Erkki Peetsalu

Kuressaares avatakse reedel filateelianäitus

Reedel, 12. juulil kell 11.00 avatakse Kuressaares REFS Estonia koostöös Saare Kogujate Seltsi ja Kuressaare Linnavalitsusega seoses linna 450. aastapäevaga rahvusvaheline filateelianäitus. Tasuta näitus toimub Kuressaare kultuurikeskuse saalis.

12. juulil on näitus avatud külastamiseks kella 18ni ja laupäeval 13. juulil kella 9-17ni. Samas toimub laupäeval filatelistide kokkutulek, kus ostetakse-müüakse-vahetatakse nii Eesti kui välismaa marke ja postisaadetisi.

Näitusel saab näha ERM Postimuuseumi kogudest haruldusi Kuressaare kirjadest, mereposti saadetisi, raudteeposti omi ning ka REFS Estonia juhatuse esimehe Peeter Sgirka kogu 80 aastat margikorjajate seltsi Estonia 1931-2011. Ka Soomest tuleb näitusele suur, 5 stendiküljene kogu Saaremaa postiajaloost, kui mainida vaid mõnda. Huvilistele, kuidas nägi vanasti välja Kuressaare, on vaatamiseks saarlase Viktor Nurja kaks postkaardikogu Kuressaare kohta. Neile, kes arvavad, et postmargid on vaid värvilised nelinurksed hammastatud paberitükid või uuemal ajal kleepsud, saavad näha ebatavalisi postmarke. Kokku on näitusele kirja pandud 22 kogu.

12. juunil on Kuressaares kasutusel ka eritempel REFS Estonia XXII filateelianäitus.

Täiendav info:
Peeter Sgirka 56 350 070
Ago Papp 56 646 604

Läänemaal Roostal algavad täna Euroopa regressiooniterapeutide suvepäevad

Täna, 7. juulil algab Läänemaal Roostal sündmus, mis annab võimaluse osa saada maailmatasemel regressiooniteraapiast. Nimelt peab Eestis oma traditsioonilisi suvepäevi Euroopa Regressiooniteraapia Assotsiatsioon (EARTh), mis on tegelikult Euroopa piiridest välja kasvanud, liites praktikuid üle kogu maailma.

Suvepäevade Eesti-poolne korraldaja on Holistilise Teraapia Instituut. Instituudi looja ja juhataja Marina Eberth on EARTh’i liige ja tegev ühingu juhatuses. 7.-12. juulini toimuvad Roostal EARTh’i suvepäevad, mille teemaks “FMS: feminiinsus, maskuliinsus, seksuaalsus.”

Nelja päeva jooksul (9.-12.07) toimuvad 3-tunnised töötoad, mille jooksul erinevate riikide juhtivad regressiooniterapeudid räägivad oma tööst ja demonstreerivad teraapiavõtteid.

Enne seda (7.-8.07) toimub kahepäevane töötuba tõeliste proffide juhtimisel. See on mõeldud täiendkoolitusena regressiooniterapeutidele. Loe edasi: Läänemaal Roostal algavad täna Euroopa regressiooniterapeutide suvepäevad

Pühajärvel toimub täna öko- ja loodustoodete laat

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Täna, 6. juulil kell 10-15 toimub Pühajärve Spa Hotelli pargis öko- ja loodustoodete laat.

Pühajärvel pakutakse Eestimaist mahetoitu: valikus on köögiviljad, värske kartul ja marjad, piimasaadused, mahlad, moosid, jahud ja helbed, maitse- ja ravimtaimed, mesi, pagaritooted. Müüakse ka ökokosmeetikat ja lambavillast tooteid.

Osalevad mahetalud ja väikeettevõtted: TÜ Eesti Mahe, Tarvastu-Saariku talu, Taarapõllu talu, OÜ Sfinx-E, OÜ Süvahavva Loodustalu, OÜ Ökosahver, OÜ Taali Mesila, Pajumäe talu, OÜ Vändra Ökopagar, OÜ Kodusahver jt. Korraldajad: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja Pühajärve Spa Hotell

Külastajaid oodatakse kogu perega kauni Pühajärve kaldale suvepäeva nautima!

