Rein Siku juhitaval Eesti Päevalehe Eesti ime otsingul ajab üks ime praegu teist taga. Selleks, et välja valitud saaks ikka õige ime, kutsub Sikk kõiki üles soovitama imede kandidaate hääletama juba välja selekteeritud imede poolt.
Uus imekandidaate saab soovitada siin: http://www.epl.ee/eestiime/
Sel nädalal saab hääle anda järgmiste imede poolt:
Selle hooaja viimane regilaulutuba toimub linnuristipäeval, 3. mail kella 18-20 Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumis. Päeva nimi viitab asjaolule, et rändlinnud on naasnud.
Linnuristipäeva tähistamiseks lauldakse seekord just lindudega seotud laule. Sulelistel on eriline koht eestlaste ürgses maailmapildis ja nii ka regilauludes. Loomislaulude ilmalinnu munadest on alguse saanud terve maailm ning linde peetakse sõnumitoojateks teispoolsuse ja meie maailma vahel. Kui reaalsus on karm, võivad just müstilised “sinesiiba sirgukesed” või majesteetlikud “metsaligled-metsalagled” olla need, kes võtavad kuulda tööga vaevatud nooriku, vaeslapse, soldatiks tõmmatud noormehe või kaasa kaotanud neiu muret. Kuid linnud toovad ka palju rõõmu: nende kaunitest lauludest saavad innustust inimlaulikud, kes näiteks Kihnus kuulutasid: “Luu mina võtan luikõ suusta, paari sõnu pardi suusta, viisi viie ljõnnu peasta…”. Ja
kui inimestele meeldis lauldes matkida linde, siis mitmetes lauludes matkivad linnud inimesi, näiteks tehes erinevaid põllutöid, pruulides õlut ja pidades pidugi. Säärastest lauludest on ajapikku saanud nalja- või isegi lastelaulud, kuid kunagi võis neilgi olla maagiline tähendus, mis praeguseks on vajunud unustusse nagu paljud teised lindudega seotud uskumused.
Sellegipoolest: ärgem siis unustagem hommikul välja tulles linnupetet võtta, hoidkem pöialt, et kägu kukub vallalistele vaid veidike pulmaootusaastaid ja vanematele veel palju eluaastaid, ning lootkem, et pääsukesed päevasooja ja ööbikud öösooja peagi kohale toovad. Killukese sellest soojusest saab kaasa ka regilaulutoast!
Kuidas lind, nõnda laul (Helme)
Pühapäeval, 6. mail toimub Võrus noorte meeskondlik linnaorienteerumine. Peaauhinnaks on 1500 eurot reisiraha vabalt valitud Läänemere linnade liidu linna külastamiseks juunis 2012.
Orienteerumismängu käigus tuleb lahendada erinevaid ülesandeid Läänemere linnade liidu turismiatraktsioonide ja Läänemere-äärsete kultuuride kohta. Info: http://www.ubc.net/
Start antakse Kesklinna pargis kell 12. Võistlejate soovituslik vanus on 12–21 aastat, võistkonna suurus kolm kuni viis liiget.
Registreerida saab 3. maini. Ürituse täpne info, reeglid ja registreerimisankeet on saadaval Võru noortekeskuses ning veebis:
http://keskus.vorumaanoor.ee/uudised/sport-lahe
Võru linnavalitsus korraldab ürituse koostöös Võru orienteerumisklubiga, linnaorienteerumise kaaskorraldajaks on Võru noortekeskus. Üritus toimub Läänemere linnade liidu korraldatava kampaania “Sport on lahe” (Sport is cool II) käigus toimuva projekti „Tourism on my doorstep“ raames. Kampaania üldiseks eesmärgiks on edendada alternatiivseid vaba aja veetmise
võimalusi, samuti tutvustada Läänemere linnade liitu kuuluvaid linnasid, sealseid turismiatraktsioone ning Läänemere-äärseid kultuure.
Tantsuhuvilised on 6. mail kell 18 oodatud Haanjamaale Ruusmäe rahvamajja maikuu setu tantsutuppa, kus esisuss on Õie Sarv.
Võtke tantsusussid-tantsukingad ja pillid ühes. Sissepääs prii.
Sündmus toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames Haanimiihhi nõvvokoja eestvõtmisel, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald.
