Laupäeval, 6. novembril kell 19 peetakse Abja kultuurimajas maarahva pidu. Peol osalevad külalised ajalooliselt Mulgimaalt ja tantsuks mängib ansambel Restart.
Piletihinna sisse kuulub ka õhtusöök, kuid seda vaid nende jaoks, kes lunastavad pileti eelmüügist. Eeregistreerimine Abja kultuurimajas tööpäeviti kell 11-18.
Lisainfo: Annika Veidenberg, tel 5691843.
Tänavu on november Valgas 20. aastat järjest kunstikuu. Valga linnavalitsuse poolt ellu kutsutud traditsioon on tänaseks haaranud ka Eesti teisi piirkondi. Novembrikuu jooksul eksponeeritakse ja tehakse kunsti ning toimuvad põnevad meelelahutusüritused kultuuri- ja huvialakeskuses, muuseumis, raamatukogus ja noortekeskuses.
Kahekümnenda kunstikuu üheks liiniks on kahe linna vahelise kunstitegevuse jätkamine. Selleks on Valga ja Valka linnavalitsused algatanud ja korraldamas projekti „Valka ja Valga ühise kunstikeskkonna arendamine“, mille raames korraldatakse lastele ja noortele erinevaid kunstialaseid ühisüritusi ning Valka on valmimas uus kunstikool. Projekti teostamiseks taotleti 570 600 eurot Norra Finantsmehhanismide programmist.
Kunstiharidust on Valkas antud juba palju aastaid. Et Valgas kunstikooli ei ole, käivad Valga linna lapsed Valka kunstikoolis. Õppekeeltena kasutatakse läti, vene, eesti, inglise ja kehakeelt. Parimaid valminud töid saab näha kunstikuu jooksul kultuuri- ja huvialakeskuse ovaalsaalis.
Kunstikuu avamisel on traditsiooni kohaselt kõik Valgamaa kunstnikud esinemas oma uuemate töödega kultuuri- ja huvialakeskuse teatrisaali fuajees.
Hele Heletäht, Valga linnavalitsuse avalike suhete spetsialist
Tänase tööpäeva lõpus algab Emmaste vallamaja ees Hiiumaa ajaloo esimene pikett, millega protestitakse Emmaste valla soovi vastu likvideerida kohalik muuseum, kirjutab Eesti Päevaleht.
„See on sajandi sündmus, kuhu ma kindlasti kohale lähen,” ütles Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand.
Ta lubas kaasa võtta ka muuseumiseaduse.
„Tundub, et likvideerimise kavandajatel pole sellest aimugi,” oli direktor nördinud.
Seliranna sõnul on rahvaalgatuse korras tekkinud Sõru muuseum ülimalt oluline kohaliku ajaloo ja identiteedi kandja, mille likvideerimine võrduks kuriteoga rannarahva vastu.
Volikogu juht Avo Kail rääkis, et likvideerimist on vaid kahel volikogu istungil arutatud, mitte aga otsustatud. Kaili sõnul on segaduses süüdi nii opositsioon kui ka muuseumi juhataja, kes ei saa asjast aru. Vallavanem Tiit Peedu aga väitis, et muuseumi varade võimaliku üleandmisega tahetakse vaid edendada kodanikuühiskonda.
Spetsialistide hinnangul ületab Salme muinaslaev oma tähtsuselt Eesti piire, mistõttu Tallinna ülikooli Eesti ajalooinstituudi bioarheoloogia ja muinastehnoloogia labori majas eraldati tööruumid konservaatoritele ja inim- ning loomaluid uurivatele spetsialistidele – antropoloogidele-osteoloogidele.
| Kuivamise aeglustamiseks oli suvel vaja luustikke ja muid leide niisutada. Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi “kompressitamist” jälgib pikaajaliste välitöökogemustega harrastusarheoloog ja -ornitoloog Andrus Ojamets. Foto: Priit Rauniste |
“Salme asjade konserveerimiseks saime kaks eraldi ruumi ja nüüd otsime võimalusi, et saaksime ühe inimese sinna tööle võtta kuni Salme ekspeditsiooni lõpetamiseni,” oli Salme muinaslaeva leiu ekspeditsiooni juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peets optimistlik.
