Autor: Erkki Peetsalu

Tallinna noorte infokeskus kutsub seminarile

29. novembril algusega kell 18.00 toimub Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses (Suur-Ameerika 35) seminar „Sõltuvus kui toimetuleku meetod“.

Seminaril keskendutakse noore arengule, teda ümbritsevate inimeste ning maailma tähtsusele ning kuidas see kõik noort mõjutab. Samuti räägitakse sellest, kuidas võib traumaatiline sündmus, mis kõrvaltvaatajale võib tunduda tühine, noort mõjutada, mille tulemuseks on langemine erinevate sõltuvuste küüsi. Selleks muutjaks ei ole tihti mitte füüsiline, vaid psüühiline trauma, mis võib näiteks olla tingitud koolikiusamisest, õnnetusjuhtumitest, vanemate lahkuminekust, lähedase kaotusest või muust sellisest. Seminari viib läbi Erik Rüütel.

Seminarist osavõtt on tasuta, kuid osalemiseks tuleb end registreerida hiljemalt 28. novembriks e-maili aadressil janne@taninfo.ee.

Tallinna noorte infokeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse allasutus, mille eesmärk on koguda, vahendada ja levitada noorteinfot Tallinnas. Sihtrühma moodustavad peamiselt 7 kuni 26aastased noored.

Allikas: Tallinna noorte infokeskus I Tallinna Noorsootöö Keskus

Tammuri talu peremees sai kätte presidendi auhinna

Tammuri talu peremees Erki Saar. Foto: Monika Otrokova
19. augustil tunnustas kodukaunistamise konkursi patroon, president Toomas Hendrik Ilves Haapsalus konkursi „Eesti kaunis kodu 2012” võitjaid. Tunnustuse osaliseks saanud Tammuri talu peremees Erki Saar sai presidendi auhinna kodutalus kätte. Auhinna ja Otepää valla meene andis üle Otepää vallavanem Merlin Müür.

Tammuri talu Otepää vallas Mäha külas kuulub nn põlistalude hulka, seda pole tükeldatud ega jaotatud uusmaasaajatele. Taluhoone on sellise suurusega siin alates 1877.aastast, enne seda olnud siin veidi väiksem maja. Seega peaks hoone vanus olema 150-160 aastat. 1909 ostis Tammuri talu Jaan Kenk, makstes selle eest 1500 tsaarivene kuldrubla.1928 võttis Jaan tallu uue sulase, oma vennapoja Eduard Ilvese, kes on praeguse taluperemehe Erki Saare vanaisa. Erki Saar on Tammuri talu peremees aastast 2000. Aastast 2006 elab ta täielikult selles talus ja tunneb, et on viimaks jõudnud koju peale pikka rännakut. Tammuri talus tegutseb üle Eesti tuntud restoran.

Tammuri talurestoran saavutas sellel aastal Eesti parimate söögikohtade edetabelis 19. koha, olles ainuke juba neljandat aastat järjest edetabelis figureeriv Valgamaa restoran. Parima söögikoha valisid välja restoranide töötajad ja toiduajakirjanikud, samuti toidublogijad nii Eestist kui ka välismaalt. Hindamisse olid kaasatud ka Soome, Rootsi ja Venemaa nimekad oma ala asjatundjad.

Lisaks Tammuri talule pälvis kodukaunistamisalase üleriigilise tunnustuse ka Tehvandi Spordikeskus ja Palupera vald.

Allikas: Otepää Vallavalitsus

Eestlased tutvustavad end Helsingi mardilaadal

Sel nädalavahetusel, 24.-25. novembril, peetakse Soomes Helsingi Kaapelitehdas kultuurikeskuses juba 29. korda iga-aastast Mardilaata, kus tutvustatakse peamiselt Eesti kultuuri, käsitööd, toitu ning turismivaldkonda ja Eestis puhkamise võimalusi. Mardilaat on soome-eesti kultuurisuhteid edendava Tuglase Seltsi igasügisene suursündmus juba aastast 1983.

Messi turismialal tutvustavad Lõuna-Eestit ühiselt SA Lõuna-Eesti Turism ja MTÜ Peipsimaa Turism. Organisatsioonidest ja ettevõtjatest esindavad Lõuna-Eestit veel SA Tartumaa Turism, Kubija Hotell-loodusspaa, Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus, Tartu Ülikool, Eesti Maanteemuuseum, Pühajärve Spa & Puhkekeskus, Tartu Loomemajanduskeskus, Luke Farmimeierei ja paljud teised.

Kogupereüritusel, kuhu oodatakse üle 15 000 külastaja, tutvustavad Eestit kui turismimaad, eesti toitu ja käsitööd, eesti kunsti ja kultuuri peaaegu 150 esinejat ning üle 160 eksponendi. Seekordse Mardilaada teemaregiooniks on Haapsalu ja Läänemaa. Mardilaada külastaja saab nautida põnevat Läänemaa kultuuriprogrammi, tutvuda kogu Eestit hõlmava turismialaga ja teha meeldivaid oste käsitöö- ning toiduainete alal. Kõik üritused on tasuta! Lisainfo Mardilaada kohta aadressil: http://www.martinmarkkinat.fi/.

