Erkki Peetsalu

Setomaal tetäs Setomaa seepi

Vahtraoru talo peremiis Hüdsi Silver om Vana Jüri seebikoah vällä märknu` 10 erinevät seepi, minkä koostisosa` oma peri Setomaa puhtast loodusõst ku kultuurist ning õga seebipartii saa õnnistuse Jumalamäelt Peko kuju mant`.

Kotoh 100% käsitüünä, külmpressmeetodil seepe valmistav Hüdsi selet`, õt seebitegemise idee om täl ammudsõst aost meeleh mõlkunu`, samuti om tä seebitegemist jo aastakaid ka katsetanu`. „Ma tahtsõ tetä midägi, midä saas kotoh valmista` ning kohe olõs edespidi võimalik ka pere kaasata,“ tutvust` Hüdsi oma idee algõid

Setomaa seebid — Vana Jüri seebikoja seepide pakenditel on Setomaa kunstniku Evar Riitsaare trükitud tapeedi mustrid. Foto: Hüdsi Silver

Seebikoale sai nimes Vana Jüri, kuna just säänse nimegä kutsõ` Hüdsi sõnul timä vanaesä latsõ ja latsõlatsõ`. „Järgmine aastak saa timä sünnüst jo 100 aastaka müüdä. Miä võisi olla paremp ku rajada tä mälestuses timä nimeline seebikoda,“ selgüt` Hüdsi seebikoa nimesaamis lugo.

Seebimeistri seebi` koosnõsõ` a 100% ökoloogilistõst rasvust ja õlidõst ning pal`jo lisändi omma` otsõ Setomaa loodusõst. Parhilla om täl vällä tüüt` kümme erinevät seepi. Tõisi seah om esind` ka säänse seebi nagu kuivat` ubina ja miigä-, hansa-, koduõlle-, savvusanna-, Setomaa-, ja Kuningriigi seep. Uskumatu, kuid tõsi – hansa- ja koduõlle seebih omgi ehtne hansa ja koduõlu. Sedapuhku om a hansa vaid üte kõrra läbiaet, õt inämp õlisi` seepi perrä jääs.

Parhilla valmisõ` Vana Jüri seebikoa seebi` püstkoah. Hüdsi sõnul om täl renoviirmisel ka vanaesä viinäküük, sest talvõl tahas ju soojah olla`. Päevah suut` Hüdsi uma sõnul 100 seepi tettä, a ku tulõ tarvidus inämp seepe tetä, sõs kaasatas ka pere sjoohõ tegevussõ.

Muide Vana Jüri seepe` pakõndilt või löüdä Setomaa kunstniku Riitsaare Evari valmistat` tapeedi mustri`. Riitsaare sõnul om tä ka ütte seepi jo pruuvi saanu`. „Seep nigu seep iks,“ kommentiir tä vahtsõt Setomaa toodõt.

Hüdsi sõnul seisneski timä seepe eripärä inne kõkkõ taah, õt njoo om valmist` vabah looduseh – püstkoah ning kõk seebi saasõ õnnistuse Jumalamäel Peko kuju man. „Egä seebi tegemiseh ole-ei maailmas väega paljo mano leiutada,“ kõnel` Hüdsi, „mullõ tundus, õt kuivatat` ubina ja hansa seepi ole-ei viil kiäki tennü.“ Hüdsi rõhut´, õt Setomaal ole-ei ju uma seepi viil samalaol om a saarlastel ja hiidlastel sjoo ammu olõmah.

Alateh 27. septembrist alost Hüdsi ka ametliku müügitüügä. Ni võigi ediotsa timä seepe otsi` Setomaa muuseumitõst. Edespidi om seebimeistril plaan liiku ni Eesti ku ka välismaa turulõ, samuti om Hüdsil plaan avada uma Vahtraoru taloh väiko suveniiripoekõ. Seebi hinnäs saa 40-50 krooni.

Autor: Nutovi Mirjam, setomaa.ee

Rosma Haridusselts jätkab täna vanemate koolitamist

Põlva külje all Rosmal tegutseva waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldav MTÜ Rosma Haridusselts jätkab juba kolmandat õppeaastat Vanemate Kooli tööd ning laiendab oma tegevust, avades sel sügisel ka Lasteaia Vanemate Kooli.

Täna, 6. oktoobril on oodatud lapsevanemad ja kõik teised huvilised taas Rosmale koolipinki, et osa saada Vanemate Kooli esimesest koolipäevast. Tunnid toimuvad oktoobrist märtsini korra kuus kl 18-20 Johannese Koolis Rosmal.

Sel aastal annavad vanematele tunde ka külalislektorid Ülle Pechter ja Anne Daniel Karlsen. Lastearst, antroposoofiline arst Ülle Pechter kõneleb teemal “Waldorfkooli õppeplaan lastearsti pilgu läbi” (6. oktoober, 8. detsember, 12. jaanuar) ja lastepsühhiaater Anne Daniel Karlsen räägib teemal “Keeruline laps. Meie roll lapsevanemana, meie roll ühiskonnakaaslasena” (3. november, 3. veebruar, 3. märts).