Tema hinnangul paigaldatakse sel nädalal konserveerimiseks vajalikud seadmed ruumis üles, vajadusel hangitakse uusi tarvikuid lisaks ja järgmisel nädalal algavad konserveerimistööd.
“Näiteks kilbikuplad on suhteliselt halvasti säilinud ja nende konserveerimine on mõneti komplitseeritud ning võtab palju aega. Kõikidele esemetele tuleb kindlasti individuaalselt läheneda. See ei ole masstöö. Konservaatori tööd võib võrrelda arstitööga. Kui midagi on halvasti tehtud, siis seda ümber teha enam ei saa. Iga eksimus maksab valusalt kätte, igal juhul tuleb vigu juba eos vältida. Tuleb teha üks kord ja korralikult,” manitses Peets.
2008. aasta, Salme esimese muinaslaeva leidude konserveerimisega ongi juba tekkinud probleeme, kuna seda tehti kiirustades. “Ma ei tea, mis põhjusel kiirustati, kuid nüüd Saaremaa muuseum palus mul need leiud üle konserveerida. Mõlemat leidu tuleb võtta ühe kompleksina, need on ühe sündmuse jäljed.
Miks nad just sellised välja näevad, see on veel arutluse objekt. On igasugu poolt- ja vastuväiteid kuni sinnamaani välja, et esimene alus võis olla enne “sündmust” kaldal olnud sõidukõlbmatu paat. Mitmed märgid viitavad sellele. Kaasa arvatud see, et luustike all laeva põhjas oli liivakiht. Või oli seal kunagi randumise koht? Sellele tuleb jälile jõuda ja saada võimaluse korral kas jah või ei vastus.” Loe edasi: Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid
2010. aasta energiasäästunädal toimub juba 8.-12, novembril. Võta osa ja säästa!
Energiasäästunädal on osalemiseks ja korraldamiseks kõigile, kes kasutavad energiat.
Eesti esimene energiasäästunädal oli 2009. aasta novembris. Selle korraldas üks seltskond asutusi eesotsas Kredexiga. Rohkem kui 30st korraldatud üritusest võttis osa enam kui 2000 inimest.
Tänavuse energiasäästunädala ürituste kava leiad siit: www.energiatark.ee
Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts koostöös Eesti Rahva muuseumiga kutsub osa võtma Tartu rahvakultuuriümarlauast, mis leiab aset 10. novembril kell 13-16 ERMi näitustemajas Tartus (Kuperjanovi 9).
Päevaplaan:
Kell 13 Rahvakultuuri arendus -ja koolituskeskuse koolitusvõimalustest ja koostöövõrgustikest Tartus – Urve Gromov.
Kell 13:30 Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi helistuudio Helikodu tegemistest, võimalustest ja plaanidest – Meris Tammik.
Kell 14 Meie aeg ja meie võimalused? Koostööst ja kultuurikesksest mõtteviisist – Krista Aru.
Kell 14:45 osaluspaneel “Igal linnul oma pesa”.
Oma pesadest tulevad kaasa kõnelema Aino Kippasto Kodukotusest, Külli Hansen Tartu Loomemajanduskeskusest, Riho Leppoja Tiigi Seltsimajast, Ando Kiviberg Viljandi Pärimusmuusika Aidast ning lisaks tuleb linna poolt kaasa rääkima ka inimene Tartu linnavolikogu kultuurikomisjonist.
Ümarlauda modereerib Astrid Hallik.
Oma osalemisest palutakse teada anda 8.novembriks aadressil tartumaarks@gmail.com.
Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu linn.
Karmen Puidak, Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi tegevjuht
25. novembril toimub Tallinnas KUMU auditooriumis seminar „Metsatööstus nüüd ja lähitulevikus“ ja puitarhitektuuri konverents “Puit – homse elukeskkonna võti”. Konverentsi lõpus autasustatakse konkursi „Aasta puitehitis 2010“ parimaid.