Allikas: SA Lõuna-Eesti Turism

“Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts

Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur (vasakul) ja Olympic-Online’i juht Priit Pajumaa. Foto: Rosma Haridusselts
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja Olympic-Online’i poolt välja antava “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis waldorfpedagoogikat väärtustav MTÜ Rosma Haridusselts. Stipendium aitab Põlvamaal asuvat ainulaadset lasteaeda ja kooli opereerival haridusseltsil oma tegevust laiendada ning luua juurde kümme uut lasteaiakohta.

“Tegusa Eesti” stipendiumi asutas Olympic-Online koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga 2012. aasta suvel, eesmärgiga panustada Eesti ühiskonna arengusse ning toetada uut tüüpi majandusmudelit – sotsiaalset ettevõtlust. Stipendiumeid antakse juba tegutsevatele algatustele, milles žürii näeb tugevat potentsiaali edasiseks arenguks.

Olympic-Online kasiinooperatsioonide juht Priit Pajumaa ütles žürii valikut kommenteerides, et Rosma Haridusseltsi kogemustepagas ja saavutused on märkimisväärsed. “Tegemist on väga nõutud haridusteenusega – lasteaia ukse taga on soovijate järjekord ning igal aastal kolib paar perekonda mujalt Eestist sinna kanti elama just selleks, et tuua oma laps Rosma lasteaeda või kooli. Olukorras, kus maapiirkondadest valdavalt ära kolitakse, on see oluline saavutus,” märkis Pajumaa. Ta lisas, et kuna Rosma Haridusseltsil on olemas selge arenguvisioon, otsustatigi seltsi toetada.

MTÜ Rosma Haridusselts suunab saadud toetuse uute lasteaia- ja töökohtade loomisesse, et hoogustada veelgi kohalikku arengut ning muuta waldorfpedagoogiline alusharidus Kagu-Eestis kättesaadavamaks enamate perede lastele.

Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur ütles, et sotsiaalse ettevõtluse stipendiumil on laiem tähendus. “Kuna nõudlus waldorflasteaia teenuse järele kasvab, plaanime kodanikualgatuse korras tegutsevat lasteaeda laiendada ja stipendium annab meile selleks olulise toe. Kuid veelgi olulisem – tänu sellele saame näidata, et Eesti hariduskorralduses on võimalik positiivseid muutusi ellu viia koos tegutsedes, kaasates lisaks vanematele ja omavalitsustele ka ettevõtteid ning äriorganisatsioone,“ lausus Länkur. Loe edasi: “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts

Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Hetk mahekonverentsilt Tartus. Foto: Elen Peetsmann
Eelmisel neljapäeval Tartus toimunud konverentsi „Mahepõllumajanduse arengusuunad – teaduselt mahepõllumajandusele“ osalejad näevad vajadust kiirendada innovatsiooni mahesektoris. Sellise sõnumi edastas mahetootjatele ja teadlastele konverentsil pealoengu pidanud dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist.

„Põllumajandus, mis sõltub taastumatutest energiamahukatest ressurssidest, ei saa praegusel kujul jätkuda. Ka tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, toitained tuleb suunata ringlusesse ning vähenema peab sõltuvus välistest sisenditest,“ ütles dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL. „Et mahepõllumajandus saaks peavoolusuunaks, on vaja võrreldes tänasega oluliselt kiirendada innovatsiooni: nt efektiivsete biokontrolli meetodite arendamine kahjurite ja haiguste vastu võitlemisel, mahetootmisesse sobivate sortide aretamine saagikuse tõstmiseks jpm.“ Loe edasi: Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

75 000 võro keele mõistjat

Kuuba Rainer,
Võro instituudi direktri

Vahtsõ keeleuurmisõ näütäse, et võro keele mõistmisõ kirja pandnu inemise mõistva kõnõlda, lugõmisõ-kirotamisõga om rassõmb. Tinava sügüse saimi edimäst kõrda teedä, ku pall’o sõs om Eestin võro ja seto keele mõistjit. Minevä aasta lõpu saisuga elli Eestin jämmelt võttõn 75 000 võro keele ja 12 500 seto keele mõistjat.

Statistigaammõdi avaldõt rahvalugõmisõ-teedüs ütles külh mõnõsaa inemise jago veidemb, a näile tulõ mano arvada ka vinne ja läti imäkeelega võro ja seto keele mõistja. Säändsit eläs mi kandin jo ütsjago. Mõnõ mõistva võro vai seto kiilt eski eesti keelest parõmbalõ, a rahva ülelugõmisõ meetodi perrä näide käest seod murdõkeele küsümüst küstä es joht.

Nii et Eestin om 75 000 võro keele ja 12 500 seto keele mõistjat. Lisas ligi 10 000 mulgi ja 1300 kihnu keele mõistjat, ja tõisi viil. Kokko andsõva inämb ku 130 000 inemist rahva ülelugõmisõl teedä, et mõistva mõnd Eesti paikkundlikku kiilt vai murrõt.

Et rahva ülelugõmisõl kor’ati teedüst ka inemiisi sünnü- ja elokotussõ, niisamatõ vannusõ ja muu kotsilõ, sõs om seo uuringu perrä võimalik teedä saia, kon võro ja seto keele mõistja eläse, ku pall’o näist omma Lõuna-Eestist är kolinu, kuimuudu jagonõsõ keelemõistja vannusõ perrä ja pall’o muud. Statistigaammõt om lubanu, et säändse täpsä andmõ saias kokko tulõva aastaga edimädse poolõ seen.

