Viljandi maavalitsus müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel neli Viiratsi vallas asuvat maaüksust, pakkumiste esitamise tähtaeg on 27. märts.
Enampakkumisele on pandud Kessu kinnistu Kuudeküla külas, Kivipõllu kinnistu Tusti külas, Maasika kinnistu Rebaste külas ja Raabenurga kinnistu Uusna külas. Kinnistute pindala ulatub 1,06 hektarist 12,77 hektarini ning alghind 1170 eurost 16 900 euroni. Kõigi nelja enampakkumisele pandud maaüksuse otstarve on maatulundusmaa.
Esmaspäeval, 11. märtsil kell 18 räägib Rosma koolimajas toiduga seotud teemadel Geoffery Burt – biodünaamik ja aednik Rootsist, kes on selle valdkonnaga tegelenud alates 1975. aastast.
Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu toetuste planeerimise protsess. Selleks, et vabaühenduste osalus oleks tulemuslik, tuleb teha omavahel koostööd. Eesti Roheline Liikumine korraldab kaks strateegiaseminari, kus arutletakse koostöövõimaluste ja korralduse üle.
Esimene strateegiaseminar toimus 28. veebruaril Tallinnas. Seminari eesmärk oli saada ülevaade, kas ja kuidas on vabaühendustel võimalik osaleda struktuurirahade kasutamise kavandamisel ning sellega seotud otsustusprotsessides. Ettekanded leiab siit: http://www.ngo.ee/node/4389.
Teine seminar toimub juba teisipäeval, 12. märtsil kella 11-14 Tallinnas pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt seminariruumis (Tartu mnt 44, kohalejõudmise juhised: http://www.seiklusjutte.ee/kontakt.html). Seminar toimub arutelu vormis. Arutletakse, kuidas eurofondide võrgustiku tööd tõhusamalt korraldada. Uuritakse, millsed on võrgustiku võimalused toetada vabaühenduste osalemist ja seisukohtade koondamist: kui ulatuslik võiks olla koostöö ja milliseid protsesse hõlmata. Püütakse jõuda kokkuleppele selles, kuidas omavahelist koostööd korraldada (info ja ülesannete jagamine, erinevate teemavaldkondade vahel sünergia loomine) ning selgitatakse välja, millist tuge osalejad vajavad.
Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas kohaliku omaalgatuse programmi tänavuse korra ja toetuste taotlemistingimused, mis muutuvad senisest selgemaks ja lihtsamaks.
“Sellest aastast oleme teinud valdkondlikud taotlusvoorud, mis muudab taotluste omavahelise võrdlemise ja valikute tegemise arusaadavamaks ja läbipaistvamaks,” ütles Kiisler.
Muudatustega jagatakse senine üks taotlusvoor neljaks konkreetse eesmärgiga meetmeks. Kui varem hinnati küla arengukava koostamist näiteks küla spordiplatsi rajamisega, siis nüüd võistlevad sarnased taotlused omavahel. Koostöös kodanikuühenduste, maavalitsuste ja maakondlike arenduskeskustega muudeti lihtsamaks ka programmi kord ja taotlusvormid.
Programmi uuendamisel lähtuti poliitikauuringute keskuse Praxise välja töötatud kodanikuühenduste rahastamise korrastamise juhendist.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013-2017. Eestis esimest korda koostatud kavaga on eesmärk järgmise viie aasta jooksul vähendada sõltuvust taimekaitsevahenditest.
Tegevuskavas on suur rõhk pandud integreeritud taimekaitsele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel.
“See tähendab eelkõige ennetustööd ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,” rääkis toiduohutuse ja kalanduse asekantsler Toomas Kevvai.
Alates 2014. aastast muutub integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine professionaalsetele kasutajatele kohustuslikuks.
Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Lisaks professionaalsetele kasutajatele on senisest enam plaanis teavitada ka neid, kes kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Nii nähakse ette teavitusmaterjalide koostamine kemikaalivabade tõrjemeetodite kohta, mis oleksid ohutud, praktilised ja tõhusad koduaias kasutamiseks, aga ka samme selles suunas, et koduaias kasutatavad preparaadid oleksid võimalikult lihtsalt ja riskivabalt doseeritavad ja kasutatavad.
Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonikud Martin Venski ja Erki Teemant. Foto: erakogu
Sel kevadel toimub esmakordselt kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013.
