Külauudiste lugejad eelistavad rahvusloomana mäkra

Mäger. Foto: www.pildialbum.ee

Olgugi, et viimasel ajal on aktiviseerunud siilile kui rahvusloomale poolehoidjad, näitas kylauudis.ee lugejaküsitlus, et mäkra eelistatakse siiski rohkem.

Kokku vastas küsitlusele 188 inimest, neist 43 ehk 23 protsenti otsustaks rahvuslooma valides mägra kasuks. Siili pooldajaid leidus 31 inimest ehk 16 protsenti. Ilvest, keda üks sellise perekonnanime kandja juba rahvusloomaks kutsub, soosis 10 protsenti vastanuist.

Kõige rohkem aga ehk koguni 36 protsenti küsitluses osalenuist andis teada, et nemad ei soovi rahvusloomana näha mäkra, siili, ilvest, jänest, hiirt, hunti, metskitse, kobrast, hüljest, karu, rebast, jänest, põtra ega oravat, vaid hoopis mõnda muud looma. Aga millist, sellest pole kylauudis.ee-l esialgu veel aimugi.

Kes on potentsiaalne rahvusloom mäger? Loe edasi: Külauudiste lugejad eelistavad rahvusloomana mäkra

Võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkurss

Fotomeenutus 2010. a Uma Pido rongkäigust. Foto: Elina Kononenko

Võro Selts VKKF kuulutas vällä võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursi tähtaoga 15. septembri 2011.

Täpsembät teedüst konkursi kottalõ saa Uma Pido kodolehe päält www.umapido.ee lingi “uudised” vai “uudissõ'” alt.

Edimäne sääne konkurss oll 2009. aastal inne tõist Umma Pito. Sõs tull konkursilõ 17 laulu, minkast kuut laulõti ka tõsõl Umal Pidol.

Ku tiiäti mõnt laululuujat vai muusikut, kedä sääne teedüs võissi huvita, saatkõ aga edesi!

Konkursi kottalõ saa teedüst mano:
Võro Selts VKKF, Tartu tn 48, 65609 Võru
tel 782 8750, 782 8752 ja
projektijuht Triinu Ojar
tel 5332 2153, e-post triinu.ojar@wi.werro.ee

Valgasse kerkib moodne logistika kompetentsikeskus

Valgas plaanitakse aasta teisel poolel avada logistika kompetentsikeskus, mis hakkab ettevõtjate ja teadusasutuste vahel vahendama logistika rahvusvahelist oskusteavet ja välja töötama uusi ärimudeleid.
Sellist logistika kompetentsikeskust Eestis praegu veel pole. Nõukogu töösse plaanitakse kaasata peale Valga linna, kutseõppekeskuse ja ettevõtjate ka Tallinna tehnikakõrgkool, Tallinna sadam ja Eesti autoettevõtjate liit. Loe edasi: Valgasse kerkib moodne logistika kompetentsikeskus

Rõuge aleviku vee- ja kanalisatsioonivõrgustik saab korda

Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas toetada Rõuge vallavalitsuse projekti “Rõuge aleviku vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku projekteerimine ja ehitus” ligi 9,6 miljoni krooniga (ligi 614 000 eurot).

Projekti tulemusel tagatakse suurele osale Rõuge aleviku elanikele kvaliteetne joogivesi ja keskkonnaohutu reovee käitlemine. Projekti käigus projekteeritakse kogu Rõuge aleviku vee- ja kanalisatsioonvõrgustik ning ehitatakse välja I etapp. Rajatakse uusi ja rekonstrueeritakse vanu vee- ja kanalisatsioonitrasse kokku üle 6000 meetri ulatuses, rekonstrueeritakse Rõuge töökoja puurkaev, reoveepuhasti ja biotiik ning rajatakse reovee purgimissõlm.

Projekt käivitub tänavu projekteerimisega ning ehitustööd algavad 2012. aastal. Paralleelselt veevärgi ehitusega käivad Rõuge alevikus ulatuslikud teeremonditööd. Tööde käigus remonditakse põhimaantee ning rajatakse juurde kergliiklusteed Haanja mnt, Võru mnt ja Sänna mnt lõikudel. Teetöid teostab maanteeamet.

