Tartu ülikooli loodusmuuseumi eestvedamisel on valmis saanud põhjalik veebirakendus, mille abil saavad huvilised tutvuda Eesti rannajoone, rannikualade ning sealse elustikuga, lahendada ülesandeid ja teha virtuaalse rännaku mööda rannikut. Veebileht on tehtud Eesti, Soome, Rootsi ja Läti organisatsioonide ühise keskkonnaharidusprojekti COBWEB (Communicating the Baltic) raames, mida rahastatakse Interreg IVA programmist.
TÜ loodusmuuseumi digitaalarhiivide spetsialisti ja kaardirakenduse ühe looja Veljo Runneli sõnul taheti luua rakendus, mis looks teadmistesilla Läänemere maade vahel, aga ühtlasi oleks atraktiivne interaktiivne õppevahend Eesti õpetajatele ja õpilastele.
“Veebilehe kasu on lisaks harivale suuresti ka tunnetuslik, see aitab tajuda meie looduse ja maastiku terviklikkust. Kõik looduse- ja reisihuvilised inimesed leiavad siit kindlasti midagi põnevat ja kasulikku,” usub Runnel.
Veebileht on mõeldud kasutamiseks kõigile huvilistele, ent eelkõige õppevahendina koolides, huvikoolides ning keskkonnahariduskeskustes.
Õllefestival Õlletoober kolib tänavu Leisi vallast Oitmelt Kuressaare külje alla Suure Tõllu puhkekülasse ja toimub seekord ilma Mototoobrita.
Õlletoober on 15 aasta jooksul Saaremaale meelitanud tuhandeid kesvamärja- ning muusikasõpru. FOTO: Irina Mägi
Suure Tõllu puhkeküla esindajad ja Õlletoobri korraldajad jõudsid kokkuleppeni viia üritus läbi Upal asuvas kompleksis. 15. korda toimuv üritus on planeeritud 15.-16. juulile.
Suure Tõllu puhkeküla juhataja Lev Kaljumäe nentis, et Upale kolimine annab Õlletoobrile võimaluse inimestele võimalikult lähedal olla, teisalt on see reklaamiks puhkekülale. “Ega Saaremaal neid kohti, kus sellist üritust korraldada, väga palju olegi,” märkis ta, lisades, et puhkekülal on ka kontsertide korraldamise kogemus olemas. Selgi aastal on tema sõnul paar päris suurt projekti plaanis.
Samas Mototoober toimub suviste ürituste kalendrist tulenevalt vähemalt sel aastal Õlletoobrist eraldi. “Meil olid kuupäevad välja kuulutatud, aga samal ajal toimub ka Narvas suur motomeeste kokkutulek. See on ka ainus põhjus, miks Mototoober eraldi toimub,” sõnas Kandima, lisades, et tulevikus võivad kaks üritust siiski uuesti kokku saada.
Mototoobri eestvedaja Erki Evestus ütles, et ilmselt toimub motomeeste traditsiooniline kokkutulek nädal pärast Õlletoobrit, kuid lõpliku otsuse ürituse toimumise aja ja asukoha suhtes langetab motoklubi Ösel juhatus tuleva nädala lõpus.
Kaarma vallavanem Margus Mägi ütles, et kui Õlletoobri-suguse ürituse tegevuskoht liigub ühest vallast teise, siis sellega koos ei pruugi liikuda kõik üritusega kaasnevad head ja vead. Saaremaa on tema sõnul nii väike, et taolist üritust tuleb hinnata kogu maakonna mastaabis.
Nädalavahetusel Tapal peetud Eesti linnade talimängude võitjaks nii enam kui 10 000 elanikuga linnade hulgas kui ka üldarvestuses tuli Rakvere linn 180 punktiga.
Üldarvestuses sai II koha alla 10 000 elanikuga linnade parim Paide, kolmas oli 164 punktiga Saue ja neljas 161 punktiga Kärdla (mõlemad osalesid väikelinnade arvestuses).
Suuremate linnade arvestuses oli teine Maardu 70 ja kolmas Haapsalu 68 punktiga.
Kokku osales linnade talimängudel 17 linna ligi 450 sportlasega.
Nädalavahetusel Lähtel toimunud Eesti valdade talimängudel said Ida-Virumaa jaoks ajaloolise teoga hakkama Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme, kes kuni 2000 elanikuga valdade arvestuses saavutasid kaksikvõidu.