Lisainfo: Ivi Rausi ivirausi@gmail.com
Enneaegsena sündinud nelja-aastane Martin kaalub 8,5 kilo ning vajab iga päev spetsiaalset sonditoitu. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetab poisi perekonda toidusegu ostmisel.
Martinit toidetakse gastroomi abil, see on makku paigaldatud väike toru, mille kaudu manustatakse poisile spetsiaalset toidusegu. Päevas läheb vajalikku toidusegu ligi üks liiter ning selle maksumus on üle 15 euro ehk ühes kuus tuleb välja käia ligi 470 euro suurune summa.
Alates esimestest elukuudest on lapse tervist vaevanud toitmisprobleemid, puudulik kaaluiive ja mahajäämusarengus. Vaatamata korduvatele uuringutele pole siiani õnnestunud arstidel välja selgitada Martini terviseprobleemide põhjust.
2011. aasta oktoobrist toetas perekonda igakuiste toidumaksumustega Haljala vald, sest haigekassa taoliste toidusegude ostmist ei toeta. Paraku on ka vallal raske leida iga kuu ligi 500 eurot kalli sonditoidu jaoks. Alates märtsist abistab Martinit toidusegu ostmisel lastefond.
Martinil on neelamisraskused ja pidev toidu tagasiheide, mistõttu toitmine loomulikul teel pole võimalik. Just toidu tagasiheite pärast on esinenud korduvalt toidu sattumist hingamisteedesse ja tüsistusena on laps jäänud kopsupõletikku. Piimasegu ja püreedega toitmisel Martin kaalus juurde ei võta ja sedasi on raske tagada vajalike vitamiinide ning mikroelementide saamist.
Poiss on alates sügisest saanud toiduks sonditoitu, mille abil on ta võtnud kaalus 1 kilo juurde ja lahenenud on ka varasem aneemiaprobleem. Ühtlasi on vähenenud toidu tagasiheide.
Lastefond toetab Martini sonditoidu ostmist esmalt kuni septembrini, kui lapsele tehakse uus kontroll, mille järel otsustatakse edasine ravi.
Täna alusega kell 19 saab Tartus toomkiriku varemetes kogeda väga-väga vaba ja tolerantset lava tudengipoeetidele ja -muusikutele. Tule ja viska pilk-kõrv peale, millest tudengid elavad, hingavad ja mõtlevad. Kohal nii tuntumad nimed Edvin Aedma, Siim Kera, Silvia Urgas ja Minni Saapar kui ka noored debüteerivad artistid.
Luulevabadus on Tartu tudengipäevade vaat et traditsiooniks kujunemas üritus: juba kolmandat korda toimuvale vabalavale on siseruumid väikseks jäänud ning seepärast kolitakse maagilistesse toomkiriku varemetesse.
Riigimetsa majandamise keskuse toel saab metsapealinn Rakvere 7100 noort kuuse-, kase- ja männiistikut. Puude istutustalgutega tehakse Kirde kaitseringkonna kaitseväelaste abiga algust teisipäeval, 1. mail. Rakvere saab sel kevadel 710-aastaseks ning seepärast istutatakse sümboolselt linna iga elatud aasta kohta linnametsa kümme puud.
Esimesed 4000 puud istutavad 100 Kirde kaitseringkonna suurtükiväepataljoni ajateenijat Põhjametsa, endisele Lennuki sõjaväe territooriumile. Uusi puid istutatakse ka linnametsa häiludesse.
Istutustalgud jätkuvad 3. mail, kui linnametsa tulevad istutama 30 õhutõrjepataljoni ajateenijat.
Kaitseväelased jätkavad aprillis alanud linnametsa prügikoristustalgutega 1. mail, mil linnametsa asuvad prügist koristama 50 suurtükiväepataljoni ajateenijat.
Linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakvere linn väga tänulik riigimetsa majandamise keskusele, kes on eraldanud istutamiseks vajalikud puuistikud, ja Kirde kaitseringkonna kaitseväelastele, kes abistavad linna puude mahapanekul. „See näitab, et metsapealinna tegemised toimuvad väga mitme erineva asutuse koostöös.“
Istutustalgutele on oodatud osalema ka linnarahvas. Istutustööd algavad kell 10.