Info: Merit Mikk, tel 5039802

Rogosi mõisas etendub “Mees minevikuga”

Võrumaal Haanja vallas Rogosi mõisas saab täna, 6. juuli õhtul teatrit – Seasaare Näitemängu Selts etendab tükki “Mees minevikuga”.

Millest lugu räägib? Väike provintsilinn ja seal elav ideaalne heal järjel abielupaar, kelle tütar tuleb pealinnast koju aga koos kavaleriga, kes pole teps mitte meelepärane tulevasele äiale. Mida ette võtta? Siit hakkab järgnema pöörane virr-varr, mida vürtsitavad veel naabriproua Minni oma tütardega, perekonnasõber kapten Sang, mängu tuleb isegi krahvitiitliga mees, lisaks veel kuulus operetiprimadonna. Kuidas lugu laheneb, saate näha kui tulete vaatama etendust “Mees minevikuga”.

Etendus algab kell 18.00, pilet 5 eurot, pensionäridele ja lastele kuni 15 eluaastat 3 eurot (eelkooliealistele tasuta).

Allikas: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht

Natura loodushoiutoetus on jätkuvalt populaarne

Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekunud taotlusi oli üle 4500, hõlmates üle 56 000 hektari metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis ligi 82 000 hektarit.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4576 taotlust, toetust sooviti 56 258 hektarile. Sellest 9998 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 46 260 hektarit piiranguvööndis. 2012.a esitatud taotluste maht oli samal tasemel (56 535 ha).

Nüüdseks juba kuuendat kevadet järjest on metsaomanikud saanud Erametsakeskusest taotleda toetust enda omandis oleva Natura 2000 erametsamaale seatud piirangute talumise eest. „Paljud inimesed tunnevad muret, kas ka tulevikus kompensatsiooni saab, sest teadupärast lõppeb selle aastaga Euroopa Liidu maaelu rahade kasutamise periood. Uue perioodi rahade jaotumise osas aga lõplikku selgust pole. Arvestades keskkonnakaitse olulisust võib siiski loota, et ka edaspidi peetakse toetusega neid maaomanikke väärikalt meeles, kes Eesti looduse hoidmisse oma panuse annavad,“ kommenteeris SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.

„Jätkuvalt aga on heameel selle üle, et elektroonilise keskkonna ePRIA kaudu esitatud taotluste maht on mitmendat aastat järjest kasvav (tänavu 1103 taotlust, so 24% taotluste koguarvust),“ lisas Aun. „See lihtsustab ja kiirendab taotluse menetlust, sest vajalik andmete registreerimine ning sisestamine jääb selles ulatuses Erametsakeskuse töötajatel ära. Nii jõuab toetusraha ka metsaomanikeni kiiremini.“ Loe edasi: Natura loodushoiutoetus on jätkuvalt populaarne

Rannavalvurid päästsid vooluga kaasa läinud vanaproua

Pildil rannavalvur Lauri Ööpik. Foto: G4S

4. juulil kell 15.25 tõid G4Si rannavalvurid Tartus Emajõe vabaujulas veest välja vanaproua, kes oli vooluga kaldast eemale triivinud ning ei jaksanud enam tagasi ujuda.

Rannavalvur Lauri Ööpiku sõnul patrullisid nad koos töökaaslasega parajasti ranna vastas oleval heinaalal, sest sealt on ujujatest hea ülevaade. “Märkasime, et vanaproua läks vooluga kaasa, poide alast välja. Ta vajus ka 2-3 korda vee alla, kuid ei vehkinud kätega ega teinud häält appi hüüdmaks.”

Rannavalvurid lähenesid naisterahvale paadiga ning Lauri hüppas paadist vette ja tõi vanaproua kaldale. Hiljem rannavalvuritega vesteldes ütles ta, et ujudes oli jõud otsa saanud. Rannavalvurid toimetasid naisterahva randa pingile toibuma ning seda märkasid ka tema lähedased, kellega koos proua rannas viibis, ning tulid üllatusega uurima, mis oli juhtunud. Naisterahvas arstiabi ei vajanud, lähedased toimetasid ta koju.

Allikas: G4S

Tamula järve ääres peetakse romantikafestivali

Laupäeval, 6. juulil 2013 kell 19.00 toimub Võrus Tamula rannas skulptuuri “Elujõud” jalamil romantikafestival “Elujõud”.