Vadade talimängudel osales 55 valda, kes oli jagatud kahte suurusgruppi. Ida-Virumaa edukaimana sai Jõhvi kuuenda koha, kusjuures neljas koht kaotati 1,5 ja viies koht 0,5 punktiga.
Väga hea esituse teinud maakonna väikevallad Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said üldpingereas kõrged 9. ja 12. koha, kusjuures valdade spordijuhid Taavi Toomel ja Jaak Rooden said lõpetamisel vastu võtta väiksete valdade arvestuses 1. ja 2. koha karika.
Ida-Virumaa edukuselt neljas vald oli Toila, kes üldjärjestuses oli 19. ja suurtest valdadest 16.
Samas jäi Toila arvele Ida-Virumaa parim üksikala koht – meeste korvpallis vahetasid Ib Lambi hoolealused eelmise aasta kolmanda koha sel aastal esikoha vastu.
Meeste korvpallis oli Jõhvi 37 võistkonna seas 9. Jõhvi edukaimad alad olid male ja suusatamine, kus saavutati 7. koht.
Mäetaguse sai kõrgeimad kohapunktid naiste korvpallis 11.-12. koha jagamise eest, lisaks oldi 1. kohal ka kabes.
Kohtla-Nõmme trumpalaks oli suusatamine, kus saavutati 10. koht.
Eesti maaülikooli Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad osa võtma Baeri päevast tänasel teadlase sünniaastapäeval, 28. veebruaril Tartus.
Esimene Baeri päev sai teoks 1877. aastal, pärast K. E. von Baeri surma. Traditsioon kestis kuni 1920. aastateni ning taastati 1976. aastal, kui Baeri maja taas uksed avas.
Kell 14.30 kogunetakse Toomemäele, et asetada lilled K. E. von Baeri mälestussamba juurde. Kell 15 jätkub üritus Baeri majas Veski tn 4. Kavas on venekeelsed ettekanded “Tartu ülikooli õpetlased Venemaa loodusuurijate ja arstide kongressidel 1860-1910” (Marina Loskuto va) ja “Saksa jälg vene evolutsionismis 19. sajandil” (Eduard Koltšinski, Anastassija Fedotova).
Ameeriklase Justin Petrone menukale „Minu Eesti” 1. osale on ilmunud vahetult enne Eesti vabariigi aastapäeva järg. Süldisööjate ja seenekorjajate maale tõi autori 2002. aastal armastus. Raamatu 2. osas tegeleb ameerika-eesti paar pereks kasvamise ning pesapunumisega, mis tänu Eestit haaranud kinnisvarapalavikule ning autori eksistentsiaalsetele kõhklustele just üleliia libedalt ei lähe.
Justin Petrone kirjeldab oma raamatut järgnevalt: „Üks mu peateemasid on saatuse ja vaba valiku vahekord, aga teine sama oluline teema on võõras olemine, sest mina, peategelane, olin Eestis võõras, ning samamoodi olin ma võõras täiskasvanute maailmas, ja samamoodi märkasin ma omavahelist võõrandumist eestlaste seas. Oluline fookus mu raamatus on Eestil, kes samuti on võõras ja uues rollis, hüpanud äsja välja eks-nõukogude orbiidilt ja sattunud skandinaavialikku tarbijaühiskonda. Muidugi saab seda raamatut võtta ka täiskasvanuks saamise loona, idealismi ja realismi konfliktina, ning samamoodi põrkuvad siin Ameerika ja Eesti, uus ja vana elustiil.”
Raamatu originaal on kirjutatud inglise keeles ning ka see, „My Estonia 2”, on Eesti poodides müügil.
„Minu Eesti” kahe raamatu põhjal on plaanis teha rahvusvaheline mängufilm, Petrone Printil on sellekohane leping kirjutatud alla produktsioonifirmaga Exitfilm.
„Armastuslugu läbi erinevate kultuuride põrkumise,” kirjeldab tulevast filmi produtsent Anneli Ahven. „Lugu tundub piisavalt üldistust pakkuv, et sellest võiks tulla mõnus meelelahtuslik film, mille kaudu maailmale Eestit tutvustada.” Praegu tegeleb Exitfilm tulevasele filmile välispartnerite otsimisega Soomest ja USAst. Võtted algavad 2012. aastal.
Justin Petrone kohtumine lugejatega tuleb Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatu poes 11. märtsil ning Tartu Linnaraamatukogus 17. märtsil.
