Elina Allas

Tallinna Ülikooli ajaloo instituuti asub juhtima Erki Russow

Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi nõukogu valis 30. mail instituudile direktorit. Kandidaate oli kaks – praegune direktor Magnus Ilmjärv ning arheoloogia osakonna juhataja Erki Russow. Valituks osutus Erki Russow.

Erki Russow on lõpetanud Tartu Ülikooli arheoloogia erialal (1997) ning Tartu Ülikoolis kaitsnud ka magistri- ja doktorikraadi. Erki Russowi
teadustöö uurimissuundadeks on Euroopa ajaloolise aja arheoloogia, linnaarheoloogia ning kesk- ja uusaegne esemeline kultuur. Ta on osalenud või juhatanud mitmeid arheoloogilisi kaevamisi Saksamaal (Lübeck, Dresden) ning järeldoktorina töötanud Londonis Society of Antiquaries of London kutsel Suurbritannia linnaarheoloogiaga tutvumiseks. Ta on osalenud kolmes sihtfinantseeritavas teadusteemas, praegu on ta ühe Eesti Teadusfondi grandi hoidja. Russow on kutsutud 2012. aastal Briti Akadeemia stipendiaadina külalisteadlaseks University College of Londoni arheoloogia instituuti.

Erki Russow asub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi direktori ametisse alates augusti keskpaigast, tema eelseisev ametiaeg kestab viis aastat.

Maiki Voore

Jõhvis liduvad täna kontorirotid

Täna toimub Jõhvi kesklinnas kontorirottide jooks. Rat Race’i eesmärk on tuua kontoris istujad tänavale ja nii läbi huumoriprisma propageerida heategevust ja liikuvat elustiili.

Rat Race on New Yorgist alguse saanud kontoriinimeste meelelahutuslik võidujooks, kus valgekraed jooksevad läbi kesklinna, seljas ülikond või kostüüm, käes mapp ja mobii ltelefon, jalas spordijalatsid. Palun mitte segi ajada stilettojooksuga! Eestis korraldatakse populaarset meelelahutuslikku heategevusüritust Rat Race 2002. aastast Tallinna Vanalinna Päevade avalöögina.

1Jõhvi Rat Race 2011 toimub alles teist korda ja traditsiooniliselt taas 1. juunil.

Kontorirottide jooks on heategevuslik üritus, mille osavõtutasudega toetatakse Eesti Lasterikaste Perede Liidu kaudu Ida- Virumaa vaesusriskis elavate suurperede lapsi, toetamaks piiratud võimalustega laste mitmekülgset arengut ja hariduse omandamist.

Rat Race Jõhvi 2011 toetab Iisakus elavat kasuperet, kus viie bioloogilise lapse ema Ester Treilmann on võtnud 2006. aastal enda hõlma alla ka viis kasulast – kõik ühe pere õed ja vennad. Oma lastest on neli juba iseseisva elu peal

Heategevusliku jooksu ajakava:

12:00 registreerumine
12:15 soojendusharjutused
13:00 start
14:00 venitusharjutused
14:20 autasustamine
15:00 ühineme mängudefestivali “Terve elu on mäng” rongkäiguga Kontserdimaja juurde

Rootsi läinud loomapidaja jättis kassid tallu surema

Saaremaa Kaarma vallavalitsuse ja veterinaarametnike koostöös päästeti nälga suremast juba kilet, toidupakendi- ning vahtplastitükke söönud kolm kassi, kelle Rootsi kodanikust omanik oli jätnud tallu saatuse meelevalda, kirjutab tänane Meie Maa.

Kaarma vallast Endla küla taluhoonest leitud kassid on ka kuu pärast leidmist apaatsed, kuid loomade turvakodu inimeste kinnitusel nende seisund kogu aeg paraneb. Foto: MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu

“Leidsime talust kolm kassi, nad olid arglikud ning alatoitunud,” lausus Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson. “Alguses olime saanud küll teate neljast kuni kuuest kassist, kuid kohapealt leidsime neist kolm, teised olid kas hukkunud või minema jooksnud. Igatahes avanes talus ebameeldiv vaatepilt – kassidel polnud enam süüa ja puudus ka liivakast, väljaheited olid tehtud põrandale.”

Kolme kassi päästmise operatsioon sai alguse 25. aprillil, kui Rootsist laekus kassid hüljanud naise tuttavatelt Eesti Loomakaitse Seltsi teade, et Kaarma vallas Endla küla talus on kassid jäänud omapäi, omanik oli aga sõitnud Rootsi.

Edasi loe siit.

Kunstilaenutuse teenust pakkuv ettevõte tegi eduka stardi

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubaatorettevõte UÜ Kunstilaenutus on teinud eduka stardi oma tegevuses: kunstilaenutusega tegeleva alustava ettevõtte vahendusel võttis üks Eesti suuremaid veterinaar- ja loomakasvatustoodete hulgimüügiettevõtteid Dimela pooleks aastaks rendile kaks Tartus elava taanlasest kunstniku Per William Peterseni õlimaali. Varem on ettevõtja vahendanud kunstiteoseid ka Tartu Teaduspargi seintele.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin rõõmustas noore ettevõtte tubli alguse üle. „Võib öelda, et tegu on lausa rahvusvahelise tehinguga − Tartus elava Taani kunstniku maalid on nüüd eksponeeritud ettevõtte ruumides, millel on kontorid nii Lätis kui ka Leedus. Eriti aga teeb rõõmu see, et Eestis üsna haruldane kunstimänedžmendi haru nagu kunstilaenutus on saanud paljutõotava alguse,“ sõnas Oreškin. „Skandinaavia maades on kunstilaenutus juba aastaid edukalt toiminud ning majanduskriisi ajal aitas Soomes kunstituru elavnemisele kaasa just kunstiteoste laenutuse võimalus, mille käibed tõusid kriisi ajal oluliselt.“

UÜ Kunstilaenutus juhi Liina Rausi sõnul on Kunstilaenutuse missioon aidata kliendil leida oma miljöösse sobivad kunstiteosed ning samas pakkuda võimalust oma igapäevast keskkonda ja õhustikku kergesti muuta. Lisaks sellele saab klient hoida ennast pidevalt kursis kõige värskema kunstiga ja leiab sel viisil üles ka oma lemmikud.

