Riik eraldab Narva haiglale miljon eurot, et moderniseerida erakorralise meditsiini osakond ning tagada piirkonnas kvaliteetne arstiabi, selgub sotsiaalministeeriumi ja SA Narva Haigla vahel sõlmitud lepingust.
“Riigi eesmärk on, et kõigis Eesti piirkondades oleks elanikele tagatud kvaliteetne arstiabi. Narva haiglal tuleb selleks teha tihedat koostööd Ida-Viru keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga, kaasajastada praeguseks amortiseerunud erakorralise meditsiini osakond ja uuendada oma arengukava,” ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. “Kõrgema etapi haiglate kaasamisega on Narvas võimalik tagada vajalikul määral eriarstiabi ning arendada välja tänapäevane infrastruktuur.”
SA Narva Haigla saab riigieelarvelise eraldisega 1 000 000 eurot, millega aastaks 2019 kaasajastatakse haigla erakorralise meditsiini osakond. Haigla on raha praeguseks kätte saanud.
Eraldise saamise eelduseks oli Narva haigla tihe koostöö Ida-Viru keskhaigla ja Tartu ülikooli kliinikumiga. Viimasega koostöös on valminud EMO uuendamise projekt.
Üldhaiglate võrgustumise eesmärk on läbi koostöö kõrgema etapi haiglatega tagada arstiabi järjepidevus ja kvaliteet.
Tartu poisi Eiko abistamiseks kogus Tartu Mart Reiniku kool tänavu 1710 eurot. Foto: erakogu.
Tartu Mart Reiniku kooli õpilased ja õpetajad kogusid kooli tänavuse jõuluheateo kampaania raames annetusi üheksa-aastasele Tartu poisile Eikole, kes vajab oma haruldase haiguse tõttu ravitoidusegu. Kokku koguti kahe nädala jooksul 1710 eurot.
5.-16. detsembrini kutsusid kampaania korraldajad üles iga koolipere liiget andma oma väikest panust Eiko toetuseks.
“Meie eesmärk oli, et igaüks panustaks vähemalt ühe euro,” räägib aktsiooni üks eestvedajatest, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Karolina Antons. “Soovisime pigem kaasata võimalikult paljusid ega seadnud esikohale suurt annetussummat.”
Tänavune jõuluheategu sooviti teha mõnele Tartu lapsele, kes ühise kodulinna kaudu võiks kooliperet kõnetada ning kelle lugu silmi avada ja natuke ka õpetada. Selle lapse leidmiseks pöörduti Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi poole ning 9-aastase Tartu poisi Eiko näol leitigi sobiv abivajaja.
“Lastefond oli kohe väga koostöövalmis ja soovitas meile kaht Tartu last, keda nad hetkel toetavad. Eiko lugu tundus õpilastele mõistetavam ja ehk ka veidi enam mõtlemapanev, mistõttu otsustasime just teda aidata,” selgitab Antons.
Kahe nädala jooksul kogusidki kõik 38 klassikomplekti omakeskis ja erinevatel viisidel Eiko toetuseks annetusi ning kampaania lõpus koguti need kokku. Suur roll oli klassijuhatajatel, kes sõnumit oma klassi laste ja ka lapsevanemate seas levitasid. Samuti joonistasid lapsed Eikole jõulukaarte, et edastada ka oma head soovid.
Sangastes 7.‒9. detsembrini toimunud ÜRO põllumajandus ja toiduorganisatsiooni (FAO) ning seitsme Kesk- ja Ida-Euroopa riigi esindajate kohtumisel pandi alus Euroopa rukkivõrgustikule. Võrgustiku eesmärk on edendada rukki viljelemist ja kasvuala laiendamist, rukkitoodete arendamist ja müügiedendamist.
Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šanki sõnul on rukkientusiastid kokku tulnud ka varem, aga seni pigem piirkonniti.
“Kogu Euroopat ühendavat võrgustikku seni polnud,” ütles Ruve Šank. “Viimasel aastakümnel on rukki ja rukkitoodete tarbimine ning rukki viljelemine märgatavalt kahanenud, mis ühest küljest on tingitud rukki madalamast tootlikkusest võrreldes teiste laialt levinud teraviljadega. Teisalt ei tea tarbijad piisavalt rukki toiteväärtusest ja heast mõjust tervisele. Rukki kasvatamise ja rukkitoodete tarbimise edendamiseks on kavas rukkivõrgustikku hõlmata kogu rukkiketti alates taimegeneetikutest ja teistest rukkiuurijatest kuni toitumisspetsialistide ja pedagoogideni.”
FAO juures asuva teadusvõrgustiku ESCORENA platvormil on loodud ka infovahetus- ja suhtlemiskeskkond kõigile rukkihuvilistele.
“Rukist kasvatatakse Euroopa Liidus peamiselt Skandinaavias, Saksamaal ja Poolas, Ida-Euroopa riikidest Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas. Maailmas kasvatakse rukist arvestatavas koguses ka Hiinas, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides, üks suuremaid rukki importijaid on Jaapan,” lisas Ruve Šank. Loe edasi: Sangastes pandi alus Euroopa rukkivõrgustikule
Sillamäe huvi- ja noortekeskuse Ulei heategevuskontsert.
Juba teist aastat järjest korraldas Sillamäe huvi- ja noortekeskus Ulei heategevuskontserdi, et koguda Tartu ülikooli kliinikumi lastefondile annetusi raskelt haigete laste toetamiseks. Tänavu koguti üritusega 861 eurot.
Kontserdil astusid tantsu- ja laulunumbritega üles Ulei huviringide ja tantsuosakonna õpilased ning Sillamäe spordikeskuse Kalev iluvõimlejad. Annetussumma saadi kokku ürituse piletite ja heategevusliku loterii müügitulust ning laekumistest annetuskastidesse.
Sillamäe huvi- ja noortekeskuse Ulei referent-infojuhi Olga Zuzzalova sõnul kutsuti heategevuslik kontsert ellu selleks, et anda oma panus raskelt haigete laste toetamisse.
“Kuna lastefond osutab abi lastele üle Eesti, siis otsustasime annetada fondile,” selgitab ta, et nii loodetakse aidata võimalikult paljusid abivajajaid. “Usume, et nende kaudu jõuab annetus just nende lasteni, kes vajavad praegu kõige enam toetust.”
