Elina Allas

Täna teeb Rõuge TV otsesaate Nursist

Täna, esmaspäeval 12. mail kell 19 läheb Rõuge TV otsesaatega eetrisse Nursi noortetoast Nursi külakeskuses. Rõuge valla üks suuremaid külasid Nursi on luubi all.

Täna saates:
* Avati uuenenud noortetoa ruumid Nursi külakeskuses
* Saatekülaline Nursi külast
* Tagasivaade noortekeskuse volbriõhtule Rõuge pargis
* Ringreis valla ettevõtjate juurde
* Milline Rõuge tunnuslause on kõige populaarsem?
* Esitleti koduloolist raamatut “Noppeid ja mälestusi 20. sajandi Rõugest”
* Jaanipeebu kitarrikooli III lend andis lõppkontserdi
* Alustab noorte tööbörs

Otsesaade algab kell 19 ja on nähtav siin – https://www.youtube.com/watch?v=Ksru37HlLZM

Mõttetalgud Võrus: “Millised IT teenused teeksid minu töö ja igapäevaelu lihtsamaks?”

Võru maavalitsus ja Võrumaa kutsehariduskeskus koostöös Rootsi sõprusmaakonna Värmlandi regioonivalitsusega, Leedu Kaunase arenguagentuuriga ning Norra Hedmarki linnavalitsusega osalevad Rootsi Instituudi Läänemere koostööprogrammi projektis “Digital Baltic”, mille eesmärgiks on avaliku sektori digitaalsete infosüsteemide arendamine.

Projekti ühe tegevusena korraldatakse 15. mail Võrumaa Toidukeskuses mõttetalgud digitaalsete teenuste kättesaadavuse parandamiseks, kasutades avatud ruumi meetodit, mis seab inimese kesksele kohale ning võimaldab igaühel aktiivselt osaleda ja tulemustesse panustada. Mõttetalguid modereerib Toomas Trapido, kes on korraldanud mitmeid sarnaseid üritusi.

Ürituse käigus on erinevatel sidusgruppidel võimalik kaasa rääkida nende igapäevaelu mõjutavate digitaalsete toodete ja teenuste arendamisel. Koos otsitakse lahendusi IT-teenuste kohta, mis muudaksid meie igapäevaelu lihtsamaks.

Mõttetalgute tulemusena on kavas koguda kuni viis digitaalvaldkonna uuenduslikku ideed, mida soovitakse teostada Euroopa Liidu järgmise programmiperioodi rahadest. Ürituselt kogunenud mõtted ja ideed laetakse üles Võru maavalitsuse kodulehele ning Facebooki.

Üritusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-kirja teel: gady.kunnapuu@voru.maavalitsus.ee või telefonitsi 5302 0327 hiljemalt 14. mail, sest osaleda saab vaid 50 kiiremat.

Üritust korraldab Võru Maavalitsus projekti “Digital Baltic – Promoting Digital Innovation in Public Sector Innovation” toel.

Loe edasi: Mõttetalgud Võrus: “Millised IT teenused teeksid minu töö ja igapäevaelu lihtsamaks?”

Seto traditsioonilise palkehituse kursused on peatselt algamas

26.-30. mail toimuvad Setomaal Meremäe vallas Tobrova külas Luikjärve talus traditsioonilise seto palkehituse kursused.

Õpitakse seto väravate tegemist, hoone alumise palgi vahetust, palkkonstruktsiooni taastamist ning laastukatuse paigaldust. Toimub ka ekskursioon tutvumaks ümbruskonna taluarhitektuuri näidetega.

Luikjärve talu näol on tegemist traditsioonilise kinnise põhiplaaniga seto kindlustaluga, millele on omane ajastuline mitmekesisus. Talu on Obinitsa muuseumi osa ning paari aasta pärast on kompleks plaanis avada elamustaluna. Luikjärve talu taastamisel on eesmärgiks tutvustada selle käigus võimalikult palju ka traditsioonilisi töövõtteid ning seto taluarhitektuuri eripära.

Lisainfo ja registreerimine Obinitsa muuseumis: muuseum@meremae.ee, tel. 7854 190/ mob. 5242 080.

Eve Ellermäe

Tornide linnuvaatluspäeval oli liigirikkaim torn Kablis

Eile, 11. mail toimus Eesti ornitoloogiaühingu poolt korraldatud neljas tornide linnuvaatluspäev. Kehvast kevadilmast hoolimata soovis tornides linde õppida üle 130 linnuhuvilise, see on tornide linnuvaatluspäeva osalejate rekord.

Linnuvaatlejad pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi üheksas maakonnas 16 linnuvaatlustornis ning neljas tornis. Seal, kus juhendajaid polnud, peeti ka iseseisvalt liigiliste. Kõige enam – 114 linnuliiki – saadi kirja Pärnumaal Kabli linnujaama vaatetornis. Liigirohkuselt järgnesid Tarvastu poldri vaatlustorn Viljandimaal 102 ja Haeska linnuvaatlustorn Läänemaal 85 linnuliigiga. Erinevates vaatlustornides saadi kirja 173 liiki sulelisi. Põnevamateks vaatlusteks olid puna-veetallaja Pärnumaal Kabli linnujaama vaatetornis, vaenukägu Põlvamaal Räpina ranna vaatetornis, rabapistrik Läänemaal Haeska linnuvaatlustornis, valgetiib-viired Tartumaal Aardla poldri linnuvaatlustornis ning Viljandimaal Tarvastu poldri vaatlustornis loendati hänilaste rändesalkades kokku vähemalt 720 isendit.

Eesti ornitoloogiaühing tänab kõiki üritusel osalenud huvilisi. Suurimad tänusõnad lähevad aga linnuvaatlejatele, kes huvilisi juhendasid. Nendeks olid Leho Aaslaid, Andres Kalamees, Margus Ellermaa, Alpo ja Hannele Koukila, Merle Kääri, Arne Laansalu, Hillar Lipp, Toomas Mastik, Kalle Muru, Riho Männik, Mariliis Märtson, Kadri Niinsalu, Margus Ots, Thea Perm, Vello Tarning, Tarvo Valker, Maie Vikerpuur, Raul Vilk ja Kaarel Võhandu.

