27. novembril, Viljandimaa Kodanikeühiskonna tunnustamispäeval jagatakse Heimtali mõisas piduliku tseremoonia käigus auhindu ja tänukirju kodanikuühendustele, kes valiti 2013 aasta parimateks.
Tunnustamiskomisjon tegi valiku neljas kategoorias ning seega on:
• Parim kodanikuühendus – MTÜ Teeme
• Hea algatus – Öine Vahtkond
• Pärandikandja – MTÜ Valma külaselts
• Parim vabatahtlik – Heinar Kalam
Kodanikeühendusi tervitab Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning tunnustused annab üle Viljandimaa Omavalitsuste liidu juht Ene Saar.
Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmuse sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja veelgi olulisem – inimesi nende tegude taga. ” See on hea võimalus öelda tänusõnad tehtu eest,” rääkis Lõhmus.
Kodanikuühenduste tunnustamise toimub sel aastal Viljandimaa Arenduskeskuse algatusel VOL ning Maavalitsusega koostöös teist korda. ” Kodanikualgatuse korras tehtud teod on meie ühiskonna alustala, me kõik oleme kodanikud,” selgitas Lõhmus ja jätkas Mahmatma Ghandi sõnadega: “Ole ise see muutus, mida soovid ühiskonnas näha” ning nentis, et kodanikuühendustes tegutsevad inimesed just sellised ongi.
Sellele mõttele tuginedes toimub selle nädala Viljandimaal ühisnädala raames ühenduste külastusmäng, kus sajad pühendunud inimesed ühendustes oodavad külalisi ja soovivad nendega koos teha väga erinevaid põnevaid tegevusi.
Eile, 26. novembril toimunud Otepää vallavolikogu istungil valiti vallavanemaks valimisliidu Otepää Kodanik esimees Kuldar Veere ja kinnitati vallavalitsuse liikmeteks Margit Prede ja Ülle Veeroja. Uus vallavõim asus tööle täna hommikul.
Otepää vallavanema Veere sõnul on esimeseks suureks ülesandeks järgmise aasta vallaeelarve koostamine ja selle esitamine volikogule. “Vaatame põhjalikult läbi kõik eelarveread ja teeme koostööd kõigi osapooltega,” ütles Veere. “Uue vallavalitsuse soov on tagada, et kõik tehtavad kulutused oleksid põhjendatud ning lähtuksid otepäälaste vajadustest.”
Kuldar Veere on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal 1994. aastal. Viimased 15 aastat on ta töötanud eraettevõtluses, ta on Rait AS kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogude liige. Varasemalt on ta töötanud ka panganduses.
Kuldar Veere elab Nüpli külas, tema peres kasvab neli last. Lisaks kõigele muule täidab Kuldar Veere ka Nüpli külavanema kohustusi.
Kuldar Veere asemel sai volikokku asendusliikmena Marika Ein (VL Otepää Kodanik). Volikogu istungil moodustati ka vallavolikogu alatised komisjonid ja valiti komisjonide esimehed ja aseesimehed. Otepää vallavolikogus on 6 alatist komisjoni – revisjonikomisjon, eelarve-, majandus- ja turismikomisjon, keskkonna- ja planeeringukomisjon, haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon ning korrakaitsekomisjon.
Täna, 27.novembril jõudis talvepealinna Otepääle jõulupuu. Jõulukuusk on 13 m pikk ja pärit Palupera vallast, Lutike külast.
1.detsembril, esimesel advendil, süütavad traditsiooniliselt EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ja Otepää valla juhid jõulupuul advendituled. Tavapäraselt süüdatakse tuled päikese loojumise ajal, sellel päeval loojub päike kell 15.29.
Jõulupuu all esinevad Otepää line-tantsijad ja Otepää Gümnaasiumi algklasside õpilased Pille Mölli juhendamisel. Kell 16.00 saab Raekojas kuulata vanamuusika ansambli Triskele kontserti.
Lisaks sellele saab enne tulede süütamist kell 14.00 Otepää Maarja kirikus kuulata Konguta segakoori kontserti “Lumevaikuse muusika.”
Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid Haanja valla aukodaniku nimetuse ja aunimetuse andmiseks 10. detsembriks 2013.a.
Haanja valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes on pälvinud oma töö ja käitumisega kaaskodanike austuse ja lugupidamise, on oma tegevusega silma paistnud Haanja valla arendamisel, kogukondliku elu edendamisel, tõstnud valla mainet ja toonud paikkonnale tuntust.
Aunimetus antakse viies kategoorias:
1. Aasta tegija aunimetus antakse inimesele, organisatsioonile, ettevõttele või asutusele, kes on panustanud oma vabatahtliku või erialase tööga Haanja valla arengusse ja aidanud kaasa valla maine tõstmisele.