Lastefondi strateegiajuht Küllike Saar on huvi- ja noortekeskuse heateost liigutatud.
Järgmisel aastal on põllumajandusloomade aretusühistutele toetuseks ette nähtud 4 miljonit eurot, sellest sigade aretuseks hinnanguliselt 2,3 miljonit eurot.
Alates 2017. aastast hakatakse aretustoetust maksma uute põhimõtete alusel, et tagada toetuste maksmise suurem läbipaistvus ja selgus nii riigi kui ka aretusühistute jaoks. Aretustoetustoetust makstakse aretusühistule põllumajandusloomade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks.
Olulisema muudatusena hakatakse tulevast aastast maksma aretustoetust kulupõhiselt. Seoses kriisiga seakasvatussektoris on valitsuskoalitsioon leppinud kokku senise aretustoetuseks eraldatud summa suurendamises.
Määrusega on kehtestatud igale taotlejale maksimaalne toetuse summa, mida aasta jooksul on võimalik taotleda. Maksimaalse summa arvutamise aluseks on loomaliigipõhised ühikumäärad. Tegelik väljamakstav toetuse summa sõltub aretusühingu või jõudluskontrolli läbiviija poolt tehtud ning tõendatud kulutustest ja taotlejale arvestatud maksimaalsest toetuse määrast. Loe edasi: Aretustoetuseks makstakse 2017. aastal 4 miljonit eurot
Kuni 15. jaanuarini on Lääne-Virumaal Sagadi metsamuuseumi näitusesaalis avatud näitus jõulu- ja nääriehetest 20. sajandil. Näitusel on väljas üle 500 ehte ja need on pärit kollektsionääri Marika Ploomani kogust ning pakuvad avastamis- ja äratundmisrõõmu nii pisikestele kui ka vanematele külastajatele.
Näitusel võib näha läbilõiget 20. sajandi kuuseehetest: nii klaasist, helmestest kui papjeemašeest. Väljas on palju erikujulisi ehteid: puuviljad-köögiviljad, käbid, loomad-linnud, muinasjututegelased jne. Kõige vanemateks kaunistusteks näitusel on tsaariaegsed paberist inglikujukesed.
“Jõulupuu traditsioon jõudis Eestisse 15. sajandil, ehk siis umbes samal ajal, kui on teada esimesed andmed Sagadi mõisa kohta,” rääkis Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus. “Siis olid kaunistuseks paberist keeratud roosid. Edaspidi kaunistati kuuski maiustuste, õunte ja isetehtud ehetega.”
Tänapäevased kuuseehted aga pärinevad alles 19. sajandist ning Eestisse jõudsid need 20. sajandi algusaastatel Saksa- ja Venemaalt. Õrnu ja kauneid klaasehteid tootis I Eesti Vabariigi ajal ka mõnigi kohalik klaasikoda. Massiliseks tööstuslikuks valmistamiseks läks aga 1970. aastatel. Siis oli tegu nääriehetega, kuusele riputati nii kosmonautide, viisnurkade kui ka tööriistade kujukesi.
Marika Ploomann on arvatavasti suurim jõulu- ja nääriehete kollektsionäär Eestis. Kogumisega alustas ta juba 15 aasta eest ning kollektsioon täieneb igal aastal. Õrnu klaasehteid koguma inspireeris Marikat juhtum lapsepõlvest, kus verandal seisnud suur ja uhke kuusepuu oli ümber kukkunud ning peres põlvest põlve pärandatud jõuluehted kildudeks purunenud. “Helkiv killupuru oli kõik, mis oli alles jäänud karudest, oravatest, lindudest… Eluks ajaks jäi see hinge,” ütles Marika.
Kauneid ja hapraid ehteid võib RMK Sagadi metsamuuseumis näha kuni 15. jaanuarini iga päev kella 10-16.
Mustitseerib Eesli Kvartett: Eckard Klug, Pauli Mento ja Priit Talu
Sadala Külade Teatri laste näitetrupp esines Torma valla pensioniealiste jõulupeol Valdi Reinase kirjutatud ja lavastatud näitemänguga „Lõbusad vanakesed”. Koosviibimine piirkonna seenioritele toimus traditsiooniliselt Sadala rahvamajas kogukonna elu edendajate Eckard Klugi ja Luule Väina eestvedamisel.
Tänavune Torma valla pensioniealiste jõulupidu algas Sadala Külade Teatri laste näiteringi mängitud koomilise, kuid samas südamliku näidendiga „Lõbusad vanakesed”. Poisid ja tüdrukud kehastasid hooldusasutuse elanikke vanuses 70-102 aastat.
„Valdi nõuanded aitasid rolli hästi sisse elada,” ütles Mia-Meribel Kirjutaja.
„Näitlemine mulle meeldib,” ütles Trevor Nork. “Ehk mõneti aitas mängimisele kaasa ka külaskäik Sadala hooldekodusse, kus esinesime koos klassikaaslastega.”
„Punase kleidi, mis sobis selga mu mängitavale tegelaskujule Helmile, otsis mulle ema,” lausus Annaliisa Mihkels.
„Võtsime näidendi mängimisele põhjusel, et lapsed mõistaksid eakate inimeste maailma paremini ning peaksid rohkem lugu väärikas eas inimestest,” ütles näidendi autor ja lavastaja Valdi Reinas.
„Kui põlvkonnad koos kasvavad ja lapsed oma vanaemade ja vanaisade põlvkonda paremini tundma õpivad, avardub nendel silmaring ja areneb fantaasia,” lisas pöördumises koosolijate poole Torma vallavanem Triin Pärsim. “Eakatelt saadakse ju juurde elutarkust ja kogemusi.” Loe edasi: Torma valla eakate peol toonitati põlvkondade ühtekuuluvust
Täna 106aastaseks saanud Maria Kolk koos tütre ja väimehega. Fotod: Marianne Mett
Täna tähistab Võru linna vanim elanik Maria Kolk oma 106. sünnipäeva. Sel puhul käis teda kodus õnnitlemas linnapea Anti Allas, võõrustajateks olid sünnipäevalapse tütar ja väimees.
1910. aastal Ridakülas sündinud Maria on käinud neli klassi koolis. Edasi tuli tööd teha kodutalus ning hiljem Tartu ja Viljandi vahel asuvas Ulila turbarabas. Suure osa oma elust on Maria teinud rasket füüsilist tööd.