Rõuge valla omafinantseering projektis on kahe aasta jooksul 2,4 miljonit krooni (ligi 153 000 eurot).

Lisainfo: Tiit Toots, tiit@rauge.ee, tel 517 6261.

Võrumaa partnerluskogu infopäevad

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu taotlusvoor on avatud  alates 14. veebruarist 2011 ja sulgub etapiliselt 30. märtsil, 13. aprillil ja 2. mail.

Infopäevad toimuvad:

Reedel, 7. jaanuaril kell 15-17 Antsla ja Urvaste valla taotlejatele Antsla EKB koguduse ruumes Antsla linnas Jaani tn. 24.

Esmaspäeval, 10. jaanuaril kell 15-16.30 Haanja valla taotlejatele Haanja puhke- ja suusakeskuses.

Kell 17-18.30  Rõuge valla taotlejatele Rõuge noortekeskuses.

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 15-16.30 Sõmerpalu valla taotlejatele Sõmerpalu klubi hoones (Sõmerpalu koolimajas).

Kell 17-18.30 Võru valla taotlejatele Võru vallamajas.

Kolmapäeval, 12.jaanuaril kell 15-16.30 Vastseliina valla taotlejatele Voki külakeskuses Voki külas (Hallal).

Kell 17-18.30  Lasva valla taotlejatele Tsolgo koolimajas.

Neljapäeval, 13. jaanuaril kell 15-17 Varstu ja Mõniste valla taotlejatele Mõniste rahvamajas.

Info tel. 5266 832, 786 8373, 786 8372, info@voruleader.ee ja kodulehelt www.voruleader.ee

Täna õhtul peetakse Haanjas “Pääparandusõpido”

Foto: Teet Ristioja
1. jaanuari õhtul kell 19.00 on Haanja Rahvamajas “Pääparandusõpido”. Kahe Võrumaa bändi – ANALYSISe ja FIBRILLi – ning kohalike inimeste eestvedamisel toimuv pidu on aastavahetuse kärtsust ja mürtsust ülesaamiseks ette valmistatud. Kohapeal on võimalik kuulata muusikat erinevale maitsele: rokist folgini ja veel enamgi.

Hangover Party vol 3 kannab sellel aastal Võrumaale tagasijõudnuna ka kodusemat nime. Veelgi enam, tegemist on teise peoga, mis samal kuupäeval rahvamajas toimub, kuna aastavahetuse varahommikul tantsutab rahvast Haanja kohalik Säde koos oma sõpradega ning järgmiseks õhtuks haaravad ohjad juba järgmised Võrumaa mehepojad. Nagu kõigest sellest veel vähe oleks, on muudki pillimehed ning laululinnud oodatud oma varustust kaasa võtma (ja õlitama) – kunagi ei tea ette mida pidu toob ning välistatud pole ka võimalus, et sünnib mõni uus muusikaline kollektiiv.

Kuna eelmisel õhtul saadetakse Suurel Munamäel väärikalt ära Kroon ning samal päeval pole võimalik kõigil uusi €urosid hankida, on kogu pääparandusõs ettenähtu pido ilma rahalda, a ku om tahtsmist, või iks uma viimätse karmanihe jäänu kopka pillimiihile jätta. Külapeole kohaselt on lubatud oma meelepärane lauale kaasa võtta, kuid ka hajameelsete peale on mõeldud.
Pidu kestab senimaani kuni viimane mees kukub!

Lisainfo: www.analysisband.com

Rakvere haiglas pole uuest aastast ühtegi pediaatrit

Täna tegi Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla avalikkusele pöördumise, teatades, et alates 31. detsembrist ei tööta Rakvere haiglas enam ühtegi pediaatrit.

Kiisküla sõnul siirdus kaks kolleegi tööle Soome ning viimasele tööle jäänud lastearstil algab homsest dekreetpuhkus. Ka on Rakvere haigla lasteosakond alates homsest kollektiivpuhkusel.

“Oleme otsinud uut pediaatrit hetkest, kui sain teada teise kolleegi minekust Soome  augustis. Kahjuks ei ole otsingud vilja kandnud,” teavitas Kiisküla. “Haigla erakorralise meditsiini osakonda pöörduvad patsiendid saadame kiirabi või lapsevanemate isikliku transpordiga Tallinna lastehaiglasse, vastsündinud saadame koju ilma lastearsti hinnanguta. Kui keegi suudab leida lastearsti, kes on nõus Rakveres töötama, palun ühendust võtta.”