Vanemate Kool on välja kasvanud Rosma kooli ja lasteaia vanemate initsiatiivist. 2008. aasta sügisel alanud Vanemate Koolile lisandub sellest sügisest Lasteaia Vanemate Kool, kuna just eelkooliealiste laste arengu kohta esitatakse vanemate poolt järjest rohkem küsimusi. Lasteaia Vanemate Koolis tutvustatakse lapse arengu seaduspärasusi, waldorflasteaia tööpõhimõtteid ja tehakse ühiselt praktilisi tegevusi. Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja kasvatajatele, kellel küsimusi lapse kasvamise toetamise ning waldorfpedagoogika kohta.

Lasteaia Vanemate Kooli lektoriteks on staažikad lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu. Tegevus toimub 12. oktoobril, 26. oktoobril ja 23. novembril Rosmal lasteaias Täheke kell 18-20. Osalemine kõigile tasuta, soovi korral võib teha annetusi Rosma Haridusseltsile. Vanemate õppetöö korraldamist toetab ka Põlvamaa Europe Direct infopunkt.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 20 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja viis aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.

Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 14 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts, www.rosma.edu.ee

Ilmus ajalehe KoguKonnad uus number

Äsja valmis Eesti Ökokogukondade Ühenduse poolt välja antava ajalehe KoguKonnad uus number, mis järjekorras juba seitsmes.

Uuest numbrist leiab uudiseid, mis seotud ökokogukondlike algatustega nii Eestis kui piiri taga, samuti pikemaid kirjutisi eri teemadel. Muuhulgas võib lugeda käsitlusi ökoloogilisest enesehooldusest, kingituste ringidest, raw food liikumisest ja
toortoidust jm.

Põhjalikum lugu on ka rahvusvahelise ökokogukondade liikumise GEN Europe presidendi Kosha Anja Joubert’ sulest, kus räägitakse Saksamaal tegutseva Siben Lindeni kogukonna ülesehitusest ja otsustusprotsessist: “Kollektiivse tarkusega
ühenduse loomine: kasvav suund Sieben Lindeni ökokülas Saksamaal”.

Ajaleht KoguKonnad ilmub vaid pdf-formaadis ja kuna Avatud Eesti Fondi projekt suvel lõppes, on see lehenumber tehtud täiesti vabatahtlikult ning suure rõõmuga. Toimetajad Kadri Allikmäe ning Ingrid Vooglaid kutsuvad kõiki huvilisi kaastööd tegema.

Ajalehe uut numbrit loe siit.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Viimsis tegutsev Harmoonikum avab Tarkade Naiste Kooli

Viimsis tegutsev Harmoonikum avab Tarkade Naiste Kooli, mis toob kokku õpihimulised naised iga vanuses. 22 õpitoa vältel ammutatakse universaalseid, kuid kohati unustuse hõlma vajunud tarkusi.

Tarkade Naiste Kooli eesmärk on võidelda ühiskonnas juurduva õpitud abituse vastu. Koos tuletame meelde universaalsed ning vajalikud, kohati unustuse hõlma vajunud teadmised, mis on abiks igas vanuses ja rollis naisele.

Koolituskava on jaotatud 22 õpitoa ja seminari vahel, mis kestavad oktoobrist kuni maikuuni. Kooli edukal läbimisel, saab iga naine öelda, et on aidanud kaasa peresuhete parendamisele ning jätkusuutlike väärtsuhinnangute juurutamisele. Korraldajate eesmärgiks on luua harmooniline, klubilise iseloomuga õhkkond, mis loob ideaalse pinna uute, heada ja veel paremate ideede sünniks.

Tarkade Naise Kooli avaüritus toimub 19. oktoobril algusega 18.00 ning oodatud on kõik huvilised. Avaürituse teemaks on naise roll ja vastutus ühiskonnas. Targad naised hakkavad koos käima 2-3 korda kuus, neljapäeviti ning laupäeviti. Osalemine tasuline.

Loe koolituskava kohta lähemalt siit.

Lisainfo: www.harmoonikum.ee

Tartus kõneldakse pärimuskultuurist linnaruumis

Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu Koolituskeskus korraldab koostöös Tiigi Seltsimajaga sel reedel ja laupäeval põneva seminari “Pärimuskultuur linnaruumis – XIII”.

Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) toimuvals seminari kõneldakse pärimuskultuurist linnaruumis, maakultuuri muutumisest, tähtpäevadest ja muudest seotud teemadest. Muuhulgas on plaanis järgmised ettekanded: “Talupojast linnasaksaks: seosed oma pärimusega ning selles elamine ja olemine”, “Maa- ja linnakultuur”, “Eesti rahvakalender tänapäeva linnaruumis”, “Pärimuskultuuri õppimine ja õpetamine tänapäeval”, “Rahvajutu võimalused tänapäeval”, “Tähtpäevad töökeskkonnas”. Ettekandjateks Ene Lukka-Jegikjan, Argo Moor, Mall Hiiemäe, Piret Päär, Piret Õunapuu jt.