„Kuna Dimela tegevus on suunatud loomade heaolule, siis võtsin Dimelasse kaasa kolm Per William Peterseni loomadega seotud õlimaali, kahele õnnestuski leida suurepärane koht. Selles firmas on loodud meeldiv atmosfäär, millele uued maalid on kui kirsiks tordil,“ selgitas Raus.

Tartu Teaduspark laenutas Kunstilaenutuse vahendusel noore Tartu kunstniku Edgar Tedresaare neli maali seeriast “Mootorid”, mis lisavad ilmet Protolabi sissekäigule, ning Erki Jürise korrograafid samuti kuueks kuuks. „Teaduspark on huvitatud ka edasisest koostööst ning seda eriti just noorte kunstnike loomingu eksponeerimisel,“ lisas Liina Raus.

Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultandi Juta Kuhlbergi sõnul on kunsti laenutamine kunst omaette. “Seda äri ei saa alustada lihtsalt suure rahahunnikuga – vaja on luua ja koguda suhtekapitali.”

UÜ-l Kunstilaenutus on lepingud tehtud ning esinduslikumad portfooliod koostatud kolme kunstnikuga (Per William Petersen, Sirje Protsin Petersen ja Edgar Tedresaar), paljude kunstnikega on portfoolio kokkupanek käimas. Need on põhiliselt Tartu kunstnikud, kelle loomingut alustav ettevõtte saaks laenutamiseks pakkuda.

Lisainfo: Liina Raus, liina.raus@gmail.com ning tel 5560 7971.

Allikas: Tartu loomemajanduskeskus

USA saatkond kinkis Puka koolimajale uue katuse

Ameerika saatkonna toetuse abil paigaldati Puka vana koolimajale uus katus. Täna, 1. juunil toimub Puka kooli ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse renoveerimisprojekti pidulik lõpetamine.

Üritusel osalevad USA saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna ning Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise esindajad, kes organiseerisid tööde teostamist ning finantseerimist. Töid teostas AS Merko Tartu ning projekti kogumaksumus oli 501 909 USA dollarit.

Saatkonna rahastamisel ehitati Puka vana koolimajale uus kivikatus, asendati mädanenud katusekonstruktsioonid uutega ning soojustati pööning. Samuti paigaldati uus vihmaveesüsteem.
Puka vana koolihoone on ehitatud 1937. aastal. Hoone on kahekorruseline ning kõrge kelpkatusega. Vana koolihoone on muinsuskaitse all. Hoone on kasutusel koolimajana juba aastast 1937. Lisaks Puka keskkoolile tegutseb hoones Valga maakonna ainuke kunstikool. Puka keskkoolis õpib 138 õpilast ja töötab 22 õpetajat.

Kell 11 toimub pidulik tseremoonia Puka koolis ja 13.15 Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuses.

Lisateavet USA saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna humanitaarabi programmide kohta leiab aadressilt: http://estonia.usembassy.gov/odc.html#human

USA saatkonna pressi-ja kultuuriosakond: Mairis Tuisk, tel 668 8150, tuiskm@state.gov

Talvepäike ja lumi tegid Saaremaa kadakatele liiga

Saaremaal on paljud kadakad muutunud osaliselt pruuniks, süüdi on selles päike, mis kaua püsinud lumelt puudele peegeldudes kahju tegi, vahendab Päevaleht.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni metsanduse juhtivspetsialisti Roland Rüütli sõnul ei ole pruuniks tõmbunud puid tõenäoliselt vaevamas mõni haigus, vaid neid on kahjustanud päikesekiirgus.

“Siin on ilmselt tegemist põletusega. Lumelt, mis püsis sel talvel pikka aega, peegeldab päikesekiirgust tagasi lisaks otsesele kiirgusele ja see on väga paljudele madalamakasvulistele okaspuudele mõju avaldanud,” sõnas ta.
Põletusest pruuniks muutunud okkad aga ei tähenda, et puud oleksid surnud. “Tulevad uued oksad. Surnud okkad kukuvad maha ja asenduvad uutega,” ütles Rüütli. Aega võib see võtta, olenevalt tingimustest, erinevalt. Mõni kahjustunud puudest võib juba järgmiseks aastaks taas roheline olla, mõnega võib minna mitu aastat.

Ta kinnitas, et probleem peab olema päris massiline, kuna inimesed on päris palju ka sel teemal keskkonnaametisse helistanud. Liigse päikesekiirguse vastu võiks tema sõnul aidata varjutuskanga kasutamine, kuid see tuleb puudele peale saada õigel ajal.

Rüütli lisas, et kuigi esialgu võib arvata, et tegu on päikesekiirgusest tingitud kahjustustega, hoiab keskkonnaamet olukorral silma peal ja kui pruunistumine peaks jätkuma, hakatakse kontrollima, ega ole siiski tegu mingi haigusega.

Narva rallisprint toimub sel laupäeval

Laupäeval, 28. mail toimub Narvas Eesti rallisprindi meistrivõistluste 3. etapp „Narva kevad 2011”. Narva rallisprindi etappi korraldab traditsiooniliselt Narva kutseõppekeskus (Narva KÕK) koos Narva linnavalitsuse, politsei, piirivalve ja toetajatega.