39. Haanja maraton toimub laupäeval, 5. märtsil! Avatud raja sõit aga nädal aega varem pühapäeval, 27. veebruaril! Kui käreda külmaga nii pikka rada sõita ei jaksa, siis on meil ka 2, 3 ja 5 km rajad.
Stardid Haanja suusastaadionil antakse kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).
Kell 11.30–13.30 toimub kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus.
Raadioteatris on valminud viieosaline järjekuuldemäng – Sofi Oksaneni „Puhastus”.
Soome keelest tõlkinud Kalju Kruusa. Raadiostsenaarium ja lavastus: Taago Tubin.
Helirežissöör: Külli Tüli. Muusika: Tiit Kikas.
Osades: Aliide 1992. aastal – Helene Vannari. Aliide aastatel 1949–1953 – Elisabet Tamm. Zara – Alina Karmazina. Ingel Pekk, Aliide õde – Katariina Lauk. Hans Pekk, Ingeli mees – Margus Prangel. Martin Truu, Aliide mees – Raivo E. Tamm. NKVD-mees 1 ja kantpea Paša – Sten Karpov. NKVD-mees 2 ja kantpea Lavrenti – Janek Vadi.
Kuuldemängus on kasutatud salvestisi Eesti Rahvusringhäälingu heliarhiivist.
Esietendus järjejutu eetriajal, 28. veebruarist 4. märtsini kell 11.30 ja 22.30 Vikerraadios.
Eilseks oli Toidupanga mündikampaania annetusi üle loetud 1 051 324 krooni ehk 67 192 euro ulatuses.
Annetustest saab tuge regulaarse toiduabi korraldamine üle Eesti.
„Oleme tänaseks kaardistanud tegutsevate toidupankade kõige kriitilisemad vajadused – mitmel pool on oluline pakkuda tuge transpordi osas, samuti muretseda külmikuid, laoriiuleid, kaubakärusid ja muud elementaarset,“ sõnas Toidupankade koostöövõrgustiku juht Piet Boerefijn. “Niivõrd kiire toiduabi laienemine teeb meile rõõmu, loodame selleks mündikampaaniast ka vajalikku ainelist tuge leida.”
Toidupank tegutseb tänaseks kokku seitmes linnas – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Viljandis, Narvas ja Rakveres. Aktiivselt tegutsetakse kohaliku Toidupanga loomise nimel täna ka Võrus, Kuressaares, Maardus, Põlvas ja Haapsalus.
„Kogutud annetuste toel tahaksime tuge pakkuda lisaks olemasolevatele toidupankadele ka nendele, kes lähiajal oma tegevusele jalad alla saavad,“ sõnas Boerefijn. Seetõttu jälgitakse Toidupanga toetuseks annetatud summa kasvamist mitmel pool väga ootusärevalt.
Toidupanga mündikampaania annetusanumate inkasseerimine kestab veebriarikuu jooksul. Lõpliku annetussumma loodab inkassatsiooni teostav AS G4S Eesti kokku lugeda märtsi alguseks.
Toidupanga mündikampaania on ellu kutsutud Toidupanga laienemise toetuseks Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu poolt ning kutsus üles eraisikuid ja ettevõtteid annetama kroonimünte Toidupanga kogumiskastidesse üle Eesti kuni 31. jaanuarini 2011.a. Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab 2010. ja 2011. aastal Avatud Eesti Fond.
Võru maakonna kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu laskesuusatamistreener Ants Joonas, kellel on suuri teeneid noorte sportlaste õpetajana ning elurajale suunajana.
Ants Joonas käe all on nii füüsilist karastust kui ka eluks vajalikke teadmisi saanud näiteks Hillar Zahkna, Raul Tohv, Georg Ruuda, Agu Palo, Janno Prants, Aivo Udras ja Üllar Tähe. Kõik need inimesed on oma elus ja töös edukad olnud.
„Ants Joonase teened Eesti Vabariigi ja Võrumaa ees on olnud suured — tema õpilastest on saanud töökad ja tublid inimesed,” ütles Võru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Peeter Laurson.
Joonase vapimärgi kandidaadiks esitanud Võru linnavalitsus märgib taotluses, et Võrumaa on nii otseses kui ka kaudses mõttes tema jälgi täis. Nii võib öelda, sest tema ja ta õpilaste suusaradade pikkust pole keegi kokku liitnud.