Mariliis Märtson

“Bussi Riot” väisab Põlva, Võru ja Valga maakonda

Euroopa Parlamendi kandidaadi Silver Meikari kampaaniatuur liigub täna Värska poole, teisipäeval jõutakse läbi Põlva- ja Võrumaa Valga maakonda Lüllemäele ning kolmapäeval osaletakse debatil Viljandis. Kõigil kohtumistel ja peatustel jagatakse värsket infot olukorrast Ukrainas, õpetatakse inimesi seisma praktiliste vahenditega jälgimisühiskonna vastu ning ehitatakse üles vabakondade võrgustikku.

Silver Meikari sõnul piisab inimestel vaid “Bussi Riot”’i ees käsi püsti ajada, et kandidaadi ja tema meeskonnaga kohtuda. “Tahame minna ka sinna, kuhu erakonnad oma massikampaaniaga ei jõua,” ütles Meikar. “Erakondade poliitpropaganda asemel arutame sisuliste teemadel ja korraldame praktilisi töötubasid.”

Sõltumatu kandidaat Meikar teeb kampaaniat koos Piraadipartei juhatuse liikme Märt Põdra ja Tartu Vabakunna aktivisti Gea Kangilaskiga. “Valid Silver Meikari, saad Euroopa Parlamenti ka Märt Põdra ja Gea Kangilaski,” kinnitab Meikar. “Me oleme selgete eesmärkidega meeskond, mis suudab rohkem saavutada kui ükski teine kandidaat kasvõi seetõttu, et me pole kinni vanades stampides, vaid tegutseme 21. sajandi osalusdemokraatia põhimõtetest lähtuvalt.”

“Tavapärase valimisnänni asemel on meil kaasas Estobuntu DVD plaadid, seega kui keegi tuleb kohtumisele oma süle- või lauaarvutiga, saame vananenud ja ebaturvalise XP asemel paigaldada üheskoos arvutisse eestikeelse vabavara,” ütles Märt Põder. “Estobuntu vabatahtlike osalusel loodud kiire, turvaline ja just Eesti kasutajatele mõeldud opsüsteem.”

Värskas, Lüllemäel ja Viljandis toimuvad kohtumised kohalike kogukonnaaktivistidega. Gea Kangilaski sõnul kasutatakse kampaaniat ka selleks, et ehitada üles uue põlvkonna väärtusi kandvate kodanikuliikumiste võrgustik. “Inimesed soovivad muutust, isiklike kontaktide loomine ja kogemuse jagamine aitab seda ellu viia,” ütles Kangilaski. “Eestil on võimalik saada poliitiliselt kõige innovaatilisemaks Euroopa Liidu liikmesriigiks.”

Silver Meikar rahastab oma Euroopa Parlamendi kampaaniat annetuste teel ning kogus kautsjoni maksmiseks vajaliku summa vähem kui 24 tunniga. “Bussi Rioti” siltidega kaunistatud buss on saadud tasuta kasutamiseks kampaania toetajatelt. Meikar sõidab valimiskampaania raames koos oma tulevase Euroopa Parlamendi kontori ja kaasmõtlejatega läbi kõik Eesti maakonnad. Sõit algas 30. aprillil Tartust, kampaaniat on käidud tegemas juba Narvas, Tallinnas, Paides, Kuressaares, Tartus ja paljudes väiksemates kohtades.

Lisainfo “Bussi Riot”’i ringireisi ja #euromeikar kampaania kohta: https://www.facebook.com/euromeikar

12. mai kohtumine Värskas: https://www.facebook.com/events/647992698600684/?ref_dashboard_filter=upcoming

13. mai kohtumine Lüllemäel: https://www.facebook.com/events/252669508250754/?ref_dashboard_filter=upcoming

14. mai debatt Viljandis:

http://www.europarl.ee/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised-2014/052014/pr-2014-mai-05.html

Puuetega inimeste õiguste eest hakkab seisma
äsjaloodud komitee

Mõttekoda Praxis ja Eesti Inimõiguste Keskus panid aluse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve komitee loomisele. Sotsiaalministeeriumi rahastatud algatuse kaudu luuakse eeldused valitsussektorist sõltumatuks puuetega inimeste õiguste olukorra järjepidevaks monitoorimiseks ning poliitikakujundajatele regulaarse ja süstemaatilise tagasiside andmiseks.

Eestis oli 2013. aasta alguse seisuga inimesi, kellel on määratud puude raskusaste, ligi 138 000, moodustades rahvastikust kümnendiku. Valdavalt on tegemist eakate inimestega, üle poolte kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad. Loodava komitee liikmeteks on nii puuetega inimesed ise kui ka erinevad puuetega inimeste esindusorganisatsioonid ja eksperdid.

„ÜRO puuetega inimeste konventsioon on maailmas laialdaselt ratifitseeritud ja heaks kiidetud dokument,“ märkis komitee eilsel teabepäeval sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Puuetega inimeste õiguste teema on aga igapäevane murekoht – kuidas saada hoonetesse sisse, vajalikku transporti,“ loetles Kuuse vaid mõningaid takistusi ning märkis, et inimkond tervikuna peaks olema sallivam.

„Sotsiaalministeeriumi huvi on see, et konventsiooni riiklik rakendamine oleks tagatud, selleks tahame, et töötaksid ka konventsiooni alusel ettenähtud mehhanismid, millest üks on praegu ettevalmistamisel. Loodav mehhanism peab olema laiapõhjaline, kõigi hääl peab olema kuuldud ja sellest peab tekkima tulu kõigile,“ lisas Kuuse ja ütles, et ministeerium on kavandanud teatud ressursse riigieelarvesse selle järelevalveorgani töö tegemiseks.

Komitee esindajaks valitud Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Kojast rõhutas teabepäeval samuti, et ÜRO konventsioon on väga oluline dokument, mille Eesti on ratifitseerinud 2012. aastal ning Eesti esimene aruanne olukorrast riigis tuleb ÜROle esitada juba käesoleva aasta maikuus. Haukanõmm loodab, et puuetega inimesed kaasatakse riikliku raporti koostamisse ja toimuks parem koostöö.

„Nii Eestis kui maailmas on teistsuguseid inimesi palju. See arv aina suureneb,“ tõdes Haukanõmm ja lisas, et riik peab puudega inimeste õigusi edendama, kaitsma ja neid tagama. Haukanõmm on arvamusel, et konventsiooni põhimõtete tegelik ellurakendamine sõltub suuresti riigi poolt loodud eeldustest ja ühiskonna valmisolekust puudega inimeste täielikuks kaasamiseks ilma igasuguse diskrimineerimiseta.