Esinevad uute laulude konkursi finalistid. Eelvoorust pääses finaali osalema 15 laulukirjutajat üle Eesti. Kontserdil esinevad Kait Tamra, pereansambel “Vennad”, Alise Joste (Läti), Anu ja Triinu Taul ning Alen Veziko. Vahepaladeks luuleline Contra ja ohtralt kunsti.

Piletid hinnaga 7 € ja 5 € eelmüügis Võru Kandle kassas, Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.
Sooduspilet kehtib lastele kuni 16 aastat ning pensionäridele.

Allikas: SA Võru Kannel, www.vorukannel.ee

Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi

Eesti jalgpallikoondis treenimas Otepää Aedlinna areenal 2012. aastal. Foto: Monika Otrokova

Talvepealinna Otepääd tuntakse rohkem talispordialade mekana. Suvi toob aga kaasa mitmed rahvusvahelised spordivõistlused. Oma koha Otepääl on leidnud ka jalgpall ning Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi.

Otepää valla spordijuhi Martin Tederi sõnul saab sel suvel näha nii neidude jalgpallimängu, kui ka harrastajate mõõduvõtmisi, läbi viiakse jalgpallilaagreid lastele.

1.juulil toimuvad Tehvandil neidude U17 ja U19 Balti turniiri kohtumised. Kell 12.00 mängivad Tehvandi staadionil Läti ja Leedu U17 tütarlapsed ja samal päeval kell 16.00 Läti ja Leedu U19 neiud. Ühtlasi ootab Eesti Jalgpalli Liit sel päeval abi kohalikelt lastelt ja noortelt ning kutsub nendele kohtumistele appi pallipoisteks.

13. juulil võtavad Tehvandi staadionil mõõtu jalgpalliharrastajad, toimub Otepää valla harrastajate jalgpalliturniir Otepää Karikas 2013. Mängima on oodatud kohalikest jalgpallihuvilistest koosnevad võistkonnad. Loe edasi: Otepääd ootab ees jalgpallirohke suvi

Vahtsõnõ võrokiilne Täheke

Kooliaastaga lõpun saiva Vana Võromaa 1. klassi latsõ ja võro keele opja kingitüses vahtsõ võrokeelidse latsiaokirä Täheke. Ütsäs võrokiilne Täheke sündü Võro instituudi ja Tähekese toimõndusõ kuuntüün.

Seon Tähekesen omma Saarõ Evari, Contra, Holtsi Leila ja Märka Veiko luulõtusõ. Kiränik Rahmani Jan kirotas draakoni vorstist, Ojari Triinu jutu päälkiri om «Tita ja tsolgipang». Kalla Urmas kirotas tuust, määne om mi uma kuldkala.
Raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti» omma ümbre jutustõdu luu «Kahru sündümine» ja «Mille eläjä ei laula».
Kiä taht hindäle Tähekese vahtsõt võrokeelist nummõrd, saa tuud osta Võro instituudist Võrolt vai Tähekese toimõndusõst pääliinast.

Uma Leht

Jahuveski tulõva vahtsõst

Vahtsit veskit tulõ Vanalõ Võromaalõ nigu siini päält vihma – vana veski omma kinni pantu, a veskijahu om korgõn hinnan.

«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.

Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.

Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.

«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»

Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.

Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»

Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs. Loe edasi: Jahuveski tulõva vahtsõst

Ühinemistega tekib seitse tugevat valda

Regionaalminister esitab homsele valitsuse istungile eelnõud, millega kinnitatakse 18 omavalitsuse ühinemine 2013. aasta oktoobri kohalike volikogude valimistel. Eelnõude kohaselt saab Eesti tänavu juurde seitse uut valda, kus väikseimas elab 3400 inimest ja suurimas üle 10 000 inimese.

„Nende 18 omavalitsuse juhid on teinud julgeid otsuseid ja need ei ole alati tulnud kergelt. Nad on seadnud esikohale piirkonna arengu ja sealsete elanike huvid ning selle eest tuleb neid tunnustada,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. Minister lisas, et kui vaadata sügisesi ühinejaid, siis suur osa neist on ka täna Eesti mõistes suured omavalitsused. „Aga nad näevad, et koos suudetakse oma potentsiaali paremini realiseerida ning oluliselt rohkem kaasa rääkida kogu piirkonna arengus,“ lisas Kiisler.