32 aastat Võru spordikoolis laskesuusatamise treenerina töötanud Ants Joonas peab praegu pensionipõlve. Mullu sügisel tähistas ta 75. sünnipäeva.
Lisaks antakse vabariigi aastapäeval välja maakonna teenetemärgid ning tunnustatakse Võrumaa kultuuri-, haridus- ja maaelu edendajaid, samuti saavad preemia tublimad ettevõtted.
Võrumaa teenetemärgid:
Lõuna-Eesti Haigla AS esitas dr Egon Johansoni kandidatuuri kauaaegse ja südamega tehtud töö eest kirurgina. Sellel aastal täitub dr Egon Johansonil 35 tööaastat Lõuna-Eesti Haiglas. Nende aastate jooksul on ta andnud olulise panuse Võrumaa inimeste tervise heaks. Dr Johanson on alati sõbralik ja abivalmis nii patsientide kui ka kolleegidega suheldes, hea meeskonnaliige, koostööaldis, õpihimuline, avatud uuele ja hea huumorisoonega.
Ruti Murusalu on kauaaegne Eesti Televisiooni režissöör, kelle käe all on valminud paljud tantsusaated, üldtantsupidude ülekanded. Ruti on talletanud ajalukku 12 Võru Folkloorfestivali sündmused. 2010. aastal valmis Ruti Murusalul Kai Leete 100. sünniaastale pühendatud dokumentaalfilm „Sündinud tantsule. Kai Leete“.
Võrumaa kultuurielu edendajaks tunnistati Maimu Telk Võrumaa muuseumist. Maimu Telk on aastakümneid töötanud Võrumaa muuseumis, kogudes ja säilitades kohusetundliku ja professionaalse muuseumitöötajana Võrumaale ainuomast ja hindamatut vaimset ja materiaalset pärandit. Igal aastal koostab Võrumaaga seotud tuntud inimeste kohta koduloolisi fondinäitusi, viib läbi muuseumitunde õpilastele. 2010. a. koostas põhjaliku näituse tantsuõpetaja Kai Leetest ja koolimees Johannes Käisist.
Võrumaa hariduselu edendaja tiitli pälvis Varstu vallavalitsus, kelle esitasid kandidaadiks Varstu lasteaia Sipelgas kollektiiv ja lapsevanemad. Majanduslikult keerukatel aastatel 2008-2010 suutis vald oma vahenditest renoveerida lasteaiahoone ja samas majas asuv perearstikeskuse ning apteegi.
Tunnustust pälvivad mitme eluala parimad
Võrumaa tervishoiutöötaja tiitli saab Rõuge pereõde Aune Saal. Tal on töökogemust üle 20 aasta ja oma tööd teeb ta täie pühendumisega. Tööülesannete täitmisel on Aune Saal vastutustundlik ja patsientide suhtes hooliv, tema kaasabil on perearstikeskuses ellu viidud arvukalt erinevaid projekte patsientide terviseteadlikkuse tõstmiseks ja terviseuuringuteks.
Võrumaa aasta maaelu edendaja on MTÜ Tsiistre Selts, kes renoveeris mullu Tsiistre külakeskuse ning lõi sellega kogukonnale olulise lisaväärtuse. MTÜ on korraldanud ka palju üritusi ja koosviibimisi, mis mitmekesistavad külaelanike argielu.
Võrumaa arengut enim toetanud riigiametniku aunimetuse saab Ene-Mall Vernik-Tuubel haridus- ja teadusministeeriumist. Ene-Mall Vernik-Tuubel on Võrumaa hariduseluga seotud olnud kümmekond aastat. Võrumaa koolijuhid on arvestanud tema arvamusega nii õpilaste toetamisel kui ka haridusasutuste arengu teemadel. Ta on läbi viinud õppe- ja infopäevi ning julgustanud koole tegevuse planeerimisel ja analüüsimisel. 2006. aastal algatas ta Võrumaalt välja kasvanud Lõuna-Eesti kutsekoolide ühistegevuse.
Võrumaa ettevõtluse edukas startijaks tunnistati OÜ Colivia, ettevõtluse väikesteks veduriteks OÜ Perepuit ja FIE Edgar Kolts ming ettevõtluse suureks veduriks Valio Eesti AS.