8.-9. märtsil kella 10-18 Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas toimuvad kutsemeistrivõistlused 21 erialal: võistlejaid üle 300.
13 töötuba ametite proovimiseks. Kutseharidusmessil on kohal ametikoolid üle Eesti. Sissepääs tasuta. www.noormeister.ee
Mehhatroonikaharidus kindlustab töökoha ja põneva ameti
Mehhatroonikaõpingud pakuvad tulevikuks kindlat tasustatud töökohta ja võimalust tegeleda igapäevaselt oma huvidega, kinnitavad seda ala Võrumaa kutsehariduskeskuses õppivad Martin Venski ja Erki Teemant.
Viimasel ehk 3. kursusel õppivad noormehed toovad välja, et neid kannustas eriala valima huvi elektroonika, elektri, masinate ja arvutite vastu. “Ka minu isa on mehhatroonik ning seega olen juba poisikesest saati ninapidi juures olnud, kui ta mõnd elektri- või elektroonikasüsteemi on remontinud või lausa ise ehitanud,” jutustab Venski. Teemant lisab, et erialavalikul mängis rolli ka see, et Võrumaa kutsehariduskeskus asub ta kodupaigale lähedal. Sama kinnitab ka Ventski, lisades, et koolil on hea maine ja laborid, kus toimub oluline osa õppetööst, on nende koolis väga hästi sisustatud.
Täna, 27. veebruaril peab Tartu ülikooli ajakirjandusõppejõud Roosmarii Kurvits Tartus Õpetatud Eesti seltsis ettekande “Naised eesti ajakirjanduspiltidel 1848-1940″.
Ettekandja räägib sellest, kuidas muutus naiste kujutamine ajalehepiltidel alates esimesest naisepildist eesti ajakirjanduses (1848) kuni 1940. aastani, nõukogude võimu kehtestamiseni. Samuti analüüsitakse ettekandes, kes olid need naised, keda ajakirjanduses näidati, ja kuidas naisi näidati. R. Kurvits toob välja kümme naisetüüpi, keda piltidel kõige sagedamini näha võis.
Suure-Jaani vallas asuva Kuhjavere külaseltsi juhatus tunnustas aastate sportlase aunimetusega talupidajat Jaan Reinerit, kes on seda paika ja koduvalda tervikuna edukalt esindanud paljudel spordivõistlustel.
Jaan Reiner kuulutati Kuhjavere küla aastate sportlaseks külavanema Romeo Muki ja tema abikaasa proua Urve Muki Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.
“Sel sündmusel oleme varem välja kuulutanud Kuhjavere aasta tegija laureaate,” rääkis külavanem Romeo Mukk. “Tänavu otsustasime aga külaseltsi juhatusega anda välja aunimetuse aastate sportlane. Põhjus on see, et meie küla mees on aastaid mitmetel võistlustel kohalikku spordiau kaitsnud. Kui ees on mõni spordisündmus, võib Jaanile alati loota.”
“Kui palju mul medaleid on pole ma küll üle lugenud. Tegelen suusatamisega ja teistegi spordialadega. Treenimiskohtade leidmisega pole mingeid probleeme, sest maal jätkub neid piisavalt,” ütles Jaan Reiner, kellele Romeo Mukk ja külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk andsid üle kohaliku meistrimehe Vello Sillaste valmistatud karika.
Jaan Reiner on ligi 10 aastat sõitnud kaasa ka Tartu suusamaratonid. “Ega ma oma kohtadega just kiidelda saa ja kohe ei tule need meeldegi. Samas pole ma saanud ka auhinda, mis on määratud tagantpoolt esimesele,” kommenteeris Kuhjavere spordikuulus ise.
Kuhjavere külavanem korraldas vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõttu 13. korda.
Palamuse vabatahtliku päästekomando moodustamine kui Jõgevamaa aasta tegu 2012 kuulutakse pidulikult välja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi ja Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Toivo Tõnsoni Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.
MTÜ Palamuse Pritsumehed vabatahtlik päästekomando loodi pärast piirkonna riikliku komando sulgemist.
Priitahtlike päästjate eestvedaja Margus Kaasik ütles, et komando moodustamisest teatati Palamusele ja selle ümbrusesse üles riputatud kuulutustel.