Käesoleva aasta oktoobris kohalike volikogude valimistel ühinevad omavalitsused:

– Põlvamaal tekib Põlva linna ja Põlva valla ühinemisel 10 100 elanikuga Põlva vald;
– Viljandimaal tekib Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ühinemisel 10 000 elanikuga Viljandi vald;
– Harjumaal tekib Kose ja Kõue valdade ühinemisel 7300 elanikuga Kose vald;
– Pärnumaal tekib Lavassaare ja Audru valdade ühinemisel 6000 elanikuga Audru vald;
– Hiiumaal tekib Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel 5000 elanikuga Hiiu vald;
– Läänemaal tekib Risti, Taebla ja Oru ühinemisel 4300 elanikuga Lääne-Nigula vald;
– Ida-Virumaal tekib Püssi linna ning Maidla ja Lüganuse valdade ühinemisel 3400 elanikuga Lüganuse vald. Loe edasi: Ühinemistega tekib seitse tugevat valda

Rõuge rahvamajas näeb krokodille ja madusid

Laupäeval, 29. juunil Rõuge rahvamajas krokodillide ja reptiilide näitus kell 12.00 – 20.00. Näitusel on ülihuvitav väljapanek, kus lisaks krokodillidele saab näha ka teisi erinevaid roomajaid, kilpkonni, madusid ja ämblikke. See ekspositsioon on hariv ja põnev vaadata igaühel, kes vähegi maailma asjade vastu uudishimulik on. Rändnäitus on pärit Saksamaalt. Pilet 6 €, õpilasele 4 €

Rahvarõivaste Valmistajate Kool kutsub liituma

Rahvarõivaste Valmistajate Kool Eesti Rahva Muuseumis kutsub huvilisi kaasa lööma, et saada ise oma rahvarõivaste loojaks. Kool kestab kaks aastat ja toimub üks kord kuus laupäeval-pühapäeval.

Ettevõtmise eesmärk on Eesti Rahva Muuseumi rahvarõivavaramu kasutamisvõimaluste teadvustamine ning paikkondliku rõivastuse valmistamise, kandmisviiside ja paikkondlike traditsioonide uurimine läbi rõivastuse, samuti kodukoha rahvarõivakostüümi valmistamine koos lisanditega.

Osalema on oodatud eelkõige rahvarõivaste valmistajad, käsitööringide juhendajad, õpetajad, rahvakultuuriühenduste liikmed jt huvilised.

Toimumise ajad september 2013 – mai 2015
7. september,
28. -29. september (I grupp)
12.-13. oktoober (II grupp)
2. -3. november
30. november-1. detsember (jätkub 2014 jaanuaris)

Toimumise koht: Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu
Õpetajad: Reet Piiri, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand
Kursuse tasu: Kokku 2 aastat orienteeruvalt 600€, (maksmine osade kaupa); 2013.aastal toimuvate õppuste eest (I semester) 150€
Koolitusjuht: Age Raudsepp, e-mail Age.Raudsepp@erm.ee; tel 55663661
Loe edasi: Rahvarõivaste Valmistajate Kool kutsub liituma

Maavanemad külastasid Põlvamaad

25- 26. juunil külastasid maavanemad ja siseministeeriumi esindajad Põlvamaad ja ühtlasi lõppes Põlva koordineerimise periood ning maavanem Ulla Preeden andis maavanemate koostöö koordineerija rolli koos selle juurde kuuluva sümboolse raamatuga üle Pärnu maavanem Andres Metsojale.

Põlva maavanema ülesanne oli koordineerida maavanemate koostööd teises kvartalis, järgmisel perioodil on see Pärnu maavanema ülesanne.

Põlva maavanem Ulla Preedeni sõnul annab koordineerija roll suurema vastutuse ja võimaluse tihedamaks suhtluseks maavalitsuste, ministeeriumide ning teiste riigiasutuste vahel. Lisaks on rohkem tähelepanu ühiste seisukohtade kujundamisel.

Maavalitsuste koordineerimine tähendab, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just koordineeriv maavalitsus. Mitmed olulised kohtumised korraldatakse just koordineerivas maakonnas.

