Autor: Elina Allas

Toiduabi saajate hulka tahetakse Tallinnas kahekordistada

Foto: kodanik.err.ee

Eile pärastlõunal toimus kokkusaamine Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade juhatajate, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti esindajate ja Toidupanga juhtide vahel, et arutada Toidupanga tegevuse laienemist lähitulevikus kõikidesse Tallinna linnaosadesse. Praeguste plaanide kohaselt peaks toiduabi saajate hulk Tallinnas kuu pärast kahekordistuma.

„Senini oleme Tallinna linnas abi saanud osutada Põhja-Tallinna ja Lasnamäe piirkonna inimestele, aga selge on see, et ka teistes linnaosades elab lastega peresid, kes toiduabi väga vajaksid. Meil on väga hea meel, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet meid sel eesmärgil kõiki ühe laua taha kokku kutsus,“ ütles Toidupanga koostöövõrgustiku juht Piet Boerefijn (fotol).

Ümarlauda juhtinud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekande osakonna juhataja Uku Torjuse sõnul olid linnaosade esindajad toiduabi jõudmisest oma piirkonna inimesteni väga huvitatud. Ühiselt lepiti kokku, et esmajoones seatakse sihiks toiduabi jõudmine toimetulekuraskustesse sattunud lastega peredeni.

Peamised küsimused, mille lahendamisest tuleb alustada, on toiduabi transpordi korraldamine linnaosadesse ja uute suuremate laoruumide leidmine. Loe edasi: Toiduabi saajate hulka tahetakse Tallinnas kahekordistada

Kodutütred tähistasid aastapäeva

Kodutütarde aastapäev. Foto: Aivo Hütsi

Kaitseliidu Võrumaa maleva kodutütred tähistasid organisatsiooni 79. sünnipäeva piduliku koosviibimisega Võrumaa muuseumis. Maleva pealik kapten Kalev Ader soovitas kohale tulnud 60le noorele igal ajal kõike küsida, sest see on üks viis targemaks saada.

Maleva noorteinstruktor Eve Täht andis hoolsuspaela kümnele kõige tublimale tüdrukule. Ringkonna aukiri anti neljale ja tänukiri 22le kodutütrele.

Muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa meenutas, et Võrumaal kutsuti esimene kodutütarde rühm ellu 1931. aasta lõpus Vastseliinas.

“Järgmisel aastal toimusid juba esimesed juhtide kursused ning aasta hiljem esimesed õppepäevad,” sõnas Ruusmaa.

“Alguses käisin üritustel sõprade pärast, seejärel hakkasid mind üritused, nagu maakondlik retk ja teised tegemised huvitama ja nüüd käin huvist,” ütles Mari-Liis Tsvetkova Misso rühmast.

Võrumaal on praegu 377 kodutütart.

Mari-Anne Leht

Mälestiste valdajad saavad 1. veebruarini muinsuskaitseametist raha taotleda

Riigieelarvest võib mälestise omanik või valdaja taotleda toetust mälestise hooldamiseks, valve- ja signalisatsioonisüsteemide paigaldamiseks, mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks.

2012. aasta riigieelarvest toetuse taotlemise tähtaeg on 1. veebruar 2011. Toetuse taotlemiseks vajaliku teabe ja taotlusvormid leiate: http://www.muinas.ee/sinule/omanikule/toetused

Toetuse taotlemiseks 2012. aasta eelarvest tuleb hiljemalt 1. veebruariks 2011 muinsuskaitseametile esitada:

  • täidetud taotlusvorm
  • mälestise konserveerimise või restaureerimisega seotud taotlusele lisatud mälestise konserveerimise või restaureerimise projekt, mis on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.

Muinsuskaitseamet teatab otsusest kahe nädala jooksul pärast kultuuriministri poolt muinsuskaitseameti 2012. a. eelarve kinnitamist. Toetuse saajatele teatatakse nimetatud tööde tegemiseks eraldatud summa suurus.