“Algul tagasihoidlikuna tundunud liikmeks tulemise huvi hakkas järjest kasvama,” meenutas Kaasik.” Praegu koosneb komando 30 liikmest, kellest kahel kolmandikul on varasem kutselise päästja kogemus või väljaõpe. Vabatahtlikutena alustanud õpivad oskuslikku ja ohutut tegutsemist koolitustel.”
Kaasiku sõnul jõuavad vabatahtlikud Palamuse vallas õnnetuspaikadesse esimesena. Vajadusel sõidetakse tulekahjusid taltsutama ka Jõgeva ja Tabivere valda ning ka teistesse Jõgevamaa piirkonadesse. Esimene väjakutse oli Pikkjärvele, kus põles kuur, mille kohalikud noored olid omaalgatuslikult kooskäimiskohaks kohandanud.
Palamuse Pritsumeeste “residentsiks” on kunagine majandi elektrikutehoone, milles asus ka riiklik päästekomando. Seal on ööpäev ringi valves üks päästjatest. Häireteate korral informeerib ta meeskonnakaaslasi ning kutsub nad kodudest või mujalt sündmuspaigale kaasa. Loe edasi: Päästekomando alles jäämist Palamusele peeti Jõgevamaa aasta teo vääriliseks
Laupäeval toimub Kaiaveres Vudila mängumaal kolmandat korda kalapüügivõistlus Vudila Hõbekala, kus peaauhinnaks on kohalikus ettevõttes Lingalaid valmistatud sõudepaat.
Vudila mängumaa eestvedaja Kajar Lemberi sõnul kalastakse Vudila Hõbekalal Kaiavere järvel, mis on üks liigirikkamaid veekogusid Vooremaa järvestikus.
“Kõige rohkem saab seal talvisel ajal kätte ahvenat ja särge,” ütles Lember. “Igal kalastajal lubatakse püüda ühe püügivahendiga, kas siis kirptirgu, sikuti või talvise ujukõngega. Vahendi valik sõltub suuresti sinna riputatavast peibutisest.”
Lember märkis, et Vudila Hõbekalal autasustakse kuut paremat individuaalvõistlejat ja kolme võistkonda, samuti kuut kuni 16 aastast last ja noort ning kolme naist.
Tänavugi on parimale kalastajale auhinna välja pannud kohalik ettevõtte OÜ Lingalaid. Eriauhinnad on ka suurima kala püüdjale, stiilsemale kalastajale ja võistkonnale. Auhinnatavad on ka perepäeva raames toimuvad tegevused. Kõigi kalastajate ja sündmusel osalenute vahel loositakse ka sel aastal sõiduauto. Täpsed reeglid ja lisainfo on Vudila kodulehel. Sel aastal saab ka esimest korda osta soodsamalt pilet meie e-pileti keskkonnast. Mida rohkem inimesi seda võimalust kasutab, seda kiiremini sujub kindlasti kohapealne registreerimine ja muu sinna juurde kuuluv.
“Eelmisel aastal oli Vudila Hõbekalal üle 800 osaleja, kellest lig 350 tegeles kalapüügiga. Ülejäänud võtsid osa teistest tegevustest. Ise arvame, et inimesi võiks sel aastal olla vähemalt sama palju ja sellise rahvahulga vastuvõtmiseks oleme sel korral kindlasti veelgi paremini valmis, ” ütles Lember. “Tänavu saavad kõik kohaletulijad uudistada ka meie uusimat suuratraktsiooni – suvehooajaks valmivat üle Vudila kõrguvat liumäge.”
19. veebruaril kella 13-16.30 toimub Paides Järva maavalitsuses teabepäev „Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine – võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes”.
Teabepäeva eesmärgiks on viia kokku mahetootjate, -töötlejate, turustajate, omavalitsuste, koolide ja lasteaedade esindajad, et arutada üheskoos mahetoidu kasutamise võimalusi Järvamaa lasteasutustes.
Päevakava
13.00 Tervitussõnad ja mahelõuna
13.30 Mahepõllumajanduse põhimõtetest
14.00 Mahetoidu kasulikkus
14.30 Eesti turul olevad mahetooted
15.00 Mahetoidu kasutamise kogemused Eesti koolides
15.30-16.30 Arutelu mahetoidu kasutamise võimaluste osas lasteasutustes
Lektoriteks on Elen Peetsmann ja Darja Matt. Vestlusringis jagavad oma kogemusi mahetoidu pakkumise osas mahetootjad.