2. Aasta ettevõtja aunimetus antakse oma tegevusega eriti silmapaistnud organisatsioonile, äriühingule või ettevõtjale, kes on elavdanud majandustegevust piirkonnas, positiivselt mõjutanud elukeskkonda või suurendanud Haanja valla tuntust.
3. Aasta põllumehe aunimetus antakse Haanja vallas tegutsevale põllumehele, kes on jätkanud põllumajanduslikku traditsiooni.
4. Aasta teo aunimetus antakse eriti silmapaistnud ettevõtmisele, mis on suurendanud valla tuntust, on oluline vallale ja vallaelanikele ja positiivselt mõjutanud valla arengut.
5. Aasta noore aunimetus antakse Haanja vallas oma tegevusega eriti silmapaistnud, noortevaldkonda panustanud ja elavdanud kuni 26-aastasele noorele.
Haanja valla tunnustamise avaldamise kord aadressil
Kandidaate võivad esitada asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Kirjalikule ettepanekule lisatakse kandidaadi ja tema tegevuse iseloomustus.
Neljapäeval, 28. novembril kell 17.30 toimub Rapla Maavalitsuse saalis (Tallinna mnt 14) loodusõhtu „Linnalinnud – muhedad naabrid või tüütu nuhtlus?“ Külas on ornitoloog Aarne Tuule.
Linnalindudele pühendatud õhtul tuleb jutuks, miks mõned linnuliigid linna elama tulevad, kuidas nad linnaeluga kohanevad ja miks nad inimestega pahuksisse lähevad. Loodusõhtul saab teada, milliseid probleeme linnud linnas põhjustavad ja kuidas on linnumuresid lahendatud Eesti lennujaamades ja suuremates linnades. Sügisele omaselt räägitakse ka lindude talvisest toitmisest.
Osalemine on tasuta. Loodusõhtut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Info ja registreerumine: Imbi Kõiv, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, e-post Imbi.koiv@keskkonnaamet.ee , tel 5328 5846.
Värskelt avaldatudStatistikaameti andmetekohaselt tootis piimatööstus oktoobri jooksul 19 300 tonni piimatooteid, mida oli 3,2% enam kui septembris. Suurima osa piimatoodetest moodustas 7800 tonniga joogipiim, mille toodang suurenes 5,4% võrra, ning mille toodangumaht oli oktoobris jooksva aasta arvestuses suurim.
Teistest piimatoodetest kasvas hapendatud piimatoodete (+6,9%) ja juustu (+2,8%) toodang, vastavalt 3100 tonni ja 3700 tonni. Koore toodang langes 2600 tonnini ehk 7,1%.
Piimatööstuse toodang on kasvanud tänu suurema hulga piima tarnimisele kohalikule tööstusele. 2013. aasta 9 kuu jooksul suurenes see 5,6% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Arvestades seniseid tootmismahte, on oodata, et 2013. aasta lõpuks ületab piimatööstuse toodang 224 000 tonni piiri.
2013. aasta jooksul on järjepidevalt suurenenud ka nii üldine piimatoodang kui keskmine piimatoodang lehma kohta. Olulise tõuke selleks on andnud piima kõrge kokkuostuhind, mis oktoobris oli rekordtasemel 352,78 eurot/tonn. Kümne kuu arvestuses on praegune keskmine kokkuostuhind olnud sellel aastal 11% kõrgem kui 2012. aastal.
Varasemate aastate põhjal võib eeldada, et piima kokkuostuhind võib mõningasel määral aasta lõpuks veelgi tõusta, kuna Hiina ja Venemaa nõudlus piimatoodete järgi on rahvusvahelisel turul püsivalt suur.
Liikumissari Meie Liigume kutsub Põlvamaa elanikke osalema 16. novembril Meenikunnos toimuvale räätsaretkele „Räätsadega rabas“.
Kuigi arvatakse, et räätsadega oleks mõistlik liikuda ainult talvel lume peal, siis saab tegelikult räätsadega hästi hakkama ka lumevaesel perioodil, külastades näiteks rabasid ja soid.
Retk algab laupäeval, 16.novembril kell 12.00 Meenikunno soos asuva päikeseloojangu maja parklas, kust minnakse edasi ühisele räätsaretkele. Retk kestab orienteeruvalt 2 tundi.
Korraldajate poolt on olemas räätsad, kuid osalejad peaksid kandma kummikuid.
Räätsaretkel osalemine on tasuta. Osalemine toimub ainult eelregistreerimise alusel, mida saab teha kuni 14.novembrini siit.
Üritust toetab Põlvamaa Partnerluskoja Leader programm. Üritust korraldavad osaühing Loodusturism ja liikumissari Meie Liigume Põlvamaa ühistreeningute sarja raames..
Alates detsembrist saab mahepõllumajanduse uuringuteks taotleda rahastamist 11 miljoni euro suuruse eelarvega konkursil. Tegemist on rahvusvahelise teadusvõrgustiku Core Organic European Research Area Network Plus (ERA-Net Plus) kolme aasta pikkuse programmiga, kus Eesti Põllumajandusministeerium rahastab projekte 100 000 euro ulatuses.