Järgmiste Rakvere metsapealinna üritustena toimub 5. mail Põhjakeskuses ohutusalane perepäev „Ohutult metsas“ ning juunis raiemeeste võistlused Rakveres.
Hilje Pakkanen
Sel nädalavahetusel Põlvamaal Mooste mõisakompleksis toimunud meeleoluka XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivali peapreemia läks ansamblile Krüüsel.
Parima kohustusliku loo töötluse preemia pälvis Pärnu ansambel Greip, noortepreemia Tartu ansambel Singelus ning sõsarrahvaste preemia Valgas tegutsev mitmerahvuslik kollektiiv Samsaara.
13. korda toimunud Moisekatsi Elohelü tänavusse žüriisse kuulusid helilooja Sven Grünberg, Eesti pärimusmuusika keskuse ja Viljandi folgi isa Ando Kiviberg, muusik Peeter Rebane ja žürii esimees helilooja Tauno Aints ning festivali matroon folklorist Ingrid Rüütel. Õhtut juhtis alati muheda olemisega Tartu hansapäevade korraldajast harrastusmuusik Ants Johanson.
Sel aastal oli kohustuslikuks lauluks Rõuge kihelkonnast pärit rahvalaul “Kats neidu mõtsa kõnd’ma läts” (Kaks neidu läksid metsa kõndima). Lauluvalik oli eriti südamelähedane Ingrid Rüütlile, kes oli seda laulu kuulnud oma vanaema käest ja ka seda lindistanud.
Festivali 1000eurose kultuurkapitali preemia andis ansamblile Krüüsel üle kultuuriminister Rein Lang. Võistluslaul oli võitja esitlustes oskuslikult ühtseks tervikuks seatud ning kogu esitus mõjus ühtse orgaanilise tervikuna.
Festivali üllatuspreemia vääriliseks osutus Mooste ansambel Plats, Kleyn ja McGinley ning Tartu ansambel Vikerkaare Hallskaala sai huvitavate muusikaliste mõtete preemia. Loe edasi: Mooste mõisa taevas kõlas folk järvest suitsusaunani
Nuustaku rahvatantsu naisrühm tähistas 29. aprillil oma tegutsemise 30. aastapäeva. Ühtlasi tähistati rahvusvahelist tantsupäeva.
Nuustaku naisrühma olid tulnud tervitama ja õnnitlema teised Otepää valla isetegevuskollektiivid, külalisi oli saabunud ka naabervallast Sangastest. Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu tunnustasid
naisrühma Otepää valla tänukirja ja 150 euro suuruse preemiaga. Naisrühmale andis oma õnnitlused ja tervitused üle ka rahvakultuuri keskuse Valgamaa spetsialist Eha Mandel.
Uusi tantse isetegevuskollektiividele õpetasid ansambel Tsibihärblased Obinitsast ja pillimees Ain Raal.
Eile toimus Rakveres Kastani puiesteel maailma pikima puuriida ladumine. Pikkuseks plaaniti saada 1 km ja kõrguseks 1 m, pikkusest jäi küll puudu, aga eks tulevik näitab, kas mingigi rekord saavutati.
Üritus algas kell 12, kui saabus president Toomas Hendrik Ilves ja asetas riita esimesed puud. Oma kõnes ütles Ilves, et on 12. aasta jooksul istutanud üle 11 000 erineva puuistiku. Eesti metsaseltsi president Hardi Tullus kinkis Ilvesele kirve, mispeale president ütles: ” Kirves ja Ilves – kes neid jõuaks lahutada”.
Puuriida ladumine kestis kokku neli tundi ja kulmineerus oksjoniga, kus olid pakkumisel riita laotud puud. Kohal oli ka saefirma Stihl ja muruniidukeid demonstreeris Viking. Publiku meelt lahutas ansambel SEKS Võrust. Pakuti suppi ja kohapealt oli võimalik osta endale mett või saag. Õhtul kella viieks oli riidal pikkust 587,5 meetrit.
Moisekatsi Elohelü 2012 tõmbab vaatajaid ainulaadse Mooste mõisakompleksi, vähemusrahvaste pärimusmuusika ja öö läbi kestva meluga. XIII Moisekatsi Elohelü 27.-28. aprill 2012 Põlvamaal, Mooste mõisas.