Teabepäeva korraldab SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös põllumajandusministeeriumiga, toetab Euroopa Liit.
Homme, 16. veebruaril toimub Pirita vaba aja keskuses noorte omaloominguline moeshow NEO:N ehk Noorte Enda Oma Nägu. Üritusel kohtuvad Tallinna ja Harjumaa moeloojatest noored, et esitleda loodud kollektisoone ning pakkuda publikule vaatemängulist showd.
Noored moekunstnikud vanuses 12-20 esitlevad taustamuusika saatel oma kollektsioone, mille loomisel on korraldajad andnud nii materjali kui ka idee osas vabad käed. Disainerite originaalsust ja fantaasiarikkust hindab kolmeliikmeline žürii kosseisus Maria Vaakmann, Ester Soidla ja Kenneth Bärbel.
„Üritus eesmärgiks on toetada noorte omaalgatust ja loomingulisust, kuid NEO:Ni korraldajad peavad oluliseks rõhutada ka noorte omavahelist suhtlemist ja meeskonnatööd,“ sõnas Dagne Press, üks Neo:ni eestvedajatest. Press lisab, et üritus annab hea võimaluse tunnustada noori nende saavutuste eest ning julgustada moehuvilisi ka edaspidi moeloomisega tegelema.
Ürituse eestvedaja Hanna Mark lubab, et osalevaid disainereid ootab kohapeal üllatus, mis paneb proovile noorte loomingulisuse ning pakub põnevat jälgimist ka pealtvaatajatele. Muusikalist vahepala pakub Tallinna ülikooli ajakirjandustudengite bänd The Journalist ning Dan-Erik Tamm.
Noorte Enda Oma Nägu sai alguse 2005. aastal ning toimub tänavu juba üheksandat korda. Üritus on nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele tasuta ning ei toimu tulu teenimise eesmärgil.
Et parandada tööturule naasmise võimalusi, on alkoholiprobleemiga vanemaealised inimesed oodatud osalema nõustamise, koolituse ja tööpraktika projektis.
MTÜ Eesti Abikeskused Tallinnas viib läbi projekti, mis on suunatud alkoholisõltuvusega 50-74-aastastele Tallinna ja Harjumaa inimestele. Projekti programm koosneb erinevatest tegevustest. Alustuseks oodatakse osalejat psühhiaatrilisele nõustamisele, mille tulemusena määratletakse, milline raviviis on kõige sobilikum tööelu segavast sõltuvusest vabanemiseks. Inimese informeeritud nõusoleku korral on võimalik nn ampulli panemine (ehk depoopreparaadi impantatsioon), millele järgneb taas mitmel korral põhjalik personaalne psühhiaatriline nõustamine.
Edasi aidatakse projektis osalejatel koostada karjääriplaan. Sõltuvalt inimese konkreetsetest vajadustest saab igaüks lisaks psühholoogilist-, sotsiaal-, võla- ja karjäärinõustamist. Projekt jätkub tööklubiga, kus antakse praktilisi näpunäiteid, kuidas tööd otsida, CV-d kirjutada, kuidas käituda tööintervjuul jne. Olenevalt projektis osaleja erialaoskustest aidatakse tal oma oskusi ja teadmisi tänapäevastada ning erialakoolitust läbida või tööpraktika tööandja soovidega kohaneda. Nõustamistegevused toimuvad Tallinnas, praktikakoht sõltub juba aga tööandja asukohast. Kõik nõustamised, tööklubid ja koolitused on osaleja emakeeles, kas eesti või vene keeles. Projekti vältel on osalejale võimalik kompenseerida sõidukulud ning maksta koolituse ja praktika ajal stipendiumi.
Projekti lõpuks on osalejad vabanenud töö- ja tavaelu segavast alkoholisõltuvusest, omandanud paremad erialased ja sotsiaalsed oskused.
Projektis osalejate vastuvõtt toimub Tallinna arstlikus perenõuandlas aadressil Suur-Ameerika 18a. Osalemiseks saab end registreerida ning lähemat infot küsida telefonil 6999 691 või e-posti teel mari-liis.mand@1220.ee.