“Eesti jaoks on prioriteetsed uurimisteemad seotud töötlemisahelas mahetoidu kvaliteedi ja ohutuse tagamise ning pinnase ja taimede vastastikmõjuga mahetaimekasvatuses,” ütles põllumajandusministeeriumi teaduse ja arenduse osakonna juhataja Külli Kaare.
Konkursile oodatakse uurimisprojekte neljal teemal: • Põllumajanduskultuurid: pinnase ja taime vastastikmõju mahetaimekasvatuses; • Taimehaiguste, umbrohtude ja kahjurite tõrje läbi toimiva bioloogilise mitmekesisuse; • Loomatervise tagamise süsteem, sh aretus; • Mahetoidu kvaliteedi ja ohutuse tagamine töötlemisahelas.
Teadusvõrgustik Core Organic toob kokku 20 riigi esindajad, et planeerida ühiselt mahepõllumajanduse teadusuuringute rahastamist.
Taotlusvooru eelteade koos esialgse eelarve, ajagraafiku ning kontaktidega on kättesaadavCore Organic programmi kodulehel, kus detsembri alguses avaldatakse ka juhendid taotlejatele ja riiklikud reeglid. Taotlusvooru avanemise teate saamiseks on võimalik tellida Core Organic uudiskiri aadressil www.coreorganic2.org.
Eesti ja Leedu rahvastikuregistrid alustavad alates tänasest regulaarset andmevahetust. Andmevahetuse eesmärk on tõsta mõlema riigi rahvastikuregistri andmete kvaliteeti ning anda täpsem ülevaade oma kodanikega naaberriigis toimuvatest sündmustest.
Eesti ja Leedu andmevahetuse aluseks on neljapäeval Vilniuses allkirjastatud rahvastikuregistrite vaheline koostööleping. “Tänapäeval ei peaks inimene enam ise jooksma ametnike vahet, vaid seda võiks tema eest teha bitid ja baidid,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.
Edaspidi ei pea inimene lapse sünnist või välisriiki elama asumisest teavitama kahe riigi asutusi, vaid piisab sündmuse registreerimisest ühes riigis ja see info jõuab automaatselt ka kodakondsuse järgsesse riiki.
Sõlmitud leping reguleerib andmete vahetamist, töötlemist ja andmekaitset. Leping sätestab ka andmete loetelu, mida registrid omavahel vahetavad. Riigid vahetavad infot vaid selles riigis elavate teise riigi kodanike kohta. Nii näiteks edastab Eesti Leedule vaid Eestis registreeritud Leedu kodanike andmeid. Muudatusi andmetes antakse üle regulaarselt üks kord kuus.
Eestis elab kehtiva elamisõigusega 1941 Leedu kodanikku.
Sõlmitud andmevahetusleping on Eesti rahvastikuregistrile teine, aastast 2005 toimub andmevahetus Soomega.
Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal toimub sel aastal 16.-24. novembrini. Nädala eesmärgiks on pöörata tähelepanu säästlikule tarbimisele ning võidelda prügitekke vastu, et säästa keskkonda. Väljakuulutatud konkurss on üks osa Keskkonnaameti teavituskampaaniast, mis keskendub jäätmetekke vähendamise võimaluste tutvustamisele.
Keskkonnaamet on välja andnud jäätmetekke vähendamise teemalise lauamängu „Vähendame võidu“, jäätmetekke vähendamise töölehtede mapi üldhariduskoolidele, taaskasutusteemalise brošüüri „Jäätmete uus elu“ ning valmistanud jäätmetekke vähendamise ideid kandvad filmiklipid . Kõik info- ja õppematerjalid ning filmiklipid on elektroonselt kättesaadavad: http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/oppematerjalid-2/
2012. aastal viis Keskkonnaamet läbi 252 jäätmeteemalist õppeprogrammi üldhariduskoolide õpilastele ja lasteaia lastele, milles osales kokku 5263 õppurit. 2013. aastal on läbi viidud 192 jäätmeteemalist õppeprogrammi, kus osales 4105 osalejat.
12. novembril said Põlva Maavalitsuses toimunud infopäeval kokku maakonna lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad. Infopäeval tutvustati ohvriabi teenust maakonnas, nõustamiskomisjoni tegevuse statistikat, võimalusi haridusliku erivajadusega õpilaste komisjoni suunamiseks ja õppekavade määramiseks ning anti ülevaade maakonna sotsiaalstatistikast.