Enne II maailmasõda Maria abiellus ning perre sündis kolm last. Suuremad eluraskused algasid siis, kui lapsed olid väiksed ning abikaasa Saksa sõjaväkke mobiliseeriti. Sealt mees enam tagasi Eestisse ei naasnud ning Marial tuli lapsed üksinda üles kasvatada.
Väärikasse ikka jõudnud linnakodanikku õnnitleb Võru linnapea Anti Allas.
Tütre sõnul oli Maria põhiliseks elueesmärgiks anda oma lastele haridus, mille ta ka saavutas: kõik kolm last said kõrghariduse. Lisaks kolmele lapsele on Marial seitse lapselast ja seitse lapselapselast.
Maria kolis Puhja vallast Võrru oma tütre ja väimehe juurde kümme aastat tagasi. Tütre sõnul on Maria tervis üsna rahuldav, ehkki nägemise on ta kaotanud. Arstiabi pole Maria viimase kolme aasta jooksul vajanud.
Võru linnas elab praeguse seisuga viis üle 100-aastast inimest.
Otepääl tunnustatud politseiametnikud ja abipolitseinikud. Foto: Monika Otrokova
18. novembril toimus Otepääl Karupesa hotellis traditsiooniline Eesti politsei 98. aastapäeva puhul valla politseitöötajate ja abipolitseinike tunnustamine.
Otepää valla tänukirja pälvisid politseiametnikud Gaido Jäär, Anu Nigol, Marika Veske, Aarne Vihm. Abipolitseinikest said tänukirja Urmas Kuldmaa, Leonid Liivamägi ja Madis Mõistus.
“Tegemist on Otepää vallas pikka aega toimunud tunnustamisega, millega tahame tänada ühiskondlikel alustel töötavaid abipolitseinikke ja politseinikke,” sõnas Otepää valla õiguskomisjon esimees Rein Vikard.
Tunnustamist korraldab Otepää vallavolikogu õiguskomisjon, varasem korrakaitsekomisjon. Õiguskomisjonil on edaspidi koostöös jõustruktuuridega välja töötada valla kriisikomisjoni töökord, et kindlustada vallaelanike turvalisus ja anda soovitusi elanikele igasugustes kriisiolukordades.
Pidulikul koosviibimisel tunnustasid ja tänasid abipolitseinikke Otepää õiguskomisjoni esimees Rein Vikard, vallavolikogu aseesimees Jaanus Raidal ja vallavanem Kalev Laul.
Võrumaa aasta tegusaimad: (vasakult esireas) Aila Kikas, MTÜ Maana esindajad Reet Käär ja Marianne Hermann, Siseministeeriumi Kodanikupäeva aumärgi laureaat Airi Hallik-Konnula, (tagareas paremalt) Võrumaa tegusaim kodanik 2016 Väle Prutt, Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ja Võru maavanem Andres Kõiv.
Neljapäeval tunnustati Võrus Võrumaa tegusaid kodanikke, toimekaid ühinguid ning ettevõtteid, kes neid toetavad. Võrumaa tänavuseks tegusaimaks kodanikuks valiti Väle Prutt, toimekaimaks ühinguks MTÜ Maana ning kodanikuühiskonda toetavaks ettevõtteks Agu Hollo Hartsmäe talu.
Võrumaa tegusaim kodanik 2016 on Suhka vabatahtliku päästekomando eestvedaja Väle Prutt. Tiit Piiskoppel päästeameti Lõuna päästekeskusest: „Tänu Väle pikaajalisele tegevusele on turvalisus Haanja kandis tagatud. Tema tarmukus on viinud Suhkale päästekomando hoone rajamiseni. Väle panustab aktiivselt vabatahtlikkuse arendamisse. Suhka vabatahtlik päästekomando on päästeametile olnud heaks koostööpartneriks juba aastast 2009.“
Internetis korraldatud rahvahääletusel sai enim toetust ning pälvis tunnustuse Aila Kikas, kes omanimelises näpustuudios on aastaid inspireerinud pisikesi poisse ja tüdrukuid asju ise tegema, olles seejuures tihti ka laste rõõmude ja murede esimene kuulaja, kaasarõõmustaja või lohutuseks pea paitaja.
Võrumaa toimekaim ühing 2016 on MTÜ Maana. Muu hulgas öeldi Maana kohta tunnustamiseks esitamisel järgmist: Maana on silma paistnud väga usina heategevusliku tegevusega, organiseerinud kohalikele riide- ja toiduabi jagamist, töötutele konsultatsiooni- ja koolitusteenuseid, pesupesemisteenust ja palju muud. Kõige toredam on see, et MTÜ Maana kutsub ka teisi head tegema, kaasates oma tegevusse ka külaseltse ja kohalikke ettevõtjaid.
Võrumaa kodanikuühiskonna toetaja 2016 on Hartsmäe talu. „Hartsmäe talu on üks lahkemaid ettevõtteid, kes on peaaegu igale Haanja kandi sündmusele välja pannud auhindadeks talus kasvatatud ja jahvatatud jahust küpsetatud südamekujulised leivad. Leivad ei ole lihtsalt südamekujulised, vaid on ka südamega tehtud,“ ütles tunnustamiseks esitamisel Vaskna talu perenaine Margit Utsal.
„Hindan ettevõtjaid, kes lisaks rahalisele toetusele, leiavad aega ka ise panustada ja käe külge panna. Hartsmäe talu peremees Agu Hollo on just selline mees – kui kuskil on vaja kiiresti midagi ära teha, siis saab Agu peale ikka loota,“ ütles tunnustamise komisjoni liige Sixten Sild.
Kokku esitati tunnustamiseks 19 kodanikku, 12 ühendust ning 7 ettevõtet. Laureaadid valis töögrupp, kus oli esindatud SA Võrumaa Arenguagentuuri, Võru maavalitsuse, Võru linnavalitsuse, Võrumaa omavalitsuste liidu, Võrumaa partnerluskogu ja Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi esindajad.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise aeg on peagi päral: juba tuleval, 2017. aastal hakkame me kõik, riik ja rahvas üheskoos, sellest suurest sündmusest osa saama. Eesti riigikantselei-EV100 juhtrühm ja Külaliikumine Kodukant on võtnud ühiselt südameasjaks, et meie riigi juubeli tähistamine jõuaks igasse Eestimaa nurka, ka kõige kaugemasse.