Abrukale võib varsti autoga sõita

Abruka saarevaht mõõtis Roomassaarest Abrukani jää paksust ja kõige õhemas kohas oli 25 cm, kõige paksemas kohas 35-40 cm, kirjutab Veljo Kuivjõgi tänases Meie Maas. Sulaga on aga kahjuks tekkinud teine jääkiht alumisele kihile peale ja mõõtmistulemused on kahe jääkihi peale kokku.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Abruka saarevaht Rein Lember tegi eelmise nädala lõpul kümme reisi Saaremaa-Abruka vahel ja enamasti oli vaja viia toitu, ravimeid ja kütet. Foto: Valmar Voolaid

“Ega me riiklikku ehk ametlikku jääteed Abrukale teha ei saa. Kui, siis oma vastutusel paremate liikumisvõimaluste loomiseks me selle rajame, sest jääolud on tänavu väga head,” hindas Abruka saarevaht Rein Lember.
Mehe hinnangul ka sel nädalal prognoositavad sulailmad tasandavad jääteed ja kui lund rohkem ei saja, võib tulla nii hea jäätee, mida Abrukale pole ammu enam olnud.

“Jäätee peale- ja mahasaamisega on Roomassaares ja Abrukal küll raskusi, kuid ühiselt saame ka nendest jagu. Meie energiline külavanem Riho Lepik lubas ka aidata. Mul on traktor, millel tera pole, Rihol on tera, aga traktor liialt vana. Küll me lahenduse leiame,” prognoosis saarevaht. Loe edasi: Abrukale võib varsti autoga sõita

Täna peaks murduma talve selgroog

Enamik eestlasi on nüüdseks arvatavasti talvest juba üdini tüdinud. Kalendrisse vaadates näeme, et täna on taliharjapäev – päev, pärast mida võivad tähelepanelikumad hakata märkama kevade tundemärke, päev, mille kohta vanarahvas uskus, et see murrab talve selgroo.

Taliharjapäeval pidi loomatoitu  pool alles olema. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist.

Andres Kuperjanov kirjutab: Vanas ajaarvamises oli Linnutee kõigepealt aastavahetuse märk. Eesti rahvakalendri taliharjapäev peaks langema ajale, mil talv on saavutanud oma lae ja murdub – algab soojenemine ja läheneb kevad. Soome kalendriuurija Kustaa Vilkuna järgi tähendas nimi talihari ka umbes sellel ajal oma suurimal kõrgusel olevat Linnuteed. Astronoom Heino Eelsalu arvestuste järgi langes see umbes 3000 aastat tagasi kokku talvise pööripäevaga. Praeguseks on talihari nihkunud kevadpunkti pretsessiooni tõttu jaanuari lõppu või veebruari algusse. Vanemad kirjamehed A. W. Hupel ja F. J. Wiedemann on ekslikult märkinud taliharjaks 12. märtsi, mis näitab, et päeva tähendus oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandil juba tundmatu. Talihari oli vanas kalendrisüsteemis konkreetne märk, mille abil sai sünkroniseerida kuukalendrit reaalse aastaga.

Allikas: Berta

Täpselt kuu pärast toimub Johan Pitka mälestuseks jalgsimatk

13. veebruaril kutsub Kaitseliidu Järva malev, koos oma eriorganisatsioonidega osalema viiendal admiral Johan Pitka (fotol) mälestuseks pühendatud rahvamatkal, edastas Maaleht.

Admiral Pitka panus Eesti omariikluse loomisele on hindamatu ja nii ootabki Kaitseliidu Järva malev kõiki huvilisi admiralile mõeldes matkama.

Matka eesmärk on tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet, meenutada Järvamaa kuulsamat meest ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal.

Matk toimub „Liikumist ja sportmist harrastav Järvamaa 2011“ II etapina. Järva maleva poolt korraldatav transport stardib Peetrist kell 9, et sõita edasi Jalgsemale. Matk algab Jalgsemalt Pitka mälestuskivi juurest, pärast mälestuskõnesid. Ligikaudu 20 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse. Loe edasi: Täpselt kuu pärast toimub Johan Pitka mälestuseks jalgsimatk

Tartu loomemajanduskeskus ootab alustavaid loomeettevõtjaid inkubaatorisse

Tartu loomemajanduskeskus Kalevi tn 13.

Tartu loomemajanduskeskus ootab alustavaid loomeettevõtjaid inkubaatorisse, pakkudes neile esmalt  „Loomeettevõtja stardipaketti“ ehk äriplaani koostamise koolitust ning hiljem eduka äriplaani kaitsmise korral ka inkubatsiooniteenust.