Registreerimine e-post aadressil Ene.Lukka-Jegikjan@vabaharidus.ee

Kuressaares elav terjer valiti Euroopa kolmandaks

Kuressaares elava Sari Laitineni Texforrier Marimekko “Pulmu” sai 30. septembrist 3. oktoobrini Sloveenias Celjes peetud koertenäitusel “European Winner Dog show 2010” kolmanda koha, kirjutab saaremaa.ee.

Marimekkot edestasid sellel võistlusel Dandiedinmont terrier Hispaaniast ja staffordshire bull terrier Ungarist. Sari Laitinen ütles, et Euroopa meistrivõistluste näol oli tegu suurejooneliste võistlustega, kus osalesid koerad üle kogu maailma. Laitineni sõnul lõi üle maailma eelvõistlustel kaasa 10 000 koera. Kuigi ta ei teadnud täpset statistikat, olid neist hinnanguliselt 1000 terjerid.

“Tegu oli iludusvõistlusega, kus valiti kõigepealt igast tõust välja parim emane ja isane koer, kes seejärel omavahel selgitasid välja oma tõu parima,” rääkis Laitinen, kelle sõnul võistlesid kõige lõpuks omavahel veel tõugude parimad. 33 terjeritõu hulgas sai Marimekko kolmanda koha.

Marimekko on tituleeritud koer, keda on tunnustatud ülemaailmsetel ja Euroopa võistlustel, ära märgitud Eestis, Lätis, Soomes ja mujal Põhjamaades.

Laitinenil on kodus kolm koera – Lapinporokoer, inglise kääbusterjer ja siledakarvaline foksterjer. Texforrier Marimekkol on omanikeks veel Molli Nyman Soomest ja Claire Hoffman USA-st.

Allikas: saaremaa.ee

Tulekul tuulenergeetika teemaplaneeringu arutelud

OÜ Hendrikson & Ko on valmis saanud Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahenduse ning järgmisel nädalal toimuvad avalikud arutelud.

Eskiislahenduses on märgitud võimalikud elektrituulikute arenduspiirkonnad, mis on välja valitud sobivusanalüüsi alusel ning omavalitsuste seisukohti arvestades. Tegemist on esialgsete piirkondadega, mida saab soovi korral täpsustada ja muuta.

OÜ Hendrikson & Ko teatel oodatakse eskiislahenduse avalikel aruteludel tagasisidet nii esialgselt väljavalitud võimalike elektrituulikute arenduspiirkondade kui ka planeeringu seletuskirjas välja toodud tuuleenergeetika arendamise põhimõtete kohta.

Tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustavad avalikud arutelud toimuvad järgnevalt:

Esmaspäeval, 11. oktoobril 2010 kell 12.00 Saare maavalitsuses; kell 16.30 Lihula kultuurimajas
Teisipäeval, 12. oktoobril 2010 kell 12.00-16.00 Pärnu maavalitsuses
Kolmapäeval, 13. oktoobril 2010 kell 10.00 Käina Huvi ja Kultuurikeskuses väikeses saalis; kell 17.00 Taebla kultuurimajas.

Täpsem info Hendrikson & Ko kodulehel.

Allikas: hiiumaa.ee

Välihooaja viimasel vibuvõistlusel uuendati rekordeid

2. oktoobril peeti Järvakandis 40. Lumemängud, mis oli vibulaskurite välihooaja viimaseks võistluseks Eestis. Kahe uue rekordiga sai hakkama plokkvibulaskur Mariel Jäätma (Järvakandi Vibuklubi Ilves). Tulemus 1347 silma harjutuses FITA-1 on nii naiste kui ka juunioride Eesti rekordiks.

Naiste sportvibu klassis võttis järjekordse võidu 16-aastane Reena Pärnat 1265 silmaga. Märksa kogenum Eve Kivilo pidi 1256 silmaga leppima teise kohaga. Kolmandaks tuli 1230 silmaga Siret Luik (kõik JVK Ilves). Meeste samas klassis oli konkurents esikohale väga tihe. Lõpuks võitis läti noor talent Janis Amatnieks 1266 silmaga. Sama tulemuse, kuid väiksema arvu kümnetega jäi teisele kohale Jaan Lott (Tartu Vibuklubi). Kolmandaks tuli lätlane Eduards Lapsinš 1257 silmaga.

Plokkvibu naiste klassis võitis 1379 silmaga küll lätlanna Julija Oleksejenko, kuid eestlaste jaoks olulisem oli teiseks tulnud Mariel Jäätma lastud tulemus 1347 silma. Selle tulemusega ületas ta oma emale kuulunud kahe aasta taguse naiste Eesti rekordi 2 silmaga ning enda nimele kuulunud juunioride rekordi 7 silmaga. Kolmanda koha saavutas Piret Luik 1185 silmaga. Meeste plokkvibu klassis võidutses Evert Ressar (Järvamaa Amburite Klubi) 1379 silmaga. Teise koha saavutas lätlane Kaspars Elarts 1325 silmaga ning kolmandaks tuli soomlane Jonne Uusitupa 1321 silmaga.

Naisveteranide arvestuses võitsid E.Kivilo ja J.Oleksejenko ning meeste arvestuses J.Lott ja J.Erkkilä.