Infopäev Põlva Maavalitsuses
Ohvriabi teenusest traumaatilise kogemuse saanud lapsele andis ülevaate Põlvas tegutsev ohvriabi peaspetsialist Anne Klaar. Klaari sõnul on väga oluline jälgida trauma üleelanud lapse seisundit ja käitumist. Iga üksikjuhtumi puhul käitumisjuhised mõnevõrra erinevad ning konkreetseid soovitusi on keeruline anda. Siiski on mõned üldised printsiibid, mida traumaatilise sündmuse üleelanud lapse puhul võiks rakendada. Esiteks jälgimine, kuidas on lapse käitumine võrreldes varasemaga muutunud. Teiseks tuleks lapsele avameelselt eakohaseid sõnu kasutades selgitada juhtunut. Samuti oleks hea kui laps saaks oma igapäeva tegemiste ja rutiinidega jätkata. Klaari sõnul on traumaatilise sündmuse üleelanud laste puhul väga oluline, et nad mõistaks juhtunut ning neile oleks tagatud turvatunne.
Maavalitsuse lastekaitse spetsialist Elle Vidder tutvustas seejärel hariduslike erivajadustega õpilaste nõustamiskomisjoni suunamise võimalustest. Nõustamiskomisjoni otsusega on võimalik saada eritingimusi: õpilasel võimalik õppida võimetekohase õppekava järgi, vajadusel väiksemas klassikollektiivis, individuaalse õppekava alusel, erivajadusega põhikoolilõpetajal kasutada eksami sooritamisel eritingimusi (lisaaeg, puhkepausi jne) ning koolil on võimalik taotleda klasside moodustamiseks lisarahastamist.
Maakonna sotsiaalteenuste seisust andis ülevaate Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Kadri Plato. Põlva maakonnas on 01.01.2013 seisuga rahvastikuregistri andmetel kokku 30 038 inimest, kellest mehi 14 955 ja naisi 15 083. Sotsiaalkindlustusameti 2012. aasta andmetel kohaselt oli puue määratud 1662 korral ja töövõimekaotus oli tuvastatud 2592 Põlva maakonna inimesel. Sotsiaaltöö puhul kuuluvad sihtgruppi väga mitmed isikute rühmad (lapsed, eakad, töötud, paljulapselised pered, puudega inimesed jt), kes võivad abi vajada. Arvuliselt kuulub sotsiaaltöö sihtgruppi ligemale 45% maakonna elanikest.
Põlva maakonnas töötab enamikes kohalikes omavalitsustes ainult üks sotsiaaltöötaja, mis seab takistused sotsiaalteenuste arendamiseks. Vaid neljas omavalitsuses (Põlva, Räpina ja Veriora vald ning Põlva linn) on tööl kaks ja enam sotsiaaltöötajat. Erandiks on Kanepi vald, kus töötab küll ainult üks sotsiaaltöötaja, kuid sotsiaalteenuste osutamine on võrdne mitme sotsiaaltöötajaga omavalitsustega.
Plato sõnul võimaldavad enamik omavalitsusi siiski oma inimestele vajaduspõhiselt sotsiaalteenuseid. Sotsiaalteenuste korraldamine ja osutamine vajab mitmete osapoolte koostööd ja mõistmist, sest panustamine inimeste paremale toimetulekule annab pikemas perspektiivis rahuloleva ja toetava kogukonna. Oma panus sotsiaaltöö korraldamises on peamiselt sotsiaaltöötajal, kes peab olema motiveeritud, teotahteline ja pädev ning saama igakülgset abi ja nõustamist (koolitused, komisjonid, täiendav töötaja) sotsiaaltöö tegemiseks.
Põlva Maavalitsuse eestvedamisel toimuvad sotsiaalvaldkonna töötajatele infopäevad üldjuhul igakuiselt. Kokkusaamiste eesmärgiks on saada uut teavet, parendada võrgustikutööd ning vahetada kogemusi.
Lisainfo: Elle Vidder, haridus- ja sotsiaalosakond, Põlva Maavalitsus, tel 799 8934, e-post elle.vidder@polva.maavalitsus.ee
Keskkonnaamet korraldab 16.-17. novembril Käsmu meremuuseumis Lahemaa erakogude omanikele suunatud pärandi hoidmise teoreetilis-praktilise koolituse.
Teemadeks on muistsed esemed, tekstiil ja puitesemed, vanad fotod, esemelise pärandi digitaliseerimine-fotografeerimine. Kõigi teemade puhul antakse ajalooline sissevaade materjali, konkreetse materjali säilitamise (digitaliseerimise) põhitõed, praktilisi soovitusi konkreetsete esemete näitel.
Koolitajad on Gurly Vedru ja Tarvi Toome Ajalooinstituudist, Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseumist, Merilis Roosalu Ajaloomuuseumist ja fotograaf Toomas Tuul.
Üritus toimub Lahemaa kultuuuripärandikoolituste sarja raames. Korraldaja on Keskkonnaamet koostöös Käsmu meremuuseumiga. Üritust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Tegemist praktilise koolitusega, mistõttu on kohtade arv piiratud. Vajalik on eelnev registreerimine.
Kahepäevane koolitus on tasuta, söögipause aitab katta 10 eurot.