Eestlased on end ikka uhkusega maarahvaks pidanud, enam kui ehk ükski teine Euroopas. Just maarahval, meie külakogukondadel, on ka EV100 sündmuste sündimise ja teoks saamise juures eriline roll.
100 on väga suur ja uhke number, mis näitab, et meie riigil on seljataga sajandipikkune minevik ning ees ootamas loodetavasti sajanditepikkune tulevik. Tulevikku suunatud on ka meie „EV100 igas külas” – kingitus, mille me saame teha endale, oma külale, oma kogukonnale, sest meie ise ju olemegi see riik, kes oma suurt sünnipäeva tähistab.
Milline on üks väärikas kingitus väärika riigi väärikale rahvale?
Eks ikka selline, millest tunnevad rõõmu ja saavad kasu nii oma küla ja kogukond kui ka need, kes külla tulevad. Selline, mis ise ning üheskoos, südame ja mõttega tehtud. Oma- ja oma kogukonna näoline, millist teist täpselt samasugust kusagil mujal ei leidu. On aeg oma kodukohas ühiselt ringi vaadata – kindlasti on siin midagi, mille tegemisest ammu unistatud, mõeldud, millest puudust tuntud. Või ehk on teie kogukonnas hoopis midagi sellist väärtuslikku, mis aegadega kaduma läinud ja nüüd taasavastamist ootab?
Nüüd – Eesti 100. sünnipäeval – ongi aeg sellised mõtted ja unistused üles leida, teoks teha, ellu kutsuda. Olgu selleks siis külaväljaku, kiigeplatsi vms rajamine; küla kroonika, laulu, kokaraamatu vm kirjutamine; mõnele uuele kogukondlikule tavale aluse panemine või vana tava taaselustamine; kogukonnale olulisele paigale/hoonele/vms uue elu andmine ja ikka nii edasi – tähtis on, et EV100 ajal loodu/ellu kutsutu/rajatu jääks ja oleks kõigile rõõmuks ka tulevikus, kui sünnipäev seljataga. Tähtis on, et see oleks ise, ühiselt ja südamega tehtud – just nii suur või väike, kui on tegijast kogukond.
10.-16. oktoobrini esitlevad viis Võrumaa restorani ja kohvikut parimaid võrumaiseid maitseid kaubamärki Uma Mekk meelde tuletaval restoranide ja kohvikute nädalal.
Uma Mekk on Võrumaa kohaliku toidu kaubamärk. Seda kaubamärki kandev toit on kvaliteetne, valmistatud kohalikust toorainest ja traditsiooniline. Uma Meki kaubamärki kannab 116 toorainet või toidutoodet. Toidukohtades sai siiani Uma Meki tooteid maitsta vaid Kubija hotelli restoranis hommikusöögil ja õhtusöögil ning Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis. Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi nõgesesupp ja kamarull on kujunenud sööjate lemmikuks.
5. oktoobril omistas Võrumaa Partnerluskogu kaubamärgi komisjon Uma Meki kaubamärgi veel 14 roale, mida pakutaksegi 10.- 16. oktoobrini toimuval Võrumaa restoranide ja kohvikute nädalal.
Kaubamärgi komisjoni liige Külli Eichenbaum, Võro Instituudi projektijuht: “Olen väga rahul, et lõpuks ometi saab Võrumaa toidukohtades nautida traditsioonilisi toite ja võrumaiseid maitseid. Eesmärk on, et kaubamärki kandvad road jäävad menüüsse ka pärast restoraninädala lõppu. Mulle meeldis mekitud roogadest kõige enam Ööbikuoru Villa restorani Andreas eelroog: Ööbikuoro villa savvunõ massakama – Ööbikuoru villa suitsune pasteet. Traditsiooniline sügisene piduroog, mõnusalt maksase, suitsuse võrumaise mekiga ja tihe nagu olema peab!”
MTÜ Võrumaa Partnerluskogu Võrumaa Toiduvõrgustiku koordinaator Eda Veeroja: “Kohapeal kasvatatud, traditsiooniline toit jõuab järjest rohkem meie ja meie külaliste söögilauale. Kaubamärk Uma Mekk juhib tarbija tähelepanu traditsioonilistele maitsetele ja toorainele. Usun, et need 14 Uma Meki kaubamärgiga rooga murdsid ka toitlustusettevõtjate ja kokkade jaoks juurdunud arusaamu. Võrumaa kohalik tooraine on kättesaadav, konkurentsivõimelise hinna ja kvaliteediga ja seda saab koostöös toiduvõrgustike ja tooraine tootjatega vajalikes kogustes. Mina toon esile Kubija hotelli restorani Uma Meki menüü terviklikkust – nende tallekarree on võrratu. Kiidan põneva traditsioonilise tooraine kanepi uudse kasutamise eest Georgi hotelli restorani Postmark järelrooga ruusli krõbukuuki kamakreemiga (kanepi purukooki kamakreemiga).”
Järgmised taotlused Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa (Vana-Võrumaa) toidutoorainele, toidutootele või roale kaubamärgi Uma Mekk taotlemiseks on oodatud Võrumaa Partnerluskogusse hiljemalt 21. oktoobriks. (https://voruleader.ee/kaubamargi-uma-mekk-taotlemine)
12. novembril toimub Võru Spordikeskuses järjekordne, nüüd juba seitsmes Uma Meki suurlaat, kus saab mekkida ja kaasa osta uma mekiga võrumaist söögikraami. (https://voruleader.ee/uma-mekk-suurlaat)
Erakond Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti algatasid rahvaalgatus.ee keskkonnas petitsiooni “Eestimaa kaitseks”. Petitsiooniga nõutakse Rail Balticu kulgemist mööda olemasolevat raudteekoridori suunal Tallinn-Tartu-Riia ja teema arutamist riikliku tähtsusega küsimusena Riigikogus.
“Kuni suuri muudatusi looduses tehtud pole, saab inimeste paberil tehtud ekslikke kavatsusi ikka muuta,” selgitas Noorte Roheliste juhatuse liige Joonas Laks.