Kümnendat korda toimuvat „Narva kevadet“ valmistavad Narva KÕKi poolt ette põhiliselt autovaldkonna õpilased Kalmer Koemetsa ja Gleb Bogdanovi juhendusel. Narva KÕK-i autospordi ringi poolt osaleb „Narva kevadel 2011” ekipaaž Gleb Bogdanov/Jan Varkki võistlusautoga Honda Civic.

„Narvas korraldatav rallietapp on meie autoeriala õpilastele heaks stiimuliks,” ütles Narva kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Eriline tähelepanu saab osaks muidugi meie oma ekipaažile, kes sõidab kooli enda töökojas ette valmistatud autol,” lisas Ojaots.

Narva rallisprindi start antakse kell 11 Pimeaias, finiš on Rootsi lõvi ausamba juures.

„Tänavuse ralli eripära on see, et rada on pandud eelnevate aastatega tagurpidi tööle,” sõnas Narva kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile.

2,8 kilomeetri pikkune asfaltkattega rada läbib selliseid Narva tänavaid: Pimeaia tänav, edasi ringid vanalinnas, Kraavi, Sepa, Hariduse, Karja, Vestervalli, Sadama tee, Jõe ja Linnuse tänav. Pealtvaatajaile sobivaimad vaatluskohad on Pimeaias, kust on nähtavad nii start, laskumine Sepa tänavast Narva jõe äärde ja edasi trampliin piki jõge ning tõus piki Linnuse tänavat ja finiš. Pealtvaatajaile on võistluste jälgimine tasuta. Võistluste juht ja peakohtunik on Avo Kristov.

Võitjate autasustamine toimub ralli finišis, „Rootsi lõvi” juures kell 15.

Narva Rallisprinti 2011 aitavad korraldada toetajate ja partneritena Narva linnavalitsus, Ramirent, RKS, Motoral AS ja Motul, Automaailm, Autoekspert, Mariine Auto ja Subaru, Skat Keskus, Narva Bussiveod, Würth, Agdeck Auto ja Honda, B&B Tools, Stokker, Husky Auto, Ehituse ABC, Flowers World OÜ, BTA Kindlustus, AGA, Büroomaailm, ASSAR. Turvalisuse võistlustel tagab turvafirma G4S.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest. Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja
toitlustuse – kokku 29 erialal. Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.

Lisainformatsioon:
Ander Sile, Narva kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist
tel. 50 48 393, 35 69 390; ander.sile@nvtc.ee
www.nvtc.ee
http://www.videolica.com/videos/m8dZp7R0AVU/narva-rally-sprint-2010
http://www.youtube.com/watch?v=7siDNm2jiaY

Kaarma külaseltsid pooldavad valla koolide liitmist

Kaarma külaseltside hinnangul tuleks tulevikus valla kaks põhikooli ühendada ja nende tegevus tuua renoveeritud Kaarma koolimajja, edastab tänane Meie Maa.

Vallamajas toimunud haridusteemalisel arutelul osales arvukalt inimesi ja teiste hulgas võttis aktiivselt sõna ka Kaarma kooli direktor Riina Piterskihh. Foto: Irina Mägi

“Meie põhiline eesmärk on ikkagi see, et Kaarma vallast kool ei kaoks,” kinnitas MTÜ Kodukant Kiratsi esindaja Sulvi Munk. “Samas hämmastas meid, et koolisüsteemi edasise tuleviku uuringut tegeva konsultatsioonifirma lähteülesandeks polnud Kaarma põhikooli säilitamine. Seetõttu tegimegi ettepaneku täiendada uuringu lähteülesannet variandiga, et põhikoolid ühendatakse ning tegevus tuuakse renoveeritud Kaarma koolimajja. Praegu pole aga lähteülesandes seda varianti isegi mitte kaalutud.”

Kaarma kool peab jääma
MTÜ Kodukant Kiratsi, MTÜ Kaarma Külade Selts, MTÜ Medel ja MTÜ Laadjala Arengu Selts tegid Kaarma vallavalitsusele ja -volikogule ühispöördumise, milles leiavad, et Kaarma põhikool kannab endas väärtusi, nagu traditsioonid ja lapsesõbralik õpikeskkond, mida ei Aste ega ükski Kuressaare kool ei saaks kunagi kanda.

Kaarma valla palgatud konsultatsioonifirma Cumulus Consulting OÜ aga pakkus valla hariduselu tulevikustsenaariumiks vaid kolme võimalust: jätkata kahe põhikooliga, jätta alles vaid Aste põhikool või sulgeda mõlemad ja tellida teenus Kuressaarest.

“Muidugi oleks ideaalvariant säilitada mõlemad põhikoolid, kuid kui sellist võimalust pole, siis oleks mõistlikum põhikoolid liita ja tegevust alustada renoveeritud Kaarma põhikoolihoone ruumides. Kuna Kaarma põhikool on traditsiooniline maakool, mis kannab endas pikaajalisi traditsioone, ei pea me võimalikuks põhikooli sulgemist. See kool on vallale ja selle elanikele midagi enamat kui lihtsalt haridusasutus,” rääkis Sulvi Munk.

Haridusalase uuringu tellimise tingis asjaolu, et laste arv väheneb ja haridusasutustel on suured ülalpidamiskulud. Majanduslikult kõige kallim oleks mõlemad põhikoolid jätkuvalt lahti hoida, odavaim aga variant, et Kaarma valla lapsed hakkavad käima Kuressaares koolis. Viimase viie aasta jooksul on Aste põhikoolis õpilaste arv vähenenud 135-lt 89-le ja Kaarmal 102-lt 60-le.