Festivali peakorraldaja Ülle Podekrati sõnul on selleaastase festivali avakontsertide eesmärgiks tutvustada Eestis elavate vähemusrahvuste kultuuri ja muusikat. Reedel, 27. aprillil kell 18 ja 21.30 algavatel kontsertidel ja laupäevasel vabalaval saab kuulda näiteks poola, vene, seto, kabardiinia ja armeenia rahvamuusikat.
Päev enne festivali algust, neljapäeval, avatakse esimest korda toimuv noorte rahvamuusikalaager, kus huvilised saavad professionaalsete juhendajate käe all pillimängu õppida. Ühtlasi avavad laagrilised reedese festivali avakontserdi ja viivad laupäeval läbi eesti rahvamuusika ja –pillide töötuba.
Festivali tippsündmus on laupäeval, 28. aprillil kell 18 algav võistluskontsert, kus pannakse proovile 14 võistleja muusikalised võimed ja improviseerimisoskus rahvamuusika tõlgendamisel. Festivali seekordne kohustuslik lugu, millest iga võistleja peab tegema oma seade, on Rõuge kihelkonnast pärit laulumäng „Kaks neidu metsa kõndma läks“. Kes viib seekord koju festivali 1000 euro suuruse peapreemia, selgub pärast žürii otsust ööl vastu pühapäeva.
Õhtused laulud loojuvale päikesele, öine esivanemate mälestamine, katkematu festivalimelu vabalaval, põnevad õpitoad, kaunis muusika ning kõike seda ümbritsev ainulaadne Mooste mõisakompleks oma uhkete hoonete ja loodusega toovad kevadise värskuse iga festivalikülastajani.
Festivali päevapilet on 10 eurot ja seda saab osta kohapealt.
Festivali korraldab MTÜ Folgisellide selts ja Mooste mõis.
Uuri lähemalt: http://folkfest.polvamaa.ee/
Selleks, et kylauudis.ee saaks jätkuvalt õhinapõhiselt tegutseda, ootame oma seltskonda uusi vabatahtlikke kaastöölisi. 6. mail kella 12-15 korraldame Haanjas Suure Munamäe nõlva all Vaskna turisimitalus portaali kylauudis.ee vabatahtlike kaastööliste leidmise ja koolitamise talgud.
Talgute eesmärk on leida kodanikualgatuslikule portaalile kylauudis.ee päevatoimetajaid, kirjutajaid, kaasamõtlejaid ja muid abilisi. Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi liikmed peavad ettekandeid praktilistel teemadel, aega jääb ka diskussiooniks.
Igaks juhuks tasuks ka tööriided kaasa võtta, sest on lootust, et hea ilma korral leiab Vaskna turismitalu peremees Ahti Utsal talgulistele pisut ka füüsilist tööd.
Talgutele saab registreerida siin: http://talgud.teemeara.ee/events/portaali-kylauudis-dot-ee-vabatahtlike-kaastoeoeliste-leidmise-ja-koolitamise-talgud
Lisainfo: Elina Allas, tel 522 3145
Neljapäeval, 26. aprillil kell on Lohkva raamatukogu külas Kadri Kõusaar.
Toimub teose „Alfa” esitlus ja räägitakse kirjandusest, filmist ning elust. Õhtut viib läbi Toomas Aru.
Tasuta!
Info tel: 5331 0902
Täna, jüripäeval on metsapealinna Rakverre metsanädala avaüritusele – koolinoorte metsanduslikule orienteerumisvõistlustele – oodata ligi 90 võistkonda kogu Eestist. See on selle võistluse kõigi aegade osavõturohkeim võistlus.
Võistlus algas kell 13 ja peale arvuka metsapealinna Rakvere koolide õpilaste võistkondade pakuvad konkurentsi veel Vinni-Pajusti ja Kadrina koolide õpilased oma maakonnast. Kaugemalt tulijad on Kohila ja Valga gümnaasiumi ning Tallinna inglise kolledzi võistkonnad.
Metsanädala jätkub Rakvere reaalgümnaasiumis õhtul kell 18 metsanädala avamisega, jüriööjooksu ja metsamängudega.
Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek toimub 24. aprillil kella 15-17 Uhti kõrtsihoones Ülenurmel Tartumaal.