Tillu kodukohvik on nüüdseks Põlva äärelinnas raudtejaama vastas tegutsenud juba pool aastat. Selle aja jooksul on kodukohvik külastajaid üllatatud põnevate maitsete ja toidukooslustega ning seetõttu on saadud ka hüüdnimi Müüdimurdjad. Tillu kodukohvik on oma õdusa interjööriga leidnud tee inimeste südametesse.
Novembrikuu õhtuid soovitakse aga eriliselt mõnusateks muuta, mistõttu leiab igal nädalalõpul kodukohvikus aset õdus muusikaõhtu kontsertsarjast ,,Tilluke muusikamaius”.
Kohviku perenaise Eve Veski sõnul soovitakse kontsertidega panna nurgakivi Põlva kohvikukultuuri vundamendile.Esinema on kutsutud muusikud, kelle muusika kohviku omanikele endile väga hinge läheb ning kelle helid nende kodukohviku miljööd täiustavad.
Igaks kontserdi toimumise ajaks valmib põnev erimenüü, mis sisaldab ka esineva muusiku lemmikrooga. Kontserdipileti esitamisel on samal õhtul tagatud ka tasuta sissepääs ööklubisse “Kino”.
Kontsertide toimumise päeval avatakse kodukohvik kell 19.00. Kontserdid ise algavad kell 20.00, mistõttu jääb parasjagu aega, et ennast mõnusalt sisse seada. Kodukohvik jääb avatuks kuni südaööni.
Kontserdid saavad toimuma 01.11, 9.11, 15.11, 23.11 ja 29.11.2013.
Tillukese muusikamaiustamise avavad 1. novembril Hedvig Hanson ja Andre Maaker.
Lisainfo: Eve Veski, tel 520 6576, www.talutoit.blogspot.com
6. novembril on Otepää valla Pühajärve raamatukogus külas neli Eesti tuntut kirjanikku: luuletajad Jürgen Rooste, Doris Kareva, Eda Ahi ja prosaist Peeter Helme.
Pühajärve raamatukogu juhataja Ly Haaviste sõnas, et kõik kirjandushuvilised on oodatud 6.novembril kell 13.30 Pühajärve põhikooli saali kuulama, kaasa mõtlema, küsimusi esitama ja autogramme võtma.
Doris Kareval ja Jürgen Roostel on ilmunud hulk luuleraamatuid, nende looming on tuntud ja lugejate poolt hinnatud. Noorluuletaja Eda Ahi võitis oma debüütkoguga “Maskiball” 2012.aastal Betti Alveri luulepreemia. Prosaiste esindavalt Peeter Helmelt on ilmunud neli romaani: “Puudutus”, “September”, “Varastatud aja lõpus” ja hiljaaegu “Tuleviku mäletajad” I osa. Peeter Helme teeb lisaks raadios kirjandussaateid ning avaldab kirjandustemaatilisi artikleid.
Üle-eestilisi kirjanike ringsõite korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Seekordne ringsõit on juba kümnes. Pühajärve raamatukogust suunduvad kirjanikud kohtumisele Valka.
6. novembril kell 14.00 toimub Lüllemäe Kultuurimajas raamatuesitlus “Kaika Laine inimesed”.
Kohal on raamatu autorid Inge Pitsner ja Einar Ellermaa. Soovijatel on kohapeal võimalik osta endale ka raamat.
Kaika Laine
“Mõtle ise, et kui sul on luust tubli tükk puudu ja organism ise kasvatab sinna midagi asemele – ega ei arvaks küll, et see võimalik on. Aga Laine tegi seda. Jumala ime.“ Nii räägib üks Võrumaa imeravijalt Kaika Lainelt abi saanud mees raamatus “Kaika Laine inimesed”. Kui arstid aidata ei saanud, siis Laine oli viimane lootus. Ta ravis ka ise raskelt haigena. “Oma palatis parandas ta kõik teised patsiendid ka ära, ilma et nad tema poole oleksid pöördunud,“ ütleb tema põetaja TÜ Kliinikumis. Ta vaatas inimesele otsa ja nägi tema haiguslugu ning tervendas aastaid põetud haigusest mõne päeva või nädalaga. Raamatu 30 peatükis on hulk lugusid imelisest tervenemisest ja Laine läbinägemisvõimest. Need kõlaks uskumatutena, kui ei oleks juhtunud reaalsete inimestega meie lähedalt ja paljude silme all. Samas räägivad Laine lähedased, et imeravija materiaalne elu oli äärmiselt kasin ning neil on kahju, et ei suutnud nii erakordsele inimesele väärikamat vanaduspõlve kindlustada. Laine on võimas eeskuju sellega, et ta ei virisenud kunagi ega rääkinud kunagi kellestki halvasti. “Me keegi ei suuda iial olla nii head kui Laine,” ütleb tuntud arst raamatus. Headuse poole püüdlemine teeks aga igale raamatu lugejale au.