„Meie seadused on valdavalt konventsioonis toodud põhimõtetega kooskõlas, kuid reaalsuses ei saa puudega inimesed oma õigusi mitte alati kasutada – olgu tegemist hariduse omandamisega, töötamisega või huvialadega tegelemisega. Seega on vaja oluliselt tõhustada järelevalvet seaduste täitmiste üle ning vajadusel teha konstruktiivseid ettepanekuid olukorra muutmiseks,“ sõnas Haukanõmm. Esindaja sõnul peab komitee tulevikus muutuma tõsiseltvõetavaks ja arvestatavaks organiks, kelle tähelepanekute, märkuste ja ettepanekutega arvestatakse ning neid võetakse kuulda.

Loe edasi: Puuetega inimeste õiguste eest hakkab seisma
äsjaloodud komitee

Friday Night Skate kutsub rulluisufänne reedel Tallinna Vabaduse väljakule

Friday Night Skate 2013. Foto: Friday Night Skate

Juba sellel reedel, 2. mail alustab uisusõpradele mõeldud Friday Night Skate oma 15. hooajaga. Üritusele on oodatud nii staažikad uisutajad kui ka need, kes on uisuplaane pikalt mõtetes mõlgutanud, kuid vähese kogemuse tõttu pole siiani julgenud kaasa lüüa.

Nagu traditsiooniks saanud, on avaskeidi hüüdlauseks “Ole nähtav!”, mis tähendab, et uisutajatel palutakse end riietada erksatesse toonidesse ning kaasa võtta helkurid, lambid, vilkurid – kõik, mille abil saab end hämaral maikuu õhtul särama lüüa.

“Et uisutamine oleks võimalikult ohutu, oleme sellel aastal eriliselt rõhku pööranud kergliiklusteedele,” sõnab rulluisutajate klubi FNS juhatuse liige Tõnis Paalme. “Meie õnneks hoitakse kergliiklusteid korras ning tehakse uusi juurde,” kirjeldab Paalme hetkeolukorda, mis annab uisutajatele võimaluse Tallinna tänavatel turvaliselt liigelda.

Loe edasi: Friday Night Skate kutsub rulluisufänne reedel Tallinna Vabaduse väljakule

Täna esineb Parksepas maride folklooriansambel Tatarimaalt

Tatari maride ansambel Kna Vel on Võrumaal külas, et tähistada siin koos mari sangari päeva ja tuua meieni kaugete soome-ugri sugulasrahvaste tantsu ja laulu oma ülesastumistel täna kell kell 19 Parksepa kooli saalis.

Ansambel loodi 1991. aastal. Asutamisest peale on folklooriansambel Kna Vel üles astunud erinevatel festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui ka välismaal. Kna Vel esitab mari rahvatantse ja laule ning tutvustab oma kombeid ja tavasid. Nad ütlevad naljatades, et nende ülesastumiste järel muutub vanade ja haigete inimeste tervis kohe tunduvalt paremaks.

Mari sangari päev 26. aprill on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas Venemaa Kaasani ja liitis Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid retkede ajal ligi pool mari rahvast, siis vastasid marid sellele nn tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle 30 aasta (1552-1584).

Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltušši, kes olevat võidelnud iseseisva mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556. aastal Malmõži linna lähedal. Vürst Boltuš olevat maetud mäele, mis kannab siiani tema nime.

Eestis tähistatakse mari sangari päeva siinse mari kogukonna initsiatiivil alates 1993. aastast. Eestis elab 2000. aasta andmeil umbes 250 mari (allikas: MTÜ Fenno-Ugria).

Ka eelmisel aastal tantsiti Võru folkloorifestivali egiidi all mari tantse, siis oli mari sangari päeval külas ansambel Küdõrongõr (Lumikelluke). Võrumaalt edasi läheb ansambel Kna Vel mari sangari päeva tähistamistele ka Tartusse ja Tallinnasse ning teeb mari tantsu õpitoa Sabatantsu festivalil Tallinnas.

Kna Veli külaskäik toimub Võru vallavalitsuse, Parksepa keskkooli, Võru Kesklinna kooli ja MTÜ Fenno-Ugria toel.

Kadri Valner

Mooste folgilt noppis peapreemia ansambel Miinus Seitse

Moisekatsi Elohelü võitja aastal 2014 - Miinus Seitse. Foto: Maret Reinumägi — Moisekatsi Elohelü võitja aastal 2014 – Miinus Seitse. Foto: Maret Reinumägi

Laupäeval, 26. aprilli hiliste tundideni kestnud Eesti rahvamuusika töötluste festivali “Moisekatsi Elohelü” peapreemia pälvis ansambel Miinus Seitse Tallinnast. 1000eurose peapreemia pani välja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Lisaks peapreemiale anti välja ka mitmeid eripreemiaid ja auhindu. Kohustusliku loo parima töötluse eest sai 500eurose preemia Ars Apta. Preemiat rahastas riigikogu liige Priit Sibul. Noortepreemia ja 300 eurot auhinnaraha pälvis Värska muusikakooli Pärimusviiuliansambel. Preemiat rahastas kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. AS Atria Eesti toetatud sõsarrahvaste preemia läks Soome duole Esterin Teekannu. Põlva maavalitsuse publikupreemia sai Põlvamaa ansambel Soejoro.

Festivali patroon Ingrid Rüütel andis oma auhinna, väikse kandle, üle ansamblile Kokoko. Ka Peeter Rebase auhinna sai Kokoko. Viljandi pärimusmuusika festivali auhind, kutse festivalile, läks Värska muusikakooli Pärimusviiuliansamblile ning Eesti rahvaluule arhiivi auhind ansamblile Greip. Võro instituudi auhinna Julge Joro pälvis Martin Akesson Soomest.

Žürii esimehe Olav Ehala sõnul oli žürii töö rakse ning otsuseid kaaluti pikalt. Lisaks Olav Ehalale kuulusid võistluskontserdi žüriisse festivali patroon Ingrid Rüütel, heliloojad Sven Grünberg ja Tauno Aints ning Peeter Rebane.

Festivali võistluskontserdil astus lavale üheksa muusikalist kollektiivi. Kõik võistluskontserdil esinejad esitasid kaks lugu, millest üks oli kõigile ühesugune etteantud kohustuslik lugu. Sel aastal oli kohustuslikuks looks Räpina kihelkonnast pärit laul “Oppus neiodõlõ” (“Õpetus neidudele”), mille kõik esitajad oma seadete ja töötlustega täiesti erinevaks ja omanäoliseks olid muutnud.