Projekti „Tallinna ja Harjumaa vanemaealiste alkoholisõltuvusega töötute tagasitoomine tööturule“ rahastus tuleb Euroopa Sotsiaalfondist meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ kaudu.
Hiljuti Eestis filiaali avanud Itaalia juurtega rahvusvaheline modelliagentuur ICON alustab 16. veebruaril Tallinnas üle-eestilise modelliotsinguga, et leida siit modelle, keda maailma moelavadele lähetada. Firma ridades aitab talente leida ka pikaajalise reklaamitootmise ning castingute korraldamise kogemusega noorkirjanik Margus Karu.
ICONi modelliotsingud külastavad esmalt nelja Eesti linna: Tallinnat, Pärnut, Tartut ja Rakvere. Castingule on oodatud neiud vanuses 14-22, kel pikkust vähemalt 173 senimeetrit, ning noormehed, kes on pikemad kui 183 senimeetrit ning kel vanust 16-24 eluaastat.
“Otsime eelkõige inimesi, kes on piisavalt eripärased ja isiksustena huvitavad ning piisavalt tugeva iseloomuga, et maailma suurtel moelavadel läbi lüüa,“ ütles Margus Karu, kes liitus ICON Nordic’u meeskonnaga selle aasta alguses. “ICONil on võimalused aidata neil oma unistusi teostada, kuna firmal on laialdane klientide ja kontaktide pagas üle maailma – ICONi modellid on olnud Armani, D&G, Cavalli, Valentino ja paljude teiste tuntud kõrgmoe brändide moeshowdes ja reklaamidel.”.lisas ta.
Firma juhi Terje Kissa, kes on töötanud ka Itaalia ICONis, sõnul ei otsi nad Eestis n-ö klassikalisi iludusi.
“Head modelli ei tee vaid välimus, sellest enam loeb isikupära ja karismaatilisus,” ütles Kissa. Tema eesmärk on hakata potentsiaalsete noortega nii tõsiselt tööle, et neil oleks võimalus jõuda moemaailma tippu, Tiiu Kuiki, Karmen Pedaru ja Claudia Meriküla kõrvale.
Castingute ajad:
16.02 Tallinn – Clubi Prive’s (Harju 6) kella 13-18
18.02 Pärnu – Pärnu Kontserdimajas kella 15-19
20.02 Tartu – Cafe Werneris (Ülikooli 11) kella 15-19
21.02 Rakvere – Rakvere rahvamajas kella 15-19
Lisainfo: Terje Kissa, kissa@iconmodels.it, tel 5557 8570.
Plaanis on KUMA raadios hakata kord kuus saatesarja „Kõrvemaa raadio” raames rääkima ajaloolise Kõrvemaa teemadel.
Kõrvemaa jääb rohkem või vähem kolme maakonda ja seitsmesse valda. Maakonniti palju Harjumaale, keskmiselt Lääne-Virumaale ja natuke Järvamaale. Valdadest palju Aegviidu ja Kuusalu valda, keskmiselt Anija ja Albu valda ning natuke Tapa ja Kadrina valda, killuke koguni Vihula valda (Laukasoo).
Rääkida on palju ja seda eelkõige läbi huvitavate inimeste prisma. Kõrvemaa on suur ja huvitav maa, kus on toimunud palju huvitavat juba enne jääaega ja vaatamata suhteliselt hõredale asustusele on seal praegugi palju huvitavat. Seda nii looduse kui ka inimese seisukohalt võetuna. Rääkida on palju: maastiku kujunemine ehk jääaeg, kunagine Vene sõjaväe polügoon, nüüdne kaitseväe polügoon, kultuurilugu (Aegviidu, Vargamäe), looduskaitse, looduse uurimine, elu tagasitoomine maale ja arengud tänapäeval, üritused jne. Rääkima võiks kutsuda kõiki, kes seda oskavad ja soovivad: looduskaitsjaid, biolooge, jahindustegelasi, turismitegelasi, uue elu arendajaid, kohapeal elavaid inimesi ja turiste, pedagooge jne.
Ilma konkreetse liidrita raadiosari ise ei stardi ega käivitu. Vaja on leida asjalik uus inimene, kes liidrirolliga hästi hakkama saab. Allakirjutanu ise liidriks ei pretendeeri. Kel asja vastu huvi, võiks võtta ühendust allakirjutanuga aadressil marek53@hot.ee või lauatelefoni numbril 322 0662.