Meierei varemetest sai Selja küla seltsimaja

Selja seltsimaja. Foto: Triin Lumiste

Mõned aastad tagasi kinkis ettevõtja ja praegune Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum Selja külaseltsile endise meierei varemed, millest nüüdseks on valminud ilus seltsimaja.

Selja seltsimaja rekonstrueerimise I ja II järk on lõppenud, need hõlmasid seinte ja katuse rekonstrueerimist, avatäiteid ja siseviimistlust. Jäänud on veel III etapp, mis peaks lahendama vee-ja kanalisatsiooniprobleemid ning tooma majja mööbli ja sisustuse.

Esimene õppepäev peeti seltsimajas 30. novembril, kus Viru-Nigula Hariduse Seltsi üleskutsel toimus ajaloolise pildimaterjali vaatamine ja jutukeste kogumine koduloo raamatu koostamiseks. Kuigi ilm polnud sellel päeval kõige ilusam, tuli kokku 21 ajaloohuvilist.

Siit tuleb ka seltsi järgmine palve – kõikidel, kes ei saanud sel päeval kohale tulla, aga tahaksid osaleda oma mälestuste kirjapanemisel ning näidata oma fotosid, oodatakse oma lugudega seltsimajja. Ühendust võib võtta ka Annega, tel 5565 1151.

Praegu toimub seltsimajas igal reedel laste ja noorte laulu- ning tantsuring.

Seltsimaja avaüritus on jaanuaris 2011.

Allikas: Triin Lumiste, Viru-Nigula Teataja

Valga muuseumi sõbraks valiti Endla Schasmin

Valga muuseumi sõbraks valiti tänavu Valga keskraamatukogu direktor Endla Schasmin.Selle aasta sisse jäi mitmeid ühiseid tegemisi: lugemisaasta lumememmekett Säde pargis, ühisnäitus “Kirjutavad kunstnikud” ja muinasjututeemalised muuseumitunnid mudilastele. Juba teist aastat saab Valga muuseumi sõber tänutäheks koostöö eest Valga muuseumi tunnusvärvides Valgamaa lammaste villast kootud sokid.

Reedel korraldab ringhäälingumuuseum
tasuta külastuse päeva

Eesti Ringhäälingumuuseum ootab reedel, 31. detsembril kõiki ajaloohuvilisi tutvuma muuseumi väljapanekutega. Muuseum on sel päeval avatud kella 10-14ni ja külastamine on kõigile tasuta.

Eesti Ringhäälingumuuseumi püsinäitusel saab tutvuda raadio ja televisiooni ajalooga. Eksponeeritakse fotomaterjale, ringhäälinguajaloos olulist rolli etendanud isikute vahakujusid, kodumaiste raadiotööstuste toodangut, reporterite töövahendeid ning ringhäälingu stuudio- ja saatetehnikat.

Eesti Ringhäälingumuuseum on 29. aprillil 1999 asutatud mittetulundusühing, mille liikmeteks on Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Rahvusringhääling, AS Levira, Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing ja Türi vallavalitsus.

2010. aastal on Eesti Ringhäälingumuuseumi külastanud rohkem kui 5000 inimest.

Muuseum asub Türil Vabriku pst 1.

Juhan Sihver, Eesti Ringhäälingumuuseum, tel 385 7055, 513 9985

rhmuuseum@rhmuuseum.ee
www.rhmuuseum.ee

Liivi Lahe Kalanduskogu avas taotlusvooru

MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu avab taotlusvoorud meetme 4.1 “Kalamajanduse säästev areng” kolmes tegevussuunas:

a) Kalasadamad ja lossimiskohad

Taotluste vastuvõtt jooksvalt alates 21.01.2011 kuni meetme rahade lõppemiseni.

b) Tegevuste mitmekesistamine

Taotluste vastuvõtt alates II poolaastast (teavitatakse täiendavalt).

c) Koolitustegevus

Taotluste vastuvõtt jooksvalt alates 21.01.2011 kuni meetme rahade lõppemiseni.