12. märstil toimub Sänna kultuurimõisas taas nukuteatripäev. Külla tuleb Viljandi nukuteater ja etendamisele varjuteatri-nukulavastus “Kõige suurem sõber”.
Etendus algab kell 15 ning koosneb kahest osast:
I osa: NUKK JA VARI — nukuteatri inimesed räägivad varjuteatri — ühe vanima teatriliigi — sünnist, varjuteatri nukkude valmistamisest, etenduse loomisest. Järgneb praktiline tegevus — publikuga koos valmistatakse nukud, minilava, tutvutakse võimalustega, kuidas varjuteatri nukk laval nähtavaks-elavaks muuta.
IIosa: KÕIGE SUUREM SÕBER (varjuteatri-nukuetendus)
Õpituba ja nukuetendus sobib igas vanuses lapsele, noorele, emme-issile, vanaemale-vanaisale. Kõige lahedam ongi ju kogu perega tulla.
Nukuteatripäev on tasuta. Osalemiseks palume kindlasti registreeruda, kuna kohtade arv on piiratud. Rohkem infot ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929.
Eile, 18. veebruaril allkirjastasid regionaalminister Siim Kiisleri ja esmakordselt Eestisse ametlikule visiidile tulnud Vene Föderatsiooni regionaalarengu minister Viktor Basargin Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni regionaalarengu ministeeriumi regioonidevahelise ja piiriülese koostöö vastastikuse mõistmise memorandumi.
Siim Kiisler: „Allkirjastatud memorandum on toimiva piiriülese koostöö tõenduseks. Kohtumine Vene regionaalarengu ministriga oli juba kolmas, kuid Eesti Vabariigi pinnal toimus kohumine esmakordselt. See on suur samm piiriülese koostöö arendamiseks valitsuste tasandil, andes tõuke konkreetsete ühisprojektide algatamiseks ja elluviimiseks. Ühise laua taga kokku lepitud suuremahulised investeeringuprojektid loovad head tingimused uute töökohtade tekkeks turismi ja ettevõtluse arendamise ning piiriületuse sujuvamaks muutmise kaudu. See on hea uudis mitte ainult Narva, Peipsi-ääre ning Värska kandi elanikele, vaid ka Eestile laiemalt.”
Lisaks lepiti memorandumi raames kokku koostöö ning kogemuste vahetamine kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu valdkondades, nagu ettevõtlus ja avalike teenuste arendamine. Kohtumisel tundis Vene Föderatsiooni regionaalarengu minister muuhulgas huvi Eesti avalike e-teenuste arengu vastu ning leidis, et see on valdkond, kus Eesti võiks oma kogemusi jagada.
Lisaks ministeeriumite vahelise memorandumi allkirjastamisele arutasid regionaalministrid nelja Euroopa Naabrus- ja Partnerluse Instrumendi (ENPI) 2007-2013 Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi raames nelja Eesti-Vene suuremahulise investeeringuprojekti ühist elluviimist: Narva-Ivangorodi piiriületuspunkti ja jalakäijate silla rekonstrueerimine – projekti eesmärgiks on Narva-Ivangorodi piiripunktide läbilaskevõimekuse suurendamine; liiklemis-ja piiriületusvõimaluste parandamine Värska-Petseri kloostri teel – projekti eesmärgiks on liikumisvõimaluste ja piiriületuse parendamine Värska-Petseri teelõigul; Narva-Ivangorodi unikaalsete kindlustuste arendamine turismiobjektina – projekti eesmärgiks on Narvas Viktoria bastioni ja Ivangorodis Väikese püssirohu lao kindluse rekonstrueerimine; Peipsi järve piirkonna arendamine – projekti eesmärgiks on aidata kaasa Peipsi järve piirkonna keskkonnaolukorra paranemisele ja majanduse arengule.
Kokku on otsustatud ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist eraldada kolme riigi suuremahuliste investeeringuprojektide teostamiseks 19,05 miljonit eurot. Eesti riik panustab täiendavalt Eesti-Vene kahepoolsete projektide finantseerimiseks 9,08 miljonit eurot.
Vaatamata kargele külmale kogunetakse siiski liulaskmises mõõtu võtma. Päev tuleb lühem, see lõpeb kell 14.
Suusatamist ei toimu, aga kõik muu on plaanipärane. Sooja saamiseks tehakse lõke ka mäe alla ning kuum päike soojendab südameid.