Uuring pole vallale kohustus
Kaarma valla haridus- ja kultuurinõunik Rein Orn sõnas, et vallavalitsus pole külaseltside ettepanekut veel arutanud, kuid plaanib seda lähiajal teha.
“Kindlasti arvestame selle ettepanekuga, kui valla hariduse edaspidiseid arenguteid kaalume,” kinnitas ta. “Mai lõpus saame konsultatsioonifirmast uuringutulemused kätte ja vastavalt uuringu tulemustele hakkame ka valla kogukonda kaasates arutama, kuidas oleks kõige mõistlikum edasi minna. Siinkohal tuleb rõhutada, et Cumulus Consulting OÜ uuring pole meile kohustus, vaid annab suuniseid, kuidas edaspidi võiks asjale läheneda. Ma usun, et ilmselt suvel saaks siis volikogu arutelude tulemusel teha edasise suhtes ka otsuse.”

Oliver Rand, Meie Maa

Värskas toimub suviste käsitöö- ja maalaat

Sel pühapäeval, 29. mail on Värskas laadapäev. Viiendat korda toimub suviste käsitöö-ja maalaat. Laat algab kell 10 ja selle peamiseks eemärgiks on pakkuda kevadel hästi kaubaks minevaid lillede ja köögiviljade taimi. Lisaks sellele tuleb kohale käsitööga, vanavaraga, puitesemete jm kauplejaid. Näha saab seto tantsu ja kuulda pillimuusikat. Päeva juhib Jaak Madismäe.

Kauplejad saavad registreeruda kuni 26.maini. Eriti oodatud on käsitöölised, istikutega tegelevad aiandid ja taimekasvatajad. Samuti loomapidajad, maakauba, vanavara ja käsitöötarvikute pakkujad.

Tule laadale müüma, ostma, kuulama, vaatama!

Täpsem info: 796 4712 või 529 1619

Meelike Kruusamäe

Rahvarõivapäev – rahvariietest rahvakultuuri esemeteni

Laupäeval, 28. mail kell 12 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas rahvarõivapäev, mille käigus esitletakse rahvarõivakooli lõputöid, lõpetatakse konkurss „Minu lemmik ERMi kogudest“ ja avatakse näitus.

Nii rahvarõivapäev kui ka konkurss „Minu lemmik ERMi kogudest“ on ilmekaks näiteks, kuidas ERMi kogud annavad käsitööga tegelejatele ühtaegu informatsiooni ja inspiratsiooni.

Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba 2005. aastast alates. Kaheaastase koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Õpetajateks oma ala spetsialistid. Seekordsel rahvarõivapäeval esitletakse aastatel 2009–2011 valminud kostüüme.

Külalisesinejana peab loengu folklorist Marju Kõivupuu, kes räägib teemal „Rahvarõivas ja identiteet. Rahvarõivas kui sümbol. Rahvarõivas kui rõivas.“

Konkursi „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“ raames kutsuti käsitöötegijaid taasmõtestama ja uut elu andma muuseumi kogudes leiduvatele rahvakultuuri esemetele. Konkursil osales 36 tööd, millest 17 võib näha rahvarõivapäeval avataval näitusel. Samas tehakse teatavaks ka auhinnatud tööd.

Rahvarõivapäeva korraldavad Eesti Rahva Muuseum, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus. Kogu päeva jooksul saab küsida asjatundjatelt rahvarõivaalast nõu.

Lisainfo: Janne Vaabla, Rahvarõivakooli koordinaator, telefon 510 6341 või e-posti aadress kostymix@gmail.com või Siim Angerpikk, ERMi programmijuht, telefon 735 0428 või e-posti aadress siim.angerpikk@erm.ee

Toetuskiri Tartu Ülikooli maalikunsti erialale

Hr Jaak Aaviksoo, hr Alar Karis, Teadus- ja Haridusministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi avalikkus

1951. aastal muudeti Pallase järglane Tartu Riiklik Kunstiinstituut kesktaseme õppeasutuseks ja kõrgemat haridust andev kunstiõpetamine koondus Tallinna. Tartule kui Eesti edumeelseimale kunstikeskusele tõmmati joon all. 1970-80ndateks aastateks suudeti peaaegu kaotada traditsioon, koolkond, õpetajad ja õppida tahtjad. See katkestus, mille jooksul küll kerkisid Tartust, just vana kunstiõpetuse baasile tuginedes ning seda kaasaega edasi arendades, esile nii Ülo Sooster ja tema sõpruskond kui ka ülikooli kunstikabinetist võrsunud “Visarid”, kestis kuni aastani 1988. Siis avati Tartu Ülikooli juures ERKI filiaalina praeguse maaliosakonna eellane. Praeguseni on osakond olnud ainus puhta maalikunsti tõdesid kõrgeimal tasemel pakkuv õppeasutus Tartus, sest Tartu Kõrgemas Kunstikoolis jagatakse maalingute osakonnas eelkõige disaini ja restaureerimise alaseid teadmisi.