Tartumaa maavanem Reno Laidre võistluste avamisel tuld süütamas, Peipsimaa külastuskeskuse perenaine Aime Güsson pildistamas ja Peipsimaa maskott Rändur Rääbis. Foto: Jaan Lukas
Pühapäeval Peipsi-äärses Kolkja külas peetud rahvusvahelisel tõukelelguvõistlusel “Kolkja kelk 2013” saavutas esikoha Juhan Liivi nimelise Alatskivi keskkooli õpilane Marvin Must. Traditsiooniks saanud kelgutamisevõistlus oli tänavu märksa osalejaterohkem kui eelnevatel aastatel.
Tõukekelguvõistlusel “Kolkja kelk” kihutati võidu külatänaval 800 meetri pikkusel teelõigul. Esimesena jõudis finišisse Alatskivi keskkooli 8. klassi õpilane Marvin Must, kes märkis, et võistlusele tuli ta ennekõike värskes õhus eredaid ja toredaid elamusi saama. Marvin võitis auhinnaks kalastamise Peipsi järve jääl instruktori juhendamisel ja koos vajaliku varustusega. Kalapüügi korraldab kelgutamisvõistluse üks toetajaid OÜ Peipsile.
“Osalejate arv kasvab tõukelelguvõistlusel iga aastaga ning tänavu oli võistlejaid juba üle 100. Kuigi pakume võimalust kelkusid kohapeal laenata, tuleb järjest rohkem inimesi kohale oma kelkudega,” ütles
sündmuse üks korraldajaid, MTÜ Peipsimaa Külastuskeskus projektijuht Kairi Güsson. “Rahvalikul võistlusel lööb ikka kaasa kelgutajaid välisriikidest. Nii on alati kohal olnud Hispaania meeskond, mille liikmed kelgutasid tänavu kaotoliku mungakostüümides.”
“Kolkja kelgul 2013” osales üle 100 kelgutaja. Foto: Jaan Lukas
Tartumaa maavanem Reno Laidre ütles, et tõukelgupäev “Kolkja kelk” on üldse Eesti kõige kõvem kaubamärk kelgutamise alal. “Kunagi Peipsi-äärsetes külades igapäevane talvine liikumisviis tõukekelkudega on taas populaarsust koguma hakanud. Inimesed paigaldavad kelkudele alla suuskasid ja täiendavad neid ka muud moodi, mis võimaldab kelkudega sõitmist nii lumel kui jääl,” lausus Laidre.
Kõrveküla raamatukogus saab kogu veebruarikuu jooksul vaadata üht põnevat näitust.
Soome instituudi rändnäitus „Luulesõit – seitse esimest aastat“ on pühendatud rahvusvahelise luulefestivali seitsmele esimesele toimumisaastale. Näitus tutvustab luulesõidu olemust, võtab kokku kõik senised luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles ja ka tõlgetest.
„Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja erinevate keelte vastu ja näitusel on muu hulgas võimalik kuulata luuletajate enda loetud luulet originaalkeeles, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisist. Lisaks saab iga näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ sõnas Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.
Näitusel saab kuulata Luulesõidul osalenud luuletajate loomingut nende endi esituses ning samuti eestikeelseid tõlkeid. Kuulamine toimub kõrvaklappidega, seega sobib näitus ka vaiksetesse kohtadesse. Lisaks kuuluvad näituse juurde nii video kui ka fotod ning infotahvlid Luulesõidu ja sellel osalejate kohta. Loomulikult pakub luuleteemaline näitus külastajatele ka lugemist. Loe edasi: Näitus “Luulesõit – 7 esimest aastat” Kõrveküla raamatukogus
2013. aasta Tamsalu-Neeruti maratoni võitja Andres Kollo. Foto: Tarmo Haud
Täna Tamsalus sõidetud 16. Tamsalu-Neeruti maratoni 46 km pikkuse põhidistantsi võitis liidrisärgis sõitnud Andres Kollo ajaga 01:57:53. Naiste arvestuses oli parim Eveli Saue.