Kääpa luipäeval saab ka kiipkaarte piiksutada. Olge kenad ja võtke kõik kaasa ja öelge ka oma sõpradele tuttavatele, et võtku kaardid kaasa. Kirja pannakse ka kõik osalejad ja kaugus Kääpa külast, kuhu te jalgsi keppidega, suuskadega, uiskudega, kelkudega tulete.
Tänavu jaanuaris-veebruaris on Lõuna-Eesti kuues maakonnas registreeritud peaaegu 20 vargust ja sissemurdmist garaažidesse ja talumajadesse.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga ütles, et Jõgeva kriminaalteenistuse politseinikud pidasid selle aasta jaanuari lõpus kinni kaks 20aastast noormeest, keda kahtlustatakse mitmetes sissemurdmistes. “Noormeestele on esitatud kahtlustus sissemurdmistes Põltsamaal asuvatesse garaažidesse,” sõnas prokurör.
Talvisel ajal ei käi inimesed just sageli oma talumaja või garaaži kontrollimas ning seda asjaolu kasutavad ära vargad paksust lumest hoolimata.
Prokuröri abi Margit Luga ütles, et vargustega seotud kriminaalasju uurides paistavad silma teatud seaduspärasused: garaaži sisenetakse tavaliselt kas ukse või luku lõhkumise teel, majja tungitakse tihti sisse kas akna kaudu või ukseluku lõhkumise teel. Seepärast on äärmiselt oluline, et garaaži, suve- või talumaja omanik pöörab tähelepanu turvameetmetele. Loe edasi: Vargad käivad taludes ja garaažides
Saare maakonna ainus hariduslike erivajadustega põhikool, Kallemäe kool otsib häid ettevõtteid ja inimesi, kel ära anda õpilastele kasutamiseks töökorras arvuteid ja kuvareid.
Arvuti taha pääsemine nõuab Kallemäe kooli õpilastelt kannatlikku meelt. Foto: Kallemäe kool
“Praegune olukord arvutite osas on koolis täiesti SOS,” tõdes kooli loodusõpetuse, eesti keele ja geograafia õpetaja Lembi Ratas. “Õpilaskodus, kus nädalas elab püsivalt 18–19 kasvandikku, on laste kasutada vaid kaks hädist arvutit. Koolimajas pole õpilaste jaoks arvuteid aga üldse. Probleem on ka selles, et kooli eelarvet on nii palju kokku tõmmatud, et arvutite soetamiseks õppeasutusel raha lihtsalt pole,” lisas õpetaja.
Oma murele lahenduse leidmiseks pöördus Kallemäe kool esmalt maakonnas tegutseva heategevusorganisatsiooni, MTÜ Meelespea poole. Tahtest kooli aidata seadis MTÜ vastava üleskutse eile ka suhtlusportaali Facebook.
Hetero esinemas 1984. aastal Pirita jõekäärus. Foto: erakogu
Legendaarne Võru päritolu hard-rock grupp Hetero astub üles Tallinnas Woodstocki ja Rockstars’i sünnipäeval homme, 19. veebruaril.
Hetero pidas oma 30. sünnipäeva möödunud aasta detsembris.
1980ndatel saavutas hard-rock grupp Hetero ühena vähestest mitte-Tallinna bändidest märkimisväärse populaarsuse nii toonases ENSV-s, kui NSVL-is tervikuna. Oma kompromissitu ja vahetu esinemismaneeriga võitsid nad koduse publiku ja hämmastasid muusikaaustajaid nii Moskvas kui ka Leedus, kust toodi koju arvukalt auhindu.
Ansambli Hetero olulisusest kohalikul kultuurimaastikul annavad aimu neli ülesastumist Tartu muusikapäevadel, aastatel, mil vaba vaim manifesteeris ja identifitseeris end sellel üritusel. Samuti ajalooline pakkumine plaadifirmalt Warner Bros, mis jäi paraku kinni toonastesse võimukoridoridesse.
Ansambli solisti Peeter ´Pepe´ Saare sugestiivne laulmisstiil ja võimas vokaal kannatab võrdlusi ükskõik millise välismaise tipp-artistiga, tehes temast Baltikumi parima rocklaulja läbi aegade. Loomingulise eestvedaja, kitarrist Andres Juki ülijõuline kitarrikäsitlus on sööbinud paljude rockisõprade mällu. Koos ansambli asjaajaja basskitarrist Heiki Kelbi ja trummar Andres Neissare rütmimootoriga moodustub unustamatu, peamiselt eestikeelne löögirusikas, mida võib uhkusega Eesti rocki klassikaks pidada.