Võistluskontserdi lõppedes astusid lavalaudadele varasemate aastate võitjad ja preemiate saajad: ansambel Virre, Wirbel, Uisapäisa, Kihnu Poisid, Mälutagune, Singelus, Krüüsel, Fibrill, Wigla ja Juhan Uppin.

Festivali peakorraldajale Ülle Podekratile tegi heameelt, et võistlusest võttis osa palju noori artiste, kes hingega muusikat teevad ja rahvamuusika traditsioone edasi kannavad.

Festivali korraldab MTÜ Folgisellide Selts ning koostööpartneriteks on Räpina vallavalitsus ja Põlva maavalitsus.

Seeniorlaulu võitis pime lauljanna

"Seeniorlaul 2014" võitjad Jelena Kudrjašova ja Vello Mäeots. Foto: Ants Liigus — “Seeniorlaul 2014” võitjad Jelena Kudrjašova ja Vello Mäeots. Foto: Ants Liigus

Nädalavahetusel selgusid Pärnu Tervise kultuurikeskuses “Seeniorlaul 2014” parimad. Nooremas grupis tunnistas žürii esikoha vääriliseks Jelena Kudrjašova Tartust ja vanemas grupis Vello Mäeotsa Tallinnast.

Žürii esimees Toomas Kuter: “See oli väga heal tasemel konkurss, mis vallandas palju emotsioone ja uusi eneseväljenduse vorme. Žüriid lummasid esinejate säravad silmad ja jäägitu pühendumine muusikale. Kuulsime palju kaunist muusikat professionaalselt arvestatavas ettekandes, valitses positiivne ja loomingut innustav aura. Tunnustust väärivad kõik, eriliselt aga esikoha pälvinud Jelena Kudrjašova, kes on sügava nägemispuudega, samuti meie vanim osaleja, 85-aastane Aleksandra Järve ja väliseestlane Raul Targamaa, kes ei pidanud paljuks kohale sõita Stockholmist.”

Ülejäänud kohad jagunesid järgmiselt:

noorem vanuserühm: II-III koht Aivar Juuse (Tartu) ja Saima Lehtveer (Jõgevamaa);

vanem vanuserühm: II-III koht Leonhard Kelle (Tallinn), Rudolf Ernesaks (Tallinn), Aleksandra Järve (Tallinn).

Lisaks pääsesid finaali Anne Artus (Tallinn), Ahto Vili (Jõgevamaa), Mai Lepp (Tallinn), Vello Raagmets (Tapa) ja Raul Targamaa (Stockholm).

Žürii eripreemia parima interpretatsiooni eest pälvis Raul Targamaa ja žürii eripreemia emotsionaalse esituse eest Aleksandra Järve. Parimaks kontsertmeistriks valiti Mare Altroff ning artistlikuimaks kontsertmeistriks Benno Margus.

Võistulaulmine toimus tänavu kaheksandat korda. “Eesmärk on vähemalt kümnendani jõuda,” lisas Toomas Kuter.

“Seeniorlaul” on konkurss harrastussolistidele, kel vanust üle 50. Lauljad võistlevad kahes vanusegrupis: 50-65aastased ning 66 ja vanemad. Sellel aastal saabus 56 sooviavaldust, žürii otsusel esines Pärnus 19 lauljat.

Konkursi korraldamist toetasid Pärnu linnavalitsus, Eesti kultuurkapital, kunstnik Tiina Ojaste, Pärnu Tervise kultuurikeskus jt. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.

Võistlaulmise tulemused ja Konkursi koduleht: http://www.viaterramariana.ee/seeniorilaul/

“Seeniorlaul 2014” kokkuvõte Vikerraadio “Päevatee” saates on eeloleval laupäeval, 3. mail.

Merike Viilup

Mess “Maale elama” ületas ootusi

Laupäeval Tartus toimunud messil “Maale elama” käis 1551 külastajat. Seda oli kolm korda rohkem kui möödunud aastal. Messil domineerisid oodatult noored pered ja paarid Tartust. Hinnanguliselt viiendik külastajatest oli kohale tulnud Tallinnast.

Messi avamisel rõhutas põllumajandusminister Ivari Padar, et algatusel “Maale elama” on oluline roll elanikke kaotavate maakogukondade ja maale tahtvate linnaperede vahendajana. “Siiani on meil puudunud nende kahe huvigrupi siduja ja kokkutooja,” ütles Padar.

Oma elukeskkonda oli messil tutvustamas 58 kogukonda üle Eestimaa. Kogukondade sõnul tunti esmajoones huvi elukohtade, aga ka haridusasutuste, seltsi- ja kultuurielu vastu. Üllatavalt vähe uuriti töökohtade infot. Otepää kogukonna eestvedaja Margit Prede sõnul vestlesid nad messil mitme perega, kes juba aastaid selle kandi peale on mõelnud. “Nüüd saame neid reaalselt aidata oma kodu leidmisel,” rõõmustas Prede.

Mess “Maale elama” toimus esimest korda mullu aprillis Tallinna tehnikaülikoolis. Aasta jooksul leidis endale maale elukoha üle 40 pere ja üle 100 inimese. Märtsis tunnustas regionaalminister kodanikualgatust “Maale elama” regionaalarengu auhinnaga.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise suhtes, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Lisainfo: www.maale-elama.ee

Türi messiboksis oli tore kõige pisematel.

Eesti lihatööstussektori käive kasvas mullu 16,1 protsenti

Eesti lihatööstussektori käive kasvas 2013. aastal 302,5 miljoni euroni, mis tähendab 16,1protsendilist suurenemist võrreldes aasta varasemaga, selgub põllumajandusministeeriumis valminud Eesti lihatööstussektori ülevaatest.

Lihatööstussektori 302,5 miljoni euro suuruse müügitulu juures teeniti statistikaameti lühiajastatistika andmetel 10,9 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemaga võrreldes 2,4 miljoni euro võrra enam.

“Müügitulu kasvu põhjuseks on toodangumahtude kasv ja varasemast suurem müük nii sise- kui ka välisturul. Lisaks panustas müügitulu suurenemisse liha ja osade lihatoodete kallinemine,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksportis lihatööstussektor 2013. aastal toodangut 30,6 miljoni euro väärtuses, mis on aasta varasemast 2,6% enam. Lihatööstustesse investeeriti mullu 9,4 miljonit eurot, enamik sellest masinatesse ja seadmetesse (41%).