Allikas: Põlva Maavalitsus

EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe

Luksemburgis kaks päeva läbirääkimisi pidanud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid jõudsid kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika reformipaketis.

„Eesti jaoks lõppesid läbirääkimised edukalt ja saime viimaste hetkedeni vaidluse all olnud põhiküsimustes head lahendused,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti jaoks on väga oluline, et õnnestus saada erisus nn rohestamise nõude osas. See tähendab, et riikides, kus mets katab üle poole pindalast, ei pea kõige metsasemates piirkondades osa põllumajandusmaast kasutusest välja jätma,“ ütles Seeder.

Kokkuleppe kohaselt kaovad Euroopa Liidus alates 2015. aastast piima- ja alates 2017. aastast suhkrukvoodid.

Samuti saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamisega kuni 2020. aastani. „Sealjuures on võimalus rakendada väiketootjaid soosivat ümberjaotavat toetust, kus esimestele hektaritele kehtivad kõrgemad toetusmäärad,“ lisas Helir-Valdor Seeder. Loe edasi: EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe

Puhka Eestis kutsub seiklusmängule “Kadunud Eestimaal”

Kuni 28. juunini on huvilised oodatud end registreerima, et osaleda Puhka Eestis esindusmeeskonnana seiklusmängus “Kadunud Eestimaal”.

Viimasel neljal suvel on toimunud Eestimaa erinevates paikades autoratastel seiklusmängud, mille korraldajaks on Safari Seiklused MTÜ. Sel suvel toimub mäng esmakordselt üle kogu Eesti nime all “Kadunud Eestimaal”.

Puhka Eestis paneb selleks puhuks mängu välja oma esindusmeeskonna, kes saab seiklused kaasa teha Puhka Eestis logodega Škodas, mis talle selleks puhuks Auto 100 Tallinn poolt kasutada antakse. Samuti saab meeskond eesmärgi täitmiseks piisavas koguses autokütust ning ei pea maksma mängu ametlikku osalemistasu. Vastutasuks peab Puhka Eestis meeskond käituma igati esinduslikult ja aitama kajastada kogu elamusterohket sündmust Puhka Eestis sotsiaalmeedia kanalites.

Mängureeglid ja osalusankeedi leiab aadressilt www.puhkaeestis.ee. Zürii valib avalduse esitanud meeskondade seast välja 5 kandidaati, keda tutvustatakse Puhka Eestis Facebook lehel ja rahvas saab valida nende seast oma lemmiku. Lõplik võitja ehk Puhka Eestis esindustiim valitakse välja rahva hääletusel ja zürii hääletusel saadud järjestuskohtade liitmisel. Rohkem infot seikluse Kadunud Eestimaal kohta leiab korraldaja kodulehelt www.partysafari.eu Loe edasi: Puhka Eestis kutsub seiklusmängule “Kadunud Eestimaal”

Mahetalunik teeb mürgitamise asemel kõvasti füüsilist tööd

Ida-Virumaa Toila valla Mägipõllu talu peremees Sander Sarap sõitis möödunud nädalal Karksi maile, et tutvustada sinna kogunenud mahetootjatele uudset umbrohuniidukit.

Sarap ostis selle mullu ligi 15 000 euro eest ja on investeeringuga rahul. «Teist aastat järjest on maa väga märg olnud ja pole saanud orast õigel ajal äestada. See masin on niisugusel juhul igati omal kohal,» lausus ta.

Sander Sarapi sõnul pole umbrohuniiduk uus asi mitte üksnes Eestis, vaid terves maailmas. «See on leiutatud alles mõni aasta tagasi ning levib praegu väga kiiresti,» teadis ta.

Niisugune masin pole lihtsalt tõhus abivahend taimsetest pahalastest lahtisaamiseks, vaid see on mahetootjale põhimõtteliselt ainuke viis vilja seest umbrohtu hävita-da.

Kui traktor mürisema hakkas ja enda järel kuue meetri laiust lõikurit vedama asus, hõikas põllumajandusnõustaja Karin Hüva: «Kas ta liiga kiiresti ei sõida?»