2011. aastal on Hetero täies löögijõus ning müristab koosseisus Peeter ´Pepe´ Saar – vokaal; Andres Jukk – kitarr; Heiki Kelp – bass; Andres Neissar – trummid; Meelis ´ZappaH´ Jaanimägi – kitarr.
Täna, homme ja ülehomme Tourestil Ida-Viru boksis kampaania “Siit saab särtsu” raames on kõigil võimalus saada särtsuspetsialistidelt hinnang oma tervislikule seisundile, energiatasemele ja puhkuseks sobilikkusele.
Vastavalt saadud diagnoosile ehk sellele, kas turgutust vajab keha, vaim või adrenaliinitase, kirjutatakse välja retsept parimaks puhkuseks. Kiire energiasüsti saab kätte ka otsekohe erinevate tegevuste kaudu: energiatootmine, ajurünnak, kiiruse ja mälu testimine. Samuti on võimalik tekitada pilvi, et nendega oma unistused taevasse saata.
Ida-Viru spetsialistid valivad ravimeetodi kolme eheda elamuse energia toote hulgast:
Ravitoode (E1) “Energiapomm” sobib siis, kui turgutust vajab keha. Lahenduseks on spaapuhkus, matkamine looduses või mõni muu terviseteenus.
Ravitoode (E2) “Püha müristus” on mõeldud neile, kel vaim vajab vaheldust. Abiks on elamused kultuurist, ajaloost ja traditsioonidest.
Ravitoode (E3) “Välk ja pauk” on hea rohi rutiini vastu. Üllatavat efekti pakuvad Ida-Viru ainulaadsed kohad ja üritused – motofestival, kaevanduspark, tehismaastikud, põlevkivimuuseum.
Ootame teid särtsuspetsialistide konsultatsioonile, et koos kokku panna teie
isiklik särtuspakett.
Kohtumiseni Tourestil Ida-Virumaa boksis!
Sigrid Karon, Ida-Viru ettevõtluskeskuse turismivaldkonna projektijuht
3. märtsil algusega kell 17 toimub Sauga vallas Urge raamatukogus Kihelkonnatund.
Külla/esinema tulevad Randivälja külaseltsi ja Tori valla rahvas. Tutvustakse äsja valminud raamatut “Tori kihelkonna rahvarõivad”. Saab maitsta rahvuslikke suupisteid, kuulata torupillimängu, näha rahvarõivakomplekti kuuluvaid esemeid. Raamatu autorid räägivad Tori kihelkonna rahvarõivastest ja õpetavad punuma kaaruspaela. Raamat müügilettidele ei jõua, soovijad saavad trükiseid kohapeal osta.
Teine esineja Krista Habakukk Pärnumaa Kodukandist räägib külaliikumisest.
2011. aasta suvel Tallinnas toimuva XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” raames toimub ka viis erinevat õpilastööde konkurssi “Ehe maa ja ilm”. Konkursside kulminatsiooniks saab olema suur maa ja ilma ehtekoda Tallinnas, kus peonädalal on avatud meistrikojad ja on välja pandud konkursside parimad tööd.
Joonistuskonkursile “Väikese inimese maailm” laekus Võrumaal 70 tööd seitsmest koolist ja ühest lasteaiast. Istumisaluste konkursile esitati 20 valmistööd neljast koolist ja 33 kavandit viiest koolist. Võrumaa rongkäigu kolonni kujundamiseks laekus kaks kavandit ja esinejate pesapaikade/kogunemiskohtade tähistamiseks kolm kavandit.
Maakondlik žürii valis välja ja saatis vabriikule konkursile 15 joonistustööd kolmelt vanuseastmelt ja viis istumisalust.
Vabariiklik žürii nimetas äramärkimise vääriliseks Osula põhikooli 7. klassi õpilase Sirelin Pommeri valmistatud istumisaluse “Sügishommik Võhandu kaldal”, juhendaja Ülle Hummal.
Õpilastööde konkurssidel osalemine annab võimaluse osaleda laulu- ja tantsupeo protsessis ka nendel lastel ja noortel ning nende õpetajatel, kes peol ise ei tantsi ega laula.