Seminaril võetakse sõna järgmistel teemadel:
· Metsasektori ja metsatööstuse osa Eesti majanduses. Mart Laar, Riigikogu liige.
· Metsanduse arengukavast 2020. Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja.
Seminar kestab kella 11.15-12.15. Seminar on tasuta ja avatud kõigile.
Puitarhitektuuri konverentsi juhtlause „Puit – homse elukeskkonna võti“ on valitud seetõttu, et just puidu kui ainsa taastuva ehitusmaterjali kasutamine on lahenduseks paljudele inimkonna ees seisvatele probleemidele. Puidu kasutamine pidurdab kliima soojenemist ja loob tervisliku elukeskkonna.
Puitarhitektuuri konverentsi ettekanded tutvustavad uusi võimalusi puidu ehituses kasutamiseks ning hoonete energiatarbe ja süsiniku jalajälje vähendamiseks. Ettekanded on inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde.
Konverents toimub kell 13-18. Konverentsi korraldab puitehitise klaster.
Sänna Kultuurimõisas on sisse seatud vanade rataste taaskasutamist propageeriv velokuur. Jalgratta kui tervisliku ja keskkonnasõbraliku liikumisvahendi tutvustamiseks korraldati septembris Rattafestival, mille raames toimus ka rattaleiutamise õpituba. Õpituba juhendasid Riia rattameisterdamisrühmituse Freakbike metallikunstnikud, kes konstrueerisid vanadest rattaosadest unikaalseid jalgrattaid.
Rõuge TV esitleb:
Oktoobris alustanud Uue-Antsla käsitööring on tänaseks jõudnud koos käia juba kolm korda Rahvamajja kogunetakse käsitööd tegema igal kolmapäeval kella 18-20ni.
Esimesel kokkusaamisel 5. oktoobril istus koos neli käsitööhuvilist. Peeti plaane, mida, millal ja kuidas tegema hakatakse. Esimeseks näputööks meisterdati vahtralehtedest roose, järgmisel korral juba prooviti kaaruspaela tegemist. Viimasel korral oli seltskond juba tükk maad suurem. Koos katsetati paela punumist.
Järgmised kokkusaamised:
3. novembril meisterdatakse süüteroose (kaasa võtta paar pabermassist munakarpi ja küünlajäägid või mõni küünal).
10. novembril tehakse lauakaunistusi (salvrätihoidjaid jm).
17. novembril meisterdatakse päkapikke.
24. novembril kaunistatakse küünlaid.
Täpsem info materjalitasu või kaasavõetavate materjalide kohta on Uue-Antsla ja Uhtjärve külade kodulehel 2kyla.blogspot.com. Alati võib kaasas olla ka mõni parasjagu pooleli olev näputöö ning kui on tekkinud mingi käsitööalane küsimus, siis ühiselt leitakse sellele lahendus. Käsitööringis pole vanusepiirangut – kõik on oodatud.
Karille Bergman, käsitööringi juhendaja
Esmaspäeval, 1. novembril avati Elvas traditsiooniline kunstikuu. Kunstikuu valguses leiavad kuni novembri lõpuni Elvas aset omanäolised kunstiüritused, näitused ja temaatilised töötoad.
Kuuenda kunstikuu motoks on “Peegelpilt pole irooniat täis teater elust enesest”, seega alanud kunstikuu avaldab läbi portreede isiksusi nii pildis, raamatus, filmis kui ka läbi teiste kunstisündmuste ja töötubade.
Novembrikuu jooksul saab vaadata Marju Villemi, Merle Silla, Lea Malini, Tiina Kuusi, Piret Vapajevi, Merike Ambre ja Anni Irsi näitusi. Lisaks autorinäitustele pakub põnevust Maarja – Liisa Maasiku portreefotonäitus “Kelgukoerad Pilvede all” ning kohtumine nende teleseriaalide tegijatega. Kunstikuu kavas on esmakordselt Elva kultuurikeskuses Sinilind Marika Korolevi teater etendusega “Armastuse edetabel”.