Eesti lihatööstussektoris tegutses statistikaameti lühiajastatistika andmetel 2013. aasta lõpu seisuga 55 ettevõtet, kus töötas kokku 2731 inimest. See moodustas 19,8% toiduainetööstuses hõivatud inimestest.

Ülevaate leiab http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2013/lihatoostus-ylevaade-2013-04.pdf

August Pulst 125 – külamuusikute lisakontsert Kihnus

20.-21. aprillil jõuab Pulsti vaimus kontsertreis Kihnu saarele. Tänapäeva külamuusikud on jaanuarikuise peolustiga rõõmustanud juba sadu ja sadu inimesi, kel on olnud võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Menukaks osutunud ringreisi lisakontserdile kutsutakse kuulajaid 20. aprillil Kihnu muuseumis. Eeskava algab kell 18, sissepääs tasuta!

Eeskavas on Krista Sildoja raamatu “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale” esitlus, Pulsti rändnäitus, kontsert külamuusikutega ja simman.

Esinevad: Lauri Õunapuu, Krista ja Raivo Sildoja, Õie ja Maarja Sarv, Ants Taul, Harri Lindmets, Risto Lehiste.

21. aprillil toimub Kihnu koolis rahvapillide tutvustus ja kontsert õpilastele.

Krista Sildoja raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” kirjutatakse August Pulsti tegemistest nii teiste kui tema enda sõnade kaudu. Omal ajal kirja pandud meenutused 20. sajandi esimese poole külamuusikutest, nende mõtetest ja olemusest on väärt lugemine tõsisele rahvamuusikahuvilisele. Teaduslikult süstematiseeritud info muusikutest ja ringreisidest aitab orienteeruda Pulsti ajas ja elutöös. CD-plaadilt ja QR-koodidega (Eesti Rahvaluule Arhiiv) kuulatavad originaalsalvestused annavad aimu, kuidas kunagi pilli mängiti.

Korraldajad: Eesti teatri- ja muusikamuuseum, Mooste rahvamuusikakool

Rohkem infot: www.tmm.ee/ringreis

Põllumajandusamet tuvastas ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma K-Rauta Võru, Valga ja Tartu kauplustes müüdavatel rododendronitel

Saastunud taimed pärinevad Saksamaalt ning nende taimede partii turustamine ASi Rautakesko kauplustes on peatatud. Taimedel on küljes tootjanumbriga etikett, millele on märgitud registreerimisnumber DE-NI-121622.

Tamme-äkksurmale iseloomulikud haigustunnused on taimede võrsete närbumine, lehelaiksus, keerdunud lehed või pruunistunud õienupud. Lisateavet ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma kohta on võimalik leida Põllumajandusameti veebilehelt taimetervise valdkonna alt.

Põllumajandusamet (PMA) palub kõigil, kes on viimastel nädalatel ostnud rododendronitaimi Rautakesko kauplustes üle Eesti ning märkavad taimedel haigustunnuseid, võtta ühendust PMA maakondlike keskuste taimetervise inspektoritega või põllumajandusameti taimetervise osakonnaga (Maria Brizmer, tel 671 2622).

Haigustunnused ei pruugi avalduda kohe, seetõttu soovitab PMA ostetud taimi jälgida kogu kasvuperioodi vältel.

Sargvere mõisas näidatakse reedel uut eesti dokfilmi “Ballettmeister”

Kinoseasnss toimub reedel, 25. aprillil kell 19. Seansile tulevad filmi tutvustama ja küsimustele vastama režissöör Ruti Murusalu ja operaator-kaasprodutsent Erik Norkroos.

Film portreteerib Mai Murdmaad, kes on ballettmeister, endine tantsija ja stsenarist. Tal on oma koht alates Tallinna balletikooli sisseastumiskatsete žüriipingist, lõpetades rahvusvaheliste lavastusprojektide proovisaalidega. Kuid tema varasema novaatoriliku loomingu edu ei anna tänapäeval eelist. Värske looming, Marimaal lavastatav “Aphrodite triumf”, nõuab vanameistrilt veelgi suuremat kunstnikuvastutust. Mai Murdmaa pälvis 2011. aastal riikliku elutöö preemia. “Ballettmeister” visualiseerib koreograafiat, kuid eelkõige mõtestab seda.

Stsenarist: Marje Len Murusalu, produtsendid Priit Vaher ja Erik Norkroos, režissöör Ruti Murusalu, operaator Erik Norkroos, helirežissöörid, helilooja Rainer Jancis, tootja Umberto & Ko.

Vaata lisaks:

http://sargveremes.ee/?c=uudised2&l=et

https://www.facebook.com/events/603448976410971/

Algas registreerimine Kollase Kassi suvekooli

Kollase Kassi suvekool, mis toimub teater Vanemuise suures majas, on mõeldud keskmise ja vanema vanuseastme noortele, kellele tutvustatakse kümnekonna päeva jooksul teatritöid ja -tegemisi. Juhendajate abiga tehakse läbi lavastusprotsess ning traditsiooniliselt lõpeb suvekool avaliku etendusega publiku ees.

Sel aastal toimub suvekool 6.-15. juunil. Aga juba mais toimub prooviesinemine, kus valitakse välja 2014. aasta trupp. Järjekorras viies suvekool võtab tänavugi ette muusikalise lavastuse ning lavastaja on Vanemuise tantsija ja koregraaf-lavastaja Janek Savolainen.

Suvekoolist oodatakse osa võtma lapsi alates 12. eluaastast, kes tunnevad ennast kindlalt nii lauldes, tantsides kui ka näideldes ja seda kõike ka ühekorraga, nagu muusikaližanr ette näeb. Kandideerima on oodatud ka varem suvekoolis õppinud.

Esimene suvekool toimus 2010. aastal, kui lõpulavastuseks oli “Saaremaa onupojad”. 2011. aastal etendati muusikali “Kevade” ja 2012. aastal toodi vaatajate ette muusikaline lavastus “Vellkamm tu Estõunia”. Mulluse suvekooli lavastajad-juhendajad olid Merle Jääger, Imre Toomeoks ja Mati Tikk, kes tõid fookusesse lavavõitluse ning suvekooli lõpuks valmis erinevaid võitluskunste sisaldav lavastus “Ja lõpp on vaikus”.