Loe edasi: www.pikk.ee

Sigrid Koorep, Sakala / Maheklubi.ee

Lapsed ei tea toidu päritolu

Ligi kolmandik Ühendkuningriigi algkooliõpilastest arvab, et juustu tehakse taimedest ning neljandik, et kalapulke tehakse kanast või seast. Üks kümnest põhi- ja keskkooliõpilasest arvab, et tomatid kasvavad maa all, näitab Briti toitumisfondi (BNF) uuring. Küsitleti 27 500 5-16-aastast last. Uuringu tulemused näitavad selgelt, et laste teadmisi toiduvalmistamisest ja tervislikust toitumisest tuleb parandada.

Uuringus oli üllatavaid tulemusi veelgi. Nii näiteks selgus, et kolmandik 5-8-aastasi usub, et leiba ja makarone tehakse lihast. Ligi 20% selle vanuserühma lastest ei tea, et kartulid kasvavad mullas, 10% arvas, et need kasvavad põõsaste või puude otsas.

Samas olid lapsed üsna teadlikud nn taldriku reeglist: 77% algkoolilastest ja 88% põhi- ja keskkooliõpilastest teadsid, et peaksid sööma viis portsjonit puu- ja köögivilja päevas. Sellele vaatamata tunnistas 67% alg- ja 81% põhi- ja keskkooliõpilastest, et söövad neli või vähem portsjonit päevas. Kaks põhi- ja keskkooliõpilast viiest teadis seejuures, et konserveeritud või külmutatud puu- ja köögiviljad selle arvestuse hulka ei kuulu.

Uuring näitab, et murettekitavalt suur hulk lapsi ei söö igal hommikul hommikusööki. Hommikusöögi mittesööjate arv kasvab koos vanusega. Küsimusele „kas sõid sel hommikul?“, vastas 8% alg- ja põhikoolilastest eitavalt. 11-14-aastaste hulgas oli neid 24% ja 14-16-aastaste seas juba umbes kolmandik.

Uuringust nähtub samuti, et kala sööb kaks korda nädalas – nagu soovitatakse – vaid 17% Ühendkuningriigi lastest. Üldse ei söö kala algkooli lastest 16% ning põhi- ja keskkooliõpilastest 20%.

Samuti selgub, et lapsed tahaksid rohkem toitu valmistada: 85% lastest meeldib toiduvalmistamine, kuid 9% alg- ja 11% põhi-ja keskkooliõpilastest ei tee kodus kunagi süüa. Ligi 70% 5-8-aastastest on külastanud mõnd talu, vanemate laste hulgas on neid 80%.

Ühendkuningriik on võtnud ette samme, et laste toidulauda tervislikumaks muuta, seda eelkõige laste teadlikkuse tõstmise kaudu. 3000 Ühendkuningriigi kooli osaleb BNFi tervisliku toitumise nädala programmis, mis aitab lastele taas selgeks teha, kust toit tuleb ning mis on toitumine ja toiduvalmistamine. Nii kasvavad lapsed üles paremate teadmistega selle kohta, kuidas toit nendeni jõuab ning mida tervislik toitumine ja elustiil tähendab.

Plaanitud on ka riikliku õppekava reform, mis muudaks toidu ja toitumise õppe 8-14-aastastele kohustuslikuks. Uus õppekava võimaldaks õpetajatel selgitada, kuidas toitu toodetakse. Lisaks sellele juhivad Leoni restoraniketi asutajad Henry Dimblebyle ja John Vincent sõltumatu koolitoidu ülevaate tegemist, et teha kindlaks, mida on vaja teha selleks, et kõik õpilased saaksid aru, mis on toit ja toitumine.

Ülevaade koostatud uuringu „British Nutrition Foundation, National Pupil Survey 2013. UK Survey Results” põhjal.

Maheklubi.ee

Mahetalunik Aldo Vaan tunnistati parimaks lihaveisekasvatajaks

Parima lihaveisekasvataja tiitli pälvinud Aldo Vaan harib koos perega üle 800 hektari ümberkaudseid maid Läänemaal Topi talus, peab lihaveiseid, tori hobuseid ja mesilasi.