Kadettide neidude arvestuses võitis Laura Nurmsalu (Vana-Võidu VK/Viljandi SK), noormeeste arvestuses Mihkel Tomson (Sagittarius) ja Agris Adamberg (Ilves). Noorte arvestuses tulid võitjateks Gätlin Nurk (Vana-Võidu VK/Viljandi SK) ning Kerdo Tornius (Ilves) ja tidettide arvestuses Maris Tetsmann, Rait Mändmets (mõlemad Vana-Võidu VK/Viljandi SK) ning Kristi Ilves (Ilves).

Hooaja viimase välivõistluse saab veel kaasa lasta Lätis, kus 16.oktoobril lastakse harjutust 2*70m ja SET-süsteem.

Allikas: Järvakandi vibuklubi

Setomaalt saa imelihtsält Vinnemaale

Timahava suvõl sõlmit` kuuhtüülepe võimaldas Setomaalõ pikempas aos puhkama tulnu` turistõl muuhulgah ka ütel pääväl Vinnemaal kävvä.

29. juunil sõlmit Verska Sanatooriumih Pihkvä piirkonna` turismibüroosi` ühendävä organisatsiooni Baltiskij Klub`i ja MTÜ Setomaa Turismi (SMT) vahõl kuuhtüülepe. SMT vedosniku Pärnoja Ülle sõnul om sääne kuuhtüülepe väega hää võimalus, kuna tänu sjoole om võimalik viisäd saia` endise kümne päävä asemel kolmõ päävägä.

Verska Sanatooriumi juhataja Saar Vello a rõhut`, õt sõlmit` kuuhtüülepe ole-es lihtsält nii, õt „Hops! Istume maha ja valmis“. „Sjoo om minu ja Küti Leo aastatõ pikunõ asjaaomine,“ selgüt Saar vahtsõ kuuhtüülepe tagamaid, „Ku kiäki ütles, õt sjoo om Pihkva ja Setomaa vahõlinõ lepe, sõs taa om jama.“ Saar selet`, õt taa oll` timä otsus, õt võisi` kõki Setomaa turismiettevõttõid sjoohe leppehe kaasata`. „Piirkonna turismi arendamisõs om sjoo väega olulinõ,“ rõhut` Saar.

Pärnoja sõnul om sääne võimalus mõeld innekõkkõ suurtõlõ turismigruppõlõ, kiä tulõva Setomaalõ pikempas aos. „Ku näütuseh pühapäevl tulõ Setomaalõ kümne vai inämpä inemise grupp, sõs jo riide vai puulpäiv olõs näil võimalus Vinnemaal kävvä,“ selet` Pärnoja. Timä sõnul ole-ei turistõl vaja muud tetä ku üten võtta` pass ja soovitavalt ka viisapilt, sest parhilla ole-ei` kotussõ pääl pildi tegemis võimalust.

Vinnemaal käümises om paikapant kimmäs tiikond, miä sisädals Pärnoja sõnul ni Pihkva kremli ku ka Petseri kloostri kaemist. Samuti om päevÄ sisse planeerit ni söömine ku ka osturetk. Piiriületamine om samuti kõrrald ni, õt piirile antas alati ootejärjekõrrah saismise vältmises ettetiidä määne massin parasjago om saabumah.

Taa jaost, õt selgüst saia kuimuudu sjoo asi üldse nakas vällä nägema käve agusti lõpuh ka edimene proovigrupp vastavat` paketti testmäh. „Sjoo om väega hää iistvõtmine`. Inemise om korduvalt avaldanu` suuvi, õt kas mi saas ka Vinnemaa reise tegemä naada,“ ütel` Põlvah asuva Hottel Pesä juhataja` Lind Lili.

Linnu sõnul ole-ei` a viil ütski grupp Vinnemaal käünü. „Mi` plaani näid reise alates 2011. aastaka maist,“ selet Lind. Timä sõnul sobi-ei näile SMT puult vällä pakut ütepäävne reis. „Mi` reisi omma` kolmõ päävädse, nisõs tegelemi mi viil näide reise kokkopandmisõga.“

Pärnoja selet`, õt hetkel tüütäski SMT erineväte pakette kallal, midä Setomaa turismiettevõttõ saasi` pakku uma kientele. Olgugi, õt paketi ole-ei` viil paigah om Pärnoja sõnul näil grupel. kiä suuva jo parhillä Vinnemaalõ minnä, taa võimalus olõman. Samuti and Pärnoja lootust, õt tulevikuh olõs võimalik valli` ka erineväte marsuute vahõl ning samuti saas ka perekonna säänest teenüst kasuta´.

Autor: Nutovi Mirjam, setomaa.ee

Tartus avatakse filateeliaharulduste näitus

Neljapäeval, 7. oktoobril kell 15 avatakse Tartus ERMi Postimuuseumis (Rüütli 15) näitus „Kavandist proovipoogani“, mis tutvustab Eesti filateelia haruldusi ja näitab, milliseid ideid on kunstnikud paberile visandanud.

Rahvusvahelisele kirjanädalale (3.–10. okt.) ja ülemaailmsele postipäevale (9. oktoober) pühendatud näitus tutvustab rariteetseid margikavandeid ja proovipoognaid. Näitusele on välja pandud valik Felix Laupmaa ja ERMi Postimuuseumi kogudest.