Võro keele mõistjidõ suurõ arvu kotsilõ om joba mõni nimmanu, et ega periselt naid keelemõistjit nii pall’o joht olõ õi, et ütsjago inemiisi omma nigunii seod hindä kotsilõ võlssnu.

Ma olõ sõs pallõlnu kahtlõjil seletä, et kihnu ja seto keelest om Eestin jo niisama pall’o juttu olnu ku võro keelest, mille olõ õi sis kümne tuhandõ inemise hinnäst kihnu vai seto keele mõistjas võlssnu? Olõ õi ma vastussit saanu. Et hinnäst rahvalugõmisõ aigu keelemõistjas kirja pandnu inemine õks mõist seod kiilt, tuu kotsilõ and kimmüst üts vahtsõnõ uurmistüü. Loe edasi: 75 000 võro keele mõistjat

Tõsõ ilma nägejä

Mõttusõ Kalev näge sändsit asjo, midä egäüts näe-i. Foto: Uma Leht
Egä aasta hingipääväl ots Varstu valla Mõtstaga külä miis Mõttusõ Kalev (59) rehe alt vällä vana kündle ja pand palama: kaonulõ imäle, sõsaralõ, vanatädile… «Kül nä üleväst nägevä,» ütles miis kimmäle: uma inemise omma tälle tõsõst ilmast teedä andnu, et nä iks kuigimuudu olõman omma.

Kalev eläs ütsindä uma vanatädi talon – ehit’ majast pistü jäänü korsnajala ümbre hindäle väiku tarõkõsõ. Sugulaisi trehväs tä harva, häid sõpru olõ-i ja naist kah mitte: noorõ-iä armuluu hallus lõpp sekä seoniaoni. Seltsis om pinikene, telekas ja sorga, kiä tarõ pääl kõvva madistasõ.

Külärahvas kõnõlõs, et Kalev om tsipakõsõ esimuudu miis. Tä näge sändsit asjo, midä egäüts näe-i. «Ma ei olõ pall’u asju tihanu kõnõlda – et peetäs ullis, – a imäga kõnõli neli-viis aastat pääle timä surma,» seletäs Kalev. 84aastadsõs elänü imä Meeta oll’ eloaol kangõ naistõrahvas, kiä katõssa last piaaigu ütsindä (joodikust mehest olõ-s suurt api) üles kasvat’ ja kõvastõ kõrda nõudsõ.

Tõsõst ilmastki jagi imä päämidselt oppust. «Ütel’ iks, et är tuud tekku ja är tuud tekku!» kõnõlõs Kalev. Ku imä är kuuli, sis havvakaibja kaibsõ havva tsipakõsõ liuhka. «Imä ütel’, et täl om halv, ku pää allapoolõ om, a ma ütli, et hauda iks inämb valla ei kaiva kiäki!» seletäs Kalev.

Imä – Kalevi kõgõ parõmb sõbõr – om mitu kõrda unõn teedä andnu, et poig saa perändüse. «Seoniaoni ooda – olõ-i määnestki mõtõtki, kost tuu või tulla!» muhelõs miis – seod ettekuulutust tä väega tõsitsõlt võta-i. Loe edasi: Tõsõ ilma nägejä

Enn Kasak kõneleb teadusest kui rumalast religioonist

Neljapäeval, 15. novembril kell 18 toimub Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses jutuõhtu teemal “Tark teadus kui rumal religioon””. Kõnelema tuleb teadusfilosoof Enn Kasak. Kõik huvilised on oodatud kaasa mõtlema ja vestlema. Keskuse aadress: Lossi 3-134, Tartu.

Lisainfo: Triin Iva, tel 7375422 või triin.iva@ut.ee

Eestlaste 54 päevasest reisist Euraasia kaugeimasse tippu

Kirja-, foto- ja rännumees Marko Kaldur tuleb Setomaa tippu rääkima 2012 aasta muljeid rännust Siberi tippu. Kokku 26 000 kilomeetrit, esimeste eestlastena läbiti trass `110`, samuti täispikkuses BAM-i magistraalraudtee autodega, rasketes oludes tuldi toime 54 päeva.

Kuidas kulges maasturitega sõit Venemaa avarustes, kohtumisest eestlaste külas Ülem-Suetukis ja restoranis Starõi Tallinn, milliseid tundeid ja mõtteid tekitas kurikuulsa Surmatee ehk Kontide tee läbimine. Põnevast suvest näha huvitavaid pilte ning lisaks veel, kuidas möödus reisiseltskonna jaanipäev Siberi eestlastega Kasekülas saab kuulda kohtumisel Meremäe vallamaja saalis 16. novembril kell 19.00.

Lisainfo: Pille Malkov, Meremäe valla arendusnõunik, tel 5298643

Terve Pere Kool kutsub kolmapäeval Võrru loengule

Terve Pere Kooli tund Võrus. Foto: erakogu
Võrus jätkub Terve Pere Kooli loengusari kolmapäeval, 7. novembril kell 17.30-19.00 Võrus Lembitu tn 2 (II korrusel Võru Loovuskooli ruumides). Seekordne teema on “Lapsepõlve võimalikkus ja vajalikkus”.

Vaatluse all on:
– Lapsele sobiv meelelahutus. Kui palju elamusi on piisav?
– TV, arvuti jm meelelehutajad.
– Nädalavahetus perega. Kuidas lapsega koos puhata?