Oktoober on hea õpetaja kuu, mille raames toimuvate ürituste eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajate tööd ja öelda õpetajale aitäh. Teisipäeval, 22. oktoobril toimub Võru Kesklinna Koolis Võrumaa õpetajate metoodikapäev, mis annab headele õpetajatele võimaluse jagada oma parimatid töökogemusi kolleegidega. Tänavu on hea õpetaja kuu läbivaks teemaks koostöö. Kiidame ja täname õpetajaid, kes on eeskujuks ning pakume ning kogume ideid koostöökujundamiseks.
“Metoodikapäeval saab kuulata maakonna 10 haridusasutuse 24 õpetajalt 17 ettekannet, mille siduvaks üldteemaks on arengu- ja koostöökeskne õpikäsitus. Suurema tähelepanu all on seekord karjääriplaneerimine ja õppe lõimimine, samuti koostöö ja kaasaegsed õpikeskkonnad. Ettekanded toimuvad kolmes töötoas, et iga kuulaja saaks ise koostada endale võimalikult sobiva päevakava,” ütles Võru Maavalitsuse peaspetsialist Aigi Tiks.
Metoodikapäeva korraldab kuuendat aastat Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond. Päeva põhieesmärgiks on õpetajate professionaalsuse toetamine eeskätt kolleegi väärtusliku metoodilise töö kogemusega tutvumise läbi. Nutikate lahenduste vahetamise kogemusi sõltumata õpetatavast ainest on raske üle hinnata – oma osa saavad siit nii esinejad kui ka kuulajad, seejärel juba õpilased ning nende kaudu ka lapsevanemad. Teisalt annab see päev õpetajatele võimaluse esineda ettekannetega maakonna tasandil, mis on üheks oluliseks näitajaks õpetaja professionaalsel enesearendamisel ja õpetaja kutse kõrgema taseme taotlemisel.
Lisainfo: Aigi Tiks, Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna, peaspetsialist-inspektor, tel 786 8358
Keskkonnaamet tegi 15. oktoobril otsuse mitte anda kaevandamisluba OÜ-le Ketal Võru Ess-soos turba kaevandamiseks. Üheksa aastat kestnud ja kolm kohtuvaidlust läbinud saaga on märgilise tähendusega kõigi kohalike kogukondade jaoks, kes seisavad looduskaitseliste väärtuste eest.
Seltsingu Roheline Urvaste juhid Helina Kärgenberg ja Airi Hallik-Konnula, kes 2004. aastal kaevandamisloa vaidlustasid, on lõpptulemusega rahul. “Kuna Ess-soo on osa mitmete inimeste identiteedist, siis on pika protsessi tagajärjel tulnud võit meie kogukonna jaoks väga oluline. Nüüd jäävad piirkonda alles looduskaitselised väärtused, mida algselt kaevandamist lubades arvessegi ei võetud,” selgitas Rohelise Urvaste üks juhtidest Helina Kärgenberg. “Loodan, et meie kogemusest saavad innustust ja jõudu ka teised kogukonnad, kes sarnaste probleemidega kokku puutuvad,” lisas Kärgenberg.
Kohtuvaidlustes seltsingut esindanud SA Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kärt Vaarmari leiab, et Rohelise Urvaste inimesed väärivad tõsist lugupidamist, kuna nad on jaksanud nii pikalt oma huvide eest võidelda, kastutades sealjuures kõiki õiguslikke võimalusi. “Ess-soo juhtum on oluline pretsedent, mis näitab, et oma õiguste eest kohalike loodusväärtuste kaitsmisel tasub seista.”
Keskkonnaameti eelkäija Võrumaa Keskkonnateenistus tegi esimese otsuse Ess-soos kaevandamisloa väljaandmiseks 2002. aastal. Kohalikud elanikud said sellest teada alles kaks aastat hiljem, koondusid seltsinguks Roheline Urvaste ning vaidlustasid loa andmise otsuse kohtus. Ehkki esimest kohtuvaidlust ei võidetud, sai seltsing vaidluse käigus kinnitust, et alal on olulised loodusväärtused. Seejärel tehti Urvaste vallale ettepanek ala kaitse alla võtmiseks, mida vallavolikogu lõpuks ka toetas. Ala võeti kohaliku kaitse alla, ent selle otsuse vaidlustas omakorda kaevandamisfirma. Kohtuvaidluse tulemusel leiti, et Urvaste vald toimis ala kaitse alla võttes siiski õigesti, mistõttu otsustas Keskkonnaamet sellest lähtuvalt kaevandamisloa väljastamata jätta.
Ess-soo näol on tegemist Urvaste vallas ja kaugemalgi ainukese rabakooslusega, kuna kõik ümbruskonna suuremad sood on hävitatud. Ess-soos on registreeritud kokku 11 looduskaitselise väärtusega linnuliiki ja seal asuvad väärtuslikud elukooslused, millest suurepinnaline lage-siirdesookooslus on looduskaitseekspertide hinnangul üle-euroopalise tähtsusega.