Esmakordselt on laiemal avalikkusel võimalik näha nii suurt valikut Eesti markide saamislugudest. Välja on pandud näiteks Kajaka ja Tallinna silueti markide proovipoognad, Posti Peavalitsuse korraldatud margikavandite võistlustööd (näiteks Viikingilaev, Kangur ja sepp, Aita hädalist jt), markide klišeed aastatest 1918–1940.

„Kavandist proovipoognani“ näitus on avatud 7. oktoobrist 12. detsembrini. Kuraatorid on Helve Schasmin (ERMi Postimuuseumi koguhoidja) ja Ants Linnard (Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees), kujundaja Merike Tamm. ERMi Postimuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum, www.erm.ee

Tsolgo noortekas kutsub homme leiba küpsetama

Tslolgo noortekasse oodatakse huvilisi kolmapäeval, 6. oktoobril kell 16-19 rukkileiba küpsetama, et leivanädala raames leivateoga lähemat tutvust teha. Osalemine kõigil täiesti tasuta.

4.-10. oktoobrini 2010 tähistatakse juba 13. üleriigilist Leivanädalat “Rukkileib meie laual”. Leivanädala raames toimuvad üritused üle kogu Eesti ning paljud neist on suunatud koolilastele ja noortele. Kõigil on võimalus käia tehastes rukkileiva küpsetamist vaatamas ja leivameistrid käivad ise koolides oma tööst rääkimas.

Leivanädala teiste sündmustega saab tutvuda Eesti Leivaliidu kodulehel.

Allikas: MTÜ Kating Noored

Homme avatakse Koiva pärandkultuuriala

Valgamaal avatakse homme, 1. oktoobril kell 12.00 Valga ja Valka maakondasid läbiva Koiva pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis hõlmab kokku 80 km vastvalminud matkaradasid.

Valminud Eesti-Läti ühine pärandkultuuri hooldus- ja hoiuaala kulgeb mööda piirijõge Koivat/Gaujat. Eesti poolel Valga ja Lätis Valka maakonda loodud pärandkultuuri ala hõlmab kolme erineva pikkusega rada. Pikim, 60-kilomeetrine piiriülene jalgrattarada koos 29 erineva huvipunktiga ühendab Valga maakonna Tellingumäe ja Valka maakonna Olinase külasid.

Seitsme huvipunktiga 18-kilomeetrine jalgrattarada algab ja lõpeb Tellingumäe parklas. Samas kohas algab ja kulmineerub ka 2-kilomeetrine, üheksa huvipunktiga rada. Nii riigi- kui eramaid läbivad rajad on tähistatud, objektide juurde on paigaldatud infotahvlid. Radade algus- ja lõpp-punktides ning piiriületuskohas on eesti-, läti- ja ingliskeelsed infobrožüürid.

Valminud hooldus- ja hoiuala rahastas poole miljoni krooniga Euroopa Liit. Kokku on piirkonna pärandkultuuri kaardistamiseks ja eksponeerimiseks 2009.-2010. aastal planeeritud ligi üks miljon eurot, millest 85% katavad Euroopa Liidu vahendid.

Allikas: RMK

Von Krahli Akadeemia 2010: sünd, surm, seks

Just sellist pealkirja kannab Von Krahli Akadeemia 2010, mis seekord toimub koostöös Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 ning Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsiga, kes on sel aastal korraldamas Põhjamaade Kliinilise Seksoloogia Seltsi (www.nacs.eu) 32. aastakonverentsi. Tänu sellele saab 12.-18. oktoobril elu, surma, elusolemise ja seksuaalsuse põhiküsimustele kompetentsemaid vastuseid tipptasemel seksoloogidelt, filosoofidelt ja teadlastelt üle maailma.

Raskete teemade ja kerge meele ühendamine ning vastupidi, on olnud Von Krahli Akadeemia lipukirjaks juba aastast 2003. Uskudes, et teadus, filosoofia ning kunst on eelkõige selle jaoks, et elamist elamisväärsemaks ja kergemaks muuta, võtab seekordne Von Krahli Akadeemia luubi alla inimese seksuaalsuse aastal 2010 ning avab ja analüüsib seda nii teaduse, argipäeva kui ka poeetilise tasandi muutujana. Kartmata rumalaid küsimusi, kuid peljates akadeemilist autismi, saavad kõik soovijad osa loengutest, diskussioonidest, etendustest, filmidest ja näitustest, mis antud temaatikat puudutavad.

Onkoseksoloogia, transgender, väärikas elu lõpp, religioon ja seksuaalsus, intiimsuse erinevad tasandid, puudutus, pornograafiline keha on ainult osa temaatikast, millega Von Krahl soovib tõsta eestlase teadlikkust iga inimese identiteedi lahutamatust tahust – seksuaalsusest. Selle teooriast ja praktikast, ohtudest, ideaalidest, lootustest ning vastutusest.

Esitused ja ettekanded toimuvad Tallinna vanalinnas: Von Krahlis (Rataskaevu 10) ja Eesti Tervishoiu Muuseumis (Lai 30).