Peale selle on Elva linnaraamatukogus võimalus täna, 3. novembril kell 17 kohtuda kirjanike Sven Kivisildniku, Peeter Sauteri ja Hendrik Lindepuuga. Kirjandushuvilistele toimub veel 15. novembril kohtumine Merle Sillaga, kes tutvustab enda esikromaani “Soovituskirjad neile, kes jäävad ükskord vanaks”.
Kunstikuu pakub nii suurtele kui väikestele tegevusi tosinas töötoas. Lisaks ehete valmistamisele saavad kunstihuvilised näppu harjutada portselanmaali alal, aga avaneb ka võimalus lasta enda portree maalida Merike Ambrel.
Lähem teave Elva huviala-ja kultuurikeskus “Sinilind” http://sinilind.elva.ee/ või
tel 745 7201.
Merike Järv
Nagu juba traditsiooniks saanud, vaadatakse sügistalvel Toila vallas üle mööduva aasta fotosaak.
Toila valla XII fotokonkursile on sel aastal oodatud fotod lugemise teemadel, kuna tänavune aasta on lugemisaasta. Fotod võivad olla toredad hetketabamised, aga ka lavastatud pildid lugejatest või lugemisest. Samas on oodatud fotod ka vabal teemal Toila valla inimestest, looduses,t üritustest jm.
Oodatud on nii üksikfotod kui ka seeriad, kasuks tuleb korrektne vormistus.
Pealkirjastatud fotod koos autori andmetega palutakse saata või tuua hiljemalt 1. detsembriks Toila vallamajja või Toila raamatukogusse aadressil Pikk 13a.
Lisainfo: Lea Rand, tel 336 9551
Urvaste vald kuulutab koostöös vallarahvaga tänavu taas välja Urvaste valla aasta isa 2010. Kodanike arvamusi, ettepanekuid ja seekord ka põhjendusi aasta isa kandidaatide kohta oodatakse kuni 8. novembrini valla raamatukogudes, Kuldre koolis, Urvaste vallamajas ja Uue-Antsla rahvamajas olevatesse ümbrikutesse.
Isadepäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus toimub reedel, 12. novembril kell 17 Kuldre kooli aulas.
Senised Urvaste valla aasta isad:
2004 Kalle Haller
2005 Are Kirsbaum
2006 Maido Uibopuu
2007: Margus Klaar
2008: Eeri Proškin
2009 Rainer Kaseväli
Igal metsaomanikul on õigus saada nõu atesteeritud metsakonsulendi käest kuni 15 tundi aastas. Tartu ümbruse metsaomanikud saavad nõu küsida Tartus Pepleri tn 32 (maavalitsuse vastas) avatud metsaomaniku nõutoast esmaspäeval ja reedel kell 9-13 ning kolmapäeval kell 13-15.
Aidatakse korraldada kasvava metsa müük enampakkumise korras, et metsaomanik saaks parema hinna.
Konsulendid:
Kristo Alloja, tel 506 1777
Piret Arvi, tel 520 5853
Urmas Kittus, tel 504 1299
Leonhard Niklus, tel 529 3237
Aadu Raudla, tel 524 8963
Täna on lastekirjanduse keskuses lugemisöö “Kes loeb, see hingab”. Erinevad sündmused algavad juba kell 13 ja tegevust jagub õhtutundideni.
Kell 13–14 töötuba „Tere, koomiks!“ Kunstnik Joonas Sildre räägib koomiksist ja õpetab seda tegema. Koomiksinäituse avamine. Rõdusaal.
Kell 16–17 loovkirjutamise tund „Kes loeb, see hingab!” Tondijuttu õpetab kirjutama Veiko Belials. Edgar Valteri galerii.
Kell 16–17 jutuvestmistund „Haldjad meie ümber“. Lugusid vestab ja musitseerib Kadri Allikmäe. Luugisaal.