2014. aasta suvekooli saab registreerida kuni 5. maini aadressil: teatritund@vanemuine.ee.

Lähem infot Kollase Kassi suvekooli ja registreerumise kohta siit: http://www.vanemuine.ee/kollase-kassi-suvekool

Algab suvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub linnuhuvilisi jälgima oma aias pesitsevaid linde ja osalema uues pikaajalises rahvateaduse projektis “Suvine aialinnupäevik”.

Projekti eesmärk on linnusõprade abiga koguda andmeid ja täiendada teadmisi meie aedades pesitsevate linnuliikide kohta. Kuigi aialindudega puutume kokku peaaegu iga päev, teame just tavalisemate lindude käekäigust võrdlemisi vähe. “Suvise aialinnupäeviku” abil saame aga edaspidi jälgida kümnete aialindude leviku ja pesitsemisedukuse iga-aastast muutumist ja vajadusel muutustele reageerida.

Aialinnupäeviku pidamine on lihtne ja igaühele jõukohane. Selleks loodud veebirakenduse abil saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning ka muud loomad. Kõik päevikusse sisestatud andmed ja kommentaarid saab vaatleja endale päevikuvormis ka salvestada ja välja trükkida. Ühtlasi on võimalik kaardirakenduse abil jälgida teiste projektis osalevate aedade linnustatistikat ning tuntumate rändlindude saabumist Eestisse. Veebilehelt leiab lisaks juhiseid linnusõbraliku aia loomiseks ja määramisabi. Suvine aialinnupäevik asub veebilehel www.eoy.ee/aed.

Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator

Sadala Külade Teatri näitlejad
pilasid väikekodanlikku ellusuhtumist

Sadala Külade Teatri näitlejad Mart Määrtis, Eigo Sõmer, Marten Sädame, Ants Maanre ja Pille Tutt Anton Tšehhovi näidendis "Pulmad". Foto: Sadala Külade Seltsi erakogu — Sadala Külade Teatri näitlejad Mart Määrtis, Eigo Sõmer, Marten Sädame, Ants Maanre ja Pille Tutt Anton Tšehhovi näidendis “Pulmad”.
Foto: Sadala Külade Seltsi erakogu

Sadala rahvamajas esietendunud ja Valdi Reinase lavastatud Anton Tšehhovi lühikomöödiates “Pulmad” ja “Juubel” püüavad Sadala Külade Teatri näitlejad välja tuua klassiku pilatud väikekodanlikku ellusuhtumist, tõusiklikkust ja korruptsioonigi, mida on jätkunud erinevatesse ajastutesse ja mis pole kadunud ka praegusest ühiskonnast.

Anton Tšehhovi lühinäidend “Pulmad” põhineb tema novellil “Pulmad kindraliga”, mis on kirjutatud 1884. aastal. Keskseks intriigiks ongi teise järgu kapteni Fjodor Revonov-Karaulovi pistise eest “kindralina” pulmapeole kutsumine, et pidu esinduslikum ja väärikam oleks.

“Mu tegelaskuju on mereväelane , mistõttu tuli näha piisavalt palju vaeva selle militaarvaldkonna mõisteid sisaldava teksti pähe õppimisega ja mõistmisega,” ütles libakindralit mänginud Ants Maanre.

“Mina ja kogu trupp püüdsime näidendis välja tuua Tšehhovi-aegsel Venemaal levinud väikekodanlikke jooni. Need on küll igal rahvusel teatud eripäraga, kuid püsivad usutavasti edasi igas ajastus ja ühiskonnas,” sõnas Vilja-Mari Luhalaid, kes on pruudi ema ja “kindrali” pulma tellimise algataja Nastasja Timofejeva osas.

Mõrsja (Liisa Katt) isa Jedvokim Zigalovit mänginud Pille Tutt tõi aga välja mõnedki provintsivenelasele omased jooned. Üks meeldejäävamaid Zigalovi lauseid on kahtlemata see: “Juua võib igal ajal. Kõige tähtsam on see, et oma tegemisi mitte unustada.”

“Olen meeste rolle ennegi mänginud,” lausus Pille Tutt. “Hugo Raudseppa komöödias “Roosad prillid ” olin näiteks vene rahvusest sotsioloogiaprofessor. Mehi kehastada on loominguliselt huvitav. Pragmaatilisemaks põhjuseks on aga see, et teatud tüüpide kehastamiseks pole Sadala Külade Teatris meesnäitlejaid. Arvestades seda on keskealised ja vanemad mehed meie truppi igati oodatud.”

Loe edasi: Sadala Külade Teatri näitlejad
pilasid väikekodanlikku ellusuhtumist

Vana-Võromaa kultuurikoja galerii täitub skulpturaalsete valgusobjektidega

Nädala pärast 23. aprillil kell 18 on Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis Ain Toimi valgusküllase näituse avamispidu. Galerii täitub skulpturaalsete valgusobjektidega.

Ain Toim on insener, kes on vanast äraviskamisele määratud teadusaparatuurist loonud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgustifunktsiooni.

Igapäevaelus töötab Toim ühes instituudis, kus tal on kaks ülesannet: hooldada laboriseadmeid ja valvata ülijuhtmagnetit. Sellepärast jõuavad kõik vanad seadmed lõpuks Toimi kui laborimeistri valdusesse, kes peab nende edasise saatuse otsustama: kas vanarauaks, laboris taaskasutusse või hoopis oma ladudesse.

Leidmaterjalide kirjusus peegeldub vastu ka Toimi lambinäituselt, kus on kaunist disainijoont ja hulle materjalimänge haljast vasest klaasini, anodeeritud alumiiniumist pleksini. Eritabaste vormide ja materjalide kooslus teebki iga tema lambi unikaalseks.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on näha üle paarikümne valgusobjekti kuni 1. juunini.

Jana Huul

15aastane Kuhjavere külaselts – mitmekülgne teenäitaja

Külaseltsi sünnipäeva peeti Kuhjavere külamajas, mille hubasust ja ökonoomsust pidulikul sündmusel kiideti. Foto: Lagle Vilu

Möödunud laupäeval Suure-Jaani vallas toimunud Kuhjavere külaseltsi 15. aastapäeva pidustustel toodi välja mitmeid põhjusi, mille poolest see Viljandimaa paik võiks olla teistele eeskujuks.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor ning Suure-Jaani vallavolikogu aseesimees Arnold Pastak märkis, et Kuhjavere on olnud paikkonnas ikka teenäitajaks oma järjepidevusega, koduse külamaja, aktiivse osalemisega Olustvere hoidiste messil ning loomulikult üle-eestilise külateatrite festivaliga, mis tänavu toimub kümnendat korda.