2011. aastal on Pärnumaa kalanduspiirkonnas ühtekokku toetusteks kasutada 12 275 811 kr (784 567.32 €).

Põhjaliku info leiab siit.

Allikas: www.kalanduskogu.ee

Põlvamaa naised õmblesid kodukoha muistendid piltideks

Osa tekstiilipiltide pannoost. Foto: polvakasitooklubi.blogspot.com

Kuni jaanuari lõpuni on Põlva kultuurikeskuse salongis avatud näitus “Põlva kihelkonna muistendid tekstiilis”, kus saab näha Põlvamaa usinate käsitöönaiste lapitehnikas pilti üheksast muistendist ja Põlvamaa kaarti.

Kuna Põlva linnas oli lõppev aasta kuulutatud pärimusaastaks, siis otsustasid Põlva Käsitööklubi naised mõned Põlva kihelkonna legendid ja muistendid tuua piltidena rahva ette. Tehnikaks lapitöö ja aplikatsioon. Kunstnik Heili Mõtus joonistas kavandid ja originaalsuuruses pildid.

“Kõige rohkem vaeva nägime just õigete kangaste otsimisega,”kirjutavad naised oma blogis. “Neid leidsime nii kodustest kangavarudest kui ka kangakauplustest. Nii need pildid valmima hakkasid. Kogu suve ja sügise olid nobedad näpud ametis.”

Näitus on avatud jaanuari lõpuni iga päev kella 11-17ni.

Allikas: http://polvakasitooklubi.blogspot.com/

Kes võiks olla Eesti rahvusloom?

Panime kylauudis.ee paremasse veergu üles küsitluse, kuhu oleme ritta sättinud hulga kodumaiseid loomi. Kutsume kõiki oma lugejaid küsitlusele vastama, et välja selgitada, millisele loomale on poolehoid kõige suurem.

Valik maailma rahvaste rahvusloomi:

  • Soome ja Venemaa – karu
  • Rumeenia – ilves
  • Somaalia  – leopard
  • Hispaania – härg
  • Rootsi – lõvi, põder
  • Brasiilia – jaaguar
  • Belgia, Bulgaaria – lõvi
  • Austraalia – känguru, koaala

Palume teil kirjutada selle postituse kommentaaridesse, miks peaks just teie soositud loom Eesti rahvusloomaks saama. Samuti palume panna siia kirja see potsentsiaalne tulevane rahvusloom, keda te meie küsitluse loetelust ei leidnud.

Tahkuranna valla vapimärgi pälvis Ilmar Tõnisson

Foto: voisteraamatukogu.blogspot.com

Tahkuranna valla aastapäevaüritusel-jõulupeol anti valla vapimärk pidulikult üle pool sajandit Pärnumaal ja Eesti muusikarindel tegutsenud dirigendile, pedagoogile ja interpreedile Ilmar Tõnissonile (pildil), teatab Pärnu Postimees.

Tahkuranna vallasekretär Ulvi Poopuu sõnas, et vapimärgile oli esitatud kaks kandidaati, kuid vallal on kombeks anda aastas välja üks märk.

Varem on vald vapimärki välja andnud Eesti Vabariigi aastapäeval, nüüdsest tehakse seda valla aastapäeval.

Aastatel 1992-1998 organiseeris Tõnisson Tahkuranna rahvusvahelisi muusikakursusi, mis 1993. aastast kuulusid Euroopa noorte suvelaagrite ühendusse.

Tahkuranna laagri eesmärk oli anda noortele muusikutele orkestrimängu kogemus ja arendada pillimänguoskust.

Käesoleva aasta 10. augustil täitus teenekal muusikainimesel 75 eluaastat.

Võru aastavahetusel raha õhku ei loobi

Võru linnavalitsus otsustas, et tänavu aastavahetuse ilutulestikku ei telli.

“Leidsime, et ajal, kui tuleb teha raskeid ja valusaid otsuseid eelarve kärpimiseks, pole õige
raha sõna otseses mõttes tuulde pilduda,” kommenteeris linnapea Ülo Tulik.