Lektoriks kogenud waldorfkasvataja, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu, kes pälvinud tiitli Põlvamaa aasta õpetaja 2012.
Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 eurot).

Kodanikualgatuse korras loodud Terve Pere Koolis otsime ja jagame innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Lisainfo:
Pille Sõrmus, e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu, e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819

Tartus esietendub draamalavastus „Musta pori näkku“

Laupäeval, 10. novembril kell 19 esietendub Vanemuise suures majas Mihkel Raua romaanil baseeruv draamalavastus „Musta pori näkku“. Täpsem žanrimääratlus on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses.

Teksti on dramatiseerinud ja lavastanud Andres Noormets (Pärnu „Endla“), kunstnik on Maarja Meeru, videokujundaja Taavi Varm ning valguskunstnik Margus Vaigur (Pärnu „Endla“). Muusikalise kujunduse on loonud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Lavale astuvad Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ja Marianne Kütt.

„“Musta pori näkku“ on lõks-tüüpi raamat, mis pigem varjab kui näitab oma sisemisi hoovusi. Sellesse lõksu on päris lihtne kinni kukkuda ja pärast nina vingutada, et küll on ropp. Jah, pealispindselt vaadates on ropp küll, aga tihti on selline väliskest pandud just kõige haavatavamaid kohti kaitsma. Minu jaoks on see tajumus elusolemise mitmeplaanilisusest. See romaan on äärmiselt mitteteatripärane ja just see mind käivitaski. On suur väljakutse teha midagi, mida justkui teha ei saa,“ rääkis lavastaja Andres Noormets.

*Seletuseks sõnale mokumentaalne – mokumentaarium ehk libadokumentaal (inglise keeles mockumentary) koosneb sõnadest pilkama /mock/ ja dokumentaal /documentary/. “Mokumentaalsus” märgib meediavormi, kus dokumentaalsuse muljet jättes räägitakse asjadest looval ja täiesti mittedokumentaalsel moel.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Tule Eesti Rohelise Liikumise vabatahtlikuks

Kui tasakaal on ohus, ei piisa lugupidamisest eluringi vastu – väärtusliku alalhoidmiseks tuleb seda teadlikult kaitsta. Eesti Roheline Liikumine (ERL) on keskkonnakaitseorganisatsioon, mis tegeleb säästva ja vastutustundliku eluviisi kampaaniatega ning osaleb keskkonnapoliitikate kujundamises. Koos meiega ehitad maailma, kus on hea elada saagimata Maailmapuu oksa, millel ühiselt istume.

ERL otsib uusi inimesi ja koos nendega värskeid ideid, mida üheskoos ellu viia. Samuti soovime elavdada suhteid oma liikmete ja avalikkusega. Selleks ootame oma meeskonda:

1) toimetajaid, kes kajastavad meie üritusi sõnas ja pildis (artiklid, fotod, video) ning uuendavad kodulehte: tore, kui Sul on eelnev kogemus tekstitoimetamise, väljaannete sisuhalduse, veebiarenduse, fotograafia või graafilise kujundamisega, aga pole ka lugu, kui tahad selles vallas kätt harjutada – peamine, et soovid teha meeskonnatööd

2) vabatahtlike koordinaatoreid, kes oleksid esmaseks kontaktiks uute vabatahtlike jaoks ning aitaksid neil leida endale meelepärase rolli organisatsioonis; kasuks tuleb eelnev töökogemus vabatahtlike või personaliga, aga peamine on suhtlusrõõm ja loomupärane oskus tulla toime inimestega

3) aktiviste, kes soovivad osaleda mõnes juba käimasolevas projektis või ehk hakata ise mõne uue tegevussuuna eestvedajaks: kui näed keskkonnaprobleemi ja sul on olemas tahe ja idee selle lahendamiseks, aitame sul kokku panna meeskonna ja kui asi hakkab kuju võtma, siis ka otsime vajalikke ressursse idee teostamiseks

Miks tulla? Oleme paindlikud: saad valida omale meelepärase rolli ja võtta omale jõukohaseid ülesandeid. Omalt poolt pakume toetavat meeskonda, vajalikke koolitusi ja töövahendeid. Lisaks saad laiendada silmaringi keskkonnateemadel, vahvaid kogemusi, uusi tutvusi ja kontakte ning saad olla osaline organisatsiooni kuvandi kujundamisel. Kes teab, võibolla saab sinust meie järgmine projektijuht…

Kui soovid ennast registreerida või siis lihtsalt rohkem infot saada, võta meiega ühendust. Eesti Rohelise Liikumise koduleht asub aadressil www.roheline.ee.

Info: Maris Aleksašin, e-post maris@roheline.ee, tel 55601343

Haanimaal tulekul lõõtsa- ja regilaulutuba

Anu Taul
Pühapäeval, 4. novembril kell 16.00 toimub Haanimaal Mäe-Suhka külas Suhka turismitalus regilaulutuba, kus laule võtab eest Anu Taul.