Taotluste esitamise tähtaeg on 14. veebruar 2011 kell 15. Tegemist on juba neljanda konkursiga loomemajanduskeskuse pooleteiseaastase tegevuse jooksul.

Täpsemalt loe siit.

Võru Kandle teatriauhind ootab nominente

Võru teatritegevuse toetamise hea traditsioonina annavad Võru linnavalitsus ja Võru kultuurimaja Kannel alates 2002. aastast välja Võru Kandle teatriauhinda. Auhind antakse märkimisväärse panuse eest Võru linna teatritegevuse arendamisel.

Ettepanekuid 2011. aasta teatriauhinna saaja kohta võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Ettepanekusse märkida ettepaneku tegija nimi, isikukood ja elukoht ning põhjendatud ettepanek (kandidaadi nimi ja saavutused).

Võru Kandle teatriauhinna on varem pälvinud:

  • 2002 – Rudolf Adelmann (1918 – 2001)
  • 2003 – Meinhard Uiga
  • 2004 – Võru draamastuudio
  • 2005 – Glen Kelp ja Agu Trolla
  • 2006 – Tarmo Tagamets
  • 2007 – Peeter Pai
  • 2008 – Kalju Liiver
  • 2009 – Taago Tubin
  • 2010 – Andres Jukk

Võru Kandle Teatriauhind antakse üle linnateatrite päevadel aprilli keskpaigas Võru kultuurimajas Kannel.

Ettepanekud märgusõnaga ,,Teatriauhind” palutakse esitada hiljemalt 10. veebruarini kirjalikult aadressil: Liiva 13, 65609 Võru või e-postil: info@vorukannel.ee.

Lisainfo www.vorukannel.ee

Toidupanga münditakso aitab viimaste kroonidega
head teha

Foto: www.postimees.ee

Toidupank kutsub inimesi ja ettevõtteid üles viimaste kroonidega head tegema. Ettevõtted saavad sellel eesmärgil 13.-17. jaanuarini endale külla kutsuda Toidupanga münditakso.

Münditakso toob esmalt kohale Toidupanga annetusanuma ning hiljem tuleb sellele ka kokkulepitud ajal järele. Annetatud summa kantakse ettevõtte nimel otse Toidupanga annetusarvele.

“Käes on viimane nädal, kui me oma Eesti kroonidega veel poes oste sooritada saame. Paljudel meist on jäänud koju kapinurgale või sahtlisse seisma hulk münte ja sente, millega saab head teha. Kutsume kõiki inimesi üles meie oma raha ära saatma ühe ilusa teoga – annetama viimased kroonimündid meie oma perede ja laste toetamiseks”, ütles Toidupanga
mündikampaania koordinaator Kaia-Kaire Hunt (fotol).

Annetatud raha läheb tegutsevate ja vast loodud toidupankade tegevuse abistamiseks. Praeguseks on Toidupank tegevust alustanud seitsmes Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Viljandis. Asjad on kiiresti arenemas ka Kuressaares ja Võrus. Loe edasi: Toidupanga münditakso aitab viimaste kroonidega
head teha

Rõuges algab uus edu saavutaja kursus

Rõuges sügishooajal toimunud ning suure populaarsuse saavutanud kümnenädalane edu saavutaja kursus  alustab sel nädalal teist ringi.

Tegu on isikliku arengu koolitusega, millesarnaseid sellises mahus väiksemates kohtades just sageli „koju kätte” ei tooda.

Sügishooajal lõpetas kursuse 22 inimest: peamiselt Võrumaa elanikud, mõned ka Tartust ja isegi Sakust. Suur osalejate arv näitab, et tegu on inimestele vajaliku teemaga ning kursuse lõpetanute tagasiside ka kinnitas seda.

Edu saavutaja kursusel käsitletav temaatika on lai, kuid teenib siiski üht eesmärki – panna inimesed nägema, missugused tagajärjed on nende praegustel tegevustel ning kuidas muuta või suunata oma praegusi mõtteid, tegevusi jahoiakuid selliselt, et saavutada suurem kontroll oma elu üle.

Seekordse kursuse esimene kohtumine toimub juba homme, 12. jaanuaril kell 19 Rõuge noortekeskuses. Veel on võimalus liituda. Huvilised leiavad kursuse kohta rohkem infot internetis aadressil www.revolutsioon.ee. Samas on võimalik ka kursusele registreerida.