EKA kõrval on TÜ maaliosakond olnud üks kahest terves vabariigis. Mõlemad on olnud parimad Eestis ja kindlasti parimad eesti maalikultuuri õpetajad maailmas. Läbi raskuste, kasutades väga edukalt nii tartlaste kui ka tallinlaste, nii pallaslaste õpilaste kui ka ERKI lõpetanud õppejõudude kogemusi, on suudetud osakonna tegutsemise ajal taas luua omanäoline eesti ja maailmakunstile avatud koolkond ning kunstiõpetamise traditsioon. Kui haridusministeeriumi plaan eriala sulgeda jõustub, tekib sügisest auk mitte ainult jõudsalt tuure koguvasse Tartu kunstiellu, vaid Eesti maalikunsti arengusse üldisemalt. Loe edasi: Toetuskiri Tartu Ülikooli maalikunsti erialale

Rakvere teatri sisehooaeg lõppes Marie Underi suudlusega

Laupäeval, 21. mail pidutses Rakvere teater koos oma publikuga 71. sisehooaja lõpu ja suvehooaja alguse puhul. Rahvaaia terrassil toimunud peo taustale jäi sümboolselt teatrimaja oma selle hooaja kaheksa uuslavastusega, läbi põliste pargipuude võisid pidulised näha suvise „Noor Eesti“ valmivat mängupaika.

Õhtu kulminatsiooniks oli publikupreemiate ja teatriordenite jagamine: vaatajad tunnustasid teatritegijaid ja teater omakorda tänas neid, kes hooaja jooksul kõige loomingulisemalt teatriga koostööd tegid.

Teatri tänusõnad kuulusid parimale vaatajale, teatritruuduse ordeni kavalerile Enn Õunpuule, parimale koostööpartnerile Põhjakeskusele ja parimale võõrustajale Sadala Rahvamajale.

Publiku lemmikuteks valisid ligi tuhat hääletanud teatrikülastajat Ülle Lichtfeldi ja Üllar Saaremäe. Parima lavastuse tiitli pälvis Andres Noormetsa-August Kitzbergi „Tuulte pöörises“. Publiku lemmikuid premeeris Vihula mõis.

Parima meesosatäitja ja ühtlasi peanäitejuhi Üllar Saaremäe leedukeelse tervituse ooperi „Attila“ proovidelt Vilniusest edastasid õhtu juhid Toomas Suuman ja Anneli Rahkema. Vastne parima naisnäitleja preemia laureaat astus aga publiku ette juba järgmises rollis – Marie Underina Rakvere Teatri suvelavastuses „Noor Eesti“. Nimelt müüdi heategevuslikul oksjonil teatrijuhi ametikoha ja muu väärtusliku kõrval maha Marie Underi suudlus.

Elvis Efert

Pilte peomelust. Kliki siia:
http://www.facebook.com/media/set/?set=a.10150198874253598.313566.173406063597

Ulvi küla on oma uue poeomanikuga rahul

Eelmise aasta lõpus lõpetas Ida-Virumaal tegevuse Ulvi küla kauplus. Nüüd on Ulvi külas uus kauplustekett “Meie” ja rahvas on väga rahul.

Kaubad on soodsamate hindadega ja tuuakse eeskätt seda, mida rahvas soovib. Vana kaup seisma ei jää. Muutus on täiesti tajutav. Kui varem sõitsid inimesed Avinurme või ka Mustveesse oma ostusid tegema, siis nüüd on vastupidi – Avinurme rahvas käib Ulvi poes ja kliente jätkub.

Ella Kraav

Sindis tähistatakse rahvusvahelist lastekaitsepäeva

Rahvusvahelise lastekaitsepäeva tähistamiseks toimub laupäeval, 28. mail algusega kell 11 Sindi seltsimaja esisel platsil perepäev, kuhu on oodatud lapsed koos vanematega.

Päeva aitavad korraldada jõustruktuuride esindajad, kes tutvustavad oma tegevust ja demonstreerivad oma tehnikat ning muud varustust. Näitlikul ja õpetlikul peredele mõeldud üritusel on päästeamet oma tuletõrjeautodega, lisaks politseiautod ja kiirabiauto. Kaitseliit on kohal oma
telgi ja supikatlaga, et pakkuda üritusest osavõtjaile sõdurisuppi. Lastele korraldatakse õpetlikke mänge ja mitmesuguseid võistlusi.

Peale selle annab Aide Autokool näitliku õppetunni sõiduautodes kasutatava turvavarustuse – turvavöö, turvahälli ja turvatooli kasutamise vajalikkusest. Kavas on ka päevateemaline joonistusvõistlus. Kohal on Pipi Pikksukk, Lõvi Leo ja päästekoer Nublu. Lapsed saavad osa võtta joonistusvõistlusest, mille jooksul valminud tööd ka kohe näitusele kõigile vaatamiseks välja pannakse.

Perepäeva korraldab mittetulundusühing Sindi Lastekas koostöös Sindi lasteaia ja linnavalitsusega. Lastekaitsepäeva tähistatakse nii suure üritusega Sindis esmakordselt ja ka korraldajaks on Sindi noorim mittetulundusühing, mis sündis Sindi lasteaia lastevanemate initsiatiivil.

Viktor Kaarneem

Kuressaare lossi hoovis kaevati välja
14. sajandist pärinev kaitsemüüritis

Kuressaare lossi hoovis toimuvate arheoloogiliste uuringute käigus tuli päevavalgele ilmselt 14. sajandist pärinev esimene ringmüür, mida ühendas lossiga ligi kaheksa meetri kõrgusel asetsev sild.

Lossi hoovis toimuvad arheoloogilised uuringud pakuvad üha uusi avastusi. Viimati tuli maapõuest välja ilmselt 14. sajandist pärinev lossi esimene kaitsemüür. Foto: Irina Mägi

“Seni oletasime, et esimene ringmüür on ehitatud 13. sajandil ehk enne, kui hakati rajama konvendihoonet ehk lossi. Kuid nüüdne leid annab alust oletada, et tööd käisid paralleelselt,” lausus arheoloogilisi uuringuid tegeva OÜ Agu EMS arheoloog Garel Püüa.