Kultuurikoja eesmärk on luua selline Tartumaa, kus igal elanikul – nii väikesel kui ka suurel – on võimalus arendada oma andeid erinevates kultuurivaldkondades. Kultuurikoja huvi keskmes on kohaliku pärimus- ja rahvakultuuri areng ning selle sidusus eesti akadeemilise kultuuriga. Idee järgi toetavad kultuuri arendamist kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja sihtasutused.
Kultuurikoja peamised tegevussuunad on kultuurialane infovahetus, valdkondadeülene koostöö, osalus kultuuripoliitika arengukavade väljatöötamisel ja kultuurisündmuste jäädvustamine kirjasõnas.
Kultuurikoda on Tartumaa kultuuri kohtumispaik.
Asutamiskoosolekule on oodatud kõikide ühenduste esindajaid, kelle jaoks on oluline elujõuline kultuurielu Tartumaal. Osavõtust palutakse teatada, kasutades selleks võimalusel ankeeti: http://www.doodle.com/wnfkmw9i8f9gygpy või saatke e-kiri: margit@infokratt.ee. Lisainformatsioon telefonil 522 6248, Margit Reinkubjas, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, juhatuse liige
Lisalugemist kultuurikoja loomisloo kohta: www.traks.ee/kultuurikoda
Kultuurikoja loomisele on pannud oma õla alla kodanikuühiskonna sihtkapital, rahastades projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”.
Valmis on ka uus koduleht tartumaakultuurikoda.ee
Võru linnavalitsus kutsub kõiki linlasi osalema 23. aprillist 5. maini aset leidvatel heakorrapäevadel. Kõik võrulased on oodatud kaasa lööma linna erinevate objektide korrastamisest ning linnavalitsus tuletab meelde, et oma kinnistu ja koduümbrus tuleb samuti puhtana hoida.
Ettevõtmist koordineeriv järelevalvespetsialist Terje Moisto ütles, et heakorratalguteks on praegu välja pakkuda hulk kohti linnas, mis vajaksid kas koristamist või muul moel värskendamist. Nii on näiteks kavas koristada Kubja metsaalust, Võru linna kalmistut,
Tamula matkarada, tänavate ääri ja teisi linna haljasalasid.
Linnavalitsus tagab talgulistele vajaduse korral töövahendid ning korraldab linna haljasaladelt kokku kogutud prahi ja puulehtede äraviimise.
„Kindlasti tuleb meile enne oma plaanidest teada anda, nii saame välistada olukorra, kus koristusobjektidelt kogutud praht jääb nädalateks äravedu ootama,“ rõhutas Moisto.
Võru linna heakorranädalale saab registreerida ja objektide kohta lisainfot küsida linnamajanduse osakonna telefonil 785 0915 või 5332 9085.
„Osalema on oodatud nii üksikisikud, sõpruskonnad kui ka ühendused,“ kutsus Moisto kõiki talgutel kaasa lööma.
5. mail toimuvad järjekordsed koristustalgud ka üleriigilise ettevõtmise „Teeme ära“ raames. Selle ettevõtmise raames on Võru linnas plaanis korda teha Tamula rannaala ja linna kalmistu. Registreerida saab end talgutele http://www.teemeara.ee/. Kaasa võtke kindad ja tööriistad (reha ja pang). Kogunemispaik on rannas Tartu tn otsas kell 10 või kalmistu maja juures samuti kell 10.
Võru linna keskkonnajaamas (Lühike tn 1) saavad elanikud tasuta anda vanapaberit, metalli, pakendeid, elektroonikaromusid, autorehve, aia- ja haljastusjäätmeid ja ohtlikke jäätmeid. Tasu eest võetakse vastu aknaklaasi, suurjäätmeid, ehitusjäätmeid ja asbesti. Keskkonnajaam on avatud T–L kella 8–16.
Marianne Mett
Luke mõis kutsub pühapäeval, 29. aprillil kella 12-16 Luke mõisa kärnerimajja emale või vanaemale ise kingitust valmistama. Luke mõisas valmistatud kingitustel on oma hõng ja hing.
Töötubades tehakse siidisalle, süstikpitsis ehteid (võimalus õppida süstikpitsi tegemist), tasse ja erinevaid ehteid. Kingituste valmistamine on tasuline. Oodatud on täiskasvanuid ja suuremad lapsed. Kingituse valmistamise kõrvale saab osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.