Martin Mark, koolitaja (fotol)

Pakkuge kandidaate 23. veebruari
Kalevipoja vastuvõtule!

Vabariigi sünnipäev on aeg, kus riik tänab oma teenekaid kodanikke. Vastuvõttudele kutsutakse edukad ja andekad. Aastast aastasse korduvad samad näod ja inimesed. Ometi on meie kõrval palju inimesi, kes töötavad päevast päeva palehigis meie riigi heaks, kes panustavad oma aega ja raha kodukoha või riigi hüvanguks. Paljusid neist ei kutsuta kunagi ühelegi vastuvõtule.

Meie rahvuskangelane Kalevipoeg, kes alustas omal ajal ühisalgatuse propageerimisega ja ühiskonnale kasulike ehitiste rajamisega, märkas seda ja otustas naasta, et tänade tublisid inimesi tehtud tööde eest.

Vaadake  enda ümber ringi, mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem.

Märka neid tegusid, isegi väikeseid ja anna neist meile teada.

Tunnustuseks kutsume sinu poolt esitatud inimese koos kaaslasega Kalevipoja vabariigi aastapäeva vastuvõtule. Kui sind pole kunagi märgatud, siis võib olla see sinu hetk. Kogutud lugusid tutvustame internetis ja vastuvõtul. Loe edasi: Pakkuge kandidaate 23. veebruari
Kalevipoja vastuvõtule!

Keila waldorfkool kutsub vestlusringi

19. jaanuaril kell 18 on kõik huvilised teretulnud Keila waldorfkooli Läte (Kruusa 23, Keila) vestlusringi “Ühe lapse kasvamiseks on vaja tervet küla”, kus arutletakse lapsevanemaks olemise ja kogukonna rolli üle laste kasvamisel.

Vestlusringi vedur Martin Tiidelepp on tegutsenud Aruküla waldorfkogukonnas seitse aastat. Elukutselt juhtimise ja koostöö koolitaja, nelja lapse isa ja 2009. a ilmunud raamatu “Eluülesanded” kaasautor.

2008. aastal asutas haridus- ja kultuuriselts Läte uue waldorfpedagoogikal tegutseva kooli Keilasse. Loe kooli kohta lisa: www.erakoollate.ee

Vestlusring “Ühe lapse kasvamiseks on vaja tervet küla” on osa seltsi projektist “Müüdimurdjad”, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Täna avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust

Täna, 10. jaanuaril kell 18 avatakse Võru linnagaleriis (kultuurimajas Kannel) koguni kolm näitust korraga. Oma tööd on rahva ette toonud Tanja Kutsjuba, Andrus Kasemaa ja Inari Krohn.

Andrus Kasemaa avab juubelinäituse “Elutants ehk värvirikkaid tervitusi Lõuna-Eestist halli kultuuripealinna”.
Sellel näitusel välja pandud õlipastellmaalide värvirohkus keerab konradmäelikule värvikäsitlusele veel mitu vinti peale. Huvitava faktina on enamik näituse töid pärit “albumist”, mida kunstnik planeeris esmakordselt näidata 2010. aasta suvel toimunud Eesti Kunstnike Liidu aastanäitusel “Vastandumised”. Kahetsusväärsel kombel õnnestus korraldajatel album just žürii hindamise ajaks ära kaotada. Loe edasi: Täna avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust

Töötuid oli detsembris 10 protsenti

Detsembris langes registreeritud töötute arv novembriga võrreldes kiiremas tempos, kuid siiski aeglasemalt kui eelnevatel kuudel. Kuu lõpus oli töötuna arvel 65 260 inimest ehk 10,0 protsenti 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, teatas töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.

Detsembris võttis end töötukassas töötuna arvele 6 892 inimest ja arvelolek lõpetati 6 944 töötul. Nii arveloleku lõpetamiste arv kui uute registreerimiste arv olid detsembris väiksemad kui sügiskuudel. Tegelik ametlikult hõivesse liikujate osakaal on kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha. Loe edasi: Töötuid oli detsembris 10 protsenti

Väelaulugrupp Tane Mahuta annab esimese
avaliku kontserdi

Erinevate kultuuride väelaule esitav muusikaline grupp Tane Mahuta lubab 16.jaanuaril kogu Tallinna Kirjanike Maja saali laulma panna.