Kell 17.30–19 fantaasiatund “Õõõõ-õudsamast õudne õuduskirjanduse õhtu“. Juhivad fantaasiakirjandusespetsialist Sash Uusjärv ja ulmekirjanik Maniakkide Tänav. Pööningusaal.
Kell 19–19.30 lastekirjanduse keskuse kirjandussalongi lavakava „Tänulikkus“. Juhendaja Tõnis Rätsep. Rõdusaal.
Kell 19.30–20 Tallinna Tantsuteatri etendus „Raamat tantsib öös“. Koreograafid Dmitri Harchenko ja Heili Lindepuu. Rõdu- ja luugisaal.
Võru linn alustab aasta lõpuni kestvat linnaelanikuks registreerimise kampaaniat.
Statistika näitab, et Võru linna elanike arv langeb pidevalt. Tõestamaks, et Võru on arenev linn, kutsub linnavalitsus alanud kampaania raames inimesi end linnaelanikuks
registreerima.
Kampaania käigus oodatakse eelkõige registreerima neid, kes reaalselt Võrus elavad, ent pole veel linnaelanikuks registreerinud.
“Loomulikult ootame tagasi koju ka siin sündinud ja üles kasvanud noori, kes otsivad oma perele elukohaks sobivat paika. Samuti kutsume Võrru uusi aktiivseid inimesi, kes annaksid ka oma panuse meie linna arenguks,” sõnas linnapea Ülo Tulik.
Linnapea lisas, et järjepidev linnaelanike arvu suurenemine tähendab linna jaoks ilusamaid ja positiivsemaid väljavaateid tulevikuks.
“Rohkem elanikke tähendab paremat rahalist võimekust, st paremat elukorraldust ja elukeskkonda,” kommenteeris Tulik.
Elanike registri andmetel on Võru linn oma 13 919 elanikuga Eesti linnade seas 11. kohal, olles 855 elanikuga Kuressaarest taga.
“Veel kümme aastat tagasi elas Võrus 14 905 elanikku ning tean, et Võrru mahub veel väga palju tublisid ja rõõmsaid inimesi. Miks ei võiks Võru linn olla tulevikus linnade
elanike arvult 10. koha omanik?!” arutles linnapea.
Registreerimise motiveerimiseks on linnavalitsus välja pannud auhinna: üks õnnelik võidab kinkekaardi kas hambaraviteenustega PMA kliinikult, optikateenuseid Pro Optikast või reisipaketi firmalt Novatours. Kinkekaardi väärtus on 15 646 krooni ehk 1000 eurot. Nende kolme variandi seast saab võitja valida just endale meelepärase. Õnnelik inimene loositakse avalikult välja 23. jaanuaril 2011 Võru spordikeskuses toimuval Valio Võru Võrkpalliklubi kodumängul.
Kui elad Võrus, aga pole Võru linna oma elukohaks vormistanud, siis tule nüüd ja registreeri ennast linna elanikuks! Lisainfo registreerimise ja kampaania kohta: www.voru.ee.
Marianne Mett, Võru linnavalitsus
3. novembril kell 12 kohtuvad Võrumaa keskraamatukogu konverentsisaalis lugejatega eesti kirjanikud Peeter Helme, Ivar Sild, Mihkel Kaevats ja Mathura.
Pühapäeval, 7. novembril kell 12 on Kadrina sauna juures puuvedamistalgud. Õues olevad puidujäägid, mis pärinevad erinevatest ajalookihistustest, tuleb ära saagida ja tuttuude kuuri kuivama vedada. Iga mees ja naine ka on teretulnud. Vihaga, kuid vihata! Vaid kohutav lausvihm saab ettevõtmist takistada.
Rakvere linnavolikogu 15. oktoobri 2010. a määrusega nr 16 otsustati lõpetada Rakvere linnavalitsuse hallatava asutuse Rakvere Koduloomade Varjupaik tegevus alates 1. jaanuarist 2011.