Otepää noorte tantsutrupp FeelingGood Foto: Monika Otrokova
23.oktoobril 2013 kell 15.00 korraldab Otepää Avatud Noortekeskus Otepää Gümnaasiumis tantsupäeva “Tantsimine on rõõm!”.
Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Merit Nigula ütles, et tantsupäeva eesmärgiks on tutvustada erinevaid tantsustiile erinevatelt Lõuna-Eesti tantsuõpetajatelt.
“Tantsupäeval on plaanis tutvustada moderntantsu, aeroobikat ja zumbat kõigile huvilistele,” ütles Merit Nigula. “Kohale tulevad erineva väljaõppe ja taustaga tantsuõpetajad. Kaasa tuleb võtta veepudel, head sõbrad ning seejärel tulla gümnaasiumi tantsima!”
Tantsutunnid on ühise kergusastmega ja sobivad kõigile – võhikutele, algajatele, harrastajatele, asjaarmastajatele ja isegi edasijõudnuile!
Tantsupäev on osalejatele tasuta, tantsupäeva korraldab Otepää Avatud Noortekeskus. Üritust toetab Otepää vald.
AJAKAVA:
15.00 -16.00 MODERNTANTS koos Carolin Arnoldiga (Tantsukool Ciara)
16.15-17.15 AEROOBIKA koos Carolin Arnoldiga.
17.30-18.30 ZUMBA koos Maria Murumetsaga
2. novembril kell 12.00 toimub Elva Raamatukogu kaminasaalis koolitus “Vastupidavustreeningu alused”. Koolitus on mõeldud kõigile huvilistele.
Koolituse lektoriks on suurte kogemustega treener Harry Lemberg, kelle õpilasteks on olnud ja on Eesti pikamaajooksu paremikku kuuluvad Tiidrek Nurme, Pavel Loskutov, Leila ja Liina Luik ning paljud teised.
Ida-Viru maakonna kultuuritöötajad panevad seljad kokku ja korraldavad 26. oktoobril omalaadse teatesõidu külastades 24 tunni jooksul kõikides omavalitsustes asuvaid kultuuriasutusi. Trajektoor kulgeb A-st A-ni ehk algab Aserist ja lõpeb Avinurmes.
2013 aasta on kuulutatud Eesti Pärandkultuuri aastaks. 26. oktoober on Eesti Rahvamajade Ühingu poolt välja valitud kuupäev eesmärgiga, et sel päeval pöörataks rohkem tähelepanu ka väikestele rahvamajadele, kus meie igapäevast rahvakultuuri elus hoitaksegi. Sel päeval toimetavad kõik kultuuritöötajad pealkirjast „24 tundi Rahvamajas“ juhindudes. Lahtikirjutatult tähendab see seda, et kõikide rahvamajade uksed kas siis on või võiksid olla 24 tundi avatud, et iga huvitatud sisseastuja saaks osa sellest, mida majas tehakse.
Ida-Virumaa kultuuritöötajad aga mõtlesid omakorda ühise aktsiooni välja, et oma tegemiste-toimetamistega taas positiivset sõnumisignaali maakonnast välja saata. Selsamal päeval, mil majade uksed on kõigile ja kogu aeg avatud, oodatakse rahvast osalema neil kokkulepitud kellaaegadel, kui kultuuripunkte külastab rahvakultuuri killavoor. Sel ajal, kui killavoori rahvas kohal on, toimub selles paigas kindlasti ühtteist põnevat, esinevad kohalikud taidlejad ning on muidu tore olla.
Sündmuse avalöök antakse 25. oktoobri öösel kell 24.00 Aseris ning kultuuri killavoor läheb sealt liikvele Sonda poole. Kesksel kohal on delegatsioonil kaasas olev nukk – rahvakultuuri muusa – ning selle valgele alusseelikule kogutakse igast linnast ja vallast omanäolised triibud peale. Sellest kujuneb ainukordne, vaid seda päeva meenutav seelikumuster. Nukk saab hiljem Iisaku muuseumi kõigile uudistamiseks välja pandud ning soovi korral ka erinevaid kultuurisündmusi ilmestama.
Igast peatuskohast nopitakse üles ka seda paika iseloomustavad lauluread. Sellest sünnib omaladne lugulaul, mis Avinurmes lõppakordina ka ette kantakse.
Ida- Virumaa kultuurituuri ajakava on üleval Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu kodulehel, mis jooksvalt täieneb ka kohtadel toimuvate sündmuste kirjeldusega.