Topi talu asub maalilise looduse keskel Kasari jõe käärus, mis on otsekui väike oaas keset lagedaid põlde. Elumaja vastas on unikaalne restaureeritud rookatusega ait, kõrval saun. Taluõu siugleb abihoonete ja puude-põõsaste vahel omaette siseõuedeks otsekui väike külakeskus ajaloolise Rootsi küla maadel. Aastatega on Vaanid loonud elujõulise toimiva talumajanduse, restaureerinud ja laiendanud ka vana talumaja elamisväärseks kogu perele.

Silja Lättemäe, Maaleht / Maheklubi.ee

Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) selgitas sellel nädalal välja konkursi “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013” järjekordse Eesti vooru võitja. Seekord pälvis žürii hinnangul esikoha Harjumaal Nissi vallas tegutsev maheettevõte Saidafarm OÜ, mille asutaja ja omanik on Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava.

Konkurss on kaheosaline − esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja pääseb rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013”.

Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee

Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.

Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee

Silver Sepp ja Kristiina Ehin kutsuvad loomelaevale

Silveri debüütplaat “Mis asi see on?” ja Kristiina “Paleontoloogi Päevaraamat” on valmis saanud kevadpurjetamiseks mööda kruusateid, rohumaid ja jõekäänakuid. “Loomelaev” on trubaduurlik plaadiesitluskontsert fantaasiapillidega, lugude jutustamine täis poeetilisi väljakaevamisi, ettearvamatu lõkkeäärne vabalava saabuvas polaaröös. Tuleb üllatuskülalisi lähedalt ja kaugelt ning vabalava on avatud kõigile.

Kui Su südame sahtlitesse on kogunenud loomingut, mida võiksid ka teistega jagada, olgu see pilt, jutt, laul, mõte, luuletus või mis iganes, siis tea, et “Loomelaeva” vabalava ootab Sind väga! Varu aega, et pärast kontserti teiste
vabalavaliste ja kuulajatega üllatuslikke etteasteid pidi hommiku poole kulgeda.

“Talvel helistuudios ja kirjutuslaua taga hakkasime unistama aasta kõige lõhnavamast ja rohelisemast eeljaanipäeva-aegsest rännakust, mis oleks täis laule ja lugusid ning kaasmaalasi, kellega oleme ühte ja sedasama talve jaganud ja keda ühendab seesama kevadtung, mis viib meid nelja seina vahelt väja loodusesse talvel valminud loomingut jagama. Seda kaheksa peatuspaigaga retke kutsume “Loomelaevaks”, sest meile kingiti talvel üks vana paadipuri, mille heiskasime elutuppa ning mille all hakkasime suvisest kontsert-retkest unistama. Nüüd heiskame purje igas peatuspaigas ja kutsume kõiki Loomelaevale, et koos silmapiiride poole purjetada.”

Kohtumiseni!
Silver ja Kristiina

Vaata “Loomelaeva” ajakava
Loe edasi: Silver Sepp ja Kristiina Ehin kutsuvad loomelaevale

Erametsakeskus kutsub jahiseaduse, metsaseaduse ja ulukihajustuste koolituspäevadele

Erametsakeskus kutsub kõiki huvilisi 13. ja 14. juunil toimuvatele koolitustele Tallinnas ja Tartus. Teemad: metsaseadus, jahiseadus ja selle praktiline rakendamine ning ulukikahjustuste ennetamise võimalused. Palume edastada kutse kõigile võimalikele huvilistele.

Koolitus on tasuta ja toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Koolituspäevade kava:

Tallinn 13.06, KUMU auditoorium

15:00-15:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
15:45-16:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
16:45-17:15 Kohvipaus
17:15-18:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / esineja selgitamisel
18:15-19:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Taavi Ehrpais

Tartu 14.06, Atlantise konverentsiruum

13:00-13:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
13:45-14:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
14:45-15:15 Kohvipaus
15:15-16:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / Jüri Tõnisson
16:15-17:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Olavi Udam

Lisainfo: Kaiko Kell, kaiko.kell@eramets.ee või Priit Jõeäär, priit.joeaar@eramets.ee, tel 683 60 67.

Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Ei teagi, kas olla pettunud, imestunud või isegi vihane, aga inimlikuks Hiiumaal (veel paljudes paikades on samamoodi, aga see pole vabandus) hüljatud lemmikloomade aitamise süsteemi pidada ei saa. Õigemini pole süsteemi, on vaid mittetulundusühing Kuulikodu, mis teeb sõna otses mõttes tööd ööl ja päeval ning on aastaid üksi võidelnud Hiiumaa vallavaeste ehk hüljatud loomade eest.