Rakvere linnavalitsusele tehti ülesandeks korraldada asutuse tegevuse lõpetamine ning teha selleks vajalikud toimingud. Eeltoodust tulenevalt on vajalik moodustada Rakvere Koduloomade Varjupaiga tegevuse lõpetamiseks ajutine komisjon.
Likvideeritakse asutus, kuid varjupaik ja teenus jäävad alles – teenust hakatakse ostma väljastpoolt.
Allikas: Rakvere linnavalitsus
Eile Ruhnu saarel korraldatud orienteerumine “Ruhnu 2010 Halloween” möödus väga meeleolukalt ja aktiivselt.
Rada kulges küla tagumisest otsast – poolde Ringsu välja. Punktideks, mida läbida, olid valitud seekord elumajad, mille elanikud orienteerujaid lahkesti ülesannetele suunasid. Kokku osales neli meeskonda, kes inspireerituna halloweenist said endale ka selle teemalised nimed.
Tegemist oli tiheda rebimisega ja kohad jaotusid järgmiselt: I koht: “Põrgulised”, aeg 2h ja 17min – Reigo, Martha Liise, Margit, Emma, Kristel. II koht: “Paharetid”, aeg 2h ja 50min – Maret, Eeva, Juku, Karl August. III koht: “Sarvikud”, aeg: 2h ja 54min – Margus, Maiu, Ariin, Kathrin, Morgan. IV Koht: “Kratid”, aeg: 2h ja 56min – Elen, Kadri, Külli, Joosep, Priit.
Kaks võistkonda alustasid raja põhjapoolsest otsast ja kaks lõunapoolsest. Igas punktis tuli võistlejatel pärast ülesande läbimist kokku panna puzzle, mis koosnes järgmise punkti moonutatud fotokildudest. Põhjapoolt minnes tuli läbida Aive maja, kus võistlejad pidid nikerdama kaks puust võinuga. Edasi tuli joosta Elvi juurde, kus enne puzzle lahendamist pidi ära sööma vastiku maitsega suupiste. Järgmiseks ootas orienteerujaid Helju, kelle hoovis pidi puid kärutama. Pärast seda jõuti Silvi juurde, kus mosaiigi saamiseks pidi pähe tuupima luuletuse. Nüüd võttis osalejad vastu Vilve, kelle sõbralikus väliköögis kamba peale omlett valmistada tuli. Edasi jooksid võistlejad Antsu juurde, kus ootas neid kaks ülesannet, et kätte saada oma mosaiik – tuli nimed panna Ruhnus pesitsevatele linnuliikidele, mille pildid laual reas lebasid, ning osalejad pidid ka lahendama ristsõna kalaliikide kohta.
Taas jooksma pääsedes ootas tormajaid Irja hubane majake, milles võistlejad tassitäie kuuma põdrasamblateed sisse kummutasid. Järgnes pikk teekond Anne ja Vello juurde, kus puzzle saamiseks pidid võistlejad näitama oma aednikuoskusi ning talveks kärpima viinamarjapõõsad. Nüüd avanes puzzlepildilt finišhi hoone, milleks seekord sai valitud Liise talu kohvik. Seal said võistlejad janu kustutada ja keha kinnitada.
Parimaid premeeriti kuldse karika ja ühispildiga. Väga tublid olid kõige pisemad ehk Karl August, Emma ja Kathrin, kes tähelepanuväärse südikusega läbisid kiires tempos kõik punktid võrdselt nagu teisedki. Kiitust väärib ka miniatuurne (ürituse mastaabis) Iti, kes samuti oma pikkuse kohta tublid kilomeetrid läbi astus.
Korraldajate hirmuks kujunes Reigo, kelle pea jagas nagu koorelahutaja. Ta pani oma pöörase tempoga ürituse prognoose kategooriliselt ümber mõtlema. Tänud ka Andresele, kelle tihe juuresolek kaotas õhust kogunenud pinged. Tohutud tänusõnad Luisele, kes üritusele oma õla alla pani ja kelle kohvikus toimus rikkalik lõpetamine.