Õpetajaid oodatakse mahetoidu infopäevale Tartusse

Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI korraldab 25. oktoobril Tartus kooliõpetajatele infopäeva „Toidutootmine, tervis ja keskkond. Mahepõllumajandus.“, mis pakub õpetajatele võimaluse täiendada oma teadmisi toidutootmisest ja mahetoidust.

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja, mahepõllunduse ja keskkonnakaitse spetsialist Sirli Pehme kõneleb järgmistel teemadel: Millised on kaasaegse toidutootmise probleemid? Kuidas on seotud toit, tervis ja keskkond? Mis on mahetoit? Mille poolest erineb mahetoit tavatoidust? Kuidas on mahetoidu teema kajastatud kooliõpikutes? Millised on võimalused mahetoidu teema õpetamiseks koolides?

Ettevõtmine toimub 25. oktoobril algusega kell 9.45 hotell „Tartu“ konverentsisaalis aadressil: Soola 3, Tartu (II korrus). Osavõtusoovist palutakse õpetajatel teada anda kuni 18. oktoobrini 2010. Infopäev on tasuta, osavõtjate arv piiratud.

Infopäev korraldatakse Grundtvigi täiskasvanuhariduse programmi toel projekti „Science for Consumers“ raames.

Allikas: Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI, www.uganditk.ee

Meediakülast, hirmust ja õhinast

Erkki Peetsalu,
meediakülaelanik

„Ei tea, miks see mees Floridas naise ja neli last maha lasi?“ „Ei tea, miks naabrimemm juba nii kauaks metsa jääb?“ Mõlemad päevakajalised küsimused sisaldavad paraja annuse uudishimu ja hirmu, samuti kaastunnet ja soovi aidata. Kumb küsimus on olulisem – üheselt ei saagi vastata, sõltub vaatenurgast.

Elame globaalses meediakülas, kus igal hetkel tunneb keegi kusagil hirmu. Ärkame koos jahmatavate uudistega lõunapoolkeralt ja uinume põhjapoolkera kõige veidramate juhtumiste saatel. Üleilmainfo ronib sisse uksest ja aknast, kodukandi sõnumitele jääb üha vähem ruumi. Vähemalt igapäevasele praktilisele infole, mis ei ehmata ega jahmata. Seda eelkõige kommertsmeedias, mis enamiku inimeste tähelepanu oma lõa otsas hoiab. Mida siis teha, et kodukandi eluline info ka oma väljundi leiaks? Loe edasi: Meediakülast, hirmust ja õhinast

Prügüveo hind Setomaal nõsi` pää kolm kõrda

Prügüvedäjä` manipuleerivä hangõtõ võitmises hankõtingimustõga, miä lupa väikomajapidäjatelt pää 30 kõrda korgõmpat hindä küssü kui näilt, kiä tekütasõ` inämp prügü. Samah om a omavaltsusõ säänsete manöörvite iih jõuetu, sest kõk om JOKK.

Päält taad ku Jõgeva Elamu ütel` prügüveovedämise teenüse üles, kuult` vällä vahtsõnõ konkruss, miä võitjas sai AS Veolia Keskkonnateenused. Verska valla majandusnõnuniku Raudkepp Einari sõnul võtt` konkursist osa ka Ragn-Sells AS, kiä küsse väikote konteinerite tühendämise iist vähemp rahha ku Veolia. Lõppkokkuvõtteh tei Veolia siiski parempa pakkumisõ`, miä tähendas taad õt konteineritele, midä om Setomaal kõgõ inämp, määras tä korgõ hinnä ja konteineritele, midä Setomaal pääaigu ole-eiki, viiäs pool mudo är`.

„Mu käest küsüt` viil, õt kas nää` võiva tõisi konteinerite arvõlt tõiste konteinerite hindu madalampas tetä,“ tunnsit` Raudkepp. Ni ole-ei lugõjal vaja uma silmä nägemiseh kahelda ku hinnätabelist om nätä, õt 3500 liitrise konteineri tühendämine mass 50 krooni, ent 140 liitrise konteineri tühendämine mass` 60 krooni. Raudkeppi sõnul om a 3500 liitriseid konteinereid Verska vallah õnnõ kolm tükkü ja mano näid inämp toodeta-ai`.

Kuna Setomaal om hajaasustus piirkond ning inämüs eräomandih olõvaist prügümahutitõst omma` 140-370 liitrise`, sõs võisi` olõta, õt teenust piäsi pakma tuu firmä, kiä küsü` näide mahutite tühendämise iis kõ`õnõ madalampat hindä. Raudkeppi sõnul käü a võitja välläselgütamine punktesüsteemi alusel. Väikompa konteineri andva üte osa punktõ ja suurempa tõõsõ osa. „Tuu jaost, õt konkurss võita tetäs suurilõ konteineritõlõ väiko pakkumisõ`,“ ütel` Raudkepp. Loe edasi: Prügüveo hind Setomaal nõsi` pää kolm kõrda

Tõrva võõrustab noori norrakaid

Tõrvas toimub 28. septembrist kuni 3. oktoobrini rahvusvaheline noorte projektikohtumine, kus osalevad Hemsedali Muusika- ja Kultuurikooli noored Norra Kuningriigist ja Tõrva linna noored, kes esindavad Tõrva Laulustuudiot, Tõrva Muusikakooli ja Tantsustuudiot Lys.