Võiksin siin loetleda üles saare omavalitsuste sotsiaalkulutused inimestele, aga see on numbripuru eelarvepaberil. Kuiv numbripuru. Kulutused hüljatud loomade eest hoolitsemisele on aga veel kuivem number – sisuliselt 0.

Sotsiaalkulutused inimestele ei tähenda ainult raha. See tähendab ka sotsiaaltöötajate tõsist tööd: abivajajate juures kodus käimist, niisama rääkimist, käehoidmist, maailmaasjade üle arutamist, vajaduste ärakuulamist ja kaasaelamist, mõne muu abistaja leidmist, hooldaja kutsumist, poeskäimise korraldamist… See on raske töö ja selle eest makstav palk pole kindlasti piisav. Aga seda makstakse, ja makstakse ka inimestele sotsiaalabiraha, et nad hakkama saaksid. Sest need on inimesed, elavad olevused meie keskel.

Iga vald hoolitseb oma vaeste eest. See on nii loomulik, et kui seda ei tehtaks… Polegi mõtet arutada, mis siis oleks, kui seda poleks. Nii lihtsalt on. Hiiumaal on aga üks inimene (küll koos vabatahtlike abilistega, aga see ei loe), kes hoolitseb aastas sadade loomade eest. Nõustab, sõidab oma autoga teise saareotsa loomadele järele, korraldab nende ravi, toidab, kasib, silitab, räägib. Ja see pole omavalitsuste silmis just kui midagi.

Unustatakse ära, et Kuulikodu ja Kadri Taperson teevad seda teiste inimeste eest. Tänu Kuulikodu tegutsemisele saavad omavalitsused ja paljud Hiiumaa elanikud elada mugavustsoonis. Kui Kuulikodu poleks, oleksid omavalitsused sunnitud sugugi mitte väikese hüljatud lemmikloomade probleemiga ise tegelema ja ka raha kulutama. Praeguses mugavustsoonis on aga lihtne jätta see tegemata ja lasta Kuulikodul omapäi ning “ju ta kuidagi hakkama saab” tegutseda. Loe edasi: Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Regionaalministri välja pakutud haldusreformil toetajaid kaks korda rohkem kui vastaseid

Turu-uuringute AS viis maikuus regionaalministri tellimusel läbi küsitluse haldusreformi teemal. Tulemustest selgus, et regionaalministri poolt välja pakutud reformi sisul ja selle elluviimise plaanil on toetajaid tunduvalt rohkem kui vastaseid.

Turu-Uuringute AS tegevjuhi Tõnis Stambergi sõnul oli nende inimeste hulgas, kes reformi kohta mingit arvamust omasid, regionaalministri välja käidud reformiplaani toetajaid 69% ja neid, kes ei nõustu, 31%. Neljandik vastanuist ei osanud oma seisukohta öelda.

Lisaks küsiti inimestelt, kuidas nad suhtuvad välja pakutud reformi elluviimise protseduuri, kus omavalitsused nimetavad ise piirkonna tõmbekeskused ja valivad kellega ühineda ning Riigikogu annab ette ühinemiste lõpptähtaja. Selle küsimuse puhul oli arvamust omanud vastajatest protseduuri suhtes toetajaid 66%. Arvamust ei omanud 29% vastanutest.

Stambergi sõnul oli uuringu tulemusi vaadates rõõmustav see, et maapiirkondades ja väikestes asulates on neid inimesi, kes antud temaatika osas oma kindlat arvamust omavad, rohkem kui 85%. „See näitab seda, et antud temaatikat ja eelseisvaid muutusi on uuritud ja nende mõjusid ja vajalikkust teadvustatud. Nende inimeste seas, kes hetkel valitud tee puhul enda arvamust ei avaldanud või suhtusid antud teemasse ükskõikselt, olid põhiliselt just suurte linnade elanikud ja mitte-eestlased,“ selgitas Stamberg. Loe edasi: Regionaalministri välja pakutud haldusreformil toetajaid kaks korda rohkem kui vastaseid