Kogu üritus läks hästi ja ilma suurtemate vahejuhtumiteta. Suured-suured tänud ka vahepunktidele osalemast ja aitamast: Aive, Elvi, Helju, Silvi, Vilve, Ants, Irja ja Anne.
Allikas: Marten, Ruhnu blogi
Pühapäeval, 7. novembril kell 15.30 korraldab Urvaste Külade Selts Urvaste koguduse pastoraadis videvikupidamise.
Räägitakse kalmistuhaljastusest, süüakse maa sees küpsetatud lammast. Kalmistukultuuri uurija Maire Sala kõneleb teemal „Siin- ja sealpoolsusest ning surmajärgsest elust“. Osalustasu.
Info tel 523 6697, Mariina.
Kaitseliidu Viru malev korraldab täna, 30. oktoobril kaitseväe keskpolügoonil lahinglaskmised, millega võetakse kokku väljaõppeaasta rünnakuharjutused.
Praktiline harjutus – rühm rünnakul koos lahinglaskmistega – on väljaõppeaastat läbiv rünnakuharjutuste kokkuvõte, kus osaleb lisaks Viru maleva lahingukompaniile ja võitlusgrupile ka Alutaguse maleva tankitõrje kahurirühm, kelle ülesanne on viia läbi oma üksuse praktilised laskeharjutused.
Viru maleva väljaõppeülema ütlusel on tegu maleva väljaõppeaastal läbiva rünnakuharjutuste teema kokkuvõttega, mis ei ole kontrollharjutus. “Põhiliselt on see laskeharjutus eelnevalt õpitu praktiline osa õppeprotsessis, tegemist ei ole kontrollharjutusega,” rääkis leitnant Erik Sild.
Põhilahinguliikidest olid Viru maleva eelmise aasta väljõppharjutused seotud erinevate kaitselahingu elementidega. Sel väljaõppeaastal keskendutakse pealetungilahingu tähtsaimale osale – rünnakule.
Kirjandustuuri „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes“ raames jõuavad 3. novembril Lääne-Virumaale Eeva Park, Indrek Hirv, Peep Ilmet ja Triin Soomets. Kirjanduslik nelik kohtub lugejatega Lääne-Virumaa keskraamatukogus kell 17.30.
Juba seitsmendat aastat toimuvat kirjandustuuri korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.
Harju maleva Noored Kotkad ja Kodutütred peavad aasta eelviimase suurlaagri Vormsi saarel. Kohale tuleb ligi 140 noort koos rühmajuhtidega kokku 16 rühmast. Laager kestab 29.-31.oktoobrini.
Plaanis on korraldada Vormsi vaatamisväärsusi tutvustav matkamäng ning erikatsete õpe. Igas matkamängu punktid on ka oskuste ja teadmiste kontroll, kokku on punkte 13.
Rühmadel ja noortel on vaja ette valmistada etluskava ning isetegevuslik etteaste laupäeva õhtul. Tublimad saavad autasustatud ning võimaluse korrata oma etteastet.
Katriin Allik, Kaitseliidu Harju maleva noorteinstruktor
Augusti keskpaigas läks Võrumaalt Jaaniraotu linnupargist seiklema väike India muntjak-hirv Miku, kes sattus kaks kuud hiljem Riia loomaaeda. Eksootilise muntjaki leidsid lapsed Ida-Lätist Balvist.
Praegu on Miku Riia loomaaias, seal kontrolliti põhjalikult tema tervist ja väljastati arstitõend. Nüüd on kohustatud Miku omanikud
tervisekontrolli eest tasuma, oma osa nõuab ka transport. Kõik see läheb maksma ligi 5000 krooni.
Et Miku kojutoomine on Miku omanike jaoks
ületamatult kallis, kutsub kylauudis.ee pererahvast aitama. Vastasel juhul on pere sunnitud laenu võtma.
Palun toetage Miku tagasi koju jõudmist!
Arveldusarve: 221050381613, Jaaniraotu Linnupark MTÜ.
Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.
Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.
“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.
Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).
“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.
Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.
Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.
Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702
Rannar Raba