Tane Mahuta (maoori keeles elupuu) nimeline koosseis noori ja andekaid Eesti muusikuid annab esimese avaliku kontserdi, kus tulevad esitusele aafrika, skandinaavia, india, iisraeli, põlisameerika ja eesti ürgsed väelaulud. Improvisatsioonilist ja kergesti kaasalauldavat muusikat tšellol, torupillil, harmooniumil, viiulil, ocariinil ja šhamaanitrummil nimetavad noored ise urban-folgiks.

Erikülalisena lööb kaasa üks Soome parimaid noori tuva-stiili kõrilauljaid Kosmo Hölmönen, kes mängib ka kosmilist trummi nimega “hang”.

“Tane Mahuta esimene kontsert Matkamajas oli minu jaoks 2010. aasta üks suurimaid muusikaelamusi. Pole varem olnud juhust viibida kontserdil, kus esimesest loost alates kuni viimaseni välja oleksin kaasa laulnud. Ja seda olukorras, kus ise tegelikult üldse laulda ei oska,” kirjeldab Tane Mahuta esimest mitteavalikku kontserti Viru Folgi peakorraldaja Peep
Veedla.

Kontsert toimub pühapäeval, 16. jaanuaril kell 19 Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis. Piletid Baraka poest (Pärnu mnt 4) ja kohapeal.

Reedel meenutatakse Velise Wabariiki

13. jaanuaril 105 aastat tagasi lõppetati kindralmajor Bezobrazovi juhtimisel vanal Läänemaal Velise Wabariik. Sellel neljapäeval, 13. jaanuaril tullakse Velise seltsimajja kokku seda sündmust meenutama.

Neil päevil viis aastat tagasi toimusid Velise seltsimajas ja ümber seltsimaja poolvabaõhuetenduse “Tulevarjud” ettevalmistused, käsikiri ja lavastus Jaan Urvetilt. Kutseliste näitlejatega tundsid end võrdväärsetena peaaegu kakskümmend kohalikku. Valdavale osale neist oli näitlejana publiku ette astumine elus esmakordne. Mitmepäevaste pingeliste proovide tulemusena valmis kogenud lavastaja käe all etendus, mille suurust paljud meist suutsid alles aastate möödudes mõista. Kõik see toimus tookord 100 aastat tagasi Velise meeste poolt väljakuulutatud vabariigi auks.

Ajaloolastel jätkub tööd, et väheste säilinud arhiivimaterjalide põhjal saada selgust, miks Velise piirkonnas just nii läks. Miks jäid enamikku paikkonna mõisaid tähistama suitsevad varemed? Juhtide Pauluse, Aitsami ja Oviiri ideed olid ju head ja kaugesse tulevikku vaatavad.

13. jaanuari päevakava Märjamaa vallas Velise Seltsimajas:

“Kolkja kelk 2011” kutsub veebruaris kelku tõukama

Foto: Aldo Luud. www.ohtuleht.ee

Vanausuliste külas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub 6. veebruaril teine rahvusvaheline tõukekelgupäev “Kolkja Kelk 2011”.

Tõukekelgusõit ühisstardist algab 11:30. Piki Kolkja külatänavaid (1,2 km) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Starti tuleb Rändur Rääbis isiklikult. Rajal on avatud toitlustus ehk kommisöömispunkt. Kõik osavõtjad saavad medaljonid. Auhinnad sõidu võitjatele antakse laste ja täiskasvanute arvestuses eraldi välja. Eriauhinnad on pannud välja Peipsimaa ettevõtjad ja ürituse sponsorid.

Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Üksteisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Kõik osavõtjad saavad medaljonid. Auhinnad võitjatele on pannud välja Peipsimaa ettevõtjad ja ürituse sponsorid. Loe edasi: “Kolkja kelk 2011” kutsub veebruaris kelku tõukama

Metsapealinnas hakatakse reedel viikingilaeva ehitama

Selle nädala reedel, 14. jaanuaril kell 14 toimub Haapsalu Valgevälja metsaplatsil Haapsalu metsapäev, mille raames antakse linnale üle Valgevälja mets ja mainitakse esimest korda, et aastal 2011 nimetatakse metsapealinnaks Haapsalu. Metsapealinna tiitel antakse Haapsalule üle mais toimuval metsanädalal. Eelmisel aastal anti metsapealinna tiitel Tartule. Sel aastal toimub tiitli andmine juba kaheksandat korda.