Skandinaavia karikavõistlusteks valmistuv suusasprinter Andres Kollo sai konkurentidest mööda maratoni eelviimasel kilomeetril. “Vahetult enne lõppu sõitsime seitsmekesi koos, kuid ühel hetkel hakkas Raido Ränkel eest ära minema. Sealt tulid vahed sisse ja selgitati lõppjärjestus. Mul olid kõhus krambid, aga õnneks andis veidi järele, püüdsin Ränkeli kinni ning sain mööda,” rõõmustas Kollo eduka võistluse üle.
Tasavägises finišiheitluses ületas lõpujoone teisena Raido Ränkel, mees kaotas võitjale seitse sajandikku. Kollole üheksa sajandikuga alla jäänud Risto Roomet pidi leppima kolmanda kohaga.
Eveli Saue ajaks mõõdeti 2:11:57, mis andis üldjärjestuses 55. koha.
Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 833 suusatajat.
Lühemale 25 km rajale läks esialgsetel andmetel 226 suusasportlast. Finišis oli esimene Alar Krautmann, kes läbis distantsi ajaga 01:12:00. Kiireim naine Rahel Allas jõudis üldjärjestuses 8. kohale ning tema tulemuseks fikseeriti 01:18:08. M15 klassi kiireima aja sõitis välja Yuri Kovaljov tulemusega 01:17:14 ning N15 parimaks tunnistati Merilin Jürisaar: 12-aastane neiu läbis 25 km ajaga 01:21:41.
Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11) käivitub talutoiduklubi. Igal neljapäeval kella 10-12 ja 16-18 on majas mõni kohalik talunik (või ka mitu), kes tutvustavad oma (ja vahel ka teiste) talutooteid.
Saab kuulata, küsida, maitsta, kaasa osta ning tellimusi esitada. Lisaks tegutseb pisike kogukonnakohvik.
1. veebruari õhtul toimus Räpina aianduskooli saalis Räpina valla tunnustamisüritus „Märka ja tunnusta 2012”, kus meenutati möödunud aasta eredamaid sündmusi, tublimaid saavutusi, mehisemaid tegusid. Anti hõbedased tänumärgid haridus-, kultuuri-, spordi- ja ettevõtlusvaldkonna tublimatele, valla elu edendajale ja noorele tegijale. Tunnuskirjad ja Räpina valla vapiga tänuplaadid said aasta kollektiiv ja aasta teo laureaat.
Räpina valla aukirja pälvisid kaks tublit noormeest Sten Ea ja Imre Meinberg, kes 2012. aasta kevadise jäämineku ajal vapralt tegutsedes päästsid paisjärve jääpankade vahele vette sattunud koera.
Valla terviseedenduse komisjoni poolt tunnustati aktiivsemaid Räpina valla terviseedenduse üritustel kaasalööjaid: Kai Kalberg-Kukke, Eda Õunsaart, Anne Ulmi, Anu Tuvikut, Ülle Sussi. Aktiivseim tervist edendav kollektiiv oli 2012. aastal Räpina ühisgümnaasium.
Igas valdkonnas omistati hõbedased tänumärgid kahele enim hääli saanud nominendile. Nominente hindas 20liikmeline hindamismeeskond, mis on kokku pandud põhimõttel, et oleks esindatud valla erinevate külade ja ettevõtete esindajad.
Aasta kollektiiv ja aasta tegu selgitati välja reedesel tänuõhtul saalitäie rahva kaasabil sedelhääletuse teel, need tunnuskirjad andis laureaatidele üle Räpina valla aukodanik Ülo Zirnask.
Põlva linnas asuv talupood otsib oma kohvikule sisekujundajat. Tasuks pakutakse 50 aastat tasuta kohvi ja kooki.
Põlvas asuv väike-ettevõte OÜ Talutoit, kelle majandada on talupood, tuli välja omanäolise pakkumisega. Oma peagi avatavale
kohvikule otsitakse sisekujundajat, kuid ahvatlevate rahanumbrite asemel pakutakse palgaks tasuta kohvi ja kooki avatavas kohvikus ning seda 50 aastaks.
Kerge arvutus näitab, et kui pakkumine vastu võtta ning seejärel iga päev käia kooki ning kohvi nautimas, on tegu rahasse ümber arvutatult peaaegu 40 000 euro suuruse tasuga.
Praeguses on huvi üles näidanud nii profesionaalsed sisekujundajad kui ka lihtsalt arenenud ilumeele ning laia silmaringiga inimesed, noorim neist isegi 8. klassi õpilane.