Petitsiooniga kutsutakse otsustajaid üles loobuma täiesti uue trassi ehitusest ning soovitakse olemasoleva raudteevõrgu rekonstrueerimist. See loob head rahvusvahelised raudteeühendused mõistliku hinnaga ning säästab keskkonda.
“Majanduslikult pole otstarbekas ehitada 21. sajandil 19. sajandi raudteed,” ütles Erakond Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane. “Me ei saavuta Rail Balticu praeguse variandiga lennukiga võrreldavat kiirust, et liikuda näiteks Berliini, ega paranda märkimisväärselt ka Eesti elanike igapäevaelu. Kogu plaan tuleb mõistlikumaks, loodushoidlikumaks ja ratsionaalsemaks ümber teha, et sellest saaksid kasu võimalikult paljud Eesti elanikud, Roheliste arvates peaks ainuüksi uue trassi hoolduskulud, mis on tõenäoliselt palju suuremad kui 50 miljonit eurot aastas, maksumaksjat mõtlema panema. Seda raha Euroopa Liidust ei saa ja juba praegu on Eesti raudtee-dotatsioonide maksmisega hädas. Meil on tõsine oht avastada end olukorras, kus Eesti riik hakkab tervishoiu- ja sotsiaalkulutuste arvelt ebafunktsionaalsele raudteele peale maksma.”
Petitsiooni “Eestimaa kaitseks” saab ID-kaardiga allkirjastada portaalis rahvaalgatus.ee .
Sigade Aafrika katkuga taudistunud piirkondade hulka lisandus Läänemaa, kus viirus tuvastati ühel kütitud metsseal Hanila vallas ja neljal kütitud metsseal Kullamaa vallas. Nüüdseks on seakatk tuvastatud kõikides Eesti maakondades peale Hiiumaa.
Tegemist on 33. taudistunud alaga.
“Leiud näitavad taudi laialdast levikut metssigade hulgas ja seetõttu tuleb olla jätkuvalt hoolas ja ettevaatlik kõigil, nii loomapidajatel kui ka kõigil metsas toimetajatel, et vältida taudi levikut koduseafarmidesse,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Taudi leviku tõkestamiseks tuleb jätkata ka metssigade arvukuse vähendamist ning nakkusohtlike korjuste kõrvaldamisega loodusest.
“Oleme väga tänulikud inimestele, kes meile metsas leitud korjustest juba teada on andnud. Helistage julgelt maakondlikku veterinaarkeskusesse või jätke teade Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonile numbril 605 4750. Sellega aitate oluliselt kaasa seakatku edasise leviku takistamisele,” lisas Kalda.
Kokku on Eestis sel aastal uuritud 11 501 metssiga. Sigade Aafrika katkule positiivseid metssigu on kokku tuvastatud 1147. Läänemaal on kokku uuritud 756 metssiga, kellest viis olid nakatunud.
Viljandi Linnagaleriis on alates esmaspäevast avatud näitus “Hää tekk ja illos kinnas”.
Näitusel on väljas eelmise sügis-talve jooksul valminud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna traditsioonilisemat laadi õppetööd. Kangakudumise aines valmisid villased triibulised koopiatekid Eesti muuseumides asuvatest sõbakirjalistest tekkidest. Silmuskudumises kooti samuti erinevaid Eesti kindaid. Näitust raamib valik varasemate aastate suviste pärimuspraktikate raames tehtud tekkide ja kinnaste koopiajoonistest.
Üliõpilastööde juhendajateks on olnud Christi Kütt, Kristi Jõeste ja Riina Tomberg. Näitus on kujundatud üliõpilaste ja õppejõudude ühistööna.
Näituse korraldanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna eesmärgiks on pärandi uurimine, säilitamine ja nüüdisaegsesse kultuuri rakendusvõimaluste otsimine. Osakonnas on võimalik õppida pärandtehnoloogia rakenduskõrgharidusõppes, mis hõlmab enda all kolm eriala – rahvusliku tekstiili, ehituse ja metallitöö – ning
pärandtehnoloogia magistriõppes.
Näitus „Hää tekk ja illos kinnas“ on avatud kuni 27. oktoobrini E–R kella 10-19 ja L 10–15. Viljandi Linnagalerii asub Tallinna tn 11/1 raamatukogu III korrusel.
27.-29. oktoobrini peetakse Võru kultuurimajas Kannel juba traditsiooniks kujunenud läänemeresoome sügiskonverentsi, kus käsitletakse läänemeresoome keele, kultuuri ja piirkonna praegust olukorda, kuid pilke heidetakse ka minevikku.
Konverentsi peaesinejateks on soome-ugri keelte uurija Riho Grünthal, keelepoliitika uurija Anitta Viinikka-Kallinen, liivi keele uurija Eberhard Winkler, arheoloog Valter Lang ja folklorist Andreas Kalkun. Lisaks kutsutud külalistele astuvad Soome, Vene ja Eesti teadlased üles põnevate ettekannetega läänemeresoome keelte ning kultuuri kohta. Ettekannetes tulevad vaatluse alla karjala, liivi, isuri, vadja, võro, seto, eesti ja soome keel ning rahvaluule, käsitletakse nii keelepoliitikat, -struktuuri kui ka -õpet ning tutvustatakse arvuti rolli ja pakutavaid võimalusi tänapäevases keeleuurimises.
Interdistsiplinaarset läänemeresoome sügiskonverentsi on korraldatud 1996. aastast. Käsitlemist on leidnud kõik läänemeresoome keeled ja piirkonnad, keelestruktuuri ja -ajaloo kõrval on üha enam arutatud ka läänemeresoome praegusi probleeme ja kestlikkust.
Konverentsi korraldavad Võru instituut, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse osakond ning keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool. Konverentsi toimumist toetavad riiklik programm “Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)” ning Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).
On laupäeva pärastlõuna, hakkavad helisema kirikukellad, mis on märguandeks lõpetada igapäevased toimetamised. On aeg minna nädalavahetusele vastu, unustada korraks kartulipõld, seenemets või hoopis argipäevased askeldamised. Vaim vajab kosutust. Selleks on Vigala kirik avanenud uksed kultuuriüritusele.