Võrumaa keskraamatukogu lasteosakonnas saab vaadata 18. veebruarist – 19.
märtsini näitust, kus eksponeeritakse Võru maakonnas joonistusvõistlusele “Väikese inimese maailm” ja istumisaluste konkursile esitatud töid.
Sindi linnavolikogu määras oma eilsel istungil aunimetuse Sindi linna aastainimene 2010 Mihail Šorinile.
Sindi linna aastainimese aunimetus antakse inimesele, kes on oma töö ja tegevusega oluliselt kujundanud Sindi mainet ja tõhustanud linna arengut. Seekord laekus linnavalitsusse viis taotlust ning esitati kaks kandidaati aasta inimese aunimetusele. Sindi linnavalitsuse ettepanekul kinnitas volikogu Sindi linna aastainimeseks 2010.aastal Mihail
Šorini. Ta on tuntud kui kauaaegne spordiklubi Kalju juhatuse liige ja treener, Sindi avatud noortekeskuse kabe ja lauamängude ringijuht, liuvälja rajamise eestvedaja ja korrashoiutööde teostaja, paljude linna spordiürituste korraldamises aktiivne osaleja, mitmete koristustalgute algataja ning kaasalööja ja seda kõike vabatahtlikult. Mihal Šorini esitasid aunimetusele Sindi avatud noortekeskus, Sindi Sõprade Selts ja Sindi linna
lapsed.
Koos aunimetusega kaasneb ka rahaline preemia, mille suuruseks on 640 eurot (maksuvabalt). Aastainimese aunimetus antakse üle 22. veebruaril Eesti Vabariigi 93. aastapäeva pidulikul kontserdil Sindi seltsimajas, kus isamaaliste laulude kontsertkavaga esineb muusik ja helilooja Kait Tamra.
Kõige külmem oli täna hommikul kella 8 ajal Jõhvis, kus külma mõõdeti 33,4 kraadi.
Sünoptik Merike Merilain ütles Õhtulehe veebitoimetusele, et Jõhvis mõõdetud külmakraadid olid selle talve rekord. Veebruari külmarekord mõõdeti 1956. aastal, kui külma oli 39 kraadi.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmavaatluskaardi andmetel mõõdeti täna varahommikul Lõuna-Eestis Korelas 33,3 ning Jõgeval 33 kraadi külma.
Pealinnas oli varahommikul 25,5 ning Tartus 26,8 kraadi külma.
Kõige soojem oli Saaremaal: Sõrve poolsaare tipus mõõdeti 15,5 ning Kuressaares 17,9 kraadi külma.
“Järgmised ööd võivad olla veel külmemad,” ennutas Merilain. “Vastu laupäeva ja pühapäeva langeb miinimumtemperatuur mitmel pool -30…-35 kraadini.”
Ilmajaam lubab tänaseks vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilma. Puhub ida- ja kirdetuul 1-7, saartel kuni 10 m/s. Külma on 14-20 kraadi.
Kylauudis.ee lisa: Võrus oli hommikul kell 9 külma -30 kraadi, päike paistis.
Juba homme, 19. veebruaril, toimub Eesti väikseimas linnas Kallastel talve meeldejäävaim festival – Karakatitsa 2011.
Karakatitsa on kalameeste poolt ehitatud spetsiaalne jääl liikumiseks mõeldud uppumiskindel sõiduk. Karakatitsa 2011 saab alguse laupäeval kell 10 Kallaste keskväljakul. Kavas on talvelaat, karakatitsate näitus, kalapüügikoolitus kutseliste kalurite poolt, pannkoogivõistlus jpm.
25. veebruaril kell 16 tähistatakse Urvaste seltsimajas Eesti vabariigi aastapäeva.
Kodanikualgatuse päeval räägivad:
– Kuldre elu edendamisest – Merle Tombak
– Urvaste kogukonna koostööst – Airi Hallik-Konnula
– Ideekohvik urbani (Urvaste valla kogukonnakinkekaart) uutest kasutusvõimalustest
– Valter Parve Tartu ülikooli Pärnu kolledžist räägib inimvarast
Pakutakse pidupäevatorti ja tantsu saab keerutada elava muusika saatel. Vajadusel avatud laste mänguring.
21. veebruaril selgub 23. Virumaa kirjandusauhinna laureaat. Homme, 17. veebruaril kell 16 eelneb sellele kandidaatide kaalumine Lääne-Viru keskraamatukogus.
Kõik on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema.