Jaanuarikuuga lõpeb avatud konkurs ning siis valitakse välja parimad ning huvitavamad lahendused. Hiljemalt talupoe teiseks
sünnipäevaks 30.aprillil saab aga tulla nautima Põlva esimese kodukohviku interjööri ning menüüd.
Rohkem infot talupoe veebipesas aadressil www.talutoit.blogspot.com või Põlva talupoe Facebooki lehel.
Projekti “Vanemahariduse edendamine Narva piirkonnas” raames tööti välja vanemahariduse statuut. Statuudiga tahetakse teavitada avalikkust ja vanemluse arendamisega seotud organisatsioone laste ja lastevanemate õigustest ja kohustustest.
Piirkonna vanemluse arendamisega seotud organisatsioonide eesmärk on positiivset vanemlust toetava ja väärtustava hoiaku kujundamine ühiskonnas ning ühine üleskutse on toetada igakülgselt laste arengut, positiivset vanemlust ja pereväärtusi.
Projekti “Vanemahariduse edendamine Narva piirkonnas” on toetanud EV Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihasutus Meie Inimesed ning Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond. Projekti viivad ellu MTÜ Evrika ja MTÜ Laine Arengukeskus.
Ivar Puurat (1961-2012) tunnustati postuumselt elutöö eest.
2012. aasta parimakas keskkonnateoks valis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) Äksi külla rajatud Jääaja keskuse. Keskkonnakirve tiitli pälvis Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja AS Raju. Elutöö eest tunnustab EKO postuumselt loodusteadlast Ivar Puurat.
Tartu vald pälvis tunnustuse initsiatiivi eest rajada nüüdisaegse loodusmuuseum ja selle eduka teostamise eest. Jääaja keskus
on praegu suurim ja moodsaim loodusmuuseum Eestis, selle rajamine oleks olnud jõukohane nii riigile kui ka mõnele suuremale linnale, kuid idee teostas maaomavalitsus. Alates avamisest juulis 2012 kuni tänaseni on keskust külastanud juba üle 75 000 inimese. See näitab, et loodusmuuseum on huvitav ja täidab olulist lünka Eesti looduse arengu tutvustamisel ja keskkonnahariduse edendamisel kooliõpilaste ja ka täiskasvanute hulgas.
EKO tunnustab elutöö eest postuumselt loodusteadlast, keskkonnahariduse ja keskkonnateadlikkuse eestkõnelejat Ivar Puurat, kelle teadus- ja keskkonnaalane tegevus, panus keskkonnahariduse edendamisse ja teaduse populariseerimisse on olnud väärtuslik ning teed näitav.
Samuti märgiti keskkonnateo valimisel ära Leili Mihkelsoni blogi „Leili metsalood“, mis avab lugejale looduslähedasema vaatenurga ja lähenemise metsandusele tervikuna.
Keskkonnakirve pälvis Sindi paisu hüroelektrijaama arendaja AS Raju. Eesti suurimal vooluveekogudel oleval loodusalal – Pärnu jõe loodusalal – on lõhe ja jõesilm Sindi paisu tõttu otseselt ohus ning jõe ökoloogiline seisund kesine. Arendaja plaanid näevad aga ette Sindi paisu säilitamise ning sellele hüdroelektrijaama rajamise, millel on Pärnu jõe veerežiimile, kalastikule ning looduskeskkonnale pöördumatult negatiivne tagajärg. Elektrijaama rajamise ja töötamisega kaasnev suur veetarbimine ning
veerežiimi kõigutamine toob kaasa Pärnu jõe vee-elustiku olukorra märkimisväärse halvenemise. Keskkonnakirve saajate kandidaatidena pakkusid Sindi paisu arendajale AS Rajule tugevat konkurentsi Jäätmekäitlejate Liit, kelle lobi survel on konkurentsiamet teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku jäätmeseaduse muutmise algatamiseks, kaotamaks piirangud
jäätmeveo ja -käitluse turgudel, millega kaasneks suur kahjulik mõju loodusele ja inimese elukvaliteedile, ning Riigikogu keskkonnakomisjon koos Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga, kelle soovi suurendada oluliselt metsaveoautode kandekoormust pole põhjalikult uuritud keskkonnamõju seisukohast.