Nädala jooksul toimuvad Tõrvas erinevad õpitoad, kus mõlema riigi noored õpivad eesti laule, tantse ja pillimänge. Samuti antakse noorte osavõtul 1. oktoobril algusega kell 18.00 Tõrva Gümnaasiumi aulas pidulik kontsert.

Lisaks töötubadele toimuvad ka mitmed ekskursioonid, mille raames külastatakse Tallinna ja Tartu linnasid ja osaletakse Estonia kontserdisaalis tütarlastekoori Ellerhein kontserdil ja Vanemuise kontserdisaalis toimuval Laulukarusselli lõppkontserdil.

Tõrva linna noored külastavad Hemsedali kevadisel koolivaheajal, kus õpitakse traditsioonilisi norra tantse, laule ja pille ning antakse ka ühiskontsert.

Norra lõunaosas asuv Hemsedal on Tõrva linna sõprusvald aastast 2007. Hemsedali vallas elab 2000 inimest ja on üks riigi populaarseimaid mäesuusakeskusi.

Projekti on rahastatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu „Nordplus“ programmi vahenditest.

Allikas: Tõrva linnavalitsus

Lehepillerkaar Hiiumaal Ristnas

Ristna looduskeskus Hiiumaal ootab laupäeval, 2. oktoobril kõiki väikeseid ja suuri pillerkaaritama sügisese looduse keskele – et koos nautida sügise värvirikkust, kuniks seda veel jätkub.

Päeva teemaks puulehed. Jutuks tuleb, mis puulehtedest edasi saab, kas neid võiks kuidagi kasutada ja kellel neist kasu on. Huvilised saavad proovida „lehekasukat“ ja osavnäpud meisterdada lehekübarat. Lastele lehepildi töötuba ja kõigile võimalus panna proovile nii teadmised kui osavus. Lehepillerkaar kestab 12.00-15.00.

Ristna looduskeskus asub Kõpu-Ristna tee ääres, Kõpust 8 km Ristna poole. Looduskeskuse ees on Metsavahi bussipeatus.

Allikas: RMK

Võrumaal korraldatakse ettevõtlusnädal

Järgmisel nädalal korraldatakse Võrumaal ettevõtlusnädal “Märka võimalust!”, mille raames toimub palju ettevõtmisi nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele eri paigus üle maakonna.

4.-8. oktoobrini peetav Võrumaa ettevõtlusnädal saab hoo sisse 4. oktoobril Mõisa Aidas, kus toimub avaõhtu majandusteadlase ning Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse Instituudi direktori Andres Arrakuga teemal „Ettevõtlus päästab Eesti mõõnast välja?!“. 5. jätkub tegevus Võrumaa Kutsehariduskeskuses Väimales, 6. aoktoobril Võru kultuurimajas Kannel.

Ettevõtlusnädala täpsem info ja programm aadressil http://www.vaa.ee/index.php?page=7&id=47

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Metsamajandamise praktiline väliseminar Lahemaal

Lahemaa Rahvuspargi looduskeskuses ning Lahemaa metsades toimub laupäeval, 2. oktoobril algusega kell 12.00 praktiline väliseminar, mille teemaks „Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine“.

Väliseminar jaguneb kahte ossa: esimene osa on loengu formaadis ning toimub Lahemaa Rahvuspargi looduskeskuses Palmses, mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.

Seminari teine osa viiakse läbi Lahemaa metsades, kus on reaalsete näidete varal võimalik oma teadmisi kinnistada ning saada kasulikke näpunäiteid. Seminari läbiviijaks on Ants Animägi.

Väliseminaril osalejatele väljub buss Rakverest Aqva Veekeskuse parklast laupäeval, 2. oktoobril kell 11.15. Pärast väliseminari lõppu läheb buss Rakvere tagasi. Oodatud on kõik huvilised, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Väliseminari pikkuseks on orienteeruvalt 3 tundi. Kaasa oma leivakott ja jook.

Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtute ja väliseminari korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kuulajatele tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: Kerli Kõue, Keskkonnaamet, tel 53047344, e-post kerli.koue@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Obinitsas tuleb saviehituse koolitus

Sel reedel, 1. oktoobril toimub Obinitsa Külakeskuses Seto Käsitüü Kogo ja Vanaajamaja ning Piiriveere Liidri korraldatav koolitus “Saviehitised. Savi kasutamise võimalused”.

Ettekannetega esinevad Margus Palolill (MTÜ Vanaajamaja), Knut Klais (MTÜ Savikodu) ja Marko Kikas (OÜ Saviukumaja). Teemadeks Eesti savi ehitusmaterjalina, kergsavihoonete/seinte ehitamine ja savihoonete korrastamine praktikas. Ettekannetele järgneb väljasõit Tobrovasse, vaatama Luikjärve talu suvel korrastatud saviseinu.

Koolitus korraldatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil. Koolituse osalustasu 100 krooni (sisaldab kerget einet). Registreerimine 29. septembrini e-posti aadressil kogo@setomaa.ee või telefonil 56 200 076.