“Särav külavanem Romeo Mukk on alati kohal erinevatel Kodukandi ettevõtmistel. See tähendab võimalust olla ise informeeritud ja avaldada oma arvamust, teha ennast nähtavaks. Selliste külade ja seltside üle saab vaid rõõmu tunda,” ütles Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige Urmas Kristal.

Naaberküla Aimla esindaja Jüri Sulg rõhutas Kuhjavere edu põhjusena kindlate eestvedajate olemasolu. Mitmed sõnavõtjad toonitasid, et Kuhjavere pole parematel aegadel kaasa läinud suurte külmajade ehitamise buumiga, mis mujal on toonud kaasa selle, et praegu läheb kogu aur nende hoonete haldamisele. Rõhutati ka järjepidevust, avatud olekut ja nn pidevat kaardilolekut kui Kuhjavere märke.

“Külalisi oli Kuhjavere külaseltsi sünnipäeval kokku ligi poolsada,” rääkis Kuhjavere külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk. Kaugemad tulid Tartu-, Pärnu- ja Raplamaalt. Kõige enne saigi sõna Anne Kalg Raplamaa külade liidust. Raplamaa põhjusel, et seal pandi alus külaliikumisele Eestimaal, eestvedajateks Mikk Sarv ja Kaja Kaur. Ka kuhjaverelastele on tähiseks tegutseda 20 aasta juubelini ja veel edasigi. Rõõmsalt oli esindatud naisselts Pärnumaalt Paikuse Martad. Kokku oli külalisi 15 erinevast ühendusest või külast, nende seas 11 külavanemat. Suur rõõm oli endiste kuhjaverelaste Aili ja Enno üle, kes tulid Tartumaalt. Enno on see mees, kes aitas 2000. aastal külamaja ehitustöid teha.”

Peomeeleolu hoidis üleval oma valla lõõtsamees Ain Arula Taevere külast. Suupistet „Kilu koduleival” jätkus ja maitses ka suurepäraselt. Traditsiooniliselt lõpetati pidu sünnipäevatordiga, mida kulus 6 kg.

Jaan Lukas

Riho Sibul lõi laulu aasta linnust jäälinnust

Esimest korda Eesti aasta linnu valimise 20aastases ajaloos on sündinud aasta linnule pühendatud laul.

Selle aasta linnuks valitud jäälinnu laulu esitleti 20. märtsil Tallinnas. Nüüd saab seda koos Vivian Ainsalu pildiprogrammiga nautida Youtube’is aadressil http://youtu.be/rkvF2_Lkvro ja aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, kust saab laulu ka endale salvestada.

Laulu sõnade autor on Peep Veedla, viis ja esitus Riho Sibulalt. Slaidiprogrammi koostas Aarne Tuule. Aasta lindu valib Eesti ornitoloogiaühing alates 1995. aastast.

Riho Kinks, Eesti ornitoloogiaühingu jäälinnuaasta vedaja

Valgamaa otsib noori talente

5. aprillil kell 18 toimub Otepää gümnaasiumi aulas talendikonkurss “Valgamaa noor talent”. Konkursi korraldab Otepää avatud noortekeskus.

Otepää avatud noortekeskuse juhataja Merit Nigula ütles, et talendikonkursile oodatakse lapsi ja noori vanuses 3-26 aastat.

“Konkursil võib laulda, pilli mängida ja näidata ennast igasugustel muudel aladel, milles ollakse andekad,” ütles Merit Nigula. “Etteastetes on võimalik kasutada erinevaid abivahendeid. Keelatud on kasutada vahendeid, mis võivad kahjusta ruumi või lava.”

Etteaste pikkuseks on 3 minutit, võistluskategooriad on neli. Võitja selgitab 3-5liikmeline žürii. Sellel aastal on lubatud talendikust demonstreerida ka videoklipi abil. Lisaks sellele on meelelahutuseks avatud vanusekategooria Igavesti Noored ehk kõik vanuses 27+ on oodatud noortele eeskujuks oma talendikust näitama.

Auhinna saab esikolmik, antakse välja eripreemiad ning publiku lemmiku auhind. Lisaks sellele on eripreemia kategoorias 27+. Talendikonkursil saavad osaleda ainult registreeritud osalejad ankeedi alusel. Registreerimine kestab 1. aprillini: Merit.Nigula@otepaa.ee või telefonil 5886 7270 ankeedi alusel! Ankeedi leiab Otepää noortekeskuse koduleheküljelt, koolimajast, noortekeskusest ja Otepää valla kodulehelt www.otepaa.ee

Pealtvaatajatele maksab pilet 1 euro, esineb üllatusesineja. Valgamaa noore talendi konkurssi toetavad kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Otepää vald, Otepää gümnaasium, Otepää seikluspark, Sangaste Rukkiküla, Oti pubi ja ööklubi Comeback.

Täpsem info: www.noortekeskus.otepaa.ee.

Monika Otrokova

Põlvamaa kooliteatrite festival pakkus elamusi
nii lustlikest kui ka tõsistest näitetükkidest

Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näiteringi etendus "Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas". Foto: Põlva maavalitsus — Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näiteringi etendus “Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas”. Foto: Põlva maavalitsus

Põlva kultuuri- ja huvikeskuses 26. märtsil toimunud festivalil osales üheksa Põlvamaa alglasside ja põhikooli vanuseastme näitetruppi.

Etendusi hindas kolmeliikmeline žürii kooseisus Vanemuise teatri noorsootöö juht ja välissuhete koordinaator Mall Türk, Tartu Kroonuaia kooli näiteringi juhendaja ning erivajadustega laste ja noorte teatrifestivali “Savilind” korraldaja Katrin Luts ning Eesti harrastusteatrite liidu esindaja Kristiina Oomer.

Žüriiliikme Mall Türki sõnul oli festival meeleolukas ning ladusalt ja lastepäraselt üles ehitatud. Kogu päeva vältel lustisid lapsed nii laval kui ka saalis aktiivselt kaasa elades. Türk kiitis laval nähtud ilusat teatritööd ja näitetruppe juhendanud õpetajate visadust: “Õpetajad teevad meie jaoks suure töö ära, lastele teatri- ja näitekunsti õpetades rikastavad nad õpilaste maailma.”