Vajalik kindlasti ette registreerimine: info@lukemois.ee või telefonil 508 8359.
Lisainfo www.lukemois.ee
Avatud Eesti Fondi XVI Koosmeele preemia laureaat on ajakirjanik Tiina Kangro (fotol).
Tänavuse Koosmeele preemia määramisel otsis Avatud Eesti Fondi nõukogu inimesi või organisatsioone, kes on järjepidevalt silma paistnud ühiskonnale oluliste teemade tõstatamisel ning näidanud üles julgust ja argumenteeritust oma seisukohtade väljendamisel.
„Tiina Kangro käsitleb teemasid, mis otseselt või kaudselt puudutavad iga ühiskonnaliiget. Tema töö ajakirjanikuna on olnud imetlusväärne, puudutades korraga nii oma emotsionaalsuse, analüüsioskuse kui ka edasiviivate lahenduste väljapakkumisega,“ põhjendas valikut Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. „Eestkoste ehk huvikaitse on midagi, millega tuleb tegeleda pidevalt ja süvitsi. Erivajadustega inimeste ja nende lähedaste probleemide avalik arutelu on aidanud nende häält kuuldavaks teha ja viinud ka konkreetsete tulemusteni,“ kommenteeris Hellam.
Tunnustusega kaasneb 2000 eurot ning Marje Üksise graafiline leht „Avanemine“.
Möödunud aastal pälvisid Koosmeele auhinna Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Ibrus ja vabakutseline filmitegija ning kirjanik Imbi Paju, 2010. aastal Ivar Tallo sõnavabaduse, avatud valitsemise ja e-demokraatia edendamise eest. Preemia kõigi laureaatide ning preemia ajalooga saate tutvuda AEF-i koduleheküljel aadressil www.oef.org.ee/koosmeel
Avatud Eesti Fond lõi Koosmeele auhinna 1997. aastal eesmärgiga avaldada lugupidamist neile, kes on oma tegevusega aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele nii Eestis kui ka mujal, samuti Eestis elavate inimeste üksteisemõistmisele ja ühise tuleviku-Eesti ehitamisele. Koosmeele preemia annab AEF üle igal aastal oma sünnipäeval. Tänavu täitub fondil 22. eluaasta.
15.-20. juunil saavad algajad ja edasijõudnud õppida Viljandimaal Loodi mõisas Veliki Novgorodi tohumeistri Vladimir Yarishi käe all tohutööd. Õpitakse valmistama kasetohust tarbeesemeid.
Koolituse eesmärk on kaasa aidata tohutöö tehniliste oskuste taastamisele Eestis ning praeguste ja tulevaste tohumeistrite inspireerimisele lootuses, et tohutöö leiab jälle väärika koha ja loob uusi töökohti Eesti käsitöömaastikul. Tegemist on 2011. aasta juulis aset leidnud samalaadse tohukoolituse jätkuga. Sel aastal on koolitust plaanis teha kahes rühmas.
Eestist ida poole jäävatel aladel on tohutöö olnud tunduvalt mitmekesisem ja tehniliselt arenenum. Tohutöö tegemise traditsioon ning oskused on seal kõrgel tasemel säilinud tänapäevani, ulatudes lihtsate tohtnõude valmistamisest filigraansete lõikeornamentide ja piltidega kaunistatud tarbekunstiteosteni.
Koolitaja Vladimir Yarish tuleb Veliki Novgorodist, linnast, kust on leitud kõigile tuntud tohuürikud. Vladimir on teinud ja õpetanud tohutööd mitmel pool maailmas üle 24 aasta. Lisaks on ta kirjutanud tohutööst arvukalt artikleid, osalenud näitustel, avaldanud USAs mahuka tohutöö käsiraamatu. Praegu on tal käsil materjalikogumine oma doktoritöö jaoks, teemaks loomulikult tohutööd. Vladimir on TÜ VKA magistrandi Andres Rattasepa Eesti tohutöötraditsioone käsitleva magistritöö juhendaja. Vladimiri Eestis viibimise ajal on plaanis teha ühine uurimustöö Eesti rahva muuseumis.