Lisainfo: MTÜ Seto Käsitüü Kogo, www.kogo.ee

Narvas jätkub elektroonika ja ohtlike jäätmete kogumine

Täna jätkub Narvas projekti „Elektroonikaromu ja ohtlike jäätmete kogumisring aiandusühistutes“ IV etapp. Projekti raames avaneb aiandusühistute liikmetel võimalus tasuta üle anda kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja elektroonikaromud selleks ettenähtud peatuskohtades.

Elektroonikaromu ja ohtlike jäätmete vastuvõtt toimub järgmise ajakava järgi: http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/uudised/page:2998

Allikas: Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet

Rannarahvas pidas Viimsis esimest ubinapäeva

Rannarahvas lisas vanarahvakalendrisse ühe toreda tähtpäeva – ubinapäeva, mida peeti eile Viimsi vabaõhumuuseumis esimest korda. Ubinapäeva on plaan hakata tähistama igal aastal septembrikuu viimasel laupäeval.

Esimese ubinapäeva üheks naelaks oli Hiiumaalt kohale veerenud iseliikuv suur mahlapress, mis on täiesti ainulaadne mahlapress kogu Eestis. Inimesed, kel on küll õunad, aga mahlapressimise võimalused puuduvad, said tulla kohale oma õuntega ja kohapeal pressida nendest väikse teenustasu eest valmis mahla. Kodus jäi üle vaid mahl kuumutada ja pudelisse panna.

Lisaks toimus õunakoorimise võistlus vanaemadele, õunapiruka küpsetamise võistlus, ideevõistlus lastele, õunapuude lõikamise koolitus ja palju muud toredat.

Allikas: Rannarahva Muuseum

Paides avas uksed ajakeskus Wittenstein

Eile avati Paide Vallitorni ehitatud ajakeskus Wittenstein. Torni paigaldatud lift, mis täidab ajamasina rolli, viib inimesed kiviaega ja toob nad tänapäeva tagasi. Laupäeval Paide vallimäel alanud muinasaja festival “Aegade tuuled” jätkub ka täna.

Paide linna 719. sünnipäeva ning Paide vallimäel avatud ajakeskuse Wittenstein pidustused said alguse laupäeval kell 12.00 Paide vallimäel ning kestsid läbi kogu päeva, kulmineerudes õhtul Paide vallimäel esietendunud vabaõhuetendusega „Lauluväe rahvas“.

Muinasaega käsitleva festivali „Aegade tuuled“ tegevused jätkuvad Paide vallimäel pühapäeval kell 10, mil algab nii arheoloog Ain Mäesalu juhendamisel toimuv kiviheitemasina valmistamine kui ka näiteks rauamaagist rauasulatamise eksperiment, mille viib läbi arheoloog Jüri Peets.

Läbi kogu festivali loovad läbi erinevate tegevuste muinasaja hõngu aga kiviaja laagrist ning viikingite külast pärit inimesed ning käsitöölised kes meisterdavad ning kauplevad eheda käsitööga. Näha saab veel muistsete relvade ning sõjapidamisviiside demonstratsioone, kuulata loenguid muinasaja eluolust ning kuulata ja osaleda keskaja muusika õppetubades, mida viivad läbi vanamuusikaansambli Rondellus muusikud.

Nii laupäevase kui pühapäevase festivalipäeva kulminatsiooniks on laulu väe igikestvusest ning selle rollist rahvaste kujunemisel rääkiv vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas,“ mis etendub mõlemal päeval kell 18.00.

Täpsem info: www.wittenstein.ee

Allikas: jarva.ee

Vaata klippi:

Hiiumaa kõrtsmik testib naturaalmajandust

Juba poolest augustist peale on Hiiumaa söögikohtade seis nutune. Paljud panevad uksed mai keskpaigani kinni, mõnel õnnestub talveaeg kuidagiviisi vireledes üle elada. Priiankru peremees Tarvo Nõmm loodab ettevõttel hinge sees hoida ühe Iiri pubi eeskujul kaupa kauba vastu vahetades, kirjutab Hiiu Nädal.

Priiankru kõrtsmik — Foto: Urmas Lauri, Hiiu Leht

Iirimaal on mustmiljon pubi ning ilmselt on paljud neist praeguse kriisi ajal uksed sulgenud. Rahapuudus on ju kõikjal kriisist räsitud maades. “Leidsin internetis ringi kolades, et üks pubipidaja üritab seal omamoodi naturaalmajandust juurutades ellu jääda,” räägib Tarvo Nõmm. Heal ideel tuleb sabast kinni haarata ja nii otsustas Nõmm, et proovib talvisel Hiiumaal kartuli ja küttepuud ringlusse meelitada.

Idee ise on imelihtne. Joogi- või söögihimuline haarab rahakoti asemel kaenlasse halupundi või kartulikessi ning tuleb sellega Priiankrusse. “Mul on palju õlut, keegi on aga hädas, et kartulisalv ajab üle,” arutab Tarvo Nõmm. “Kartul sulle, õlu mulle, puupunt mulle, lambapraad sulle,” parafraseerib muusikunagi tuntud Nõmm üht Kuldse Trio kunagist menulaulu.

Allikas: hiiunadal.saartehaal.ee