Anu Taul on enda kohta öelnud, et Viljandi Kultuuriakadeemias süvenes ta põhjalikumalt regilauludesse ning tema ees avanes hämmastav maailm, mis enne oli vaid põgusalt tunnetatav: “Esivanemate arhailine nägemus ilmast on saanud aluseks suurele osale minu hilisemast loomingust. See on maailmatunnetus, mis käib kaasas minu inimesks olemisega. Viljandis õppides rahvamuusikat ja meie esivanemate kultuuri, oli sammuke minu terviklikuks saamise poole tervikus ja lapsepõlvest ulatuvad niidiotsad said ühendatud. Üle kõige siin ilmas armastan laulda. Minu repertuaarist võib leida nii vanade regilaulude kui rahvalauludest inspireeritud oma laulude kõrval ka muuilma rahvaste laule, romantilisi bossanova rütmis kui ka jazzihõngulisi laule.”

Haanja Rahvamajas on plaanis ka lõõtsatuba, mida juhendab Tarmo Noormaa:
4. novembril, pühapäeval, kell 12
10. novembril, laupäeval, kell 12
18. novembril, pühapäeval, kell 12

Nii lõõtsa- kui regilaulutuba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa Leader, Võrumaa Partnerluskogu ja Haanja vald.

Lisainfo: ivirausi@gmail.com

Lapsevanemaid kutsutakse Rosmale koolitusele

Rosma koolipere ootab koolitusele nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi osalema lapsevanemate ja õpetajate ühiskoolituse sarjas, mis jätkub sel laupäeval, 3. novembril kell 10.00-17.00, kui keskendutakse teemale “Tänapäeva väljakutsed”.

Koolituse toimumisekohaks on Põlva külje all tegutsev Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal, päeva teemad jagunevad järgmiselt:
• Rütm mängus ja liikumises / Marika Nurmsalu, õpetaja
• Laste elamused tänapäeval. Konkurents, TV. Lapsepõlve võimalikkus ja vajalikkus / Heli Kudu, lasteaia õpetaja
• Elujõudude tugevdamine, õppeainete proportsioonid, 3-päevane aine õpetamise rütm (öö sissetoomine), “vastuvoolu ujumine” / Külli Volmer, õpetaja
• Kogemuslikud grupitööd. Praktiline vormijoonistus.

Koolituspäeval vaatleme esimeses osas tänases ühiskonnas ja inimestes elavaid harjumusi, üldist elukorraldust, meelelahutust ja väljakujunenud mõttemalle lapse arendamisest ning võrdleme waldorfpedagoogika põhimõtete ja antroposoofiliste arstide seisukohtadega. Kutsume vanemaid osalema ja kaasa mõtlema, mis on igaühe enda seisukoht neis küsimustes ja mis tegelikult toetab lapse ning ka vanema enda arengut ühiskonnas toimivaks ja hingelisest tasakaalukaks inimeseks kasvamisel.

Lapsele parimat soovides on hea ennast kurssi viia lasteaia ja kooli toimimise põhimõtetega. Teises osas tutvustame õppimise protsessi tagamaid. Praktiliselt tegeleme vormijoonistusega, ainult waldofkoolides oleva õppeainega. Päev algab liikumisega, kus saame oma kooskõla kehaga rõõmsalt proovile panna. Loe edasi: Lapsevanemaid kutsutakse Rosmale koolitusele

Võrus esietendub Leino Rei tükk “Üürnikud”

Võru Linnateatris esietendub 10. novembril Leino Rei kirjutatud ja lavastatud näidend “Üürnikud”, mis jutustab elulise loo noorte ja vanade, isade ja poegade suhetest. Etenduses mängivad Peeter Volkonski, Tarmo Tagamets ja Kärt Johanson.

Etendused toimuvad:
10., 11., 15. ja 16. novembril kell 19 Võru Kandles
17. novembril kell 18 Tallinnas VAT Teatris (Rahvusraamatukogu teatrisaal)
1. detsembril kell 19 Tartu Uues Teatris.

Ühes olemise viimases kohas kohtuvad kaks meest. Noorem nendest on kaotanud sideme iseendaga, tema kodu on külm ja võlg suur. Vanem, ei tea isegi miks, tuleb nooremale seda meelde tuletama. Nende kohtumine on vältimatu ja hädavajalik, halenukker ja sürreaalselt koomiline. Ilmselge, et loosse peab sekkuma keegi kolmas. Naine.
„Üürnikud“ on teelolemise lugu – tee toob olemise viimase ääre pealt siiapoole.

Ühel öösel satub noore mehe korterisse kummaline vana mees, kes lisaks tema elu päästmisele päästab ka tema hinge.

Autor ja lavastaja: Leino Rei
Muusikaline kujundaja: Taisto Uuslail Loe edasi: Võrus esietendub Leino Rei tükk “Üürnikud”

Hingiao mõttit

Pärnaste Eve

Hingiaig om rassõ kanda. Musta mõttõ tulõva päähä, nakkas hallõ kõigist koolnuist. Üte sügüse näi ma Tal’nah säänest und. Oll’ nigu üü, ümbretsõõri oll’ kõik vakka. Ma lätsi millegiperäst aita. Säänest suurt aita olõ õi meil Räpinäl kotoh kunagi olnu. Ja ega säändsit aitu vast ei olõki – pall’o tühjä ruumi ja üts peris suur akõn kah.

Aknõst tull’ nii pall’o kuuvalgust sisse, et kõik oll’ nätä. A ega sääl kaia midägi es olõki – kõik oll’ tühi. Sõs ma näi, nigu olõs valgõ õhupall peris madalalt läbi aida hõl’onu, ussõst vällä.