Esimesel päeval on nagu Raplamaa meeste päev, kus musitseerivad Heiki Mätlik (s. Purila) klassikalisel kitarril ja Andres Uibo orelil. Duo Mätlik ja Uibo on koos musitseerinud juba aastat 2002. Seekordses kavas on tuntud heliloojate palad, olgu nendeks A.Vivaldi; H.I. Biber (kelle loomingut salvestati Viimsi kirikus); J.S.Bach; L.Beethoven ja J.S.Weiss. Tunnustavalt on Beethoveni poolt öelduna, et harilik kitarr kõlab nagu orkester.
Klassikaliste helide lummuses möödus aeg märkamatult, lisaks heale pillimängule saime lühitutvustust lugudest. Kõik see kõlas suurepäraselt hea akustikaga kirikus. Olime tänulikud Vigalas meeleoluka õhtupooliku eest. Vigala kirik on käinud oma teed 677 aastat, mil 130 aastat tagasi sai Maarja kogudus Müllervertedi oreli Tartumaalt, kui jäi väikeseks sealsele Peetri kirikule mõeldud orel. Oreli tähtpäevaga saab nimetada tuntud organiste Riho Tormist ja Artur Uibot.
Pillimeeste tänamine koguduse poolt: K. Jõgi ja H. Aosaar.
Seekordsetel esinemistel mängiti paljud palad Tormise orelil. Teine päev möödus Vigalale tuntud pillimeeste Arvo Leiburi (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Elisabeth Härmsoni (viiul) ja Andres Uibo (orel) esituses ning lauljana astus üles Vigalale tuttav kontratenor Ka Bo Chan. Heliloojatest oli valitud D. Buxtehode ja W. A. Mozart. Kõlasid A. Dvoraki tsüklist viis laulu piiblilugudest. Kontsert lõppes lõppes kogu pillimeeste esitusega. Esinejatele sügislilled.
Koguduse esimees H. Aosaar tänas kiriku aastapäeva tähistamast meeleoluka kontserdiga, tänusõnad kirikuõpetajalt K. Jõgi. Suur kummardus muusikutele eesotsas Andres Uiboga Vigala muusikapäevade korraldamisel. Klassikaline muusika on igikestev. Anti lootust, et ehk tulevad ka neljandad muusikapäevad. Tänuliku kuulajana ja koolides omal ajal muusikalektooriumite korraldajana näeks aktiivsemat osavõttu noorte poolt. Valla kultuurielu on üks osa Vigalast. Niikaua kui Andres Uibo armastab oma kodukirikus esinemist, seni peaks meil tahtmist olla tänulikeks kuulajateks.
Konverents “Regilaulu seitse nahka: vaateid regilaulule mitmest küljest” toimub 30. novembril ja 1. detsembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis.
Regilaul on jäänud uurijate jaoks mitmeski mõttes mõistatuseks. Kuivõrd regilaule hakati kirja panema juba hoogsalt moderniseeruvas ja kirjakultuuristuvas ühiskonnas ja keskenduti eelkõige tekstide jäädvustamisele, on meie teadmised nende tähenduse ja kasutamise kohta suulise kultuuri nähtusena üsna fragmentaarsed. Folkloristid on proovinud meieni jõudnud teadmistekogumit ja pärimusekillukesi üha uuesti ja erinevatest vaatenurkadest analüüsida, et jõuda parema arusaamiseni regilaulu omaaegsest toimimisest ühiskonnas, aga ka sellest, millistest ideedest ja eesmärkidest lähtuvalt laule koguti ning milleks ja kellele need on vajalikud tänapäeva ühiskonnas.
Konverentsil osalejaid kutsutakse arutlema regilauluga seotud teemadel ja esitama uusi lennukaid hüpoteese! Ärgituseks olgu siin välja pakutud mõned teemavaldkonnad, kuid nii nagu alati, on oodatud ettekanded ka muudel regilauluga seotud teemadel.
Neljapäeval ja reedel, 22. ja 23. septembril toimub Hiiumaal Kärdlas ulatuslik katastroofiõppus ja saarele on suunatakse lisaressursid mandrilt.
Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm ning kuus kiirabibrigaadi harjutavad koostöös kohalike abistajatega toimimist saarel suurõnnetuse ajal. Saarele saabudes püstitab Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm Hiiumaa haigla lähedusse välihaigla ning kiirabibrigaadid hakkavad osutama kiirabiteenust. Laupäeva, 24. septembri hommikul kella 9-11 on kõik hiidlased oodatud välihaiglat külastama, et lähemalt tutvuda seal pakutavate meditsiiniabi võimalustega.
Õppuse ja traumapäeva peakorraldaja, Tallinna regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popovi sõnul toimub õppuse stsenaariumi järgi Kärdlas suurõnnetus, kus Hiiumaa haiglas ravil olnud psüühikahäirega patsient on süüdanud haiglahoone, mis tulekahjus sedavõrd hävib, et tervishoiuteenust seal enam osutada ei saa. Patsiendid ja personal on küll evakueeritud ajutistesse ruumidesse, kuid kogu haigla sisseseade, meditsiiniaparatuur ja -vahendid on kasutuskõlbmatud. Selleks, et hiidlased ei jääks ilma vajalikust meditsiiniabist püsivamate lahenduste leidmiseni, suunatakse saarele Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma välihaigla.
“Kui me 2014. aastal Hiiumaal traumapäeva korraldasime, siis sai Hiiumaa haigla õppuse käigus harjutada suure hulga kannatanute vastuvõtmist lühikese aja jooksul,” jutustas dr Popov. “Hiiumaa puhul võtab võimaliku suurõnnetuse korral mandrilt lisajõudude saatmine teadagi aega, nt reanimobiilibrigaad jõuab helikopteriga kohale kõige varem 45 minutiga. Sellest johtuvalt on äärmiselt oluline harjutada kohalike abiandjate – päästekomandode, kiirabi, Hiiumaa haigla meedikute jt ning mandrilt tulnud lisajõudude koostööd ja ladusat toimimist, et kõigil hiidlastel oleks turvatunne, et nad ei jää abita ka kriisisituatsioonis, kui näiteks kohalik haiglahoone on hävinud, samas kannatanuid on palju.”
Eesti parim mahetootja 2016 on OÜ BioMari Tartumaalt, mis tegeleb nii marjakasvatuse kui ka toodangu töötlemisega. Parim mahetoode 2016 onTori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜtoodetud “Ökosiider Vintage 2015” Brut.