Rohkem infot Vladimir Yarish’i kohta www.yarishbasketry.com Loe edasi: Juunis saab Loodi mõisas õppida tohutööd
26. aprillil toimub Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses Palmses järjekordne loodusõhtu. Seekord on esinejaks Tallinna loomaaia ekskursioonijuht ja Jakob Westholmi gümnaasiumi bioloogia- ja keskkonnaõpetuse õpetaja Rando Kuustik.
Ettekanne “Loomult loom” on inspireeritud tema õpetaja Aleksei Turovski zoosemiootilistest loengutest ja õpetustest nii looduses
esinevate loomade kui ka loomaaias olevate loomade näitel. Vaadatakse, millest koosneb meie loodus, kuidas ta toimib ning tutvustatakse loomi kodukassist suurte kassideni ja kakkudest Aafrika elevandini.
Lahemaa loodusõhtute korraldamist toetab keskkonnainvesteeringute keskus, loengud on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Loengu pikkuseks koos kohvipausiga on kaks tundi.
Sänna kultuurimõisas Võrumaal korraldatakse 27. ja 28. aprillil suitsusauna/vana palkhoone kokkupanemise õpitoad.
REEDE (27.04.2012)
10.00 – 13.30 Vana suitsusauna kokkupanemine
13.30 – 14.00 Lõunapaus (võta kaasa oma moonakott)
14.00- 18.30 Vana suitsusauna kokkupanemine jätkub
LAUPÄEV (28.04.2012)
10.00 – 13.30 Vana suitsusauna kokkupanemine
13.30 – 14.00 Lõunapaus (võta kaasa oma moonakott)
14.00- 18.30 Vana suitsusauna kokkupanemine jätkub
Õpitubasid juhendab rahvusliku ehituse seltsi liige, Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse osakonna praktikate juhendaja ja raamatu „Igamehe suitsusauna aabits” autor Andres Ansper.
Õpitoad on tasuta. Õpitubasid rahastab Vana Võrumaa kultuuriprogramm. Osalejaid oodatakse tööriietega.
Lisainfo: 5647 4448 Hindrek või weouyou@gmail.com
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Vaatamata sellele, et kevad on talve juba alistanud, on siiski veel viimane võimalus käised üles käärida ja üks tõeline lumesõjalahing maha pidada! Võta kaasa kolm sõpra ja pane talvele korralik punkt.
Tegemist on vaatemängulise üritusega nii osavõtjatele kui ka pealtvaatajatele – kui tihti saab lõõmava kevadpäikese paistel lumekuulidega möllata?!
Täna, 16. aprillil kell 18 avatakse Võru linnagaleriis uue näitused.
Ühisnäitus “4 VAADE” – GAIDY KESA, MARI KIVI, ALAR TUUL ja EDGAR TEDRESAAR
Maalinäitus “4 vaade” tutvustab nelja noore kunstniku loomingut, kes on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli maalingute osakonna. Näitusele on koondatud nende uusim looming tänavuse aasta algusest ja eelmise lõpust. “4 vaade” ei sea piire teemadele, väljenduslaadidele. Nelja kunstniku inspiratsiooniallikad ja viis, kuidas nad oma mõtteid-tundeid lõuendile panevad, ei ole liigitatavad ühise nimetaja alla. Ühine puutepunkt saab alguse vaatepunktist. Vaate konstrueerimine on ühine ülesanne.
Protsessist tekib plaan, vaateplaan, kaart.
Näitus on vaade elule: minevikule, olevikule, tulevikule ja unistustele. Vaade tunnetele, tabudele, pahedele, voorustele. See on vaade iseendale ja ümbritsevale reaalsusele, kujutelmadele, erinevatele kanalitele, sagedustele. Kanalites on ruume ruumis, pisaraid pisarates, mootoreid ja kehasid, nägusid ja linnaosasid, mille templijälg on kordistatud, mille intensiivsus on valus seda välja ütlemata, laulmata, maalimata.
Rootsi kunstnike GERTRUD WINBERG’i ja INGEMAR THALIN’i ühisnäitus “Mayday”
Mayday, Mayday, Mayday – SOS, SOS, SOS – Help, Help, Help – Aitama, aitama, aitama! Lained, mis ümbritsevad meid taevas, merel ja maal. “Kunstnikena töötame me praegu platform8.se-s. See platvorm on ümarlaud inimestele, kes annavad oma teadmiste kaudu panuse spetsiaalsele teemale.