Tulik on veendunud, et linn uue aasta hakul päris ilma tulevärgita ei jää. “Igal aastal leidub ikka palju neid, kes uue aasta auks raketi on soetanud. Kindlasti aga paneme inimestele südamele, et jälgida tuleb kõiki ohutusnõudeid ja kasutusjuhendeid,” lisas Tulik.

Möödunud aastal läks aastavahetuse ilutulestik linnale maksma 20 000 krooni.

Allikas: Marianne Mett, Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist

Urvaste seltsimajas saab õppida Rooma kardinaid tegema

7. ja 8. jaanuaril kell 10-14 toimub Urvaste seltsimajas Rooma kardinate kujundamise ja õmblemise töötuba. Juhendab Margit firmast Helakardinad.

Töötuppa tuleb kaasa võtta linase riidega sobivat niiti, käärid, seepi, mõõdulinti, võimalusel õmblusmasin ja hea tuju.

Õpitoas valmivad kardinad Urvaste seltsimajale, osaleja saab oskuse ise valmistada Rooma kardinaid.

Õpitoas osalemine on tasuta. Osalejate arv on piiratud. Kohvi, tee ja kerge kõhutäite eest on tasu annetuslik. Õpitoa toimumist toetab kohaliku omaalgatuse programm.

Registreerimine : klaar.anne@gmail.com, tel 529 2373

Siil Eesti rahvusloomaks?

Rahvuslooma kandidaat Lääne-Virumaal Salla külas. Foto: Elina Kononenko

Eestlastel on olemas rahvuslill, rahvuslind, rahvuskivi, rahvuskala, ent veel ei ole rahvuslooma. Miks mitte valida siil, väike ja tubli nohiseja, meie rahvusloomaks? Nii arvavad aktivistid, kes kutsuvad üles valima siili Eesti rahvusloomaks.

“Siil Eesti rahvusloomaks!” kõlab nende üleskutse. Siil on ajast aega olnud meie nägu – väike, rahulik ja nohistab omaette, ent kui teda torkida, kukub turtsuma ja torkab valusalt.

Üle kõige maailmas meeldib siilile anda nõu suurtele, ent veidi ohmudele selle kohta, kuidas paremini sortsidele säru teha!

Facebooki lehekülg: http://www.facebook.com/rahvusloom

Täämbäne Uma Leht kirotas

Täämbädsest Umast Lehest saa teedä, kumuudu mitmõ tunnõdu võrokõsõ hindäle uhkõ võrokõisi rahvarõiva pidokuvvõ ehk suurõsärgi saiva. Määne vana Võromaa suursärk vällä näge, tuud sai nikani ku timahava keväjäni nätä õnnõ muusõumin vai mõnõ ütsiku inemise sällän. Umas Pidos lassõ hindäle suurõsärgi tetä kümmekund vana Võromaa tähtsät ammõdimiist ja ka mõnõ naasõ.

Viil om juttu tuust, et Võromaa muusõumin saa nätä Tarto korgõmba kunstikooli fotoosakunna näütüst, välän omma ka katõ vana Võromaa fotokunstnigu pildi.

Saa lukõ ka jutuvõistlusõ kõgõ parõmbat nal’ajuttu ja Vello-koomiksit tuust, kuis viil inne euro tulõmist hindä kirsturaha är’pästä.

Põder testis Kuressaares jõulurahu

Päev pärast seda, kui jahimehed olid jahiloomadele jõulurahu välja kuulutanud, tampis noor põder Kuressaare Tervisepargis kuuest kohast üle suusaradade ja kadus laste kilgete saatel kelgumäe tagant üle tee metsa, kirjutab Meie Maa.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Foto on illustratiivne.

Aastaid Tervisepargis suusatanud inimesed pole seal kunagi varem põtra näinud, küll aga hulgaliselt rebaseid ja metssigade tõngutud maad.

“Ei tea, mis sellel põdral küll hakkas, et keset päeva äkki siin suusatajatega võidu sibama kukkus. Kas ta selles pisikeses metsatukas ööbis ja inimeste hääled ajasid ta ärevaks, ei tea. Olen aastaid käinud talviti kolm korda nädalas siin suusatamas, aga pole kunagi varem linna Tervisepargis põtra näinud,” imestas Rain Arnus, kes töötab Kuressaare autoteeninduses. Mees lisas muheledes, et ilmselt oli põder teadlik jõulurahu väljakuulutamisest.

Keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus noore põdra jõulureedest linna Tervisepargis käimist suureks imeks ei pea. “Põtrade ränne käib siit läbi. Loode tammikust nad tulevad ning lähevad Tori abaja ja lennujaama vahelt läbi Vätta poolsaare poole,” selgitas Ärmus Meie Maale.

Jahinduse peaspetsialisti hinnangul võis noor põder jahihooaja lõpus omapead jääda, põdralehm ilmselt lasti eest ära. “Noored põdrad seetõttu liiguvadki rohkem ringi. Praegused ilmastikutingimused sunnivad samuti neid rohkem süüa otsima. Siin võib olla mitu seost. Põder on ka varem Kuressaare linnast läbi käinud, Tori abajast otse üle läinud.

Üldjuhul peaksid põdrad juba talvitumispaigad omaks võtnud olema. Võib-olla see põder oli mingil põhjusel erand. Põtrade talvitumispaigad on põhiliselt metsanoorendikud, enamasti männinoorendikud.

Kõige enam himustab ta pajuistandustes okste otsi, peenikesi võrseid, järgmisena männinoorendikke, seal ta koorib männikoort,” andis kogenud jahinduse peaspetsialist teada.

Veel täna ja homme saab Võrus vaadata 700 inglit

Inglikollektsionäärid Maili (vasakul) ja Eve Vinn oma lemmikinglitega. Foto: Elina Kononenko

Veel täna ja homme on Võrus, Lembitu tn 2 avatud näitus, kus võib näha 700 inglit perekond Vinni rohkem kui 2000 esemest koosnevast inglikollektsioonist. Uksed on avatud kella 12-19ni.

Mõte inglitele ja haldjatele oma kodu luua on inglitiimil meeltes mõlkunud juba ammu. 2005. aasta novembris märkas Võrumaa perekond Vinn, et nende koju on ilmunud erinevaid teid pidi üsna suur hulk armsaid ingleid ja haldjaid. Nii sai samal aastal alguse juba eesmärgipärane ingli- ja haldjapere suurendamine. 20. novembril 2005 sai tehtud esimene sissekanne inglipere registrisse: selleks oli punasest sametist kleidiga ingel, mis sai jõulude eel koju toodud ühest Tallinna kauplusest.

Aastate jooksul on inglipere jõudsalt kasvanud. Ühtehoidvasse perre kuulub nii portselanist, klaasist, plastmassist, plekist kui ka tekstiilist ingleid/haldjaid. Peale kujude ilmestavad inglid oma iluga ka maale, nõusid (kruuse, taldrikuid), postkaarte (sh antiikseid), kalendreid, kelli jne.

2009. aasta 18. detsembril asutas inglitiim MTÜ Ingella, mis sai registrisse kantud 24. märtsil 2010.

MTÜ üheks eesmärgiks on inglite ja haldjate positiivsust tuua ka teistele inglite/haldjate sõpradele, mistõttu on suurimaks väljakutseks leida inglitele ja haldjatele omanäoline kodu, kus oleks mõnus olla kõigil. Selleks võiks olla galerii, mis oleks avatud kõigile sõpradele ja kus saaksid oma haldja- või ingliperet külla tuua ka teised toredad inimesed.

Praegu on loomisjärgus Ingella logo, kaubamärk, kodulehekülg ning tooted. Kui kellelgi on häid mõtteid, on MTÜ avatud pakkumistele.

Lisainfo: ingella.ingella@gmail.com

Pereteatris jõudis lavale maailma esimene
kaerajaaniaineline näidend

Jõuluõhtul esietendus Kadrinas Siku pere koduteatris maailma esimene kaerajaaniaineline näidend, mille aluseks olid Friedebert Tuglase tekstid ja erinevad kaerajaani folkloorsed üleskirjutused, teatas pere esindaja Rein Sikk.

Eriti hästi kukkus näitetrupil välja poolpaljaste tüdrukute piilumise stseen :-).
Lõpuks tantsiti koos jõuluvanaga kaerajaani. Ühtekokku oli see üksnes jõuluaegu tegutseva pereteatri üheteistkümnes hooaeg ja esietendus.