1.-4. klasside õpilaste truppide vanuseastmes valiti parimaks näitetrupiks, kes esindab ka Põlva maakonda 9.-10. mail Mõnistes toimuval kooliteatrite riigifestivalil, Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näitering lavastusega “Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas” Diana Pehki juhendamisel.

Parima naisosatäitja auhinna pälvis algklasside vanuserühmas Mai Kirsing Räpina ühisgümnaasiumi 4. klassi näiteringist ja parimaks meesosatäitjaks valiti Mathias Kaljas samuti Räpina ühisgümnaasiumi 4. klassi näiteringist.

5.-9. klasside õpilaste vanuseastmes osutus parimaks Põlva ühisgümnaasiumi näitetrupp lavastusega “Geeniuse päevik” Maia Punaku juhendamisel. Näitetrupp esindab ka Põlva maakonda 25.-26. aprillil Palal toimuval kooliteatrite riigifestivalil.

Parimaks naisosatäitjaks valiti Karolin Tuul Orava põhikooli näiteringist ning parimaks meesosatäitjaks Kristo Kõiv trupist Kanepi Sõnakunstnikud.

Žürii andis välja ka rolli ja lavakujunduse eripreemiaid. Eripreemia õpetaja rolli eest pälvis Agnes Parik Mammaste lasteaia ja kooli 4.-5. klasside näiteringist. Lavakujunduse eripreemia läks samuti Mammaste lasteaia ja kooli 4.-5. klasside näiteringile. Žürii lisatunnustuse pallipoisi rolli eest sai Tanel Marran Põlva ühisgümnaasiumi näitetrupist ning omakultuuri hoidmise eest tunnustati Tilsi põhikooli näiteringi.

2015. aasta Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldajaks valiti loosi tahtel Värska gümnaasiumi draamaring. Järgmise aasta korraldajatele pani motivatsiooniauhinna välja teater Vanemuine.

Festivali aitasid korraldada Mammaste lasteaia ja kooli 3. b klassi õpilased, kes said end proovile panna teadustaja, näitleja ja teiste abiliste rollis. Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldas Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond ja toetasid Põlvamaa omavalitsuste liit, kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ning SA Teater Vanemuine.

Maret Reinumägi

Heimtali põhikooli hariduskonvrentsil oli tunda Viljandimaa valdade ühinemise hõngu

Viljandi suurvalla hariduskonverents toimus Heimtali mõisakoolis.

Praegu on kestmas üleriigiline karjäärinädal. Viljandimal ajaloolises mõisahoones paiknevas Heimtali põhikoolis räägiti aga elukutsevaliku ja edasiõppimisega seonduvast ning sellele lähedastest teemadest kevadisel koolivaheajal toimunud hariduskonvrentsil “Kolleegilt kolleegile”.

Heimtali põhikooli õppealajuhataja Urve Muki sõnul ajendas esimest korda toimunud konvrentsi korraldama tuntud tõde, et inimene õpib kogu elu, ja asjaolu, et iseäranis järjepidevalt ja põhjalikult tuleb ennast täiendada õpetajatel.

“Enamik meie kooli õpetajaid on olnud varmad end täiendama nii ainealaselt kui ka üldpedagoogilist professionaalsust pakkuvates valdkonades,” sõnas Urve Mukk. “Silmaringi avardamise peaeesmärk on õpilaste mitmekülgne areng.”

Et Heimtalis on mõisakool, pidas sissejuhatava ettekande “Ajastu põhimõtted õpilase kujundamisel mõisakoolis” oma ala entusiast, õpilaste kodu-uurimistööde juhendaja ja kooli noogiidide väljaõpetaja Imbi-Sirje Torm. Ta märkis, et lävimine erudeeritud mõisaperega võimaldas Heimtali kandi taluperemeestel, perenaistel ja nende lastel viisakaid kombeid ja vaimseid väärtusi õppida, mis olid levinud toona arenenud Euroopas.

“Küllap pärineb nendest kaugetest aegadest ka praegune Heimtali kandi inimeste kultuurne eluhoiak,” arvas pedagoog.

Loe edasi: Heimtali põhikooli hariduskonvrentsil oli tunda Viljandimaa valdade ühinemise hõngu

Võru linn astub samme riikliku gümnaasiumi loomiseks

Hoones, kus praegu tegutseb Võru I põhikool, hakkab tulevikus pärast hoone renoveerimist asuma riigigümnaasium.

Mullu 28. veebruaril haridus- ja teadusministeeriumi ning Võru linna vahel sõlmitud kokkuleppega loodi eeldused Võru linna akadeemilise gümnaasiumi loomiseks. Praeguseks on koolivõrgu ümberkorraldamisega seotud osapooled jõudnud seisukohale, et nii Võru Kreutzwaldi gümnaasium kui ka Võru I põhikool tuleb likvideerida ning moodustada kaks uut kooli – klassikaline gümnaasium ja põhikool.

Ümberkorraldustega tahetakse luua maakonna õpilastele tänapäeva nõuetele vastav õppekeskkond ning ühtlasi rekonstrueerida Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbrus.

Projekti, mille kogumaksumus on 5 040 000 eurot, toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning omaosaluse 15% katab vastavalt eespool nimetatud kokkuleppele haridus- ja teadusministeerium. Kui kõik läheb plaanipäraselt, alustatakse õppetööga Seminari 1 majja rajatavas riigigümnaasiumis alates 1. septembrist 2015.

Õpetajaks konkursi kaudu

Haridus- ja teadusministeerium on kogu aeg olnud seisukohal, et koolide ümberkorraldamise viis on linna enda otsustada, tulemuseks peab olema akadeemilise gümnaasiumi tekkimine ning selle üleandmine riigile. Vastavalt 12. detsembril 2012 tehtud Võru linnavolikogu otsusele oleks Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist saanud akadeemiline gümnaasium asukohaga Seminari tn 1 ning kooli põhikooli klassid oleks liidetud Võru I põhikooliga aadressil Kooli tn 7. Sellise otsuse puuduseks oli, et koolide töötajate koosseisud oleks komplekteeritud sisuliselt konkursita. See tekitas õpetajaskonnas rahulolematust ning olukorra lahendamiseks moodustas Võru linnavalitsus 30. veebruaril 2013 hariduskorralduse töörühma.

Loe edasi: Võru linn astub samme riikliku gümnaasiumi loomiseks