Lossi kaitses kolm ringmüüri
Osa lossi esimese ringmüüri vundamendist ja alumisest osast ning sillaalusest avastati möödunud nädalal lossihoone kaguküljel hoonest vähem kui kümmekonna meetri kaugusel alustatud väljakaevamiste käigus.
“Teada oli, et lossi ümbritses kokku kolm ringmüüri, kuid me ei teadnud seni näiteks, milline ja kui paks oli esimene ringmüür,” lausus Garel Püüa. “Esimest ringmüüri ja konvendihoonet ühendas sild, mis oli maapinnast umbes 8 meetri kõrgusel. Arvata on, et kui ringmüüril vastupanu murti, taganeti lossi.
Möödunud sügisel leiti lossihoone merepoolsest küljest arheoloogiliste uuringute käigus ilmselt 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärinev linnuse eelringmüüri jätk koos nelinurkse torniga. Tegu oli lossi teise ringmüüriga, mis rajati siis, kui esimene enam hoone kaitsmiseks tõhus polnud. Esimese ja teise ringmüüri vahel asus kunagi lai vallikraav. Kui esimese ringmüüri iga otsa sai, lükati see ilmselt 18. sajandil lõplikult vallikraavi. Loe edasi: Kuressaare lossi hoovis kaevati välja
14. sajandist pärinev kaitsemüüritis

Viimsi naised korraldavad homme omanäolise moeürituse “Roheline glamuur”

Homme, 25. mail toimub Viimsis Tsunftijänese antiigisalongis omanäoline moeüritus “Roheline glamuur”. Üritust korraldab Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon.

“Roheline glamuur” püüab täita tühimikku, mis jääb Cosmo Glämmilaada, Uuskasutuskeskuse ja kirbuturgude vahele.

“”Roheline glamuur” on mõeldud naistele, kes julgevad olla isikupärased ja pooldavad rohelist mõtteviisi. Üritus pakub võimaluse garderoobi värskendamiseks moespetsialistide nõuandel, lõbusas seltskonnas ja mõnusas õhkkonnas.

Enamikul meist leidub kapis seisma jäänud esemeid – lemmikrõivaid, mis vajaksid uuenduskuuri või värsket aktsenti. On kotte, kingi, ehteid ja muid aksessuaare, mis enam ei meeldi, kuid võiksid õnnelikuks teha kedagi teist. “Roheline glamuur” annab unustusse vajunud esemetele võimaluse alustada uut elu.

Mis moeüritusel Roheline Glamuur täpsemalt toimub:

Kevad-suvise garderoobi tuunimine, täiendamine, komplekteerimine
Rõivaste ja aksessuaaride vahetus, annetus, ost ja müük
Moedisaineri personaalne nõustamine isiklike lemmikrõivaste ümberdisainimiseks ja garderoobi täiendamiseks uute stiilsete esemetega
Dr. Hauschka meigikunstniku nõustamine ja proovimeigid
Moeshow – kevad-suvise kollektsiooni esitlus. Igaühest võib saada mannekeen!
Töötab puhvet; veinide esitlus ja degusteerimine

“Roheline glamuur” toimub kolmapäeval, 25. mail algusega kell 18 Tsunftijänese antiigisalongis Viimsis (Mõisa tee 2).

Lisainfo: Harmoonikumi kodulehel ja Rohelise Glamuuri fännilehel Facebookis

Neljapäevast saavad õpingud katkestanud taas esitada avaldusi TULE tasuta õppekohtadele Tallinna Ülikoolis

Ülehomme, 26. mail algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele. Avaldusi saab esitada kuni 31. maini.

Arvult neljandal Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida peaaegu kõikidele riikliku koolitustellimusega erialadele. Täpsem info TULE õppekavade kohta asub siin <http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4876> . Tasuta õppekohti on sel korral 43, neist 27 bakalaureuse- ja 16 magistriõppes.

TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Õpinguid ei pea jätkama samal õppekaval ja samas kõrgkoolis, kus õpinguid alustati, kuid kandidaadil peab olema varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega läbitud vähemalt pool õppekavast, millel nad oma õpinguid planeerivad jätkata. Tasuta saavad õppima asuda ka varem riigieelarvevälisel õppekohal õppinud.

Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kell 11–15.

Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule

„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.

Lisainformatsioon: Merit Paist, Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist, telefonid: 640 9235, 518 1165, e-post: merit.paist@tlu.ee

Haapsalu õpilane peab kodus
sisalikke, ämblikke ja 30 madu

Jonny-Harrison Nõmmik (17) on Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kelle kirg on roomajate pidamine: madusid on tal kodus lausa 30, peale selle veel sisalikud ja ämblikud, kirjutab www.laanlane.ee. Ja kõigi nende looduse vingerpussidega elab Nõmmik ning tema pere koos kolmetoalises korteris ning nad saavad sõbralikult hakkama.

Nõmmiku kogusse kuuluvad boa, nastiklased, püütonid ja teised Eestist kaugel elavad maoliigid. Koduseid nastikuid Nõmmikutel pole, sest need on meil kaitse all, neid ei tohi vangistada. Mürgimadudest noormees hoidub, sest tal on kaks nooremat venda, kes võivad ohtu sattuda.
Nõmmiku juures elavad nastikud on pärit Indiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Madagaskarilt. Noormees tunnistab, et mõni on ka selline, keda sealses looduses kohtab harva.

Kui tavaliselt toovad vanemad lapsele lemmikloomaks kassi, koera või küüliku, siis Jonny-Harrisoni isa on nipiga isa, kes tunneb samuti huvi roomajate vastu. Kui poiss käis kolmandas klassis, luges isa ajalehekuulutust, kus pakuti müüa üht huvitavat roomajat.