“Mahepõllumajandusliku maa osakaal on meil kasvanud juba ligi 18 protsendini kogu põllumajanduslikust maast ja mahetootjate arv tõusnud selle aasta seisuga 1740 tootjani,” ütles põllumajandusameti peadirektor Egon Palts. “Sektori edasise arengu seisukohalt on oluline, et üha enam mahetoodangust jõuaks mahedalt töödelduna ja märgistatuna ka turule. Selle üheks eelduseks on mahetootjate ja -töötlejate aktiivsem ühistegevus töötleva tööstuse arendamiseks, et oma toodangut paremini väärindada.”
Vabaõhumuuseumis 18. septembril toimunud leivapäeval anti välja tiitlid “Parim mahetootja 2016” ja “Parim mahetoode 2016”.
“Parim mahetootja 2016” on BioMari OÜ Tartumaalt, mis tegeleb peamiselt vaarika ja mustsõstra, aga ka astelpaju, mustika ja õuna kasvatamise ja töötlemisega. Teise preemia sai piimakarjakasvatusega tegelev perekond Pikkmetsa OÜ Mätiku Talu Pärnumaalt ning kolmanda koha teravilja-, teraviljaseemne- ja lihaveisekasvatusega tegeleva Torben Skovi ettevõte ABL Baltic Seeds AS Võrumaalt.
“BioMari OÜ istandikud on väga hästi hooldatud ja annavad head saaki. Ettevõte väärib tunnustust ka seetõttu, et nad tegelevad lisaks marjakasvatusele ka toodangu väärindamisega ja pakuvad mahetöötlemise teenust teistelegi mahetootjatele. Marjakasvatust plaanitakse laiendada ja ettevalmistused selleks juba käivad,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.
Parimaks mahetooteks valiti Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ toodetud “Ökosiider Vintage 2015″ Brut, teise koha pälvis Tammejuure Talu Öko rüpsiõli ning kolmanda koha sai OÜ La Muu Vaarika-proseccosorbett. Leivapäeva külastajate lemmikuks valiti OÜ La Muu karamelli-meresoola jäätis, teise koha sai Must Küüslauk OÜ toodetud Must küüslauk ja kolmanda koha Pajumäe Talu Mahe kohupiimakreem astelpajumoosiga.
Kuni 22. septembrini saavad huvikaitsega tegelevad vabaühendused kandideerida vabaühenduste liidu EMSL ning poliitikauuringute keskuse Praxis eestveetavasse Huvikaitselaborisse.
Huvikaitselabor on programm, kus kahe aasta jooksul toetatakse eestkostega tegelevaid vabaühendusi eesmärkide seadmisel ning huvikaitsetegevuste elluviimisel. Vabaühendusi koolitatakse näiteks selles, kuidas kujundada strateegiat, mõõta ja hinnata oma tegevuste mõju, kaasata partnereid ning korraldada kommunikatsiooni. Lisaks koolitustele saavad osalejad personaalset nõustamist ja mentorlust.
Programm on üheks tegevustest, mis on kavandatud riigi poliitikakujundamise kvaliteedi parandamiseks. Selleks, et otsused oleksid kaalutud, erinevate vajaduste ja huvidega arvestavad, on vaja, et kaasa räägiksid ka need, keda otsused mõjutavad. Kui hästi vabakonna eestkoste- ja esindusorganisatsioonid suudavad oma sihtrühmi ja teemasid esindada, sõltub paljuski nendes töötavate inimeste oskustest ja teadmistest, aga ka organisatsioonide toimimisest ja töökultuurist.
“Vabaühenduste suutlikkus poliitikakujundamises kaasa rääkida on oluline kodanikuühiskonna tervise näitaja, eriti aktuaalne on see aga praegu Eestis käimasolevate mitmete reformide valguses. Näiteks riigireformi käigus vaadatakse üle ülesandejaotust riigi ja erasektori vahel ning hinnatakse avalikke teenuseid. Reformide kujundamisel ja elluviimisel tuleb kindlasti arvesse võtta üleriigiliselt ja kohalikul tasandil tegutsevatesse vabaühendustesse koondunud teadmist ja ettepanekuid,” kommenteeris programmi aktuaalsust vabaühenduste liidu EMSL juhataja Maris Jõgeva. “Juba 2017. aastal toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste ettevalmistamisekski on paras aeg asuda seisukohti koondama ning muutusteks strateegiat seadma,” lisas Jõgeva.
Programmi oodatakse kandideerima avalikes huvides tegutsevaid mittetulundusühinguid, sihtasutusi ja võrgustikke, kellel on valmisolek teha oma huvikaitseplaaniga meeskonnana aktiivselt tööd. Osalejad valitakse välja hiljemalt 27. septembriks ning osalejatele on programm tasuta.
Huvikaitselabori tegevusi rahastab Riigikantselei Euroopa Sotsiaalfondi toel. Lisainfot leiab EMSLi veebilehelt: http://www.ngo.ee/huvikaitselabor.
Ilmselt igas valdkonnas, maakonnas, linnas ja kogukonnas on räägitud võimu ja vaimu võõrandumisest, liigse tarbijamentaliteedi vohamisest, rahast kui peaaegu ainsast edukuse mõõdust ja tunnusmärgist ning materialistlike väärtuste domineerimisest.
Üleolev ning vaid majanduslikele argumentidele tuginev ressursside tarbimine, väärtuspõhised konfliktid kogukondade ja võimu ning ärihuvide vahel on tingitud kriisist meie kõlblus- ja väärtussüsteemides ning maailmavaates. Järjest kõvenevad hääled igast Eestimaa nurgast, mis tunnevad muret meie looduse, meie elukeskkonna halvenemise pärast, millega kaasneb ka kogukondade, inimeste, loomade ja teiste elusolendite tervise ja heaolu halvenemine.
Sellest probleemipüstitusest tulenevalt tulid suvel kokku mitmed mahetootjate esindajad, teadlased, loomeinimesed, ökoloogilise mõtte- ja eluviisi toetajad ja praktiseerijad ning otsustasid ühendada jõud jätkusuutliku ühiskonna loomise toetamiseks. Apoliitilise Ökoriik Eesti nimelise ühisplatvormi kaudu vahetatakse operatiivselt infot jätkusuutlikku arengut puudutavate küsimuste kohta, koondatakse professionaalseid seisukohti erinevates ühiskonna ja keskkonna heaolu puudutavates aruteludes ning esindatakse neid ühiselt, muuhulgas seadusloomesse ettepanekute tegemisel. Eesmärgiks on kõigi sarnaselt mõtlejate ja tegutsejate ühise inforuumi loomine ja teineteise tegevuse toetamine. Töögrupis Ökoriik Eesti valminud visiooniga saab tutvuda avalikul FB lehel (Ökoriik Eesti).