Lisainfo: Ene Raudar, tel 5277 994, e-post ene@kultuuriveski.ee
Kultuuri killavoori peatuskohad ja kellaajad:
Kava algab 25.okt ööl vastu 26.okt kl 24.00 ja lõpeb 26.okt kl 24.00
24.00 -1.00 Aseri rahvamajas. Algus
1.30 – 2.00 Sonda rahvamajas
2.15 – 3.00 Kiviõli rahvamajas
3.15 – 4.00 Maidla rahvamajas
4.30 – 5.00 Püssi rahvamajas
5.10 – 6.00 Lüganuse rahvamajas
6.30 – 7.00 Saka rahvamajas (Kohtla vald)
7.15 – 7.50 Kohtla-Järvel, Vahtra Loomekeskuse juures
8.10 – 8.50 Kohtla-Nõmme rahvamajas 8.20 Päikese tervitus!
9.15 – 10.00 Jõhvi kontserdimaja juures
10.15 – 11.00 Toilas
11.20 – 12.15 Sillamäe kultuurikeskuses
12.30 – 13.00 Narva-Jõesuus
13.30 – 14.30 Narvas, kultuurimajas Rugodiv
14.45 – 15.30 Olgina rahvamajas (Vaivara vald)
16.30 – 17.00 Kurtna seltsimajas (Illuka vald)
17.30 – 18.30 Mäetaguse rahvamajas
19.00 – 20.00 Iisaku rahvamajas
20.20 – 20.50 Alajõe rahvamajas
21.30 – 22.00 Lohusuus, koolimaja saalis
22.30 – 23.00 Tudulinna rahvamajas
23.30 – 24.00 Avinurme rahvamajas. Lõputseremoonia
Tudengeid kutsutakse osalema programmis “Tagasi kodukohta!”, mille eesmärgiks on käivitada uusi algatusi oma kodukoha probleemide lahendamiseks.
1. etapp. Ideekonkurss, mille käigus valitakse välja 20 parimat, kes suunatakse teise etappi. Ideekonkurss lõpeb 21. oktoobril.
2. etapp. Koolitused 2. ja 3. novembril, mis sisaldavad tasuta osalust TEDxTartu konverentsil (2.11.) ja ühepäevast koolitust (3.11.)
3. etapp. Koolitustel osalenud tudengid algatavad kodukohas oma idee elluviimise. 29. novembril jagatakse parimate algatuste vahel 1 000 EUR suurune Domus Dorpatensise stipendium.
Osalemiseks eeldame:
1. Tudengistaatust. Eelkõige oodatakse osalema tudengeid, kes on pärit väljaspoolt Tartut või Tallinna;
2. Soovi midagi oma kodukoha heaks ära teha;
3. Teadmist, millised probleemid Sinu kodukohas lahendamist vajaksid.
Osalemaks koolitusprogrammis ning võistlemaks auhinnafondile, tuleb täita kandideerimisavaldus aadressil: http://tedxtartu.org/tagasi/
Perepäev algab juba kell 10.00 nii Rogosi mõisa õues toimuvate kui ka rahvamajas toimuvate tegevustega.
Rogosi mõisa saab osaleda teatevõistluses, granaadiviskes, pimeraja läbimises, juhtimise mängus ja aaretejahis. Rahvamajas saab võistelda kotka väljalõikamise võistlustel ja meisterdada erinevaid märke.
Kell 19.00 algab rahvamajas tantsuõhtu ansambliga Dolores.
Päeval toimuv üritus on tasuta. Õhtuse tantsuõhtu pilet on 4 eurot ning perepilet 5 eurot.
Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide-, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.
Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- ja spordielu edendamisel.
Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Esitada võib korraga ainult ühe kandidaadi.
Vabas vormis taotlus tuleb esitada Põlvamaa ekspertgrupile, milles peavad olema:
– lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
– kehtivad stipendiumid (nende olemasolul);
– kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-postiaadress).
Samas kuulutab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp välja kandidaatide esitamise Põlvamaa ekspertgrupi kultuuri ja spordi aastapreemiatele.
2013. aastal antakse välja kaks elutöö preemiat (üks kultuuri ja teine spordi elutööpreemia), kolm kultuuripreemiat, kaks Noore Tegija preemiat (üks kultuuri ja teine spordi vallas) ja ühe kollektiivi preemia.
Preemiate eesmärk on tunnustada ja innustada kultuuri- ja sporditöös silmapaistnud inimesi ja kollektiive Põlvamaal. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Kandidaatide esitamisel kehtivad kultuuripärli esitamiseks püstitatud nõuded.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 20. november 2013.
Kirjalikud ettepanekud palume saata aadressil Kesk 20, 63309 PÕLVA või e-postiga aadressil polvamaa@kulka.ee.
Lisainfo: Helje Põvvat, Põlva Maavalitsuse HSO peaspetsialist, tel 799 8951, 525 6218, e-post Helje.Põvvat@polva.maavalitsus.ee
![IMGP8639 [1600x1200]](https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/IMGP8639-1600x1200.jpg)
26. oktoobril toimub Ruusmäe rahvamajas perepäev.