Ma lätsi hoovi pääle kaema, a midägi es olõ nätä muud ku et kuuvalgus oll’ illos sinine ja hain väega rohilinõ. Lätsi aita tagasi. Aidapõrmand es olõki inämb kõvas tambitust mullast – põrmandu pääl oll’ paks tolm, vähämbält kolmõ sõrmõ jago.

Sääl tolmu pääl olliva pall’a jala jäle, nigu mito inemist olõs läbi aida lännü. Tolmukiht oll’ paks ja pehme, a jäle olliva väega kerge, vast üte sõrmõ jago. Kes säält aidast ka läbi läts’, tuu pidi olõma väega kerge, nigu õhupall. Sõs ma sai arvo, et sääl omma mu väega vanno edevanõmbidõ jäle. Hirmu ma es tunnõ, nakas’ hoobis hää ja kerge tunnõ – et näet, nä tulliva meid kaema ja hinnäst kah näütämä, et mi näid es unõhtanu.

Tuu uni tulõ mullõ hingiaigu iks miilde. Ku ma sõs kündlit palota, saa rahuh mõtõlda noist, kes lännü – kõigist kõrraga. Et ku ei olõs noid, ei olõs ka minno, ja aiteh näile kõigilõ.

Edevanõmbil es olõ elo kerge, a egäl inemisel ja egäl aol om eloh ka hääd ja rõõmu olnu, ja tollõst tulnugi mõtõlda. Ja kes mõist edevanõmbidõ kiilt, tuu piäsi mõtlõma tollõh keeleh – sõs saat esi kah parõmbalõ arvo, kuis nimä võisõva mõtõlda. Kes taht, tuu või ka mõtõlda, et kiäki tä häid mõttit kuuld.

Uma Leht

Tartus hakatakse arutama väikekoolide rahastamist

Käesoleval ajal töötatakse välja uut koolide rahastamise süsteemi. Praegu kasutusel olev rahastamismudel seab koolid rahaliselt väga ebavõrdsesse seisu. Selleks, et uus rahastamismudel arvestaks rohkem alla 90 õpilasega koolide vajadusi, tuleb olla ise aktiivne ja oma ettepanekud esitada. Praegu on selleks just õige aeg!

20.-21. novembril 2012 toimub Tartus hariduskonverents – mess „Riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlus hariduses“, mille raames toimub töötuba koolide rahastamise teemal. Töötoas on eesmärgiks panna Haridus- ja teadusministeeriumile esitamiseks kirja ettepanekud, mida uus rahastamissüsteem peaks arvestama. Selleks, et ettepanekud saaks võimalikult laiapõhjaliselt läbiarutatud ja esitatud, on oluline kõigi huviliste osalemine.

Hariduskonverentsil astuvad teiste hulgas üles ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad ning minister, haridusspetsialistid, tippametnikud ja KOV-ide esindajad.

Registreeru konverentsile www.haridusportaal.ee, et kaasa mõelda ja sõna sekka öelda. Osalema oodatakse kõikide maakoolide esindajaid, kus õpilasi alla 100.

Lisainfo: Maarika Niidumaa, Mõniste Kooli direktor, koolide rahastamise teemalise töötoa läbiviija, tel 5215143

Löö kaasa lastekaitsekuu tegemistes

November on lapse õiguste kuu ja seoses sellega korraldab MTÜ Lastekaitse Liit novembris mitmeid ettevõtmisi, milles saab kaasa lüüa. Erilise tähelepanu all on Lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 (lapse õigus avaldada oma arvamust kõigis teda puudutavates asjades).

Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad järgmised tegevused:

1) Essee-, foto- ja joonistuskonkurss „Kuula last!”. Töid ootame 5. novembrini. Konkursi üldeesmärk on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu. Täpsemat infot konkursi kohta leiad siit: http://www.lastekaitseliit.ee/mis-teoksil/konkurss/

2) Seminar „Lapse õigused meedias”. 07.11.2012 Õpetajate majas, Saadikute tuba ( Vene tn 5) kell 11.00-15.30. Seminari eesmärgiks on arutada, kuidas laste ja perede lugusid meedias kajastada lapse huvidest lähtuvalt. Seminari sihtgrupiks on lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid, laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud. Täpsem kava: www.lastekaitseliit.ee

3) Väitlus „Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” 15.11 Solarise keskuses kell 18.00. Täpsemat infot: www.lastekaitseliit.ee

4) PÖFF´i JustFilm saab oma avalöögi 15.11. MTÜ Lastekaitse Liit teeb koostööd PÖFFiga laste- ja noorteõiguste eriprogrammi osas. Hoolikalt on valitud seitse filmi, mis pakuvad mõtlemist- ja kõneainet lisaks noortele ka õpetajatele ja lapsevanematele. Täpsemat kava vaata: http://2012.justfilm.ee/est

5) 101 last Toompeale, 16.11. Ürituse eesmärk on noorte osaluse toetamine riiklikus otsustusprotsessis. Täpsemat informatsiooni ürituse kohta: http://www.lastekaitseliit.ee/noortekogu/101-last-toompeale/

6) Konverents “Kuidas elad, Eestimaa laps? Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” 21.11 Rahvusraamatukogus kell 10.00- 17.00. Konverents uurib ja arutleb, millised muutused peaksid leidma aset meie arusaamades laste kasvatamisest, et võimaldada lastel elada õnnelikku elu sidusas ja koostööle suunatud ühiskonnas. Täpsemat infot leiad: http://konverents.lastekaitseliit.ee/node/24
Loe edasi: Löö kaasa lastekaitsekuu tegemistes

Omavalitusi koolitatakse vabaühendusi rahastama

Kohaliku omavalitsuse esindajaid kutsutakse osalema koolitusel „Ühtsed alused kodanikuühenduste rahastamiseks“, et kõikidele nendele küsimustele vastused saada.

Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd. Sellest tulenevalt pärineb suur osa ühenduste sissetulekutest avalikust sektorist, kuid põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks erinevad. Paljudes omavalitsustes pole selgeid eesmärke ega reegleid rahastamiseks. Sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.

Nüüd on kodanikuühenduste rahastamise põhimõtted ja viisid kirjeldatud regionaalministri valitsemisala tellimusel Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka soovitused ja parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja kolmas sektor ise. Usume, et juhendmaterjal loob eelduse rahastamise korrastamiseks ja on väärt, et praktikas kasutusele võtta.

Kellele on koolitus mõeldud? Kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavatele ametnikele, sh linnapeadele, vallavanematele ja ühendustele raha eraldamisega seotud ametnikele sõltuvalt omavalitsusest (kultuurispetsialist, arendusspetsialist, noorsootöötaja vm). Ka on koolitus mõeldud volikogu liikmetele.

Registreerimine alates 22. oktoobrist koolituste veebilehel. Kohad on piiratud! Koolitused on tasuta ning kokku toimub 15 koolitust üle Eesti. Täpsed koolituskohad ja –ajad on leitavad koolituste veebilehelt. Koolitusele registreerides saab mugavalt valida sobiva toimumiskoha. Loe edasi: Omavalitusi koolitatakse vabaühendusi rahastama

Osale hingedepäeva heategevuskontserdil Tuulemaal

Tallinna Vaba Waldorfkool kutsub kõiki hingedepäeva heategevuskontserdile, mis toimub neljapäeval, 1. novembril 2012 algusega kell 19.00 kooli aulas (Tuulemaa 12).

Kontserdil esinevad:
* kaunikõlalised ja -hingelised waldorfkooli lapsed
* haldjalikult õrn- akustiline Jagaspace
* armastuse lainel helisev Margus Aru ning
* valguskeelne Kristi Voolrand

Kontserdi eel alates 17.30 on avatud kohvik, kus kõigil soovijatel on võimalus proovida waldorfkooli lapsevanemate maitsvaid küpsetisi. Lastel on kontserdi ajal võimalik osaleda juhendatud tegevustubades.

Võta endaga kaasa istumiseks padi ja soe pleed, ühisesse tuledemerre üks alusega küünal, ühislauale pakike rosinaid, pähkleid või hoopis isevalmistatud leiba ning teeme sellest ühe toreda ja valgusküllase koosolemise!

Sinu panus: vabatahtlik annetus, soovituslikus summas alates 10€. Lastele osalus tasuta.

Annetuse kontserdi eest saad teha kohapeal sularahas või tasuda ülekandega arveldusarvele 332096490004 „MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa“.

Oleme tänulikud toetuse eest ka siis, kui sa kontserdil osaleda ei saa. Kogu annetustest laekuv tulu läheb koolimaja küttesüsteemi uuendamiseks. Asukoht: http://tallinn.waldorf.ee/et/kontaktid

Allikas: Tallinna Vaba Waldorfkool

Eesti Korteriühistute Liit korraldab elektri ühisostu puudutavaid infopäevi

Korteriühistute elektri ühisostu kavandav Eesti Korteriühistute Liit korraldab üle Eesti ühisostu teemalisi infopäevi. Rakveres toimus infoseminar eile, järgmine samateemaline infopäev toimub Rakveres 7. novembril kl 18 Rakvere muusikakooli saalis.

Järgmisel nädalal korraldatakse infopäevad ka Tallinnas: esmaspäeval, 5. novembril (vene keeles) ja teisipäeval, 6. novembril (eesti keeles) EKÜL koolitusklassis, Sakala 23a, Tallinn, kell 17.00 – 18.00. Kolmapäeval, 7. novembril on EKÜL spetsialistid küsimustele vastamas SA Kredex konverentsi nõustamisalal Viru hotellis, Viru väljak 4, kell 17.15 – 18.15. Lähemat infot saab Eesti Korteriühistute Liidu kodulehelt: www.ekyl.ee

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi toonitas, et ühisostu kavandamisel on liidu soov on leida ühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga. “Tarbija jaoks on see võimalus osta elektrit parima hinnaga. Ühiselt elektrit ostes saame mõjutada elektri müüjat pakkuma ühisostus osalejatele paremat hinda, mis tuleneb ühisostus osalejate arvust ja tarbimismahust. Suurte tarbimismahtudega on võimalik saada soodsamat, näiteks „suurkliendi paketi“ hinda,” rõhutas ta. “Praegu on ühisostu kavandamisel oluline ühistute tarbimisandmed kokku koguda.” Loe edasi: Eesti Korteriühistute Liit korraldab elektri ühisostu puudutavaid infopäevi

Muutus Sänna puutöökoja ja teenuskeskuse lahtiolek

Novembrikuus on mõned muudatused seoses puutöökoja ja teenuskeskuse lahtioleku- ja kellaaegadega.