Seoses 2009. aasta Kopenhageni kliimakonverentsiga loodi projekt Mayday. Meie jaoks said linnud märgiks, mis näitasid, millised muutused kliimas toimuvad. “Punane nimekiri”, kus on kirjas praegused ohustatud linnuliigid, näitab kliimamuutuste tagajärgi. Neli erinevatest maailma kohtadest pärit ohustatud linnuliiki 1222-st on täna Võrus, et saata oma Mayday.”
Tartu kõrgema kunstikooli nahadisaini osakonna näitus “Ise tehtud – hästi tehtud”
Väljapanek peegeldab Taru kõrgema kunstikooli nahadisainiosakonna juba lõpetanute ja veel õppivate üliõpilaste õppetööna valminud loomingut. Näituse üldilme on mitmekesine ja rikas nii teemade kui ka lahenduste poolest. Tervikuks ühendab selle materjal – nahk. Taotluseks on tutvustada eksklusiivset, sooja ja naturaalset materjali ning pakkuda värskeid ideid naha kasutamiseks tänapäeva disainis. Esitletud on lai valik nahakunsti ja -disaini võimalustest: nahklaegastest ja raamatuköidetest kuni disainitud kottide ja aksessuaarideni.
Ühtviisi loomisrõõmu on pakkunud nii käekottide kui ka noortepäraste vöötaskute ja sõrmkinnaste teema, uusi võimalusi nahadisainis näitavad skulpturaalsed nahkobjektid – dekoratiivsed kellad ja laekad. Näha saab klassikalises laadis nahkköidet ja ka uusi mängulisemaid köitelahendusi – esmatähtis on idee. Iga valminud ese on ainulaadne ja kordumatu. Tudengite töid on juhendanud õppejõud Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Maila Käos, Tõnu Ojaperv, Tiit Varblane ja Juta Mölder.
Näitused jäävad avatuks kuni 10. maini 2012.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12- 18.30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.
Pühapäeval Sindi seltsimajas toimunud Pärnu linna ja maakonna II laste laulupäeval “Kuldmikrofon” tunnistati parimaks Renata Talts Massiaru laulustuudiost Anne Velli lauluga “Laulgem sõbrad”.
Laste laulupäevast, mille korraldajaks on huvikool ModeRato, võttis osa üle kolmekümne 2-7 aastast laululast Pärnust, Paikuselt, Kilingi-Nõmmelt, Massiarust, Lindilt ja Sindist.
Laulupäev algas õpitubadega, kus õpiti selgeks laul “Laulunööbid” (autor Margit Kits), seda esitati ka kuulajatele koos lauluõpetajatega, kes olid väikesel kandlel õpitoas laulu saatmise selgeks saanud.
Laste lauluvõistlust juhatasid juba eelmisest aastast tuttavad klounid Piip ja Tuut. Laste lauluoskust hindasid muusikaõpetajad Ene Oltre ja Fred Rõigas. Laululaste seast pidi žürii välja selgitama ühe eriti silma jääva laululapse, kelleks sel aastal osutus Renata Talts (juhendaja Lelde Jalakas).
Laulupäeva vaheaega sisustasid tantsuklubi Mustang võistlustantsijad. Kõik lapsed, kes suurel laval üles astusid, said samuti autasustatud hõbe- või kuldmedaliga ning kaasa anti ka meeldejääv kingitus. Samuti tänati laululaste juhendajaid ja laulupäeva korraldajaid.
Kirde kaitseringkond on üks Rakvere metsapealinna koostööpartnereid, kes saadab 90 kaitseväelast selle nädala kahel päeval metsaaluseid prügist puhtaks korjama.
Esmaspäeval on linnametsas töid tegemas 30 pioneeri- ja 30 õhupataljoni, kolmapäeval 30 suurtükiväepataljoni sõdurit.
Linnapea osaleb koos kaitseväelastega talgutel kolmapäeval ning kutsub ka linnarahvast oma kodumetsa koristustalgutele.
Kogunemine mõlemal päeval Rakvere haigla parklas kell 9. Tööd tehakse lõunani. Töökindad palutakse tulijail endil kaasa võtta.