Ökoriik Eesti algatusgruppi kuuluvad järgmised organisatsioonid ja üksikisikud: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Mahepõllumajanduse sihtasutus, Eesti OTT, MTÜ Noored Rohelised, MTÜ Majakas, Statera jätkusuutliku arengu uurimis- ja praktikakeskus, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Green Tech Incubator OÜ, Emil Rutiku, Kaupo Vipp, Imbi Paju, Jiří Krejčí, Toivo Aalja, Mati Kose, Anne Luik, Ahto Kaasik, Rea Raus, Rando Tooming, Mart Meriste, Aveliina Helm, Rea Sepping ja mitmed teised. Kontakt: Emil Rutiku (emil.rutiku@gmail.com), Rea Raus (rearaus@gmail.com).
Rea Raus
Statera Research and Development Centre for Sustainability and Regional Development
Otepää valla Arula külavanema Voldemar Tasa andmeil osales Arula külast pärit režissööri Roland Seeri animafilm “Amalibo” mainekal Veneetsia filmifestivalil. 10. septembril nimetati animafilm Euroopa filmiakadeemia aasta parima lühifilmi auhinna kandidaadiks.
Tegemist on ühega kahest preemiast, millega maailma kõige nimekamate sekka kuuluv filmifestival tunnustab kõrvalvõistlusprogrammi Horisondid valitud lühifilme. Kokku võistles Veneetsias 16 lühikest linateost kõigist kolmest filmiliigist.
“Amalibo” on valminud koostöös Rootsiga, 15-minutilise animafilmi stsenarist ja režissöör on Rootsis elav argentiinlane Juan Pablo Libossart ning kunstnik ja peaanimaator Roland Seer. Mängufilmielementidega joonisanimatsioon räägib viieaastasest Tipuanast, kes ei suuda leppida isa ootamatu surmaga.
Voldemar Tasa sõnul on Roland Seer õppinud Pühajärve põhikoolis, tema vanemad elavad Arula külas.
August ja september on tavaliselt kuud, mil inimene avastab kuuri, pööningu või aida katuse alt hiiglasliku vapsikupesa, mille ümber tiirlevad triibulised hiidherilased.
Maal kohtame vapsikut paraja põrinaga nii õues kui ka esikusse lendamas. Vahel nimetatakse vapsikut ekslikult vaablaseks. Seda lugu ärgitas kirjutama naaberpere kuldnokapuuri asutamine oma pesaks. Pesas võib olla kuni 2000 isendit. Oma kasulikkuse poolest on vapsik Soomes ja Rootsis kaitse all ning paljudes riikides punases raamatus. Tunnis püüab vapsik viis kärbest, toitub taimemahlast ja nektarist, lehetäide eritistest. Energiat saab saare, sireli ja pärna mahladest. Nende puude juures kuuleme õhtuti vapsikute suminat. Omavahel ei saa läbi mesilased ja vapsikud. Astel on ohtlik neile inimestele, kel tundlikkus mesilasmürgi suhtes. Vapsikumürk alandab vererõhku.
Toiduvarud ja suvesooja hulk iseloomustavad pesa suurust. Inimestelt on näiteid päris suurtest pesadest sel aastal. Pesamaterjal on paberisarnane, seda näitab pesa välisvaatlus. Vapsikuid võib nimetada paberi leiutajateks. Lõugade abil peenestab ta puutükikesed vedelaks massiks. Puitpindadelt kraabitud pindmine puidukiht niisutatakse ja pressitakse õhukese lehena pesakatteks.
Novembris vastsed ja töölised hukkuvad, kuninganna jääb üle talve. Kevadel teeb kuninganna pesa, muneb munad, mida võib olla kuni 400 tükki, pojad (töölised) kooruvad nelja nädala pärast. Nii algab vapsikute töösuvi. Tegelikult on vapsik teadlaste arvates vanade metsade putukas, kes kasutab ära puu õõnsusi. Veel vapsiku mürgist, mis on mõeldud saakputukate uimastamiseks. Vapsik saab ka korduvalt nõelata, erinevalt mesilasest. Antud näite korral lehelugejaile on kuldnoka pesakast „peitunud“ tundmatuseni, seda pesa järgmisel aastal ei asustata. Hea võimalus jälgida putuka elukombeid oma ümbruskonnas olgu selleks Vigala või Märjamaa.
Õppereisi korraldajaks oli täiskasvanute õppe (TÕN) Raplamaa koordinaator Ivi Sark. Rühma moodustasid mitmete valdkondade juhid alates volikogu esimehest, raamatukogude juhatajatest raamatukogude töötajateni, kes tegelevad täiskasvanute õppe korraldamisega.
Seekordne oli kaheksas reis erinevatesse maakondadesse. Jõgevamaa reisi valmistas ette kohapealne eestvedaja Pille Tutt, kes on külade seltsi juhataja. Jõgevamaa sädeinimeseks kuulutatuna on ta öelnud: väärtustage oma juuri ja eluviisi. Sellest ideest valituna olid külastuskohtadeks Kamari haridusselts, käsiteokoda Katre Arulaga, Jõgevamaa keskraamatukogu ja Pajusi küla selts.
Et sõit ladusamalt kulgeks, oli bussis teabehommik, küll pärast raputavat Rapla-Kehtna lõiku. Avatud mikrofonis said sõna Tiiu Raav riigigümnaasiumi tulekust maakonda, Ruth Lippus Rajaleidja keskuse juhina, Tõnu Mesila koolituse edusammudest Märjamaa vallas, Kristiine Vahtramäe kogemuskoolitusest Kehtnas, Karin Niklus raamatukogude tulevikust seoses haldusreformiga, Valmar Ideon tööst õppuritega kaugõppe keskkoolis. Loe edasi: Õppereis kui inspireeriv reis Põltsamaa piirkonda
