunil 15. korda Kaera-Jaani

Tartu noorte segarühm LEA. Võidurühm 2013. Juhendaja Lea Hanni.

Kaksteist rühma saabub Võndu Lääniste Linnamäele ja tantsib žürii pilgu all kaerajaani tantsu. Valitakse välja parim kaerajaani tantsurühm. Võnnu valla suur Kaera-Jaani päev toimub juba 15. aastat ning ka suure Tantsupeo kiuste on mõned rühmad jõudnud väikse Kaera-Jaani endale plaani võtta!

Võnnu Kaera-Jaani päeval, saab lisaks proovide vaatamisele, osa saada erinevatest õpitubadest ning soetada miskit armsat või vajalikku kohalikult omatoodangu laadalt. Näppe saab osavamaks harjutada käsitöö- ning ehtekojas. MTÜ Liikuvad Töökojad tuleb välja suure sepakojaga, kus kolmel alasil vasarad hüüavad. Tegutseb juba traditsiooniks saanud puutöökoda, kus poisid ja tüdrukud võrdselt nikerdavad. Pagarikojast saab kuumi saiakesi ning Lõuna-Tartumaa Naiskodukaitse pakub tantsijatele maitsvat suppi.

Lapsi toob Kaera-Jaanile batuudid ja tegevustuba, kus saab joonistada ning kaunistada nägusid liblikate, Spiderman´ide ja lillekestega.

Kell viis algab oodatud võistutantsimise kontsert ning õhtu lõpeb kõikide Jaanide tralliga. Simmani peaesineja on ansambel Kukerpillid! Kogu sündmus on külalistele tasuta. Kutsume kogu perega Ahja jõe ürgoru, looduskaunile linnamäele. Lisainfot näeb siit.

Kaunima Vissi konkursil täitub veerandsada aastat

2012. aasta vissid. Foto: Eesti Põllumajandusmuuseum.

Homme, 12. juunil valitakse Eesti Põllumajandusmuuseumis juba 25. korda Eesti kauneim Viss. Konkursil osaleb 127 kõige kaunimat eesti holsteini ja eesti punast tõugu lehma. Näitus toimub Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koostööna.

“Võidulehm on suur, tugev, tugevate jalgade, ilusa suure udaraga, korrektselt kinnitunud ja hea nisade asetusega” ütles Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluäär.

Esimene väljanäitus toimus eesti punase tõugu lehmadele 14. juunil 1990 ja sama aasta augustis tol ajal veel mustakirju tõu nime kandnud veistele. 2000. aastal kolis näitus-konkurss Ülenurmele Eesti Põllumajandusmuuseumisse. Alates 2012. aastast hinnatakse mõlemat tõugu samal konkursil.

Konkursil on tähtis roll Eesti tõuloomaaretuse propageerimises ning on oluliseks kogemuste vahetamise kohaks Eesti aretushuviliste loomakasvatajate seas. Tänavusel VISS 2014 konkursil astub võistlustulle 31 loomaomaniku 127 lehma.

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.

Vaata Viss 2014 ajakava siit.

Esimese soome-ugri filmifestivali parimaks filmiks valiti vepsade “Loomad vepslaste elus”

Esimese soome-ugri filmifestivali (FUFF), mis toimus 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumi külakinos Võrumaal, parima filmi auhinna pälvis Larissa Smolina ja Vladimir Slavovi film “Loomad vepslaste elus”.

Film jutustab vepslastele olulistest loomadest ja nendega seotud uskumustest. Parima režissööri auhinna vääriliseks peeti setode ülemsootska Aarne Leima loodud filmi “Peko päiv”. Ivan Golovlevi pärjati parima operaatoritöö eest filmis “Naftaväli”. Lisaks andis žürii välja kaks eripreemiat – Olga Konkovale ja Denis Kuzminile soome-ugri väikerahvaid tutvustavate lühijoonisfilmide eest ning Denis Kornilovi filmile “Herakles”, mis räägib udmurdi küla piinavast alkoholiprobleemist. Žürii, kuhu kuulusid ungari režissöör Daniel Erdelyi ja operaator Paul Nurme hindas auhindade jagamisel enim filme, mille keskseks teemaks on väikekultuuride hoidmine.

Festivali stsenaristika töötubades, mida juhatasid Daniel Erdelyi ja kirjanik Mart Kivastik, osales 15 soome-ugri väikerahvaste esindajat. Festivalil osales külaliste ja vabatahtlikena 18 erineva riigi ja rahvuse esindajat.

Festivali kunstiline juht Edina Csüllog on festivaliga rahul: “Mul on hea meel, et soome-ugri filmitegijatel oli lõpuks võimalus kokku saada, arendada stsenaariumi ideid professionaalsete filmitegijate juhendusel, vaadata filme, luua plaane koostööks tulevikus. Loodame ellu viia festivali ajal tekkinud idee luua soome-ugri filmifond, mis tegeleb soome-ugri filmide andmebaasi loomise, koolitamise ja soome-ugri väikerahvaste hulgast pärit filmitegijate toetamisega.”

Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts.

Viljandi maakondlikku Võidupüha tähistatakse Võhmas

23. juunil tähistatakse Viljandimaa Võidupüha Võhmas. Toimub traditsiooniline Maakaitsepäev, presidendilt maavanemale saadetud võidutule vastuvõtmise ja omavalitsustele jagamise tseremoonia ning pääste- ja kaitsejõudude tehnika ja varustuse demonstratsioon.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul aitab Eesti julgeolekut tagada ligi neljateistkümnetuhandelise liimeskonnaga Kaitseliit. “Eesti õnn seisneb meie paljude vabatahtlike tugevas kaitsetahtes. On selge, et igaüks rabeleb elus esmalt ikka enda eest, kuid ilma tugeva ühisosata võivad ka isiklikud soovid ja unistused realiseerimata jääda. Seega panustada on vaja ka ühisesse tugevusse,” tunnustas Kruuse neid, kes Kaitseliidu kaudu julgeolekusse panustavad.

Kell 10-14 saab tutvuda kaitsejõudude, pääste- ja politsei tehnika ja varustusega
Kell 11-12 demonstreerivad Kaitseliit, Politsei, Päästeamet ja Punane Rist oma võimalusi
Kell 13.10 algab Võidupüha pidulik rivistus koos tervituskõnede ja võidutule üleandmisega

Lõunal süüakse ühiselt sõdurisuppi ning meeleolu aitavad üleval hoida kohalikud esinejad. Eelmisel aastal Mõisakülas peetud Maakaitsepäev tõi kokku sadu inimesi ja kinnitas taas Võidupäeva suurejoonelise tähistamise ootust maakonnas.

Noor dirigent Sander Tamm sõidab VIII Peterburi Rahvusvahelisele koorifestivalile eesti muusikat tutvustama

4-6 juunini viibib Peterburis eesti muusikute delegatsioon, eesotsas noore dirigendi Sander Tammega, kes tutvustab rahvusvahelise koorifestivali raames toimuval meistrikursusel nii Eesti klassikalist koorimuusikat kui ka Eric Whitacre loomingut. Lisaks meistrikursusele leiavad kolme päeva jooksul aset rahvusvaheline dirigentide ümarlaud ning visiidi kulminatsiooniks on projektkoor Si Prega di Cantare pidulik kontsert Venemaa kuulsaimas Capella saalis.

Peterburi rahvusvaheline koorifestival ning Eesti kultuurikollektiivid on heas koostöös olnud alates 2007 aastast. Festivali raames on esinemas käinud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kammerkoor Voces Musicales ning tütarlastekoor Ellerhein. Festival toimub iga aasta Venemaa Kultuuriministeeriumi heakskiidul ning toetusel.

Projektkoor “Si Prega di Cantare” on professionaalse suunitlusega kollektiiv, mis on asunud olulisele kohale Eesti muusikamaastikul ja tutvustab publikule teoseid, mis on oma raskusastme tõttu paljude teiste Eesti kooride kavadest välja jäänud. Koor koosneb muusikaharidusega noortest ja ka väga pikaaegse koorilaulukogemusega lauljatest. Kollektiiv loodi 2013. aasta alguses üle-eestilise konkursi alusel, mil alustati Eric Whitacre’i autorikontserdi ettevalmistusega. Loe edasi: Noor dirigent Sander Tamm sõidab VIII Peterburi Rahvusvahelisele koorifestivalile eesti muusikat tutvustama

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt

Pildil vasakult: parim noor taluperenaine Keidi Sadam, II koht Tony Jürisaar, I koht Günter Kuru, III koht Jaan Piigert. Foto: SA Innove

Kolmapäeval Järvamaal mõõtu võtnud noortalunike seast selgitati välja parim, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru.

Teisele kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskusest õpilane Tony Jürisaar ning kolmandale sama kooli õpilane Jaan Piigert. Naiste arvestuses võitis Keidi Sadam, samuti Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

„Taime- ja loomakasvatus on mõlemad huvitavad ja vajalikud alad,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru. „Põllumajandus on tuleviku seisukohalt kindlasti väga hea erialavalik.”

„Võistlus oli pingeline ja oli näha, et noored on valmistunud ja kõvasti harjutanud,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. „Eriti rõõmustav on, et võitjad nii naiste kui meeste arvestuses on sel aastal esimese kursuse õpilased.“

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 30 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ning Põltsamaa Ametikoolist. Võistelda tuli kümnel alal, mh veiste eluskaalu määramises, traktori täpsussõidus, põllutööriistade traktorile haakimises ning arvuti kasutamises.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.