“Kui isa luges, mis madu see on, siis tuli lihtsalt sellele järele minna,” ütleb Nõmmik. Sellest ajast muutus Nõmmikute pereelu. Noormees tunnistab, et pole madusid kunagi kartnud. “Ma olin üldse selline looduslaps, kes huvitus loodusest ja teadis loodusest võib-olla teistest lastest natuke rohkem,” arutleb ta.

Vaata pildigaleriid ja loe pikemalt noormehe hobist ja sellest, kuidas tema pere roomajatega kodu jagab:
http://laanlane.ee/article/haapsalu-%C3%B5pilane-peab-kodus-sisalikke-%C3%A4mblikke-ja-30-madu

Simuna ootab taas kihelkonnapäevadele

Reedel-laupäeval, 27. ja 28. mail peetakse Lääne-Virumaal Simunas juba seitsmendat korda kihelkonnapäevi.

Päevad avatakse reedel kell 17 Simuna vabadusausamba juures. Tervitussõnadega astuvad üles Väike-Maarja, Laekvere ja Rakke vallavanemad.

Kell 17.30 saab Simuna kirikus kuulata tasuta kontserti “Hingemuusika”. Esinevad Pille Lill ja Läti rahvusooperi muusikutest koosnev puhkpillikvintett Ensemble Livonia. Kavas on Bach, Händel jt.

Kell 19 teevad Simuna päästekomando eest Järva-Jaani priitahtlikud pritsimehed etteaste “Ennetus eelkõige. Samuti saab näha välinäitus-etendust “Tuli lahti!” Etenduses demonstreeritakse endisaegset tulekustutamist nahkämbri, kustusluua, putkpritsi, hüdropuldi, käsipritsi, mootorpritsi ja autopritsiga. Soovijad saavad vahu sees hullata. Kohal on ennetustöö tuletõrjeauto Ennetuse Eedi.

Hilisõhtul on kavas retrokino.

Laupäeval jätkuvad kihelkonnapäevad Laekvere staadionil Kossuässa tänavakorvpallivõistlusega. Simuna rahvamajas saab vaadata nelja etendust: Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi näitering esitab kaks Oskar Lutsu lavatükki – “Kalevi kojutulek” ja “Valimised”. Rakke noortekeskus tuleb lavale noortekomöödiaga “Mis valemiga?” ja Venevere näitering Kaido Liiva lavatükiga “Onu Alberto miljonid”.

Õhtu lõpeb kontserdiga Avanduse mõisas, kus kell 20 algab rahvamuusika- ja tantsusimman. Kell 20.45 suundutakse ühises rongkäigus mõisast Simuna rahvamajja tantsuõhtule ansambliga Energia.

Eesti tootis eelmisel kvoodiaastal piima
lubatust pisut vähem

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 606 000 tonni piima, see moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist ligi 90,2 protsenti. Piima kogus oli eelmise kvoodiaasta omast ligi 17 000 tonni võrra suurem.

Piimakvoodiaastaks on ajavahemik 1. aprillist kuni järgmise aasta 31. märtsini. Eesti piimakvoot oli 2010/2011. kvoodiaastal 672 547 197 kg, täitmine 606 356 895 kg (90,16%). Kvooti omavaid loomapidajaid oli aasta lõpuks 1027.

Sõltuvalt sellest, kas tootja tarnib piima tööstustele või töötleb ja turustab ise, võib tootjal olla kindla koguse piima tootmiseks tarnekvoot, otseturustuskvoot või ka mõlemad. Valdav osa kvoodist Eestis on piima tarnimiseks, otseturustuskvoodi osakaal on aasta-aastalt kahanenud ja moodustab pisut üle ühe protsendi.

Kvoodi ehk riigis toota lubatud piima koguse kinnitab igale Euroopa Liidu liikmesriigile iga kvoodiaasta kohta Euroopa Komisjon. Viimastel aastatel on kõikide riikide kvooti suurendatud aastas ühe protsendi võrra.

1.aprillil alanud kvoodiaastal 2011/2012 on Eestil lubatud kvoodi piires toota piima kokku ligi 679,3 tuhat tonni.

Kvoot ei tähenda “plaani” piima tootmiseks, vaid piirmäära, millest rohkem piima tootmise korral tuleb riigil trahvi maksta. Eestile rakendus piimakvoot kui Euroopa Liidu turureguleerimise abinõu aastal 2004, täitmine on aastate lõikes jäänud vahemikku 85-93 protsenti.

Loe edasi: Eesti tootis eelmisel kvoodiaastal piima
lubatust pisut vähem

Puituste ja akende renoveerimise õpituba Sännas

Laupäeval, 4. juunil saab Sänna kultuurimõisa puutöökojas teoreetilist ja praktilist õppust puituste ja akende renoveerimiseks. Õpituba algab kell 10.

Õpituba veab eest selle ala hea tundja, Põlvamaa mees Ove Kalde. Võimalusel võtke oma renoveerimist vajav aken või uks kaasa! Kes soovivad klaasida, võtke ühes ka klaas, täpseks saab selle
lõigata koha peal.

Õpituba on eelregistreerimisega, kuna kohtade arv on piiratud. Kes tahab tulla, andke endast aegsasti teada Liis Keerbergile telefonil 5820 3730 või e-posti aadressil ilivuup@gmail.com.

Säästlike renoveerimisoskuste omandamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rahvariidehuvilised on oodatud Tartusse rahvarõivapäevale

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Eesti Rahva Muuseum esitlevad: Rahvarõivapäev 2011 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas 28. mail kell 12.