– Sänna puutöökoda on isiklikuks kasutamiseks avatud reedeti kell 11-16, kui koha peal on olemas juhendaja (Hendrik Noor). Ühe tunni hind on 1 EUR. Kaasa võtta kõik enda tarvikud. Kui sul pole plaanis hetkel endale riiulit ehitada või tooli renoveerida, aga soovid ikka nokitsema tulla, siis näiteks on abi vaja kogukonnakeskusesse raamatukokku riiulite ehitamisel, toolide renoveerimisel, mängunurka mänguasjade meisterdamisel. Puutöökoda avatud 9., 16., 23., ja 30. novembril kell 11-16. Rohkem infot: 555 88 927 (Hendrik).

– Pesumasina kasutamine Kultuurimõisa teenuskeskuses novembrikuus teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti kell 10-19. Pesumasina kasutamine 1 EUR (pesuvahend hinna sees), kuivati 2 EUR.

– Dushi kasutamine novembrikuus teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti kell 10-19. Hind 1 EUR.

– Noortetuba novembris avatud esmaspäevast reedeni kell 15-19.

Juhime veel kord tähelepanu, et ülalpool mainitud lahtiolekuajad on kehtivad ainult novembrikuus. Puutöökoja avatud olemine detsembris oleneb külmakraadidest. Teenuskeskuse ja noortetoa lahtiolekuajad muutuvad, kui raamatukogu remont on lõppenud.

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Uuring: mahetootjate nõuandevajadus kasvab

Foto: EMSA
Lähiaastatel suureneb nõuandevajadus mahesektoris ning enim vajatakse turustamise ning taime- ja loomakasvatusalast nõustamist, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejate nõustamisvajadus”.

Uuringust selgus, et aastatel 2010-2012 oli nõuannet, sh koolitust kasutanud 55% mahetootjatest, 23% mahetootjatest ei olnud professionaalset nõuannet kasutanud, kuid oleks seda vajanud ning 22% ei vajanud ega kasutanud nõuandeteenust. Nõuannet kasutanud mahetootjatest 90% osales koolitustel ning info- ja teabepäevadel, konsulendi juures käis konsultatsioonil 25%, riigi poolt täies ulatuses finantseeritavat nõustamist 2 tunni ulatuses kasutas 24% ning talus kohapeal nõustati 20% teenust kasutanud tootjatest.

Saadud nõuanne oli kvaliteetne, sest 72% seda kasutanutest rakendas soovitusi täielikult või suures osas. Mahetootjate rahulolu konsulentide ja teiste nõustajate tööga oli kõrge: 5 palli skaalal oli keskmine rahulolu hinnang 4,3 palli, rahulolevaid 84%. Nõustamine andis eelkõige kindlust ja julgust tegutsemiseks ning mõjutas ka majandustulemusi.
Loe edasi: Uuring: mahetootjate nõuandevajadus kasvab

Sännas saab reedel vaadata filmi “Armastatud”

Reedel, 26. oktoobril algusega 19.00 on kõigil võimalus osa saada järjekordsest Europe Direct Võru teabekeskuse korraldatud filmiõhtust Sänna Kultuurimõisas. Euroopa väärtfilmiõhtute sarja kaheksanda filmina linastub Tšehhi Vabariigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia koostöös valminud prantslaslik mammutmuusikal „Armastatud“ (2011).

Loe rohkem infot filmi kohta: http://www.facebook.com/events/364926680260500/
Vaata treilerit: https://www.kino.ee/Event/2014/

Film on prantsuse keeles eesti keelsete subtiitritega.

Ootame filmi vaatama kõiki, kellele meeldib suurel ekraanil näha värve, tundeid, ilusaid inimesi, naerda ja pisut pisaraid valada. Ja nautida seksikat muusikat. Filmiõhtu on kõigile külastajatele tasuta. Toetavad Euroopa Komisjon, Riigikantselei ning Võru Maavalitsus.

Nagu juba traditsiooniks saanud, on kaks tundi enne filmi algust avatud Sänna Mõisapood. Tule naudi mõnusat seltskonda ja puhast toidukaupa.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Võro-Seto tähtraamatut saa Lindora laadust

Lindora laadu aos (28.10.) saa valmis Võro-Seto tähtraamat, Võro selts and juttõ ja piltega kallendrivihku vällä 25. kõrda.

2013. aastaga pääle mõtõldust tähtraamatust saa nigu iks teedüst võro ja seto pühhi, tunnõtuidõ võrokõisi ja setodõ sünnüpäivi ni rahvakallendri tähtpäivi kotsilõ.

Pajuste Viire kirotas tuust, kuis käve Rõugõlõ muistidsõ tarõ ehitämine, juttu om seto käsitüümeistrist Lillmaa Terjest, Eichenbaumi Külli kirotas kõomahla korjamisõst ja joogis tarvitamisõst, Raudoja Ahto setokõisi vannamuudu värehtiist ja Kalkuna Andreas tuust, kuis tä Tsiberi setokõisil külän käve. Guerrin’ Triinu ja Karu Kadri omma pandnu kokko söögikaardi Võromaa vannost söögest.

Viil saa tähtraamatust lukõ Kauksi Ülle, Trummi Riina, Antoni Annika, Jüvä Sulõvi ja Schultzi Uno luulõtuisi.

Tähtraamadu pand’ kokko Reimanni Nele, pildi tekk’ Margna Epp.

Uma Leht