Reedesel üritusel on kohal keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Haapsalu metsapäeval saab alguse MTÜ Rotelevik ja MTÜ Puulaevaselts Vikan ühistööna väiksema viikingiaegse laeva ehitus. Võib suure tõenäosusega väita, et Haapsalu asustamise ajal just sedalaadi alused siin lahel sõitsid.

„Kui senimaani oleme Puulaevaselts Vikani“  liikmetega ehitanud erinevaid paate ja laevu üsna lähiajaloost, siis mõtlesime teha nüüd ajas suurema hüppe ja minna kaugemasse minevikku, seda enam, et meil  Haapsalus nii huvitav koostööpartner nagu Rotelevik olemas on,“ ütles Puulaevaseltsi juht Alar Schönberg. Loe edasi: Metsapealinnas hakatakse reedel viikingilaeva ehitama

Euroopa naaritsale kaevati Isabella külla konnatiik

Euroopa naaritsa kaitse tegevuskava raames rajati detsembris Hiiumaale Kõrgessaare valda Isabella külla konnatiik, teine tiik plaanitakse valmis kaevata sel kuul Leigri külas.

Tiikide rajamise eesmärk on konnade kudemistingimuste parandamine ja konnade arvukuse suurendamine Euroopa naaritsa elupaigaks olevate jõgede ümbruses. Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Riina Lillemäe selgitas, et konnatiikide rajamine on vajalik, kuna Euroopa naaritsa jaoks on raba- ja rohukonn oluline toit.

“Konnade kudemiseks on vaja väikesi seisuveekogusid,” sõnas Lillemäe. “Euroopa naaritsa kaitse tegevuskavas on ette nähtud tiikide rajamine Euroopa naaritsa elupaikadeks olevate jõgede ja ojade lähedusse.”

Allikas: Hiiu Nädal

Saaremaa sepp tegi suuskadest kelgu

Salme valla Suurna küla tunnustatud sepp Aado Himmist (fotol) ei kannatanud välja, et lastest seisma jäänud suusad niisama kuuri nurgas vedelesid. Võttis suusaklambrid maha, kinnitas kasti metallkonstruktsiooniga suuskade peale, pani käepideme külge ja nüüd on väga vajalik tööriist majapidamises võtta, nii kirjutab Veljo Kuivjõgi tänases Meie Maas.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Foto: Veljo Kuivjõgi

“Suusad muidu kenad korralikud, Tallinna Dünamo suusavabrikus 1988. aastal tehtud, aga puidust. Nüüd tahetakse enamasti plastiksuuskadega sõita. Ma sain omale kena kerge sõiduvahendi, millega puid ja kõiki vajalikke asju vedada,” rääkis 70aastane meistrimees Aado Himmist.

Ega ta viletsatest asjadest suuskadel soomekelku meenutavat sõiduvahendit teinud. Kinnitused on kvaliteetne sepatöö ja käepide puidust treitud. Isegi kastilauad hööveldas üle, sest Aadole on tähtis, et kelk ka kena välja näeks.

“Aado on tõsine sepp, kes kehva asja ei tee. Kui meil oli teatritüki “Läänemere isandad” jaoks vaja viis mõõka, mis ikka ehtsate võitlusvahendite moodi oleksid, tegi ta need tunduvalt ehtsamad, kui me oodata oskasime.

Veel meisterdas ta keti küljes oleva joogisarve, tegi meie laulupüha kivile tõrvikuhoidja. See mees saab kõigega hakkama,” iseloomustas seppa Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee.

Taaskasutuskeskus Vahejaam teeb neljapäeval Rakvere teatris moepeatuse

Koostöös taaskasutuskeskusega Vahejaam toimub neljapäeval, 13. jaanuaril Rakvere teatris “Moepeatus”, mis propageerib taaskasutust ja paneb disainereid vaatama riideid teise nurga alt, kuna suurem osa esitletavast moekollektsioonist peab olema taaskasutustehnikas. 16 noort disainerit ja meeskonda üle Eesti loodavad tõestada publikule, et taaskasutada saab ka stiilselt.

“Moepeatus” algab Rakvere teatri väikeses saalis kell 19.