Kavas o:

Marju Kõivupuu loeng „Rahvarõivas ja identiteet. Rahvarõivas kui sümbol. Rahvarõivas kui rõivas.“
Tartu Rahvarõivakooli lõpetamine, kostüümide esitlus
Konkursi „Minu lemmik ERMi kogudest“ lõpetamine ja näituse avamine
Rahvarõivaalane nõustamine oma ala spetsialistidelt kogu päeva jooksul.

Oodatud on kõik rahvarõivahuvilised. Rahvarõivapäev on Tartu Rahvarõivaste valmistajate kooli traditsiooniline ettevõtmine. Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba aastast 2005. Kahesaastase koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Õpetajateks on oma ala spetsialistid. Rahvarõivapäev 2011 on järjekordse kursuse lõpupäev. Näha saab 2009-2011 valminud kostüüme.

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu.

Lisainfo: tel 7350 445 (ERM) või tel 5106 341 (Janne Vaabla, Rahvarõivakooli projektijuht), kostymix@gmail.com.

Sännas läheb laupäeval kanatraktori ehitamiseks

21. mail algusega kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis kanaaia ja “kanatraktori” ehitamine.

Mis on kanatraktor?
“Kanatraktor on selline puur, mis tõstetakse maa-alale, mille kanad siis kenasti umbrohust ja kahjuritest puhtaks nokivad, ise samal ajal seda ka väetades ja kobestades. Kana, kes tavatalus tähendaks ainult munejat või lihakana, saab lisaväärtuse, töödeldes ette maad, mida pärast saab kasutada viljakaks ja umbrohuvabaks kasvualaks. Kui üks plats on kanade poolt ära töödeldud, asetatakse „kanatraktor” järgmisele lapile ja sama asi toimub uuesti. Näiteks sedasi pani siin perenaine kanad rohimisel tekkinud umbrohuhunniku peale. Kanad töötlevad selle hunniku kenasti läbi, saavad söönuks ja järele jääb väetatud ja kobestatud viljakas pinnas…”

Vaata pilte: http://home.centurytel.net/thecitychicken/tractors.html

Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Korraldajate poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök.

Õpituba juhendab Andres Kaarelson. Õpituba on tasuta. Projekti juhib Ieva Dubanevica. Toetab Avatud Eesti Fond.

Info: http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/perma2.html

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Roheliste rattaretkelised rajasid lindudele poolsada kodu

Reedest pühapäevani Saaremaal toimunud roheliste rattaretke käigus paigaldasid matkajad Lümanda valda Kuusnõmmele poolsada lindude pesakasti.

Rattaretkel osalejad läbisid Saaremaal kolme päevaga ligi 200 kilomeetrit ning paigaldasid rikkaliku üritustesarja sees Kuusnõmmele ka poolsada pesakasti. Foto: Irina Mägi Rohkem pilte www.irinapilt.ee

“See traditsioon on meil rattaretkedel juba aastaid olnud ja on üks emotsionaalsemaid hetki,” lausus roheliste rattaretke “Kuidas elad, Saaremaa?” eestvedaja Peep Veedla. “Osalejatele on ta hästi mõnus tegevus ja alati on isegi probleeme sellega, et pesakasti paigaldajaid on rohkem kui pesakaste. Samas ei saa ju ühte kohta korraga ka liiga palju pesakaste paigaldada.”

Kui varem paigaldasid rattaretkel osalejad oma sihtkohaks olnud maakonda lindude pesakaste sadakond, siis viimastel aastatel ongi jäädud poolesaja juurde, sest neid annab metsa ära hajutada. Pesakastidega toetab roheliste rattaretke firma Balsnack.

“Pesakasti paigaldanud inimesed saavad ühtlasi kirjutada pesakastile kasvõi sõnumi lindudele või oma nime. On ju tore näiteks mitme aasta pärast tulla tagasi ja vaadata, mis oma paigaldatud pesakastist saanud on,” rääkis Veedla.

Korraldaja sõnul läks seekordne üritus Saaremaal igati korda, kui välja arvata reedene vihmasadu, mis ürituse algusele väikese pitseri pani. “Muidu oli kõik suurepärane,” kinnitas Veedla. “Saaremaal on äärmiselt mõnus jalgrattaga sõita, pole tõususid, maa on sile ja teed on kenasti korras. Ilusat oli väga palju, nii sai näiteks sõita kilomeetrite viisi mööda mereäärt ning nautida tõelisi miljonivaateid.”

Oliver Rand, Meie Maa

Pikakannus avatakse reedel muuseumituba

Pikakannu seltsimajas avatakse reedel, 20.mail kell 15 kohaliku piirkonna ajalugu tutvustav muuseumituba.

Muuseumi materjalid kogus ajaloolane Uuno Ojala ning toakese kujundas Peeter Laurits. Kuna paiga ajalugu on paljuski kujundanud juba 1875. aastast alates nelja tee ristis asunud Pikakannu kool, saab huviline lühikese ekskursi ka eesti hariduse ajalukku.

Pikakannu seltsimajas on juba paar aastat toimunud n-n muuseumitunnid-jututoad, kus on külalisteks olnud endised võrukad, kel maailmale oma loomingu kaudu miskit öelda on. Eesmärk on olla elav muuseum, kus inimesed saavad kokku, räägivad lugusid, laulavad, tantsivad, parandavad maailma ning ajavad eesti asja.

Pikakannu muuseumituba on tänulik iga esemelise või vaimse annetuse eest, mis Pikakannuga seotud on, ka edaspidi.

Ettevõtmist toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER-meede, Lasva vald ning kogukond. Muuseumituba saab külastada kokkuleppel, helistades ette telefonil 5028 783.

Vaata ka kodulehekülge www.pikakannu.ee